| Dokumendiregister | Riigikohus |
| Viit | 8-1/26-174-1 |
| Registreeritud | 17.03.2026 |
| Sünkroonitud | 18.03.2026 |
| Liik | Sissetulev kiri |
| Funktsioon | 8 Asjaajamine |
| Sari | 8-1 Kantselei kirjavahetus kodanike ja asutustega |
| Toimik | 8-1/2026 |
| Juurdepääsupiirang | Avalik |
| Juurdepääsupiirang | |
| Adressaat | Riigikogu õiguskomisjon |
| Saabumis/saatmisviis | Riigikogu õiguskomisjon |
| Vastutaja | Piret Järvesaar (Riigikohus, Üldosakond) |
| Originaal | Ava uues aknas |
Riigikohus Teie 19.02.2026 nr 5-26-5/3
Meie .03.2026 nr 2-8/26-10/2
Arvamus väärteomenetluse seadustiku
§ 205 lg 1 põhiseaduspärasuse kohta
(PSJV asi nr 5-26-5)
Tallinna Ringkonnakohus tunnistas 04.02.2026. a otsusega väärteoasjas nr 4-25-4090
põhiseadusega vastuolus olevaks ja jättis kohaldamata väärteomenetluse seadustiku (VTMS)
§ 205 lõike 1 osas, milles see näeb ette, et kui süüdlane oli kohtumenetluse ajaks kinni peetud
ja kohtuotsuse täitmist ei ole edasi lükatud vastavalt väärteomenetluse seadustiku §-le 209,
pööratakse kohtuotsus aresti mõistmise kohta täitmisele viivitamata pärast selle tegemist.
Kohus leidis, et VTMS § 205 lg 1 on vastuolus Eesti Vabariigi põhiseaduse (PS) §-ga 20, §
22 lg-ga 1 ning § 24 lg-ga 5 osas, milles õigusnorm näeb ette, et kui süüdlane oli
kohtumenetluse ajaks kinni peetud ja kohtuotsuse täitmist ei ole edasi lükatud vastavalt
VTMS §-le 209, pööratakse kohtuotsus aresti mõistmise kohta täitmisele viivitamata pärast
selle tegemist.
Kohus tuvastas, et aresti viivitamata täitmisele pööramisel ei teostatud kaalutlusõigust, sh ei
tinginud aresti kohest täitmisele pööramist karistuse kandmisest kõrvale hoidmise ega uute
õigusrikkumiste toimepanemise oht, sest aresti viivitamata täitmisele pööramise nägi ette
VTMS § 205 lg 1. Ehkki VTMS terminoloogia järgi oli maakohtu otsus aresti mõistmise osas
jõustunud (vt VTMS § 199 lg 3), ei olnud see lõplik, sest seda sai ringkonnakohtus (ja hiljem
Riigikohtus) vaidlustada. Seega kandis isik karistust otsuse alusel, mida sai veel korrakohases
kaebemenetluses vaidlustada, suurem osa karistusest kanti üksnes kohtu resolutiivotsuse alusel
ning ringkonnakohtul ei olnud isegi teoreetilist võimalust apellatsioonkaebuse läbi vaatamiseks
enne, kui isik oli talle mõistetud 25-päevase aresti tervikuna ära kandnud.
Vaidlustatud säte:
VTMS [RT I 2002, 50, 313; RT I, 05.07.2025, 19] § 205 lg 1:
„§ 205. Aresti täitmisele pööramine
(1) Kui kohtuotsuse täitmist ei ole edasi lükatud vastavalt käesoleva seadustiku §- le 209 ja
süüdlane oli kohtumenetluse ajaks kinni peetud, pöörab kohtuotsust täitmisele pöörav
maakohtunik kohtuotsuse aresti mõistmise kohta täitmisele viivitamata pärast selle tegemist.
Kohtuotsuse koopia märkega otsuse jõustumise kohta saadetakse kohtuotsuse teinud kohtu
asukohajärgsele või süüdlase, sealhulgas tegevväelase ja reservväelase elukohajärgsele
arestimajale või vanglale või ajateenijale mõistetud aresti puhul Kaitseväele.“.
2
Õiguskomisjon tutvus kohtuotsusega ja arutas vaidlustatud sätte põhiseaduspärasust 16.03.26.a.
istungil ning leidis järgmist:
1. Sisuliselt on tegemist VTMS esimesest redaktsioonist (Riigikogu 9. koosseisu eelnõu 441
SE) pärineva, 01.09.2002.a. jõustunud sättega, mida on praktikas tänaseks ligi 24 aasta jooksul
laialdaselt rakendatud ja mille põhiseaduspärasust ei ole varem kahtluse alla seatud. Paraku ei
ole tänaseks väheste säilinud menetlusandmete põhjal võimalik normi saamislugu ja
seadusandja tahte kujunemise asjaolusid detailsemalt käsitleda.
2. Käesolevas asjas on tegemist kohtu initsiatiivil algatatud konkreetse normikontrolliga, mille
puhul tuleb esmalt võtta seisukoht vaidlustatud normi asjassepuutuvuse küsimuses.
Norm on asjassepuutuv kui on täidetud kaks tingimust:
1) normi tuleb asja lahendamisel kohaldada ja
2) norm on asja lahendamise seisukohalt otsustava tähtsusega (ehk selle põhiseadusvastasuse
korral peaks kohus otsustama teisiti kui selle põhiseaduspärasuse korral).
3. Asjassepuutuvuse nõue on konkreetse normikontrolli eelduseks, et vältida kohtute
pöördumist Riigikohtu poole teoreetiliste küsimustega, mis ei mõjuta vahetult lahendamisel
olevat kohtuasja. Igat õiguskorras kehtivat sätet ei tule asjas kohaldada ja samas kõik sätted,
mida asja lahendamisel tuleb kohaldada, ei pruugi aga olla otsustava tähtsusega ega seetõttu ka
asjassepuutuvad.
Asjassepuutuv on säte, mis on kohtuasja lahendamisel otsustava tähtsusega ehk mille
põhiseadusele mittevastavuse ja kehtetuse korral peaks kohus asja lahendades otsustama
teisiti kui põhiseadusele vastavuse korral (vt koos viitega RKPJK 31.01.2025, 5-24-30, p 23).
4. Õiguskomisjon leiab, et vaidlustatud VTMS § 205 lg 1 ei ole käesolevas asjas
asjassepuutuv, sest vaidlustatud sätte põhiseaduspärasus ei omanud apellatsioonkaebuse
sisulisel lahendamisel määravat tähendust, samuti ei tulnud seda vahetult kohaldada.
Apellatsioonis ei käsitletud menetlusõiguse küsimusi vaid taotleti üksnes karistuse
vähendamist. Kohus apellandi taotlusega karistuse vähendamiseks ei nõustunud ja jättis
apellatsioonkaebuse rahuldamata, leides, et mõistetud karistus on põhjendatud ja seaduslik
(otsuse p 14).
Kohtuotsuse põhjendava osa p-s 26 püstitab kohus aga tingivas kõneviisis teoreetilise
küsimuse (hüpoteesi): „ Kui VTMS § 205 lg 1 on põhiseadusega vastuolus ning tulnuks jätta
kohaldamata, on XX-ile mõistetud aresti viivitamatu täitmisele pööramine käsitatav olulise
menetlusõiguse rikkumisena VTMS § 150 lg 2 mõttes, millega raskendati XX-i olukorda ning
rikuti tema õigusi.“.
Seega iseenda püstitatud hüpoteesile tuginedes ja tuvastamata (samuti põhjendamata)
konkreetset menetlusõiguse olulist rikkumist väljus kohus kaebuse piiridest ning jättis
kohaldamata sätte, mis meie hinnangul kohaldamisele ei kuulunud, käivitades selliselt PSJV
kohtumenetluse õigusteoreetilise küsimusega aresti viivitamatu täitmisele pööramise
lubatavusest.
Oleme seisukohal, et kuigi menetlusnormi olulise rikkumise tuvastamisel ei ole kohus VTMS
§ 146 lg 2 kohaselt seotud apellatsiooni piiridega, ei ole käesolevas asjas PSJV kohtumenetlus
siiski lubatav põhjusel, et vaidlustatud õigusnorm ei ole asjassepuutuv.
Täitmisele, sh viivitamatule täitmisele saab pöörata ainult jõustunud kohtulahendit. Seega kui
kohtul on tekkinud kahtlus menetlusõiguse olulisest rikkumisest, võiks asjassepuutuvaks
pidada pigem VTMS § 199 lõiget 3, mis jõustab kohtulahendi enne korrakohase
kaebemenetluse lõppu.
3
5. Kui ringkonnakohtu taotlus hinnatakse lubatavaks oleme seisukohal, et VTMS § 205
lg 1 ei ole põhiseadusega vastuolus.
VTMS § 199 lg 3 kohaselt jõustub kohtuotsus aresti mõistmise kohta selle tegemisest. Seda
sätet ei ole vaidlustatud. Jõustunud kohtuotsus kuulub täitmisele.
Lisaks tuleb siinjuures jõustunud kohtulahendi täitmisele pööramisel arvestada, et aresti
viivitamatu täitmine ei ole imperatiivne nõue. Vaidlustatud säte on tingimuslik ja sellisena
piisavalt paindlik, et välistada isikute põhiõiguste ebaproportsionaalsed riived.
Kohtul on ka piisavalt kaalutlusruumi, arvestades et vaidlustatud sätet tuleb rakendada
koostoimes VTMS § 209 lõikega 1, mis sätestab, et kui on asjaolusid, mille tõttu ei ole
viivitamatult võimalik täita väärteo eest karistusena kohaldatud aresti, võib lahendit täitmisele
pöörav maakohus süüdlase avalduse alusel oma määrusega aresti täitmisele pööramise edasi
lükata, märkides määruses edasilükkamise alguse ja lõpu kuupäeva.
6. Kokkuvõtteks järeldame eelnevast, et aresti viivitamatu täitmisele pööramine on
põhiseadusega kooskõlas, kui isiku liikumisvabadust on juba eelnevalt piiratud (ta on
kohtumenetluse ajaks kinni peetud), kohus on inkrimineeritava süüteo, isiku kinnipidamise ja
temale aresti määramise asjaolusid hinnanud, teinud süüdimõistva kohtulahendi, mis on
jõustunud, süüdlane pole aresti täitmisele pööramise edasilükkamist taotlenud ning kohus pole
tuvastanud selliseid asjaolusid, mis takistaks aresti viivitamatut täitmisele pööramist.
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Madis Timpson
esimees
Linnar Liivamägi
631 6457 [email protected]