Krundi liivakarjääri korrastamistingimuste esitamine

KORRALDUS

06.03.2026 nr DM-133478-4

Krundi liivakarjääri korrastamistingimuste esitamine

1. OTSUS

Arvestades alljärgnevat, võttes aluseks maapõueseaduse § 81 lõike 3 ning tuginedes Osaühing Eesti Killustik 05.09.2025 esitatud taotlusele, otsustan: 1.1 esitada Osaühing Eesti Killustikule (registrikood 10126848) kuuluva Krundi liivakarjääri maavara kaevandamise keskkonnaloa nr L.MK/333548 alusel kaevandatud maa korrastamisprojekti koostamiseks järgmised korrastamistingimused: 1.1.1. Korrastatud maa sihtotstarve: 1.1.1.1. Korrastatud maa sihtotstarve määratakse vastavalt maakatastriseaduses sätestatule. 1.1.1.2. Kaevandatud maa korrastada osaliselt metsamaaks. 1.1.2. Uute pinnavormide nõlvade ja kaevandatud maa kujundamise nõuded: 1.1.2.1. Korrastatud ala reljeef ja pinnavormid peavad olema võimalikult looduslähedased. Karjääri külgede nõlvus tuleb korrastamisel valida selline, et oleks välditud varingud, lihked ja erosioon. Nõlvad ei tohi olla järsemad kui nõlva moodustava materjali looduslik varisemisnurk. 1.1.2.2. Tagada, et korrastatud ala ei kujutaks oma iseärasustest tulenevalt ohtu seal liikuvatele inimestele või loomadele ning maastiku üldilme oleks esteetiliselt vastuvõetav. 1.1.2.3. Enne haljastuse rajamist korrastatav maa siluda. Haljastusalaks ette nähtud ala võib jääda laineliseks, nõlvanurgaga alla 8º. 1.1.3. Mulla kasutamise ja käitluse nõuded: 1.1.3.1. Selgitada välja tasandatud mäeeraldise ja selle teenindusmaa, sh nõlvade, kasvukihiga ja/või mullaga katmise vajadus. Kasvukihi ja/või mullaga katmise vajaduse korral fikseerida mäeeraldise teenindusmaa piires korrastamiseks vajaliku kasvukihi ja/või mulla kogus ja lisada kasvukihi ja/või mulla kvaliteedi nõuded. 1.1.4. Veerežiimi kujundamise nõuded: 1.1.4.1. Karjäärialal kujunev põhjaveetase peab vastama maa kasutamise sihtotstarbele; 1.1.4.2. Metsamaaks korrastamisel peab korrastatud maapind olema vähemalt 0,7 m kõrgemal maksimaalsest põhjaveetasemest. 1.1.5. Bioloogilise korrastamise nõuded:

1.1.5.1 Korrastamisprojektis anda bioloogilise korrastamise lahendus, sealhulgas määrata kasutatavad puuliigid ja vajalik istikute arv. 1.1.5.2. Metsa istutamine teostada selliselt, et alal oleks hiljem võimalik hooldetöid teha mehhaniseeritult. 1.1.6. Lisatingimused: 1.1.6.1. Korrastamisprojektis põhjendada kasutatava tehnoloogia valikut lähtuvalt korrastamistingimustest, keskkonnatingimustest ja majanduslikest kaalutlustest. 1.1.6.2. Kaevandatud maa korrastamisprojekt koostada vastavalt keskkonnaministri 07.04.2017 määruses nr 12 „Uuritud ning kaevandatud maa korrastamise täpsustatud nõuded ja kord, kaevandatud maa korrastamise projekti sisu kohta esitatavad nõuded ning maa korrastamise akti sisu ja vorm“ esitatud nõuetele. 1.1.6.3. Peale kaevandamise tööde lõppemist korrastada riigitee 19355 Jaagupi-Urissaare teekaitsevöönd ja kaasata Transpordiameti esindaja korrastuskomisjoni koosseisu. 1.1.6.4. Korrastamiseks tuleb kasutada kaevandamise käigus kooritud katendit. Juhul, kui karjääri korrastamiseks ei piisa mäeeraldiselt eemaldatud katendist, võib korrastamisel kasutada lisaks ka mujalt (sh Rail Baltic ehituselt) toodud pinnast, sealhulgas pinnasejäätmeid. Korrastamiseks pinnasejäätmete toomisel väljastpoolt karjääri ala tuleb korrastamisprojektis kirjeldada ja põhjendada vastav vajadus, milliseid looduslikke materjale jäätmetega soovitakse asendada ja kogus (mahud, paigutus). Püsijäätmete kasutamisel tuleb järgida keskkonnaministri 21.04.2004 määrust nr 21 „Teatud liiki ja teatud koguses tavajäätmete, mille vastava käitlemise korral pole jäätmeloa omamine kohustuslik, taaskasutamise või tekkekohas kõrvaldamise nõuded“.

2. ASJAOLUD Osaühing Eesti Killustik (registrikood 10126848, aadress Rõstla paekivikarjäär, Rõstla küla, Põltsamaa vald, Jõgeva maakond) esitas 05.09.2025 Keskkonnaametile taotluse (registreeritud 09.09.2025 keskkonnaotsuste infosüsteemis (edaspidi KOTKAS) nr DM-133429-1 all) Krundi liivakarjääri korrastamistingimuste väljastamiseks. Osaühing Eesti Killustikule on antud maavara kaevandamise luba (edaspidi ka kaevandamisluba) nr L.MK/333548 (kehtivusajaga kuni 12.09.2029.), mille alusel kaevandatakse Krundi liivamaardla (registrikaardi nr 0961) Krundi liivakarjääri mäeeraldisel liiva ja täiteliiva. Krundi liivakarjääri mäeeraldis ja mäeeraldise teenindusmaa asuvavad Pärnu maakonnas, Häädemeeste vallas riigiomandisse kuuluval kinnistul Liivakarjääri (katastritunnus 21401:001:0177). Katastriüksuse omanikuks on Eesti Vabariik, valitsejaks on Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium ja volitatud asutuseks on Maa- ja Ruumiamet. Mäeeraldise pindala on 8,03 ha ja mäeeraldise teenindusmaa pindala 10,13 ha. Kaevandamisloale kantud korrastamise suunaks on osaliselt metsamaa. Loa juurde kuuluval graafilisel lisal "Korrastatud maa plaan" on teekaitsevööndis kajastatud korrastamine rohumaaks. Loale on kantud järgmine kõrvaltingimus: peale kaevandamise tööde lõppemist korrastada riigitee 19355 Jaagupi-Urissaare teekaitsevöönd ja kaasata Transpordiameti esindaja korrastuskomisjoni koosseisu.

2(5)

Antud kõrvaltingimust tuleb korrastamisel jälgida ning lisatakse seetõttu ka korrastamistingimuseks. Tulenedes asjaolust, et korrastamistöid on vajalik teostada teekaitsevööndis, edastab Keskkonnaamet korrastamistingimuste eelnõu ka Transpordiametile tutvumiseks ja arvamuse avaldamiseks.

3. KAALUTLUSED KORRASTAMISTINGIMUSTE ESITAMISEL

3.1. Õiguslik alus Maapõueseaduse (edaspidi MaaPS) § 80 lg 1 ja § 81 alusel peab kaevandamisloa omaja kaevandatud maa korrastama tehnoloogia seisukohalt otstarbekal ajal. Kaevandatud maa korrastatakse kaevandatud maa korrastamise projekti (edaspidi korrastamisprojekti) alusel. Korrastamisprojekti koostamise korraldab kaevandamisloa omaja Keskkonnaameti esitatud korrastamistingimustest lähtuvalt. Korrastamistingimused esitab kaevandamisloa omajale Keskkonnaamet (MaaPS § 81 lg 3). MaaPS § 81 lg 4 kohaselt peab Keskkonnaamet korrastamistingimusi esitades lähtuma keskkonnamõju hindamise soovitustest, kui keskkonnamõju on hinnatud, ja kaevandamisloale kantud korrastamise suunast. Juhul, kui kaevandatud maa asub riigikaitselise ehitise maa-alal või selle piiranguvööndis, arvestatakse ka Kaitseministeeriumi arvamust. Lisaks Keskkonnaameti poolt esitatud korrastamistingimustele tuleb korrastamisprojekti koostamisel lähtuda MaaPS § 81 lg 9 sätestatud nõuetest. MaaPS § 84 lg 2 kohaselt tuleb kaevandatud maa korrastada enne kaevandamisloa kehtivuse lõppemist. Kaevandamisluba nr L.MK/333548 kehtib kuni 12.09.2029. MaaPS § 81 lg 5 kohaselt küsib Keskkonnaamet korrastamistingimuste kohta maaomaniku ja kohaliku omavalitsuse üksuse arvamust. Keskkonnaamet küsis MaaPS § 81 lg 5 alusel 20.10.2025 kirjaga nr DM-133478-1 Maa- ja Ruumiametilt (maaomaniku volitatud esindaja) ja Häädemeeste Vallavalitsuse arvamust Krundi liivakarjääri korrastamistingimuste eelnõu kohta. Häädemeeste Vallavalitsus märkis 05.11.2025 korraldusega nr 512, et nõustub Krundi liivakarjääri korrastamisega osaliselt metsamaaks vastavalt esitatud eelnõule (KOTKAS 10.11.2025 nr DM-133478-3). Vastavalt haldusmenetluse seaduse § 40 lg-le 1 peab haldusorgan enne haldusakti andmist andma menetlusosalisele võimaluse esitada kirjalikus, suulises või muus sobivas vormis asja kohta oma arvamus ja vastuväited. Seega edastas Keskkonnaamet eelnõu ka loa omanikule. Loa omanik edastas 05.11.2025 e-kirjaga arvamust, et sissetoodava pinnase kasutamine on liiga

3(5)

üldiselt kirjas, ettevõte näeb ette Rail Baltica väljakaeve kasutamise vajadust (KOTKAS 05.11.2025 nr DM-133478-2). Keskkonnaamet lisas vastavalt loa omaniku eeltoodud märkusele kõrvaltingimuse nr 1.1.6.4. Lisaks Keskkonnaameti poolt esitatud korrastamistingimustele tuleb korrastamisprojekti koostamisel lähtuda MaaPS § 81 lg-s 9 sätestatud nõuetest. 3.2. Keskkonnamõju hindamine Keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse (edaspidi KeHJS) § 6 lg 2 p 2 ja § 27 lg 1 kohaselt annab Keskkonnaamet eelhinnangu selle kohta, kas kaevandatud maa

korrastamisel on oluline keskkonnamõju. KeHJS § 22 sätestab, et keskkonnamõju on oluline, kui see võib eeldatavalt ületada mõjuala keskkonnataluvust, põhjustada keskkonnas pöördumatuid muutusi või seada ohtu inimese tervise ja heaolu, kultuuripärandi või vara. KeHJS § 6 lõike 2 loetelu on § 6 lõike 4 alusel täpsustatud Vabariigi Valitsuse 29.08.2005 määrusega nr 224 „Tegevusvaldkondade, mille korral tuleb anda keskkonnamõju hindamise vajalikkuse eelhinnang, täpsustatud loetelu“ (edaspidi määrus). Kavandatav tegevus (Krundi liivakarjääri korrastamine) ei kuulu KeHJS § 6 lõike 1 loendisse ega ka määruse loendisse, mistõttu KeHJS § 3, § 6, § 11 lõigete 3 ja 4 ning määruse alusel ei ole antud juhul keskkonnamõju hindamise algatamine kohustuslik, samuti ei ole vajalik eelhindamine ning keskkonnamõju hindamise vajalikkuse kaalumine. Tulenevalt eelnevast ei ole vajalik koostada keskkonnamõju hindamise eelhinnangut Krundi liivakarjääri korrastamistingimuste esitamisel. 3.3. Jäätmete kasutamine Jäätmetekke vältimise ja jäätmehooldusmeetmete väljatöötamisel ning rakendamisel tuleb juhinduda jäätmeseadusega kehtestatud jäätmehierarhiast, kus jäätmetekke vältimine peab olema kõige prioriteetsem tegevus. Kui jäätmeteket ei ole võimalik vältida (näiteks reoveesette ja ehitus-lammutusjäätmete teket), siis tuleb leida võimalusi jäätmete korduskasutuseks või ringlusse võtuks. Karjääride korrastamisel on teatud juhtudel mõistlik kasutada püsijäätmeid. Püsijäätmed sobivad karjääri korrastamisel täiteks. Täitmisel peab ettevõte jälgima, et taaskasutatav materjal ei sisaldaks ohtlikke aineid üle kehtestatud piirnormide ning ei sisaldaks orgaanikat (oksad, lehed jms). Jäätmete hulgas, mida kasutatakse karjääri korrastamisel, ei tohi olla klaasi, plasti jms jäätmeid, mis võivad klassifitseeruda püsijäätmeteks, kuid mille puhul tuleb vastavalt jäätmehierarhiale eelistada ringlusse võttu uute toodete valmistamisel. Püsijäätmete kasutamisel tuleb järgida keskkonnaministri 21.04.2004 määrusega nr 21 „Teatud liiki ja teatud koguses tavajäätmete, mille vastava käitlemise korral pole jäätmeloa omamine kohustuslik, taaskasutamise või tekkekohas kõrvaldamise nõuded“ kehtestatud nõudeid.

4(5)

4. VAIDLUSTAMINE Korraldust on võimalik vaidlustada 30 päeva jooksul teatavaks tegemisest, esitades vaide haldusakti andjale haldusmenetluse seaduses sätestatud korras või kaebuse halduskohtusse halduskohtumenetluse seadustikus sätestatud korras.

(allkirjastatud digitaalselt) Siret Punnisk juhataja maapõuebüroo

Liisa Ikkonen spetsialist maapõuebüroo

5(5)