Projekteerimistingimuste andmine riigitee 45 Tartu–Räpina–Värska tee km 3,6-4,7 Lohkva külas asuva lõigu ümberehitamise ehitusprojekti koostamiseks

Projekteerimistingimused riigitee 45 Tartu–Räpina–Värska tee km 3,6-4,7 Lohkva külas asuva lõigu ümberehitamise ehitusprojekti koostamiseks

Lisa 1. Projekteeritava riigitee 45 Tartu–Räpina–Värska tee km 3,6-4,7 Lohkva külas asuva teelõigu asukohaskeem

Km 4,7

Km 3,6

Projekteerimistingimused riigitee 45 Tartu–Räpina–Värska tee km 3,6-4,7 Lohkva külas asuva lõigu ümberehitamise ehitusprojekti koostamiseks

Lisa 2. Projektiga kavandatavad tegevused

Km 4,7

TINGMÄRGID

- Olemasoleva teeületuskoha sulgemine

- Projekteeritav foorreguleeritud teeületuskoht

B B - Olemasolevate „Lohkva“ bussipeatuste säilitatav asukoht

- Projekteeritav kergliiklustee

Km 3,6

B

Transpordiameti korralduse „Projekteerimistingimuste andmine riigitee 45 Tartu–Räpina–

Värska tee km 3,6-4,7 Lohkva külas asuva lõigu ümberehitamise ehitusprojekti

koostamiseks“

lisa 1

PROJEKTEERIMISTINGIMUSED

Riigitee 45 Tartu–Räpina–Värska tee km 3,6-4,7 Lohkva külas asuva lõigu

ümberehitamise ehitusprojekti koostamiseks

1. EHITUSTEGEVUSE LIIGI TÄPSUSTUS

Ehitustegevuse liik: Ümberehitamine

Kasutamise otstarve: Avalikult kasutatav riigitee

2. PROJEKTEERIMISTINGIMUSTE ANDJA

2.1.Asutus: Transpordiamet

2.2.Asutuse registrikood: 70001490

2.3.Ametniku nimi: Kaie Kruusmaa

2.4.Ametniku ametinimetus: Projekteerimise üksuse juhataja

3. TAOTLUSE ANDMED

3.1.Liik: Projekteerimistingimused detailplaneeringu koostamise kohustuse

puudumisel

3.2. Alus: Teehoiukava

Märkus. Taotlust ei esitata. Huvitatud osapool ja menetleja on samad isikud. Aluseks on

haldusmenetluse seaduse § 35 lg 1 p 2

4. EHITAMISEGA HÕLMATAVA KINNISASJA ANDMED

4.1.Katastritunnus*: 43201:001:0615

4.2.Koha-aadress: Tartu maakond Luunja vald Lohkva küla

Projekteeritava teelõigu asukohaskeem on esitatud lisas.

* Punktis 4.1 on toodud projektiga käsitletava riigitee katastriüksus. Projektlahenduse

koostamisel võib osutuda vajalikuks täiendava teemaa omandamine teega piirnevatest

kinnisasjadest. Täiendava teemaa vajadus näidatakse krundijaotuskava joonistel.

5. PROJEKTEERIMISTINGIMUSTE SISU JA PÕHJENDUSED

5.1.Üldised

5.1.1. Olemasolev

olukord

Riigitee 45 Tartu–Räpina–Värska tee vasakul pool külgneval

alal on viimasel aastakümnel tekkinud arendus, mis järjest

kasvab. Maantee ääres kulgev kergliiklustee on maanteest aga

paremal pool ning probleemiks on maantee ületamine.

Projekteeritaval lõigul on kaks teeületuskohta, mis asuvad

70km/h piirkiirusega lõigul, ületades 2+2 ristlõikega maanteed:

o km 4,13 Kaalukoja tee ristmiku piirkonnas

o km 4,5 Ridaküla tee ristmiku piirkonnas

Riigitee aasta keskmine ööpäevane liiklussagedus on 2024.

aasta teeregistri andmetel 9459 autot ööpäevas. Kõrge

liiklussageduse ja suurte kiiruste tõttu on tee ületamine

raskendatud ja ohtlik.

5.1.2. Projekti eesmärk Tee ületamise ohutuse tõstmine

5.1.3. Lubatud suurim

sõidukiirus

50kmh/h või 60km/h (selgitada välja sobiv kiirus

projekteerimise käigus)

5.1.4. Sõiduradade arv 2+2

5.2.Riigitee ja ristmikud

5.2.1. Näha ehitusprojektiga ette riigitee 45 Tartu–Räpina–Värska tee km 3,6-4,7 Lohkva

külas asuva lõigu ümberehitamine eesmärgiga tõsta tee ületamise ohutust. Projektiga

kavandatavate tegevuste asukohad ja projekteeritav lõik (km 3,6-4,7) on näidatud

lisas 2. Lisaks tuleb projekteerida tegevused, mis pole joonisel näidatud, aga mis on

kirjeldatud käesolevates projekteerimistingimustes.

5.2.2. Muuta projekteeritav lõik asulasiseseks lõiguks. Asulasisese liikluskorralduse

projekteerimisel vaadata piirkonda laiemalt ning teha põhjendatud ettepanek

asulamärkide paigaldamiseks ka muudele teedele selliselt, et asula

liikluskorraldusega ala oleks terviklikult tähistatud.

5.2.3. Lähtuda Eesti Standardist EVS 843:2016 “Linnatänavad”.

5.2.4. Projekteerida riigitee sõiduradade ümbermarkeerimine muutes neid kitsamaks, et viia

sõidurajad vastavusse kehtestatava piirkiirusega ja soodustada lubatud sõidukiirustest

kinnipidamist.

5.2.5. Projekteerida lisas 2 näidatud asukohta Kaalukoja tee ristmiku juures foorreguleeritud

teeületuskoht.

5.2.6. Projekteerida lisas 2 näidatud asukohta Ridaküla tee ristmiku juures foorreguleeritud

teeületuskoht.

5.2.7. Lubatud on kiirusmuuteradade kaotamine ja ristmike ümberehitamine

projekteeritaval lõigul, kui selleks on põhjendatud vajadus.

5.2.8. Ristmike projektlahenduse sobivust tuleb kontrollida antud oludes ebasoodsaima

arvutusliku auto pöördekoridori šablooniga (šabloon näidata joonisel).

5.3.Bussipeatused

5.3.1. Säilitada Lohkva bussipeatused olemasolevas asukohas. Vajadusel näha ette

bussipeatustes ümberehitustöid kui seda tingib riigiteel sõiduradade

ümbermarkeerimine kitsamaks.

5.3.2. Bussipeatused projekteerida vastavalt Transpordiameti juhendile „Teede

projekteerimine“.

5.3.3. Lahendada jalakäijate juurdepääsud bussipeatustesse (jalgteed, teeületuskohad jmt).

5.4.Kergliiklusteed

5.4.1. Projekteerida lisas 2 näidatud asukohta kergliiklustee alates Kaalukoja teest kuni

Tuleviku teeni.

5.4.2. Projekteeritavad kergliiklusteede lõigud peavad moodustama terviku ja ühendama

omavahel teeületuskohad, bussipeatused ja olemasolevad kergliiklusteed.

5.4.3. Kergliiklustee kavandamisel lähtuda Transpordiameti juhendist „Teede

projekteerimine“.

5.4.4. Kontrollida kogu projekteeritaval lõigul nähtavusi kergliiklustee lõikumisel ristuvate

kohalike teede ja tänavatega ning puudulike nähtavusnõuete korral projekteerida

nähtavust parandavaid meetmeid.

5.5.Teevalgustus

5.5.1. Valgustus projekteerida vastavalt Transpordiameti juhendile „Riigiteede valgustuse

kavandamine“.

5.5.2. Põhiprojekti mahus lahendada vajadusel olemasoleva valgustuse ümberehitus, et

tagada valgustuse terviklahendus.

5.6.Muud projekteerimisel arvestamisele kuuluvad tingimused

5.6.1. Tagada vete piki- ja põiksuunaline äravool teemaalt. Vajadusel projekteerida

pinnavete ärajuhtimissüsteemide ehitamine, ümberehitamine ja puhastamine (sh

vajadusel kraavide eelvoolud, mis asuvad teega piirnevatel katastriüksustel).

5.6.1.1. Arvestada Altren Projekt OÜ tööga nr VK1807, millega on projektalale kavandatud

magistraaltorustikud (sh riigiteedega ristumised).

5.6.1.2. Kajastada lahenduses ja lahenduste koostamisel arvestada olemasolevate ja

kavandatavate tehnovõrkude vajadustega (sh olemasoleva taristu luugid ja kaped

peavad saama tasapinnaliselt ning pinnakattega samasse tasapinda ja säilitama

töökorra).

5.6.1.3. Pinna- ja sademevee ära juhtimine tuleb lahendada ja esitada projektis mahus, mille

alusel on võimalik hinnata tekkivaid vooluhulkasid.

5.6.2. Koostada krundijaotuskava ehitustööde ja edasise teehooldusega arvestava tehniliselt

vajaliku teemaa omandamise protsessi läbiviimiseks.

5.6.3. Projektlahendus peab arvestama ettevõtlus- ja infotehnoloogiaministri 29.05.2018

määrusega nr 28 „Puudega inimeste erivajadustest tulenevad nõuded ehitisele“.

5.7.Piirangud, kitsendused ning nendest tulenevad nõuded

5.7.1. Täpsustada kõik võimalikud piirangud, mis võivad mõjutada tee-ehitust ning taotleda

piirangute kehtestajatelt tingimused, millega arvestada projekti koostamisel.

5.7.2. Taotleda tehnilised tingimused kommunikatsioonide valdajatelt, kelle trasse

projektiga tehtavad tööd puudutavad.

5.7.3. Arvestada Transpordiameti otsustega, mis on esitatud korralduse

„Projekteerimistingimuste andmine riigitee 45 Tartu–Räpina–Värska tee km 3,6-4,7

Lohkva külas asuva lõigu ümberehitamise ehitusprojekti koostamiseks“ lisas 2

„Arvamuste ja kooskõlastuste koondtabel“.

5.7.4. Seada projektiga ehitajale Muinsuskaitseameti poolt seatud nõue: Kaeve- ja

pinnasetöödel olla tähelepanelik ja arvestada arheoloogiliste leidude ja arheoloogilise

kultuurkihi ilmsikstuleku võimalusega. Muinsuskaitseseadusest tulenevalt (§ 31 lg 1,

§ 60) on leidja kohustatud tööd katkestama, jätma leiu leiukohta ning teatama sellest

Muinsuskaitseametile.

5.8.Haljastuse ja heakorra põhimõtted

5.8.1. Haljastuse kavandamisel lähtuda Transpordiameti kodulehel olevatest juhistest

„Kasutus- ja hooldusjuhendi koostamise põhimõtted“ ja „Riigiteede haljastustööde

juhis“.

5.9.EHITUSUURINGUTE TEGEMISE VAJADUS

☒ Geodeetilised uurimustööd Ehitusprojekti koostamiseks vajalikus mahus

☒ Geotehnilised uuringud Ehitusprojekti koostamiseks vajalikus mahus.

5.10. KESKKONNAMÕJUDE HINDAMISE VAJADUS

☐ Keskkonnamõjude

eelhindamine

Enne ehitusloa andmist

☐ Keskkonnamõju hindamine Enne ehitusloa andmist

☒ Ei kohaldu

Lisad:

1. Projekti asukohaskeem

2. Projektiga kavandatavad tegevused

Transpordiameti korralduse „Projekteerimistingimuste andmine riigitee 45 Tartu–Räpina–Värska tee km 3,6-4,7 Lohkva külas asuva lõigu ümberehitamise ehitusprojekti koostamiseks“

lisa 2

1

Arvamuste ja kooskõlastuste koondtabel

1. ARVAMUSED

1.1.Puudutatud asutused ja isikud

Jrk

nr

Arvamuse esitaja Arvamuse sisu Pädeva asutuse põhjendus ja otsus esitatud arvamuse osas

1 Muinsuskaitseamet

14.01.2026

Kiri nr 5-10/81-1

Muinsuskaitseamet tutvus riigitee 45 Tartu–Räpina– Värska tee km 3,6-4,7 Lohkva külas asuva lõigu

ümberehitamise projekteerimistingimustega.

Antud alal puuduvad riiklikud kultuurimälestised ja nende kaitsevööndid ning alale ei jää ka

arheoloogiatundlikke piirkondi.

Palume siiski lisada projekteerimistingimustesse ja edasisse projektdokmentatsiooni järgnev

arheoloogiapärandit puudutav hoiatus:

Kaeve- ja pinnasetöödel olla tähelepanelik ja arvestada arheoloogiliste leidude ja arheoloogilise

kultuurkihi ilmsikstuleku võimalusega. Muinsuskaitseseadusest tulenevalt (§ 31 lg 1, § 60) on leidja

kohustatud tööd katkestama, jätma leiu leiukohta ning teatama sellest Muinsuskaitseametile.

Otsus:

1. Täiendada projekteerimistingimuste eelnõud Muinsuskaitseameti kirjas

märgitud arheoloogiapärandit puudutava hoiatusega. Lisada p.5.7.4.

2 MTÜ Tartumaa

Ühistranspordikeskus

19.01.2026

Kiri nr 3-7/50-1

Olete pöördunud Tartumaa Ühistranspordikeskuse poole kooskõlastamaks Riigitee 45 Tartu – Räpina –

Värska tee km 3,6 – 4,7 Lohkva küla projekteerimistingimuste eelnõud.

Kooskõlastame projekteerimistingimuste eelnõu antud kujul.

Otsus:

Lugeda, et arvamuse andjal puuduvad ettepanekud projekteerimistingimuste

eelnõule.

3 Tartu Linnavalitsus

26.01.2026

Kiri nr 21.3-1.2/00608

Transpordiamet algatas projekteerimistingimuste andmise menetluse riigitee 45 Tartu–Räpina–Värska tee

km 3,6-4,7 Lohkva külas asuva lõigu ümberehitamise ehitusprojekti koostamiseks. Ehitusseadustiku § 31

lg 4 alusel esitati Tartu Linnavalitsusele kooskõlastamiseks või arvamuse avaldamiseks

projekteerimistingimuste eelnõu. Käeolevaga teavitame, et linnal puuduvad vastuväited nimetatud eelnõu

osas.

Otsus:

Lugeda, et arvamuse andjal puuduvad ettepanekud projekteerimistingimuste

eelnõule.

4 Luunja Vallavalitsus

30.01.2026

Kiri nr 6-4/43-2

Edastasite meile 12.01.2026 kirjaga nr 8-1/24-102/518-1 arvamuse avaldamiseks projekteerimistingimuste

eelnõu riigitee 45 Tartu–Räpina– Värska tee km 3,6-4,7 Lohkva külas asuva lõigu ümberehitamise

ehitusprojekti koostamiseks.

Käesolevaga esitame projekteerimistingimuste eelnõu osas arvamuse ja ettepanekud:

1. JJT projekteerimisel ja väljaehitamisel arvestada kehtiva Lohkva külas Põltsamaa (43201:001:1161)

maaüksuse lõunaosa ja lähiala detailplaneeringuga (kehtestatud Luunja Vallavalitsuse 08.05.2024

korraldusega nr 2-4/165). Kõnealuse detailplaneeringuga on riigitee äärde kavandatud transpordimaa

krunt, kuhu ehitatakse valgustatud JJT. Projekteerimistingimuste andmisel tuleb lisada viide kehtivale

detailplaneeringule ning projekteerimisel ruumivajadusega, sh taristuga, arvestada;

2. Jalgratta- ja jalgtee projekteerida ja ehitada välja vasakul teepoolel Tuuleaasa teest kuni Tuleviku teeni;

3. Projekteerimistingimustes käsitleda Lohkva ringristmiku juurde kavandada valgustatud ülekäigurada

sarnaselt Jaama tänava ringristmiku juures olevale lahendusele;

4. Kaalukoja tee juurde kavandatava foorreguleeritud teeületuskoha asemel projekteerida ning rajada

jalgratta-ja jalgtee tunnel tagamaks jalakäijate ja jalgratturite ohutus. Arvestama peab asjaoluga, et

piirkond kasvab ja areneb jõudsalt, sinna on viimastel aastatel rajatud mitmeid uusi elamuarendusi ning

lähtuvalt Luunja valla kehtivast üldplaneeringust lisandub uusi elamuarendusi veelgi;

5. Kaaluda sõidukite tagasipöörde sooritamise koharajamist Kaalukoja tee ristmiku piirkonda nt.

ringristmiku lahendus vms.

Põhjendus:

1. Projekteerimistingimuste eelnõu punkti 5.7.1 kohaselt tuleb projekti

koostamisel täpsustada kõik võimalikud piirangud ning nende piirangute

tingimustega arvestada. Arvestamise all ei mõelda seda, et detailplaneeringuga

planeeritud jalgratta- ja jalgtee tuleb täismahus projekteerida. Arvestamise all

mõeldakse seda, et projektlahendus oleks detailplaneeringus kavandatud

lahendusega kooskõlas.

2. Jalgratta- ja jalgtee projekteeritakse mahus mis on vajalik projekti eesmärgi

saavutamiseks, milleks on tee ületamise ohutuse tõstmine.

Teed ületatakse bussipeatustesse liikumiseks ja teisel pool riigiteed asuva

kergliiklustee kasutamiseks (näiteks Tartusse liikumiseks).

Kaalukoja tee ja Tuleviku tee vaheline jalgratta- ja jalgtee on projekti eesmärgi

saavutamiseks vajalik lõik, sest seda kaudu pääseb ümbruskaudsetest

elamupiirkondadest teeületuskohtadeni ja bussipeatusteni.

Tuuleaasa teest Kaalukoja teeni jalgratta- ja jalgtee rajamine ei ole projekti

eesmärgi saavutamiseks vajalik. Ohutu teeületus tagatakse projekteeritavate

foorreguleeritud teeületuskohtade kaudu. Lisaks suurendaks nimetatud ca

820m pikkuse jalgratta- ja jalgtee rajamine märkimisväärselt projekti

ehitusmaksumust. Arvestades, et kõnealune projekt konkureerib liiklusohtlike

kohtade nimekirjas teiste projektidega, võib märkimisväärne maksumuse

suurendamine põhjustada selle, et seda objekti üldse ei realiseeritagi või

realiseeritakse kavandatust mitu aastat hiljem.

Transpordiameti korralduse „Projekteerimistingimuste andmine riigitee 45 Tartu–Räpina–Värska tee km 3,6-4,7 Lohkva külas asuva lõigu ümberehitamise ehitusprojekti koostamiseks“

lisa 2

2

3. Tulenevalt maaomanike poolt menetluses esitatud ettepanekutest otsustas

Transpordiamet muuta projekteerimistingimuste eelnõud ning Lohkva

ringristmiku juurde teeületuskoha projekteerimise asemel kavandada

foorreguleeritud teeületuskoht Ridaküla tee ristmiku juurde. Detailne

projektlahendus töötatakse välja projekteerimise käigus.

4. Transpordiamet kaalus ka teisi võimalusi tee ületamise ohutuse

parandamiseks, nagu näiteks jalakäijate tunneli või viadukti rajamine. Need

variandid osutusid aga märkimisväärselt kallimaks, sest vajaksid oluliselt

suuremamahulisi ümberehitustöid.

Samuti kaaluti kergliiklustee rajamist terves ulatuses vasakule poole maanteed

koos teeületuskohtade sulgemisega. Kuid sellegi variandi korral osutus

maksumus kõrgemaks ning sellise lahenduse korral peaksid Kaalukoja tee

ääres elavad bussikasutajad bussilt maha tulles koju pääsemiseks hakkama

tegema pikki tiire. On risk, et hakatakse tiiru tegemise vältimiseks ronima üle

keskpiirde ning ikkagi teed ületama üle 2+2 maantee – sealjuures

ebaseaduslikult ja enda elu ohtu pannes.

Eeltoodud kaalutlustel otsustas Transpordiamet realiseerida foorilahenduse

ning muuta teelõigu asulasiseseks lõiguks.

5. Sõidukitele on tagasipöörde tegemise võimalus tagatud lõigu otstes asuvatel

ringristmikel. Ringristmiku rajamine Kaalukoja tee ristmikule suurendaks

märkimisväärselt projekti maksumust ning ei aitaks kaasa

projekteerimistingimustega seatud eesmärkide täitmisele, milleks on tee

ületamise ohutuse tõstmine.

Otsus:

1. Projekti koostamisel arvestada kehtiva Lohkva külas Põltsamaa

(43201:001:1161) maaüksuse lõunaosa ja lähiala detailplaneeringuga.

2. Mitte arvestada ettepanekut projekteerida jalgratta- ja jalgtee Tuuleaasa

teest Kaalukoja teeni.

3. Projekteerida Lohkva ringristmiku juurde kavandatud teeületuskoha asemel

foorreguleeritud teeületuskoht Ridaküla tee ristmiku juurde.

4. Mitte arvestada ettepanekut jalakäijate tunneli projekteerimiseks Kaalukoja

tee ristmiku juurde.

5. Mitte arvestada ettepanekut rajada Kaalukoja tee ristmikule ringristmik.

5 Telia Eesti AS

12.01.2026

Kiri nr EC.1-5.1/35-1

Transpordiameti poolt küsitud Riigitee 45 Lohkva külas asuva lõigu ümberehitamise alas paiknevad

Teliale kuuluvad siderajatised.

Projekteerimiseks võtta siderajatiste kaitsmiseks, säilimiseks või ümberehitamiseks tehnilised tingimused

Telia „Ehitajate portaal“ Telia teenused ehitajale, arendajale ja maaomanikule - Telia kaudu.

Tegutsemiseks siderajatiste kaitsevööndis, tuleb see kooskõlastada järelevalvega ja võtta selleks vastav

tegutsemisluba Telia „Ehitajate portaal“ Telia teenused ehitajale, arendajale ja maaomanikule - Telia

kaudu.

Otsus:

1. Siderajatiste kaitsmiseks, säilimiseks või ümberehitamiseks taotleda enne

projekteerimist aktsiaseltsilt Telia Eesti tehnilised tingimused.

2. Projekt kooskõlastada aktsiaseltsiga Telia Eesti ning tegutsemiseks

siderajatise kaitsevööndis võtta vastav tegutsemisluba.

6 Eesti Lairiba Arenduse

Sihtasutus (edaspidi

ELASA)

16.01.2026

Kiri nr 4114-1.17/710

Eesti Lairiba Arenduse Sihtasutus (ELASA) sidevõrgu haldaja, AS Connecto Eesti, kooskõlastab

projekteerimistingimuste eelnõu.

Projekti alasse jääb ELASA sidevõrgu objekt ELA080. Projekteerimisel taotleda ELASA sidevõrgu

haldajalt projekteerimise tehnilised tingimused ja projekti valmides kooskõlastada see Eesti Lairiba

Arenduse SA võrguhalduse infosüsteemi (ELVI) kaudu https://elvi.elasa.ee/.

Otsus:

1. Projekti koostamiseks taotleda enne projekteerimist ELASA-lt tehnilised

tingimused.

2. Projekt kooskõlastada ELASA-ga.

Transpordiameti korralduse „Projekteerimistingimuste andmine riigitee 45 Tartu–Räpina–Värska tee km 3,6-4,7 Lohkva külas asuva lõigu ümberehitamise ehitusprojekti koostamiseks“

lisa 2

3

7 AS Tartu Veevärk

28.01.2026

Kiri nr INF/260037

Palute AS Tartu Veevärk seisukohta riigitee ümberehitamise projekteerimistingimuste eelnõu kohta.

Projekteeritaval alal asuvad olemasolevad ASile Tartu Veevärk kuuluvad vee- ja kanalisatsioonitorustikud

ning eraomandis olevad perspektiivis rekonstrueeritavad ja vee-ettevõtjale üle antavad torustikud.

MARU geoportaali andmetel on olemasolevatest maanteekraavidest pinnase- ja sademevesi juhitud

Lohkva kraavi kaudu Tartu linna ja ASi Tartu Veevärk poolt hallatavatesse sademevee süsteemidesse.

Luunja valla tellimusel on koostatud piirkonna ühisveevärgi ja -kanalisatsioonitorustike eelprojekt (Altren

Projekt OÜ VK1807, väljavõtted lisatud kirjale), millega on projektalale kavandatud magistraaltorustikud

(sh riigiteega ristumised). Torustike rajamise vajadus võib tekkida lähitulevikus.

Sama tööga on muuhulgas kaardistatud ka piirkonna sademevee ja maaparandussüsteemide korraldus.

Tööst nähtub, et riigiteed teenindavad kraavid on kavandatud juhtida läbi maaparandussüsteemide Kitseoja

kaudu Emajõkke.

Oleme kirjale lisatud materjalidega tutvunud ning anname eelnõule nõusoleku järgmistel tingimustel:

1. Altren Projekt OÜ töö nr VK1807 määratakse arvestamisele kuuluvaks dokumendiks;

2. Lahenduses kajastatakse ja koostamisel arvestatakse olemasolevate ja kavandatavate tehnovõrkude

vajadustega (sh olemasoleva taristu luugid ja kaped peavad saama tasapinnaliselt ning pinnakattega

samasse tasapinda ja säilitama töökorra);

3. Pinna- ja sademevee ära juhtimine lahendatakse ja esitatakse projektis mahus, mille järgi on võimalik

hinnata, et ASile Tartu Veevärk kuuluvasse taristusse täiendavaid vooluhulkasid ei lisandu.

Otsus:

1. Täiendada projekteerimistingimuste eelnõud ning lisada kohustus arvestada

Altren Projekt OÜ tööga nr VK1807, millega on projektalale kavandatud

magistraaltorustikud (sh riigiteedega ristumised). Lisada p.5.6.1.1.

2. Täiendada projekteerimistingimuste eelnõud tingimusega, mille kohaselt

tuleb lahenduses kajastada ja lahenduste koostamisel arvestada olemasolevate

ja kavandatavate tehnovõrkude vajadustega (sh olemasoleva taristu luugid ja

kaped peavad saama tasapinnaliselt ning pinnakattega samasse tasapinda ja

säilitama töökorra). Lisada p.5.6.1.2.

3. Täiendada projekteerimistingimuste eelnõud tingimusega, et pinna- ja

sademevee ära juhtimine tuleb lahendada ja esitada projektis mahus, mille

alusel on võimalik hinnata tekkivaid vooluhulkasid. Lisada p.5.6.1.3.

8 Elektrilevi OÜ Elektrilevi OÜ pole tähtajaks arvamust avaldanud ega taotlenud tähtaja pikendamist. Otsus:

Pädev asutus eeldab EhS § 31 lg 6 alusel, et arvamuse avaldaja ei soovinud

projekteerimistingimuste osas arvamust avaldada.

9 Enefit AS Enefit AS pole tähtajaks arvamust avaldanud ega taotlenud tähtaja pikendamist. Otsus:

Pädev asutus eeldab EhS § 31 lg 6 alusel, et arvamuse avaldaja ei soovinud

projekteerimistingimuste osas arvamust avaldada.

1.2.Piirnevate kinnisasjade omanikud

Jrk

nr

Kinnisasja nimi ja

katastriüksuse

tunnus

Arvamuse sisu Pädeva asutuse põhjendus ja otsus esitatud arvamuse osas

1 Tuleviku tee

43201:001:1119

12.01.2026 e-kiri

Saadetud plaan ei ole meie huvides:

1. Bussipeatus liigub kaugemale - miks see peaks meile meeldima?

2. Mingit põhjust pole kehtestada 50km/h kiirusepiirang, rääkimata valgusfoorist.

Põhjendus:

1. Transpordiamet kaalus esitatud ettepanekuid ning otsustas säilitada Lohkva

bussipeatused olemasolevas asukohas. Praegusel hetkel asuvad Lohkva

bussipeatused nii elanikkonna paiknemise kui naaberbussipeatuste suhtes

optimaalse koha peal.

Tee ületamise ohutuse tagamiseks kavandatakse esialgselt planeeritud ühe

asemel kaks fooriga teeületuskohta – üks Kaalukoja tee ristmiku juurde ja

teine Ridaküla tee ristmiku juurde. Selliselt on välditud jalgsi pikkade ringide

tegemine, sõltumata sellest kumma tänava piirkonnas bussikasutaja elab.

Ühtlasi võimaldatakse 2+2 ristlõikega tee ohutu ületamine.

2. Kiiruse piiramine ja valgusfoori paigaldamine parandab jalakäijate ja

jalgratturite tee ületamise ohutust üle 2+2 ristlõikega tee – seda eelkõige

Kaalukoja tee ristmiku piirkonnas kus on sõidukiirused suured ja puuduvad

muud alternatiivid tee ületamiseks. Kiiruse piiramine ja jalakäijate foor on

teineteisega kokku sobivad ja omavahel seotud lahendused. Kõrgema

kiirusega (70km/h) lõikudel pole valgusfoor soovitatav.

Viimasel aastakümnel on sellesse piirkonda rajatud hulgaliselt uusi elamuid,

mis on kasvatanud tee ületamise vajadust. Samuti on märkimisväärselt

Transpordiameti korralduse „Projekteerimistingimuste andmine riigitee 45 Tartu–Räpina–Värska tee km 3,6-4,7 Lohkva külas asuva lõigu ümberehitamise ehitusprojekti koostamiseks“

lisa 2

4

kasvanud autode liiklussagedus, mis on halvendanud tee ületamise tingimusi,

eriti tipptundidel. Lisandunud hoonestus on muutnud selle piirkonna

linnalisemaks ning arvestades piirkonna detailplaneeringuid (nt. Põltsamaa

43201:001:1161 maaüksuse lõunaosa ja lähiala DP) see tendents jätkub.

Tugimaanteedel ja kõrvalmaanteedel on linna vahetus lähialas kiiruse

piiramine ja valgusfooride paigaldamine sobilik ja tavapärane lahendus.

Transpordiamet kaalus ka teisi võimalusi tee ületamise ohutuse

parandamiseks, mis oleks võimaldanud piirkiiruse säilitamist, nagu näiteks

jalakäijate tunneli või viadukti rajamine. Need variandid osutusid aga

märkimisväärselt kallimaks, sest vajaksid oluliselt suuremamahulisi

ümberehitustöid.

Samuti kaaluti kergliiklustee rajamist terves ulatuses vasakule poole maanteed

koos teeületuskohtade sulgemisega. Kuid sellegi variandi korral osutus

maksumus kõrgemaks ning sellise lahenduse korral peaksid Kaalukoja tee

ääres elavad bussikasutajad bussilt maha tulles koju pääsemiseks hakkama

tegema pikki tiire. On risk, et hakatakse tiiru tegemise vältimiseks ronima üle

keskpiirde ning ikkagi teed ületama üle 2+2 maantee – sealjuures

ebaseaduslikult ja enda elu ohtu pannes.

Eeltoodud kaalutlustel otsustas Transpordiamet realiseerida foorilahenduse

ning muuta teelõigu asulasiseseks lõiguks.

Kuna tegemist on magistraalteega, mis on võrgustikulise tähtsusega ja millel

on kõrge liiklussagedus, kaalub Transpordiamet projekteerimise käigus

kiiruse 60km/h kehtestamist, kui sellega on võimalik tagada soovitud

liiklusohutuse tase.

Otsus:

1. Muuta projekteerimistingimuste eelnõu lisa 2 „Projektiga kavandatavad

tegevused“, näidates Lohkva bussipeatused olemasolevates asukohtades ning

olemasolevate teeületuskohtade juurde projekteeritavad foorreguleeritavad

teeületuskohad.

2. Muuta projekteerimistingimuste eelnõu punkti 5.2.6 järgmiselt:

Projekteerida lisas 2 näidatud asukohta Ridaküla tee ristmiku juures

foorreguleeritud teeületuskoht.

3. Muuta projekteerimistingimuste eelnõu punkti 5.3.1 järgmiselt:

Säilitada Lohkva bussipeatused olemasolevas asukohas. Vajadusel näha ette

bussipeatustes ümberehitustöid kui seda tingib riigiteel sõiduradade

ümbermarkeerimine kitsamaks.

4. Muuta projekteerimistingimuste punkti 5.1.3 järgmiselt:

Lubatud suurim sõidukiirus: 50kmh/h või 60km/h (selgitada välja sobiv kiirus

projekteerimise käigus).

2 Timmi tee L3

43201:001:2846

Timmi tee 14

43201:001:2845

13.01.2026 e-kiri

Lugupeetud Transpordiameti esindajad,

Soovime tänada Teid projekteerimise käigus tehtava töö eest ning tunnustada kavandatud lahenduste

põhjalikkust ja turvalisuse rõhutamist. Teie kavatsus täiustada teeületuskohti, bussipeatusi, kergliiklusteid ja

ristmike ohutust on väga tervitatav.

Seoses projekti kavandatuga sooviksime teha kaks ettepanekut:

Põhjendus:

1. Projekteerimistingimuste eelnõu lisas 2 oleval joonisel on näidatud

kergliiklustee ühendus kuni Kaalukoja tee 1 kinnistu (katastritunnusega

43201:001:1171) juurdepääsuni, et muuta ohutumaks jalakäijate liikumine

Kaalukoja tee ristmiku piirkonnas. Sellega tekib olukord, kus sõidutee kõrvale

ehitatakse äärekiviga eraldatud kõnnitee, mis omakorda piirab võimalusi

parkimiseks.

Transpordiameti korralduse „Projekteerimistingimuste andmine riigitee 45 Tartu–Räpina–Värska tee km 3,6-4,7 Lohkva külas asuva lõigu ümberehitamise ehitusprojekti koostamiseks“

lisa 2

5

1) Kaalukoja tee sissesõit kortermaja juurest: Praegune parkimine tee ääres kortermaja elanike poolt vähendab

nähtavust sissesõidul ja tekitab potentsiaalse ohutusriskikoha. Et suurendada liiklusohutust, oleks võimalik

parkimist reguleerida kas parkimiskeeldude, tähistuse või muud sobiva lahendusega, mis tagaks parema

nähtavuse ja sujuvama liikluse.

2) Piirde-/müratõkke täiustamine: Olemasolev piire/müratõkkeseade võiks projekti käigus saada täiustatud

helipidavamaks. Samuti võiks kaaluda aia taguse ala täiendavat istutamist puude või igihaljaste taimede abil.

Selline lahendus lisaks visuaalset väärtust ning võib aidata heli summutamisele, parandades elanike

elukvaliteeti.

Usume, et need ettepanekud aitaksid suurendada nii liiklusohutust kui ka elukeskkonna kvaliteeti. Oleme

valmis vajadusel täpsustama ideid ja koostama visuaalse lahenduse ettepanekut.

Täname tähelepanu eest ning ootame positiivset arutelu projekti täienduste osas.

Kaugemale pole projekti kavandatud, sest Kaalukoja tee (nr 4320072) on

kohalik tee, mille omaniku ülesandeid täidab Luunja Vallavalitsus.

2. Projekteeritavat lõiku on käsitletud Transpordiameti tegevuskavas

„Välisõhus leviva müra vähendamise tegevuskava maanteelõikudes, mida

kasutab üle kolme miljoni sõiduki aastas 2025-2029“1.

Tegevuskava koostamisel tehtud mürakaartide alusel ei asu teega külgnevad

hooned normatiive ületava mürataseme tsoonis, millest tulenevalt puudub alus

kavandada projektiga tegevusi müra leevendamiseks. Parandamist vajavad

olukorrad on tegevuskavas esitatud prioriteetsuse järjekorras. Vastavalt sellele

toimub nende realiseerimine.

Mürataseme vähendamisele aitab kaasa projekteerimistingimustega plaanitav

kiiruspiirangu alandamine.

Puude ja igihaljaste taimede rajamine ei avaldaks tuntavat mõju liiklusest

tekkivale mürale, kuid aitaks tekitada riigiteel asulakeskkonda.

Otsus:

1. Kaaluda täiendavate parkimist piiravate meetmete projekteerimist

Kaalukoja tee ristmiku alale.

2. Mitte arvestada ettepanekut olemasoleva aia mürapidavamaks muutmiseks.

3. Kaaluda puude ja muu haljastuse projekteerimist, mis aitab muuta

keskkonda asulasiseseks.

3 Tuleviku tee L1

43201:001:1120

Tuleviku tee 6

43201:001:1110

19.01.2026 e-kiri

maaomanik 1

Olen kirja kätte saanud. Aga maaliini bussijaamad võiks jääda siiski samasse kohta alles kus nad hetkel on.

Muutmine viiks nad meist kaugemale ja hetkel on Lohkva bussijaam enamvähem Aiandi tee ja Jalaka peatuste

keskel aga uuendus viiks Lohkva peatuse Aiandi tee peatusele ebaproportsionaalselt lähedale. Muret valmistab

see mulle just sellepärast, et meie pere kasutab Lohkva peatust igapäevaselt, ja kohe läheb ka meie noorim laps

kooli ja hakkab seda kasutama. Kahju kui teekond bussijaama niivõrd palju pikeneb.

Põhjendus:

Transpordiamet kaalus esitatud ettepanekuid ning otsustas säilitada Lohkva

bussipeatused olemasolevas asukohas. Praegusel hetkel asuvad Lohkva

bussipeatused nii elanikkonna paiknemise kui naaberbussipeatuste suhtes

optimaalse koha peal.

Tee ületamise ohutuse tagamiseks kavandatakse esialgselt planeeritud ühe

asemel kaks fooriga teeületuskohta – üks Kaalukoja tee ristmiku juurde ja

teine Ridaküla tee ristmiku juurde. Selliselt on välditud jalgsi pikkade ringide

tegemine, sõltumata sellest kumma tänava piirkonnas bussikasutaja elab.

Ühtlasi võimaldatakse 2+2 ristlõikega tee ohutu ületamine.

Otsus:

1. Muuta projekteerimistingimuste eelnõu lisa 2 „Projektiga kavandatavad

tegevused“, näidates Lohkva bussipeatused olemasolevates asukohtades ning

olemasolevate teeületuskohtade juurde projekteeritavad foorreguleeritavad

teeületuskohad.

2. Muuta projekteerimistingimuste eelnõu punkti 5.2.6 järgmiselt:

Projekteerida lisas 2 näidatud asukohta Ridaküla tee ristmiku juures

foorreguleeritud teeületuskoht.

3. Muuta projekteerimistingimuste eelnõu punkti 5.3.1 järgmiselt:

Säilitada Lohkva bussipeatused olemasolevas asukohas. Vajadusel näha ette

bussipeatustes ümberehitustöid kui seda tingib riigiteel sõiduradade

ümbermarkeerimine kitsamaks.

4 Tuleviku tee L1

43201:001:1120

Tuleviku tee 6

Olen teie kirja kätte saanud.

Teie poolne arutelu ja plaan teha kergliiklustee Tuleviku teest Kaalukoja teeni on väärt mõte.

Põhjendus:

Transpordiamet kaalus esitatud ettepanekuid ning otsustas säilitada Lohkva

bussipeatused olemasolevas asukohas. Praegusel hetkel asuvad Lohkva

1 https://transpordiamet.ee/ohumura-vahendamise-tegevuskava

Transpordiameti korralduse „Projekteerimistingimuste andmine riigitee 45 Tartu–Räpina–Värska tee km 3,6-4,7 Lohkva külas asuva lõigu ümberehitamise ehitusprojekti koostamiseks“

lisa 2

6

43201:001:1110

20.01.2026 e-kiri

maaomanik 2

Planeeritav bussipeatuse muutus on minu hinnangul halb mõte. Aiandi tee bussipeatus on siis ju kohe Lohkva

bussipeatuse kõrval, linna poolt tulles 300m. Jalaka peatuseni jääks praeguse 700m asemel 1km. Olemasolevad

arendused Nahksepa teelt ja Sinilinnu teelt on praeguse Lohkva bussipeatusteni umbes 300m lühem maa. Piisav

argument, et valida auto liikumise asemel ühistransport? Mõlemas arenduses on majapidamisi planeeritud või

valmis saja ringis. Ridaküla tee asum ja bussijaam on eksisteerinud juba üle viiekümne aasta ja seal elab

arvukalt eakaid inimesi, kellele ühistransport on ainukene liiklusvahend, ka nendele oleks bussijaama

kaugemale paigutamine halb, eriti külmal ajal kui on jää, lumi ja kõndimine raskendatud.

Seoses sellega oleks tarvis ilmselt foorreguleeritavat ülekäigurada ka Ridaküla tee tänava algusele. Senise

planeeritud Kaalukoja tee foori asemele lihtsalt reguleerimata teeületuskoht, sama nagu hetkel planeeritud

Tuleviku tee algusele.

Olen meelsasti nõus vastama teiepoolsetele täpsustavatele küsimustele.

bussipeatused nii elanikkonna paiknemise kui naaberbussipeatuste suhtes

optimaalse koha peal.

Tee ületamise ohutuse tagamiseks kavandatakse esialgselt planeeritud ühe

asemel kaks fooriga teeületuskohta – üks Kaalukoja tee ristmiku juurde ja

teine Ridaküla tee ristmiku juurde. Selliselt on välditud jalgsi pikkade ringide

tegemine, sõltumata sellest kumma tänava piirkonnas bussikasutaja elab.

Ühtlasi võimaldatakse 2+2 ristlõikega tee ohutu ületamine.

Otsus:

1. Muuta projekteerimistingimuste eelnõu lisa 2 „Projektiga kavandatavad

tegevused“, näidates Lohkva bussipeatused olemasolevates asukohtades ning

olemasolevate teeületuskohtade juurde projekteeritavad foorreguleeritavad

teeületuskohad.

2. Muuta projekteerimistingimuste eelnõu punkti 5.2.6 järgmiselt:

Projekteerida lisas 2 näidatud asukohta Ridaküla tee ristmiku juures

foorreguleeritud teeületuskoht.

3. Muuta projekteerimistingimuste eelnõu punkti 5.3.1 järgmiselt:

Säilitada Lohkva bussipeatused olemasolevas asukohas. Vajadusel näha ette

bussipeatustes ümberehitustöid kui seda tingib riigiteel sõiduradade

ümbermarkeerimine kitsamaks.

5 Ridaküla tee 2

43201:001:0620

17.01.2026 e-kiri

Mul on hea meel, et olete selle projekti ette võtnud!

Tekkis küsimus, mis ajaraami (aastasse) on ümberehitamine plaanitud?

Transpordiamet vastas 20.01.2026 e-kirjaga:

2026. aastal on plaanis selle projekteerimine. Eesmärk on projekt valmis

saada nii, et seda saaks 2027. aastal ehitada.

Projekteerimise alusel täpsustame objekti eelarve ning rahastusotsused

aastaks 2027 tehakse aasta teises pooles, siis selgub millised objektid

kinnitatakse ehitusse 2027. aastal.

Täpsemini kahjuks hetkel ei oska öelda.

Otsus:

Lugeda, et arvamuse andjal puuduvad ettepanekud projekteerimistingimuste

eelnõule.

6 Aiandi tee 11 // 13

43201:001:1193

02.02.2026 e-kiri

maaomanik 1

Tänan võimaluse eest esitada arvamus Transpordiameti poolt algatatud projekteerimistingimuste andmise

menetluses riigitee 45 Tartu–Räpina–

Värska tee km 3,6-4,7 Lohkva külas asuva lõigu ümberehitamise ehitusprojekti koostamiseks.

Soovin teha ettepaneku näha kavandatava ümberehituse käigus ette vasakpöörde võimalus Lohkva küla

Aiandi tee elanikele.

Vasakpöörde võimalus kadus 2012. aastal seoses riigitee nr 45 Lohkva külas asuva lõigu rekonstrueerimisega,

mille käigus ehitati tee neljarealiseks, sõidusuunad eraldati metallpiirdega ning kehtestati kiirusepiirang 70

km/h. Kavandatava ümberehituse raames on aga planeeritud kiirusepiirangu alandamine 50 km/h-ni, mis on

linnalisele liikluskeskkonnale omane ning muudab senise vasakpöörde keelu liiklusohutuslikult ja

proportsionaalselt põhjendamatuks.

Lähipiirkonnas on mitmeid neljarealisi teelõike – sealhulgas Kalda tee ja Jaama tänav –, kus vasakpööre on

lubatud. Samuti on vasakpöörde võimalus olemas näiteks Tallinn–Tartu maanteel Tartu ja Põltsamaa vahel

paiknevatel neljarealistel lõikudel, kus kiirusepiirang on 100 km/h. Arvestades kavandatavat kiirusepiirangu

alandamist, ei ole vasakpöörde keeld Aiandi teel enam põhjendatud,.

Vasakpöörde puudumine häirib oluliselt Aiandi tee elanike igapäevast liikumist. Tegemist on tupiktänavaga,

millel puudub alternatiivne ühendus ning kust pääseb vaid riigiteele nr 45. Tartusse suundumiseks on Aiandi

Põhjendus:

Vasakpöörde projekteerimine Aiandi tee ristmikule pole

projekteerimistingimustega seatud eesmärgi saavutamiseks vajalik, milleks on

tee ületamise ohutuse tõstmine. Lisaks oleks sellel märkimisväärne mõju

projekti ehitusmaksumusele.

Soovitud vasakpööre pole sobilik ka liiklusohutuse kaalutlustel. Projekteeritav

lõik on 2+2 ristlõikega magistraaltee, mille liiklussagedus on enam kui 9000

autot ööpäevas. Vasakpöörde rajamine tekitaks juurde uusi konfliktpunkte,

mis koosmõjul kõrge liiklussagedusega halvendaksid märkimisväärselt

liiklusohutust sellel ristmikul. Praegune lahendus on kooskõlas ka standardiga

EVS 843:2016 “Linnatänavad”, mille tabeli 7.1 kohaselt on sobivaimaks

põhimagistraali ja kohaliku jaotustänava lõikumisviisiks samatasandiline

ristmik, kus on lubatud ainult parempööretega maha- ja pealesõit. Ohutu

vasakpöörde sooritamine on võimalik lõigu otstes asuvate ringristmike kaudu.

Lõigu muutmine linnaliseks ja kiiruste alandamine ei kohusta tee omanikku

rajama uusi ristmikke, kui säilitatakse senised võimalused liikumiseks. Isiklik

Transpordiameti korralduse „Projekteerimistingimuste andmine riigitee 45 Tartu–Räpina–Värska tee km 3,6-4,7 Lohkva külas asuva lõigu ümberehitamise ehitusprojekti koostamiseks“

lisa 2

7

tee elanikel vajalik esmalt sõita ligikaudu 500 meetrit Räpina suunas ning seejärel pöörduda tagasi samasse

suunda, mis toob kaasa ebamõistliku ringliikluse.

Selline liikluskorraldus suurendab ainuüksi minu igakuist läbisõitu vähemalt 100 kilomeetri võrra, millega

kaasneb arvestatav majanduslik mõju nii kütusekulu kui ka sõiduki amortisatsiooni näol. Arvestades, et pärast

ümberehitust kehtib riigiteel linnaliiklusele tavapärane kiirusepiirang 50 km/h, ei ole selline Aiandi tee elanike

ebavõrdne kohtlemine enam põhjendatud ega proportsionaalne.

Eeltoodust tulenevalt palun koostada projekteerimistingimused selliselt, et need võimaldavad rajada ohutu

vasakpöörde võimaluse Aiandi teelt riigiteele nr 45.

soov saada mugavam juurdepääs ei kaalu üles avalikku huvi liiklusohutumaks

liiklemiseks.

Analoogne lahendus on rajatud Tartu idaringteele Tartu vangla ja Võru tn

vahelisele lõigule, kus vasakpöörded on lubatud vaid suurematel ristmikel.

Muudele teedele juurdepääsud on lahendatud vaid läbi parempöörete ning

liiklusohutuse seisukohast on selline lahendus õigustatud.

Otsus:

Vasakpöörde võimalust Aiandi tee ristmikule mitte projekteerida.

7 Aiandi tee 11 // 13

43201:001:1193

02.02.2026 e-kiri

maaomanik 2

Me oleme Aiandi teel paiknev korteriühistu. Meie koosolekul avaldasid elanikud oma huvi Räpina mnt.

alguslõigu ümberehitamise projekti kohta ja nad tõid välja aastaid neile olulisi murekohti.

Aastaid tagasi Räpina mnt. alguse rekonstrueerimisega lisati 2+2 sõidutee piirkiirusega 70 km/h. Valminud

projekti tingimuste tulemusena aga kadus Aiandi tee elanike ja teenindava transpordi jaoks vasakpöörde

võimalus Tartu linna suunas ja olid sunnitud tegema Ridaküla teeni edasi-tagasi lisasõidu, et Tartu poole sõita.

Samasugustes tingimustes on vastupidise suunaga üle maantee Kaalukoja ja Ridaküla teed. Selline hetkel

kehtiv olukord hoiab antud teelõigul suurt üle liigset koormust ja müra just kohalike ning teenindava transpordi

poolt sõidetavate kilomeetrite arvelt.

Kui esitatud ümberehitamise projekt üks muudatusi oleks maantee lõigu määramine asulasiseseks teeks

piirkiirusega 50 km/h, siis tekib võimalus vaadata seda teelõiku põhjalikumalt. Arvestades eriti kohaliku

keskkonna ja elanike heaoluga, oleks meie poolne ettepanek lisada pöörde võimalused:

- Aiandi teelt vasakpööre linna suunas

- Linnast väljuval suunal vasakpööre Kaalukoja teele

- Kaalukoja teelt vasakpööre linnast väljuvale suunale

- Linnast väljuval suunal vasakpööre Ridaküla teele

- Ridaküla teelt vasakpööre linnast väljuvale suunale

Meie näeme, et kui vähendada piirkiirust, lisada fooriga ülekäigurada ja lisa pöörde võimalused, siis kohalikud

sõidud selles lõigus oleksid lühemad, mille tulemusena väheneb märgatavalt koormus, õhusaaste ja müra terve

lõigu ulatuses.

Lisaks on teada, et hetkel on käimas detailplaneeringu algatamine Aiandi tee 20 krundile, kus detailplaneeringu

joonise järgi soovitakse luua 32 parkimiskohaga 13 korteriline kinnistu. See potentsiaalselt tähendaks tulevikus

tunduvalt suuremat liikluskoormust ja müra Aiandi teele ja Räpina maanteele ning teeb ohtlikumaks Aiandi

tee sissesõidul oleva jalakäijate ülekäigu koha.

Mõistagi meie ettepanekud teeksid projekti tunduvalt suuremaks ja kulukamaks. Samas loodame, et kui

minnakse ümberehitamise projektiga edasi, siis tehtavad muudatused annaksid põhjalikuma tulemuse ohutuse

osas ja märkimisväärse parenduse heaolus keskkonnale ja elanikele.

Põhjendus:

Vasakpöörde projekteerimine Aiandi tee, Kaalukoja tee ja Ridaküla tee

ristmikele pole projekteerimistingimustega seatud eesmärgi saavutamiseks

vajalik, milleks on tee ületamise ohutuse tõstmine. Lisaks oleks sellel

märkimisväärne mõju projekti ehitusmaksumusele.

Soovitud vasakpööre pole sobilik ka liiklusohutuse kaalutlustel. Projekteeritav

lõik on 2+2 ristlõikega magistraaltee, mille liiklussagedus on enam kui 9000

autot ööpäevas. Vasakpöörde rajamine tekitaks juurde uusi konfliktpunkte,

mis koosmõjul kõrge liiklussagedusega halvendaksid märkimisväärselt

liiklusohutust neil ristmikel. Praegune lahendus on kooskõlas ka standardiga

EVS 843:2016 “Linnatänavad”, mille tabeli 7.1 kohaselt on sobivaimaks

põhimagistraali ja kohaliku jaotustänava lõikumisviisiks samatasandiline

ristmik, kus on lubatud ainult parempööretega maha- ja pealesõit. Ohutu

vasakpöörde sooritamine on võimalik lõigu otstes asuvate ringristmike kaudu.

Lõigu muutmine linnaliseks ja kiiruste alandamine ei kohusta tee omanikku

rajama uusi ristmikke, kui säilitatakse senised võimalused liikumiseks. Isiklik

soov saada mugavam juurdepääs ei kaalu üles avalikku huvi liiklusohutumaks

liiklemiseks.

Analoogne lahendus on rajatud Tartu idaringteele Tartu vangla ja Võru tn

vahelisele lõigule, kus vasakpöörded on lubatud vaid suurematel ristmikel.

Muudele teedele juurdepääsud on lahendatud vaid läbi parempöörete ning

liiklusohutuse seisukohast on selline lahendus õigustatud.

Paremate Tartu linna suunaliste ühenduste loomiseks on soovitatav piirkonna

detailplaneeringutega rajada kortermajade juurest läbipääs Soojuse teele, mis

loob parima, lühima ja ohutuima ühenduse Tartu linnaga.

Otsus:

Vasakpöörde võimalust Aiandi tee, Kaalukoja tee ja Ridaküla tee ristmikele

mitte projekteerida.

8 Aiandi tee 11 // 13

43201:001:1193

02.02.2026 e-kiri

12.02.2026 e-kiri

14.02.2026 e-kiri

23.02.2026 e-kiri

maaomanik 3

02.02.2026 e-kiri:

Sain Transpordiametilt teate, et väljastatakse projekteerimistingimused Lohkva juudi kalmistu ja Lohkva

ringtee vahelise teelõigu liiklustingimuste muutmiseks. Kavatsuse kohaselt muudetakse bussipeatusi,

paigaldatakse valgusfoorid ja muudetakse teelõik asulasiseseks (kuni 50 km/h).

Bussipeatuse muutmine saab olla ilmselgelt vaid Kaalukoja 1 elanike huvides. Senistes bussipeatustest Aiandi

tee ja Lohkva väljub Räpina suunas päeva jooksul 13 bussi, mida kasutavad aeg-ajalt kohalikud elanikud.

Aiandi tee bussipeatust on kasutanud Aiandi tee ning ka Salu ja Tuuleaasa tee elanikud, Lohkva bussipeatus

teenindab Ridaküla tee kaudu enamust sealsete uusasumite elanikke, samuti Kabina tee kaudu Pillikoori asumi

elanikke, Lohkva spordihoonest ja raamatukogust rääkimata.

Põhjendus:

Transpordiamet pikendas menetluse käigus kahel korral arvamuse andmise

tähtaega (05.02.2026 e-kirjaga 12.veebruarini 2026 ning 13.02.2026 e-kirjaga

23.veebruarini 2026) ning esitas menetluse käigus arvamuse andjale järgmist

infot:

 Kolm varasemat pöördumist Transpordiametile ajavahemikul juuni 2019

– märts 2023 (s.h Luunja valla pöördumine), milles juhiti tähelepanu tee

ületamise ohtlikkusele ja sooviti tee ületamise ohutuse parandamist.

Transpordiameti korralduse „Projekteerimistingimuste andmine riigitee 45 Tartu–Räpina–Värska tee km 3,6-4,7 Lohkva külas asuva lõigu ümberehitamise ehitusprojekti koostamiseks“

lisa 2

8

Räpina mnt ületamine Ridaküla tee juures ei ole probleemne. Linna poole suundub selles kohas vaid üks

sõidurida ning ringtee juures on sõidukid kiirust ka aeglustanud. Räpina poole suundub samuti vaid üks

sõidurida, teiselt toimub parempööre Kabina teele. Huvi korral võib nende kahe sõiduraja vahele

ohutuskõrgendiku rajada.

Mõistlik ei tundu ka kavandatud kergliiklustee rajamine Räpina mnt ääres Kaalukoja tee ja Ridaküla tee vahel.

Seal ei jäta mürabarjäär ja teekraav selleks piisavalt ruumi. Selle asemel võiks kaaluda Timmi tee pikendamist

kergliiklusteega Ridaküla tee 2 ja 4 kruntide vahelt, et võimaldada Kaalukoja 1 elanikele ohutumat pääsu

Lohkva bussipeatusesse.

Olemasolevate bussipeatuste ümbertõstmine ei ole otstarbekas ning lisapeatuse tegemine ei ole bussiliikluse

seisukohast mõistlik.

Kuivõrd kavast võib nähtuda ebaproportsionaalne Kaalukoja tee elanike huvide arvestamine ja ei ole välistatud

mõjuvõimuga kauplemine saavutamaks riigi raha ebamõistlikku kulutamist tulevaste arenduste huvides, esitan

teabenõude kõigi pöördumiste saamiseks, mis tingisid kavandatud projekteerimise. Füüsiliste isikute

kontaktandmed saab pöördumistest eemaldada (põhjendatud ei ole siiski kortermajade aadressi eemaldamine,

kuivõrd huviliste liikumisvajaduste hindamiseks on see oluline).

Kui Transpordiamet on siiski seisukohal, et riigil on raha "sitaks palju" ning 2012. aastal rekonstrueeritud

teelõik tuleks muuta asulasiseseks teeks valgusfooride, ülekäiguradade ja muu tilu-liluga, esitan nõude, et

taastataks ka vasakpööre Aiandi teelt linna sõiduks. Teen 1-2 korda päevas Tartu linna sõiduks 1,5 km ringi,

mis teeb kuus üle 50 lisakilomeetri. Aiandi tee vasakpöörde taastamise huvi on paljudel meie piirkonna

elanikel. Lisaks soovis Lohkva raamatukogu juhataja raamatukogus toimunud selleteemalisel arutelul, et

taastataks sissesõit raamatukogu juures olevale parkimisplatsile Räpina maanteelt, kui teelõigu asutusesiseseks

muutmine tõesti päevakorda kerkib.

Lisan ka paar pilti. Esimesel pildil nähtub, et aastal 2011 oli Aiandi teelt vasakpööre täiesti võimalik. Teisel

pildil nähtub, et Kaalukoja tee 1 kortermaja ehitati poolelioleva eramu asemele aastal 2014 ning arendaja oleks

pidanud juba siis liiklemistingimustega arvestama. Kolmandal pildil nähtub, et aastaks 2024 oli keegi

omaalgatuslikult eemaldanud sini-valged tõkked võimaldamaks vasakpööret Kaalukoja teele (Google Maps on

jäädvustanud isegi rehvijäljed).

Kuivõrd senise praktika kohaselt on Transpordiameti projekteerijad ignoreerinud huvitatud isikute arvamusi ja

riigi rahalist seisukorda, siis saadan pöördumise koopia ka ameti direktorile ja riigikontrollile ning teadmiseks

ka Luunja vallavalitsusele.

Taotlen projekteerimistingimuste eelnõule konkreetsema arvamuse andmiseks (sealhulgas Aiandi tee

vasakpöörde tingimuste täpsustamiseks) tähtaja pikendamist 10 päeva võrra pärast minu teabenõude

täitmist ja Transpordiameti kinnitust, et esitatud kujul on teeprojekti koostamine jätkuvalt kavas.

* Kirjale lisatud ettepaneku esitaja nimi, aadress ja telefoninumber *

PS. Minu pöördumine ei sisalda peitmist vajavaid isikuandmeid, mis tingiksid pöördumise tunnistamist

asutusesiseseks. Kui Transpordiamet seda arvamust siiski ei jaga, palun lugeda pöördumine esitatuks

Haridusselts Longa kui juriidilise isiku poolt.

12.02.2026 e-kiri:

Täiendav seisukoht.

Taotlesin pikemat aega kavandatu analüüsiks, kui saan kinnituse, et kavandatu on jätkuvalt kavas ja saan kätte

teabenõude korras küsitu. Paraku sain sellise kinnituse mulle 10.veebruaril saadetud kirjas, mille leidsin

postkastist 11. veebruaril. Seega jäi mulle analüüsiks ja oma ettepaneku täiendamiseks vaid üks päev.

 Puudutasin telefonivestluses teemat, et Aiandi tee on keskelt tõketega suletud (Soojuse teele avanev osa on

erastatud korrusmajade parklateks), mistõttu puudutab kavandatud lähteülesanne väga paljusid Aiandi tee

 Lohkva bussipeatuste kasutuse statistika aastal 2025, mille kohaselt

kasutati Lohkva bussipeatusi 5210 korral. Bussile mindi peale 2271 korral

ning maha tuldi 2939 korral. Statistika suundade lõikes on järgmine:

 Transpordiameti poolt tellitud eskiisprojekt, millega võrreldi 6 erinevat

võimalikku lahendusvarianti teeületuse ohutumaks muutmiseks koos

nende maksumuste hinnanguga:

1. teisele (vasakule) poole riigiteed kergliiklustee rajamine terves lõigus

koos teeületuskohtade sulgemisega;

2. tunneli lahendus Kaalukoja tee ristmiku piirkonnas;

3. tunneli lahendus Kaalukoja tee ja Ridaküla tee vahel;

4. jalakäijate viadukt Kaalukoja tee ristmiku piirkonnas;

5. jalakäijate estakaadiga viadukt Kaalukoja tee ristmiku piirkonnas;

6. fooridega teeületuskoha lahendus (selle põhjal koostati

projekteerimistingimuste eelnõu).

 Eskiisprojekti koosseisus olev liiklusanalüüs ja detailsemad eeldatavad

ehitusmaksumuste kalkulatsioonid.

Lisaks selgitati arvamuse andjale põhjuseid, miks otsustati minna eskiiside

valmimise järgselt edasi fooridega teeületuskoha lahendusega. Selgitus oli

alljärgnev:

Tulenevalt esitatud pöördumistest on Transpordiametis algatatud arutelud

seoses selle lõiguga, mille käigus on arutatud võimalikke tegevusi, et

parandada tee ületamise ohutust lõigul. Peetud on selle teemalisi koosolekuid

ning lisaks aruteludele on tellitud ka eskiisprojekt, milles kaaluti erinevaid

võimalusi selle lõigu ohutuse taseme tõstmiseks koos võimaliku

ehitusmaksumuse hinnanguga. Lisaks fooridega tee ületamisele kaaluti ka

tunneliga ja viaduktiga lahendusi ning läbiva vasakpoolse jalgratta- ja jalgtee

rajamist koos teeületuskohtade sulgemisega. Tunneli ja viaduktiga

lahendused osutusid oma mahukate ehitustööde tõttu kordades kallimaks ning

teeületuskohtade sulgemisega variandi korral peeti liiga suureks riski, et

hakatakse üle piirde ronima enda elu ohtu seades. Fooridega variant osutus

kõikidest variantidest soodsaimaks.

Bussipeatuse asukoha muutmise vajadus tulenes sellest, et peatused peavad

asuma teeületuskohale võimalikult lähedal. Selliselt hakatakse ka

teeületuskohta kasutama. Olemasolevasse asukohta jättes võib esineda risk, et

bussikasutaja ei kasuta tee ületamiseks selleks ette nähtud kohta, kuna ei soovi

käia suurt tiiru.

Puudutatud osapoolte kaasamine on läbi viidud korrektselt. Aiandi tee

kaugemas otsas olevad elanikud ei ole puudutatud isikud, sest nende isikute

sõiduteekondi projektiga ei muudeta (st. säilib olemasolev juurdepääs

olemasolevas asukohas). Samal põhjusel ei kaasatud menetlusse kaugemal

asuvate kinnistute omanikke Kaalukoja ja Ridaküla teel ning nimetatud

teedega ristuvatel teistel tänavatel. Tee omanik võib paigaldada foore ja piirata

piirkiirust avalikult kasutataval teel ka liiklejate arvamust küsimata kui see

vajalikuks osutub (näiteks liiklusohutuse kaalutlusel). Kaudselt mõjutab

selline muudatus tuhandeid inimesi kes seda lõiku igapäevaselt sõidavad.

Transpordiameti korralduse „Projekteerimistingimuste andmine riigitee 45 Tartu–Räpina–Värska tee km 3,6-4,7 Lohkva külas asuva lõigu ümberehitamise ehitusprojekti koostamiseks“

lisa 2

9

elanikke, kelle arvamust ei küsita. Sain vastuseks, et seadus sellist kaasamist ei võimalda isegi

Konsulteerisin selles osas õiguskantsleri kantseleiga ja sain kiire hinnangu, et see ei ole nii. EhS § 31 lg 3

nimetab projekteerimistingimuste menetluses otsesõnul küll kinnisasja piirinaabrite kaasamist, ent

konkreetsel juhul on võimalik riive samasugune piirinaabrite ja teiste sama väljasõitu kasutavate naabrite

suhtes, mistõttu HMS § 11 lg 1 p 3 kohaselt tuleks menetlusosalistena kaasata ka viimased. Palun mind

informeerida, kui Transpordiamet on valmis oma varasemat seisukohta muuta, et saaksime kaasata ka teised

huvitatud isikud, keda kavandatust ei ole algselt informeeritud.

Tänan mulle saadetud bussiinfomatsiooni eest. Eeldades, et õiged on liinide kaupa saadetud arvud (lisades 4 ja

5), kontrollisin mulle saadetud tabelis olevaid arve. Selles tabelis olevad arvud on siis ilmselgelt valed. Näiteks

Tartu suunalises peatuses väidetakse mahaminejate aastaarvuks 491. Ent ainuüksi liinil 817 saabub Luunja

poolt kell 14:18 aastas 386 sõitjat (tõenäoselt enamuses kooliõpilased). Lisades liinid 824 (101 sõitjat) ning

846 (120 sõitjat) on arv 491 juba kuhjaga ületatud. Ajapuudusel jätan välja toomata teised liinid, kus Luunja

poolt saabujate arv väiksem. Märgin ka seda, et liinil 853, mis peatub erinevatel aegadel mõlemapoolsel

teeäärel, on Lohkva peatuses mahaminejate aastane koguarv 404. Eelduslikult on vähemalt pooled neist siiski

kell 15:08 Luunja poolt saabuvad kooliõpilased.

Kuivõrd vastuolu on mulle saadetud arvandmetes, soovin kontrollida ka väidetavat eskiisprojekti koos

võimalike ehitusmaksumustega. Palun mulle teabenõude korras saata ka see koos lisadega. Mul on

põhjendatud huvi sellega tutvuda isegi juhul, kui see on tunnistatud asutusesiseseks.

Saadan ka mõned omapoolsed skeemid. Esimesel pildil on näha olemasolev Ridaküla teeületuskoht, kus

eraldusribale jõudmiseks tuleb ületada vaid üks sõidurida. Samasugusena võib tähistada ka vastassuuna

parempoolse sõiduraja. Mõistagi võib ohutuse huvides kasutada lisaks teejoontele ka kõrgenduskive.

Tähistasin teisel joonisel selle teekitsenduse punaste joontega (vajadusel võib ületuskohta paarkümmend

meetrit nihutada, et saada pikem rada parempöördeks Kabina teele).

Üleüldse võiks loobuda otseliiklusest parempoolsetel radadel ja kasutada neid vaid vaid parempöörete

radadena. Tartusuunalisel teepoolel saaks paremraja äärt kasutada jalakäijate ja kergliiklusteena, mis

vähendaks teeületamise vajadust. Kuivõrd Lohkva ringist suundub Räpina poole vaid tavamaantee, puudub

kavandatud lõigus vajadus nelja sõidurea jaoks.

Sarnaselt võiks lahendada ka Kaalukoja ristmiku juures teeületuskoha. Kui peetakse vajalikuks

kiiruselangetamist, siis oma skeemil pakun välja ka vasakpöörde võimaluse Kaalukoja teele (liikluse sujuvuse

huvides võiks eraldusribale kavandada vasakpöörde tasku). Vasakpööre Kaalukoja teelt Räpina suunas ei ole

otstarbekas, alternatiiviks on sõit Mardi tee ja Ridaküla tee kaudu Lohkva ringteele.

Kuivõrd Aiandi tee elanike ülekaalukas huvi on olnud vasakpöörde taastamine, siis joonistasin skeemi ka selle

vasakpöörde realiseerimiseks. Kui juudi kalmistu kõrvale rajatakse mingi tõmbekeskus (esialgu näeb DP ette

ärikeskuse rajamist Kaalukoja tee äärde), võib tekkida ohutu teeületamise vajadus ka Aiandi tee ristmiku

juures. Huvi korral võin oma skemaatilisi jooniseid täiendada.

Kordan oma seisukohta, et Lohkva bussipeatuse toomine ca 300 m kaugusele Aiandi tee bussipeatusest ei ole

põhjendatud mingite uuringutega. Minu hinnangul näitab võimalike kasutajate arv olemasolevate bussipeatuste

sobivust. Väide, et bussipeatus tuleks rajada teeületuskoha juurde, vastasel korral hakatakse ronima üle piirete

teepeenral, ei ole tõsiseltvõetav. Esiteks on olemasolev bussipeatus Ridaküla teeületuskoha juures, mis on juba

praegu suhteliselt ohutu ja täiendavad ohutust suurendavad kulud ei oleks suured. Teiseks välistavad muude

teeületuskohtade otsimise lisaks teepeenra tõketele ka müratõkkeks rajatud piirdeaiad.

Käesolev kiri on täienduseks minu 2. veebruaril esitatule. Palun lugeda mind projekteerimistingimuste

andmisel menetlusosaliseks. Täiendan oma seisukohti, kui saan oma täiendavas teabenõudes küsitud

eskiisprojekti ja selle lisad.

14.02.2026 e-kiri:

Menetlusse oli kaasatud Luunja Vallavalitsus, kes esindab kohaliku

kogukonna huve. Küll aga kaasati Aiandi tee 11 // 13 (katastritunnusega

43201:001:1193), Aiandi tee 10 (katastritunnusega 43201:001:1153) ja

Aiandi tee 12 (katastritunnusega 43201:001:0763) kinnistute omanikud

seetõttu, et need kinnistud piirnevad kinnistuga millel kavandatakse tegevusi

ning ei ole välistatud, et projektiga kavandatakse tegevusi ka kinnistu piiril

(näiteks Aiandi tee ristmiku piirkonnas tulenevalt projekteerimistingimuste

eelnõu punktist 5.4.4).

23.02.2026 e-kirja lisas olevat allkirjadega ühispöördumist käsitletakse eraldi

käesoleva tabeli lõpuosas.

Põhjendused esitatud ettepanekutele:

1. Transpordiamet kaalus esitatud ettepanekuid ning otsustas säilitada

Lohkva bussipeatused olemasolevas asukohas. Praegusel hetkel asuvad

Lohkva bussipeatused nii elanikkonna paiknemise kui

naaberbussipeatuste suhtes optimaalse koha peal.

Tee ületamise ohutuse tagamiseks kavandatakse esialgselt planeeritud ühe

asemel kaks fooriga teeületuskohta – üks Kaalukoja tee ristmiku juurde ja

teine Ridaküla tee ristmiku juurde. Selliselt on välditud jalgsi pikkade

ringide tegemine, sõltumata sellest kumma tänava piirkonnas

bussikasutaja elab. Ühtlasi võimaldatakse 2+2 ristlõikega tee ohutu

ületamine.

2. Transpordiamet kaalus riigitee muutmist 1+1 ristlõikega teeks ning teise

raja jätmist kiirendus- ja aeglustusradadeks.

Siis kui koostati Tartu-Põvvatu lõigu projekti (2010-2011), siis oli

teeregistri (2009.a) andmetel riigitee aasta keskmine ööpäevane

liiklussagedus kuni Lohkva ringristmikuni 6816 a/ööp ning Lohkva

ringristmikust edasi 5400 a/ööp. Tolleaegne liiklusprognoos ennustas

2030. aastaks liiklussagedust enam kui 11 000 a/ööp.

2024.a teeregistri andmetel on riigitee aasta keskmine ööpäevane

liiklussagedus kuni Lohkva ringristmikuni 9459 a/ööp (kasv +2643) ning

Lohkva ringristmikust edasi 7104 a/ööp (kasv +1704). Liiklussageduse

erinevus on tingitud liiklusest mis tuleb riigiteelt 22252 Lohkva–Kabina–

Vanamõisa tee ja lõiguga külgnevatelt kohalikelt teedelt. Liiklussageduste

üldine kasv on tingitud peamiselt autostumise suurenemisest. Kahe

vaadeldava lõigu kasvu erinevus tuleneb Tartu linna lähiala kiiremast

arengust ja linnastumisest.

Võttes arvesse varasemaid liiklusprognoose, liiklussageduste tegelikku

kujunemist viimase 15 aasta jooksul, piirkonna planeeringuid, Tartu

lähiala kiiremat kasvu võrreldes muu piirkonnaga ning asjaolu, et

projektiga käsitletav lõik on linnastumas, ei pea Transpordiamet

õigustatuks tee muutmist 1+1 ristlõikega teeks. Projektiga käsitletav lõik

on ristlõike poolest sarnane Tartu kesklinna suunduva teega ning oluliseks

ühenduseks muuhulgas ka neile kes soovivad liikuda Tartu idaringteele, et

jõuda teisele poole Tartut. Ristlõike muutus 1+1 ristlõikega teeks toimub

loogilises asukohas – kohas, kus riigitee nr 45 ristub riigiteega nr 22252

Lohkva–Kabina–Vanamõisa tee ja mille aasta keskmine ööpäevane

liiklussagedus on 2024. a teeregistri andmetel 1711 a/ööp.

Transpordiameti korralduse „Projekteerimistingimuste andmine riigitee 45 Tartu–Räpina–Värska tee km 3,6-4,7 Lohkva külas asuva lõigu ümberehitamise ehitusprojekti koostamiseks“

lisa 2

10

Tänan saadetu eest! Diagonaalsel vaatamisel süvenes kahtlus Põltsamaa kinnistu arendaja ning Karin Raidi

võimalikust mõjutustegevusest.

Põhjalikumaks analüüsiks ja oma kahtluste kontrollimiseks vajan ka projekti lisa 1 (2025.a. liiklusuuringu

analüüs), millele viidatakse seletuskirja punktis 2.4 ning faili 8-001 (detailsem ehitusmaksumuste ülevaade),

millele on viidatud seletuskirja punktis 3.8.1.

Palun mulle teha kättesaadavaks ka nimetatu.

23.02.2026 e-kiri:

Lähtudes asjaolust, et Transpordiamet ei vaidlustanud mulle õiguskantsleri kantselei poolt poolt selgitatut,

toimus Aiandi tee elanike nõupidamine, kus otsustati koostada meie ühispöördumine, milles elanikud nõuavad

Aiandi teelt väljasõidul vasakpöörde taastamist ning enda kaasamist HMS § 11 lg 1 p 3 kohaselt

menetlusosalistena. Ühispöördumine on lisatud manuses skännituna ja vajadusel võin saata ka

originaalallkirjad. Palun pöördujad projekteerimistingimuste menetlusse kaasata.

Mõned 60-st ühispöördumisele allakirjutanust on oma samasisulisest seisukohast juba varem teada andnud,

mistõttu ei vaja täiendavat argumenteerimist tõsiasi, et 2012. aastal neljarealisena väljaehitatud teelõik on

ebamõistlik. Lohkva ringteelt edasi kulgeb Räpina mnt kaherealisena ning Kabina tee ei too ringteele

märkimisväärset lisakoormust. Kui eeldada, et vähemalt pooled Räpina maanteele avanel Aiandi umbteel

elavatest peredest sõidavad linna igapäevaselt, siis on meie summaarne ringsõit üle 10 000 km aastas ning

alates aastast 2012 oleme sõitnud lisakoormusena summaarselt mitu korda ümber maakera.

Mulle saadetud eskiisidest ja selle lisadest ei nähtu, et oleks analüüsitud Räpina mnt alguslõigu taasmuutmist

kummaski suunas üherealiseks ning kavandada asfalteeritud paremread parempöörde ja kiirendusradadeks.

Teen ettepaneku seda varianti analüüsida lähtudes minu varem saadetud kritseldustest. Kui need paremread

saavad takistatuks ohutusaladega olemasolevates ülekäigukohtades (mis minu hinnangul ei tohiks

liiklusohutuse huvides muutuda ülekäiguradadeks), siis suureneb liiklusohutus ka Räpina mnt ületamisel.

Hinnanguliselt võiks see meede olla kõige odavam lahendus ja parandada seejuures varasema projekti

puudujäägid.

Vaatlesin Kaalukoja tee lähedal kolmel möödunud nädala hommikul liiklust tippkoormuse ajal. Poole tunni

jooksul liikus Tartu suunas 270-280 sõidukit (kõigil kolmel hommikul sain ligilähedase tulemuse), Räpina

suunas liikus sõidukeid peaaegu poole vähem (ühel lugemisel 182 pooltunnis). Ent valdavalt liikusid sõidukid

5-10 gruppides, mis jättis gruppide vahele vähemalt 200 m vahed ohutuks teeületamiseks. Vaatluse ajal ületati

tee ühel korral koeraga jalutaja poolt, kes ootas teeületust umbes veerand minutit.

Parempoolset sõidurida kasutati pööreteks (pooltunnil keeras Kaalukoja teele 4 ja sealt välja 8 sõidukit) ning

vahel ka eessõitjast möödumiseks, valdavalt toimus liiklus vasakpoolses sõidureas. Seega ei oleks pideva

liikluse katkemine parempoolses reas liiklust häirivaks teguriks.

Projekteerimistingimustes tuleks kajastada järgmise stsenaariumi realiseerimist (esitan selle meelevaldses

sõnastuses, ent projekteerijale loodetavasti arusaadavalt):

Idaringteelt Räpina suunas on hetkel Aiandi teeni 3 sõidurada. Vasakpoolne jääks bussipeatuse jaoks ning

parempöördeks Aiandi teele. Keskmine sõidurida suunaks Idaringteelt saabuva liikluse vasakrajale. Aiandi tee

ristumisel ulataks ohutussaar vasakrajani ning selle kõrvalt saaks oodata vasakpöörde võimalust Aiandi teel.

Liikluse sujuvuse huvides võiks kavanda eraldusribal peatumise võimaldamist enne vasakpöörde lõpetamist.

Parempööre Aiandi teelt saaks toimuda kohe paremrajale, senine kiirendusrada võiks jääda näiteks veokite

tehniliseks ülevaatuseks politsei poolt. Puudub vajadus kavandada ülekäigukohta Aiandi tee ristumisel, samuti

vasakpööret Räpina maanteelt Aiandi teele (ringtee on siin lähedal).

Samalaadselt tuleks suunduda paremrajalt vasakrajale enne Kaalukoja teega ristumist, kus paremraja sulgeks

ohutussaar, mis vähendab tee laiust teeületamise kohas. Kaalukoja tee elanike (ja tulevase ärikeskuse) huvides

3. Vasakpöörde projekteerimine Aiandi tee, Kaalukoja tee ja Ridaküla tee

ristmikele pole projekteerimistingimustega seatud eesmärgi

saavutamiseks vajalik, milleks on tee ületamise ohutuse tõstmine. Lisaks

oleks sellel märkimisväärne mõju projekti ehitusmaksumusele.

Soovitud vasakpööre pole sobilik ka liiklusohutuse kaalutlustel.

Projekteeritav lõik on 2+2 ristlõikega magistraaltee, mille liiklussagedus

on enam kui 9000 autot ööpäevas. Vasakpöörde rajamine tekitaks juurde

uusi konfliktpunkte, mis koosmõjul kõrge liiklussagedusega halvendaksid

märkimisväärselt liiklusohutust sellel ristmikul. Praegune lahendus on

kooskõlas ka standardiga EVS 843:2016 “Linnatänavad”, mille tabeli 7.1

kohaselt on sobivaimaks põhimagistraali ja kohaliku jaotustänava

lõikumisviisiks samatasandiline ristmik, kus on lubatud ainult

parempööretega maha- ja pealesõit. Ohutu vasakpöörde sooritamine on

võimalik lõigu otstes asuvate ringristmike kaudu.

Lõigu muutmine linnaliseks ja kiiruste alandamine ei kohusta tee

omanikku rajama uusi ristmikke, kui säilitatakse senised võimalused

liikumiseks. Isiklik soov saada mugavam juurdepääs ei kaalu üles avalikku

huvi liiklusohutumaks liiklemiseks.

Analoogne lahendus on rajatud Tartu idaringteele Tartu vangla ja Võru tn

vahelisele lõigule, kus vasakpöörded on lubatud vaid suurematel ristmikel.

Muudele teedele juurdepääsud on lahendatud vaid läbi parempöörete.

Liiklusohutuse seisukohast on selline lahendus õigustatud.

4. Transpordiamet kaalus otsejuurdepääsu tagamist riigiteelt Lohkva

raamatukogu ees oleva parkimisplatsi juurde.

Sõltumata sellest, kas projektiga käsitletaval lõigul riigiteel nr 45 Tartu–

Räpina–Värska kehtestatakse asula liikluskorraldus või käsitletakse seda

maanteena, on tegemist magistraalteega mis loob olulise ühenduse linna

serva ja kesklinna vahel. Lisaks jääb see lõik väljapoole Tartu idaringtee

perimeetrit ning on oluline lõik ka sellele liiklusele, mis ei sisene Tartu

kesklinna. Standardi EVS 843:2016 “Linnatänavad” kohaselt on

soovitatav põhimagistraalidel kavandada planeerimislikke, ehituslikke ja

liikluskorralduslikke võtteid, et vähendada märkimisväärselt kinnistutele

ligipääsu funktsiooni.

Olemasolev juurdepääsulahendus Kollu tee 7 kinnisasjale on

projekteeritava tee funktsiooni silmas pidades standardikohane lahendus

ning autoga juurdepääs on tagatud kohalike teede nr 4320079 Soojuse tee

ja 4320077 Kollu tee kaudu.

Otsus:

1. Muuta projekteerimistingimuste eelnõu lisa 2 „Projektiga kavandatavad

tegevused“, näidates Lohkva bussipeatused olemasolevates asukohtades ning

olemasolevate teeületuskohtade juurde projekteeritavad foorreguleeritavad

teeületuskohad.

2. Muuta projekteerimistingimuste eelnõu punkti 5.2.6 järgmiselt:

Projekteerida lisas 2 näidatud asukohta Ridaküla tee ristmiku juures

foorreguleeritud teeületuskoht.

3. Muuta projekteerimistingimuste eelnõu punkti 5.3.1 järgmiselt:

Transpordiameti korralduse „Projekteerimistingimuste andmine riigitee 45 Tartu–Räpina–Värska tee km 3,6-4,7 Lohkva külas asuva lõigu ümberehitamise ehitusprojekti koostamiseks“

lisa 2

11

võib olla vasakpööre Kaalukoja teele, mistõttu vöib kaaluda ka vasakpöörde raja tekitamist selles kohas

eraldusriba arvel. Sel juhul tuleks nihutada ülekäigukoha asukohta, et vasakpööre ei häiriks jalakäijat.

Edasi võimaldaks paremrada parempööret Lohkva raamatukogu ees olevale parkimisplatsile (ja sealt tagasi

teele pööramist). Vajalik on selleks kavandada kraavi ületamine. Edasi teenindab paremrada bussipeatust ning

pärast seda on uus teekitsendus teenindamaks Ridaküla teelt saabuvaid jalakäijaid ning Lohkva bussipeatust.

Pärast teekitsendust võimaldab paremrada pööret Kabina teele.

Analoogiliselt tuleks piirata paremraja kasutamist Tartu suunalisel teepoolel. Valdavalt saaks seal senist

paremrada kasutada jalg- ja kergliiklusteena. Juudi kalmistu nurga juures tuleks alustada paremraja

tekitamisega söidukitele, mis kalmistu värava juures saab täismõõdu (seal algab olemasolev jalgtee, kuhu ka

kergliiklus suunduda saab.

Varasemas kirjas eksisin väites Ridaküla tee väljumist Lohkva ringteele, mistõttu võib kaaluda ka vasakpöörde

võimaldamist Ridaküla teelt.

Bussipeatuste ümbertõstmiseks puudub vajadus (kui mitte arvestada võimalikku vajadust nihutada Tartusse

saabuvate busside Lohkva peatust veidi Tartu poole ja teha sama sealse teeületuskohaga, et tagada sujuvam

parempööre Kabina teele).

Kui kunagi valmiv ärikeskus tõesti vajab oma bussipeatust, saab selle kavandada tõstes linna suunduva Aiandi

tee bussipeatuse Juudi kalmistu ja ärikeskuse vahele (senine bussipeatus on teiselpool ringteed. Mõistagi peaks

selliste tööde rahastamine toimuma ärikeskuse osalusel.

Mitmed asjaolud eskiisis ja selle lisades on süvendanud minus arvamust, et arendaja on soovinud oma arendust

toetavad investeeringud jätta riigi kanda. Kuivõrd ametiasutused peavavad oma tegevuses välistama ka näilise

korruptsiooni, siis olen valmis huvi korral selgitama oma kahtusi põhjalikumalt Transpordiameti sisekontrollile

ja riigikontrollile. Luunja vallavalitsust võib huvitada ka asjaolu, et nii kavandatud ärikeskuse kui ka endise

volikogu esinaise Pütiveere detailplaneeringu koostajana on figureerinud Raid Invest. Karin Raidiga on mul

olnud vahetuid varasemaid mitte kõige meeldivamaid kogemusi planeeringuvaidlustes ning vaid jäämäe

veepealne osa on ajakirjanduses avaldatu (https://tartu.postimees.ee/1218358/oa-tanava-majaehitus-heidab-

linna-asjaajamisele-varju).

Lähimal paaril nädalal olen Eestist ära ja e-kirju ei loe, ent helistamise korral saan vastata.

Säilitada Lohkva bussipeatused olemasolevas asukohas. Vajadusel näha ette

bussipeatustes ümberehitustöid kui seda tingib riigiteel sõiduradade

ümbermarkeerimine kitsamaks.

4. Mitte arvestada ettepanekut kavandada projekteeritavale lõigule 1+1

sõidurajaga tee, muutes teised rajad aeglustus- ja kiirendusradadeks.

5. Mitte arvestada ettepanekut kavandada Aiandi tee, Kaalukoja tee ja

Ridaküla tee ristmikele vasakpöörde võimalus.

6. Mitte arvestada ettepanekut projekteerida riigiteelt 45 otsejuurdepääs

Lohkva raamatukogu ees oleva parkla juurde.

9 Aiandi tee 8

43201:001:0559

03.02.2026 e-kiri

Sain hilinemisega teada projekteerimistingimuste eelnõust Räpina mnt liiklustingimuste muutmiseks. Teie

poolt teistele Aiandi tee inimestele mitteteatamine riivab kindlasti meie kogukonna õiglustunnet.

Liiklustingimuste muutmises peaksid saama kaasa rääkida kõik riigiteele väljuva umbtänava elanikud.

Maanteele väljasõit üle kergliiklustee on väga ohtlik. Hoolimata paigaldatud liiklusmärkidest kihutavad üle

Aiandi tee väljasõidu jalgratturid ja tõuksijuhid, kes on korduvalt tekitanud liiklusohtlikke olukordi. Oleme

pöördunud antud küsimusega valla poole, kuid vald on viidanud, et see on maanteeameti rida.

Eelnõu on ilmselgelt arendaja huvides ja on ebaproportsionaalne. Kui projektiga paigaldatakse valgusfoorid

Kaalukoja tee ristumisele, tuleks võimaldada vasakpööret ka Aiandi teelt. Võrdse kohtlemise põhimõttel tuleks

sel juhul ette näha ka valgusfoorid Aiandi tee ristumisele.

Põhjendus:

1. Transpordiamet nõustub seisukohaga, et väljasõit Aiandi teelt üle

kergliiklustee on ohtlik, sest seal on äärmiselt piiratud nähtavus. Sellest

probleemist ajendatuna on projekteerimistingimuste eelnõusse lisatud punkt

5.4.4 Kontrollida kogu projekteeritaval lõigul nähtavusi kergliiklustee

lõikumisel ristuvate kohalike teede ja tänavatega ning puudulike

nähtavusnõuete korral projekteerida nähtavust parandavaid meetmeid.

Projekteerimise käigus vaadatakse üle ka Aiandi tee ristumine kergliiklusteega

ja projekteeritakse nähtavust parandavaid tegevusi.

2. Vasakpöörde projekteerimine Aiandi tee ristmikule pole

projekteerimistingimustega seatud eesmärgi saavutamiseks vajalik, milleks on

tee ületamise ohutuse tõstmine. Lisaks oleks sellel märkimisväärne mõju

projekti ehitusmaksumusele.

Soovitud vasakpööre pole sobilik ka liiklusohutuse kaalutlustel. Projekteeritav

lõik on 2+2 ristlõikega magistraaltee, mille liiklussagedus on enam kui 9000

autot ööpäevas. Vasakpöörde rajamine tekitaks juurde uusi konfliktpunkte,

mis koosmõjul kõrge liiklussagedusega halvendaksid märkimisväärselt

liiklusohutust sellel ristmikul. Praegune lahendus on kooskõlas ka standardiga

EVS 843:2016 “Linnatänavad”, mille tabeli 7.1 kohaselt on sobivaimaks

Transpordiameti korralduse „Projekteerimistingimuste andmine riigitee 45 Tartu–Räpina–Värska tee km 3,6-4,7 Lohkva külas asuva lõigu ümberehitamise ehitusprojekti koostamiseks“

lisa 2

12

põhimagistraali ja kohaliku jaotustänava lõikumisviisiks samatasandiline

ristmik, kus on lubatud ainult parempööretega maha- ja pealesõit. Ohutu

vasakpöörde sooritamine on võimalik lõigu otstes asuvate ringristmike kaudu.

Lõigu muutmine linnaliseks ja kiiruste alandamine ei kohusta tee omanikku

rajama uusi ristmikke, kui säilitatakse senised võimalused liikumiseks. Isiklik

soov saada mugavam juurdepääs ei kaalu üles avalikku huvi liiklusohutumaks

liiklemiseks.

Analoogne lahendus on rajatud Tartu idaringteele Tartu vangla ja Võru tn

vahelisele lõigule, kus vasakpöörded on lubatud vaid suurematel ristmikel.

Muudele teedele juurdepääsud on lahendatud vaid läbi parempöörete ning

liiklusohutuse seisukohast on selline lahendus õigustatud.

Kavandatav lahendus on proportsionaalne, sest projekteerimistingimustega ei

kavandata foorristmikku ei Kaalukoja teele ega Ridaküla teele. Fooriga

plaanitakse reguleerida vaid jalakäijate tee ületamist. Kõik nimetatud

ristmikud jäävad endiselt parempööretega ristmikeks.

Otsus:

1. Parandada nähtavustingimusi Aiandi tee ja kergliiklustee omavahelisel

ristumisel.

2. Vasakpöörde võimalust Aiandi tee ristmikule mitte projekteerida.

10 Kollu tee 7

43201:001:0079

06.02.2026 e-kiri

Kirjutan Lohkva raamatukogust, Kollu tee 7, Lohkva küla. Palun abi - meie lugejad on väga soovinud, et oleks

taas võimalik Räpina maanteelt mahasõit meie juurde parklasse (nagu varasemalt oli).

Kas seda on mingil moel võimalik teostada?

Lugejatel oleks hõlpsam meie juurde pääseda, paljud peavad tülikaks Puukooli kaudu liiklemise ja uutel

tulijatel on raske meid leida (et me nii peidus).

Samuti saime just Kultuuriministeeriumi kiirendist toetust nutilaenutuskapile (inimesed hakkavad saama 24/7

oma soovitud raamatuid kätte parklas olevast laenutuskapist) ja eeldatavasti saame niimoodi lugejatele veel

kasulikumad olla – ning meie juurde mugav ja sõbralik ligipääs oleks seega eriti hea ja inimestele meelepärane.

Põhjendus:

Sõltumata sellest, kas projektiga käsitletaval lõigul riigiteel nr 45 Tartu–

Räpina–Värska kehtestatakse asula liikluskorraldus või käsitletakse seda

maanteena, on tegemist magistraalteega mis loob olulise ühenduse linna serva

ja kesklinna vahel. Lisaks jääb see lõik väljapoole Tartu idaringtee perimeetrit

ning on oluline lõik ka sellele liiklusele, mis ei sisene Tartu kesklinna.

Standardi EVS 843:2016 “Linnatänavad” kohaselt on soovitatav

põhimagistraalidel kavandada planeerimislikke, ehituslikke ja

liikluskorralduslikke võtteid, et vähendada märkimisväärselt kinnistutele

ligipääsu funktsiooni.

Olemasolev juurdepääsulahendus Kollu tee 7 kinnisasjale on projekteeritava

tee funktsiooni silmas pidades standardikohane lahendus ning autoga

juurdepääs on tagatud kohalike teede nr 4320079 Soojuse tee ja 4320077

Kollu tee kaudu.

Otsus:

Mitte arvestada ettepanekut projekteerida riigiteelt 45 otsejuurdepääs

parklasse Kollu tee 7 juures.

11 Aiandi tee elanike

ühisavaldus (60

allkirja)

23.02.2026

Transpordiamet on algatanud menetluse Räpina mnt alguslõigu rekonstrueerimise projekteerimistingimuste

andmiseks. 2012. aastal ellu viidud ebamõistliku projektiga halvendati oluliselt Aiandi tee elanike

liiklemisolusid ning nüüdne eelnõu halvendab neid veelgi.

Seetõttu palume HMS §11 lg 1 p 3 kohaselt lugeda meid projekteerimistingimuste suhtes menetlusosalisteks

ning kavandada projekteerimistingimustega muuhulgas ka lahendus Aiandi teelt vasakpöörde tegemiseks

väljasõidul Räpina maanteele.

Põhjendus:

Vasakpöörde projekteerimine Aiandi tee ristmikule pole

projekteerimistingimustega seatud eesmärgi saavutamiseks vajalik, milleks on

tee ületamise ohutuse tõstmine. Lisaks oleks sellel märkimisväärne mõju

projekti ehitusmaksumusele.

Soovitud vasakpööre pole sobilik ka liiklusohutuse kaalutlustel. Projekteeritav

lõik on 2+2 ristlõikega magistraaltee, mille liiklussagedus on enam kui 9000

autot ööpäevas. Vasakpöörde rajamine tekitaks juurde uusi konfliktpunkte,

mis koosmõjul kõrge liiklussagedusega halvendaksid märkimisväärselt

liiklusohutust sellel ristmikul. Praegune lahendus on kooskõlas ka standardiga

Transpordiameti korralduse „Projekteerimistingimuste andmine riigitee 45 Tartu–Räpina–Värska tee km 3,6-4,7 Lohkva külas asuva lõigu ümberehitamise ehitusprojekti koostamiseks“

lisa 2

13

EVS 843:2016 “Linnatänavad”, mille tabeli 7.1 kohaselt on sobivaimaks

põhimagistraali ja kohaliku jaotustänava lõikumisviisiks samatasandiline

ristmik, kus on lubatud ainult parempööretega maha- ja pealesõit. Ohutu

vasakpöörde sooritamine on võimalik lõigu otstes asuvate ringristmike kaudu.

Lõigu muutmine linnaliseks ja kiiruste alandamine ei kohusta tee omanikku

rajama uusi ristmikke, kui säilitatakse senised võimalused liikumiseks. Isiklik

soov saada mugavam juurdepääs ei kaalu üles avalikku huvi liiklusohutumaks

liiklemiseks.

Analoogne lahendus on rajatud Tartu idaringteele Tartu vangla ja Võru tn

vahelisele lõigule, kus vasakpöörded on lubatud vaid suurematel ristmikel.

Muudele teedele juurdepääsud on lahendatud vaid läbi parempöörete ning

liiklusohutuse seisukohast on selline lahendus õigustatud.

Otsus:

Vasakpöörde võimalust Aiandi tee ristmikule mitte projekteerida.

1.3.Piirnevate kinnisasjade omanikud, kes arvamust ei avaldanud

Järgnevas tabelis toodud kinnisasjade osas projekteerimistingimuste menetluse käigus arvamust ei avaldatud. Kui arvamuse andja ei ole kümne päeva jooksul projekteerimistingimuste eelnõu saamisest arvates arvamust

avaldanud ega ole taotlenud tähtaja pikendamist, eeldatakse, et arvamuse andja ei soovi projekteerimistingimuste eelnõu kohta arvamust avaldada (EhS § 31 lg 6).

Kinnisasja nimi Katastriüksuse

tunnus

Lõõtspilli tee 3 43201:001:0867

Lõõtspilli tee 1 43201:001:0868

Lõõtspilli tee 43201:001:0871

Kollu tee 11 43201:001:1145

Kollu tee 3 43201:001:1209

Kinnisasja nimi Katastriüksuse

tunnus

Miili 43201:001:1151

Sengo 43201:001:0365

Juudi kalmistu 43201:001:0066

Raiduri 43201:001:1155

Põltsamaa 43201:001:1161

Kinnisasja nimi Katastriüksuse

tunnus

Kaalukoja tee 1 43201:001:1171

Timmi tee 3 43201:001:1173

Timmi tee L2 43201:001:1782

Timmi tee 12 43201:001:1781

Tuleviku tee 2 43201:001:1143

Kinnisasja nimi Katastriüksuse

tunnus

Tuleviku tee 4 43201:001:1179

45 Tartu-Räpina-

Värska tee T18

43201:001:1180

KORRALDUS

16.03.2026 nr 1.1-3/26/179

Projekteerimistingimuste andmine riigitee 45 Tartu–

Räpina–Värska tee km 3,6-4,7 Lohkva külas asuva

lõigu ümberehitamise ehitusprojekti koostamiseks

Transpordiamet algatas 12.01.2026 projekteerimistingimuste andmise menetluse riigitee 45 Tartu–

Räpina–Värska tee km 3,6-4,7 Lohkva külas asuva lõigu ümberehitamise ehitusprojekti

koostamiseks ehitusseadustiku (edaspidi EhS) § 99 lõigete 1 ja 2 alusel.

1. ASJAOLUD

Projekteerimistingimuste menetluse esemeks olev riigitee 45 Tartu–Räpina–Värska tee km 3,6-4,7

Lohkva külas asuv lõik paikneb riigi transpordimaa kinnisasjal (katastritunnus 43201:001:0615)

Tartu maakonnas Luunja vallas Lohkva külas.

Projekteerimistingimused on kooskõlas Luunja valla üldplaneeringuga, milles menetluse esemeks

olevat riigiteed on käsitletud kui olemasolevat maanteed olemasolevas asukohas.

Projekti eesmärk on tee ületamise ohutuse tõstmine.

2. MENETLUSE KÄIK

Transpordiamet kaasas pädeva asutusena projekteerimistingimuste menetlusse lisas 2 loetletud

menetluse esemega piirnevate kinnisasjade omanikud EhS § 31 lõike 3 alusel.

Transpordiamet ei tuvastanud menetluse käigus asutusi, kelle seadusest tulenev pädevus on seotud

projekteerimistingimuste menetluse esemega EhS § 31 lõige 4 punkti 1 alusel.

Transpordiamet esitas projekteerimistingimuste eelnõu arvamuse avaldamiseks lisas 2 loetletud

asutusele või isikule, kelle õigusi või huve võib taotletav ehitis või ehitamine puudutada EhS § 31

lõige 4 punkti 2 alusel.

Korralduse lisas 2 on projekteerimistingimuste menetluse käigus esitatud arvamuste ja

kooskõlastuste koondtabel, mis sisaldab ka EhS § 31 lõike 5 kohaselt esitatud märkusi ning

Transpordiameti otsuseid ja selgitusi märkustega arvestamise kohta.

Nende asutuste ja kinnisasjade omanike puhul, kes tähtaegselt projekteerimistingimuste eelnõu

kohta kooskõlastust ei esitanud või arvamust ei avaldanud ega taotlenud tähtaja pikendamist,

2

loetakse projekteerimistingimuste eelnõu kooskõlastatuks või eeldatakse, et arvamuse andjad ei

soovinud projekteerimistingimuste eelnõu kohta arvamust avaldada (alus EhS § 31 lõige 6).

Transpordiamet ei ole projekteerimistingimuste menetluse käigus tuvastanud EhS § 32 kohaseid

projekteerimistingimuste andmisest keeldumise aluseid ega projekteerimistingimuste kehtivuseks

pikema tähtaja sätestamiseks vastavalt EhS § 33 lõikele 1.

3. ÕIGUSLIKUD ALUSED

Eeltoodust lähtudes ning võttes aluseks EhS § 26 lõike 1, § 99 lõiked 1 ja 2, majandus- ja

taristuministri 03.12.2020 määruse nr 82 „Transpordiameti põhimäärus“ § 10 lõike 3 punkti 1 ning

kooskõlas majandus- ja taristuministri 02.07.2015 määrusega nr 84 „Projekteerimistingimuste

taotluste ja projekteerimistingimuste vorminõuded“, otsustab Transpordiamet:

4. OTSUS

1. Anda projekteerimistingimused riigitee 45 Tartu–Räpina–Värska tee km 3,6-4,7 Lohkva

külas asuva lõigu ümberehitamise ehitusprojekti koostamiseks vastavalt korralduse lisale

1.

2. Edastada projekteerimistingimuste andmise korraldus koos lisadega 14 päeva jooksul

menetlusse kaasatud asutustele ja isikutele ning avaldada Transpordiameti kodulehel.

5. KORRALDUSE LISADE LOETELU

Korralduse juurde kuuluvad järgnevad lisad:

1. Projekteerimistingimused;

2. Arvamuste ja kooskõlastuste koondtabel.

6. RAKENDUSSÄTTED

Korralduse peale võib esitada Transpordiametile (Valge 4, 11413 Tallinn) vaide haldusmenetluse

seaduses sätestatud korras 30 päeva jooksul arvates korraldusest teadasaamise päevast või päevast,

millal oleks pidanud korraldusest teada saama või esitada kaebuse Tallinna Halduskohtule

halduskohtumenetluse seaduses sätestatud korras 30 päeva jooksul arvates korralduse

teatavakstegemisest.

(allkirjastatud digitaalselt)

Kaie Kruusmaa

juhataja

planeerimise osakonna projekteerimise üksus