FINANTSKORREKTSIOONI OTSUS

Kultuuriministeerium

[email protected]

Suur-Karja tn 23

Tallinn

15076, Harju maakond

70000941

17.03.2026 nr 11.3-1/26/1172

FINANTSKORREKTSIOONI OTSUS

Riigi Tugiteenuste Keskus teeb finantskorrektsiooni otsuse Kultuuriministeeriumi projektile nr

2021-2027.1.02.23-0006 „Kultuuriministeeriumi valdkondlik digipööre“.

Finantskorrektsiooni põhjuseks on projektiga seotud riigihankes nr 273339 „Digitaalarhiivi

uue kasutajakeskkonna (digar.ee) arendus“ esinenud puudus: riigihankes on kehtestatud

ebaproportsionaalne kvalifitseerimistingimus, mis on vastuolus riigihangete seaduse § 3 punktiga

2 ja 3, § 98 lõikega 1.

Rakendusüksus otsustab:

1. kohaldada rikkumisele 5% finantskorrektsiooni määra;

2. vähendada abikõlblikke kulusid ja eelarvet 6 342,46 euro võrra, millest toetus moodustab

100%;

3. vähendada riigihankega nr 273339 seotud kuludokumentides nr 60, 66, 89, 90, 91, 93, 95, 118

abikõlblikke kulusid 5% võrra, summas 6 342,46 eurot;

4. vähendada järgnevates kuludokumentides hüvitamiseks esitatud riigihankega nr 273339

seotud kulusid 5% võrra, millele vastavalt väheneb ka projekti eelarve.

5. teha rakendusasutusele ettepanek vähendada TAT-ga kinnitatud abikõlblike kulude eelarvet

käesoleva resolutsiooni punktides 2 ja 3 nimetatud tingimustel.

Otsus koosneb järgmistest osadest: õiguslikud alused, asjaolud ja selgitused,

finantskorrektsiooni põhjendused, korrektsioonimäär, rikkumise summa ja eelarve vähendamine,

ärakuulamine, vaidlustamine.

ÕIGUSLIKUD ALUSED

- Perioodi 2021-2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika fondide

rakendamise seaduse (edaspidi ÜSS2021_2027) § 28;

- Vabariigi Valitsuse 12.05.2022 määruse nr 55 „Perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu

ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika fondide rakenduskavade vahendite andmise ja

kasutamise üldised tingimused“ (edaspidi ÜM2022) § 34 lg 1 p 2, § 36, § 37 lg 3;

- Vabariigi Valitsuse 01.09.2014 määruse nr 143 „Perioodi 2014–2020 struktuuritoetusest

hüvitatavate kulude abikõlblikuks lugemise, toetuse maksmise ning finantskorrektsioonide

tegemise tingimused ja kord“ (edaspidi ÜM2014) § 223 lg 1 p 4 ja lg 2 p 1;

- majandus- ja infotehnoloogiaministri 25.08.2023 käskkiri nr 135 „Toetuse andmise tingimused

valdkondlike digipöörete toetamiseks“ (edaspidi TAT) punkt 13.1;

- riigihangete seaduse (edaspidi RHS) § 3 p-d 2 ja 3, § 98 lg 1.

ASJAOLUD JA SELGITUSED

1. Toetuse saaja partner on viinud läbi avatud hankemenetlusena riigihanke nr 273339

(hanketeade avaldati riigihangete registris 11.12.2023) pakkumuste esitamise tähtajaga

05.01.2024. Hankemenetluse raames esitati neli pakkumust. Menetluse tulemusena sõlmis hankija

edukaks tunnistatud pakkujaga ADM Interactive OÜ 16.02.2024 hankelepingu nr 1-11/70

(edaspidi hankeleping) maksumusega 174 672,00 eurot (KM-ta).

2. Riigihankes on tuvastatud, et rikutud on RHS § 3 punkti 2 ja punkti 3 ning § 98 lõiget 1.

3. Rakendusüksus tuvastas riigihanke nr 273339 kontrollimisel, et toetuse saaja partner on

seadnud pakkuja tehnilise ja kutsealase pädevuse kontrollimiseks kvalifitseerimise tingimuse, mis

ei ole vastav ja proportsionaalne riigihanke esemega.

4. Toetuse saaja partner kehtestas riigihankes nr 273339 pakkuja tehnilise ja kutsealase

pädevuse kontrollimiseks järgmise kvalifitseerimise tingimuse: „Pakkuja peab olema käesoleva

riigihanke algatamisele eelneva 36 kuu jooksul nõuetekohaselt täitnud (täielikult täidetud,

pakkumuse tegemise hetkeks tööd tellijale tähtaegselt üle antud ja tellija poolt vastu võetud)

vähemalt kolm (3) käesoleva hanke objektiga sarnast tarkvaraarenduse lepingut. Sarnaseks

loetakse leping, mis vastab alljärgnevatele tingimustele:

1. maksumus vähemalt 240 000 eurot (ilma käibemaksuta) lepingu kohta;

2. lepingu raames on teostatud töid andmestruktuuridega ning erinevate IT-arhitektuuriliste

komponentide omavaheliste liidestamistega ühtseks koostalitusvõimeliseks süsteemiks ja

suuremahuliste failide liigutamise ja kättesaadavaks tegemisega.“

5. Hanketeate punkt 2.1.3 kohaselt on riigihanke eeldatavaks maksumuseks 210 000 eurot.

6. Tehnilise ja kutsealase pädevuse nõuded peavad olema vastavad ja proportsionaalsed

hankelepingu esemega ning ei tohi piirata põhjendamatult konkurentsi. Arvestades asjaolu, et

hankelepingu eeldatav maksumus oli 210 000 eurot ning hankeleping sõlmiti sellest madalama

maksumusega (174 672 eurot), siis ei ole partneri poolt referentslepingutele kehtestatud

eeldatavast maksumusest kõrgem maksumusenõue (240 000 eurot) kuidagi põhjendatav.

7. Toetuse saaja partner selgitas 28.07.2025 saadetud kirjas, et nõue, mille kohaselt peab

referentslepingu maksumus olema vähemalt 240 000 eurot, tuleneb hankelepingu objekti

keerukusest ja mahukusest ning on vajalik riskide maandamiseks ja tööde kvaliteedi tagamiseks.

Toetuse saaja partneri hinnangul oli proportsiooninõuet järgitud. Tuues välja, et nõue ei olnud

kitsendav ega välistanud põhjendamatult turul osalejaid. Analüüs näitas, et mitmetel

potentsiaalsetel pakkujatel on võimekus esitada 240 000 eurost ületavaid referentse, mis tähendab,

et konkurents ei olnud piiratud.

8. Rakendusüksuse hinnangul ei nähtu toetuse saaja selgitustest, miks ei saanud sama edukalt

täita hankelepingut ettevõtted, kes on varasemalt täitnud hankelepingu eeldatava maksumusega

vastavate maksumustega referentslepinguid. Asjaolu, et turul mitmeid nõutud referentsiga

pakkujaid leidub, ei välista tingimuse negatiivset mõju ettevõtetele, kes võisid nõutud mahus

referentsi puudumise tõttu hankes osalemisest loobuda.

FINANTSKORREKTSIOONI PÕHJEDUSED

9. TAT punkt 10.1 viitab ÜM2022 §-le 10, mille lõike 2 kohaselt peab partner täitma

muuhulgas §-s 11 nimetatud kohustusi. Seega tulenevalt ÜM2022 § 11 lõikest 1 on partner

kohustatud järgima riigihangete seadust, kui ta on hankija riigihangete seaduse tähenduses. Eesti

Rahvusraamatukogu (edaspidi toetuse saaja partner) on avaliku sektori hankija RHS § 5 lg 2 p 3

tähenduses ja on kohustatud seega läbi viima riigihanke, järgides RHSis sätestatud korda.

10. RHS § 3 kohaselt on hankija kohustatud järgima riigihanke korraldamise üldpõhimõtteid,

sh peab hankija kohtlema kõiki isikuid võrdselt, mittediskrimineerivalt ning jälgima, et kõik

isikutele seatavad piirangud oleks riigihanke eesmärgi suhtes proportsionaalsed, asjakohased ja

põhjendatud. RHS § 3 punktis 2 kirjeldatud isikute võrdse kohtlemise põhimõte tähendab seda, et

toetuse saaja ei tohi luua ühelegi võimalikule pakkujale soodsamat olukorda. Lisaks kohustab

eelkirjeldatud põhimõte toetuse saajat seadma riigihankes piirangud ja kriteeriumid, mis oleksid

riigihanke eesmärgi suhtes proportsionaalsed, asjakohased ja põhjendatud. Toetuse saaja poolt

seatud kriteerium ei ole vastavuses hankelepingu esemega ega ole sellega proportsionaalne,

kuivõrd võrreldes hankelepingu maksumusega, aga ka selle eeldatava maksumusega, on nõutud

suurema maksumusega referentslepinguid. Rakendusüksuse hinnangul oleks eelpool nimetatud

hankelepingu täitmise võime tõendamiseks saanud nõuda kergema, vähem piiravama tingimuse

kaudu ehk kehtestades referentslepingutele hankelepingu eeldatava maksumusega vastava nõude.

11. RHS § 3 punkt 3 sätestab riigihanke korraldamise üldpõhimõttena konkurentsi efektiivse

ärakasutamise põhimõtte. Näiteks on konkurentsi efektiivse ärakasutamise põhimõtte kontekstis

keelatud hankijal seada piiranguid, mis tarbetult kitsendavad pakkujate ringi. Konkurentsi

soodustamine on üks riigihankeõiguse üldpõhimõte. Seega tuleb riigihankemenetlus korraldada

selliselt, et hankijal on võimalik erinevaid pakkumusi võrrelda ja soodsaim pakkumus välja valida

objektiivsete kriteeriumite alusel. Ettevõtjate vahel peab tekkima võistlus hankelepingu saamise

pärast, mille tulemusena pakuvad ettevõtjad kaupu ja teenuseid hankijale soodsatel tingimustel.

12. RHS § 98 lõike 1 kohaselt võib hankija kontrollida pakkuja või taotleja sobivust tegeleda

hankelepingu täitmiseks vajaliku kutsetööga ja kehtestada kvalifitseerimise tingimused tema

majanduslikule ja finantsseisundile ning tehnilisele ja kutsealasele pädevusele. Kvalifitseerimise

tingimused peavad vastama hankelepingu esemeks olevate asjade, teenuste või ehitustööde

olemusele, kogusele ja otstarbele ning olema nendega proportsionaalsed.

13. Vastavalt RHS § 98 lõike 1 teisele lausele loetakse hanketeates kehtestatud

kvalifitseerimise tingimus vastavaks ja proportsionaalseks, kui see on kohane ja vajalik. Tingimus

on kohane, kui sellele vastavus väljendab pakkuja võimet lepingut nõuetekohaselt täita. Tingimus

on vajalik, kui pakkuja võimet hankelepingut täita ei ole võimalik sama veenvalt tõendada

kergema tingimuse abil. Rakendusüksuse hinnangul ei ole nimetatud tingimuse seadmine vastav

ja proportsionaalne hankelepingu esemega, kuivõrd pakkuja võimet hankelepingut täita oleks

saanud tõendada ka kergema tingimuse abil ehk aktsepteerides hanke esemeks oleva arendustööde

rahalise mahuga võrdsete arendustööde kogemust.

14. Toetuse saaja partner väidab, et hankijale tekib kindlus ja vähenevad lepinguriskid, kui

pakkuja on eelnevalt 36 kuu jooksul täitnud 3 lepingut maksumusega vähemalt 240 000 eurot.

Rakendusüksuse hinnangul oleksid ka sellised referentslepingud, mis vastavad vähemalt

hankelepingu eeldatavale maksumusele, loonud piisava kindluse, et töövõtja on võimeline edukalt

kasutajakeskkonda arendama. Rakendusüksus selgitab, et hankes pakkujatele seatud tingimused

peavad olema vastavad ja proportsionaalsed ning ei tohi takistada hanke esemega võrdse

töökogemusega ettevõtjatel pakkumuse esitamist. Pakkujate ring oleks võinud olla laiem, kui

hankes oleks seatud hanke esemele vastav kvalifitseerimise tingimus. Kohtupraktikas on

ebaseaduslikke kvalifitseerimise tingimusi peetud sellisteks rikkumisteks, mille puhul kahju

tekkimist EL eelarvele eeldatakse (vt näiteks Riigikohtu PJK 28.06.2023 otsus nr 5-23-2 p 87).

15. Eelnevast tulenevalt on rakendusüksus seisukohal, et toetuse saaja partner ei ole järginud

RHS § 98 lõikest 1 tulenevat tingimust ja RHS § 3 punktist 2 ja punktist 3 tulenevaid

üldpõhimõtteid ning on seega rikkunud talle pandud kohustust järgida riigihangete seadust.

KORREKTSIOONIMÄÄR

16. ÜM2022 § 34 lg 1 punkti 2 kohaselt teeb rakendusüksus finantskorrektsiooni otsuse, kui

toetuse saaja on jätnud osaliselt või täielikult täitmata kohustuse või nõude ja see on mõjutanud

kulu abikõlblikkust.

17. ÜM2022 § 36 alusel kohaldatakse riigihankega seotud rikkumise korral ÜM2014 § 21

lõiget 11 ja §-e 22–229.

18. ÜM2014 § 223 lõige 1 punkt 4 sätestab, et kui pakkuja kvalifitseerimiseks on seatud

kriteerium, mis on seotud hankelepingu esemega, kuid ei ole sellega proportsionaalne,

kohaldatakse hankelepingule kümneprotsendilist finantskorrektsiooni määra. ÜM2014 §223 lõige

2 punkt 1 sätestab täiendavalt, et olukorras kus seatud on piirav kvalifitseerimistingimus, kuid

mitme ettevõtja pakkumused vastasid seatud kvalifitseerimistingimusele, kohaldatakse

viieprotsendilist finantskorrektsiooni määra.

19. Rakendusüksus võttis rikkumise raskuse hindamisel arvesse, et riigihangete registrist

nähtuvalt esitati hankele neli pakkumust. Seega oli antud hanke osas tagatud konkurents ja

erinevate pakkumiste võrdlemine, mistõttu ei ole põhjendatud kõige suurema finantskorrektsiooni

määra (10%) rakendamine. Võttes arvesse rikkumise olemust, raskust ja ulatust, on

rakendusüksuse hinnangul põhjendatud ja proportsionaalne kohaldada 5%

finantskorrektsiooni määra.

20. Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2021/10601 (edaspidi ühissätete määrus)

artikli 103 lõike 1 koosmõjus ühissätete määruse selgituste punktiga 70 tuleb rakendusüksusel

finantskorrektsiooni määra üle otsustamisel muu hulgas arvestada proportsionaalsuse

põhimõttega, mistõttu ei saa rakendusüksus rikkumisele kohaldada automaatselt ÜM2014-s

vastavale rikkumise koosseisule ettenähtud konkreetset finantskorrektsiooni määra ilma, et oleks

eelnevalt analüüsinud, kas antud rikkumisel esineb võrreldes ÜM2014s kirjeldatud rikkumise

koosseisuga selliseid erisusi, mille puhul oleks põhjendatud üldisest ettenähtud

finantskorrektsiooni määrast väiksema finantskorrektsiooni kohaldamine.

21. ÜM2014 § 21 lg 11 punkt 5 sätestab, kui §-des 22–22⁷ nimetatud rikkumise puhul esineb

rikkumist kergendav asjaolu ning rikkumise finantsmõju Euroopa Liidu eelarvele saab pidada

vähetõenäoliseks, kuid see ei ole välistatud, võib ettenähtud 5-protsendilisele finantskorrektsiooni

määrale erandina kohaldada 2-protsendilist määra. Seega peab rakendusüksus eelkõige hindama,

kas antud juhul esinevad sellised rikkumist kergendavad ja finantsmõju vähendavad asjaolud,

mille puhul oleks 5%-line finantskorrektsiooni määr selgelt ebaproportsionaalne ning võimalik

oleks kohaldada 2%.

1 Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) 2021/1060, 24. juuni 2021, millega kehtestatakse ühissätted Euroopa

Regionaalarengu Fondi, Euroopa Sotsiaalfond+, Ühtekuuluvusfondi, Õiglase Ülemineku Fondi ja Euroopa Merendus-, Kalandus- ja Vesiviljelusfondi kohta ning nende ja Varjupaiga-, Rände- ja Integratsioonifondi, Sisejulgeolekufondi ning piirihalduse ja viisapoliitika rahastu suhtes kohaldatavad finantsreeglid.

22. Olukorras, kus ÜM2014 § 21 lg 11 punktis 5 toodud finantskorrektsiooni määr ei ole

proportsionaalne, peab rakendusüksus tulenevalt proportsionaalsuse põhimõttest täiendavalt

hindama ka seda, kas esinevad sellised erandlikud asjaolud, mille tõttu võiks lugeda

proportsionaalseks ka mõnda muud 5%-st madalamat finantskorrektsiooni määra.

23. Rakendusüksus on hinnanud käesoleva rikkumise asjaolusid üksikasjalikult ning on

seisukohal, et ei esine selliseid asjaolusid, mis eristaksid käesolevat rikkumist 223 lõige 1 punkt 4

ja lõige 2 punktis 1 kirjeldatud samalaadsest rikkumisest, mistõttu ei kohaldu ÜM2014 § 21 lg 11

punktis 5 toodud määrad ega muud 5%-st madalamad finantskorrektsiooni määrad. Seetõttu on

5% määr põhjendatud ja proportsionaalne, arvestades rikkumise olemust ja eeldatavat mõju

konkurentsile.

24. Rakendusüksus selgitab, et riigihangete rikkumiste korral ei ole üldjuhul võimalik

konkreetset kahjusummat välja arvutada, kuna tegemist on potentsiaalse ja teoreetilise (kaudse)

kahjuga, mis võib tekkida õigusnormi rikkumisel ja konkreetsete asjaolude põhjal loetakse

rikkumine tõendatuks. Eeltoodud põhimõtteid toetab ka Euroopa Kohus, selgitades kohtuasjades

nr C-743/18 ja C-406/14, et hanketingimuste rikkumise korral ei ole konkreetse finantsmõju

tõendamine nõutav ja see ei pea olema nähtav. Piisab sellest, kui asjasse puutuva fondi eelarve

mõjutamise võimalus ei ole välistatud.

25. Toetust kasutades nõustub toetuse saaja toetuse saamise tingimustega (ka

finantskorrektsiooni aluste, ulatuse ja korraga), sh kohustusega maksta toetus tagasi, kui toetust on

saadud aluseta. Toetuse saaja kohustuse või nõude täitmata jätmisel või osalisel täitmisel ei ole

põhjendatud maksta toetust taotluse rahastamise otsuses sätestatud algses mahus, kuivõrd toetuse

andja ei saa kokkulepitud tingimustel (sh Euroopa Liidu üldpõhimõtteid ja väärtusi järgivat)

vastusooritust. Euroopa Kohtu praktikas (nt C-743/18) loetakse, et toetuse täiemahuline andmine

olukorras, kus vastusooritus ei vasta enam kokkulepitud tingimustele, kahjustatakse

põhjendamatult liidu eelarvet.

RIKKUMISE SUMMA JA EELARVE VÄHENDAMINE

26. Toetuse saaja on esitanud riigihankega 273339 seotud kulu (KD tunnusega 60, 66, 89, 90,

91, 93, 95, 118) tegevuse nr 2.1 „Infotehnoloogiliste lahenduste väljatöötamine ja arendamine“

raames summas 126 849,50 eurot.

27. Lähtudes otsuses tehtud järeldustest ning võttes aluseks ÜM2014 § 223 lg 1 p 4 ja lg 2 p 1

loeb rakendusüksus riigihanke nr 273339 tulemusena sõlmitud hankelepingu alusel tekkinud

kulust (126 849,50 eurot) mitteabikõlblikuks kuluks 5% ehk 6 342,46 eurot, millest toetus

moodustab 100%.

28. ÜM2022 § 37 lõike 3 kohaselt vähendatakse finantskorrektsiooni otsuse tegemisel toetust

ning omafinantseeringut vastavalt makse tegemise ajal kehtivale toetuse proportsioonile. Sama

paragrahvi lõige 4 sätestab, et finantskorrektsiooni otsuse alusel vähendab rakendusasutus

toetuse andmise tingimuste käskkirjaga kinnitatud abikõlblike kulude eelarvet. Kui vastavat

muudatust ei ole tehtud, loetakse, et finantskorrektsiooni otsuses nimetatud ulatuses on projekti

abikõlblike kulude eelarve väiksem.

ÄRAKUULAMINE

29. Finantskorrektsiooni otsuse eelnõu saadeti 20.02.2026 toetuse saajale tutvumiseks

(ÜSS2021_2027 § 13 lg 2 p 3), tähtajaga 06.03.2026. Toetuse saaja ei esitanud tähtajaks oma

seisukohti finantskorrektsiooniotsuse eelnõule.

VAIDLUSTAMINE

30. Otsuse peale on õigus esitada vaie rakendusüksusele 30 päeva jooksul, arvates päevast, mil

isik sai või oleks pidanud otsusest teada saama (ÜSS2021_2027 § 31 lg 1, § 32 lg 3 ja

haldusmenetluse seaduse § 75).

(allkirjastatud digitaalselt)

Tiina Sams

toetuste rakendamise osakonna juhataja

Koostaja: Ketlyn Pass

5915 7852

[email protected]