Riigi Infosüsteemi Ameti ohuennetusliku riikliku järelevalve ohuprognoosi kinnitamine (2026)

Lisa 1

KINNITATUD

peadirektori XX.XX.2026

käskkirjaga nr 1.1-2/26-XXX

RIIGI INFOSÜSTEEMI AMETI

OHUENNETUSLIKU RIIKLIKU JÄRELEVALVE

OHUPROGNOOS

Tallinn 2026

1

Vastavalt Riigi Infosüsteemi Ameti põhimääruse §-le 7 täidab amet õigusaktidega sätestatud

ulatuses tema pädevuses olevaid ülesandeid riigi infosüsteemi ja küberturvalisuse valdkonnas.

Küberturvalisuse seaduse (KüTS) § 12 lg 1 kohaselt koordineerib Riigi Infosüsteemi Amet

seaduses sätestatud ulatuses küberturvalisuse tagamist ning küberintsidendi ennetamist ja

lahendamist ning teostab ka turvameetmete rakendamise üle järelevalvet.

KüTS § 2 p 19 kohaselt on küberintsident võrgu- ja infosüsteemis toimuv sündmus, mis

ohustab või kahjustab võrgu- ja infosüsteemi turvalisust.

Ohuks loetakse sündmust või asjaolu, mis asjakohaste kaitsemeetmete puudumisel võib

põhjustada turvarikkeid, katkestusi teenuse toimepidevuses või kahjustab infovara muul viisil.

Ohu tõrjumine ja ennetamine on riikliku järelevalve ülesandeks, mille üldiseid põhimõtteid

reguleerib korrakaitseseadus (KorS).

Ohutõrjeliseks järelevalveks loetakse avaliku korra kaitsealas oleva õigusnormi või isiku

subjektiivse õiguse rikkumise või õigushüve kahjustamist puudutava korrarikkumise

kõrvaldamist, sh ohukahtluse korral ohu väljaselgitamist (KorS § 5 lg-ed 1 kuni 6).

Ohu ennetavaks järelevalveks loetakse seda osa korrakaitsest, kus puudub ohukahtlus, kuid

saab pidada võimalikuks olukorda, mille realiseerumisel tekib ohukahtlus või oht. Ohu

ennetamine on muu hulgas teabe kogumine, vahetamine ja analüüs, toimingute kavandamine

ja elluviimine ning riikliku järelevalve meetmete kohaldamine avalikku korda tulevikus

ähvardada võivate ohtude tõrjumiseks, sealhulgas süütegude ennetamine (KorS § 5 lg 7).

Tulenevalt KorS § 6 lg-st 1 ja KüTS § 14 lg 1 on Riigi Infosüsteemi Amet riiklikku järelevalve

ülesannet täitma volitatud asutus ehk korrakaitseorgan. Riigi Infosüsteemi Amet teeb riiklikku

järelevalvet küberturvalisuse seaduse ja selle alusel kehtestatud õigusaktides sätestatud nõuete

täitmise üle.

KorS § 24 lg 1 alusel on korrakaitseorganil lubatud kohaldada riikliku järelevalve erimeedet

ohu ennetamiseks, kui ohuprognoosile tuginedes saab pidada võimalikuks olukorda, mille

realiseerumisel tekib oht.

Ohuprognoosi funktsioon on ohuennetusliku riikliku järelevalve aluse tekitamine, mille laiem

kasutamise eesmärk on järelevalvetoimingutega tagada oluliste teenuste igapäevane turvaline

toimimine läbi kehtestatud nõuete täitmise ja teadliku küberkäitumise. Käesoleva

ohuprognoosi funktsioon on anda järelevalve sekkumiseks kontrollitav ja arusaadav alus

kodanikele, ettevõtjale ning Riigi Infosüsteemi Ametile. Ohuprognoos on ühtlasi aluseks ka

iga jooksva kalendriaasta järelevalve tööplaani koostamisele, mis omakorda täpsustab valimit

millist kirjeldatud olukordadest jooksval aastal kontrollitakse.

Vastavalt KorS § 24 lg 2 peab ohuprognoos põhinema faktidel või korrakaitseorgani

teaduslikel või tehnilistel teadmistel või Euroopa Liidu õigusaktist tuleneval

järelevalvekohustusel ning lähtuma võrdse kohtlemise põhimõttest.

Tulenevalt eeltoodust on Riigi Infosüsteemi Amet koostanud küberturvalisuse teenistuse

ülesannetega kaetud tegevusvaldkondade ohte käsitlevad ohuprognoosid. Käesolev

ohuprognoos sisaldab nimekirja erinevates valdkondades võimalikest realiseeruda võivatest

ohukahtlustest või ohtudest, milliste ennetamiseks on kohane juhinduda KorS § 2, § 4 ja § 5

sätestatust, mis on aluseks RIA-le KüTS §-des 12 ja 14 nimetatud ülesannete täitmiseks.

2

Lisaks sisaldab käesolev ohuprognoos ka laiaulatusliku tarbijaskonnaga ja ühiskonnas

igapäevaelu toimimiseks vajalike baasteenustega seotud ohtude prognoose. Käsitletud on

sellised baasteenused ja nendega seotud ohud, mille arvutivõrgu- ja infosüsteemide turvalisus

ning toimepidevuse toimimine on ühiskonna igapäeva toimetuste juures väga olulised ning

nende ohtude realiseerumine toob kaasa laiaulatusliku mõju ja tagajärgedega kahju tekitamise

olukorra.

Ohuprognoosis sisalduvate potentsiaalsete ohtlike olukordade ja neid puudutavate teenuste

nimekiri ei ole lõplik, sest kõiki ohuolukordi ei ole võimalik ette näha. Käesoleva ohuprognoosi

ajakohasust hinnatakse järjepidevalt, vähemalt üks kord aastas, st jooksva aasta viimasel

kalendrikuul, ning tehakse selles uue ohuolukorra tekkimisel muudatusi.

Käesolev ohuprognoos on koostatud ohuolukordade objektiivsete tunnuste alusel ja lähtutakse

senise järelevalve tulemustest, kehtivatest nõuetest, CERT.EE-le, kriitilise infrastruktuuri

küberkaitse osakonna (edaspidi KIKK) sektoriaalsetest riskianalüüsidest ja analüüsi- ja

ennetusosakonnale (edaspidi AEO) laekunud intsidentide turvaanalüüside tulemustest,

asetleidnud intsidendi juurpõhjusest ja selle mõjuulatusest, teadus- ja erialakirjanduses

avaldatud käsitlustest ja ülevaadetest. Ohtude realiseerumise tegelik sagedus sõltub ohu

tüübist, turvaaugu „suurusest“ ning objekti iseärasustest, näiteks andmete tundlikkusest. Seega

hindab Riigi Infosüsteemi Amet küberintsidentide ennetamisele suunatud järelevalvetegevusel

ja asjakohaste turvameetmete valimisel ohu tegeliku toimumise tõenäosust ning prognoosib

oodatavaid kahjusid ja mõjusid.

Käesolevas ohuprognoosis arvestatakse valdkondlikku kriitilisuse taset (riskitase) allpool

väljatoodud riskimaatriksi abil, mille tulemusel selguvad järelevalve teostamise

prioriteedid ja metoodika ohu ennetamiseks või kõrvaldamiseks.

Risk on määramatuse toime organisatsiooni eesmärkidele. Risk kujuneb ohu poolt nõrkuse

ärakasutamise tõenäosuse ja tekkida võiva küberintsidendi tagajärgede kombinatsioonist ja

mille funktsiooniks on riskitase. Riskitaseme sisendparameetrite väärtusteks on potentsiaalne

kahju ja riski realiseerumise võimalikkus.

Riski mõju all mõistame kahju või tagajärge, mida konkreetse riski avaldumine/realiseerumine

kaasa tuua võib.

Riski realiseerumisega kaasnev potentsiaalne kahju liigitub järgmiselt:

Tabel 1.

Kahju suurus Kahju tagajärjed

Ähvardab

organisatsiooni

olemasolu

Ülisuur rahaline kaotus, ülisuur mõjuulatus, sh piiriülene, kahjud,

mis ulatuvad katastroofilise tasemeni, mis ähvardab organisatsiooni

olemasolu, ülisuur maine kadu, surmavad vigastused.

Tõsine Suur rahaline kahju, suur mõjuulatus, sh piiriülene, toimimise

ristsõltuvus, tõsine maine kaotus, vigastuste/ohvrite oht.

Piiratud Keskmine rahaline kahju, vähene maine kadu, tegevus on

lühiajaliselt piiratud, kuid saab hakkama.

Tühine Tähtsusetud kahjud, mis on väiksed ja saab jätta arvestamata.

Riski tõenäosuse all mõistame konkreetse riski avaldumise võimalikkust/sagedust. Riski

realiseerumise võimalikkust võib liigitada läbi realiseerimise sageduse määratud

ajavahemiku jooksul (võttes arvesse organisatsiooni nõrkusi ja turvameetmeid).

3

Tabel 2.

Realiseerumise võimalikkus / kirjeldus

Väga sage Sündmus toimub mitu korda kuus.

Sage Sündmus toimub kord kuus kuni kord aastas.

Keskmine Sündmus toimub üks kord iga ühe kuni viie aasta kohta.

Harv Senise teadmuse põhjal võib sündmus toimuda maksimaalselt üks

kord viie aasta jooksul.

Riskitaseme määravad ära kahju suurus ja riski realiseerumise võimalikkus.

Tabel 3.

Riskitase Tegevus

Väga kõrge Turvameetmed ei kaitse selle ohu

eest piisavalt. Väga suurt riski

praktikas ei aktsepteerita, sellega

tuleb (käsitlusjärgus) eraldi tegeleda.

Vajab kohest sekkumist, et

vähendada riski talutava piirini.

Tegutse kohe!

Kõrge Turvameetmed ei kaitse selle ohu

eest piisavalt.

Riski vähendamine on prioriteet,

selleks plaanitakse asjakohased

tegevused, mida rakendada esimesel

võimalusel. Riskide pidev jälgimine.

Keskmine Turvameetmed võivad osutuda

ebapiisavateks.

Kõrgendatud tähelepanuga seire,

olukorra muutudes võib vajada

kohest sekkumist. Oluline on riski

teadvustamine.

Madal Turvameetmed annavad piisava

kaitse. Praktikas väikesed riskid

tavaliselt aktsepteeritakse, kuid

ikkagi ohtu seirates.

Hallatakse rutiinsete turbeprotsessi

seiretegevuste käigus.

Riskitase tuvastatakse riskimaatriksi abil, mille tulemusel on võimalik kindlaks teha kõige

kriitilisemad valdkonnad antud hindamise perioodil.

Riskimaatriks.

4

5

Riski realiseerumise võimalikkuse tabel.

Jrk

nr

Valdkond Kontrolliese Ohuolukorra kirjeldus,

võimalikud tagajärjed

Tekkimise

tõenäosus

ehk

realiseerumi

se

võimalikkus

(väga

sage/sage/

keskmine/har

v)

vt Tabel 2

Mõju ehk

potentsiaaln

e kahju

(ähvardab

organisatsioo

ni:

tõsine/piiratu

d/tühine)

vt Tabel 1

Kriitilisuse

tase (riski

tase)

vt Joonis 1

Ohuprognoosi

koostamise

alus(ed)

1. Digitaalse teenuse

(Eesti

maatunnusega

seotud tipptaseme

domeeninimede

süsteemi teenuse)

osutamine

DNS teenuse pakkujad (nt Eesti

Interneti Sihtasutus-EIS, Eesti

Hariduse ja Teaduse ministeeriumi

hallatav EENET ehk Eesti Hariduse

ja Teaduse Andmesidevõrk).

Teenuste osutamiseks kasutatav IT-

taristu (kasutatavad infosüsteemid ja-

varad, arvutivõrk); infosüsteemide

turvalisuse tagamiseks kasutatavad

alalised, infotehnilised ja

organisatsioonilised meetmed, sh

haavatavuste ja turvanõrkuste

tuvastamise seire meetmed; IT-

riskihaldusprotsessi ja riskide

käsitluskava, intsidentide haldus,

väljast tellitud IT teenuslepingud.

Ohtudeks on EESTI maatunnusega

.ee Interneti infrastruktuur ja

veebilehtede kompromiteerimine,

kasutamise katkemine, õnnestunud

küberrünne ja kogutud andmete

tervikluse ja käideldavuse kadu.

Turvanõrkustega välisvõrgu kaitse

(tulemüür) küberrünnete

tuvastamiseks, nõrk

infoturbepoliitika, kasinalt

seadistatud või uuendamata tark- ja

riistvara kasutamine, puudulik

sisevõrgu ressursside turvatestimine

ja haavatavuste seire.

Turvanõrkustega veebileht. DNS

teenuse pakkujal puudulik IT-

riskihaldusprotsess ja riskide

käsitluskava, st ettevõte ei ole endale

sage tõsine kõrge CERT-EE/ AEO

küberteemalised

statistilised aruanded,

laekunud intsidendi

turvaanalüüs, KIKK

sektoriaalsed

riskianalüüsid,

valdkonnale

suunatud

küberrünnete kasv,

asetleidnud

intsidendi juurpõhjus

ja selle mõjuulatus,

seniste

järelevalvemenetluste

tulemused, ametile

laekunud vihjed ja

pöördumised, KüTS

nõuded,

6

kõiki riske teadvustanud, mis

omakorda toovad kaasa ohte ja riske

ennetavate ning leevendavate

meetmete puudumise. Sisseostetud IT

teenustel üldsõnalised

teenuslepingud. DNS teenuse, sh

tipptaseme nimeserveri toimimise

häirimisel või katkemisel on

mõjutatud kogu Eesti Interneti

kasutajaskond, sh riigiasutuste,

hallatavate asutuste, riigi osalusega

ettevõtete, elutähtsate teenuste

osutajate või nendele alusteenuseid

osutavate teenuseosutajate teenused

ja töö. Turvanõrkustega ja puuduliku

turvalisusega IT-taristu loomine,

kasutamine ning teatavaks tulnud

turvaaukude mitte parandamine

tekitab soodsa olukorra ja tõstab riski

realiseerumise tõenäosust

küberrünnakuteks ja teenuse

toimimise halvamiseks.

KorS § 2, § 4, § 5 ja

§ 49.

2. Digitaalse teenuse

(Eesti

maatunnusega

seotud tipptaseme

domeeninimede

registreerimine ja

tippdomeeninimede

registri haldamine)

osutamine

Tipptaseme domeeninimede registri

omanik ja registripidaja EIS ning

teised akrediteeritud registripidajad

(https://www.internet.ee/registripidaj

a/akrediteeritud-registripidajad , sh

Zone Media OÜ, RIKS, Telia Eesti

AS, Spin TEK AS jne). Teenuse

osutamiseks IT-taristu (kasutatavad

infosüsteemid ja- varad, arvutivõrk)

turvalisuse tagamiseks kasutatud

infotehnilised meetmed, sh

haavatavuste ja turvanõrkuste

tuvastamise seire meetmed ja nende

Ohtudeks on EESTI.ee Interneti

infrastruktuuri ja veebilehtede

kompromiteerimine, kasutamise

katkemine, õnnestunud küberrünne ja

kogutud andmete tervikluse ja

käideldavuse kadu. Turvanõrkustega

välisvõrgu kaitse (tulemüür)

küberrünnete tuvastamiseks, kasinalt

seadistatud või uuendamata tark- ja

riistvara kasutamine, puudulik IT-

taristu turvatestimine ja haavatavuste

seire. Turvanõrkustega veebileht.

Sisseostetud IT teenustel üldsõnalised

teenuslepingud. DNS sekundaarse

sage tõsine kõrge CERT-EE/ AEO

küberteemalised

statistilised aruanded,

laekunud intsidendi

turvaanalüüs, KIKK

sektoriaalsed

riskianalüüsid,

valdkonnale

suunatud

küberrünnete kasv, asetleidnud

intsidendi juurpõhjus

ja selle mõjuulatus,

seniste

7

piisavus. Väljast tellitud IT

teenuslepingud.

registripidaja teenuse, sh

majutusteenuse toimimise häirimisel

või katkemisel on mõjutatud selle

registripidaja juures domeeninime

registreerinud Eesti Interneti

kasutajaskond. Turvanõrkustega ja

puuduliku turvalisusega IT-taristu

loomine, kasutamine ning teatavaks

tulnud turvaaukude mitte

parandamine tekitab soodsa olukorra

ja tõstab riski realiseerumise

tõenäosust Eesti maatunnusega

seotud tipptaseme nimeserveri

küberrünnakuteks ja teenuse

toimimise halvamiseks.

järelevalvemenetluste

tulemused, ametile

laekunud vihjed ja

pöördumised. KorS §

2, § 4, § 5 ja § 49.

3.

Riigi osalusega

ettevõtete avalikud

teenused tegevuste

osas, mis on

reguleeritud KüTS

§-is 3.

Sihtasutused ja MTÜ-d, riigi

osalusega äriühingud ja nende

tütarettevõtted nimekirjade

alusel https://www.fin.ee/riigihanked-

riigiabi-osalused/riigi-osalused .

Teenuste osutamiseks kasutatav IT-

taristu (kasutatavad infosüsteemid ja -

varad, arvutivõrk); infosüsteemide

turvalisuse tagamiseks kasutatavad

alalised, infotehnilised ja

organisatsioonilised meetmed, sh

haavatavuste ja turvanõrkuste

tuvastamise seire meetmed; IT-

riskihaldusprotsess ja riskide

käsitluskava, intsidentide haldus,

väljast tellitud IT teenuslepingud.

Ohtudeks on avalikest huvidest

tulenevate ülesannete

(haldusülesanded) korraldamiseks

vajalike arvutivõrgu- ja

infosüsteemide töö ja toimimise

häirimine, katkemine,

kompromiteerimine, õnnestunud

küberrünne ja kogutud andmete

tervikluse, konfidentsiaalsuse ja

käideldavuse kadu. Turvanõrkustega

välisvõrgu kaitse (tulemüür)

küberrünnete tuvastamiseks, nõrk

infoturbepoliitika, kasinalt

seadistatud või uuendamata tark- ja

riistvara kasutamine, puudulik

sisevõrgu IT-taristu turvatestimine ja

haavatavuste seire. Turvanõrkustega

veebileht. Asutuse nimel korduvalt

saadetud pahavara levitavad kirjad.

Riigi osalusega asutusel puudulik IT-

riskihaldusprotsess ja riskide

sage tõsine kõrge CERT-EE/ AEO

küberteemalised

statistilised aruanded,

laekunud intsidendi

turvaanalüüs, KIKK

sektoriaalsed

riskianalüüsid,

valdkonnale

suunatud

küberrünnete kasv,

asetleidnud

intsidendi juurpõhjus

ja selle mõjuulatus,

seniste

järelevalvemenetluste

tulemused, ametile

laekunud vihjed ja

pöördumised, KüTS

nõuded,

KorS § 2, § 4, § 5 ja

§ 49.

8

käsitluskava, st asutus ei ole endale

kõiki riske teadvustanud, mis

omakorda toovad kaasa ohte ja riske

ennetavate ning leevendavate

meetmete puudumise. Sisseostetud IT

teenustel üldsõnalised

teenuslepingud. Ohu realiseerumine

mõjutab Riiki ennast ja igat Eestis

elavat ja tegutsevat füüsilist- ja

juriidilist isikut, kes tarbib avalikust

huvist lähtuvaid riiklike teenuseid.

Teenuste hulgas on ka eluks vajalikke

fundamentaalseid teenuseid, mis

mõjutavad inimeste põhiseadusest

tulenevaid kaitsevajadusi,

elukvaliteeti, tervist ja ühiskonna

toimimist jms. Samuti on mõjutatud

riigi maksu- ja finantskohustuste

halduskorraldus - riigikassa,

riigieelarve kujunemine.

Turvanõrkustega ja puuduliku

turvalisusega IT-taristu loomine,

kasutamine ning teatavaks tulnud

turvaaukude mitte parandamine

tekitab soodsa olukorra ja tõstab riski

realiseerumise tõenäosust

küberrünnakuteks ja teenuste

toimimise halvamiseks.

4.

Vedelkütusevaru

moodustamine ja

haldamine

HOS § 181 lg 1 alusel määratud riigi

äriühing e varu haldaja, kelle

põhikirjalise tegevuse eesmärk on

varu moodustamine ja haldamine.

Teenuse osutamiseks kasutatav IT-

taristu (kasutatavad infosüsteemid,

infovarad, arvutivõrk);

infosüsteemide turvalisuse

Ohtudeks on ühiskonna toimimise

seisukohast oluliste ja elutähtsate

teenuste korraldamiseks vajalike

võrgu- ja infosüsteemide töö ja

toimimise häirimine, katkemine,

kompromiteerimine ja kogutud

andmete tervikluse,

konfidentsiaalsuse ja käideldavuse

harv tõsine keskmine 1.CERT-EE/ AEO

küberteemalised

statistilised aruanded,

laekunud intsidendi

turvaanalüüs, KIKK

sektoriaalsed

riskianalüüsid,

valdkonnale

9

tagamiseks kasutatavad alalised,

infotehnilised ja organisatsioonilised

turvameetmed, sh haavatavuste ja

turvanõrkuste tuvastamise seire

meetmed; IT-riskihaldusprotsess ja

riskide käsitluskava; intsidentide

haldus; väljast tellitud IT

teenuslepingud.

NB! Ettevõtja suhtes, kellel on

majandusaasta jooksul 50 või rohkem

töötajat ja kelle aastabilansimaht või

aastakäive ületab 10 miljonit eurot

rakendatakse riiklikus järelevalves

järelkontrolli meedet, st kui RIA

järelevalveosakonnal on alust arvata,

et teenuse osutaja ei järgi KüTS §-des

7 ja 8 nõudeid.

kadu. Turvanõrkustega välisvõrgu

kaitse (tulemüür) küberrünnete

tuvastamiseks, nõrk

infoturbepoliitika, kasinalt

seadistatud või uuendamata tark- ja

riistvara kasutamine, puudulik

sisevõrgu ressursside turvatestimine

ja haavatavuste seire.

Turvanõrkustega veebileht. Teenuse

osutajatel puudulik IT-

riskihaldusprotsess ja riskide

käsitluskava, st asutus ei ole endale

kõiki riske teadvustanud, mis

omakorda toob kaasa ohte ja riske

ennetavate ning leevendavate

meetmete puudumise. Sisseostetud IT

teenustel üldsõnalised

teenuslepingud. Tegemist on riigi

varustuskindluse, julgeoleku ja

majanduse toimimiseks vajaliku

teenusega, sh on tegemist

strateegilise ressurssiga, mille roll

muutub oluliseks kriiside ja

hädaolukordade ajal, mil tavapärased

tarneahelda on häiritud. Ohu

realiseerumisel turvanõrkustega ja

puuduliku turvalisusega IT-taristu

loomine, kasutamine ning teatavaks

tulnud turvaaukude mitte

parandamine tekitab soodsa olukorra

ja tõstab riski realiseerumise

tõenäosust küberrünnakuteks ja

vedelkütusevaru haldamise toimimise

halvamiseks. Selle teenuse katkemise

tagajärjed võivad olla ulatuslikud ja

suunatud

küberrünnete kasv,

asetleidnud

intsidendi juurpõhjus

ja selle mõjuulatus,

seniste

järelevalvemenetluste

tulemused, ametile

laekunud vihjed ja

pöördumised,

vedelkütusevaru

seaduse §1 lg 2 ja § 4

§ KüTS nõuded.

KorS § 2, § 4, § 5 ja

§ 49.

2. Järelkontrolli

korral ametile

laekunud vihjed ja

pöördumised

võimalike

turvanõuete

rikkumise kohta,

KüTS nõuded, KorS

§ 2, § 4, § 5 ja § 49.

10

pikaajalised nii ühiskonnale,

majandusele kui ka riigi julgeolekule.

5. Küberturvalisuse

seaduse § 3 lg 2 p 2

teenuste osutamine

(ühiskonna

toimimise

seisukohast

elutähtsad

teenused):

Elutähtsa teenuse osutamiseks võrgu-

ja infosüsteemide pidamise nõuded;

IT-taristu (kasutatavad infosüsteemid,

infovarad, arvutivõrk);

infosüsteemide turvalisuse

tagamiseks kasutatavad alalised,

infotehnilised ja organisatsioonilised

turvameetmed, sh haavatavuste ja

turvanõrkuste tuvastamise seire

meetmed; IT-riskihaldusprotsess ja

riskide käsitluskava; intsidentide

haldus, väljast tellitud IT

teenuslepingud.

Ohtudeks on ühiskonna toimimise

seisukohast oluliste ja elutähtsate

teenuste korraldamiseks vajalike

võrgu- ja infosüsteemide töö ja

toimimise häirimine, katkemine,

kompromiteerimine ja kogutud

andmete tervikluse,

konfidentsiaalsuse ja käideldavuse

kadu. Turvanõrkustega välisvõrgu

kaitse (tulemüür) küberrünnete

tuvastamiseks, nõrk

infoturbepoliitika, kasinalt

seadistatud või uuendamata tark- ja

riistvara kasutamine, puudulik

sisevõrgu ressursside turvatestimine

ja haavatavuste seire.

Turvanõrkustega veebileht. Teenuse

osutajatel puudulik IT-

riskihaldusprotsess ja riskide

käsitluskava, st asutus ei ole endale

kõiki riske teadvustanud, mis

omakorda toob kaasa ohte ja riske

ennetavate ning leevendavate

meetmete puudumise. Sisseostetud IT

teenustel üldsõnalised

teenuslepingud. Ohu realiseerumine

mõjutab igat Eestis tegutsevat ja

elavat juriidilist- ning füüsilist isikut,

kes tarbib neid teenuseid. Teenuste

hulgas on ka eluks vajalikke

fundamentaalseid teenuseid, mille

CERT-EE/ AEO

küberteemalised

statistilised aruanded,

laekunud intsidendi

turvaanalüüs, KIKK

sektoriaalsed

riskianalüüsid,

valdkonnale

suunatud

küberrünnete kasv,

asetleidnud

intsidendi juurpõhjus

ja selle mõjuulatus,

seniste

järelevalvemenetluste

tulemused, ametile

laekunud vihjed ja

pöördumised, KüTS

nõuded, HOS

nõuded. KorS § 2, §

4, § 5 ja § 49.

1. elektriga

varustamine;

harv tõsine keskmine

2. maagaasiga

varustamine

harv tõsine keskmine

3. vedelkütusega

varustamine ;

harv tõsine keskmine

4. riigitee

sõidetavuse

tagamine;

harv piiratud madal

5. telefoniteenus sage tõsine kõrge

6.

mobiiltelefoniteenu

s;

sage tõsine kõrge

7. andmesideteenus; sage tõsine kõrge

8. elektrooniline

isikutuvastamine ja

digitaalne

allkirjastamine;

sage tõsine kõrge

9. vältimatu- ja

kiirabi teenus;

harv tõsine keskmine

12. kaugküttega

varustamine;

harv tõsine keskmine

11

13. kohaliku tee

sõidetavuse

tagamine;

katkemine või häired teenuse

kasutamises mõjutavad oluliselt

ühiskonna toimimist ja ohtu võib

sattuda inimeste elu või tervis või

teise elutähtsa teenuse või

üldhuviteenuse toimimine. Oluline

tagada igapäevaste teenuste

toimimiseks vajalike infosüsteemide

turvalisus selliselt, et oleks välistatud

igasugune küberrünnete

tekkevõimalus, masinatega

manipuleerimine ning arvestada

sõltuvustega, mis tulenevad teistest

infosüsteemidest ja elutähtsate

teenuste toimimisest.

Turvanõrkustega ja puuduliku

turvalisusega IT-taristu loomine,

kasutamine ning teatavaks tulnud

turvaaukude mitte parandamine

tekitab soodsa olukorra ja tõstab riski

realiseerumise tõenäosust

küberrünnakuteks ja ühiskonna

toimimise seisukohast oluliste ja

elutähtsate teenuste toimimise

halvamiseks. Halvimal juhul võib

tekkida võimalus eri- või

hädaolukorra tekkeks hädaolukorra

seaduse mõistes.

keskmine tõsine keskmine

14. veega

varustamine ja

kanalisatsioon;

harv tõsine keskmine

6. ESS-kohase

üldkasutatava

elektroonilise side

võrgu ja

üldkasutatava side

teenuse osutamine

(ülioluline üksus)

Suuremad sideettevõtjad

(majandusaasta jooksul 50 või

rohkem töötajat ja kelle

aastabilansimaht või aastakäive

ületab 10 miljonit eurot) . Teenuste

osutamiseks üldkasutatava sidevõrgu-

ja teenuste turvalisuse ning tervikluse

tagamise nõuded; IT-taristu

Ohtudeks on elektroonilise side

teenuste osutamiseks vajaliku

sidevõrgu- ja sellega seotud

infosüsteemide töö ja toimimise

häirimine, katkemine,

kompromiteerimine, õnnestunud

küberrünne ja kogutud andmete

tervikluse, konfidentsiaalsuse ja

harv tõsine keskmine CERT-EE/ AEO

küberteemalised

statistilised aruanded,

laekunud intsidendi

turvaanalüüs, KIKK

sektoriaalsed

riskianalüüsid,

valdkonnale

12

(kasutatavad infosüsteemid,

infovarad, sidevõrk); sidevõrkude ja

teenuste turvalisuse tagamiseks

kasutatavad infotehnilised

turvameetmed, turvaeeskirjad, sh

haavatavuste ja turvanõrkuste

tuvastamise seire meetmed; IT-

riskihaldusprotsess ja riskide

käsitluskava; turvaaudit; intsidentide

haldus, väljast tellitud IT

teenuslepingud.

käideldavuse kadu. Turvanõrkustega

võrgu välisühendus(t)e kaitse

(tulemüür) küberrünnete

tuvastamiseks, nõrk

infoturbepoliitika, kasinalt

seadistatud või uuendamata tark- ja

riistvara kasutamine, puudulik

sisevõrgu ressursside turvatestimine

ja haavatavuste seire.

Turvanõrkustega veebileht. Teenuse

osutajatel puudulik IT-

riskihaldusprotsess ja riskide

käsitluskava, st asutus ei ole endale

kõiki riske teadvustanud, mis

omakorda toob kaasa ohte ja riske

ennetavate ning leevendavate

meetmete puudumise. Sisseostetud IT

teenustel üldsõnalised

teenuslepingud. Tegemist on

ühiskonna poolt laiaulatuslikult

kasutusele võetud ja eluliselt tähtsate

teenustega, mille katkemine mõjutab

oluliselt ühiskonna toimimist, riigi

julgeolekut, igat Eestis tegutsevat ja

elavat juriidilist- ning füüsilist isikut.

Ohtu võib sattuda inimeste elu ja

tervis. Turvanõrkustega ja puuduliku

turvalisusega IT-taristu loomine,

kasutamine ning teatavaks tulnud

turvaaukude mitte parandamine

tekitab soodsa olukorra ja tõstab riski

realiseerumise tõenäosust

küberrünnakuteks ja teenuste

toimimise halvamiseks. Halvimal

juhul võib tekkida võimalus eri- ja

hädaolukorra tekkeks hädaolukorra

suunatud

küberrünnete kasv,

asetleidnud

intsidendi juurpõhjus

ja selle mõjuulatus,

seniste

järelevalvemenetluste

tulemused, ametile

laekunud vihjed ja

pöördumised,

ESS §-s 872

§ 872 lõike 6, § 1003

lõike 3, § 1004 lõike

2 ja § 1005 lõike 2,

KüTS nõuded, KorS

§ 2, § 4, § 5 ja § 49.

13

seaduse mõistes.

7. ESS-kohase

üldkasutatava

elektroonilise side

võrgu ja

üldkasutatava side

teenuse osutamine

(oluline üksus)

Väiksemad sideettevõtjad

(majandusaasta jooksul vähem kui 50

töötajat ja kelle aastabilansimaht või

aastakäive on väiksem kui10 miljonit

eurot). Teenuste osutamiseks

üldkasutatava sidevõrgu- ja teenuste

turvalisuse ning tervikluse tagamise

nõuded; IT-taristu (kasutatavad

infosüsteemid, infovarad, sidevõrk);

sidevõrkude ja teenuste turvalisuse

tagamiseks kasutatavad infotehnilised

turvameetmed, turvaeeskirjad, sh

haavatavuste ja turvanõrkuste

tuvastamise seire meetmed; IT-

riskihaldusprotsess ja riskide

käsitluskava; turvaaudit; intsidentide

haldus, väljast tellitud IT

teenuslepingud.

NB! Riiklikus järelevalves

rakendatakse ainult järelkontrolli

meedet, st kui RIA

järelevalveosakonnal on alust arvata,

et teenuse osutaja ei järgi KüTS §-des

7 ja 8 nõudeid.

Ohtudeks on elektroonilise side

teenuste osutamiseks vajaliku

sidevõrgu- ja sellega seotud

infosüsteemide töö ja toimimise

häirimine, katkemine,

kompromiteerimine, õnnestunud

küberrünne ja kogutud andmete

tervikluse, konfidentsiaalsuse ja

käideldavuse kadu. Turvanõrkustega

võrgu välisühendus(t)e kaitse

(tulemüür) küberrünnete

tuvastamiseks, nõrk

infoturbepoliitika, kasinalt

seadistatud või uuendamata tark- ja

riistvara kasutamine, puudulik

sisevõrgu ressursside turvatestimine

ja haavatavuste seire.

Turvanõrkustega veebileht. Teenuse

osutajatel puudulik IT-

riskihaldusprotsess ja riskide

käsitluskava, st asutus ei ole endale

kõiki riske teadvustanud, mis

omakorda toob kaasa ohte ja riske

ennetavate ning leevendavate

meetmete puudumise. Sisseostetud IT

teenustel üldsõnalised

teenuslepingud. Tegemist on

ühiskonna poolt laiaulatuslikult

kasutusele võetud ja eluliselt tähtsate

teenustega, mille katkemine mõjutab

oluliselt ühiskonna toimimist, riigi

julgeolekut, igat Eestis tegutsevat ja

elavat juriidilist- ning füüsilist isikut.

Ohtu võib sattuda inimeste elu ja

tervis. Turvanõrkustega ja puuduliku

harv tõsine keskmine Ametile laekunud

vihjed ja

pöördumised

võimalike

turvanõuete

rikkumise kohta,

KüTS nõuded, KorS

§ 2, § 4, § 5 ja § 49.

14

turvalisusega IT-taristu loomine,

kasutamine ning teatavaks tulnud

turvaaukude mitte parandamine

tekitab soodsa olukorra ja tõstab riski

realiseerumise tõenäosust

küberrünnakuteks ja teenuste

toimimise halvamiseks. Halvimal

juhul võib tekkida võimalus eri- ja

hädaolukorra tekkeks hädaolukorra

seaduse mõistes.

8. ESS-kohase

kriitilise tähtsusega

side teenus,

mereraadioside,

operatiivraadioside

võrgu teenus)

Kriitilise tähtsusega side,

mereraadioside,

operatiivraadiosidevõrguteenus.

Teenuste osutamiseks sidevõrgu- ja

mereraadioside,

operatiivraadiosidevõrguteenuste

turvalisuse ning tervikluse tagamise

nõuded; IT-taristu (kasutatavad

infosüsteemid, infovarad, sidevõrk);

sidevõrkude ja teenuste turvalisuse

tagamiseks kasutatavad infotehnilised

turvameetmed, turvaeeskirjad, sh

haavatavuste ja turvanõrkuste

tuvastamise seire meetmed; IT-

riskihaldusprotsess ja riskide

käsitluskava; turvaaudit; intsidentide

haldus, väljast tellitud IT

teenuslepingud.

Ohtudeks on Eesti kriitilise

tähtsusega side, mereraadioside,

operatiivraadiosidevõrguteenuste

osutamiseks vajaliku sidevõrgu- ja

sellega seotud infosüsteemide töö ja

toimimise häirimine, katkemine,

kompromiteerimine, õnnestunud

küberrünne ja kogutud andmete

tervikluse, konfidentsiaalsuse ja

käideldavuse kadu. Turvanõrkustega

võrgu välisühendus(t)e kaitse

(tulemüür) küberrünnete

tuvastamiseks, nõrk

infoturbepoliitika, kasinalt

seadistatud või uuendamata tark- ja

riistvara kasutamine, puudulik

sisevõrgu ressursside turvatestimine

ja haavatavuste seire.

Turvanõrkustega veebileht. Teenuse

osutajatel puudulik IT-

riskihaldusprotsess ja riskide

käsitluskava, st asutus ei ole endale

kõiki riske teadvustanud, mis

omakorda toob kaasa ohte ja riske

ennetavate ning leevendavate

meetmete puudumise. Sisseostetud IT

harv tõsine keskmine CERT-EE/ AEO

küberteemalised

statistilised aruanded,

laekunud intsidendi

turvaanalüüs, KIKK

sektoriaalsed

riskianalüüsid,

valdkonnale

suunatud

küberrünnete kasv,

asetleidnud

intsidendi juurpõhjus

ja selle mõjuulatus,

seniste

järelevalvemenetluste

tulemused, ametile

laekunud vihjed ja

pöördumised,

ESS §-s

§ 1003, § 1004 ja §

1005, KüTS nõuded,

KorS § 2, § 4, § 5 ja

§ 49.

15

teenustel üldsõnalised

teenuslepingud. Tegemist on

ühiskonna poolt laiaulatuslikult

kasutusele võetud ja eluliselt tähtsate

teenustega, mille katkemine mõjutab

oluliselt ühiskonna toimimist, riigi

julgeolekut, igat Eestis tegutsevat ja

elavat juriidilist- ning füüsilist isikut.

Ohtu võib sattuda inimeste elu ja

tervis. Turvanõrkustega ja puuduliku

turvalisusega IT-taristu loomine,

kasutamine ning teatavaks tulnud

turvaaukude mitte parandamine

tekitab soodsa olukorra ja tõstab riski

realiseerumise tõenäosust

küberrünnakuteks ja teenuste

toimimise halvamiseks. Halvimal

juhul võib tekkida võimalus eri- ja

hädaolukorra tekkeks hädaolukorra

seaduse mõistes.

9. Perearstiabi

osutamine

Perearstiabi osutaja (perearstid ja

nendega koos töötavad

tervishoiutöötajad).

Perearstiabi teenuses kasutatava

võrgu- ja infosüsteemide pidamise

nõuded; IT-taristu (kasutatavad

infosüsteemid, infovarad, arvutivõrk);

infosüsteemide turvalisuse

tagamiseks kasutatavad alalised,

infotehnilised ja organisatsioonilised

turvameetmed, sh haavatavuste ja

turvanõrkuste tuvastamise seire

meetmed; IT-riskihaldusprotsess ja

riskide käsitluskava; intsidentide

haldus; väljast tellitud IT

teenuslepingud.

Ohtudeks on perearstiabi teenuse

korraldamiseks vajalike võrgu- ja

infosüsteemide töö ja toimimise

häirimine, katkemine,

kompromiteerimine ja kogutud

andmete tervikluse,

konfidentsiaalsuse ja käideldavuse

kadu. Turvanõrkustega välisvõrgu

kaitse (tulemüür) küberrünnete

tuvastamiseks, nõrk

infoturbepoliitika, kasinalt

seadistatud või uuendamata tark- ja

riistvara kasutamine, puudulik

sisevõrgu ressursside turvatestimine

ja haavatavuste seire. Teenuse

osutajatel puudulik IT-

harv piiratud madal Ametile laekunud

vihjed ja

pöördumised

võimalike

turvanõuete

rikkumise kohta,

KüTS nõuded, KorS

§ 2, § 4, § 5 ja § 49.

16

NB! Riiklikus järelevalves

rakendatakse ainult järelkontrolli

meedet, st kui RIA

järelevalveosakonnal on alust arvata,

et teenuse osutaja ei järgi KüTS §-des

7 ja 8 nõudeid.

riskihaldusprotsess ja riskide

käsitluskava, st asutus ei ole endale

kõiki riske teadvustanud, mis

omakorda toob kaasa ohte ja riske

ennetavate ning leevendavate

meetmete puudumise. Sisseostetud IT

teenustel üldsõnalised

teenuslepingud. Turvanõrkustega ja

puuduliku turvalisusega IT-taristu

loomine, kasutamine ning teatavaks

tulnud turvaaukude mitte

parandamine tekitab soodsa olukorra

ja tõstab riski realiseerumise

tõenäosust küberrünnakuteks ja

tervishoiuteenuste toimimise

halvamiseks. Riski realiseerumine

mõjutab pea igat kodanikku, kes

tarbib perearsti teenuseid. Üldise

ohuolukorra võimaliku tagajärjena

võib saada muuta eriliigilisi isiku- ja

terviseandmeid (patsiendiandmed)

või need sattuda kolmandate isikute

valdusesse, tekkida kahju inimese

tervisele, oht eraelu puutumatusele

(riive privaatsusele), oht elule, või

halvimal juhul kaasneda surm.

10.

Rahvatervise

hädaolukorras

esmatähtsa

meditsiiniseadme

tootmine

Rahvatervise hädaolukorras

esmatähtsa meditsiiniseadme tootjad.

Tootmises kasutatava võrgu- ja

infosüsteemide pidamise nõuded; IT-

taristu (kasutatavad infosüsteemid,

infovarad, arvutivõrk);

infosüsteemide turvalisuse

tagamiseks kasutatavad alalised,

infotehnilised ja organisatsioonilised

turvameetmed, sh haavatavuste ja

Ohtudeks on rahvatervise

hädaolukorras esmatähtsa

meditsiiniseadmete tootmisel võrgu-

ja infosüsteemide töö ja toimimise

häirimine, katkemine,

kompromiteerimine ja kogutud

andmete tervikluse,

konfidentsiaalsuse ja käideldavuse

kadu. Turvanõrkustega välisvõrgu

kaitse (tulemüür) küberrünnete

harv tõsine keskmine 1. CERT-EE/ AEO

küberteemalised

statistilised aruanded,

laekunud intsidendi

turvaanalüüs, KIKK

sektoriaalsed

riskianalüüsid,

valdkonnale

suunatud

küberrünnete kasv,

17

turvanõrkuste tuvastamise seire

meetmed; IT-riskihaldusprotsess ja

riskide käsitluskava; intsidentide

haldus; väljast tellitud IT

teenuslepingud.

NB! Ettevõtja suhtes, kellel on

majandusaasta jooksul 50 või rohkem

töötajat ja kelle aastabilansimaht või

aastakäive ületab 10 miljonit eurot

rakendatakse riiklikus järelevalves

järelkontrolli meedet, st kui RIA

järelevalveosakonnal on alust arvata,

et teenuse osutaja ei järgi KüTS §-des

7 ja 8 nõudeid.

tuvastamiseks, nõrk

infoturbepoliitika, kasinalt

seadistatud või uuendamata tark- ja

riistvara kasutamine, puudulik

sisevõrgu ressursside turvatestimine

ja haavatavuste seire. Teenuse

osutajatel puudulik IT-

riskihaldusprotsess ja riskide

käsitluskava, st asutus ei ole endale

kõiki riske teadvustanud, mis

omakorda toob kaasa ohte ja riske

ennetavate ning leevendavate

meetmete puudumise. Sisseostetud IT

teenustel üldsõnalised

teenuslepingud. Turvanõrkustega ja

puuduliku turvalisusega IT-taristu

loomine, kasutamine ning teatavaks

tulnud turvaaukude mitte

parandamine tekitab soodsa olukorra

ja tõstab riski realiseerumise

tõenäosust küberrünnakuteks ja

meditsiiniseadmete eesmärgipäraseks

kasutamiseks. Riski realiseerumine

mõjutab pea igat kodanikku, kes

tarbib konkreetseid

meditsiiniseadmeid. Tegemist on

tõsise patsiendiohutuse ja

rahvatervise riskiga. Kõige raskema

ohuolukorra stsenaariumi tagajärjena

saab meditsiiniseadme parameetrite

muutmist juhtida selleks volitamata

isikud ja muuta selle seadme

kasutamine inimese tervisele

ohtlikuks, ohustada tema eraelu

puutumatust (riive privaatsusele),

asetleidnud

intsidendi juurpõhjus

ja selle mõjuulatus,

seniste

järelevalvemenetluste

tulemused, ametile

laekunud vihjed ja

pöördumised,

Euroopa Parlamendi

ja nõukogu määruse

(EL) 2022/123

artikkel 22, KüTS

nõuded, KorS § 2, §

4, § 5 ja § 49.

2. Järelkontrolli

korral ametile

laekunud vihjed ja

pöördumised

võimalike

turvanõuete

rikkumise kohta,

KüTS nõuded, KorS

§ 2, § 4, § 5 ja § 49.

18

ohtu elule, halvimal juhul kaasneda

surm.

11. Euroopa

Parlamendi ja

nõukogu määruse

(EL) 2017/745

artikli 2 punktis 1

loetletud

meditsiiniseadmete

ja Euroopa

Parlamendi ja

nõukogu määruse

(EL) 2017/746

artikli 2 punktis 2

loetletud in vitro

diagnostikameditsii

niseadmete

tootmine

Meditsiiniseadme tootja. Tootmises

kasutatava võrgu- ja infosüsteemide

pidamise nõuded; IT-taristu

(kasutatavad infosüsteemid,

infovarad, arvutivõrk);

infosüsteemide turvalisuse

tagamiseks kasutatavad alalised,

infotehnilised ja organisatsioonilised

turvameetmed, sh haavatavuste ja

turvanõrkuste tuvastamise seire

meetmed; IT-riskihaldusprotsess ja

riskide käsitluskava; intsidentide

haldus; väljast tellitud IT

teenuslepingud.

NB! Rakendatakse ainult

järelkontrolli meedet, st kui RIA

järelevalveosakonnal on alust arvata,

et teenuse osutaja ei järgi KüTS §-des

7 ja 8 nõudeid.

Ohtudeks on rahvatervise

hädaolukorras esmatähtsa

meditsiiniseadmete tootmisel võrgu-

ja infosüsteemide töö ja toimimise

häirimine, katkemine,

kompromiteerimine ja kogutud

andmete tervikluse,

konfidentsiaalsuse ja käideldavuse

kadu. Turvanõrkustega välisvõrgu

kaitse (tulemüür) küberrünnete

tuvastamiseks, nõrk

infoturbepoliitika, kasinalt

seadistatud või uuendamata tark- ja

riistvara kasutamine, puudulik

sisevõrgu ressursside turvatestimine

ja haavatavuste seire. Teenuse

osutajatel puudulik IT-

riskihaldusprotsess ja riskide

käsitluskava, st asutus ei ole endale

kõiki riske teadvustanud, mis

omakorda toob kaasa ohte ja riske

ennetavate ning leevendavate

meetmete puudumise. Sisseostetud IT

teenustel üldsõnalised

teenuslepingud. Turvanõrkustega ja

puuduliku turvalisusega IT-taristu

loomine, kasutamine ning teatavaks

tulnud turvaaukude mitte

parandamine tekitab soodsa olukorra

ja tõstab riski realiseerumise

tõenäosust küberrünnakuteks ja

meditsiiniseadmete eesmärgipäraseks

kasutamiseks. Riski realiseerumine

mõjutab pea igat kodanikku, kes

harv piiratud madal Ametile laekunud

vihjed ja

pöördumised

võimalike

turvanõuete

rikkumise kohta,

KüTS nõuded, KorS

§ 2, § 4, § 5 ja § 49.

19

tarbib konkreetseid

meditsiiniseadmeid. Tegemist on

tõsise patsiendiohutuse ja

rahvatervise riskiga. Kõige raskema

ohuolukorra stsenaariumi tagajärjena

saab meditsiiniseadme parameetrite

muutmist juhtida selleks volitamata

isikud ja muuta selle seadme

kasutamine inimese tervisele

ohtlikuks, ohustada tema eraelu

puutumatust (riive privaatsusele),

ohtu elule, halvimal juhul kaasneda

surm.

12. Euroopa Liidu

majanduse

tegevusalade

statistilise

klassifikaatori

NACE Revision 2

C jao osas 21

osutatud

põhifarmaatsiatoote

ja ravimpreparaadi

tootmine, sh vere

töötlemine.

Euroopa Liidu majanduse

tegevusalade statistilise

klassifikaatori NACE Revision 2 C

jao osas 21 osutatud

põhifarmaatsiatoote ja

ravimpreparaadi tootjad, sh apteegid.

Tootmises kasutatava võrgu- ja

infosüsteemide pidamise nõuded; IT-

taristu (kasutatavad infosüsteemid,

infovarad, arvutivõrk);

infosüsteemide turvalisuse

tagamiseks kasutatavad alalised,

infotehnilised ja organisatsioonilised

turvameetmed, sh haavatavuste ja

turvanõrkuste tuvastamise seire

meetmed; IT-riskihaldusprotsess ja

riskide käsitluskava; intsidentide

haldus; väljast tellitud IT

teenuslepingud.

Ohtudeks on kõnealuste põhifarmaatsiatoote ja

ravimpreparaadi tootmiseks vajalike

võrgu- ja infosüsteemide töö ja

toimimise häirimine, katkemine,

kompromiteerimine ja kogutud

andmete tervikluse,

konfidentsiaalsuse ja käideldavuse

kadu. Turvanõrkustega välisvõrgu

kaitse (tulemüür) küberrünnete

tuvastamiseks, nõrk

infoturbepoliitika, kasinalt

seadistatud või uuendamata tark- ja

riistvara kasutamine, puudulik

sisevõrgu ressursside turvatestimine

ja haavatavuste seire. Teenuse

osutajatel puudulik IT-

riskihaldusprotsess ja riskide

käsitluskava, st asutus ei ole endale

kõiki riske teadvustanud, mis

omakorda toob kaasa ohte ja riske

ennetavate ning leevendavate

meetmete puudumise. Sisseostetud IT

harv tõsine keskmine 1.CERT-EE/ AEO

küberteemalised

statistilised aruanded,

laekunud intsidendi

turvaanalüüs, KIKK

sektoriaalsed

riskianalüüsid,

valdkonnale

suunatud

küberrünnete kasv,

asetleidnud

intsidendi juurpõhjus

ja selle mõjuulatus,

seniste

järelevalvemenetluste

tulemused, ametile

laekunud vihjed ja

pöördumised, Majanduse

tegevusalade

statistiline

klassifikaator –

NACE Revision 2 C

20

NB! Ettevõtja suhtes, kellel on

majandusaasta jooksul 50 või rohkem

töötajat ja kelle aastabilansimaht või

aastakäive ületab 10 miljonit eurot

rakendatakse riiklikus järelevalves

järelkontrolli meedet, st kui RIA

järelevalveosakonnal on alust arvata,

et teenuse osutaja ei järgi KüTS §-des

7 ja 8 nõudeid.

teenustel üldsõnalised

teenuslepingud. Turvanõrkustega ja

puuduliku turvalisusega IT-taristu

loomine, kasutamine ning teatavaks

tulnud turvaaukude mitte

parandamine tekitab soodsa olukorra

ja tõstab riski realiseerumise

tõenäosust küberrünnakuteks

farmaatsiatoote ja ravimipreparaadi

tootmisel. Riski realiseerumine

mõjutab pea igat kodanikku, kes

tarbib konkreetseid farmaatsiatooteid.

Tegemist on tõsise patsiendiohutuse

ja rahvatervise riskiga. Kõige

raskema ohuolukorra stsenaariumi

tagajärjena saab farmaatsiatoote ja

ravimipreparaadi tootmist juhtida

selleks volitamata isikud ja muuta

toodetud preparaadid inimese

tervisele ohtlikuks, tekkida kahju

inimese tervisele, oht elule, või

halvimal juhul kaasneda surm.

jagu 21 , KüTS

nõuded, KorS § 2, §

4, § 5 ja § 49.

2. Järelkontrolli

korral ametile

laekunud vihjed ja

pöördumised

võimalike

turvanõuete

rikkumise kohta,

KüTS nõuded, KorS

§ 2, § 4, § 5 ja § 49.

13. Ravimi, va

veterinaarravimi

uurimine ja

arendamine

Ravimi uurimise ja arendamisega

tegelev juriidiline või füüsiline isik.

Uurimises või arendamises

kasutatava võrgu- ja infosüsteemide

pidamise nõuded; IT-taristu

(kasutatavad infosüsteemid,

infovarad, arvutivõrk);

infosüsteemide turvalisuse

tagamiseks kasutatavad alalised,

infotehnilised ja organisatsioonilised

turvameetmed, sh haavatavuste ja

turvanõrkuste tuvastamise seire

meetmed; IT-riskihaldusprotsess ja

riskide käsitluskava; intsidentide

Ohtudeks on kõnealuste

põhifarmaatsiatoote ja

ravimpreparaadi tootmiseks vajalike

võrgu- ja infosüsteemide töö ja

toimimise häirimine, katkemine,

kompromiteerimine ja kogutud

andmete tervikluse,

konfidentsiaalsuse ja käideldavuse

kadu. Turvanõrkustega välisvõrgu

kaitse (tulemüür) küberrünnete

tuvastamiseks, nõrk

infoturbepoliitika, kasinalt

seadistatud või uuendamata tark- ja

riistvara kasutamine, puudulik

harv tõsine keskmine 1.CERT-EE/ AEO

küberteemalised

statistilised aruanded,

laekunud intsidendi

turvaanalüüs, KIKK

sektoriaalsed

riskianalüüsid,

valdkonnale

suunatud

küberrünnete kasv,

asetleidnud

intsidendi juurpõhjus

ja selle mõjuulatus,

seniste

21

haldus; väljast tellitud IT

teenuslepingud.

NB! Ettevõtja suhtes, kellel on

majandusaasta jooksul 50 või rohkem

töötajat ja kelle aastabilansimaht või

aastakäive ületab 10 miljonit eurot

rakendatakse riiklikus järelevalves

järelkontrolli meedet, st kui RIA

järelevalveosakonnal on alust arvata,

et teenuse osutaja ei järgi KüTS §-des

7 ja 8 nõudeid.

sisevõrgu ressursside turvatestimine

ja haavatavuste seire. Teenuse

osutajatel puudulik IT-

riskihaldusprotsess ja riskide

käsitluskava, st asutus ei ole endale

kõiki riske teadvustanud, mis

omakorda toob kaasa ohte ja riske

ennetavate ning leevendavate

meetmete puudumise. Sisseostetud IT

teenustel üldsõnalised

teenuslepingud. Turvanõrkustega ja

puuduliku turvalisusega IT-taristu

loomine, kasutamine ning teatavaks

tulnud turvaaukude mitte

parandamine tekitab soodsa olukorra

ja tõstab riski realiseerumise

tõenäosust küberründeks ja uurimise

ja arendamise tööde toimimise

halvamiseks.

järelevalvemenetluste

tulemused, ametile

laekunud vihjed ja

pöördumised,

ravimiseaduse § 2 lg

1, KüTS nõuded,

KorS § 2, § 4, § 5 ja

§ 49.

2. Järelkontrolli

korral ametile

laekunud vihjed ja

pöördumised

võimalike

turvanõuete

rikkumise kohta,

KüTS nõuded, KorS

§ 2, § 4, § 5 ja § 49.

14. Raudteeinfrastruktu

uri majandamine,

käitamine,

hooldamine ja

uuendamine kauba

ja reisijateveo ning

veduriteenuse

toimimise

korraldamine

Raudteeinfrastruktuuri-ettevõtjad (AS

Eesti Raudtee, Edelaraudtee

Infrastruktuuri AS), kauba- või

reisijaveo korraldajad.

Raudteeinfrastruktuuri halduseks ja

kauba ning reisijaveoks kasutatava

võrgu- ja infosüsteemide pidamise

nõuded; IT-taristu (kasutatavad

infosüsteemid, infovarad, arvutivõrk);

infosüsteemide turvalisuse

tagamiseks kasutatavad alalised,

infotehnilised ja organisatsioonilised

turvameetmed, sh haavatavuste ja

turvanõrkuste tuvastamise seire

meetmed; IT-riskihaldusprotsess ja

riskide käsitluskava; intsidentide

Ohtudeks on raudteeinfrastruktuuri

halduses ja kauba ja reisijateveo ning

veduriteenuse kasutatavate

arvutivõrgu- ja sellega seotud

infosüsteemide töö ja toimimise

häirimine, katkemine,

kompromiteerimine, õnnestunud

küberrünne ja kogutud andmete

tervikluse, konfidentsiaalsuse ja

käideldavuse kadu. Turvanõrkustega

võrgu välisühendus(t)e kaitse

(tulemüür) küberrünnete

tuvastamiseks, nõrk

infoturbepoliitika, kasinalt

seadistatud või uuendamata tark- ja

riistvara kasutamine, puudulik

sisevõrgu ressursside turvatestimine

ja haavatavuste seire.

sage piiratud keskmine 1.CERT-EE/ AEO

küberteemalised

statistilised aruanded,

laekunud intsidendi

turvaanalüüs, KIKK

sektoriaalsed

riskianalüüsid,

valdkonnale

suunatud

küberrünnete kasv,

asetleidnud

intsidendi juurpõhjus

ja selle mõjuulatus,

seniste

järelevalvemenetluste

tulemused, ametile

laekunud vihjed ja

22

haldus; väljast tellitud IT

teenuslepingud.

NB! Ettevõtja suhtes, kellel on

majandusaasta jooksul 50 või rohkem

töötajat ja kelle aastabilansimaht või

aastakäive ületab 10 miljonit eurot

rakendatakse riiklikus järelevalves

järelkontrolli meedet, st kui RIA

järelevalveosakonnal on alust arvata,

et teenuse osutaja ei järgi KüTS §-des

7 ja 8 nõudeid.

Turvanõrkustega veebileht. Teenuse

osutajatel puudulik IT-

riskihaldusprotsess ja riskide

käsitluskava, st asutus ei ole endale

kõiki riske teadvustanud, mis

omakorda toovad kaasa ohte ja riske

ennetavate ning leevendavate

meetmete puudumise. Sisseostetud IT

teenustel üldsõnalised

teenuslepingud. Turvanõrkustega ja

puuduliku turvalisusega IT-taristu

loomine, kasutamine ning teatavaks

tulnud turvaaukude mitte

parandamine.

Tegemist on transpordivaldkonnas

keskset rolli kandva

majandustegevusega, mille kaudu

tagatakse õiglane konkurentsiolukord

nii kauba- kui ka reisijateveol.

Tegemist on ühiskonna poolt

laiaulatuslikult kasutusele võetud ja

eluliselt tähtsate teenustega, mille

katkemine mõjutab oluliselt

ühiskonna toimimist, riigi

julgeolekut, igat Eestis tegutsevat ja

elavat juriidilist ning füüsilist isikut.

Ohtu võib sattuda

raudteeinfrastruktuuri kavandatud

läbilaskevõime, inimeste elu ja tervis.

Turvanõrkustega ja puuduliku

turvalisusega IT-taristu loomine,

kasutamine ning teatavaks tulnud

turvaaukude mitte parandamine

tekitab soodsa olukorra ja tõstab riski

realiseerumise tõenäosust

küberrünnakuteks ja teenuste

toimimise halvamiseks.

pöördumised,

raudteeseaduse § 2 p

14 KüTS nõuded,

KorS § 2, § 4, § 5 ja

§ 49.

2. Järelkontrolli

korral ametile

laekunud vihjed ja

pöördumised

võimalike

turvanõuete

rikkumise kohta,

KüTS nõuded, KorS

§ 2, § 4, § 5 ja § 49.

23

15. Lennujuhtimisteenu

se osutamine

Lennuliikluskorraldusettevõtja.

Teenuste osutamiseks kasutatav IT-

taristu (kasutatavad infosüsteemid,

infovarad, arvutivõrk);

infosüsteemide turvalisuse

tagamiseks kasutatavad alalised,

infotehnilised ja organisatsioonilised

turvameetmed, sh haavatavuste ja

turvanõrkuste tuvastamise seire

meetmed; IT-riskihaldusprotsess ja

riskide käsitluskava; intsidentide

haldus; väljast tellitud IT

teenuslepingud.

NB! Ettevõtja suhtes, kellel on

majandusaasta jooksul 50 või rohkem

töötajat ja kelle aastabilansimaht või

aastakäive ületab 10 miljonit eurot

rakendatakse riiklikus järelevalves

järelkontrolli meedet, st kui RIA

järelevalveosakonnal on alust arvata,

et teenuse osutaja ei järgi KüTS §-des

7 ja 8 nõudeid.

Ohtudeks on lennujuhtimises

kasutatavate arvutivõrgu- ja

lennuliikluse teenindamist tagava

aeronavigatsiooniteenuse

toimimiseks kasutatava arvutivõrgu

ja sellega seotud infosüsteemide töö

ja toimimise häirimine, katkemine,

kompromiteerimine, õnnestunud

küberrünne ja kogutud andmete

tervikluse, konfidentsiaalsuse ja

käideldavuse kadu. Turvanõrkustega

võrgu välisühendus(t)e kaitse

(tulemüür) küberrünnete

tuvastamiseks, nõrk

infoturbepoliitika, kasinalt

seadistatud või uuendamata tark- ja

riistvara kasutamine, puudulik

sisevõrgu ressursside turvatestimine

ja haavatavuste seire.

Turvanõrkustega veebileht. Teenuse

osutajatel puudulik IT-

riskihaldusprotsess ja riskide

käsitluskava, st asutus ei ole endale

kõiki riske teadvustanud, mis

omakorda toob kaasa ohte ja riske

ennetavate ning leevendavate

meetmete puudumise. Sisseostetud IT

teenustel üldsõnalised

teenuslepingud. Tegemist on

transpordivaldkonnas olulist rolli

kandva majandustegevusega, mille

kaudu tagatakse turvaline EV

õhuruumi kasutamine ja lennuliikluse

teeninduse tagamine nii kauba- kui ka

reisijateveol. Tegemist on ühiskonna

poolt laiaulatuslikult kasutusele

harv tõsine keskmine 1.CERT-EE/AEO

küberteemalised

statistilised aruanded,

laekunud intsidendi

turvaanalüüs, KIKK

sektoriaalsed

riskianalüüsid,

valdkonnale

suunatud

küberrünnete kasv,

asetleidnud

intsidendi juurpõhjus

ja selle mõjuulatus,

seniste

järelevalvemenetluste

tulemused, ametile

laekunud vihjed ja

pöördumised, Euroopa Parlamendi

ja nõukogu määruse

(EL) 2024/2803

artikkel 2 p 6, KüTS

nõuded, KorS § 2, §

4, § 5 ja § 49.

2. Järelkontrolli

korral ametile

laekunud vihjed ja

pöördumised

võimalike

turvanõuete

rikkumise kohta,

KüTS nõuded, KorS

§ 2, § 4, § 5 ja § 49.

24

võetud ja eluliselt tähtsate teenustega,

mille katkemine mõjutab oluliselt

ühiskonna toimimist, riigi

julgeolekut, igat Eestis tegutsevat ja

elavat juriidilist- ning füüsilist isikut,

samuti ka välispartnereid. Ohtu võib

sattuda kogu EV õhuruumi

lennujuhtimise teenindamise

turvalisus, sh kavandatud

lennuühenduste läbilaskevõime,

lendude kokkupõrgete vältimine,

inimeste julgeolek, elu ja tervis.

Turvanõrkustega ja puuduliku

turvalisusega IT-taristu loomine,

kasutamine ning teatavaks tulnud

turvaaukude mitte parandamine

tekitab soodsa olukorra ja tõstab riski

realiseerumise tõenäosust

küberrünnakuteks ja teenuste

toimimise halvamiseks.

16. Lennujaama taristu

juhtimine ja

koordineerimine(ha

ldamine)

Lennujaama haldaja. Teenuste

osutamiseks kasutatav IT-taristu

(kasutatavad infosüsteemid,

infovarad, arvutivõrk);

infosüsteemide turvalisuse

tagamiseks kasutatavad alalised,

infotehnilised ja organisatsioonilised

turvameetmed, sh haavatavuste ja

turvanõrkuste tuvastamise seire

meetmed; IT-riskihaldusprotsess ja

riskide käsitluskava; intsidentide

haldus; väljast tellitud IT

teenuslepingud.

Ohtudeks on lennujaama taristu

haldamiseks kasutatavate

arvutivõrgu- ja lennuliikluse

teenindamist tagava

aeronavigatsiooniteenuse

toimimiseks kasutatava arvutivõrgu

ja sellega seotud infosüsteemide töö

ja toimimise häirimine, katkemine,

kompromiteerimine, õnnestunud

küberrünne ja kogutud andmete

tervikluse, konfidentsiaalsuse ja

käideldavuse kadu. Turvanõrkustega

võrgu välisühendus(t)e kaitse

(tulemüür) küberrünnete

tuvastamiseks, nõrk

infoturbepoliitika, kasinalt

harv tõsine keskmine 1.CERT-EE/ AEO

küberteemalised

statistilised aruanded,

laekunud intsidendi

turvaanalüüs, KIKK

sektoriaalsed

riskianalüüsid,

valdkonnale

suunatud

küberrünnete kasv,

asetleidnud

intsidendi juurpõhjus

ja selle mõjuulatus,

seniste

järelevalvemenetluste

tulemused, ametile

25

NB! Ettevõtja suhtes, kellel on

majandusaasta jooksul 50 või rohkem

töötajat ja kelle aastabilansimaht või

aastakäive ületab 10 miljonit eurot

rakendatakse riiklikus järelevalves

järelkontrolli meedet, st kui RIA

järelevalveosakonnal on alust arvata,

et teenuse osutaja ei järgi KüTS §-des

7 ja 8 nõudeid.

seadistatud või uuendamata tark- ja

riistvara kasutamine, puudulik

sisevõrgu ressursside turvatestimine

ja haavatavuste seire.

Turvanõrkustega veebileht. Teenuse

osutajatel puudulik IT-

riskihaldusprotsess ja riskide

käsitluskava, st asutus ei ole endale

kõiki riske teadvustanud, mis

omakorda toob kaasa ohte ja riske

ennetavate ning leevendavate

meetmete puudumise. Sisseostetud IT

teenustel üldsõnalised

teenuslepingud. Tegemist on

ühiskonna poolt laiaulatuslikult

kasutusele võetud ja eluliselt tähtsa

teenusega, mille katkemine mõjutab

oluliselt ühiskonna toimimist, riigi

julgeolekut, igat Eestis tegutsevat ja

elavat juriidilist- ning füüsilist isikut,

samuti ka välispartnereid. Ohtu võib

sattuda kogu EV õhuruumi

lennuliikluse teenindamise turvalisus,

sh kavandatud lennuühenduste

läbilaskevõime, inimeste julgeolek,

elu ja tervis. Turvanõrkustega ja

puuduliku turvalisusega IT-taristu

loomine, kasutamine ning teatavaks

tulnud turvaaukude mitte

parandamine tekitab soodsa olukorra

ja tõstab riski realiseerumise

tõenäosust küberrünnakuteks ja

teenuste toimimise halvamiseks.

laekunud vihjed ja

pöördumised, KüTS

nõuded, KorS § 2, §

4, § 5 ja § 49.

2. Järelkontrolli

korral ametile

laekunud vihjed ja

pöördumised

võimalike

turvanõuete

rikkumise kohta,

KüTS nõuded, KorS

§ 2, § 4, § 5 ja § 49.

17. Sadama tegevuse e

sadama teenuse

korraldamine ja

veesõidukite

Sadama pidaja ja sadamarajatise

valdaja. sadama omanik. Teenuste

osutamiseks kasutatav IT-taristu

(kasutatavad infosüsteemid,

Ohtudeks on sadamateenuses või

rahvusvahelise meresõidus sõitvate

reisilaevade ning rannasõidus

harv tõsine keskmine 1.CERT-EE/ AEO

küberteemalised

statistilised aruanded,

laekunud intsidendi

26

(reisilaevade ning

rannasõidus

sõitvate laevade)

teenindamine

infovarad, arvutivõrk);

infosüsteemide turvalisuse

tagamiseks kasutatavad alalised,

infotehnilised ja organisatsioonilised

turvameetmed, sh haavatavuste ja

turvanõrkuste tuvastamise seire

meetmed; IT-riskihaldusprotsess ja

riskide käsitluskava; intsidentide

haldus; väljast tellitud IT

teenuslepingud.

NB! Ettevõtja suhtes, kellel on

majandusaasta jooksul 50 või rohkem

töötajat ja kelle aastabilansimaht või

aastakäive ületab 10 miljonit eurot

rakendatakse riiklikus järelevalves

järelkontrolli meedet, st kui RIA

järelevalveosakonnal on alust arvata,

et teenuse osutaja ei järgi KüTS §-des

7 ja 8 nõudeid.

sõitvaid I kategooria laevade või A-

klassi reisilaevade teenindamises

kasutatava arvutivõrgu ja sellega

seotud infosüsteemide töö ja

toimimise häirimine, katkemine,

kompromiteerimine, õnnestunud

küberrünne ja kogutud andmete

tervikluse, konfidentsiaalsuse ja

käideldavuse kadu. Turvanõrkustega

võrgu välisühendus(t)e kaitse

(tulemüür) küberrünnete

tuvastamiseks, nõrk

infoturbepoliitika, kasinalt

seadistatud või uuendamata tark- ja

riistvara kasutamine, puudulik

sisevõrgu ressursside turvatestimine

ja haavatavuste seire.

Turvanõrkustega veebileht. Teenuse

osutajatel puudulik IT-

riskihaldusprotsess ja riskide

käsitluskava, st asutus ei ole endale

kõiki riske teadvustanud, mis

omakorda toob kaasa ohte ja riske

ennetavate ning leevendavate

meetmete puudumise. Sisseostetud IT

teenustel üldsõnalised

teenuslepingud. Tegemist on

transpordivaldkonnas olulist rolli

kandva majandustegevusega, mille

kaudu tagatakse EV territoriaal- ja

sisemeres ohutu ning turvaline

veeliikluse ja sadamateenuse

teenindus nii kauba- kui ka

reisijateveol. Tegemist on ühiskonna

poolt laiaulatuslikult kasutusele

võetud ja eluliselt tähtsate teenustega,

mille katkemine mõjutab oluliselt

ühiskonna toimimist, riigi

julgeolekut, igat Eestis tegutsevat ja

turvaanalüüs, KIKK

sektoriaalsed

riskianalüüsid,

valdkonnale

suunatud

küberrünnete kasv,

asetleidnud

intsidendi juurpõhjus

ja selle mõjuulatus,

seniste

järelevalvemenetluste

tulemused, ametile

laekunud vihjed ja

pöördumised,

sadamaseaduse § 2 p

3 ja § 3, KüTS

nõuded, KorS § 2, §

4, § 5 ja § 49.

2. Järelkontrolli

korral ametile

laekunud vihjed ja

pöördumised

võimalike

turvanõuete

rikkumise kohta,

KüTS nõuded, KorS

§ 2, § 4, § 5 ja § 49.

27

elavat juriidilist ning füüsilist isikut,

samuti ka välispartnereid. Ohtu võib

sattuda kogu EV veeliikluse

teeninduse turvalisus, sh kavandatud

laevaühenduste läbilaskevõime,

inimeste julgeolek, elu ja tervis ning

keskkonna puhtus. Turvanõrkustega

ja puuduliku turvalisusega IT-taristu

loomine, kasutamine ning teatavaks

tulnud turvaaukude mitte

parandamine tekitab soodsa olukorra

ja tõstab riski realiseerumise

tõenäosust küberrünnakuteks ja

teenuste toimimise halvamiseks.

18.

Mereveoteenus,

reisijate ja kauba

vedamiseks

sisevetes, merel ja

rannavetes

Reisijate ja kauba vedaja merel ja

rannavetes. Teenuste osutamiseks

kasutatav IT-taristu (kasutatavad

infosüsteemid, infovarad, arvutivõrk);

infosüsteemide turvalisuse

tagamiseks kasutatavad alalised,

infotehnilised ja organisatsioonilised

turvameetmed, sh haavatavuste ja

turvanõrkuste tuvastamise seire

meetmed; IT-riskihaldusprotsess ja

riskide käsitluskava; intsidentide

haldus; väljast tellitud IT

teenuslepingud.

NB! Ettevõtja suhtes, kellel on

majandusaasta jooksul 50 või rohkem

töötajat ja kelle aastabilansimaht või

aastakäive ületab 10 miljonit eurot

rakendatakse riiklikus järelevalves

järelkontrolli meedet, st kui RIA

Ohtudeks on reisijate ja kaubavedude

korraldamisel kasutatava arvutivõrgu

ja sellega seotud infosüsteemide töö

ja toimimise häirimine, katkemine,

kompromiteerimine, õnnestunud

küberrünne ja kogutud andmete

tervikluse, konfidentsiaalsuse ja

käideldavuse kadu. Turvanõrkustega

võrgu välisühendus(t)e kaitse

(tulemüür) küberrünnete

tuvastamiseks, nõrk

infoturbepoliitika, kasinalt

seadistatud või uuendamata tark- ja

riistvara kasutamine, puudulik

sisevõrgu ressursside turvatestimine

ja haavatavuste seire.

Turvanõrkustega veebileht. Teenuse

osutajatel puudulik IT-

riskihaldusprotsess ja riskide

käsitluskava, st asutus ei ole endale

kõiki riske teadvustanud, mis

harv tõsine keskmine 1.CERT-EE/ AEO

küberteemalised

statistilised aruanded,

laekunud intsidendi

turvaanalüüs, KIKK

sektoriaalsed

riskianalüüsid,

valdkonnale

suunatud

küberrünnete kasv,

asetleidnud

intsidendi juurpõhjus

ja selle mõjuulatus,

seniste

järelevalvemenetluste

tulemused, ametile

laekunud vihjed ja

pöördumised,

Euroopa Parlamendi

ja nõukogu määruse

(EÜ) nr 725/2004,

28

järelevalveosakonnal on alust arvata,

et teenuse osutaja ei järgi KüTS §-des

7 ja 8 nõudeid.

omakorda toob kaasa ohte ja riske

ennetavate ning leevendavate

meetmete puudumise. Sisseostetud IT

teenustel üldsõnalised

teenuslepingud. Tegemist on

transpordivaldkonnas olulist rolli

kandva majandustegevusega, mille

kaudu tagatakse EV territoriaal- ja

sisemeres ohutu ning turvaline

veeliiklus kauba- kui ka reisijateveol.

Tegemist on ühiskonna poolt

laiaulatuslikult kasutusele võetud ja

eluliselt tähtsa teenusega, mis

puudutab igat Eestis tegutsevat ja

elavat juriidilist ning füüsilist isikut,

samuti ka välispartnereid. Ohu

realiseerumisel on mõjutatud kogu

EV veeliikluse teeninduse turvalisus,

sh inimeste julgeolek, elu ja tervis

ning keskkonna puhtus.

Turvanõrkustega ja puuduliku

turvalisusega IT-taristu loomine,

kasutamine ning teatavaks tulnud

turvaaukude mitte parandamine

tekitab soodsa olukorra ja tõstab riski

realiseerumise tõenäosust

küberrünnakuteks ja teenuste

toimimise halvamiseks.

KüTS nõuded, KorS

§ 2, § 4, § 5 ja § 49.

2. Järelkontrolli

korral ametile

laekunud vihjed ja

pöördumised

võimalike

turvanõuete

rikkumise kohta,

KüTS nõuded, KorS

§ 2, § 4, § 5 ja § 49.

19. Maanteetranspordis

liikluskorralduses ja

liikuvuse

juhtimiseks

kasutava

intelligentse

Intelligentse transpordisüsteemi

omanik ja haldaja. Teenuste

osutamiseks kasutatav IT-taristu

(kasutatavad infosüsteemid,

infovarad, arvutivõrk);

infosüsteemide turvalisuse

tagamiseks kasutatavad alalised,

Ohtudeks on intelligentse

transpordisüsteemiga seotud

infosüsteemide töö ja toimimise

häirimine, katkemine,

kompromiteerimine, õnnestunud

küberrünne ja kogutud andmete

tervikluse, konfidentsiaalsuse ja

harv tõsine keskmine 1.CERT-EE/ AEO

küberteemalised

statistilised aruanded,

laekunud intsidendi

turvaanalüüs, KIKK

sektoriaalsed

riskianalüüsid,

29

transpordisüsteemi

käitamine

infotehnilised ja organisatsioonilised

turvameetmed, sh haavatavuste ja

turvanõrkuste tuvastamise seire

meetmed; IT-riskihaldusprotsess ja

riskide käsitluskava; intsidentide

haldus; väljast tellitud IT

teenuslepingud.

NB! Ettevõtja suhtes, kellel on

majandusaasta jooksul 50 või rohkem

töötajat ja kelle aastabilansimaht või

aastakäive ületab 10 miljonit eurot

rakendatakse riiklikus järelevalves

järelkontrolli meedet, st kui RIA

järelevalveosakonnal on alust arvata,

et teenuse osutaja ei järgi KüTS §-des

7 ja 8 nõudeid.

käideldavuse kadu. Turvanõrkustega

võrgu välisühendus(t)e kaitse

(tulemüür) küberrünnete

tuvastamiseks, nõrk

infoturbepoliitika, kasinalt

seadistatud või uuendamata tark- ja

riistvara kasutamine, puudulik

sisevõrgu ressursside turvatestimine

ja haavatavuste seire. Teenuse

osutajatel puudulik IT-

riskihaldusprotsess ja riskide

käsitluskava, st asutus ei ole endale

kõiki riske teadvustanud, mis

omakorda toob kaasa ohte ja riske

ennetavate ning leevendavate

meetmete puudumise. Sisseostetud IT

teenustel üldsõnalised

teenuslepingud. Tegemist on

transpordivaldkonnas olulist rolli

kandva majandustegevusega, mille

kaudu tagatakse EV

maanteetranspordis ja liideste jaoks

teiste transpordiliikidega ohutu ning

turvaline maanteeliiklus. Tegemist on

ühiskonna poolt laiaulatuslikult

kasutusele võetud ja eluliselt tähtsa

teenusega, mis puudutab igat Eestis

tegutsevat ja elavat juriidilist ning

füüsilist isikut, samuti ka

välispartnereid. Ohu realiseerumisel

on mõjutatud kogu EV

maanteeliikluse teeninduse turvalisus,

sh inimeste julgeolek, elu ja tervis.

Turvanõrkustega ja puuduliku

turvalisusega IT-taristu loomine,

kasutamine ning teatavaks tulnud

valdkonnale

suunatud

küberrünnete kasv,

asetleidnud

intsidendi juurpõhjus

ja selle mõjuulatus,

seniste

järelevalvemenetluste

tulemused, ametile

laekunud vihjed ja

pöördumised,

Liiklusseaduse § 61 lg

1 , KüTS nõuded,

KorS § 2, § 4, § 5 ja

§ 49.

2. Järelkontrolli

korral ametile

laekunud vihjed ja

pöördumised

võimalike

turvanõuete

rikkumise kohta,

KüTS nõuded, KorS

§ 2, § 4, § 5 ja § 49.

30

turvaaukude mitte parandamine

tekitab soodsa olukorra ja tõstab riski

realiseerumise tõenäosust

küberrünnakuteks ja intelligentse

transpordisüsteemi haldamise

halvamiseks.

20. Digitaalse teenuse

(pilvandmetöötluste

enuse osutamine,

sisulevivõrguteenus

e osutamine,

internetipõhise

kauplemiskoha

pidaja ja

veebipõhise

otsingumootori või

sotsiaalmeediaplatv

ormi pidaja)

osutamine

Teenuste osutamiseks kasutatav IT-

taristu (kasutatavad infosüsteemid,

infovarad, arvutivõrk);

infosüsteemide turvalisuse

tagamiseks kasutatavad alalised,

infotehnilised ja organisatsioonilised

turvameetmed, sh haavatavuste ja

turvanõrkuste tuvastamise seire

meetmed; IT-riskihaldusprotsess ja

riskide käsitluskava; intsidentide

haldus.

NB! Rakendatakse ainult

järelkontrolli meedet, kui RIA

järelevalveosakonnal on alust arvata,

et teenuse osutaja ei järgi KüTS §-des

7 ja 8 nõudeid.

Ohtudeks on digitaalse teenuse

osutamisel kasutatava arvutivõrgu ja

sellega seotud infosüsteemide töö ja

toimimise häirimine, katkemine,

kompromiteerimine, õnnestunud

küberrünne ja kogutud andmete

tervikluse, konfidentsiaalsuse ja

käideldavuse kadu. Turvanõrkustega

võrgu välisühendus(t)e kaitse

(tulemüür) küberrünnete

tuvastamiseks, nõrk

infoturbepoliitika, kasinalt

seadistatud või uuendamata tark- ja

riistvara kasutamine, puudulik

sisevõrgu IT-taristu turvatestimine ja

haavatavuste seire. Turvanõrkustega

veebileht. Teenuse osutajatel

puudulik IT- riskihaldusprotsess ja

riskide käsitluskava, st asutus ei ole

endale kõiki riske teadvustanud, mis

omakorda toob kaasa ohte ja riske

ennetavate ning leevendavate

meetmete puudumise. Digitaalse

teenuse vahendusel on tekkinud

igapäevane Eesti riigi, majanduse ja

elanikkonna ulatuslik sõltuvus info-

ja kommunikatsioonitehnoloogiast

(IKT-st) ja e-teenustest, sh e-teenuste

platvormidest, mille toimivuse ja

harv piiratud madal Ametile laekunud

vihjed ja

pöördumised

võimalike

turvanõuete

rikkumise kohta,

KüTS nõuded, KorS

§ 2, § 4, § 5 ja § 49.

31

kättesaadavuse nõue on teenuste

tarbijate poolt peaaegu et igapäevaelu

korraldamiseks ja toimimiseks

vajalik.

Turvanõrkustega ja puuduliku

turvalisusega IT-taristu loomine,

kasutamine ning teatavaks tulnud

turvaaukude mitte parandamine

tekitab soodsa olukorra ja tõstab riski

realiseerumise tõenäosust

küberrünnakuteks ja teenuste

toimimise halvamiseks.

32

21. eIDAS- kohased

kvalifitseeritud

usaldusteenused:

1.e-allkirjade, e-

templite või

veebiserverite

autentimise

sertifikaatide

väljastamine ja

elutsükli haldus;

2. ajatempliteenus;

3. e-allkirjade, e-

templite

sertifikaatide

säilitamise teenus;

4. e-allkirjade, e-

templite

valideerimise

teenus;

5. e-

andmevahetusteenu

s

6. e-allkirja või e-

templi kaugloomise

vahendite

haldamise teenus;

7. elektrooniliste

tõendite

väljastamise teenus;

8. elektrooniliste

tõendite

valideerimise

teenus;

9. registreeritud e-

andmevahetusteenu

se kaudu edastatud

Usaldusteenuse osutamiseks vajaliku

tegevusloa olemasolu, teenuste

osutamiseks kasutatav IT-taristu

(kasutatavad infosüsteemid,

infovarad, arvutivõrk) ja selle

turvalisuse vastavus nõuetele;

infosüsteemide turvalisuse

tagamiseks kasutatavad alalised,

infotehnilised ja organisatsioonilised

turvameetmed, sh haavatavuste ja

turvanõrkuste tuvastamise seire

meetmed; IT-riskihaldusprotsess ja

riskide käsitluskava; intsidentide

haldus; usaldusmärgi nõuetekohane

kasutamine; väljast tellitud IT

teenuslepingud.

Ohtudeks on usaldusteenuse

osutamisel kasutatava arvutivõrgu ja

sellega seotud infosüsteemide töö ja

toimimise häirimine, katkemine,

manipuleerimine,

kompromiteerimine, õnnestunud

küberrünne ja kogutud andmete

tervikluse, konfidentsiaalsuse ja

käideldavuse kadu, turvanõrkustega

võrgu välisühendus(t)e kaitse

(tulemüür) küberrünnete

tuvastamiseks, nõrk

infoturbepoliitika, kasinalt

seadistatud või uuendamata tark- ja

riistvara kasutamine, puudulik

sisevõrgu ressursside turvatestimine

ja haavatavuste seire.

Turvanõrkustega veebileht. Teenuse

osutajatel puudulik IT-

riskihaldusprotsess ja riskide

käsitluskava, st asutus ei ole endale

kõiki riske teadvustanud, mis

omakorda toovad kaasa ohte ja riske

ennetavate ning leevendavate

meetmete puudumise. Sisseostetud IT

teenustel üldsõnalised

teenuslepingud. Turvanõrkustega ja

puuduliku turvalisusega IT-taristu

loomine, kasutamine ning teatavaks

tulnud turvaaukude mitte

parandamine tekitab soodsa olukorra

ja tõstab riski realiseerumise

tõenäosust küberrünnakuteks ja

teenuste toimimise halvamiseks.

Usaldusteenused on muutunud Eestis

ühiskonna igapäevaste elu

toimingutes vajalikuks osaks ning

teenuse kasutajate hulk on valdav osa

Eesti kodanikest ja era- ning avalikest

sage tõsine kõrge CERT-EE/ AEO

küberteemalised

statistilised aruanded,

laekunud intsidendi

turvaanalüüs, KIKK

sektoriaalsed

riskianalüüsid,

valdkonnale

suunatud

küberrünnete kasv,

asetleidnud

intsidendi juurpõhjus

ja selle mõjuulatus,

seniste

järelevalvemenetluste

tulemused. Ametile

laekunud vihjed ja

pöördumised.

eIDAS-e ja selle

alusel antud

rakendusaktide ning

EUTS nõuded, KüTS

nõuded, KorS § 2, §

4, § 5 ja § 49.

33

andmete ja nendega

seotud tõendite

valideerimise

teenus

10.elektroonilise

arvestusraamatu

teenus.

teenustest. Loata tegutsemise puhul ei

ole kontrollitud usaldusteenuse

vastavust teenusele kehtestatud

nõuetele, mis seab otseselt ohtu

nõutud turvalisuse tasemega teenuse

tagamise usaldusteenuse kasutajale e-

tehingutes. Usaldusmärgi

väärkasutamine tekitab selle teenuse

kasutajale vale mulje teenuse

turvalisuse tasemest.

22. eIDAS- kohased

mitte

kvalifitseeritud

usaldusteenused:

1.e-allkirjade, e-

templite või

veebiserverite

autentimise

sertifikaatide

väljastamine ja

elutsükli haldus;

2. ajatempliteenus;

3. e-allkirjade, e-

templite

sertifikaatide

säilitamise teenus;

4. e-allkirjade, e-

templite

valideerimise

teenus;

5. e-

andmevahetusteenu

s

Mitte kvalifitseeritud usaldusteenuse

osutajad. Teenuste osutamiseks

kasutatav IT-taristu (kasutatavad

infosüsteemid, infovarad, arvutivõrk)

ja selle turvalisuse vastavus nõuetele;

infosüsteemide turvalisuse

tagamiseks kasutatavad alalised,

infotehnilised ja organisatsioonilised

turvameetmed, sh haavatavuste ja

turvanõrkuste tuvastamise seire

meetmed; IT-riskihaldusprotsess ja

riskide käsitluskava; intsidentide

haldus; usaldusmärgi nõuetekohane

kasutamine; väljast tellitud IT

teenuslepingud.

NB! Riiklikus järelevalves

rakendatakse ainult järelkontrolli

meedet, kui RIA

järelevalveosakonnal on alust arvata,

et teenuse osutaja ei järgi KüTS §-des

7 ja 8 nõudeid.

Ohtudeks on teenuse osutamisel

kasutatava arvutivõrgu ja sellega

seotud infosüsteemide töö ja

toimimise häirimine, katkemine,

manipuleerimine,

kompromiteerimine, õnnestunud

küberrünne ja kogutud andmete

tervikluse, konfidentsiaalsuse ja

käideldavuse kadu, turvanõrkustega

võrgu välisühendus(t)e kaitse

(tulemüür) küberrünnete

tuvastamiseks, nõrk

infoturbepoliitika, kasinalt

seadistatud või uuendamata tark- ja

riistvara kasutamine, puudulik

sisevõrgu ressursside turvatestimine

ja haavatavuste seire.

Turvanõrkustega veebileht. Teenuse

osutajatel puudulik IT-

riskihaldusprotsess ja riskide

käsitluskava, st asutus ei ole endale

kõiki riske teadvustanud, mis

omakorda toovad kaasa ohte ja riske

ennetavate ning leevendavate

meetmete puudumise. Sisseostetud IT

harv piiratud madal Ametile laekunud

vihjed ja

pöördumised

võimalike

turvanõuete

rikkumise kohta,

eIDAS-e ja selle

alusel antud

rakendusaktide ning

EUTS nõuded, KüTS

nõuded, KorS § 2, §

4, § 5 ja § 49.

34

6. e-allkirja või e-

templi kaugloomise

vahendite

haldamise teenus;

7. elektrooniliste

tõendite

väljastamise teenus;

8. elektrooniliste

tõendite

valideerimise

teenus;

9. registreeritud e-

andmevahetusteenu

se kaudu edastatud

andmete ja nendega

seotud tõendite

valideerimise

teenus

10.elektroonilise

arvestusraamatu

teenus.

teenustel üldsõnalised

teenuslepingud. Turvanõrkustega ja

puuduliku turvalisusega IT-taristu

loomine, kasutamine ning teatavaks

tulnud turvaaukude mitte

parandamine tekitab soodsa olukorra

ja tõstab riski realiseerumise

tõenäosust küberrünnakuteks ja

teenuste toimimise halvamiseks.

23. Infosüsteemide

andmevahetuskihig

a liitumine

Infosüsteemide andmevahetuskihiga

(edaspidi X-tee) liituda soovivad

isikud ja liikmed. X-teega liitumiseks

vajaliku taotluse ja

liitumiskokkulepete olemasolu.

Nõuetekohase taotluse mitte

esitamine ja liitumiskokkuleppe

puudumine. Ohuks on illegaalne,

tingimusteta ning vastutuseta

andmete vahetamine (X-teega on

ühendatud ettevõtete infosüsteemid

kellel puudub keskusega

liitumiskokkulepe).

harv piiratud madal X-tee osakonnalt

laekunud teave

potentsiaalsete

liitujate osas, ametile

laekunud vihjed ja

pöördumised, AvTS

§ 439 lg 1p 5 nõuded.

35

24. Avaliku korra e

ühiskonna seisundi

tagamine

Avaliku korra e ühiskonna seisundi

tagamiseks vajalike võrgu- ja

infosüsteemide, teenusplatvormide

pakkujad/omanikud, arendajad,

haldajad, (eraettevõtted). Teenuse

osutamiseks kasutatav IT-taristu

turvaline tehniline lahendus

(kasutatavad infosüsteemid,

infovarad, arvutivõrk).

NB! Ainult kestva ohu või

ohukahtluse kõrvaldamine.

Ohtudeks on teenuse osutamisel:

kasutatava IT-taristu komponendi

(infovarad, võrguseadmed,

infosüsteemid jne) töö ja toimimise

häirimine, katkemine,

manipuleerimine,

kompromiteerimine, õnnestunud

küberrünne, kogutud andmete

tervikluse, konfidentsiaalsuse ja

käideldavuse kadu, turvanõrkustega

võrgu välisühendus(t)e kaitse

(tulemüür) küberrünnete

tuvastamiseks, kasinalt seadistatud

või uuendamata tark- ja riistvara

kasutamine. Turvanõrkustega

veebileht. Teenuse osutajatel

puudulik IT- riskihaldusprotsess ja

riskide käsitluskava, st asutus ei ole

endale kõiki riske teadvustanud, mis

omakorda toovad kaasa ohte ja riske

ennetavate ning leevendavate

meetmete puudumise.

Turvanõrkustega ja puuduliku

turvalisusega IT-taristu loomine,

kasutamine ning teatavaks tulnud

turvaaukude mitte parandamine

tekitab soodsa olukorra ja tõstab ohu

realiseerumise tõenäosust

küberrünnakuteks ja teenuste

toimimise halvamiseks.

Teenuse- ja rakenduspõhised

infosüsteemid on muutunud Eestis

ühiskonna igapäevaste elu

toimingutes vajalikuks osaks ning

teenuse kasutajate hulk on valdav osa

Eesti kodanikest ja era- ning avalikest

teenustest, kes on ühtlasi ohu

realiseerumisel mõjutatud.

harv tõsine keskmine CERT-EE/ AEO

asetleidnud

intsidendi juurpõhjus

ja selle mõjuulatus.

Ametile laekunud

vihjed ja

pöördumised. KorS §

2, § 4, § 5 ja § 49.

36

25. Digitaalse teenuse

(Andmekeskusteen

use) osutamine

Andmekeskusteenuse osutaja.

Teenuse osutamiseks kasutatav IT-

taristu (kasutatavad infosüsteemid,

infovarad, arvutivõrk);

infosüsteemide turvalisuse

tagamiseks kasutatavad alalised,

infotehnilised ja organisatsioonilised

turvameetmed, sh haavatavuste ja

turvanõrkuste tuvastamise seire

meetmed; IT-riskihaldusprotsess ja

riskide käsitluskava; intsidentide

haldus; väljast tellitud IT

teenuslepingud.

NB! Ettevõtja suhtes, kellel on

majandusaasta jooksul 50 või rohkem

töötajat ja kelle aastabilansimaht või

aastakäive ületab 10 miljonit eurot

rakendatakse riiklikus järelevalves

järelkontrolli meedet, st kui RIA

järelevalveosakonnal on alust arvata,

et teenuse osutaja ei järgi KüTS §-des

7 ja 8 nõudeid.

Ohtudeks on teenuse osutamisel:

kasutatava IT-taristu komponendi

(infovarad, võrguseadmed,

infosüsteemid jne) töö ja toimimise

häirimine, katkemine,

manipuleerimine,

kompromiteerimine, õnnestunud

küberrünne, kogutud andmete

tervikluse, konfidentsiaalsuse ja

käideldavuse kadu, turvanõrkustega

võrgu välisühendus(t)e kaitse

(tulemüür) küberrünnete

tuvastamiseks, kasinalt seadistatud

või uuendamata tark- ja riistvara

kasutamine. Turvanõrkustega

veebileht. Teenuse osutajatel

puudulik IT- riskihaldusprotsess ja

riskide käsitluskava, st asutus ei ole

endale kõiki riske teadvustanud, mis

omakorda toovad kaasa ohte ja riske

ennetavate ning leevendavate

meetmete puudumise.

Turvanõrkustega ja puuduliku

turvalisusega IT-taristu loomine,

kasutamine ning teatavaks tulnud

turvaaukude mitte parandamine

tekitab soodsa olukorra ja tõstab ohu

realiseerumise tõenäosust

küberrünnakuteks ja teenuste

toimimise halvamiseks.

Andmekeskusteenus on muutunud

Eestis ühiskonna igapäevaste elu

toimingutes vajalikuks osaks

digitaalsete andmete töötlemisel ja

nende turvalisel säilitamisel. Teenuse

kasutajate hulk on valdav osa era-

harv tõsine keskmine 1.CERT-EE/ AEO

küberteemalised

statistilised aruanded,

laekunud intsidendi

turvaanalüüs, KIKK

sektoriaalsed

riskianalüüsid,

valdkonnale

suunatud

küberrünnete kasv,

asetleidnud

intsidendi juurpõhjus

ja selle mõjuulatus,

seniste

järelevalvemenetluste

tulemused, ametile

laekunud vihjed ja

pöördumised, KüTS

nõuded, KorS § 2, §

4, § 5 ja § 49.

2. Järelkontrolli

korral ametile

laekunud vihjed ja

pöördumised

võimalike

turvanõuete

rikkumise kohta,

KüTS nõuded, KorS

§ 2, § 4, § 5 ja § 49.

37

ning avalikest teenustest, kes on

ühtlasi ohu realiseerumisel

mõjutatud. Kaudselt mõjutab teenuse

ebaturvalisus igat Eesti kodanikku,

kelle andmeid andmekeskustes

töödeldakse ja säilitatakse.

26. Elektrienergia

hulgimüüjatele või

lõpptarbijatele

elektrienergia

müümine

Elektrienergia müüja e teenuse

osutaja. Teenuse osutamiseks

kasutatav IT-taristu (kasutatavad

infosüsteemid, infovarad, arvutivõrk);

infosüsteemide turvalisuse

tagamiseks kasutatavad alalised,

infotehnilised ja organisatsioonilised

turvameetmed, sh haavatavuste ja

turvanõrkuste tuvastamise seire

meetmed; IT-riskihaldusprotsess ja

riskide käsitluskava; intsidentide

haldus; väljast tellitud IT

teenuslepingud.

NB! Ettevõtja suhtes, kellel on

majandusaasta jooksul 50 või rohkem

töötajat ja kelle aastabilansimaht või

aastakäive ületab 10 miljonit eurot

rakendatakse riiklikus järelevalves

järelkontrolli meedet, st kui RIA

järelevalveosakonnal on alust arvata,

et teenuse osutaja ei järgi KüTS §-des

7 ja 8 nõudeid.

Ohtudeks on teenuse osutamisel:

kasutatava IT-taristu komponendi

(infovarad, võrguseadmed,

infosüsteemid jne) töö ja toimimise

häirimine, katkemine,

manipuleerimine,

kompromiteerimine, õnnestunud

küberrünne, kogutud andmete

tervikluse, konfidentsiaalsuse ja

käideldavuse kadu, turvanõrkustega

võrgu välisühendus(t)e kaitse

(tulemüür) küberrünnete

tuvastamiseks, kasinalt seadistatud

või uuendamata tark- ja riistvara

kasutamine. Turvanõrkustega

veebileht. Teenuse osutajatel

puudulik IT- riskihaldusprotsess ja

riskide käsitluskava, st asutus ei ole

endale kõiki riske teadvustanud, mis

omakorda toovad kaasa ohte ja riske

ennetavate ning leevendavate

meetmete puudumise.

Turvanõrkustega ja puuduliku

turvalisusega IT-taristu loomine,

kasutamine ning teatavaks tulnud

turvaaukude mitte parandamine

tekitab soodsa olukorra ja tõstab ohu

realiseerumise tõenäosust

küberrünnakuteks ja teenuste

toimimise halvamiseks.

Elektrienergia müümine on

muutunud Eestis ühiskonna

igapäevase elu toimimise osa.

harv tõsine keskmine CERT-EE/ AEO

küberteemalised

statistilised aruanded,

laekunud intsidendi

turvaanalüüs, KIKK

sektoriaalsed

riskianalüüsid,

valdkonnale

suunatud

küberrünnete kasv,

asetleidnud

intsidendi juurpõhjus

ja selle mõjuulatus,

seniste

järelevalvemenetluste

tulemused, ametile

laekunud vihjed ja

pöördumised,

elektrituruseadus § 6

lg 1 p 7, KüTS

nõuded, KorS § 2, §

4, § 5 ja § 49.

2. Järelkontrolli

korral ametile

laekunud vihjed ja

pöördumised

võimalike

turvanõuete

rikkumise kohta,

38

Teenuse kasutajate hulk on valdav

osa elektrienergia hulgimüüjad ja

lõpptarbijad, kes on ohu

realiseerumisel mõjutatud.

KüTS nõuded, KorS

§ 2, § 4, § 5 ja § 49.

27. Elektrienergia

tootmine

Elektrienergia tootja e teenuse

osutaja. Teenuse osutamiseks

kasutatav IT-taristu (kasutatavad

infosüsteemid, infovarad, arvutivõrk);

infosüsteemide turvalisuse

tagamiseks kasutatavad alalised,

infotehnilised ja organisatsioonilised

turvameetmed, sh haavatavuste ja

turvanõrkuste tuvastamise seire

meetmed; IT-riskihaldusprotsess ja

riskide käsitluskava; intsidentide

haldus; väljast tellitud IT

teenuslepingud.

NB! Ettevõtja suhtes, kellel on

majandusaasta jooksul 50 või rohkem

töötajat ja kelle aastabilansimaht või

aastakäive ületab 10 miljonit eurot

rakendatakse riiklikus järelevalves

järelkontrolli meedet, st kui RIA

järelevalveosakonnal on alust arvata,

et teenuse osutaja ei järgi KüTS §-des

7 ja 8 nõudeid.

Ohtudeks on teenuse osutamisel:

kasutatava IT-taristu komponendi

(infovarad, võrguseadmed,

infosüsteemid jne) töö ja toimimise

häirimine, katkemine,

manipuleerimine,

kompromiteerimine, õnnestunud

küberrünne, kogutud andmete

tervikluse, konfidentsiaalsuse ja

käideldavuse kadu, turvanõrkustega

võrgu välisühendus(t)e kaitse

(tulemüür) küberrünnete

tuvastamiseks, kasinalt seadistatud

või uuendamata tark- ja riistvara

kasutamine. Turvanõrkustega

veebileht. Teenuse osutajatel

puudulik IT- riskihaldusprotsess ja

riskide käsitluskava, st asutus ei ole

endale kõiki riske teadvustanud, mis

omakorda toovad kaasa ohte ja riske

ennetavate ning leevendavate

meetmete puudumise.

Turvanõrkustega ja puuduliku

turvalisusega IT-taristu loomine,

kasutamine ning teatavaks tulnud

turvaaukude mitte parandamine

tekitab soodsa olukorra ja tõstab ohu

realiseerumise tõenäosust

küberrünnakuteks ja teenuste

toimimise halvamiseks.

Elektrienergia tootmine on muutunud

Eestis ühiskonna igapäevaste elu

toimingutes vajalikuks osaks.

Teenuse kasutajate hulk on valdav

osa elektrienergia hulgimüüjad ja

harv tõsine keskmine 1.CERT-EE/ AEO

küberteemalised

statistilised aruanded,

laekunud intsidendi

turvaanalüüs, KIKK

sektoriaalsed

riskianalüüsid,

valdkonnale

suunatud

küberrünnete kasv,

asetleidnud

intsidendi juurpõhjus

ja selle mõjuulatus,

seniste

järelevalvemenetluste

tulemused, ametile

laekunud vihjed ja

pöördumised,

elektrituruseadus §3

p 24, § 6 lg 1 p 1,

KüTS nõuded, KorS

§ 2, § 4, § 5 ja § 49.

2. Järelkontrolli

korral ametile

laekunud vihjed ja

pöördumised

võimalike

turvanõuete

rikkumise kohta,

KüTS nõuded, KorS

§ 2, § 4, § 5 ja § 49.

39

lõpptarbijad, kes on ohu

realiseerumisel mõjutatud.

28. Elektrisõiduki

laadimispunkti

haldamine ja

käitamine

Elektrisõiduki laadimispunkti

käitamise/haldamise teenuse osutaja. Teenuse osutamiseks kasutatav IT-

taristu (kasutatavad infosüsteemid,

infovarad, arvutivõrk);

infosüsteemide turvalisuse

tagamiseks kasutatavad alalised,

infotehnilised ja organisatsioonilised

turvameetmed, sh haavatavuste ja

turvanõrkuste tuvastamise seire

meetmed; IT-riskihaldusprotsess ja

riskide käsitluskava; intsidentide

haldus; väljast tellitud IT

teenuslepingud.

NB! Ettevõtja suhtes, kellel on

majandusaasta jooksul 50 või rohkem

töötajat ja kelle aastabilansimaht või

aastakäive ületab 10 miljonit eurot

rakendatakse riiklikus järelevalves

järelkontrolli meedet, st kui RIA

järelevalveosakonnal on alust arvata,

et teenuse osutaja ei järgi KüTS §-des

7 ja 8 nõudeid.

Ohtudeks on teenuse osutamisel:

kasutatava IT-taristu komponendi

(infovarad, võrguseadmed,

infosüsteemid jne) töö ja toimimise

häirimine, katkemine,

manipuleerimine,

kompromiteerimine, õnnestunud

küberrünne, kogutud andmete

tervikluse, konfidentsiaalsuse ja

käideldavuse kadu, turvanõrkustega

võrgu välisühendus(t)e kaitse

(tulemüür) küberrünnete

tuvastamiseks, kasinalt seadistatud

või uuendamata tark- ja riistvara

kasutamine. Turvanõrkustega

veebileht. Teenuse osutajatel

puudulik IT- riskihaldusprotsess ja

riskide käsitluskava, st asutus ei ole

endale kõiki riske teadvustanud, mis

omakorda toovad kaasa ohte ja riske

ennetavate ning leevendavate

meetmete puudumise.

Turvanõrkustega ja puuduliku

turvalisusega IT-taristu loomine,

kasutamine ning teatavaks tulnud

turvaaukude mitte parandamine

tekitab soodsa olukorra ja tõstab ohu

realiseerumise tõenäosust

küberrünnakuteks ja teenuste

toimimise halvamiseks.

harv piiratud madal 1.CERT-EE/ AEO

küberteemalised

statistilised aruanded,

laekunud intsidendi

turvaanalüüs, KIKK

sektoriaalsed

riskianalüüsid,

valdkonnale

suunatud

küberrünnete kasv,

asetleidnud

intsidendi juurpõhjus

ja selle mõjuulatus,

seniste

järelevalvemenetluste

tulemused, ametile

laekunud vihjed ja

pöördumised,

elektrituruseadus §3

p 131, KüTS nõuded,

KorS § 2, § 4, § 5 ja

§ 49.

2. Järelkontrolli

korral ametile

laekunud vihjed ja

pöördumised

võimalike

turvanõuete

rikkumise kohta,

KüTS nõuded, KorS

§ 2, § 4, § 5 ja § 49.

40

29. Jaotusvõrgu teenuse

osutamine

Jaotusvõrguettevõtja

elektrituruseaduse tähenduses. Teenuse osutamiseks kasutatav IT-

taristu (kasutatavad infosüsteemid,

infovarad, arvutivõrk);

infosüsteemide turvalisuse

tagamiseks kasutatavad alalised,

infotehnilised ja organisatsioonilised

turvameetmed, sh haavatavuste ja

turvanõrkuste tuvastamise seire

meetmed; IT-riskihaldusprotsess ja

riskide käsitluskava; intsidentide

haldus; väljast tellitud IT

teenuslepingud.

NB! Ettevõtja suhtes, kellel on

majandusaasta jooksul 50 või rohkem

töötajat ja kelle aastabilansimaht või

aastakäive ületab 10 miljonit eurot

rakendatakse riiklikus järelevalves

järelkontrolli meedet, st kui RIA

järelevalveosakonnal on alust arvata,

et teenuse osutaja ei järgi KüTS §-des

7 ja 8 nõudeid.

Ohtudeks on teenuse osutamisel:

kasutatava IT-taristu komponendi

(infovarad, võrguseadmed,

infosüsteemid jne) töö ja toimimise

häirimine, katkemine,

manipuleerimine,

kompromiteerimine, õnnestunud

küberrünne, kogutud andmete

tervikluse, konfidentsiaalsuse ja

käideldavuse kadu, turvanõrkustega

võrgu välisühendus(t)e kaitse

(tulemüür) küberrünnete

tuvastamiseks, kasinalt seadistatud

või uuendamata tark- ja riistvara

kasutamine. Turvanõrkustega

veebileht. Teenuse osutajatel

puudulik IT- riskihaldusprotsess ja

riskide käsitluskava, st asutus ei ole

endale kõiki riske teadvustanud, mis

omakorda toovad kaasa ohte ja riske

ennetavate ning leevendavate

meetmete puudumise.

Turvanõrkustega ja puuduliku

turvalisusega IT-taristu loomine,

kasutamine ning teatavaks tulnud

turvaaukude mitte parandamine

tekitab soodsa olukorra ja tõstab ohu

realiseerumise tõenäosust

küberrünnakuteks ja teenuste

toimimise halvamiseks.

Elektrienergia edastamine

jaotusvõrgu kaudu on muutunud

Eestis ühiskonna igapäevaste elu

toimingutes vajalikuks osaks.

Teenuse kasutajate hulk on valdav

osa elektrienergia hulgimüüjad ja

lõpptarbijad, kes on ohu

realiseerumisel mõjutatud.

harv tõsine keskmine 1.CERT-EE/ AEO

küberteemalised

statistilised aruanded,

laekunud intsidendi

turvaanalüüs, KIKK

sektoriaalsed

riskianalüüsid,

valdkonnale

suunatud

küberrünnete kasv,

asetleidnud

intsidendi juurpõhjus

ja selle mõjuulatus,

seniste

järelevalvemenetluste

tulemused, ametile

laekunud vihjed ja

pöördumised,

elektrituruseadus §3

p 11, § 8 lg 3, KüTS

nõuded, KorS § 2, §

4, § 5 ja § 49.

2. Järelkontrolli

korral ametile

laekunud vihjed ja

pöördumised

võimalike

turvanõuete

rikkumise kohta,

KüTS nõuded, KorS

§ 2, § 4, § 5 ja § 49.

41

30. Määratud

eletriturukorraldami

ne

Määratud elektriturukorraldaja.

Teenuse osutamiseks kasutatav IT-

taristu (kasutatavad infosüsteemid,

infovarad, arvutivõrk);

infosüsteemide turvalisuse

tagamiseks kasutatavad alalised,

infotehnilised ja organisatsioonilised

turvameetmed, sh haavatavuste ja

turvanõrkuste tuvastamise seire

meetmed; IT-riskihaldusprotsess ja

riskide käsitluskava; intsidentide

haldus; väljast tellitud IT

teenuslepingud.

NB! Ettevõtja suhtes, kellel on

majandusaasta jooksul 50 või rohkem

töötajat ja kelle aastabilansimaht või

aastakäive ületab 10 miljonit eurot

rakendatakse riiklikus järelevalves

järelkontrolli meedet, st kui RIA

järelevalveosakonnal on alust arvata,

et teenuse osutaja ei järgi KüTS §-des

7 ja 8 nõudeid.

Ohtudeks on teenuse osutamisel:

kasutatava IT-taristu komponendi

(infovarad, võrguseadmed,

infosüsteemid jne) töö ja toimimise

häirimine, katkemine,

manipuleerimine,

kompromiteerimine, õnnestunud

küberrünne, kogutud andmete

tervikluse, konfidentsiaalsuse ja

käideldavuse kadu, turvanõrkustega

võrgu välisühendus(t)e kaitse

(tulemüür) küberrünnete

tuvastamiseks, kasinalt seadistatud

või uuendamata tark- ja riistvara

kasutamine. Turvanõrkustega

veebileht. Teenuse osutajatel

puudulik IT- riskihaldusprotsess ja

riskide käsitluskava, st asutus ei ole

endale kõiki riske teadvustanud, mis

omakorda toovad kaasa ohte ja riske

ennetavate ning leevendavate

meetmete puudumise.

Turvanõrkustega ja puuduliku

turvalisusega IT-taristu loomine,

kasutamine ning teatavaks tulnud

turvaaukude mitte parandamine

tekitab soodsa olukorra ja tõstab ohu

realiseerumise tõenäosust

küberrünnakuteks ja teenuse

toimimise halvamiseks.

Teenuse kasutajate hulk on valdav

osa elektrienergia hulgimüüjad ja

lõpptarbijad, kes on ohu

realiseerumisel mõjutatud.

harv tõsine keskmine 1.CERT-EE/ AEO

küberteemalised

statistilised aruanded,

laekunud intsidendi

turvaanalüüs, KIKK

sektoriaalsed

riskianalüüsid,

valdkonnale

suunatud

küberrünnete kasv,

asetleidnud

intsidendi juurpõhjus

ja selle mõjuulatus,

seniste

järelevalvemenetluste

tulemused, ametile

laekunud vihjed ja

pöördumised,

Euroopa Parlamendi

ja nõukogu määruse

(EL) 2019/943

artikkel 2 p 8, KüTS

nõuded, KorS § 2, §

4, § 5 ja § 49.

2. Järelkontrolli

korral ametile

laekunud vihjed ja

pöördumised

võimalike

turvanõuete

rikkumise kohta,

KüTS nõuded, KorS

§ 2, § 4, § 5 ja § 49.

42

31. Põhivõrgu teenuse

osutamine

Põhivõrguettevõtja. Teenuse

osutamiseks kasutatav IT-taristu

(kasutatavad infosüsteemid,

infovarad, arvutivõrk);

infosüsteemide turvalisuse

tagamiseks kasutatavad alalised,

infotehnilised ja organisatsioonilised

turvameetmed, sh haavatavuste ja

turvanõrkuste tuvastamise seire

meetmed; IT-riskihaldusprotsess ja

riskide käsitluskava; intsidentide

haldus; väljast tellitud IT

teenuslepingud.

NB! Ettevõtja suhtes, kellel on

majandusaasta jooksul 50 või rohkem

töötajat ja kelle aastabilansimaht või

aastakäive ületab 10 miljonit eurot

rakendatakse riiklikus järelevalves

järelkontrolli meedet, st kui RIA

järelevalveosakonnal on alust arvata,

et teenuse osutaja ei järgi KüTS §-des

7 ja 8 nõudeid.

Ohtudeks on teenuse osutamisel:

kasutatava IT-taristu komponendi

(infovarad, võrguseadmed,

infosüsteemid jne) töö ja toimimise

häirimine, katkemine,

manipuleerimine,

kompromiteerimine, õnnestunud

küberrünne, kogutud andmete

tervikluse, konfidentsiaalsuse ja

käideldavuse kadu, turvanõrkustega

võrgu välisühendus(t)e kaitse

(tulemüür) küberrünnete

tuvastamiseks, kasinalt seadistatud

või uuendamata tark- ja riistvara

kasutamine. Turvanõrkustega

veebileht. Teenuse osutajatel

puudulik IT- riskihaldusprotsess ja

riskide käsitluskava, st asutus ei ole

endale kõiki riske teadvustanud, mis

omakorda toovad kaasa ohte ja riske

ennetavate ning leevendavate

meetmete puudumise.

Turvanõrkustega ja puuduliku

turvalisusega IT-taristu loomine,

kasutamine ning teatavaks tulnud

turvaaukude mitte parandamine

tekitab soodsa olukorra ja tõstab ohu

realiseerumise tõenäosust

küberrünnakuteks ja teenuse

toimimise halvamiseks.

Teenuse kasutajate hulk on valdav

osa elektrienergia hulgimüüjad ja

lõpptarbijad, kes on ohu

realiseerumisel mõjutatud.

harv Tõsine keskmine 1.CERT-EE/ AEO

küberteemalised

statistilised aruanded,

laekunud intsidendi

turvaanalüüs, KIKK

sektoriaalsed

riskianalüüsid,

valdkonnale

suunatud

küberrünnete kasv,

asetleidnud

intsidendi juurpõhjus

ja selle mõjuulatus,

seniste

järelevalvemenetluste

tulemused, ametile

laekunud vihjed ja

pöördumised,

elektrituruseadus § 3

p 21, KüTS nõuded,

KorS § 2, § 4, § 5 ja

§ 49.

2. Järelkontrolli

korral ametile

laekunud vihjed ja

pöördumised

võimalike

turvanõuete

rikkumise kohta,

KüTS nõuded, KorS

§ 2, § 4, § 5 ja § 49.

32. Agregeerimine,

elektri tarbimise

koormuse juhtimine

Agregaatorid ning tarbimiskaja ja

energiasalvestusega tegelevad

ettevõtjad. Teenuse osutamiseks

Ohtudeks on teenuse osutamisel:

kasutatava IT-taristu komponendi

(infovarad, võrguseadmed,

harv tõsine keskmine 1.CERT-EE/ AEO

küberteemalised

statistilised aruanded,

43

(tarbimiskaja) või

elektrienergia

salvestamine.

kasutatav IT-taristu (kasutatavad

infosüsteemid, infovarad, arvutivõrk);

infosüsteemide turvalisuse

tagamiseks kasutatavad alalised,

infotehnilised ja organisatsioonilised

turvameetmed, sh haavatavuste ja

turvanõrkuste tuvastamise seire

meetmed; IT-riskihaldusprotsess ja

riskide käsitluskava; intsidentide

haldus; väljast tellitud IT

teenuslepingud.

NB! Ettevõtja suhtes, kellel on

majandusaasta jooksul 50 või rohkem

töötajat ja kelle aastabilansimaht või

aastakäive ületab 10 miljonit eurot

rakendatakse riiklikus järelevalves

järelkontrolli meedet, st kui RIA

järelevalveosakonnal on alust arvata,

et teenuse osutaja ei järgi KüTS §-des

7 ja 8 nõudeid.

infosüsteemid jne) töö ja toimimise

häirimine, katkemine,

manipuleerimine,

kompromiteerimine, õnnestunud

küberrünne, kogutud andmete

tervikluse, konfidentsiaalsuse ja

käideldavuse kadu, turvanõrkustega

võrgu välisühendus(t)e kaitse

(tulemüür) küberrünnete

tuvastamiseks, kasinalt seadistatud

või uuendamata tark- ja riistvara

kasutamine. Turvanõrkustega

veebileht. Teenuse osutajatel

puudulik IT- riskihaldusprotsess ja

riskide käsitluskava, st asutus ei ole

endale kõiki riske teadvustanud, mis

omakorda toovad kaasa ohte ja riske

ennetavate ning leevendavate

meetmete puudumise.

Turvanõrkustega ja puuduliku

turvalisusega IT-taristu loomine,

kasutamine ning teatavaks tulnud

turvaaukude mitte parandamine

tekitab soodsa olukorra ja tõstab ohu

realiseerumise tõenäosust

küberrünnakuteks ja teenuse

toimimise halvamiseks.

Teenuse kasutajate hulk on valdav

osa elektrienergia hulgimüüjad ja

lõpptarbijad, kes on ohu

realiseerumisel mõjutatud.

laekunud intsidendi

turvaanalüüs, KIKK

sektoriaalsed

riskianalüüsid,

valdkonnale

suunatud

küberrünnete kasv,

asetleidnud

intsidendi juurpõhjus

ja selle mõjuulatus,

seniste

järelevalvemenetluste

tulemused, ametile

laekunud vihjed ja

pöördumised,

elektrituruseadus § 3

p-id 12, 13, 82, 233,

KüTS nõuded, KorS

§ 2, § 4, § 5 ja § 49.

2. Järelkontrolli

korral ametile

laekunud vihjed ja

pöördumised

võimalike

turvanõuete

rikkumise kohta,

KüTS nõuded, KorS

§ 2, § 4, § 5 ja § 49.

33. Joogivee

varustamine

Joogiveega varustav joogivee

käitleja. Teenuse osutamiseks

kasutatav IT-taristu (kasutatavad

infosüsteemid, infovarad, arvutivõrk);

infosüsteemide turvalisuse

tagamiseks kasutatavad alalised,

Ohtudeks on teenuse osutamisel:

kasutatava IT-taristu komponendi

(infovarad, võrguseadmed,

infosüsteemid jne) töö ja toimimise

häirimine, katkemine,

manipuleerimine,

kompromiteerimine, õnnestunud

harv tõsine keskmine 1.CERT-EE/ AEO

küberteemalised

statistilised aruanded,

laekunud intsidendi

turvaanalüüs, KIKK

sektoriaalsed

44

infotehnilised ja organisatsioonilised

turvameetmed, sh haavatavuste ja

turvanõrkuste tuvastamise seire

meetmed; IT-riskihaldusprotsess ja

riskide käsitluskava; intsidentide

haldus; väljast tellitud IT

teenuslepingud.

NB! Ettevõtja suhtes, kellel on

majandusaasta jooksul 50 või rohkem

töötajat ja kelle aastabilansimaht või

aastakäive ületab 10 miljonit eurot

rakendatakse riiklikus järelevalves

järelkontrolli meedet, st kui RIA

järelevalveosakonnal on alust arvata,

et teenuse osutaja ei järgi KüTS §-des

7 ja 8 nõudeid.

küberrünne, kogutud andmete

tervikluse, konfidentsiaalsuse ja

käideldavuse kadu, turvanõrkustega

võrgu välisühendus(t)e kaitse

(tulemüür) küberrünnete

tuvastamiseks, kasinalt seadistatud

või uuendamata tark- ja riistvara

kasutamine. Turvanõrkustega

veebileht. Teenuse osutajatel

puudulik IT- riskihaldusprotsess ja

riskide käsitluskava, st asutus ei ole

endale kõiki riske teadvustanud, mis

omakorda toovad kaasa ohte ja riske

ennetavate ning leevendavate

meetmete puudumise.

Turvanõrkustega ja puuduliku

turvalisusega IT-taristu loomine,

kasutamine ning teatavaks tulnud

turvaaukude mitte parandamine

tekitab soodsa olukorra ja tõstab ohu

realiseerumise tõenäosust

küberrünnakuteks ja joogivee

varustamisega, sh jaotamisega seotud

tegevuste toimimise halvamiseks.

Joogiveega varustamine on

ühiskonna elukorralduses inimeste

igapäevaelu toimimise alustala.

Üldise ohuolukorra võimaliku

tagajärjena võib saastatud joogivee

jagamisel tekkida kahju inimese

tervisele, oht elule või halvimal juhul

kaasneda surm. Joogivee tarbijateks

on iga Eesti juriidiline- ja füüsiline

isik e kodanik, kes saab ohu

realiseerumisel mõjutatud.

riskianalüüsid,

valdkonnale

suunatud

küberrünnete kasv,

asetleidnud

intsidendi juurpõhjus

ja selle mõjuulatus,

seniste

järelevalvemenetluste

tulemused, ametile

laekunud vihjed ja

pöördumised,

veeseaduse § 17 lg 1,

KüTS nõuded, KorS

§ 2, § 4, § 5 ja § 49.

2. Järelkontrolli

korral ametile

laekunud vihjed ja

pöördumised

võimalike

turvanõuete

rikkumise kohta,

KüTS nõuded, KorS

§ 2, § 4, § 5 ja § 49.

34. Asulareovee,

olmereovee või

tööstusreovee

Asulareovee, olmereovee või

tööstusreovee kogumise, ärajuhtimise

või puhastamise teenuse osutaja.

Ohtudeks on teenuse osutamisel:

kasutatava IT-taristu komponendi

(infovarad, võrguseadmed,

infosüsteemid jne) töö ja toimimise

harv tõsine keskmine 1.CERT-EE/ AEO

küberteemalised

statistilised aruanded,

45

kogumine,

ärajuhtimine või

puhastamine

Teenuse osutamiseks kasutatav IT-

taristu (kasutatavad infosüsteemid,

infovarad, arvutivõrk);

infosüsteemide turvalisuse

tagamiseks kasutatavad alalised,

infotehnilised ja organisatsioonilised

turvameetmed, sh haavatavuste ja

turvanõrkuste tuvastamise seire

meetmed; IT-riskihaldusprotsess ja

riskide käsitluskava; intsidentide

haldus; väljast tellitud IT

teenuslepingud.

NB! Ettevõtja suhtes, kellel on

majandusaasta jooksul 50 või rohkem

töötajat ja kelle aastabilansimaht või

aastakäive ületab 10 miljonit eurot

rakendatakse riiklikus järelevalves

järelkontrolli meedet, st kui RIA

järelevalveosakonnal on alust arvata,

et teenuse osutaja ei järgi KüTS §-des

7 ja 8 nõudeid.

häirimine, katkemine,

manipuleerimine,

kompromiteerimine, õnnestunud

küberrünne, kogutud andmete

tervikluse, konfidentsiaalsuse ja

käideldavuse kadu, turvanõrkustega

võrgu välisühendus(t)e kaitse

(tulemüür) küberrünnete

tuvastamiseks, kasinalt seadistatud

või uuendamata tark- ja riistvara

kasutamine. Turvanõrkustega

veebileht. Teenuse osutajatel

puudulik IT- riskihaldusprotsess ja

riskide käsitluskava, st asutus ei ole

endale kõiki riske teadvustanud, mis

omakorda toovad kaasa ohte ja riske

ennetavate ning leevendavate

meetmete puudumise.

Turvanõrkustega ja puuduliku

turvalisusega IT-taristu loomine,

kasutamine ning teatavaks tulnud

turvaaukude mitte parandamine

tekitab soodsa olukorra ja tõstab ohu

realiseerumise tõenäosust

küberrünnakuteks ja asulareovee

korraldamisega seotud tegevuste

toimimise halvamiseks.

Asulareovee korraldamine on

ühiskonna igapäevaste elukeskkonna

toimingutes vajalikuks osaks.

Teenuse kasutajate hulk on iga Eesti

kodanik, kes saab ohu realiseerumisel

mõjutatud.

laekunud intsidendi

turvaanalüüs, KIKK

sektoriaalsed

riskianalüüsid,

valdkonnale

suunatud

küberrünnete kasv,

asetleidnud

intsidendi juurpõhjus

ja selle mõjuulatus,

seniste

järelevalvemenetluste

tulemused, ametile

laekunud vihjed ja

pöördumised,

nõukogu direktiivi

91/271/EMÜ

asulareovee

puhastamise kohta

(EÜT L 135,

30.05.1991, lk 40–

52) artikkel 2 punktid

1, 2 ja 3, KüTS

nõuded, KorS § 2, §

4, § 5 ja § 49.

2. Järelkontrolli

korral ametile

laekunud vihjed ja

pöördumised

võimalike

turvanõuete

rikkumise kohta,

KüTS nõuded, KorS

§ 2, § 4, § 5 ja § 49.

46

35. Maagaasi tootmine,

importimine,

ülekande,

jaotamine,

hoiustamine või

müümine

Gaasiettevõtja maagaasiseaduse

tähenduses. Teenuse osutamiseks

kasutatav IT-taristu (kasutatavad

infosüsteemid, infovarad, arvutivõrk);

infosüsteemide turvalisuse

tagamiseks kasutatavad alalised,

infotehnilised ja organisatsioonilised

turvameetmed, sh haavatavuste ja

turvanõrkuste tuvastamise seire

meetmed; IT-riskihaldusprotsess ja

riskide käsitluskava; intsidentide

haldus; väljast tellitud IT

teenuslepingud.

NB! Ettevõtja suhtes, kellel on

majandusaasta jooksul 50 või rohkem

töötajat ja kelle aastabilansimaht või

aastakäive ületab 10 miljonit eurot

rakendatakse riiklikus järelevalves

järelkontrolli meedet, st kui RIA

järelevalveosakonnal on alust arvata,

et teenuse osutaja ei järgi KüTS §-des

7 ja 8 nõudeid.

Ohtudeks on teenuse osutamisel:

kasutatava IT-taristu komponendi

(infovarad, võrguseadmed,

infosüsteemid jne) töö ja toimimise

häirimine, katkemine,

manipuleerimine,

kompromiteerimine, õnnestunud

küberrünne, kogutud andmete

tervikluse, konfidentsiaalsuse ja

käideldavuse kadu, turvanõrkustega

võrgu välisühendus(t)e kaitse

(tulemüür) küberrünnete

tuvastamiseks, kasinalt seadistatud

või uuendamata tark- ja riistvara

kasutamine. Turvanõrkustega

veebileht. Teenuse osutajatel

puudulik IT- riskihaldusprotsess ja

riskide käsitluskava, st asutus ei ole

endale kõiki riske teadvustanud, mis

omakorda toovad kaasa ohte ja riske

ennetavate ning leevendavate

meetmete puudumise.

Turvanõrkustega ja puuduliku

turvalisusega IT-taristu loomine,

kasutamine ning teatavaks tulnud

turvaaukude mitte parandamine

tekitab soodsa olukorra ja tõstab ohu

realiseerumise tõenäosust

küberrünnakuteks ja maagaasi

tootmisega, importimisega, ülekande

jaotamisega, hoiustamisega või

müümisega seotud tegevuste

toimimise halvamiseks.

Gaasi tootmine, importimine,

ülekande jaotamine, hoiustamine ja

müük on ühiskonna igapäevaste eluks

vajalike toimingute osaks. Teenuse

kasutajateks on pea iga Eesti kodanik,

harv tõsine keskmine 1.CERT-EE/ AEO

küberteemalised

statistilised aruanded,

laekunud intsidendi

turvaanalüüs, KIKK

sektoriaalsed

riskianalüüsid,

valdkonnale

suunatud

küberrünnete kasv,

asetleidnud

intsidendi juurpõhjus

ja selle mõjuulatus,

seniste

järelevalvemenetluste

tulemused, ametile

laekunud vihjed ja

pöördumised,

maagaasiseadus § 4,

KüTS nõuded, KorS

§ 2, § 4, § 5 ja § 49.

2. Järelkontrolli

korral ametile

laekunud vihjed ja

pöördumised

võimalike

turvanõuete

rikkumise kohta,

KüTS nõuded, KorS

§ 2, § 4, § 5 ja § 49.

47

kes saab ohu realiseerumisel

mõjutatud.

36. Maagaasi

hoiustamine ja

kasutusse andmine

(hoidlatevõrgu

haldamine)

Hoidlatevõrgu haldur (Maagaasi

hoiustamise ülesande täitja ja

gaasihoidla nõuetekohase kasutamise

eest vastutav ettevõte). Teenuse

osutamiseks kasutatav IT-taristu

(kasutatavad infosüsteemid,

infovarad, arvutivõrk);

infosüsteemide turvalisuse

tagamiseks kasutatavad alalised,

infotehnilised ja organisatsioonilised

turvameetmed, sh haavatavuste ja

turvanõrkuste tuvastamise seire

meetmed; IT-riskihaldusprotsess ja

riskide käsitluskava; intsidentide

haldus; väljast tellitud IT

teenuslepingud.

NB! Ettevõtja suhtes, kellel on

majandusaasta jooksul 50 või rohkem

töötajat ja kelle aastabilansimaht või

aastakäive ületab 10 miljonit eurot

rakendatakse riiklikus järelevalves

järelkontrolli meedet, st kui RIA

järelevalveosakonnal on alust arvata,

et teenuse osutaja ei järgi KüTS §-des

7 ja 8 nõudeid.

Ohtudeks on teenuse osutamisel:

kasutatava IT-taristu komponendi

(infovarad, võrguseadmed,

infosüsteemid jne) töö ja toimimise

häirimine, katkemine,

manipuleerimine,

kompromiteerimine, õnnestunud

küberrünne, kogutud andmete

tervikluse, konfidentsiaalsuse ja

käideldavuse kadu, turvanõrkustega

võrgu välisühendus(t)e kaitse

(tulemüür) küberrünnete

tuvastamiseks, kasinalt seadistatud

või uuendamata tark- ja riistvara

kasutamine. Turvanõrkustega

veebileht. Teenuse osutajatel

puudulik IT- riskihaldusprotsess ja

riskide käsitluskava, st asutus ei ole

endale kõiki riske teadvustanud, mis

omakorda toovad kaasa ohte ja riske

ennetavate ning leevendavate

meetmete puudumise.

Turvanõrkustega ja puuduliku

turvalisusega IT-taristu loomine,

kasutamine ning teatavaks tulnud

turvaaukude mitte parandamine

tekitab soodsa olukorra ja tõstab ohu

realiseerumise tõenäosust

küberrünnakuteks ja gaasi

hoidlatevõrgu haldamisega seotud

tegevuste toimimise halvamiseks.

harv tõsine keskmine 1.CERT-EE/ AEO

küberteemalised

statistilised aruanded,

laekunud intsidendi

turvaanalüüs, KIKK

sektoriaalsed

riskianalüüsid,

valdkonnale

suunatud

küberrünnete kasv,

asetleidnud

intsidendi juurpõhjus

ja selle mõjuulatus,

seniste

järelevalvemenetluste

tulemused, ametile

laekunud vihjed ja

pöördumised,

maagaasiseadus § 2

lg 17 ja § 172, KüTS

nõuded, KorS § 2, §

4, § 5 ja § 49.

2. Järelkontrolli

korral ametile

laekunud vihjed ja

pöördumised

võimalike

turvanõuete

rikkumise kohta,

KüTS nõuded, KorS

§ 2, § 4, § 5 ja § 49.

48

37. Veeldatud maagaasi

terminali teenuse

korraldamine ja

haldamine

Veeldatud maagaasi terminali haldur. Teenuse osutamiseks kasutatav IT-

taristu (kasutatavad infosüsteemid,

infovarad, arvutivõrk);

infosüsteemide turvalisuse

tagamiseks kasutatavad alalised,

infotehnilised ja organisatsioonilised

turvameetmed, sh haavatavuste ja

turvanõrkuste tuvastamise seire

meetmed; IT-riskihaldusprotsess ja

riskide käsitluskava; intsidentide

haldus; väljast tellitud IT

teenuslepingud.

NB! Ettevõtja suhtes, kellel on

majandusaasta jooksul 50 või rohkem

töötajat ja kelle aastabilansimaht või

aastakäive ületab 10 miljonit eurot

rakendatakse riiklikus järelevalves

järelkontrolli meedet, st kui RIA

järelevalveosakonnal on alust arvata,

et teenuse osutaja ei järgi KüTS §-des

7 ja 8 nõudeid.

Ohtudeks on teenuse osutamisel:

kasutatava IT-taristu komponendi

(infovarad, võrguseadmed,

infosüsteemid jne) töö ja toimimise

häirimine, katkemine,

manipuleerimine,

kompromiteerimine, õnnestunud

küberrünne, kogutud andmete

tervikluse, konfidentsiaalsuse ja

käideldavuse kadu, turvanõrkustega

võrgu välisühendus(t)e kaitse

(tulemüür) küberrünnete

tuvastamiseks, kasinalt seadistatud

või uuendamata tark- ja riistvara

kasutamine. Turvanõrkustega

veebileht. Teenuse osutajatel

puudulik IT- riskihaldusprotsess ja

riskide käsitluskava, st asutus ei ole

endale kõiki riske teadvustanud, mis

omakorda toovad kaasa ohte ja riske

ennetavate ning leevendavate

meetmete puudumise.

Turvanõrkustega ja puuduliku

turvalisusega IT-taristu loomine,

kasutamine ning teatavaks tulnud

turvaaukude mitte parandamine

tekitab soodsa olukorra ja tõstab ohu

realiseerumise tõenäosust

küberrünnakuteks ja veeldatud

maagaasi terminali haldamisega

seotud tegevuste toimimise

halvamiseks.

harv tõsine keskmine 1.CERT-EE/ AEO

küberteemalised

statistilised aruanded,

laekunud intsidendi

turvaanalüüs, KIKK

sektoriaalsed

riskianalüüsid,

valdkonnale

suunatud

küberrünnete kasv,

asetleidnud

intsidendi juurpõhjus

ja selle mõjuulatus,

seniste

järelevalvemenetluste

tulemused, ametile

laekunud vihjed ja

pöördumised,

maagaasiseadus,

KüTS nõuded, KorS

§ 2, § 4, § 5 ja § 49.

2. Järelkontrolli

korral ametile

laekunud vihjed ja

pöördumised

võimalike

turvanõuete

rikkumise kohta,

KüTS nõuded, KorS

§ 2, § 4, § 5 ja § 49.

38. Maagaasi

rafineerimise ja

töötlemise rajatise

käitamine

Maagaasi rafineerimise ja töötlemise

rajatise käitaja. Teenuse osutamiseks

kasutatav IT-taristu (kasutatavad

infosüsteemid, infovarad, arvutivõrk);

Ohtudeks on teenuse osutamisel:

kasutatava IT-taristu komponendi

(infovarad, võrguseadmed,

infosüsteemid jne) töö ja toimimise

harv tõsine keskmine 1.CERT-EE/ AEO

küberteemalised

statistilised aruanded,

laekunud intsidendi

49

infosüsteemide turvalisuse

tagamiseks kasutatavad alalised,

infotehnilised ja organisatsioonilised

turvameetmed, sh haavatavuste ja

turvanõrkuste tuvastamise seire

meetmed; IT-riskihaldusprotsess ja

riskide käsitluskava; intsidentide

haldus; väljast tellitud IT

teenuslepingud.

NB! Ettevõtja suhtes, kellel on

majandusaasta jooksul 50 või rohkem

töötajat ja kelle aastabilansimaht või

aastakäive ületab 10 miljonit eurot

rakendatakse riiklikus järelevalves

järelkontrolli meedet, st kui RIA

järelevalveosakonnal on alust arvata,

et teenuse osutaja ei järgi KüTS §-des

7 ja 8 nõudeid.

häirimine, katkemine,

manipuleerimine,

kompromiteerimine, õnnestunud

küberrünne, kogutud andmete

tervikluse, konfidentsiaalsuse ja

käideldavuse kadu, turvanõrkustega

võrgu välisühendus(t)e kaitse

(tulemüür) küberrünnete

tuvastamiseks, kasinalt seadistatud

või uuendamata tark- ja riistvara

kasutamine. Turvanõrkustega

veebileht. Teenuse osutajatel

puudulik IT- riskihaldusprotsess ja

riskide käsitluskava, st asutus ei ole

endale kõiki riske teadvustanud, mis

omakorda toovad kaasa ohte ja riske

ennetavate ning leevendavate

meetmete puudumise.

Turvanõrkustega ja puuduliku

turvalisusega IT-taristu loomine,

kasutamine ning teatavaks tulnud

turvaaukude mitte parandamine

tekitab soodsa olukorra ja tõstab ohu

realiseerumise tõenäosust

küberrünnakuteks ja maagaasi

rafineerimise ja töötlemisega seotud

tegevuste toimimise halvamiseks.

turvaanalüüs, KIKK

sektoriaalsed

riskianalüüsid,

valdkonnale

suunatud

küberrünnete kasv,

asetleidnud

intsidendi juurpõhjus

ja selle mõjuulatus,

seniste

järelevalvemenetluste

tulemused, ametile

laekunud vihjed ja

pöördumised, KüTS

nõuded, KorS § 2, §

4, § 5 ja § 49.

2. Järelkontrolli

korral ametile

laekunud vihjed ja

pöördumised

võimalike

turvanõuete

rikkumise kohta,

KüTS nõuded, KorS

§ 2, § 4, § 5 ja § 49.

39. Digitaalse teenuse (

haldusteenuse või

infoturbeteenuse)

osutamine

Kliendi ruumides või kaugjuhtimise

teel IKT-toodete, võrkude, taristu,

rakenduste või muude võrgu- ja

infosüsteemide paigaldamist,

aktiivset haldamist, käitamist või

hooldamistuge pakkuv ettevõte.

Infoturbeteenuse osutamisel riskide

juhtimise tuge pakkuv ja selle

Ohtudeks on teenuse osutamisel:

kasutatava IT-taristu komponendi

(infovarad, võrguseadmed,

infosüsteemid jne) töö ja toimimise

häirimine, katkemine,

manipuleerimine,

kompromiteerimine, õnnestunud

küberrünne, kogutud andmete

tervikluse, konfidentsiaalsuse ja

harv tõsine keskmine CERT-EE/ AEO

küberteemalised

statistilised aruanded,

laekunud intsidendi

turvaanalüüs, KIKK

sektoriaalsed

riskianalüüsid,

valdkonnale

50

elluviija teenuse osutaja. Teenuse

osutamiseks kasutatav IT-taristu

(kasutatavad infosüsteemid,

infovarad, arvutivõrk);

infosüsteemide turvalisuse

tagamiseks kasutatavad alalised,

infotehnilised ja organisatsioonilised

turvameetmed, sh haavatavuste ja

turvanõrkuste tuvastamise seire

meetmed; IT-riskihaldusprotsess ja

riskide käsitluskava; intsidentide

haldus; väljast tellitud IT

teenuslepingud.

NB! Ettevõtja suhtes, kellel on

majandusaasta jooksul 50 või rohkem

töötajat ja kelle aastabilansimaht või

aastakäive ületab 10 miljonit eurot

rakendatakse riiklikus järelevalves

järelkontrolli meedet, st kui RIA

järelevalveosakonnal on alust arvata,

et teenuse osutaja ei järgi KüTS §-des

7 ja 8 nõudeid.

käideldavuse kadu, turvanõrkustega

võrgu välisühendus(t)e kaitse

(tulemüür) küberrünnete

tuvastamiseks, kasinalt seadistatud

või uuendamata tark- ja riistvara

kasutamine. Turvanõrkustega

veebileht. Teenuse osutajatel

puudulik IT- riskihaldusprotsess ja

riskide käsitluskava, st asutus ei ole

endale kõiki riske teadvustanud, mis

omakorda toovad kaasa ohte ja riske

ennetavate ning leevendavate

meetmete puudumise.

Turvanõrkustega ja puuduliku

turvalisusega IT-taristu loomine,

kasutamine ning teatavaks tulnud

turvaaukude mitte parandamine

tekitab soodsa olukorra ja tõstab ohu

realiseerumise tõenäosust

küberrünnakuteks ja haldusteenuse

või infoturbeteenuse osutamisega

seotud tegevuste toimimise

halvamiseks.

suunatud

küberrünnete kasv,

asetleidnud

intsidendi juurpõhjus

ja selle mõjuulatus,

seniste

järelevalvemenetluste

tulemused, ametile

laekunud vihjed ja

pöördumised,

Euroopa Parlamendi

ja nõukogu määruse

(EL) 2019/881 artikli

2 punkt 13, KüTS

nõuded, KorS § 2, §

4, § 5 ja § 49.

2. Järelkontrolli

korral ametile

laekunud vihjed ja

pöördumised

võimalike

turvanõuete

rikkumise kohta,

KüTS nõuded, KorS

§ 2, § 4, § 5 ja § 49.

40. Interneti

sõlmpunkti

osutamine

Interneti sõlmpunkti teenuse osutaja.

Teenuse osutamiseks kasutatav IT-

taristu (kasutatavad infosüsteemid,

infovarad, arvutivõrk);

infosüsteemide turvalisuse

tagamiseks kasutatavad alalised,

infotehnilised ja organisatsioonilised

turvameetmed, sh haavatavuste ja

turvanõrkuste tuvastamise seire

Ohtudeks on teenuse osutamisel:

kasutatava IT-taristu komponendi

(infovarad, võrguseadmed,

infosüsteemid jne) töö ja toimimise

häirimine, katkemine,

manipuleerimine,

kompromiteerimine, õnnestunud

küberrünne, kogutud andmete

tervikluse, konfidentsiaalsuse ja

käideldavuse kadu, turvanõrkustega

harv tõsine keskmine 1.CERT-EE/ AEO

küberteemalised

statistilised aruanded,

laekunud intsidendi

turvaanalüüs, KIKK

sektoriaalsed

riskianalüüsid,

valdkonnale

suunatud

51

meetmed; IT-riskihaldusprotsess ja

riskide käsitluskava; intsidentide

haldus; väljast tellitud IT

teenuslepingud.

NB! Ettevõtja suhtes, kellel on

majandusaasta jooksul 50 või rohkem

töötajat ja kelle aastabilansimaht või

aastakäive ületab 10 miljonit eurot

rakendatakse riiklikus järelevalves

järelkontrolli meedet, st kui RIA

järelevalveosakonnal on alust arvata,

et teenuse osutaja ei järgi KüTS §-des

7 ja 8 nõudeid.

võrgu välisühendus(t)e kaitse

(tulemüür) küberrünnete

tuvastamiseks, kasinalt seadistatud

või uuendamata tark- ja riistvara

kasutamine. Turvanõrkustega

veebileht. Teenuse osutajatel

puudulik IT- riskihaldusprotsess ja

riskide käsitluskava, st asutus ei ole

endale kõiki riske teadvustanud, mis

omakorda toovad kaasa ohte ja riske

ennetavate ning leevendavate

meetmete puudumise.

Tegemist on andmesidevaldkonnas

olulist rolli kandva

majandustegevusega, mille kaudu

tagatakse EV territooriumil

andmesidevõrgu omavahelised

ühendused ja internetiliiklus.

Tegemist on eluliselt tähtsa

teenusega, mille katkemine mõjutab

oluliselt ühiskonna toimimist, riigi

julgeolekut, igat Eestis tegutsevat ja

elavat juriidilist- ning füüsilist isikut.

Ohtu võib sattuda inimeste elu ja

tervis, samuti ka välispartnerite

vaheline infovahetus. Ohu

realiseerumisel on mõjutatud kogu

EV internetivõrkude vahelised

ühendused ja info liikumine.

Turvanõrkustega ja puuduliku

turvalisusega IT-taristu loomine,

kasutamine ning teatavaks tulnud

turvaaukude mitte parandamine

tekitab soodsa olukorra ja tõstab riski

realiseerumise tõenäosust

küberrünnakuteks ja teenuste

toimimise halvamiseks.

küberrünnete kasv,

asetleidnud

intsidendi juurpõhjus

ja selle mõjuulatus,

seniste

järelevalvemenetluste

tulemused, ametile

laekunud vihjed ja

pöördumised, KüTS

nõuded, KorS § 2, §

4, § 5 ja § 49.

2. Järelkontrolli

korral ametile

laekunud vihjed ja

pöördumised

võimalike

turvanõuete

rikkumise kohta,

KüTS nõuded, KorS

§ 2, § 4, § 5 ja § 49.

52

41. Kaugkütte

käitamine

Kaugkütte käitamise teenuse osutaja.

Teenuse osutamiseks kasutatav IT-

taristu (kasutatavad infosüsteemid,

infovarad, arvutivõrk);

infosüsteemide turvalisuse

tagamiseks kasutatavad alalised,

infotehnilised ja organisatsioonilised

turvameetmed, sh haavatavuste ja

turvanõrkuste tuvastamise seire

meetmed; IT-riskihaldusprotsess ja

riskide käsitluskava; intsidentide

haldus; väljast tellitud IT

teenuslepingud.

NB! Ettevõtja suhtes, kellel on

majandusaasta jooksul 50 või rohkem

töötajat ja kelle aastabilansimaht või

aastakäive ületab 10 miljonit eurot

rakendatakse riiklikus järelevalves

järelkontrolli meedet, st kui RIA

järelevalveosakonnal on alust arvata,

et teenuse osutaja ei järgi KüTS §-des

7 ja 8 nõudeid.

Ohtudeks on teenuse osutamisel:

kasutatava IT-taristu komponendi

(infovarad, võrguseadmed,

infosüsteemid jne) töö ja toimimise

häirimine, katkemine,

manipuleerimine,

kompromiteerimine, õnnestunud

küberrünne, kogutud andmete

tervikluse, konfidentsiaalsuse ja

käideldavuse kadu, turvanõrkustega

võrgu välisühendus(t)e kaitse

(tulemüür) küberrünnete

tuvastamiseks, kasinalt seadistatud

või uuendamata tark- ja riistvara

kasutamine. Turvanõrkustega

veebileht. Teenuse osutajatel

puudulik IT- riskihaldusprotsess ja

riskide käsitluskava, st asutus ei ole

endale kõiki riske teadvustanud, mis

omakorda toovad kaasa ohte ja riske

ennetavate ning leevendavate

meetmete puudumise. Teenuse

osutajatel puudulik IT-

riskihaldusprotsess ja riskide

käsitluskava, st asutus ei ole endale

kõiki riske teadvustanud, mis

omakorda toovad kaasa ohte ja riske

ennetavate ning leevendavate

meetmete puudumise. Tegemist on

eluliselt tähtsa teenusega, mille

katkemine mõjutab oluliselt

ühiskonna igapäeva elu, riigi

julgeolekut, igat Eestis tegutsevat ja

elavat juriidilist- ning füüsilist isikut.

Turvanõrkustega ja puuduliku

turvalisusega IT-taristu loomine,

kasutamine ning teatavaks tulnud

turvaaukude mitte parandamine

tekitab soodsa olukorra ja tõstab ohu

harv tõsine keskmine 1.CERT-EE/ AEO

küberteemalised

statistilised aruanded,

laekunud intsidendi

turvaanalüüs, KIKK

sektoriaalsed

riskianalüüsid,

valdkonnale

suunatud

küberrünnete kasv,

asetleidnud

intsidendi juurpõhjus

ja selle mõjuulatus,

seniste

järelevalvemenetluste

tulemused, ametile

laekunud vihjed ja

pöördumised,

kaugkütteseadus §2 p

2, KüTS nõuded,

KorS § 2, § 4, § 5 ja

§ 49.

2. Järelkontrolli

korral ametile

laekunud vihjed ja

pöördumised

võimalike

turvanõuete

rikkumise kohta,

KüTS nõuded, KorS

§ 2, § 4, § 5 ja § 49.

53

realiseerumise tõenäosust

küberrünnakuteks ja kaugkütte- ja

kaugjahutussüsteemi käitamisega

seotud tegevuste toimimise

halvamiseks.

42. Väärtpaberite

kauplemiskoha

(reguleeritud

väärtpaberiturg,

mitmepoolne

kauplemissüsteem

ja organiseeritud

kauplemissüsteem)

korraldamine

Väärtpaberite kauplemiskoha

korraldaja väärpaberituru seaduse

tähenduses (investeerimisühing ja

reguleeritud väärtpaberi turu

korraldaja). Teenuse osutamiseks

kasutatav IT-taristu (kasutatavad

infosüsteemid, infovarad, arvutivõrk);

infosüsteemide turvalisuse

tagamiseks kasutatavad alalised,

infotehnilised ja organisatsioonilised

turvameetmed, sh haavatavuste ja

turvanõrkuste tuvastamise seire

meetmed; IT-riskihaldusprotsess ja

riskide käsitluskava; intsidentide

haldus; väljast tellitud IT

teenuslepingud.

NB! Ettevõtja suhtes, kellel on

majandusaasta jooksul 50 või rohkem

töötajat ja kelle aastabilansimaht või

aastakäive ületab 10 miljonit eurot

rakendatakse riiklikus järelevalves

järelkontrolli meedet, st kui RIA

järelevalveosakonnal on alust arvata,

et teenuse osutaja ei järgi KüTS §-des

7 ja 8 nõudeid

Ohtudeks on teenuse osutamisel:

kasutatava IT-taristu komponendi

(infovarad, võrguseadmed,

infosüsteemid jne) töö ja toimimise

häirimine, katkemine,

manipuleerimine,

kompromiteerimine, õnnestunud

küberrünne, kogutud andmete

tervikluse, konfidentsiaalsuse ja

käideldavuse kadu, turvanõrkustega

võrgu välisühendus(t)e kaitse

(tulemüür) küberrünnete

tuvastamiseks, kasinalt seadistatud

või uuendamata tark- ja riistvara

kasutamine. Turvanõrkustega

veebileht. Teenuse osutajatel

puudulik IT- riskihaldusprotsess ja

riskide käsitluskava, st asutus ei ole

endale kõiki riske teadvustanud, mis

omakorda toovad kaasa ohte ja riske

ennetavate ning leevendavate

meetmete puudumise. Tegemist on

eluliselt tähtsa teenusega, millel

turvanõrkus kujundab

märkimisväärset finants-, õiguslikke

riske kauplemiskoha kasutajatele

ning mõjutab ka kogu finantsturu

stabiilsust. Turvanõrkustega ja

puuduliku turvalisusega IT-taristu

loomine, kasutamine ning teatavaks

tulnud turvaaukude mitte

parandamine tekitab soodsa olukorra

ja tõstab ohu realiseerumise

tõenäosust küberrünnakuteks ja

harv tõsine keskmine 1.CERT-EE/ AEO

küberteemalised

statistilised aruanded,

laekunud intsidendi

turvaanalüüs, KIKK

sektoriaalsed

riskianalüüsid,

valdkonnale

suunatud

küberrünnete kasv,

asetleidnud

intsidendi juurpõhjus

ja selle mõjuulatus,

seniste

järelevalvemenetluste

tulemused, ametile

laekunud vihjed ja

pöördumised,

väärtpaberituru

seaduse § 3 KüTS

nõuded, KorS § 2, §

4, § 5 ja § 49.

2. Järelkontrolli

korral ametile

laekunud vihjed ja

pöördumised

võimalike

turvanõuete

rikkumise kohta,

54

väärtpaberite kauplemiskoha

korraldamisega seotud tegevuste

toimimise halvamiseks.

KüTS nõuded, KorS

§ 2, § 4, § 5 ja § 49.

43. Kosmosepõhise

teenuse osutamist

toetava Eesti

Vabariigi või

eraõigusliku isiku

omandis oleva,

hallatava või

käitatava maapealse

taristu käitamine

Kosmosepõhise teenuse osutamist

toetava maapealse taristu (nt

satelliitside maajaamad,

andmetöötluskeskused,

juhtimiskeskused) käitaja. Teenuse

osutamiseks kasutatav IT-taristu

(kasutatavad infosüsteemid,

infovarad, arvutivõrk);

infosüsteemide turvalisuse

tagamiseks kasutatavad alalised,

infotehnilised ja organisatsioonilised

turvameetmed, sh haavatavuste ja

turvanõrkuste tuvastamise seire

meetmed; IT-riskihaldusprotsess ja

riskide käsitluskava; intsidentide

haldus; väljast tellitud IT

teenuslepingud.

NB! Ettevõtja suhtes, kellel on

majandusaasta jooksul 50 või rohkem

töötajat ja kelle aastabilansimaht või

aastakäive ületab 10 miljonit eurot

rakendatakse riiklikus järelevalves

järelkontrolli meedet, st kui RIA

järelevalveosakonnal on alust arvata,

et teenuse osutaja ei järgi KüTS §-des

7 ja 8 nõudeid

Ohtudeks on teenuse osutamisel:

kasutatava IT-taristu komponendi

(infovarad, võrguseadmed,

infosüsteemid jne) töö ja toimimise

häirimine, katkemine,

manipuleerimine,

kompromiteerimine, õnnestunud

küberrünne, kogutud andmete

tervikluse, konfidentsiaalsuse ja

käideldavuse kadu, turvanõrkustega

võrgu välisühendus(t)e kaitse

(tulemüür) küberrünnete

tuvastamiseks, kasinalt seadistatud

või uuendamata tark- ja riistvara

kasutamine. Turvanõrkustega

veebileht. Teenuse osutajatel

puudulik IT- riskihaldusprotsess ja

riskide käsitluskava, st asutus ei ole

endale kõiki riske teadvustanud, mis

omakorda toovad kaasa ohte ja riske

ennetavate ning leevendavate

meetmete puudumise.

Tegemist on eluliselt ja ühiskonnale

olulist rolli kandva

majandustegevusega, sest need

võimaldavad toimida mitmetel

igapäevaelu ja riigikaitse jaoks

hädavajalikel süsteemidel.

Kosmosepõhise teenusel toetuva

maapealse taristu kaudu tagatakse EV

territooriumil side ja andmeside

toimimine, sh tagatakse kaugemate

piirkondade internetiühendus,

mereside ja lennundusside toimimine

ning varuside kriisiolukordades.

harv tõsine keskmine 1.CERT-EE/ AEO

küberteemalised

statistilised aruanded,

laekunud intsidendi

turvaanalüüs, KIKK

sektoriaalsed

riskianalüüsid,

valdkonnale

suunatud

küberrünnete kasv,

asetleidnud

intsidendi juurpõhjus

ja selle mõjuulatus,

seniste

järelevalvemenetluste

tulemused, ametile

laekunud vihjed ja

pöördumised,

väärtpaberituru

seaduse § 3 KüTS

nõuded, KorS § 2, §

4, § 5 ja § 49.

2. Järelkontrolli

korral ametile

laekunud vihjed ja

pöördumised

võimalike

turvanõuete

rikkumise kohta,

KüTS nõuded, KorS

§ 2, § 4, § 5 ja § 49.

55

Tegemist on eluliselt tähtsa

teenusega, mille katkemine mõjutab

oluliselt ühiskonna toimimist, riigi

julgeolekut, igat Eestis tegutsevat ja

elavat juriidilist- ning füüsilist isikut.

Ohtu võib sattuda inimeste elu ja

tervis, samuti ka välispartnerite

vaheline infovahetus. Ohustatud on

ka näiteks navigatsioon ja

ajasünkroonimine, mille tagajärjel on

mõjutatud kõik teenused, kes

sõltuvad GPS- ja muud GNSS-

süsteemide täpsest ajast ja

andmevahetusest ( pangatehingud,

elektrivõrkude tööd,

mobiilsidevõrgud, logistika, transport

jne). Turvanõrkustega ja puuduliku

turvalisusega IT-taristu loomine,

kasutamine ning teatavaks tulnud

turvaaukude mitte parandamine

tekitab soodsa olukorra ja tõstab riski

realiseerumise tõenäosust

küberrünnakuteks ja teenuste

toimimise halvamiseks.

44. Hoiuste või muude

tagasimakstavate

vahendite

vastuvõtmine

avalikkuselt ja

laenu andmine,

investeerimisteenus

e (kauplemine oma

arvel ja

finantsinstrumentid

e ja/või

finantsinstrumentid

e emissiooni

Euroopa Parlamendi ja nõukogu

määruse (EL) nr 575/2013 artikkel 4

p1 kohased krediidiasutused .

Teenuse osutamiseks kasutatav IT-

taristu (kasutatavad infosüsteemid,

infovarad, arvutivõrk);

infosüsteemide turvalisuse

tagamiseks kasutatavad alalised,

infotehnilised ja organisatsioonilised

turvameetmed, sh haavatavuste ja

turvanõrkuste tuvastamise seire

meetmed; IT-riskihaldusprotsess ja

riskide käsitluskava; intsidentide

Ohtudeks on teenuse osutamisel:

kasutatava IT-taristu komponendi

(infovarad, võrguseadmed,

infosüsteemid jne) töö ja toimimise

häirimine, katkemine,

manipuleerimine,

kompromiteerimine, õnnestunud

küberrünne, kogutud andmete

tervikluse, konfidentsiaalsuse ja

käideldavuse kadu, turvanõrkustega

võrgu välisühendus(t)e kaitse

(tulemüür) küberrünnete

tuvastamiseks, kasinalt seadistatud

või uuendamata tark- ja riistvara

harv tõsine keskmine 1.CERT-EE/ AEO

küberteemalised

statistilised aruanded,

laekunud intsidendi

turvaanalüüs, KIKK

sektoriaalsed

riskianalüüsid,

valdkonnale

suunatud

küberrünnete kasv,

asetleidnud

intsidendi juurpõhjus

ja selle mõjuulatus,

56

tagamine kindla

kohustuse alusel)

osutamine

haldus; väljast tellitud IT

teenuslepingud.

NB! Ettevõtja suhtes, kellel on

majandusaasta jooksul 50 või rohkem

töötajat ja kelle aastabilansimaht või

aastakäive ületab 10 miljonit eurot

rakendatakse riiklikus järelevalves

järelkontrolli meedet, st kui RIA

järelevalveosakonnal on alust arvata,

et teenuse osutaja ei järgi KüTS §-des

7 ja 8 nõudeid.

kasutamine. Turvanõrkustega

veebileht. Teenuse osutajatel

puudulik IT- riskihaldusprotsess ja

riskide käsitluskava, st asutus ei ole

endale kõiki riske teadvustanud, mis

omakorda toovad kaasa ohte ja riske

ennetavate ning leevendavate

meetmete puudumise. Tegemist on

eluliselt tähtsa teenusega, millel

turvanõrkus kujundab

märkimisväärset finants-, õiguslikke

riske laenu andmisel teenuse

tarbijatele. Turvanõrkustega ja

puuduliku turvalisusega IT-taristu

loomine, kasutamine ning teatavaks

tulnud turvaaukude mitte

parandamine tekitab soodsa olukorra

ja tõstab ohu realiseerumise

tõenäosust küberrünnakuteks ja

teenuse toimimise halvamiseks.

seniste

järelevalvemenetluste

tulemused, ametile

laekunud vihjed ja

pöördumised,

Euroopa Parlamendi

ja nõukogu määruse

(EL) nr 575/2013

artikkel 4 p1, KüTS

nõuded, KorS § 2, §

4, § 5 ja § 49.

2. Järelkontrolli

korral ametile

laekunud vihjed ja

pöördumised

võimalike

turvanõuete

rikkumise kohta,

KüTS nõuded, KorS

§ 2, § 4, § 5 ja § 49.

45. Nafta tootmine,

rafineerimise ja

töötlemise rajatiste

käitamine ning

nafta hoiustamine ja

ülekandmine

Nafta tootmise, rafineerimise ja

töötlemise rajatiste käitamise ning

nafta hoiustamise ja ülekandmise

teenuse osutamine. Teenuse

osutamiseks kasutatav IT-taristu

(kasutatavad infosüsteemid,

infovarad, arvutivõrk);

infosüsteemide turvalisuse

tagamiseks kasutatavad alalised,

infotehnilised ja organisatsioonilised

turvameetmed, sh haavatavuste ja

turvanõrkuste tuvastamise seire

meetmed; IT-riskihaldusprotsess ja

Ohtudeks on teenuse osutamisel:

kasutatava IT-taristu komponendi

(infovarad, võrguseadmed,

infosüsteemid jne) töö ja toimimise

häirimine, katkemine,

manipuleerimine,

kompromiteerimine, õnnestunud

küberrünne, kogutud andmete

tervikluse, konfidentsiaalsuse ja

käideldavuse kadu, turvanõrkustega

võrgu välisühendus(t)e kaitse

(tulemüür) küberrünnete

tuvastamiseks, kasinalt seadistatud

või uuendamata tark- ja riistvara

harv tõsine keskmine 1.CERT-EE/ AEO

küberteemalised

statistilised aruanded,

laekunud intsidendi

turvaanalüüs, KIKK

sektoriaalsed

riskianalüüsid,

valdkonnale

suunatud

küberrünnete kasv,

asetleidnud

intsidendi juurpõhjus

ja selle mõjuulatus,

57

riskide käsitluskava; intsidentide

haldus; väljast tellitud IT

teenuslepingud.

NB! Ettevõtja suhtes, kellel on

majandusaasta jooksul 50 või rohkem

töötajat ja kelle aastabilansimaht või

aastakäive ületab 10 miljonit eurot

rakendatakse riiklikus järelevalves

järelkontrolli meedet, st kui RIA

järelevalveosakonnal on alust arvata,

et teenuse osutaja ei järgi KüTS §-des

7 ja 8 nõudeid.

kasutamine. Turvanõrkustega

veebileht. Teenuse osutajatel

puudulik IT- riskihaldusprotsess ja

riskide käsitluskava, st asutus ei ole

endale kõiki riske teadvustanud, mis

omakorda toovad kaasa ohte ja riske

ennetavate ning leevendavate

meetmete puudumise.

Turvanõrkustega ja puuduliku

turvalisusega IT-taristu loomine,

kasutamine ning teatavaks tulnud

turvaaukude mitte parandamine

tekitab soodsa olukorra ja tõstab ohu

realiseerumise tõenäosust

küberrünnakuteks ja teenusega seotud

tegevuste toimimise halvamiseks.

seniste

järelevalvemenetluste

tulemused, ametile

laekunud vihjed ja

pöördumised, KüTS

nõuded, KorS § 2, §

4, § 5 ja § 49.

2. Järelkontrolli

korral ametile

laekunud vihjed ja

pöördumised

võimalike

turvanõuete

rikkumise kohta,

KüTS nõuded, KorS

§ 2, § 4, § 5 ja § 49.

46. Vesiniku tootmine,

hoiustamine ja

ülekandmine

Vesiniku tootmise, hoiustamise ja

ülekandmisega tegelev ettevõtja.

Teenuse osutamiseks kasutatav IT-

taristu (kasutatavad infosüsteemid,

infovarad, arvutivõrk);

infosüsteemide turvalisuse

tagamiseks kasutatavad alalised,

infotehnilised ja organisatsioonilised

turvameetmed, sh haavatavuste ja

turvanõrkuste tuvastamise seire

meetmed; IT-riskihaldusprotsess ja

riskide käsitluskava; intsidentide

haldus; väljast tellitud IT

teenuslepingud.

Ohtudeks on teenuse osutamisel:

kasutatava IT-taristu komponendi

(infovarad, võrguseadmed,

infosüsteemid jne) töö ja toimimise

häirimine, katkemine,

manipuleerimine,

kompromiteerimine, õnnestunud

küberrünne, kogutud andmete

tervikluse, konfidentsiaalsuse ja

käideldavuse kadu, turvanõrkustega

võrgu välisühendus(t)e kaitse

(tulemüür) küberrünnete

tuvastamiseks, kasinalt seadistatud

või uuendamata tark- ja riistvara

kasutamine. Turvanõrkustega

veebileht. Teenuse osutajatel

puudulik IT- riskihaldusprotsess ja

riskide käsitluskava, st asutus ei ole

harv tõsine keskmine 1.CERT-EE/ AEO

küberteemalised

statistilised aruanded,

laekunud intsidendi

turvaanalüüs, KIKK

sektoriaalsed

riskianalüüsid,

valdkonnale

suunatud

küberrünnete kasv,

asetleidnud

intsidendi juurpõhjus

ja selle mõjuulatus,

seniste

järelevalvemenetluste

tulemused, ametile

laekunud vihjed ja

58

NB! Ettevõtja suhtes, kellel on

majandusaasta jooksul 50 või rohkem

töötajat ja kelle aastabilansimaht või

aastakäive ületab 10 miljonit eurot

rakendatakse riiklikus järelevalves

järelkontrolli meedet, st kui RIA

järelevalveosakonnal on alust arvata,

et teenuse osutaja ei järgi KüTS §-des

7 ja 8 nõudeid.

endale kõiki riske teadvustanud, mis

omakorda toovad kaasa ohte ja riske

ennetavate ning leevendavate

meetmete puudumise.

Turvanõrkustega ja puuduliku

turvalisusega IT-taristu loomine,

kasutamine ning teatavaks tulnud

turvaaukude mitte parandamine

tekitab soodsa olukorra ja tõstab ohu

realiseerumise tõenäosust

küberrünnakuteks ja vesiniku

tootmise, hoiustamise ja

ülekandmisega seotud tegevuste

toimimise halvamiseks.

pöördumised, KüTS

nõuded, KorS § 2, §

4, § 5 ja § 49.

2. Järelkontrolli

korral ametile

laekunud vihjed ja

pöördumised

võimalike

turvanõuete

rikkumise kohta,

KüTS nõuded, KorS

§ 2, § 4, § 5 ja § 49.

47. Jäätmete käitlemine

(jäätmete

kogumine,

vedamine,

taaskasutamine,

sealhulgas

sortimine, ja

kõrvaldamine,

sealhulgas

vahendamine või

edasimüümine)

Jäätmekäitlemisega tegelev ettevõte.

Teenuse osutamiseks kasutatav IT-

taristu (kasutatavad infosüsteemid,

infovarad, arvutivõrk);

infosüsteemide turvalisuse

tagamiseks kasutatavad alalised,

infotehnilised ja organisatsioonilised

turvameetmed, sh haavatavuste ja

turvanõrkuste tuvastamise seire

meetmed; IT-riskihaldusprotsess ja

riskide käsitluskava; intsidentide

haldus; väljast tellitud IT

teenuslepingud.

NB! Riiklikus järelevalves

rakendatakse järelkontrolli meedet, st

kui RIA järelevalveosakonnal on

alust arvata, et teenuse osutaja ei järgi

KüTS §-des 7 ja 8 nõudeid.

Ohtudeks on teenuse osutamisel:

kasutatava IT-taristu komponendi

(infovarad, võrguseadmed,

infosüsteemid jne) töö ja toimimise

häirimine, katkemine,

manipuleerimine,

kompromiteerimine, õnnestunud

küberrünne, kogutud andmete

tervikluse, konfidentsiaalsuse ja

käideldavuse kadu, turvanõrkustega

võrgu välisühendus(t)e kaitse

(tulemüür) küberrünnete

tuvastamiseks, kasinalt seadistatud

või uuendamata tark- ja riistvara

kasutamine. Turvanõrkustega

veebileht. Teenuse osutajatel

puudulik IT- riskihaldusprotsess ja

riskide käsitluskava, st asutus ei ole

endale kõiki riske teadvustanud, mis

omakorda toovad kaasa ohte ja riske

ennetavate ning leevendavate

meetmete puudumise.

Turvanõrkustega ja puuduliku

turvalisusega IT-taristu loomine,

harv piiratud madal Ametile laekunud

vihjed ja

pöördumised

võimalike

turvanõuete

rikkumise kohta,

jäätmeseadus § 13,

KüTS nõuded, KorS

§ 2, § 4, § 5 ja § 49

59

kasutamine ning teatavaks tulnud

turvaaukude mitte parandamine

tekitab soodsa olukorra ja tõstab ohu

realiseerumise tõenäosust

küberrünnakuteks ja jäätmete

käitlemisega seotud tegevuste

toimimise halvamiseks.

48. Kemikaalide

tootmine ja

turustamine

Kemikaalide tootmisega ja

turustamisega tegelev ettevõte.

Teenuse osutamiseks kasutatav IT-

taristu (kasutatavad infosüsteemid,

infovarad, arvutivõrk);

infosüsteemide turvalisuse

tagamiseks kasutatavad alalised,

infotehnilised ja organisatsioonilised

turvameetmed, sh haavatavuste ja

turvanõrkuste tuvastamise seire

meetmed; IT-riskihaldusprotsess ja

riskide käsitluskava; intsidentide

haldus; väljast tellitud IT

teenuslepingud.

NB! Riiklikus järelevalves

rakendatakse ainult järelkontrolli

meedet, st kui RIA

järelevalveosakonnal on alust arvata,

et teenuse osutaja ei järgi KüTS §-des

7 ja 8 nõudeid.

Ohtudeks on teenuse osutamisel:

kasutatava IT-taristu komponendi

(infovarad, võrguseadmed,

infosüsteemid jne) töö ja toimimise

häirimine, katkemine,

manipuleerimine,

kompromiteerimine, õnnestunud

küberrünne, kogutud andmete

tervikluse, konfidentsiaalsuse ja

käideldavuse kadu, turvanõrkustega

võrgu välisühendus(t)e kaitse

(tulemüür) küberrünnete

tuvastamiseks, kasinalt seadistatud

või uuendamata tark- ja riistvara

kasutamine. Turvanõrkustega

veebileht. Teenuse osutajatel

puudulik IT- riskihaldusprotsess ja

riskide käsitluskava, st asutus ei ole

endale kõiki riske teadvustanud, mis

omakorda toovad kaasa ohte ja riske

ennetavate ning leevendavate

meetmete puudumise.

Turvanõrkustega ja puuduliku

turvalisusega IT-taristu loomine,

kasutamine ning teatavaks tulnud

turvaaukude mitte parandamine

tekitab soodsa olukorra ja tõstab ohu

realiseerumise tõenäosust

küberrünnakuteks ja kemikaalide

tootmise ja turustamisega seotud

tegevuste toimimise halvamiseks.

harv piiratud madal Ametile laekunud

vihjed ja

pöördumised

võimalike

turvanõuete

rikkumise kohta, Euroopa Parlamendi

ja nõukogu määruse

(EÜ) nr 1907/2006

artikkel 3 punktid 3

ja 9 , KüTS nõuded,

KorS § 2, § 4, § 5 ja

§ 49

60

49. Toidu, va alkoholi

hulgimüük,

tööstuslik tootmine

ja/või tööstuslik

töötlemine

Toidukäitlemisettevõte (toidu

tootmis-, töötlemis- või

turustamisega tegelev ettevõte), kelle

nimetatud tegevusest saadav

aastakäive on vähemalt 50 protsenti

tema aastakäibest. Teenuse

osutamiseks kasutatav IT-taristu

(kasutatavad infosüsteemid,

infovarad, arvutivõrk);

infosüsteemide turvalisuse

tagamiseks kasutatavad alalised,

infotehnilised ja organisatsioonilised

turvameetmed, sh haavatavuste ja

turvanõrkuste tuvastamise seire

meetmed; IT-riskihaldusprotsess ja

riskide käsitluskava; intsidentide

haldus; väljast tellitud IT

teenuslepingud.

NB! Riiklikus järelevalves

rakendatakse ainult järelkontrolli

meedet, kui RIA

järelevalveosakonnal on alust arvata,

et teenuse osutaja ei järgi KüTS §-des

7 ja 8 nõudeid.

Ohtudeks on teenuse osutamisel:

kasutatava IT-taristu komponendi

(infovarad, võrguseadmed,

infosüsteemid jne) töö ja toimimise

häirimine, katkemine,

manipuleerimine,

kompromiteerimine, õnnestunud

küberrünne, kogutud andmete

tervikluse, konfidentsiaalsuse ja

käideldavuse kadu, turvanõrkustega

võrgu välisühendus(t)e kaitse

(tulemüür) küberrünnete

tuvastamiseks, kasinalt seadistatud

või uuendamata tark- ja riistvara

kasutamine. Turvanõrkustega

veebileht. Teenuse osutajatel

puudulik IT- riskihaldusprotsess ja

riskide käsitluskava, st asutus ei ole

endale kõiki riske teadvustanud, mis

omakorda toovad kaasa ohte ja riske

ennetavate ning leevendavate

meetmete puudumise.

Turvanõrkustega ja puuduliku

turvalisusega IT-taristu loomine,

kasutamine ning teatavaks tulnud

turvaaukude mitte parandamine

tekitab soodsa olukorra ja tõstab ohu

realiseerumise tõenäosust

küberrünnakuteks ja

toidukäitlemisega seotud tegevuste

toimimise halvamiseks.

harv piiratud madal Ametile laekunud

vihjed ja

pöördumised

võimalike

turvanõuete

rikkumise kohta, Euroopa Parlamendi

ja nõukogu määruse

(EÜ) nr 178/2002

artikkel 3 punkt 2

KüTS nõuded, KorS

§ 2, § 4, § 5 ja § 49

50. osa 26: arvutite,

elektroonika- ja

optikaseadmete

tootmine; - osa 27:

elektriseadmete

tootmine; - osa 28:

mujal liigitamata

Euroopa Liidu majanduse

tegevusalade statistilise

klassifikaatori NACE Revision 2 C

jao osades 26–30 osutatud

majandustegevusega tegelev

ettevõtja.

Ohtudeks on teenuse osutamisel:

kasutatava IT-taristu komponendi

(infovarad, võrguseadmed,

infosüsteemid jne) töö ja toimimise

häirimine, katkemine,

manipuleerimine,

kompromiteerimine, õnnestunud

küberrünne, kogutud andmete

harv piiratud madal Ametile laekunud

vihjed ja

pöördumised

võimalike

turvanõuete

rikkumise kohta,

61

masinate ja

seadmete tootmine;

- osa 29:

mootorsõidukite,

haagiste ja

poolhaagiste

tootmine; - osa 30:

muude

transpordivahendite

tootmine"

Teenuse osutamiseks kasutatav IT-

taristu (kasutatavad infosüsteemid,

infovarad, arvutivõrk);

infosüsteemide turvalisuse

tagamiseks kasutatavad alalised,

infotehnilised ja organisatsioonilised

turvameetmed, sh haavatavuste ja

turvanõrkuste tuvastamise seire

meetmed; IT-riskihaldusprotsess ja

riskide käsitluskava; intsidentide

haldus; väljast tellitud IT

teenuslepingud.

NB! Riiklikus järelevalves

rakendatakse järelkontrolli meedet,

kui RIA järelevalveosakonnal on

alust arvata, et teenuse osutaja ei järgi

KüTS §-des 7 ja 8 nõudeid.

tervikluse, konfidentsiaalsuse ja

käideldavuse kadu, turvanõrkustega

võrgu välisühendus(t)e kaitse

(tulemüür) küberrünnete

tuvastamiseks, kasinalt seadistatud

või uuendamata tark- ja riistvara

kasutamine. Turvanõrkustega

veebileht. Teenuse osutajatel

puudulik IT- riskihaldusprotsess ja

riskide käsitluskava, st asutus ei ole

endale kõiki riske teadvustanud, mis

omakorda toovad kaasa ohte ja riske

ennetavate ning leevendavate

meetmete puudumise.

Turvanõrkustega ja puuduliku

turvalisusega IT-taristu loomine,

kasutamine ning teatavaks tulnud

turvaaukude mitte parandamine

tekitab soodsa olukorra ja tõstab ohu

realiseerumise tõenäosust

küberrünnakuteks ja teenusega seotud

tegevuste toimimise halvamiseks.

KüTS nõuded, KorS

§ 2, § 4, § 5 ja § 49

51. Postisaadetiste

kogumine,

sorteerimine, vedu

ja saajale

kättetoimetamine

(adresseeritud

postisaadetiste

edastamine)

Postiteenuse ja kulleriteenuse

osutajad. Teenuse osutamiseks

kasutatav IT-taristu (kasutatavad

infosüsteemid, infovarad, arvutivõrk);

infosüsteemide turvalisuse

tagamiseks kasutatavad alalised,

infotehnilised ja organisatsioonilised

turvameetmed, sh haavatavuste ja

turvanõrkuste tuvastamise seire

meetmed; IT-riskihaldusprotsess ja

riskide käsitluskava; intsidentide

haldus; väljast tellitud IT

teenuslepingud.

Ohtudeks on teenuse osutamisel:

kasutatava IT-taristu komponendi

(infovarad, võrguseadmed,

infosüsteemid jne) töö ja toimimise

häirimine, katkemine,

manipuleerimine,

kompromiteerimine, õnnestunud

küberrünne, kogutud andmete

tervikluse, konfidentsiaalsuse ja

käideldavuse kadu, turvanõrkustega

võrgu välisühendus(t)e kaitse

(tulemüür) küberrünnete

tuvastamiseks, kasinalt seadistatud

harv piiratud madal Ametile laekunud

vihjed ja

pöördumised

võimalike

turvanõuete

rikkumise kohta,

KüTS nõuded, KorS

§ 2, § 4, § 5 ja § 49

62

NB! Riiklikus järelevalves

rakendatakse ainult järelkontrolli

meedet, st kui RIA

järelevalveosakonnal on alust arvata,

et teenuse osutaja ei järgi KüTS §-des

7 ja 8 nõudeid.

või uuendamata tark- ja riistvara

kasutamine. Turvanõrkustega

veebileht. Teenuse osutajatel

puudulik IT- riskihaldusprotsess ja

riskide käsitluskava, st asutus ei ole

endale kõiki riske teadvustanud, mis

omakorda toovad kaasa ohte ja riske

ennetavate ning leevendavate

meetmete puudumise.

Turvanõrkustega ja puuduliku

turvalisusega IT-taristu loomine,

kasutamine ning teatavaks tulnud

turvaaukude mitte parandamine

tekitab soodsa olukorra ja tõstab ohu

realiseerumise tõenäosust

küberrünnakuteks ja postiteenusega

seotud tegevuste toimimise

halvamiseks.

52. Teadus- ja

arendustegevus

Asutused, mille põhikirjajärgseks

põhitegevuseks on teadus- ja

arendustegevus. Teaduse- ja

arendustegevuseks kasutatav IT-

taristu (kasutatavad infosüsteemid,

infovarad, arvutivõrk);

infosüsteemide turvalisuse

tagamiseks kasutatavad alalised,

infotehnilised ja organisatsioonilised

turvameetmed, sh haavatavuste ja

turvanõrkuste tuvastamise seire

meetmed; IT-riskihaldusprotsess ja

riskide käsitluskava; intsidentide

haldus; väljast tellitud IT

teenuslepingud.

Ohtudeks on teenuse osutamisel:

kasutatava IT-taristu komponendi

(infovarad, võrguseadmed,

infosüsteemid jne) töö ja toimimise

häirimine, katkemine,

manipuleerimine,

kompromiteerimine, õnnestunud

küberrünne, kogutud andmete

tervikluse, konfidentsiaalsuse ja

käideldavuse kadu, turvanõrkustega

võrgu välisühendus(t)e kaitse

(tulemüür) küberrünnete

tuvastamiseks, kasinalt seadistatud

või uuendamata tark- ja riistvara

kasutamine. Turvanõrkustega

veebileht. Teenuse osutajatel

puudulik IT- riskihaldusprotsess ja

harv piiratud madal Ametile laekunud

vihjed ja

pöördumised

võimalike

turvanõuete

rikkumise kohta,

KüTS nõuded, KorS

§ 2, § 4, § 5 ja § 49.

63

NB! Riiklikus järelevalves

rakendatakse ainult järelkontrolli

meedet, st kui RIA

järelevalveosakonnal on alust arvata,

et teenuse osutaja ei järgi KüTS §-des

7 ja 8 nõudeid.

riskide käsitluskava, st asutus ei ole

endale kõiki riske teadvustanud, mis

omakorda toovad kaasa ohte ja riske

ennetavate ning leevendavate

meetmete puudumise.

Turvanõrkustega ja puuduliku

turvalisusega IT-taristu loomine,

kasutamine ning teatavaks tulnud

turvaaukude mitte parandamine

tekitab soodsa olukorra ja tõstab ohu

realiseerumise tõenäosust

küberrünnakuteks ja teadustööga

seotud tegevuste toimimise

halvamiseks.

KÄSKKIRI

17.03.2026 nr 1.1-2/26-017

Riigi Infosüsteemi Ameti ohuennetusliku riikliku

järelevalve ohuprognoosi kinnitamine (2026)

Tulenevalt korrakaitseseaduse § 24 lõikest 5 ning majandus- ja kommunikatsiooniministri 25.

aprill 2011 määruse nr 28 „Riigi Infosüsteemi Ameti põhimäärus“ 15 punkti 2 ja § 16 lõike 1

alusel kinnitan Riigi Infosüsteemi Ameti ohuennetusliku riikliku järelevalve ohuprognoosi

(lisatud).

(allkirjastatud digitaalselt) Joonas Heiter

peadirektor

Lisa: Riigi Infosüsteemi Ameti ohuennetusliku riikliku järelevalve ohuprognoos