Eelnõu esitamine Vabariigi Valitsuse istungile

Sakala 1 / 15094 Tallinn / 717 0022 / [email protected] / www.kaitseministeerium.ee Registrikood 70004502

Teie: 08.12.2025 nr 3.1.1/25-0585/-1T

Riigikantselei

Rahukohtu 3, 15161 Tallinn Meie: 17.03.2026 nr 5-9/25/38-3

[email protected]

Eelnõu esitamine Vabariigi Valitsuse istungile Kaitseministeerium esitab Vabariigi Valitsuse 19. märtsi 2026. a istungile Eesti seisukohad Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse, millega kehtestatakse meetmete raamistik, et hõlbustada kaitseotstarbelise varustuse, sõjaliste kaupade ja sõjaväelaste transporti liidus, eelnõu (COM(2025) 847 final) kohta. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Hanno Pevkur minister Lisad: LISA 1 Seletuskiri

LISA 2 Protokollilise otsuse eelnõu LISA 3 Kaasamistabel

Seletuskirja lisa 1 - Kaasamistabel

Eesti seisukohad sõjalise liikuvuse paketi määruse kohta

Seletuskirja lisa 1 – Kaasamistabel

Nr Asutus Märkus / kommentaar Arvestamine

1. Maksu- ja Tolliamet Väga detailseid kommentaare meil pole, üldine seisukoht on see, et

me toetame vormide (NATO ja EU vormi 302) digitaliseerimist.

Kuna kõikide EL tolli IT arenduste ja digitaliseerimise projektide

alus on nn MASP plaan MASP-C Rev. 2023 v1.0. Annex 2, siis

meie ootus on, et vormi 302 digitaliseerimise projekti kohta tekib

KOMil pärast määruse vastuvõtmist täpsem info punktis 2.18

Military Customs System/Form 302.

Arvestatud seisukohtade

kujundamisel – Seisukoht 5.4.

2. Transpordiamet 1) Planeeritav taristuinvesteeringute prioriseerimise kohustus

„hotspot“idele vajab vastavat rahastuslahendust, mis toetaks

täiendavalt nende kohase lahendamise eelisarendamist

võrreldes muude, näiteks liiklusohutuse suurendamiseks või

TEN-T võrgustiku nõuete täitmiseks vajalike investeeringute

ees;

2) Regulatsiooni mõistmist soodustaks selgem kirjeldamine, kas

regulatsiooni „sõjalise veo“ mõiste laieneb juhtumitele, kui

sõjalist kaupa veetakse tavapäraste, tsiviilkasutuses olevate

liini- või kaubalaevadega, sh. laadungi ühe osana?

3) Segaseks jäi, kas sõjalise transpordi prioriteetsuse

kindlustamine välistab reisijate õiguse Euroopa Parlamendi ja

nõukogu määrusest nr 1177/2010 tulenevalt küsida hüvitisi, kui

nt liinilaev eesõiguse andmise tõttu oluliselt hilineb. Kui

hüvitise küsimise õigus jääb, siis võiks olla mõistlik ka

defineerida, kes peab seda kulu kandma?

Teadmiseks võetud ja arvestatud

seisukohtade kujundamisel –

Seisukohad 5.1, 5.5.1 .

3. Logistika ja Sadamate Liit Teeme ettepaneku asendada EL õigusakti formaat otsekohaldatava

määruse tasandilt direktiivi tasandile.

Lähtume oma ettepanekus järgmisest:

Mitte arvestatud.

Komisjon teeb ettepaneku võtta

vastu Euroopa Parlamendi ja

nõukogu määrus. See on kõige

Seletuskirja lisa 1 - Kaasamistabel

1. Peame õigustatuks luua EL transpordi ja

logistikakoridorides militaarvajadustele vastavad hõlpsad

võimalused. Samas on oluline lähtuda vaieldamatutest

asjaoludest, et liikuvuse koridorid EL riikides on paljuski

väga erinevad nii taristu, maastiku kui ka sesoonse

ilmastiku poolest. EL otsekohaldatava määruse formaat

oleks täitmiseks liiga jäik. Direktiiv annaks aga

paindlikumaid võimalusi analüüsida iga piirkonna erisusi

ning leida just sellele alale sobivam lahendus. Niisugune

lähenemine sobiks kindlasti ka Eestile.

2. Viimastel aastatel on toimunud militaarõppuste käigus ja ka

nende vaheaegadel sisuline tutvumine Eesti transpordi-

logistika võimalustega, sealhulgas sadamatega. Meile

teadaolevalt on vastavad uuringud esmases vaates juba ka

kaardistatud. Kuid tundub siiski, et detailsem sisuline töö

tuleb veel ees. Määruse formaat oleks selles küsimuses liiga

ettemääratud formaadiga, mille üksikdetailid ei pruugi

sobida. Direktiiv oleks suunisdokumendina efektiivsem.

3. Õigusloome seisukohalt annaks direktiiv paremaid

võimalusi käesoleva teemaga seotud õiguslike takistuste

kõrvaldamiseks. Samas kui määrus kirjutaks õigussätted

ette, mis võivad osaliselt mitte sobida. Suunava iseloomuga

EL õigusallikas võimaldab parimat sobivamat

õigusregulatsiooni.

4. Eesmärgiks on mitte ainult kõrvaldada taristu probleemsed

kohad ja takistused vaid ka investeerida rahalisi

riigieelarvelisi vahendeid. Võimalik, et teatud täiendusi

tuleb teha transporditaristu korraldamises ning ka

sadamates. Eelarve kujundamine on paindlik tegevus,

sobivam õigusakt, sest sõjalise

transpordi märkimisväärseks

lihtsustamiseks ja sujuvamaks

muutmiseks vajalikku ühtsust on

võimalik tagada ainult määruse

kui siduva ning ühetaoliselt ja

vahetult kohaldatava

õigusaktiga. Lisaks sellele on

see kooskõlas Euroopa Liidu

toimimise lepingu artikliga 91 ja

artikli 100 lõikega 2, milles on

sätestatud, et vastavates

kohaldamisalades kasutatakse

meetmete vastuvõtmiseks

seadusandlikku tavamenetlust.

Otsus loobuda direktiivi

võimalusest on peamiselt

seletatav asjaoluga, et

direktiiviga kaasneb

liikmesriikide jaoks tingimata

ülevõtmisperiood, mis nõuab

aega ja jõupingutusi, mis olid

vastuolus pakilise ajakavaga,

mille jooksul liit peab sõjalist

liikuvust parandama, nagu on

kirjeldatud ühises valges

raamatus „Euroopa

kaitsevalmidus 2030“.

Seletuskirja lisa 1 - Kaasamistabel

seega ootame EL vastava direktiivi suuniseid ja loomulikult

ka EL rahastuse kirjeldust.

5. Nõustume, et militaar - digitaalse infosüsteemi loomine on

hädavajalik. Teadagi on Eesti IT valdkonnas edukas riik

ning omab juba praegu teatud lahendusi. Selge, et nimetatud

infosüsteem peab töötama riikidevahelise solidaarsuse

printsiibil võimalikult efektiivselt ja piirkondlike erisusteta.

Kuid siiski, määruse formaat võrrelded direktiivi

formaadiga võib osutuda liiga jäigaks, eriti piiriületuste

väljaehitamisel ning ka maismaatransport-meri

kokkupuutesõlmedes.

Kokkuvõtvalt:

2030. aastaks kavandatud Euroopa Militaarkaitse Valge Raamatu ja

samas ka Militaarkaitse Teekonnakaardi ettevalmistamine pakub

täiendavaid selgitusi ja täpsustusi. Arvestades seda oleks EL

liikmesriikide suunamine direktiiviga sobilikum, kui vähemal või

suuremal määral survestamine otsekohaldatava määrusega.

4. Eesti Taristuehituse Liit Toetame antud määruse väljatöötamist ning üle-euroopalisi ühtseid

meetmeid. Esindades taristuehituse valdkonna ettevõtteid, peame

eriti oluliseks piiriüleseid toimivaid ja vajadustele vastavaid

ühendusi ning riigisiseste teede jm muude seotud rajatiste

vastupidavust ning vastavust kahesuguseks kasutamiseks.

Toome välja järgmised konkreetsed punktid:

• Kõige olulisem on tagada, et Euroopa Komisjoni poolt

tehtud ettepanek tõsta järgmises mitmeaastases

finantsraamistikus nii CEF eelarvet üldiselt, kui eraldada

sõjalisele liikuvusele kümme korda enam vahendeid, st

17,65 miljardit eurot, jääks kehtima ning neid summasid ei

kärbitaks, vaid kui, siis pigem suurendataks.

Arvestatud seisukohtade

kujundamisel – Seisukohad 5.1,

5.6.

Seletuskirja lisa 1 - Kaasamistabel

• Toetame paindlikku lähenemist, mis võimaldaks kasutada

TEN-T vahendeid vajadusel sõjalise liikuvuse, nt

taristuobjektide väljaehitamiseks ja tugevdamiseks.

Loodame, et see ettepanek rakendub.

• On mõistetav, et konkreetsed taristu vajadused (teede,

raudteede, sildade, viaduktide jt objektide) on

kooskõlastatud ka meie NATO liitlastega.

• Näeme, et antud määrus keskendub väga suures osas

raudteeühendustele, pöörates vähem tähelepanu

teedeühendustele. Leiame, et üks ei tohiks välistada teist

ning määrus peab sõnastama lisaks selge prioriteedina

kokku lepitud kahesuguse kasutusega teede sõjalisele

liikuvusele vastavaks kohaldamise. Eriti oluline on see

Baltikumis ning ka Soomes, kus väga palju transpordist, nii

isikud- kui ka kaup, liigub jätkuvalt mööda teid ning

hoolimata Rail Balticast, on meil vaja tagada ka sõjalisele

liikuvusele vastavad teed jm teedega seotud rajatised.

o Artikkel 32 juhib tähelepanu nii olemasolevate

pudelikaelade likvideerimisele, objektide

tugevdamisele, kui ka väga olulisena vajaliku

läbilaskevõime tõstmisele. Peame ka seda väga

tähtsaks ning oleme valmis siin riigiga koostööks,

nii määruse raames kui üldiselt, et ühiselt neid

probleeme lahendada.

• Sellest tulenevalt rõhutame ka määruses välja toodut, et

ühendused ja transpordikoridorid saavad toimida vaid siis,

kui need on mõlemal pool piiri nõuetele vastavalt olemas.

Murekohaks on siinkohal Läti riigi mittepiisav

keskendumine piiriüleste ühenduste loomisele lõunanaabri

Eestiga ja tagatusele oma riigi piires. See on ka julgeoleku

seisukohalt selge väljakutse. Määrus võiks olla siin

selgesõnalisem ja kohustavam.

Seletuskirja lisa 1 - Kaasamistabel

• Toetame strateegiliste taristuobjektide eraldi väljatoomist

ning prioriseerimist. (Art 33) Rõhutame ka siin teede

olulisust meie piirkonnale. Juhime tähelepanu, et Art

33/1(b) viitab, et võtmetähtsusega transporditaristu

ühendab keskusi, mis koondavad vähemalt 1 miljonit

elanikku. Kas see tähendab, et Eesti piiririigina ei

kvalifitseeru ühegi võtmetähtsusega transporditaristu

ühenduseks? Ainuke linn Baltikumis, mis selleks

kvalifitseeruks on Riia. Piiririikidele, sh. ka Soome, peaksid

siin kehtima teised alused, kui elanikkonna arv.

5. Eesti Raudtee Edastame sõjalise liikuvuse paketi AS Eesti Raudtee seisukohad:

Creating an emergency framework - EMERS

• Kiirendatud menetlused ja eelisjuurdepääs taristule: selgelt

sõnastatud EU põhimõtted, et (sõjalise)kriisi olukorras on

prioriteetsus militaarrongidel, strateegilist kaupa vedavatel

rongidel

Readiness of dual-use infrastructure

• Kaitseväe jaoks oluliste lõikude kapitaalremont ja

korrashoid (N: Valga - Võru (Koidula) vaheline lõik, sh

Sõmerpalu kaheotstarbeline väljaehitamine)

• Määrata Eesti sisene strateegiline raudteekoridor: Valga-

Tartu-Tapa-Tallinn-Muuga-Paldiski

• Strateegilisele raudteekoridorile jäävad kriitilised objektid:

hooned, seadmed/süsteemid, sillad - nende kaitse/asenduse

vahendid, strateegiliste varude loomine, dubleeritud

kriitilised süsteemid (N: maa-alune raudtee juhtimiskeskus

jne), droonikaitse võime jne

Pooling and sharing capabilities

Osaliselt arvestatud ja

teadmiseks võetud.

Seletuskirja lisa 1 - Kaasamistabel

• Eesti Raudteele vedurite/vagunite soetamine. Kasutus

kaheotstarbeline, st tavapäraselt osalevad taristutöödele -

aga kriisi tekkides on prioriteetsus militaar transpordi

teenindamisel - tuginedes rööpalaiusele, siis võimalus luua

nö Baltikumi pool

- vedureid 4-5tk

• (platvorm)vaguneid 100tk

• Ühene vagunite tehnoseisundi nõuete kehtestamine

• Pool´ing süsteem võiks võimaldada nö reserveerida ka

eraettevõtjate vedureid - vaguneid, mis kriisiolukorras oleks

prioriteedina militaarvedudeks

Stronger governance & coordination

Eesti Raudtee on valmis osalema sõjaväelise liikuvuse transpordi

töörühmas

6. Regionaal- ja

Põllumajandusministeerium

Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumi (REM) poolt saame

anda tagasiside, et REMil on eelnõu eesmärk arusaadav ja

täiendavaid märkusi ei ole. Eraldi VV positsiooni vajadust REMi

poolt ei näe.

Teadmiseks võetud.

7. AS Tallinna Lennujaam Lennujaamade

vabatahtlikkuse

ja

diferentseerimise

põhimõte

Kõik lennujaamad ei peaks automaatselt

omandama sama valmisolekut täita nii tsiviil-

kui ka sõjalisi ülesandeid (samal tasemel ja

samadel tingimustel).

O Ettepanek oleks määrata selleks

lennujaamaks Eestis Tallinna lennujaam.

•

Tuleks taotleda:

O riiklikku diferentseerimist (nt põhitaristu vs

toetav taristu);

O vabatahtlikkuse põhimõtet väiksematele

lennujaamadele.

Osaliselt arvestatud ja

teadmiseks võetud seisukohtade

kujundamisel.

Seletuskirja lisa 1 - Kaasamistabel

Riigi kohustus

katta valmisoleku

püsikulud

• Valmisolek EMERS-i jaoks tähendab

püsivaid kulusid ka rahuajal (harjutused,

personali valmisolek, reservvõime).

• Riik peaks katma valmisoleku püsikulud,

mitte ainult kriisiaegse kasutuse.

Õiguslik kaitse

lennujaama

juhatusele ja

vastutavatele

isikutele

Kriisi- ja EMERS-i olukorras tehtud otsuste

puhul peaks olema:

O õiguslik vastutuse erirežiim lennujaama

juhtkonnale;

O kaitse tsiviil- ja haldusnõuete eest, kui

tegutsetakse riigi korraldusel.

Tsiviil-sõjaliste

konfliktide eelne

lahendamise

mehhanism

Raamistikus peaks olema eeldefineeritud

konfliktide lahendamise mehhanism, kui

tsiviil- ja sõjalised vajadused lähevad vastuollu

(nt evakuatsioon vs sõjaline transport).

Riiklik

kontaktpunkt

(lennujaamadele)

Vähemalt riigisiseselt tuleks luua üks keskne

riiklik kontaktpunkt lennujaamade jaoks, mis

koondab kaitse-, transpordi-, lennundus- ja

julgeoleku informatsiooni.

Kas selline infosüsteem on täna loodud ja kas

see toimib?

Selge exit-

mehhanism

EMERS-ist

Lisaks EMERS-isse sisenemisele peab olema

loodud ka

O selge protsess EMERS-ist väljumiseks;

O kriteeriumid, millal infrastruktuur

tagastatakse täies mahus tsiviilkasutusse.

Riigi roll

kindlustus- ja

vastutusriskide

katmisel

Sõjaliste lendude ja piirangute erandite ajal:

O kommertskindlustus võib muutuda

kehtetuks või kallineda.

Tuleks taotleda:

O riiklikku kindlustusgarantiid või

hüvitusmehhanismi.

Seletuskirja lisa 1 - Kaasamistabel

8. Riigikantselei (julgeoleku- ja

riigikaitse

koordinatsioonibüroo)

Eesti poolt võiksime sisse vaadata 2. osa art 21 alates ehk

eelisjuurdepääs perioodil, mil EMERS on aktiveeritud.

Dokumendis sätestatakse, et perioodil, mil EMERS on aktiveeritud,

võimaldavad liikmesriigid, samuti taristuomanikud, -käitajad, -

haldajad sõjalisele transpordile eelisjuurdepääsu

transpordivõrkudele, -taristule, meretaristule jne. Ettepanek on

sõnastust pehmendada / muuta selliselt, et kriisis olev riik kas

„võimalusel“ annab eelisjuurdepääsu sõjalisele transpordile või siis

et kriisis oleval riigil on endal õigus prioriseerida. Eesti on väikeriik

ning nt süvasadamaid, kus saab vastu võtta kütusetankerit, on väga

piiratud arv. Olukorras, kus Eesti on kriisis ja peab 100% igal juhul

andma alati eelise sõjalisele transpordile, võib tähendada seda, et

riigis ei ole kütust, ravimeid, toitu. Oleme erinevatel õppustel

arutanud, et nt sadamate puhul peab jääma õigus riigil öelda, et nt

7-st kaist 5 saab KV enda vajadusteks, aga 2 kaid peab jääma

tsiviilvajaduste / ühiskonnaüleste vajaduste rahuldamiseks

(saartalitus).

5.11 (üks keskne riiklik kontaktpunkt kriitilise taristu operaatorite

jaoks, mis koondab kaitse-, transpordi-, lennundus- ja julgeoleku

informatsiooni): Täna sellist kontaktpunkti teadaolevalt pole.

Oleme kehtestanud, et meil on ülesannete jäävuse printsiip. JRKB

transpordi- ja lennundusinfot ei koonda, see on jagatud muuhulgas

Välisministeeriumi, Transpordiameti, Riigikantselei ja

Kaitseministeeriumi vahel. Kuivõrd tegu on pigem HNS

meetmega, kas peaks see olema KaM HNS juhtkomitee teema?

5.11 (kontaktpunkt suhtluseks riikidevaheliselt suuremamahuliste

kriiside juhtimiseks): Riigikantseleis JRKB direktori täidab NSA

rolli ning on teistele NSAdele kriisi kontaktpunktiks. Samuti on

Riigikantseleis SITKE, mis on sisult lähimatele riikidele kontaktiks

info vahetamisel. Muus osas jällegi hakkab mängima ülesannete

Teadmiseks võetud ja arvestatud

osaliselt seisukohtade

kujundamisel – Seisukohtades

5.5, 5.11, 5.12.

Seisukohas 5.12 peame siiski

vajalikuks välja tuua, et õppustel

osalemine peab jääma

kaitseväele vabatahtlikuks.

Arvestada tuleb kaitseväe

õppustel osalemise mahtu ja

ajakava. Stressitestide

tegemisele vastuseseisu ei ole.

Seletuskirja lisa 1 - Kaasamistabel

jäävus, ehk et COVID info oli parim Terviseametil näiteks.

Mingites teemades on kindlasti välisministeeriumil roll.

5.12: toetame sõjalise liikuvuse õppuste ja harjutuste korraldamist,

aga need ei peaks olema asjad iseenesest, vaid tuleks integreerida

meil siseriiklikus vaates kas HOS või RiKS alusel tehtavatesse

õppustesse. Küsimus on, kuidas need integreerida juba

olemasolevatesse formaatidesse (PACE, CMX jne), et need

lisakoormust ei tekitaks.

5.12: kaitsevägedele õppuse vabatahtlikuks jätmise osas toome

välja probleemi, et vaja on ka praktikas läbi mängida, kuidas

dekonfliktime sõjalised ja tsiviilvajadused.

9. Majandus- ja

Kommunikatsiooniministeerium

Euroopa Konkurentsivõime Fondi ja Euroopa Ühendamise

Rahastu ning riigiplaani abil jaotatavate rahade kasutamisel

sõjalise liikuvuse heaks tuleb tekitada suurem selgus.

Sõjalise liikuvuse määruses (COM(2025) 847) kavandatud

tegevuste rahastamist nähakse ette nii Euroopa Konkurentsivõime

Fondist (edaspidi ECF), Euroopa ühendamise rahastust (edaspidi

CEF) kui ka riigiplaani ressurssidest mitmeaastase

finantsraamistiku 2028–2034 (edaspidi MFF riigiplaan) raames.

Määruses COM(2025) 847 nimetatud sõjalise liikuvuse

parendamise tegevusi võib pidada kooskõlas olevaks ECF määruse

(COM(2025) 555) artikli 49 eesmärgiga võimaldada ja toetada

sõjalist logistikat. Samas tuleb rõhutada, et ECF-i kaudu on

võimalik rahastada üksnes selliseid tegevusi, mis kuuluvad fondi

kohaldamisalasse, sealhulgas:

• sõjalise liikuvuse protsesside digitaalne arendamine,

• sõjalise liikuvuse võimekustele juurdepääsu parandavate

toodete ja lahenduste soetamine,

Arvestatud seisukohtade

kujundamisel.

Seletuskirja lisa 1 - Kaasamistabel

• kahesuguse kasutusega taristu kaitse ja vastupidavuse

suurendamine,

• liikmesriikide abistamine vajalike transpordi- ja

logistikaressursside ning -seadmete kasutamisele

juurdepääsu tagamisel.

Arvestades, et COM(2025) 847 rakendamine eeldab tegevuste

ressursimahukuse tõttu kombineeritud rahastamist (sh ECF

investEU instrument), on oluline varakult luua selgus selle kohta,

millised tegevused on erinevate fondide tingimuste alusel

abikõlblikud, ning milliste kulude katmist ECF või CEF ei

võimalda.

Näiteks võib CEF katta sõjalise liikuvuse taristuvalmiduse

tõstmisega seotud investeeringuid ning ECF muuhulgas sõjalise

liikuvuse digitaalseid arendusi, kuid edasiste haldus- ja

hoolduskulude katmine jääb tõenäoliselt liikmesriikide kanda, mis

võib tulevikus tekitada lisasurve riigieelarvele.

Eeltoodust tulenevalt tuleb hinnata ka riske, mis võivad tekkida

juhul, kui ECF või CEF tööprogrammides ei avata COM(2025) 847

rakendamiseks sobivaid taotlusvoore või kui liikmesriikide

omavaheline konkurents ületab kättesaadavate voorude eelarvelise

mahu.

Väikeriigina on Eesti jaoks eriti oluline vältida olukorda, kus

sõjalise liikuvuse võimekustesse panustamine on poliitiliselt kokku

lepitud, kuid rahastuse puudumise tõttu ei ole võimalik

kokkuleppeid tähtaegselt ellu viia või võivad vajalikud tegevused

oluliselt viibida.

Seletuskirja lisa 1 - Kaasamistabel

Riskide maandamiseks on sõjalise liikuvuse määruse rakendamisel

oluline käsitleda vastavaid teemasid MMF riigiplaanis ning ECF

tööprogrammides. Süsteemne lõimimine aitab ennetada nii

rakenduslikke kui ka ajalisi riske. Kahtlemata on

Kaitseministeeriumil näiteks ECF vastavate tööprogrammide

kujundamisel keskne roll, et kõik sõjalise liikuvusega seotud

vajadused ja prioriteedid oleksid tööprogrammides õigeaegselt,

terviklikult ja piisava detailsusega kaetud.

Piiriüleste sõjaliste vedudega seotud tolliformaalsused peavad

olema kooskõlas Euroopa Liidu tolliõigusega, sealhulgas

ühtsete andmenõuetega, mis moodustavad Euroopa Liidu

tolliandmemudeli.

Ettepaneku kohaselt luuakse hiljemalt 2030. aastaks Euroopa Liidu

ülene turvaline ja piiratud juurdepääsuga sõjalise mobiilsuse

digitaalne infosüsteem, mida hakkaksid kasutama kõik

liikmesriigid kõigi sõjalise transpordi lubade, liikluskorralduse

ning tolliformaalsuste jaoks, mis on seotud piiriüleste sõjaliste

vedudega ja ELi vormiga 302.

Vormiga 302 seotud tolliformaalsuste puhul peab süsteem olema

kooskõlas Euroopa Liidu tolliõigusega, sealhulgas ühtsete

andmenõuetega, mis moodustavad ELi tolliandmemudeli. Euroopa

Liidu loodav tolliamet koos Euroopa Komisjoniga on lubanud välja

töötada vajalikud protseduurid ning protokollid määruses

sätestatud teatavate tegevuste rakendamiseks.

Sellele tähelepanu juhtides mööname, et määruses reguleeritud

digiarendustega seonduvad küsimused ei ole majandus- ja

kommunikatsiooniministeeriumi pädevuses, vaid nende eest

vastutab maksu- ja tolliamet.

Seletuskirja lisa 1 - Kaasamistabel

Kriisijuhtimise vaatest saab nõustuda sõjalise liikuvuse paketi

elementidega, mis tugevdavad riikidevahelist

koordinatsioonimehhanismi ja lubavad rakendada stressiteste

hindamaks valmisolekut sõjalise transpordi hõlbustamiseks.

Majandus- ja kommunikatsiooniministeerium on kaasatud

kaitseministeeriumi juhitud mehhanismi, mille kaudu lahendatakse

Eestis sõjaliste kaupade ja sõjaväelaste transpordi küsimusi.

Eelistame, et ELi tasandilt ei teki paralleelseid koordineerivaid

üksusi, mis suurendaksid halduskoormust.

Õppused on vajalikud, et kindlustada kiire valmisolek

hädaolukorras tegutsemiseks. Ettepaneku artiklis 43 viidatud

stressitestid on seetõttu olulised. Arvestades idatiiva kaitse vajadusi

võiks meie regioonis sõjalise transpordi valmisolekut tekstida

koosöös naaberriikidega võimalikult kiiresti.

Täpsustatud seisukoha

sõnastust, sest mõeldud on

kaitseväe õppustel osalemise

mahtu ja ajakava. Stressitestide

korraldamisele vastuseisu ei ole.

10. Kliimaministeerium Üldine kommentaar seisukohtade 5.1 ja 5.6 osas: Leiame, et antud

määruse seisukohtades pole kohane välja tuua ELi toetusmeetmeid,

sest määrus EL rahastust ei käsitle ning MFF läbirääkimised on

hetkel juba käimas.

Seisukoha seletust on täiendatud

põhimõttega, et järgmise

mitmeaastase eelarveplaaniga

planeeritud sõjalise liikuvuse

rahastust ei tohiks kindlasti

vähendada.

Seisukoht 5.3: Eeldatavasti ollakse sellises olukorras valmis

tegutsema ka nädalavahetusel, kuid usaldame, et KAMil on parem

tunnetus, millises ajaraamis on riik võimeline tegutsema.

Tunnetuslikult tundub 72h olenemata nädalapäevast mõistlikum.

Võõrustava riigi toetuse

pakkumiseks on siiski vajalik

minimaalselt 3 tööpäeva.

Seisukoht 5.3 käsitleb

Seletuskirja lisa 1 - Kaasamistabel

igapäevast olukorda, mitte

kriisiolukorda.

5.5.1 Ettepanek lisada seisukoht 5.5.1: Eesti peab oluliseks, et

EMERS-i rakendamisel jääks liikmesriikidele võimalus

luua hüvitusmehhanism EMERS-i aktiveerimisest

mõjutatud transpordikasutajatele kahjude

hüvitamiseks. Seejuures on oluline, et hüvitamise otsus

ja hüvitise suurus oleks liikmesriigi otsustada

juhtumipõhiselt, näiteks pikaajalise ja olulise mõju

korral avaliku huvi riives majandustegevuse kestlikkuse

tagamiseks.

EMERS-i aktiveerimisel antakse sõjalisele transpordile ja

relvajõududele eelisjuurdepääs taristule, mis võib pikemaajaliselt

negatiivselt mõjutada tsiviiltranspordi

kasutajaid ning seeläbi ka riigi majanduslikku toimetulekut.

Nõustume üldpõhimõttega, et sõjalisele transpordile

eelisjuurdepääsu andmise korral ei pea teistele mõjutatud

transpordikasutajatele maksma hüvitist. Samas leiame, et

liikmesriikidele peab jääma võimalus vajadusel luua

hüvitusmehhanism mõjutatud transpordikasutajatele kahjude

hüvitamiseks, hüvitamise otsus ja hüvitise suurus oleks liikmesriigi

enda otsustada juhtumipõhiselt, näiteks pikaajalise ja olulise mõju

korral avaliku huvi riives majandustegevuse kestlikkuse

tagamiseks.

Arvestatud seisukohtade

kujundamisel.

11. Siseministeerium Kommentaarid puuduvad, nõustuvad seletuskirjaga. Teadmiseks võetud.

EELNÕU

VABARIIGI VALITSUS

ISTUNGI PROTOKOLL

Tallinn, Stenbocki maja

. märts 2026. a nr

Päevakorrapunkt nr …

Eesti seisukohad Euroopa Liidu sõjalise liikuvuse määruse eelnõu kohta

1. Kiita heaks järgmised kaitseministri esitatud seisukohad Euroopa Parlamendi ja nõukogu

määruse, millega kehtestatakse meetmete raamistik, et hõlbustada kaitseotstarbelise

varustuse, sõjaliste kaupade ja sõjaväelaste transporti liidus, eelnõu (COM(2025) 847 final)

kohta:

1.1 Riigi sõjalise kaitse vajadustest lähtudes toetab Eesti Euroopa Liidu sõjalise liikuvuse

määruse eelnõu peamist eesmärki lihtsustada sõjalistel eesmärkidel varustuse, kaupade

ja personali transporti, minimeerides selle mõju tsiviiltranspordile. Seetõttu toetab Eesti

samme, mis aitavad järk-järgult välja kujundada niinimetatud kolmemõõtmelist sõjalise

Schengeni ala, hõlmates regulatsioone, taristut ja võimeid. Eesti toetab ka tõhusamaid

kahesuguse kasutusega ühendusi Euroopa Liidu kandidaatriikidega, eelkõige Ukraina ja

Moldovaga.

1.2 Eesti leiab, et sõjalise liikuvuse edendamiseks tuleb aluseks võtta Euroopa Liidus juba

loodud ning käimasolevad sõjalise liikuvuse parandamise ja lihtsustamise tegevused –

näiteks tuleks juba Euroopa Liidu üleselt harmoneeritud piiriületuse vormid võtta

praktikas kasutusse ning jõustada õiguslikult siduvalt. Peame vajalikuks, et maa-, mere-

ja õhudomeenide vormid jääksid eraldiseisvaks. Euroopa Liidu sõjalise liikuvuse lubade

andmise protsessid ja lubade vormid peavad selgelt olema kooskõlas NATO sõjalise

liikuvuse protsesside ja vormidega.

1.3 Eesti toetab vastuvõtva riigi alaliste sõjalise liikuvuse lubade menetlusaja (loa taotluse

esitamisest piiri ületamiseni) lühendamist kolmele tööpäevale. Ajutiste lubade taotluste

menetlustähtaeg peab olema minimaalselt samuti kolm tööpäeva (või 120 tundi), et

kindlustada vastuvõtva riigi toetuse tagamine.

1.4 Eesti toetab sõjalise liikuvuse lubade taotlemise ja menetlemise digitaalse süsteemi

Euroopa Liidu ülest kasutuselevõttu, mis on ühtlasi küberturvaline, hukukindel ja

suveräänne. Oluline on, et süsteem võimaldab menetleda nii sõjalise liikuvuse

piiriületusvorme kui ka tollivorme. Eesti jaoks on oluline, et digitaalne süsteem arvestaks

vajadusega menetleda nii Euroopa Liidu kui ka NATO vormi 302, oleks avatud

kasutuseks ka Euroopa Liitu mittekuuluvatele NATO liitlastele ja ühilduks asjakohaste

NATO süsteemidega. Eesti teeb ettepaneku Euroopa Kaitsefondi raames arendatud

lahenduse Secure Digitalisation of Military Mobility Systems kasutuselevõtuks ja

võimekuste edasiarenduseks.

1.5 Eesti toetab piiriülese sõjalise transpordi hädaolukorraraamistiku ehk Euroopa sõjalise

liikuvuse tõhustatud reageerimissüsteemi (EMERS) loomist eeldusel, et selle

rakendamine, protseduurid ja tekkivad kohustused on selged ja realistlikud. Eesti ei saa

toetada automaatse sõjalise liikuvuse lubade väljastamise kohustuse seadmist, kuna

selline otsus on liikmesriikide ainupädevuses. On oluline, et kriisis olevale riigile jääks

õigus prioriseerida eelisjuurdepääsu sõjalisele transpordile, samal ajal arvestades

elutähtsate teenuste ja kaupade liikumise vajadusega. Samuti on oluline, et EMERS-i

loomisel arvestataks NATO kriisireageerimise meetmetega, et vältida dubleerimist ja

vastuolulisi nõudeid. EMERS-i rakendamisel on oluline arvestada ka olemasolevaid

kahe- ja mitmepoolseid kokkuleppeid.

1.6 Eesti peab oluliseks, et EMERS-i rakendamisel jääks liikmesriikidele võimalus luua

hüvitusmehhanism EMERS-i aktiveerimisest mõjutatud transpordikasutajatele kahjude

hüvitamiseks. Seejuures on oluline, et hüvitamise otsus ja hüvitise suurus oleks

liikmesriigi otsustada juhtumipõhiselt, näiteks arvestades pikaajalise ja olulise mõju

korral avalikust huvist tulenevat riivet majandustegevuse kestlikkuse tagamiseks. Samas

peame otstarbekaks liikmesriikide poolse võimaliku hüvitamise peamised lähtekohad

Euroopa Liidu tasemel läbi rääkida, et vältida katteta ootuste tekitamist.

1.7 Eesti jaoks on oluline, et sõjalise liikuvuse koridoride kahesuguse kasutusega

raudteelõikude ajakohastamisel ei kaasneks liikmesriikidele kohustust ümberehituseks

Euroopa standardsele nominaalsele rööpmelaiusele ega seataks rahastuspiiranguid

olemasoleva 1520 mm raudtee parendustegevustele. Euroopa Liidu toetuse kasutamine

raudteetaristu arendamiseks ei tohiks olla piiratud üksnes 1435 mm raudteetaristuga.

Lisaks peame oluliseks kahese kasutusega taristu käsitlemist tervikuna, pöörates

seejuures tähelepanu ka raudteede ja maanteede taristu- ning masinapargi olukorrale, mis

mõjutab oluliselt sõjalist liikuvust.

1.8 Eesti toetab riikide ja Euroopa Komisjoni vahel info jagamist transporditaristu

arendusvajaduste ning piiriülese liikumise, sealhulgas vastuvõtva riigi toetuse

planeerimiseks oluliste andmete kohta, arvestades seejuures andmekaitse ja muude

asjakohaste piirangutega. Peame vajalikuks näha määruses ette, et kriitilise taristu kohta

käiva info puhul on võimalik vältida sama info korduvat esitamist. Eesti ei toeta kogu

kriitilise taristuga seotud info jagamist, arvestades info tundlikkust.

1.9 Eesti ei toeta Euroopa Komisjonile ligipääsu andmist liikmesriikide sõjalises transpordis

potentsiaalselt kasutatavate sõidukite registritele ja ülevaadetele. Liikmesriikide põhiselt

peab selline ligipääs ja teadmine olemas olema liikmesriikide kaitsevägedel.

1.10 Eesti teeb ettepaneku luua sõjalise liikuvuse kriitilise taristu kaitseks ühtsed

kriteeriumid ja nende järgimise kontrollmehhanismid. Ühtsete kriteeriumide

kehtestamisel on oluline arvestada piirkondlike eripäradega.

1.11 Eesti hinnangul peab sõjalise liikuvuse solidaarsusreserviga edasiliikumiseks Euroopa

Komisjon esmalt tegema põhjaliku analüüsi, sealhulgas lünkadest, mida reserv kataks,

ja sellega seotud kuludest. Reserviga liitumine peaks olema vabatahtlik ja jätma

liikmesriikidele suveräänsuse riigikaitse võimete kasutamisel. Solidaarsusreservi

võimalik loomine ja kasutamine peab olema kooskõlas NATO sõjalise liikuvusega

seotud meetmetega ning neid mitte dubleerima.

1.12 Eesti toetab Euroopa Komisjoni ettepanekut luua sõjalise liikuvuse transporditöörühm

tingimusel, et sellel on nõustav funktsioon ning välditakse NATO-s ja Euroopa Liidus

olemasolevate lahenduste dubleerimist. Oluline on, et sõjalise liikuvuse riikliku

koordinaatori pädevusala oleks selgelt piiritletud ning tal oleks koordineeriv funktsioon.

1.13 Eesti toetab sõjalise liikuvuse õppuste ja harjutuste korraldamist, et tuvastada

täiendavaid parendusvajadusi. Leiame, et sõjalise liikuvuse õppused peavad olema

integreeritud riigisiseste ja rahvusvaheliste (näiteks NATO) õppustega. Peame oluliseks,

et õppustel osalemine jääks liikmesriikide kaitsevägedele ja sõjalise transporditaristu

haldajatele vabatahtlikuks. Samuti peame oluliseks, et õppused oleksid avatud

osalemiseks samameelsetele partneritele, eelkõige NATO liitlastele.

2. Eesti esindajatel Euroopa Liidu Nõukogu eri tasanditel väljendada ülaltoodud seisukohti.

3. Kaitseministeeriumil teha punktis 1 nimetatud seisukohad teatavaks huvirühmadele, kes

olid kaasatud seisukohtade kujundamisesse. Riigikantseleil esitada punktis 1 nimetatud

määruse eelnõu ja seisukohad Riigikogu juhatusele ning teha seisukohad teatavaks Eestist

valitud Euroopa Parlamendi liikmetele ning Eestist nimetatud Euroopa Majandus- ja

Sotsiaalkomitee ja Regioonide Komitee liikmetele.

Kristen Michal Keit Kasemets

Peaminister Riigisekretär

1 / 21

SELETUSKIRI

Eesti seisukohad sõjalise liikuvuse määruse eelnõu kohta

1. Sissejuhatus

Euroopa Komisjon ja Euroopa Liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrge esindaja esitasid

19. novembril 2025. a Euroopa Parlamendile ja nõukogule ettepaneku võtta vastu määrus1,

millega soovitakse luua sidus ja ühtlustatud Euroopa Liidu (edaspidi EL) tasandi raamistik, et

hõlbustada kaitseotstarbelise varustuse, sõjaliste kaupade ja sõjaväelaste liikumist ja transporti

liidus (edaspidi määruse eelnõu).

Määruse eelnõu eesmärk on kajastada sõjalise transpordi vajadusi ja nõudeid Euroopa Liidu

õigusaktides ja programmides, tehes selleks muudatusi kehtivates õigusaktides ning

kehtestades uusi iseseisvaid sätteid.

Sõjaline liikuvus on liikmesriikide relvajõudude suutlikkus liigutada vägesid ja varustust liidu

piires ning üle selle välispiiride vajaliku aja raames Euroopa julgeoleku ja kaitse ning

looduslike ja inimtekkeliste kriiside korral. Euroopa Liidu liikmesriikide relvajõud peavad

olema võimelised korraldama sõjalist varustuse, kaupade ja isikute transporti liidus ning üle

selle välispiiride, minimeerides ja leevendades samal ajal sellise transpordi mõju

tsiviiltranspordile, ning reageerima kiiresti ja piisavas mahus kriisidele, mis puhkevad liidu

välispiiridel ja neist väljaspool. Lisaks näitab Venemaa agressioon Ukraina vastu iga päev, kui

oluline on sõjalise abi ja varustuse võimalikult kiire ja sujuv liikumine.

Olenemata senistest arengutest püsivad Euroopa Liidus endiselt olulised takistused tõhusa

sõjalise liikuvuse saavutamisel. Erinevad riiklikud eeskirjad, killustunud menetlused ja selge

koordineerimise puudumine põhjustavad jätkuvalt viivitusi sõjalisel transpordil. Euroopa Liidu

transporditaristu ei ole piisavalt kohandatud kahesuguse kasutuse vajadustele ning on endiselt

haavatav häirete suhtes. Kütuste kättesaadavus sõjaliste transpordioperatsioonide jaoks on

jätkuvalt probleem. Kahesuguse kasutusega transpordivõimekus, mis on sõjaliste

transpordioperatsioonide jaoks kriitilise tähtsusega, on endiselt napp. Need takistused

moodustavad liidu transpordivõrgu kriitilised haavatavused ning nõrgendavad Euroopa Liidu

julgeolekuhoiakut, tsiviilkaitseoperatsioone ja heidutusvõimet.

Sõjalise liikuvuse eesmärke, murekohti ja võimalusi on käsitletud ka Euroopa kaitsepoliitika

valges raamatus „Euroopa kaitsevalmidus 2030“2. 16. oktoobril 2025 vastu võetud

kaitsevalmiduse tegevuskavas aastani 20303 sõnastatakse selged eesmärgid ja vahe-eesmärgid.

Samuti kutsuti Euroopa Ülemkogu 26. juuni 2025. aasta järeldustes4 komisjoni ja kõrget

esindajat üles esitama täiendavaid ettepanekuid sõjalise liikuvuse tugevdamiseks, et

võimaldada kaitsevarustuse ja -personali tõhusat liikumist kogu liidus.

Määrus vastab neile üleskutsetele ning moodustab koos ühisteatisega5 sõjalise liikuvuse paketi.

Määruse eelnõuga esitatakse terviklik meetmete kogum, mille eesmärk on hõlbustada sõjalistel

1 COM(2025) 847 final: Ettepanek: EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU MÄÄRUS, millega kehtestatakse

meetmete raamistik, et hõlbustada kaitseotstarbelise varustuse, sõjaliste kaupade ja sõjaväelaste transporti liidus 2 JOIN(2025) 120 final - White Paper for European Defence – Readiness 2030. 3 JOIN(2025) 27 final - JOINT COMMUNICATION TO THE EUROPEAN PARLIAMENT, THE EUROPEAN

COUNCIL AND THE COUNCIL - Preserving Peace - Defence Readiness Roadmap 2030. 4 Euroopa Ülemkogu 26. juuni 2025 järeldused 5 JOIN(2025) 846 final - ÜHISTEATIS EUROOPA PARLAMENDILE JA NÕUKOGULE sõjalise liikuvuse kohta

2 / 21

eesmärkidel varustuse, kaupade ja personali transporti, minimeerides ja leevendades samal ajal

sellise transpordi mõju tsiviiltranspordile.

Määrus hõlmab terviklikku meetmete kogumit, mille eesmärk on:

a) piiriülese sõjalise transpordi sujuvamaks muutmine (ühtse loamenetluste raamistiku

loomine ning katkematu ja ohutu sõjalise transpordi tagamine);

b) hädaolukordadele reageerimise tõhustamine (luues tõhusa, koordineeritud ja

tulemusliku raamistiku sõjalise transporti hõlbustamiseks ajutistele, erakorralistele ja

kiireloomulistele olukordadele reageerimiseks);

c) taristu valmisoleku ja kaitse parandamine (eeskirjade kehtestamine kahesuguse

kasutusega transporditaristu valmisoleku suurendamiseks ning strateegilise kahesuguse

kasutusega taristu paremaks kaitsmiseks kõigi ohtude ja riskide eest);

d) solidaarsuse ja võimete jagamise edendamine (soodustades transpordi- ja

logistikavõimete jagamist ja panustamist sõjalise liikuvuse solidaarsusreservi kaudu

ning suurendades olemasolevate transpordivõimete nähtavust sõjalise transpordi jaoks).

Seisukohad ja seletuskirja on koostanud Kaitseministeeriumi ametnikud NATO ja Euroopa

Liidu, innovatsiooni, kaitsevalmiduse ja õigusosakonnast ning kaitsenõunik Eesti Vabariigi

alalises esinduses ELi juures, Kaitseväest toetuse väejuhatuse liikumis- ja veoteenistus,

Kliimaministeeriumist välissuhete osakonna nõunik Viktoria Sitnik

([email protected]) ja liikuvuse arengu ja investeeringute osakonna

juhataja Eva Killar ([email protected]) ning Riigikantseleist Julgeoleku ja

riigikaitse koordinatsioonibüroo nõunik Lea Vainult ([email protected]).

Valdkonna eest vastutav asekantsler Kaitseministeeriumis on kaitsepoliitika asekantsler Tuuli

Duneton ([email protected]).

2. Sõjalise liikuvuse määruse eelnõu sisu ja võrdlev analüüs

Peatükk I – Üldsätted ja eesmärk (artiklid 1–3)

Peatükis I sätestatakse määruse eelnõu ese, reguleerimisala ning määratletakse kohaldamiseks

vajalikud mõisted. Määruse eelnõuga kehtestatakse meetmed, mis on suunatud kahesuguse

kasutusega varustuse, transpordivahendite ja taristu kasutatavusele ning nende kaudu

sõjalise transpordi hõlbustamisele liidus ja üle liidu välispiiride, rõhutades samal ajal

kohustust minimeerida ja leevendada mõju tsiviiltranspordile. Samas täpsustatakse, et

määrus hõlmab eelkõige (i) ühtset piiriüleste sõjaliste vedude loa- ja menetlusraamistikku koos

tolliformaalsuste lihtsustamisega, (ii) ajutisi erakorralisi meetmeid kiireks reageerimiseks, (iii)

reegleid kahesuguse kasutusega taristu valmisoleku ja strateegilise kahesuguse kasutusega

taristu kaitse ning vastupidavuse tagamiseks ning (iv) meetmeid transpordi- ja

logistikavõimekuste jagamiseks ja koondamiseks ning nende nähtavuse suurendamiseks.

Kohaldamisala järgi reguleeritakse liidus toimuvat (täielikult või osaliselt) sõjalist transporti,

mida teostavad liikmesriikide relvajõud või mis toimub nende vastutusel; määrus hõlmab ka

NATO liitlaste rolli juhtudel, mis on eraldi artiklites ette nähtud.

Peatükk II – Ühtne raamistik sõjalise liikuvuse jaoks (artiklid 4–31)

Jagu I – Piiriüleste sõjaliste vedude menetlusraamistik (artiklid 4–17)

Käesolevas jaos kehtestatakse ühtne menetluslik raamistik piiriüleste sõjaliste vedude

korraldamiseks. Sätestatakse, et vastuvõttev liikmesriik võib anda taotlevale liikmesriigile kas

3 / 21

alalise sõjalise transpordi loa või ajutise (ad hoc) loa, sõltuvalt veo iseloomust ja sagedusest.

Alalised load on ette nähtud korduvate vedude hõlbustamiseks, samas kui ajutisi lube

kasutatakse üksikute või erakorraliste vedude puhul. Reguleeritakse loamenetluste loogika,

lubade liigid ning nende kasutamise tingimused, seostades loa- ja kooskõlastusprotsessi

konkreetsete olukordadega, sealhulgas ebatavaliste vedude, ohtlike veoste ja

liikluskorralduslike erimeetmete korral.

Samas jaos nähakse ette digitaalse toe kasutamine sõjalise liikuvuse menetluste läbiviimiseks.

Komisjonil on pädevus võtta vastu rakendusakt, millega luuakse turvaline ja piiratud

ligipääsuga sõjalise liikuvuse digitaalne infosüsteem (Military Mobility Digital Information

System, MMDIS). Liikmesriigid on kohustatud kasutama nimetatud süsteemi loataotluste,

kooskõlastuste ja nendega seotud toimingute jaoks pärast süsteemi kasutuselevõttu. Digitaalse

süsteemi kasutamine hõlmab ka teatavaid tolliformaalsusi, tagades menetluste

standardiseerimise ja läbipaistvuse.

Lisaks reguleeritakse käesolevas jaos tolliformaalsuste lihtsustamist liidu välispiiridel liikuvate

sõjaliste veoste puhul. Sätestatakse NATO ja EL-i vormide 302 kasutamine ning nende

dokumentide võimaliku digitaliseerimise alused, et toetada piiriülese sõjalise transpordi sujuvat

dokumenteerimist ja menetlemist.

Artiklis 17 käsitletakse eraldi sõjalist transporti NATO operatsioonide, missioonide ja õppuste

kontekstis. Selles sätestatakse, millistel juhtudel ja millises ulatuses kohaldatakse määruse

eelnõu sätteid NATO raames toimuva transpordi suhtes, tagades kooskõla liidu ja liitlaste

kohustuste vahel.

Jagu II – Euroopa sõjalise liikuvuse tõhustatud reageerimissüsteem EMERS (artiklid 18–

31)

II jaos kehtestatakse Euroopa sõjalise liikuvuse tõhustatud reageerimissüsteem EMERS

(European Military Mobility Enhanced Response System), mis moodustab ajutiste meetmete

raamistiku olukordadeks, kus tekib tegelik või prognoositav vajadus oluliselt suurema mahu,

sageduse või kiirusega sõjaliste vedude järele ning tavamenetlused või olemasoleva taristu

läbilaskevõime ei ole piisavad. EMERS-i aktiveerimine toimub komisjoni ettepanekul ning

nõukogu rakendusakti alusel, rangelt kindlaksmääratud tähtaegade ja tingimuste alusel.

EMERS-i rakendamise ajal võib tavapäraseid loataotlusi vastuvõtvate liikmesriikide poolt

teatavatel tingimustel anda vaikimisi nõusoleku menetlusega, kuid sellega kaasneb tugevdatud

teavitamis- ja koordineerimiskohustus. Sätestatakse prioriteetse ligipääsu menetlus, mille alusel

tagatakse sõjalistele vedudele eelisjuurdepääs transporditaristule. Lisaks nähakse ette

erimeetmed ohtlike veoste, ebatavalise gabariidi või kaaluga maanteeveo ning sõidu- ja

puhkeaja normide kohaldamiseks EMERS-i perioodil. Samuti reguleeritakse teatud

liikluspiirangute ajutist kohaldamata jätmist, et võimaldada kiiret ja tõhusat sõjalist liikumist.

Käesolevas jaos sätestatakse ka erisused valdkondlikes kontrollides ning kiirendatud

tollikorraldus liidu välispiiril EMERS-i ajal, tagamaks, et sõjalised veod ei takerduks

tavapärastesse haldus- ega kontrollimenetlustesse.

Peatükk III – Transporditaristu vastupidavus (artiklid 32–34)

Peatükis III reguleeritakse kahesuguse kasutusega transporditaristu valmisoleku ning

strateegilise kahesuguse kasutusega taristu (strategic dual-use infrastructure, SDI)

4 / 21

määratlemise ja kaitse miinimumnõudeid eesmärgiga tagada liidu territooriumil sõjalise

liikuvuse toimepidevus nii tava- kui ka kriisiolukordades.

Liikmesriikidele pannakse kohustus kaardistada ja hinnata oma territooriumil paiknevad

sõjalise liikuvuse seisukohast kriitilised transpordikoridorid ning nendel paiknev kahesuguse

kasutusega taristu, võttes arvesse mitte üksnes kandevõimet ja gabariite, vaid ka marsruutide

järjepidevust, ümbersuunamisvõimalusi ning kriitiliste sõlmpunktide haavatavust. Hindamise

tulemusel tuleb liikmesriikidel rakendada meetmeid, millega kõrvaldatakse tuvastatud

pudelikaelad ja puuduvad ühendused ning parandatakse koostalitlusvõimet, eelkõige

raudteevõrgu tehniliste parameetrite, koormusklasside ja signalisatsioonisüsteemide osas.

Lisaks nähakse ette kohustus integreerida sõjalise liikuvuse vajadused transporditaristu

planeerimis- ja investeerimisotsustesse ning tagada, et taristu kohandamine toimuks

koordineeritult ja sünkroniseeritult nii riiklikul kui ka liidu tasandil, sh kooskõlas TEN-T võrgu

arenguga. See tähendab, et kahese kasutusega taristu arendamist ei käsitleta eraldiseisva

kaitsevaldkonna meetmena, vaid osana üldisest transpordipoliitikast.

Peatükis reguleeritakse eraldi strateegilise kahese kasutusega taristu määratlemine.

Liikmesriigid peavad kehtestama menetluse, mille alusel tuvastatakse SDI objektid, koostama

nende kohta nimekirja ning tagama, et nimetatud taristu suhtes rakendatakse minimaalset

kaitse- ja vastupidavusmeetmete paketti. Need meetmed hõlmavad muu hulgas riskihindamist,

sealhulgas riske, mis tulenevad taristu välisomandist või -kontrollist, samuti intsidentidest ja

häiretest teavitamise kohustust pädevatele asutustele.

Samuti nähakse ette, et liikmesriigid esitavad komisjonile regulaarset teavet kahesekasutusega

ja SDI taristu kohandamise ja kaitse meetmete rakendamise kohta, võimaldades komisjonil

jälgida liidu tasandil taristu valmisoleku arengut ning vajaduse korral algatada täiendavaid

koordineerimismeetmeid.

Peatükk IV – Transpordi- ja logistikavõimekuste kättesaadavus (artiklid 35–39)

Peatükis IV luuakse solidaarsusreserv (Solidarity Pool) kui liidu tasandil koordineeritud

mehhanism, mille eesmärk on tagada liikmesriikide sõjalise transpordi ja sellega seotud

logistikavõimekuste kättesaadavus ning nende tõhus kasutamine. Sätestatakse, et

solidaarsusreserv muutub operatiivseks pärast komisjoni rakendusakti vastuvõtmist, millega

määratakse kindlaks mehhanismi toimimise tehnilised ja menetluslikud üksikasjad.

Liikmesriigid on kohustatud registreerima oma transpordi- ja logistikavõimekused, sealhulgas

eriveokid, rasketehnika, õhu- ja meretranspordivõimekused ning muud strateegilised ressursid,

mille abil on võimalik toetada sõjalisi vedusid. Registreeritud võimekused koondatakse liidu

tasandil hallatavasse süsteemi, mille kaudu suurendatakse nende nähtavust ning võimaldatakse

kiiret ümberpaigutamist eelkõige EMERS-i raames ja muude koordineeritud sõjaliste

operatsioonide toetamiseks.

Peatükis nähakse ette, et solidaarsusreservi toimimist toetatakse raamlepingute kaudu, mis

sõlmitakse kahesuguse kasutusega transporditeenuse pakkujatega. Raamlepingute eesmärk on

tagada, et kriitilised võimekused on vajaduse korral lühikese etteteatamisajaga kasutatavad ning

et lepingulised tingimused, sealhulgas hinnastamine ja teenuse osutamise prioriteedid, on

eelnevalt kokku lepitud. Samuti sätestatakse vaidluste lahendamise kord olukordadeks, kus

mitme liikmesriigi vajadused konkureerivad samade võimekuste kasutamisele.

5 / 21

Peatükk V – Horisontaalsätted (artiklid 40–45)

Määruse eelnõu peatükis V sätestatakse rakendamise üldine juhtimis- ja

koordineerimisraamistik. Iga liikmesriik on kohustatud määrama piiriülese sõjalise transpordi

riikliku koordinaatori (National Coordinator for Cross-Border Military Transport), kes peab

olema alaliselt kättesaadav ning kelle ülesandeks on tagada sõjalise liikuvuse küsimustes

keskne kontaktpunkt nii riigisiseselt kui ka liidu tasandil. Koordinaatori pädevus hõlmab

loataotluste ja nendega seotud teavituste menetluse suhtluse korraldamist, tolliformaalsuste

toetamise koordineerimist ning EMERS-i aktiveerimise korral prioriteetse ligipääsu taotluste

käsitlemist.

Lisaks nähakse ette sõjalise liikuvuse transporditöörühma (Military Mobility Transport Group

- MMTG) moodustamine komisjoni juures. MMTG koosneb liikmesriikide määratud

esindajatest ning komisjoni esindajatest ning selle ülesanne on nõustada komisjoni määruse

rakendamisega seotud küsimustes, edendada liikmesriikide vahelist teabevahetust ning

soodustada parimate praktikate levikut. MMTG ei ole üksnes konsultatiivne foorum, vaid ka

tehniline koordineerimisplatvorm, mille kaudu käsitletakse rakendamisprobleeme, arutatakse

tehniliste ja menetluslike standardite ühtlustamist ning valmistatakse ette komisjoni rakendus-

ja delegeeritud aktide sisu.

Peatükis reguleeritakse ka komisjoni volitusi võtta vastu rakendus- ja delegeeritud akte ning

kohaldada komiteemenetlust vastavalt kehtivale liidu õigusele. Nimetatud volituste eesmärk on

võimaldada määruse tehniliste ja korralduslike elementide täpsustamist ning ajakohastamist

ilma kogu õigusakti muutmata, tagades seeläbi määruse paindliku ja ühtse kohaldamise kogu

liidus.

Peatükk VI – Muudatused teistes liidu õigusaktides (artiklid 46–49)

Määruse eelnõu peatükis VI sätestatakse konkreetsed muudatused mitmes olemasolevas liidu

õigusaktis, eesmärgiga kõrvaldada regulatiivsed takistused, mis võiksid piirata sõjalise

liikuvuse meetmete rakendamist. Muudatused puudutavad eelkõige raudtee- ja

lennundusvaldkonna reguleerivaid raamistikke, sealhulgas Euroopa Liidu Raudteeameti ja

Euroopa Liidu Lennundusohutusameti pädevust reguleerivaid sätteid.

Raudteevaldkonnas nähakse ette täpsustused, mis võimaldavad arvestada sõjalise transpordi

eripära ohutus- ja sertifitseerimisprotseduurides, eelkõige seoses raudtee kasutusõiguse,

rööpmelaiuse, koormusklasside ning liiklusjuhtimissüsteemide koostalitlusvõimega.

Lennundusvaldkonnas muudetakse vastavaid sätteid eesmärgiga tagada, et sõjalise ja kahese

kasutusega lennutranspordi ohutus- ja sertifitseerimisnõuded ei satuks vastuollu eelnõukohase

määruse alusel rakendatavate erimenetlustega, eriti EMERS-i rakendamise ajal.

Peatükis rõhutatakse, et nimetatud muudatused ei loo uusi ohutusstandardeid, vaid kohandavad

olemasolevaid menetlusi viisil, mis võimaldab neil toimida koos sõjalise liikuvuse määrusega.

Seeläbi tagatakse, et liidu tasandil kehtivad sektoripõhised reeglid ei muutu määruse eelnõu

rakendamisel takistuseks, vaid toetavad selle eesmärkide saavutamist.

Peatükk VII – Lõppsätted (artiklid 50–53)

Peatükis VII sätestatakse määruse eelnõu kohaldamisega seotud üldised kaitse- ja

järelevalvesätted ning määruse jõustumise kord. Konfidentsiaalsuse osas nähakse ette, et kogu

6 / 21

määruse eelnõu alusel vahetatav teave peab olema kasutatav üksnes eesmärkidel, milleks see

on edastatud, ning et liikmesriigid ja liidu institutsioonid peavad rakendama meetmeid

ärisaladuste, tundliku teabe ning liidu või liikmesriikide poolt klassifitseeritud teabe kaitseks.

Eriti rõhutatakse keeldu muuta teabe salastatuse taset või seda deklassifitseerida ilma teabe

algataja eelneva kirjaliku nõusolekuta, tagamaks teabe turvaline käsitlemine kogu

menetlusahela vältel.

Isikuandmete kaitse osas sätestatakse, et määruse eelnõu kohaldamisel toimuv andmetöötlus

peab olema kooskõlas isikuandmete kaitse üldmäärusega (GDPR) ning liidu institutsioonide

suhtes kohaldatava määrusega (EL) 2018/1725. Määruse eelnõus täpsustatakse, et

isikuandmeid tohib töödelda üksnes määruse rakendamiseks vajalikus ulatuses ning vastavalt

proportsionaalsuse ja eesmärgipärasuse põhimõtetele.

Lisaks nähakse ette komisjoni kohustus viia kindlaksmääratud ajavahemiku möödumisel läbi

määruse kohaldamise hindamine ning esitada selle kohta aruanne Euroopa Parlamendile ja

nõukogule. Hindamise eesmärk on analüüsida määruse tõhusust, tulemuslikkust ja asjakohasust

ning vajaduse korral teha ettepanekuid määruse muutmiseks.

Lõpuks sätestatakse eelnõus määruse jõustumine kahekümnendal päeval pärast selle avaldamist

Euroopa Liidu Teatajas ning selle kohaldamise algus, tagamaks õiguskindlus ja määruse ühtne

rakendamine kogu liidus.

3. Õiguslik alus, vastavus subsidiaarsuse ja proportsionaalsuse põhimõtetele

3.1 Õiguslik alus

Käesoleva sõjalise liikuvuse paketi õiguslikud alusel on Euroopa Liidu toimimise lepingu

(edaspidi ELTL) artiklid 91 ja 100 lõige 2, mis käsitletavad ühise transpordipoliitika ning

liikmesriigi territooriumi ja rahvusvahelise transpordiga seotud sätete kehtestamist.

Liikmesriikide relvajõud sõltuvad oma sõjaliste vedude läbiviimisel suurel määral kahesuguse

kasutusega transporditaristust ja -varustusest. Seda kahesuguse kasutuse mõõdet tunnistades

saab ühist transpordipoliitikat mobiliseerida ja arendada nii, et see toetaks sõjalise transpordi

konkreetseid vajadusi.

Peale selle peavad piiriülese sõjalise transpordi eeskirjad olema nõuetekohaselt integreeritud ja

edasi arendatud liidu tasandil välja töötatud ühise transpordipoliitika raames, eelkõige selleks,

et võtta arvesse tsiviilettevõtete poolt relvajõudude nimel korraldatava transpordi eripärasid

ning tagada, et selle mõju muule tsiviiltranspordile oleks võimalikult väike ja leevendatud.

3.2 Subsidiaarsus

Sõjaline liikuvus Euroopa Liidus tähendab liikmesriikide relvajõudude võimet vägesid ja

varustust liidus ja üle liidu välispiiride sõjalistel eesmärkidel kiiresti kasutusele võtta. Kuna

sõjaline liikuvus on oma olemuselt riikidevaheline, mõjutab seda märkimisväärselt piiriülese

liikumise keerukus. Lahendades piiriülese sõjalise transpordiga seotud probleeme, on määruse

eelnõu kooskõlas subsidiaarsuse põhimõttega, tagades otsuste tegemise tõhusaimal tasandil, et

hõlbustada sujuvat ja tõhusat sõjalist liikuvust kogu Euroopa Liidus.

7 / 21

Regulatiivsest küljest ei ole vaatamata riiklikele ja valitsuste vahelistele jõupingutustele

piiriülese sõjalise transpordi hõlbustamisel piisavalt edusamme tehtud. Kehtivat regulatiivset

keskkonda iseloomustavad ebaühtlased ja lahknevad riiklikud eeskirjad, mille tulemuseks on

killustatud raamistik, mis takistab transporditaristu tõhusat kahesugust kasutust ning seega

sõjaväelaste ja sõjalise varustuse piiriülest transporti. Selle probleemi lahendamiseks on vaja

liidu tasandi õigusraamistikku, et kehtestada sidus ja ühtne lähenemisviis, millega tagatakse

transporditaristu kahesugune kasutamine sõjaliseks liikumiseks. Peale selle tuleb piiriülest

sõjalist transporti reguleerivad eeskirjad integreerida ja välja töötada liidu tasandil kehtestatud

ühise transpordipoliitika raames.

Taristu puhul tuginevad piiriülesed sõjalised veod olemuslikult mitut liikmesriiki hõlmavatele

kahesuguse kasutusega taristuvõrkudele. Selle piiriülese mõõtme parimad näited on

2025. aastal kindlaks määratud sõjalise liikuvuse koridorid. Seega on määruse eelnõus

kavandatavad meetmed kahesuguse kasutusega taristu valmisoleku ja vastupidavuse

suurendamiseks vajalikud piiriüleste sõjaliste vedude sujuva läbiviimise tagamiseks ja ühtlasi

kooskõlas subsidiaarsuse põhimõttega. Killustatud riigisisesed lahendused seevastu ei

võimaldaks saavutada eesmärki tagada piiriüleste sõjaliste vedude läbiviimine otstarbekohasel

kahesuguse kasutusega taristul.

Transpordi- ja logistikavõimete valdkonnas esineb liikmesriikides märkimisväärseid lünki,

mida on tarbetu või liiga kulukas üksnes riiklikul tasandil kõrvaldada. Selle probleemi

lahendamiseks on mitu liikmesriiki edukalt rakendanud transpordi- ja logistikavõimete

jagamise algatusi, nagu strateegiline õhuvedu, mis näitab koostööl põhinevate lähenemisviiside

potentsiaali. Need algatused on aga praegu killustatud ja ei hõlma kõiki liikmesriike. Määruse

eelnõu eesmärk on tugineda nendele edusammudele, muutes võimete jagamise kaudu vahendid

kättesaadavaks kõigile liikmesriikidele ja laiendades nende kohaldamisala teistele

transpordiliikidele ja -võimetele. Sõjalise liikuvuse solidaarsusreservi loomise ning solidaarsust

suurendavate meetmete rakendamise kaudu järgitakse ettepanekus subsidiaarsuse põhimõtet,

pakkudes piiriülesele probleemile liidu tasandi lahenduse. Selline lähenemisviis võimaldab

vahendeid tõhusamalt ja koordineeritumalt kasutada, millest saavad kokkuvõttes kasu kõik

liikmesriigid.

Kuna Euroopa Kontrollikoda6 ja sidusrühmad, kellega konsulteeriti, rõhutasid Euroopa Liidu

tasandi meetmete vajalikkust ja asjakohasust sõjalise liikuvuse süsteemsete tõkete

kõrvaldamiseks, muutus pakilise vajaduse tõttu sõjalist liikuvust parandada oluliseks Euroopa

Liidu sekkumine, et leida vajaliku kiiruse ja ulatusega ühtne lahendus.

Arvestades eeltoodut ning asjaolu, et ettepanek on suunatud piiriülese sõjalise transpordi

lihtsustamisele, on kõnesolev määrus kooskõlas subsidiaarsuse põhimõttega.

3.3. Proportsionaalsus

Määruse eelnõu eesmärk on hõlbustada ja tõhustada sõjalist transporti liidus, edendades

tsiviiltaristu kahesugust kasutust ja paremat koordineeritust liikmesriikide vahel. Selle eesmärgi

saavutamiseks on kavandatud meetmed proportsionaalsed määruse vajadustega, saavutades

tasakaalu sõjalise transpordi ühtlustatud õigusnormide ja menetluste ning liikmesriikide esmase

6 Euroopa Kontrollikoja eriaruanne 04/2025 „ELi sõjaväeline liikuvus – kavandamisega seotud puuduste ja

takistuste tõttu ei ole täiskäiku saavutatud“.

8 / 21

vastutuse vahel sõjalise liikuvuse valdkonnas. Määruse eelnõu ei mõjuta liikmesriikide

suveräänsust otsustada oma relvajõudude liikumise üle liidus ega nende õigust anda teise

liikmesriigi relvajõududele luba oma territooriumi läbimiseks. Selle asemel aitab määrus kaasa

selliste suveräänsete otsuste tulemuslikule rakendamisele, suurendades seeläbi sõjalise

liikuvuse üldist tõhusust.

Peale selle tagatakse määruse eelnõuga hoolikalt läbimõeldud tasakaal sõjaliste vedude

hõlbustamise ja nende tsiviilisikutele avalduva mõju vähendamise vahel, tagades seeläbi

proportsionaalse lähenemisviisi. Kavandatud eeskirjade eesmärk on täpsustada

õigusraamistikku, mida kohaldatakse tsiviilveoettevõtjate suhtes, kellega liikmesriikide

relvajõud on lepingu sõlminud ning kes vastutavad enamiku liidus toimuvate sõjaliste vedude

eest. Eristades tavapäraseid sõjalise transpordi eeskirju ja Euroopa sõjalise liikuvuse tõhustatud

reageerimissüsteemi alusel rakendatavaid erakorralisi meetmeid, võetakse määruse eelnõus

kasutusele ka astmeline ja progressiivne lähenemisviis, jättes sekkuvad ja kaugeleulatuvad

meetmed selliste olukordade jaoks, kus need on tõepoolest vajalikud. Selline sihipärane

lähenemisviis minimeerib mõju tsiviilsektorile, piirdudes sellega, mis on liidus suurenenud

sõjalisi vedusid arvesse võttes rangelt vajalik. Lisaks sellele parandavad meetmed

prognoositavust tsiviilotstarbelise tegevuse jaoks ja pakuvad tsiviilsektorile võimalusi aidata

aktiivselt kaasa sõjalise liikuvuse parandamisele liidus, edendades koostööpõhist ja vastastikku

kasulikku keskkonda.

3.3.1 Vahendi valik

Komisjon teeb ettepaneku võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus. See on kõige

sobivam õigusakt, sest sõjalise transpordi märkimisväärseks lihtsustamiseks ja sujuvamaks

muutmiseks vajalikku ühtsust on võimalik tagada ainult määruse kui siduva ning ühetaoliselt

ja vahetult kohaldatava õigusaktiga. Lisaks sellele on see kooskõlas Euroopa Liidu toimimise

lepingu artikliga 91 ja artikli 100 lõikega 2, milles on sätestatud, et vastavates kohaldamisalades

kasutatakse meetmete vastuvõtmiseks seadusandlikku tavamenetlust.

Otsus loobuda direktiivi võimalusest on peamiselt seletatav asjaoluga, et direktiiviga kaasneb

liikmesriikide jaoks tingimata ülevõtmisperiood, mis nõuab aega ja jõupingutusi, mis olid

vastuolus pakilise ajakavaga, mille jooksul liit peab sõjalist liikuvust parandama, nagu on

kirjeldatud ühises valges raamatus „Euroopa kaitsevalmidus 2030“.

4. Esialgse mõjude analüüs

4.1 Mõju majandusele

Üldine kaitsevalmiduse tõus peaks mõjuma Eesti majandusele pigem positiivselt, sest

turvalisem keskkond julgustab tarbima ning annab vajaliku investeerimiskindluse.

Kui määruse rakendamisel kehtib nõue minimeerida ja leevendada relvajõudude ja varustuse

liikumise mõju tsiviiltranspordile, siis peaks see pakkuma ka kaubanduse jätkumiseks vajalikku

turvavõrku.

Elanikkonnakaitse eesmärgist lähtuvalt peaks fookuses olema ka tsiviilkaupade liikumine.

Esmatähtsad kaubad peavad saama tervikuna liikuda – kütus, toit, ravimid, esmatarbekaubad

peavad saama riiki sisse.

9 / 21

Majanduse seisukohast tuleks kaaluda, kas kaupade toomisel saaks teha koostööd

relvajõududega, et näiteks sõjalise otstarbeka kaupade konteinerite vahele on võimalik laadida

ka tsiviil konteinereid.

4.2 Mõju riigikaitsele ja välissuhetele

EL-i sõjalise liikuvuse paketi üldine eesmärk parandada relvajõudude ja varustuse liikumist

liidu piires ja liidu välispiiridel, ning mh luua meetmed transpordivahendite jagamiseks, toetab

selgelt liidu valmisolekut ja reageerimisvõimet ning selle kaudu omab mõjub positiivselt Eesti

riigikaitsele.

Kaitseministeeriumi vaatest on oluline tagada, et Euroopa Liidu sõjalise liikuvuse määruse

meetmed arvestaksid ka juba NATO-s loodud raamistikega. 2013. aastal alustati NATO

regionaalsete sõjalise liikuvuse alade (Military Mobility Area, MMA) loomisega, lõpp-

eesmärgiga luua Euroopat ühendav MMA, millest kujuneks välja nii öelda sõjaline Schengen.

Tiheda koostöö puudumine NATO-ga võib kaasa tuua tegevuste ja juhtimissüsteemide

dubleerimise, millel on tõsine mõju kaitsevalmidusele, liikmesriikide ressurssidele ning

võimekusele reaalselt panustada sõjalise liikuvuse süsteemi rakendusele.

Suuremat selgust on vaja määruse eelnõus väljapakutud Euroopa sõjalise liikuvuse tõhustatud

reageerimissüsteemi EMERS-iga seoses. EMERS moodustab ajutiste meetmete raamistiku

olukordadeks, kus tekib tegelik või prognoositav vajadus oluliselt suurema mahu, sageduse või

kiirusega sõjaliste vedude järele ning tavamenetlused või olemasoleva taristu läbilaskevõime ei

ole piisavad. EMERS-i loomisel on vaja arvestada NATO poolt juba välja töötatud meetmeid,

mis käsitlevad sõjalise liikuvuse, taristu haldamise ja logistiliste võrgustike aktiviseerimist,

mehitamist ning rakendamist, et ära hoida võimalik dubleerimine ning samuti segadus ja ka

võimalik vastandumine süsteemide aktiviseerimise ajaraami, ressursside tagamise ja juhtimise

osas.

Tähelepanu eelkõige dubleerimise ärahoidmise vaatest vajab ka määruse eelnõuga väljapakutud

solidaarsusreservi loomine, mis oleks liidu tasandil koordineeritud mehhanism eesmärgiga

tagada liikmesriikide sõjalise transpordi ja sellega seotud logistikavõimekuste kättesaadavus

ning nende tõhus kasutamine. Arvesse tuleb võtta NATO-s välja töötamisel olevaid vastuvõtva

riigi miinimum operatiivnõudeid (Host Nation Support Minimal Operational Requirements,

edaspidi HNS MOR), millega luuakse liitlastele laialdased nõuded võimaldamaks NATO

vägede liikumist üle kogu allianssi poolt kontrollitava Euroopa territooriumi. NATO-s

loodavate nõuete eesmärk on tagada juurdepääs vajaminevale taristule, lisaks pannakse paika

ressursialased ja logistilised nõuded, et tagada üksuste kiire liikumise, lahinguvõimekuse

saavutamine ja toetusevajadus vajaminevate varustusklasside hoiustamiseks/kasutamiseks

operatsioonialadel. Oluline on määruse läbirääkimistel tagada, et määruse rakendamisel oleks

tihe koostöö ja koordineerimine NATO-s toimuvate sõjalise liikuvuse arengutega, et tagada

ühetaoline lähenemine ja hoida ära dubleerivad nõuded liikmesriikidele, ning seeläbi toetada

eesmärgiks seatud heidutuse ja valmisoleku tõstmist.

4.3 Mõju riigivalitsemisele ja eelarvele

Määruse eelnõus sätestatud meetmete kohaldamisel on selge mõju riigivalitsemisele ja

eelarvele.

10 / 21

Määruse eelnõu eesmärk lihtsustada ja ühtlustada sõjalist transporti käsitlevaid eeskirju

vähendab eeldatavasti halduskoormust, eelkõige seoses piiriülese sõjalise transpordi lubade

menetlemise ja sellega seotud menetlustega liikmesriikides.

Mõju eelarvele tuleneb käesolevast määruse eelnõust tulenevaid ülesandeid ja eesmärke täitva

personali kulude ning andmebaaside arendamise ja hooldamise toetamiseks vajalike

IT-süsteemide arendamisest nii liikmesriikides, sealhulgas Eestis, kui komisjoni erinevates

talitustes. Seetõttu on mõttekas edasi arendada juba loodud IT-lahendust Secure Digitalisation

of Military Mobility Systems, mille arendamisel osaleb 11 liikmesriiki aastast 2021 ning

investeeritud 10 miljonit eurot (sellest EDF-i kaudu 9 miljonit).

Komisjoni hinnangul on määruse eelnõust tulenevate ülesannete täitmiseks vaja ELi

institutsioonide personalieelarvet summas 53,7 miljonit eurot, millest 4,5 miljonit eurot

eelarveperioodil 2021–2027. Personalivajadust eeldatakse ka Euroopa Liidu detsentraliseeritud

asutustes nagu Euroopa Liidu Lennundusohutusametis ja Euroopa Liidu Raudteeametis. Nende

ülesannete täitmiseks vajalik eelarve mõlemas asutuses on hinnanguliselt 17,5 miljonit eurot,

millest 2,6 miljonit eurot eelarveperioodil 2021–2027. Lisaks ulatuvad algatusega seotud

digiinvesteeringud, eelkõige sõjalise liikuvuse solidaarsusreservi ja muude vajalike

IT-vahendite jaoks hinnanguliselt 2,5 miljoni euroni. Lähtudes ELi eelarve, sh selle

halduskulude osa piiratusest, tuleb Euroopa komisjonil jt asutustel leida võimalused vastavate

ülesannete täitmiseks oma kavandatud ja kavandatava eelarve piires.

Eesti riigisisest kalkulatsiooni sellisel kujul tehtud ei ole. Määruse eesmärkide elluviimisel

kaasnevad vajadused täiendavateks investeeringuteks, mis tulenevad täiendavate kohustuste

tekkimisest: digitaalse sõjalise liikuvuse süsteemi kasutuselevõtt; riigi ja eraettevõtjate omandis

oleva kriitilise taristu, sh transpordi taristu uute kohutuste täitmine; kahese-kasutusega taristu

lisakohutuste täitmise valmisolek; solidaarsusreservist potentsiaalselt Eestisse määratud

võimete hooldamine ja mehitamine, solidaarsusreservi võimete andmine; 24/7 kättesaadava

rahvusliku koordinaatori rolli loomine või määramine ning määruse eelnõus talle seatud

ülesannete täitmine; sõjalise transpordi valmisoleku kontrollimine; stresstestide läbiviimine;

suuremahulisemate ja/või lisaõppuste korraldamine ning ELi poolt korraldatud õppustel

osalemine. Arvestada tuleb ka võimalike kaasnevate hüvitusmehhanismidega kriisiolukorras

mõjutatud transpordikasutajatele kahjude hüvitamiseks. Nimetatud vajadusteks, sh ülesannete

täitmiseks, kavandavad valitsemisalad eelarvevahendid riigi eelarvestrateegia ja riigieelarve

protsessis ning eelarvemahu piires, tuginedes asjakohastele strateegilistele arengukavadele.

4.4 Mõju keskkonnale

Kuigi määruse eelnõu keskne eesmärk ei ole keskkonnakaitse, kaasnevad muudatustega

kaudsed keskkonnamõjud. ELi sõjalise liikuvuse tugevdamiseks kavandatavad investeeringud

taristusse võivad hõlmata maanteede laiendamist, raudteede moderniseerimist ja infrastruktuuri

tugevdamist, et mahud ja kaalud vastaksid sõjalistele vajadustele. Taristuprojektid võivad

suurendada maantee- ja raudteetranspordi võimekust ning mõjutada looduslikke kooslusi,

ökosüsteeme ja bioloogilist mitmekesisust, kui neid ei planeerita keskkonnanõudeid piisavalt

arvestades. Positiivne mõju keskkonnale avaldub, kui maanteetranspordi osakaal sõjalises

liikuvuses väheneb tänu raudteetaristu loomisele ja kasutamisele.

Kui tänu määruse rakendamisele loobutakse paralleelsetest paber- ja dubleeritud

digitaaldokumentidest, väheneb paberi, trükimaterjalide ja arhiivimahu vajadus. See toetab

ressursitõhususe põhimõtteid ning vähendab jäätmeteket. Kui tänu sellele vähenevad

11 / 21

piiripunktides ooteajad ning seetõttu lühenevad mootortöötunnid masinates, väheneb selle

võrra õhku paisatav kasvuhoonegaaside hulk.

5. Eesti seisukohad ja nende põhjendused

5.1 Riigi sõjalise kaitse vajadustest lähtudes toetab Eesti Euroopa Liidu sõjalise liikuvuse

määruse eelnõu peamist eesmärki lihtsustada sõjalistel eesmärkidel varustuse,

kaupade ja personali transporti, minimeerides selle mõju tsiviiltranspordile. Seetõttu

toetab Eesti samme, mis aitavad järk-järgult välja kujundada niinimetatud

kolmemõõtmelist sõjalise Schengeni ala, hõlmates regulatsioone, taristut ja võimeid.

Eesti toetab ka tõhusamaid kahesuguse kasutusega ühendusi Euroopa Liidu

kandidaatriikidega, eelkõige Ukraina ja Moldovaga.

Euroopa Liidu sõjalise liikuvuse määruse eelnõu üldine eesmärk parandada relvajõudude ja

varustuse liikumist liidu piires, toetab selgelt liidu valmisolekut ja reageerimisvõimet ning

mõjub selle kaudu positiivselt Eesti riigi heidutushoiakule ja kaitsevõimele.

Kerkse ja toimiva sõjalise liikuvuse võrgustiku loomiseks on ELi-üleselt kindlaks tehtud üle

500 kriitilise tähtsusega projekti, millesse on vaja hinnanguliselt investeerida ligikaudu 100

miljardit eurot. Järgmise mitmeaastase finantsraamistiku (2028–2034) 16.07.2025 esitatud

ettepaneku kohane eelarve on tulevase Euroopa ühendamise rahastu raames 17,65 miljardit

eurot, mis on kümnekordne kasv võrreldes käesoleva eelarveperioodiga. Eesti toetab komisjoni

ettepanekut ja ei soovi selle vähendamist.7 Siiski ei kata see summa ära tegelikke vajadusi.

Tulevase Euroopa Konkurentsivõime Fondi meetmed panustavad samuti sõjalise liikuvuse

parendamise investeerimisvajadustesse, ehkki ei kata neid täies mahus.8 Seetõttu on oluline, et

määruse eelnõuga ettenähtud kohustuste arvestaksid massiivset rahastusvajadust peetaks muu

hulgas silmas nende täitmise ajakava läbirääkimisel ning et arvestataks vajadust paindlikkuseks

viisil, mis võimaldab tagada vajalik rahastus nii liikmesriikide kui liidu poolt. Eelkõige

tähendab see, et järgmise mitmeaastase eelarveraamistiku ettepanekuga planeeritud EL sõjalise

liikuvuse eelarvemahtu ei tohiks vähendada.

Eesti hinnangul on Euroopa julgeoleku oluliseks aluseks NATO kollektiivkaitse.

Kollektiivkaitse rakendamisel on sõjalise liikuvuse tagamine üks olulistest elementidest.

NATOs on sõjaline liikuvus töösuund, kus on toimumas mitmeid arenguid, näiteks hiljemalt

Ankara tippkohtumiseks 7.-8. juulil 2026 on ambitsioon saavutada poliitiline kokkulepe

vastuvõtva riigi toetuse (Host Nation Support ehk HNS) miininumnõuete (Minimum

Operational Requirements ehk MOR) rakendatavuse osas. Sõjalist liikuvust on nimetatud ka

Euroopa Liidu ja NATO koostöö üheks nn lipulaevaks. Tihe koostöö, koordineerimine ja

NATOs toimuvate sõjalise liikuvuse arengutega arvestamine on Eesti jaoks antud määruse

rakendamisel üks peamisi eesmärke.

7 Eesti seisukohad Euroopa Liidu pikaajalise eelarve aastateks 2028–2034 kohta kiideti heaks Vabariigi Valitsuse

4. detsembri 2026. a ning Riigikogu Euroopa Liidu asjade komisjoni 19. detsembri 2026. a istungil. Selle kohaselt

peab Eesti oluliseks ettepanekus olevat CEFi mahtu kaitsta, sealhulgas toetame rahastu transpordiosa eelarves

sõjalise liikuvuse sihtotstarbe vähemalt 17,7 miljardi euro suuruse eelarveosa sätestamist määruses. Eesti

seisukohad Euroopa ühendamise rahastu kohta kiideti heaks Vabariigi Valitsuse 13. novembri 2026. a ning

Riigikogu Euroopa Liidu asjade komisjoni 8. detsembri 2026. a istungil, kus samuti toetame eelarvemahu tõstmist

võrreldes käesoleva eelarveperioodiga. Käesolevad seisukohad eelmainitud seisukohti ei muuda. 8 Eesti seisukohad Euroopa Konkurentsivõime Fondi kohta on heaks kiidetud Vabariigi Valitsuse 29. jaanuari

2026. a istungil ning Riigikogu Euroopa Liidu asjade nõukogu 13. veebruari 2026. a istungil.

12 / 21

Määruse eelnõu kohaselt on võimalik toetada ka Euroopa Liidu ühendusvõimaluste arendamist

kandidaatriikide Ukraina ja Moldovaga. Samuti aitaksid püüdlused tugevdada Ukraina,

Moldova ja Euroopa Liidu logistiliste ühenduste kerksust. Määruse eelnõus sisalduvad

ettepanekud toetavad liikuvuse parandamise kaudu ka sõjalise abi kiiremat jõudmist

Ukrainasse.

5.2 Eesti leiab, et sõjalise liikuvuse edendamiseks tuleb aluseks võtta Euroopa Liidus juba

loodud ning käimasolevad sõjalise liikuvuse parandamise ja lihtsustamise tegevused –

näiteks tuleks juba Euroopa Liidu üleselt harmoneeritud piiriületuse vormid võtta

praktikas kasutusse ning jõustada õiguslikult siduvalt. Peame vajalikuks, et maa-,

mere- ja õhudomeenide vormid jääksid eraldiseisvaks. Euroopa Liidu sõjalise

liikuvuse lubade andmise protsessid ja lubade vormid peavad selgelt olema kooskõlas

NATO sõjalise liikuvuse protsesside ja vormidega.

Lubade andmise protseduuri pikendavad hetkel riikide erinevad nõuded info andmiseks ning

liikumiseks. Probleemi lahendamisel tuleb aluseks võtta Euroopa Liidus juba käimasolevaid

ning tulevikku planeeritud nõuete harmoniseerimise tegevusi nagu Euroopa Kaitseagentuuri

(European Defence Agency, EDA) juhtimisel liikmesriikidega koostöös kokku lepitud CBMP

(Cross Border Movement Pledge) vormide kasutamine praktikas. Peame vajalikuks

harmoniseerimise kiirendamist. Paraku ei vasta määruse eelnõu lisades välja toodud vormid

veel CBMP-de väljatöötamise käigus selgunud liikmesriikide vajadustele. Hetkel on määruse

eelnõu lisades välja pakutud vormides kõik domeenid (õhk, maa, meri) ühele vormile tõstetud,

kuid praktikas on lubade väljastamisel kolmes domeenis erinevad infovajadused. Kui ühe

sõjalise liikumise raames tõsta kõigi kolme domeeni info ühte vormi, muudab see vormi

praktikas lugematuks. Lisaks, kuna sõjalise liikumise info peab jõudma ka digitaalsetesse

andmekogudesse (nt LOGFAS – NATO operatiivse sõjalise liikumise planeerimise platvorm)

ja eesmärgiks on lubade taotlemise protsess digitaliseerida ning seda kiirendada, on oluline, et

vormid oleksid masinloetavad. Määruse eelnõus välja pakutud vormid seda ei ole.

Olulisena tuleks rõhku panna lisaks Euroopa Liidu sisesele harmoniseerimisele NATO ja ELi

sõjalise liikuvuse protsessi ja nõuete ühildamisele. ELi vorm 302 ja NATO vorm 302 (edaspidi

koos „F302“) on oma olemuselt samasugused, kuid neid ei kasutata alati Euroopa Liidu siseste

liikumiste korral Euroopa Liidu üleselt – seda olukorda tuleks parandada. Lisaks kaasneb nende

vormide kasutamisega lisabürokraatia, näiteks kohustus F302 vorme viies eksemplaris

arhiveerida. Lahenduseks oleks F302 vormide ühtlustamine, vaadates seejuures üle info-, tolli-,

maksu-, eriveoste nõuded. Euroopa Liidu nõuete puhul tuleb lähtuda vastavast NATO

standardist (STANAG 2634 - Movement And Transport Planning And Procedures).

Samuti on äärmiselt oluline vormide digitaliseerimine, mis võimaldab kiiremat, ühtlustatud ja

keskkonnasäästlikumat menetlust ning vähendaks muuhulgas paberkandjatel dokumentide

arhiveerimiskohustust. Oluline on sõjalise liikuvuse teema puhul meenutada, et Euroopa

julgeoleku aluseks on NATO kollektiivkaitse ja NATOs kehtestatud nõuded kehtivad enamusele

Euroopa Liidu liikmesriikidele. Tihe koostöö ja koordineerimise sõjalise liikuvuse valdkonnas

aitab oluliselt kaasa Euroopa kaitsevõime tõstmisele.

5.3 Eesti toetab vastuvõtva riigi alaliste sõjalise liikuvuse lubade menetlusaja (loa taotluse

esitamisest piiri ületamiseni) lühendamist kolmele tööpäevale. Ajutiste lubade

taotluste menetlustähtaeg peab olema minimaalselt samuti kolm tööpäeva (või 120

tundi), et kindlustada vastuvõtva riigi toetuse tagamine.

13 / 21

Alaline luba on püsiv kooskõlastatud õigus sõjalise transpordi liikumiseks Euroopa Liidu piires

tavaolukorras (ehk rahu ajal), mis ei vaja iga juhtumi kohta uut taotlust ja võimaldab vastuvõtva

riigi toetust (Host Nation Support, HNS)9 ette planeerida. Ajutine luba (niinimetatud ad hoc

luba) antakse konkreetse operatsiooni jaoks ja see kehtib ainult konkreetse liikumise ajaks,

nõudes iga korra kohta eraldi taotlust. Põhiline erinevus lubade vahel on kehtivusaeg ja

haldustoimingute maht: alaline luba võimaldab HNS toetust ette planeerida, ajutine luba nõuab

aga iga juhtumi puhul kiiret HNS toetuse koordineerimist.

Alaliste sõjalise transpordi lubade menetlemine kuni kolme tööpäeva jooksul on mõistlik ning

kindlasti kiirendab üleüldist sõjalise liikuvuse protsessi. Kolme tööpäeva jooksul on mõistliku

ressursikasutuse juures võimalik koordineerida riigisiseselt vajalike asutustega ning tagada

liikumise sujuv toimine.

Kui tavaolukorras (ehk rahu ajal) ajutise loa taotlusega kaasneb HNS-i vajadus, siis on

komisjoni ettepanekus määratud kolm päeva (72h) liiga lühike aeg, et vajaliku toetuse tagamist

riigisiseselt koordineerida. Kõige suurem risk määruse eelnõuga ette nähtud kohustuste täitmata

jätmiseks tekib Eesti jaoks juhul, kui HNS-i kohustuse tagamise vajadusest antakse teada

riigipühal või reedesel päeval, viimane tähendaks kalendripäevades arvestuse korral näiteks

esmaspäevast tähtaega. Enamus riigiasutusi ei tööta nädalavahetuseti ning seetõttu on

kohustuse mittetäitmise risk suur. Antud riski arvestades tasuks tähtajaks seada kas kolm

tööpäeva või pikendada tähtaeg minimaalselt viie (kalendri)päevani (120h).

5.4 Eesti toetab sõjalise liikuvuse lubade taotlemise ja menetlemise digitaalse süsteemi

Euroopa Liidu ülest kasutuselevõttu, mis on ühtlasi küberturvaline, hukukindel ja

suveräänne. Oluline on, et süsteem võimaldab menetleda nii sõjalise liikuvuse

piiriületusvorme kui ka tollivorme. Eesti jaoks on oluline, et digitaalne süsteem

arvestaks vajadusega menetleda nii Euroopa Liidu kui ka NATO vormi 302, leksoleks

avatud kasutuseks ka Euroopa Liitu mittekuuluvatele NATO liitlastele ja ksühilduks

asjakohaste NATO süsteemidega. Eesti teeb ettepaneku Euroopa Kaitsefondi raames

arendatud lahenduse Secure Digitalisation of Military Mobility Systems

kasutuselevõtuks ja võimekuste edasiarenduseks.

Digitaalse lahenduse loomine ja kasutuselevõtt on elementaarne ja hädavajalik edasine areng

loamenetluse ja sõjalise liikuvuse kiirendamisel. Hetkel käib kogu lubade taotlemine

käsikirjaliste allkirjadega ning need jagatakse laiali e-mailidega. Iga muutuse, allkirja ja muu

puhul tuleb taotlused uuesti välja printida, allkirjastada, skaneerida ja saata. Kogu info on

e-mailides ning ei ole koondatud kokku ühte kohta. Lahenduseks oleks üle EL-i ja üle NATO

kasutusele võtta digitaalne lahendus. Seetõttu toetame määruse eelnõus välja pakutud ühtse

sõjalise liikuvuse digitaalse platvormi loomist ja rakendamist. Oluline siinjuures on, et kõik

loodavad digitaalsed lahendused oleks küberturvalised ja hukukindlad.

Tuleb rõhutada, et selline lahendus on juba arenduses ning uue süsteemi nullist loomine tooks

kaasa lisakulu – EDA on rahastanud projekti SDMMS (Secure Digitalisation of Military

Mobility Systems), mis on üks Euroopa Kaitsefondi (EDF) juhtprojektidest Eestis. Arendust

juhib Eestis Cybernetica AS. SDMMS on 2021. a alustatud projekt, eelarvega 10 mln (sellest

EDF-i kaudu 9 mln). SDMMS on mõeldud just turvaliseks ja kiireks sõjalise liikuvusega seotud

teabe vahetamiseks, eelkõige piiriületusvormide vahetamiseks. Projekti arendatakse ettevõtete

9 Vastuvõtva riigi toetus on tsiviil- ja sõjaväeline toetus (kaasa arvatud varustus, rajatised, teenused ja muu toetus),

mida osutab Eesti või muu vastuvõttev riik rahu-, häda-, kriisi- ja konflikti olukorras NATO ja teistele sõbralikele

vägedele ja organisatsioonidele, kes paiknevad või tegutsevad vastuvõtva riigi territooriumil või läbivad seda.

14 / 21

ja liikmesriikide kaitsevägede kui lõppkasutajate koostöös. Arenduses osaleb 11 riiki: Eesti

juhtriigina, Bulgaaria, Holland, Leedu, Luksemburg, Läti, Norra, Poola, Rumeenia, Saksamaa

ja Tšehhi. Süsteemi edukas testimine toimus oktoobris 2025 ja lahendus on valmis

kasutamiseks alates 2025. aasta lõpust. Süsteemiarendus sellega ei piirdu, vaid süsteemi

arendatakse edasi ka tulevikus arvestades kasutajariikide sisendeid. EDF-i 2026. a

taotlusvoorus on avatud kutse SDMMS-i jätkuprojekti jaoks samasuuruse eelarvega, et juurde

arendada lisavõimekusi.

SDMMS on arendatud koos liikmesriikide lõppkasutajatega, arvestades praktiliste vajadustega.

Digitaalsete protsesside arendusel on eelkõige aluseks võetud CBMP harmoniseerimistegevuste

käigus välja töötatud protsessid. Lisaks arvestab SDMMS riikide vajadusega tagada

liidestamise võimalus erinevate siseriiklike ja NATO süsteemidega (nt Logistics Functional

Area Services - LOGFAS). SDMMS on födereeritud süsteem, et tagada arenduse käigus

selgunud selge suveräänsuse säilimise vajadus. See tähendab, et iga riik omab oma süsteemi ja

oma andmeid – andmeid ei anta välja kuhugi kesksesse süsteemi. Keskne süsteem on samuti

olemas, kuid tagab infovahetuse ja selle turvalisuse, mitte ei talleta riikide andmeid.

Töötasandil on komisjon selgitanud, et hoolimata sellest, et EDF-i all on vastav arendus juba

pikemat aega töös, ei saa kindlustada, et see süsteem saab valitud komisjoni poolt keskseks

süsteemiks. Meie vaatest on nii sõjalise liikuvuse kiirendamise kui Eesti ettevõtluse toetamise

eesmärgist lähtuvalt oluline, et Euroopa Liidu üleselt võetaks kasutusele just SDMMS-i

süsteem. Eesti Kaitsevägi ja ka teised projekti osalisriigid on 2025. aasta oktoobris toimunud

testimise käigus kinnitanud süsteemi sobivust.

5.5 Eesti toetab piiriülese sõjalise transpordi hädaolukorraraamistiku ehk Euroopa

sõjalise liikuvuse tõhustatud reageerimissüsteemi (EMERS) loomist eeldusel, et selle

rakendamine, protseduurid ja tekkivad kohustused on selged ja realistlikud. Eesti ei

saa toetada automaatse sõjalise liikuvuse lubade väljastamise kohustuse seadmist,

kuna selline otsus on liikmesriikide ainupädevuses. On oluline, et kriisis olevale riigile

jääks õigus prioriseerida eelisjuurdepääsu sõjalisele transpordile, samal ajal

arvestades elutähtsate teenuste ja kaupade liikumise vajadusega. Samuti on oluline, et

EMERS-i loomisel arvestataks NATO kriisireageerimise meetmetega, et vältida

dubleerimist ja vastuolulisi nõudeid. EMERS-i rakendamisel on oluline arvestada ka

olemasolevaid kahe- ja mitmepoolseid kokkuleppeid.

Euroopa sõjalise liikuvuse tõhustatud reageerimissüsteemi (European Military Mobility

Response System, EMERS) eesmärk on tagada õiguslik raamistik kõikidele osapooltele

olukorras, kus on vajadus tavalisest suuremahulisemale sõjalisele liikuvusele ja juhul, kui see

võib omakorda tekitada märkimisväärseid probleeme transpordisüsteemile. Määruse eelnõuga

väljapakutud süsteemi loomine võimaldab võtta ajutisi erakorralisi meetmeid, et tagada

tõhustatud piiriülene sõjaline liikumine ning relvajõudude eelisjuurdepääs taristule,

transpordivahenditele ja esmatähtsatele teenustele. See hõlmab ühtseid regulatiivseid menetlusi

ja norme, sihipäraseid erandeid ja vabastusi, tõhustatud valmisoleku- ja solidaarsusmeetmeid

ning kerksemat taristut.

EMERS-i käivitamist otsustab eelnõu kohaselt Euroopa Komisjon liikmesriigi palvel koos

konkreetsete põhjendustega. Euroopa Komisjon hindab EMERS-i käivitamisel potentsiaalset

olukorra mõju transpordisüsteemile ning vajadust minna kaugemale normaalkorras kehtivast

õigusest. Nõukogul on võimalik rakendusaktiga aktiveerida EMERS hiljemalt 48 tundi pärast

15 / 21

Euroopa Komisjonilt aktiveerimistaotluse saamist. Nõukogule jääb läbi kvalifitseeritud häälte

enamuse hääletuse õigus Euroopa Komisjoni hinnanguga nõustuda või mitte.

Määruse eelnõu näeb ette EMERS-i aktiviseerimisega sõjalise liikuvuse lubade automaatse

väljastamise õiguse – liikuja peab teavitama vastuvõtvat poolt hiljemalt kuus tundi enne

liikumist, kuid ei pea luba küsima. Eesti aga ei saa nõustuda, et teise riigi relvajõudude lubamine

enda riigi territooriumile saab olema Euroopa Liidu pädevuses. See riivaks oluliselt riigikaitse

suveräänsust. Euroopa Liidu nõukogu õigusteenistus on samuti arvamusel, et vägede liikumine

on oluline riiklik funktsioon, mis on liikmesriikide ainupädevuses.

EMERS-i rakendamise maksimaalne kestus on kuni 12 kuud alates rakendusakti jõustumisest.

Samas näeb määrus ette, et tingimused täpsustatakse rakendusaktidega. Eesti jaoks on oluline,

et:

• paika pannakse selged EMERS-i rakendamise sammud. Seda eriti sõjalise liikuvuse

prioriseerimisel juhul kui peetakse vajalikuks transpordi kasutus üle võtta

tsiviilkasutuselt. Oluline on paika panna kes seda korraldab, millistele põhimõtetele

tuginedes, kuidas suhestuvad siin liikmesriikide sõjalise liikuvuse vajadused siseriiklike

tsiviilvajadustega – evakuatsiooni, elutähtsate kaupade vedu jne. Vajalik on teada

milline prioriseerimise õigus jääb liikmesriikidele suveräänsuse tagamiseks ning kas see

on piiratud mingi ajalise kestusega.

• Määruse eelnõus on selgelt eeldefineeritud konfliktide lahendamise mehhanism juhuks,

kui tsiviil- ja sõjalised vajadused lähevad vastuollu (nt evakuatsioon vs sõjaline

liikumine).

• Euroopa Komisjoni poolt tehakse ja kommunikeeritakse selge analüüs, kuidas

suhestuvad EMERS-iga paika pandavad meetmed NATO operatiivsete

kriisireageerimise meetmetega. Eesti jaoks on oluline, et NATO operatiivtegevusi

EMERS-i meetmed ei halvaks ning et nende vahel ei tekiks vastuolu.

• paika pannakse ka selge väljumismehhanism EMERS-ist, sh kriteeriumid, mille korral

infrastruktuur tagastatakse täies mahus tsiviilkasutusse. Kriitilise taristu operaatoritele

on eelkõige vaja luua selge raam millised on nende vastutusalad ja roll igal sammul

kogu EMERS-i vältel.

• paika pannakse, kes ja millistest vahenditest tagab EMERS-i eduka ja kasuliku

rakendamise jaoks vajaliku valmisoleku tagamiseks vajalikud kulud. Siinkohal on

oluline silmas pidada nii vajalikke investeeringuid kui ka EMERS-i valmisoleku

hoidmise, EMERS-i välisel ajal, püsikulusid.

• selgelt analüüsitakse ning kindlustatakse määruse eelnõus õiguslik kaitse kriitilise

taristu operaatoritele ja vastutavatele isikutele EMERS-i olukorras tehtud otsuste puhul.

Kaetud peab olema vähemalt 1) õiguslik vastutuse erirežiim kriitilise taristu

operaatoritele; 2) kaitse tsiviil- ja haldusnõuete eest, kui tegutsetakse liikmesriigi

korraldusel/EMERS-i juhiste alusel.

Eesti puhul on erinevad õppused selgelt näidanud, et nt sadamate puhul peab jääma riigile õigus

öelda, mitu kaid peab jääma Kaitseväele enda vajadusteks, ja mitu tsiviilvajaduste katteks. See

on oluline olukorras, kus riigina jääme nn saartalitusse ja sõltume meritsi saabuvatest varudest.

Tõhustatud reageerimissüsteemi loomine läheb kokku ka NATO planeerimisega. Ühtlasi seab

NATOs planeeritav nõudmise, et EMERS-i loomisel arvestatakse NATO poolt juba välja

töötatud meetmetega, mis käsitlevad sõjalise liikuvuse, taristu haldamise ja logistiliste

võrgustike aktiviseerimist, mehitamist ning rakendamist, et ära hoida võimalik dubleerimine,

segadus ja süsteemide ebakõla aktiviseerimise ajaraami, ressursside tagamise ja juhtimise osas.

16 / 21

EMERS-i rakendamisel on oluline arvestada ka olemasolevaid kahe- ja mitmepoolseid

kokkuleppeid ja formaate, nt ühendekspeditsioonivägi (Joint Expeditionary Force, JEF).

5.6 Eesti peab oluliseks, et EMERS-i rakendamisel jääks liikmesriikidele võimalus luua

hüvitusmehhanism EMERS-i aktiveerimisest mõjutatud transpordikasutajatele kahjude

hüvitamiseks. Seejuures on oluline, et hüvitamise otsus ja hüvitise suurus oleks

liikmesriigi otsustada juhtumipõhiselt, näiteks arvestades pikaajalise ja olulise mõju

korral avalikust huvist tulenevat riivet majandustegevuse kestlikkuse tagamiseks. Samas

peame otstarbekaks liikmesriikide poolse võimaliku hüvitamise peamised lähtekohad

Euroopa Liidu tasemel läbi rääkida, et vältida katteta ootuste tekitamist.

EMERS-i aktiveerimisel antakse sõjalisele transpordile ja relvajõududele eelisjuurdepääs

taristule, mis võib pikemaajaliselt negatiivselt mõjutada tsiviiltranspordi

kasutajaid ning seeläbi ka riigi majanduslikku toimetulekut.

Nõustume üldpõhimõttega, et sõjalisele transpordile eelisjuurdepääsu andmise korral ei pea

teistele mõjutatud transpordikasutajatele maksma hüvitist. Samas leiame, et liikmesriikidele

peab jääma võimalus vajadusel luua hüvitusmehhanism mõjutatud transpordikasutajatele

kahjude hüvitamiseks, hüvitamise otsus ja hüvitise suurus oleks liikmesriigi enda otsustada

juhtumipõhiselt, näiteks pikaajalise ja olulise mõju korral avalikust huvist tulenevat riivet

majandustegevuse kestlikkuse tagamiseks. See on ka oluline, et tagada vastavus Eestis kehtiva

õigusega (konkreetselt Riigikaitseseadus), arvestades et EL sõjalise liikuvuse määruse eelnõus

on hetkel hüvitamine erandeid võimaldamata välistatud.

Juhul kui lepitakse kokku liikmesriikide ülene hüvitamise õigus, tuleb paika panna hüvitamise

põhialused.

5.7 Eesti jaoks on oluline, et sõjalise liikuvuse koridoride kahesuguse kasutusega

raudteelõikude ajakohastamisel ei kaasneks liikmesriikidele kohustust ümberehituseks

Euroopa standardsele nominaalsele rööpmelaiusele ega seataks rahastuspiiranguid

olemasoleva 1520 mm raudtee parendustegevustele. Euroopa Liidu toetuse kasutamine

raudteetaristu arendamiseks ei tohiks olla piiratud üksnes 1435 mm raudtee taristuga.

Lisaks peame oluliseks kahese kasutusega taristu käsitlemist tervikuna, pöörates

seejuures tähelepanu ka raudteede ja maanteede taristu- ning masinapargi olukorrale,

mis mõjutab oluliselt sõjalist liikuvust.

2024. a esitas Euroopa Komisjon ettepaneku raudtee läbilaskevõime määruse läbivaatamiseks.

Muudatus annab relvajõududele õiguse tühistada eelnevalt broneeritud raudteeliinidele

juurdepääsu õigused ilma hüvitist nõudmata, et võimaldada kriisi korral sõjaväerongide

eelisõigust. Sellised ühtsed muutused on kaitsevõime seisukohast head ja aitavad kaasa sõjalise

liikumise planeerimise lihtsustamisele.

Kohaliku tasandi liikuvuse ja energiajulgeoleku tagamise marsruutide paika panemine on

oluline, et tagada kriisiolukorras vägede ja nende varustuse, eluks oluliste kaupade ja teenuste

ning energiavarustuse katkematu liikumisvõimalus ka siis, kui põhilised transpordivõrgud on

häiritud. Selgelt määratletud ja eelnevalt hinnatud marsruudid vähendavad reaalajas viivitusi

ning suurendavad vastupanuvõimet. Sõjalise liikuvuse tagamiseks kasutatakse TEN-T

võrgustikule ka alternatiive, mida tuleb samuti arendada.

17 / 21

Transpordivahendite kättesaadavus sõjaväelise liikuvuse teostamiseks on Euroopa Liidus

probleemiks. Tervitame määruse eelnõus väljapakutud riikide põhist uurimist puuduolevate

transpordivahendite kohta. Eesti jaoks on olulised raudteeplatvormid, rasked maanteehaagised

(HET) ja keskmise suurusega veeremilaev (nn ro-ro-tüüpi laev). Üleüldiselt võib ette näha

Euroopa Liidu ülest lisavajadust sõjavarustuse jaoks sobivate raudteevahendite (platvormid)

osas ning kasuks tuleks ühtne rööpalaius, aga viimasele ümberehitus ELi standardsele

rööpmelaiusele kõigis ELi riikides, mille raudteevõrgustik on praegu ELi standardist erinev (sh

Soome, Eesti, Läti, Leedu, Hispaania, Iirimaa, Portugal), on väga ajamahukas ja kulukas ning

ei ole seetõttu käimasoleva ega eelseisva ELi eelarveperioodi kestel täies mahus saavutatav.

Eelnõu artikkel 32 lg 1 b) peame oluliseks sõnastuse täpsustamist selliselt, et sõjalise liikuvuse

koridoride kahesuguse kasutusega lõikude ajakohastamisel ei kaasneks liikmesriigile kohustust

üleminekuks Euroopa standardsele nominaalsele rööpmelaiusele, ega seataks ka muid ELi

eelarvega seotud rahastuspiiranguid olemasoleva 1520 mm raudtee hoiuks, mis on olulised

sõjalise liikuvuse ja ühenduvuse tagamiseks olemasoleva ja uute riigikaitseliste objektidega,

pidades seejuures silmas ELi idapiiri kaitse vajadusi praeguses ja lähiaastate geopoliitilises

olukorras.

Euroopa standardsele nominaalsele rööpmelaiusele ülemineku osas lähtume TEN-T määruse

art 17 lg 3, mille kohaselt viivad liikmesriigid, kellel on olemas Euroopa standardsest

nominaalsest rööpmelaiusest 1 435 mm erineva rööpmelaiusega raudteevõrk, hiljemalt 19.

juuliks 2026 läbi Euroopa transpordikoridorides (nn TEN-T võrgu koridorides) asuvate

olemasolevate raudteeliinide hindamise, pidades silmas nende võimalikku ümberehitamist

Euroopa standardsele nominaalsele rööpmelaiusele. Piiriüleste lõikude puhul kooskõlastatakse

hindamine naaberliikmesriigi või liikmesriikidega. Hindamine hõlmab Euroopa standardsele

nominaalsele rööpmelaiusele 1 435 mm võimaliku ülemineku sotsiaal majanduslikku kulude-

tulude analüüsi ja koostalitlusvõimele avalduva mõju hindamist. Hindamise põhjal koostavad

liikmesriigid asjakohasel juhul ühe aasta jooksul pärast hindamise lõppu Euroopa standardsele

nominaalsele rööpmelaiusele 1 435 mm ülemineku kava, milles määratakse kindlaks Euroopa

transpordikoridorides asuvad olemasolevad raudteeliinid, mis viiakse üle Euroopa standardsele

nominaalsele rööpmelaiusele ning esitatakse kõnealuse ülemineku ajakava.

Kuna vastav hindamine ei ole praeguseks veel läbi viidud (tehnilise abi projekti raames teostab

seda Eesti ja Läti ühisprojektina OECD-s rahvusvahelise transpordi foorum) ning peale seda

kinnitab Vabariigi Valitsus aasta jooksul üleminekuplaani, siis on vara öelda, kas ja millises

ajakavas ning millistes osades Eesti kavandab korraldada ümberehituse 1 435 mm raudteele või

mitte (või üksiku liiniga ja mis ajaraamis).

Näeme, et sõjalise liikuvuse määruse eelnõu keskendub väga suures osas raudteeühendustele,

pöörates vähem tähelepanu teedeühendustele. Leiame, et määruse läbirääkimistel peab

arvestama kahese kasutusega taristut kui tervikut. Eriti oluline on see Balti riikides ja Soomes,

kus väga palju transpordist (nii isikud kui kaup) liigub jätkuvalt mööda maanteid ning lisaks

Rail Balticale on meil vaja tagada ka sõjalisele liikuvusele vastavate teede ja muude teedega

seotud rajatiste prioriseerimist. Rõhutame ka siin teede olulisust meie piirkonnale. Juhime

tähelepanu, et eelnõu artikkel 33 lg 1 b) viitab, et võtmetähtsusega transporditaristu ühendab

keskusi, mis koondavad vähemalt 1 miljonit elanikku. Ei ole selge, kas see tähendab, et Eesti

piiririigina ei kvalifitseeru ühegi võtmetähtsusega transporditaristu ühenduseks. Ainuke linn

Balti regioonis, mis selleks kvalifitseeruks, on Riia. Leiame, et võtmetähtsusega

transporditaristu riikide ülese katvuse tagamiseks peaksid piiririikidele, sh ka Soome, kehtima

teised alused kui elanikkonna arv.

18 / 21

5.8 Eesti toetab riikide ja Euroopa Komisjoni vahel info jagamist transporditaristu

arendusvajaduste ning piiriülese liikumise, sealhulgas vastuvõtva riigi toetuse

planeerimiseks oluliste andmete kohta, arvestades seejuures andmekaitse ja muude

asjakohaste piirangutega. Peame vajalikuks näha määruses ette, et kriitiliste taristu kohta

käiva info puhul on võimalik vältida sama info korduvat esitamist. Eesti ei toeta kogu

kriitilise taristuga seotud info jagamist, arvestades info tundlikkust.

Komisjon näeb määruse eelnõus ette sõjalise liikuvusega seotud taristu kohta info kogumise

liikmesriikidest. Toetame infojagamist viisil, mis aitab selgitada arendusvajadusi ja parandada

sõjalist liikuvust, arvestades seejuures vajadusega tagada andmekaitsest jm vajadustest

lähtuvate piirangute täitmine. Oluline on vältida, et komisjon ei küsiks sama infot mitmel korral.

Näiteks sõjalise liikuvuse planeerimise jaoks olulise taristu teemaline info on komisjonile juba

edastatud TEN-T võrgustiku liikumiskoridoride ning EL prioriteetsete sõjalise liikuvuse

koridoride määratlemisel.

Samas ei ole arusaadav, miks on komisjonile vaja detailset infot liikmesriikide kriitilise taristu

osas, millele on sisejulgeoleku tagamise või riigikaitse korraldamise eesmärgist seatud

juurdepääsupiirangud. Soovime vältida sellise info liigse jagamisega tekitatavaid riske.

5.9 Eesti ei toeta Euroopa Komisjonile ligipääsu andmist liikmesriikide sõjalises

transpordis potentsiaalselt kasutatavate sõidukite registritele ja ülevaadetele.

Liikmesriikide põhiselt peab selline ligipääs ja teadmine olemas olema liikmesriikide

kaitsevägedel.

Eesti arvates on komisjonil juba piisav juurdepääs liiklusregistri avaandmetele, sh sõidukite

kategooriate lõikes.

Riigisiseselt on Eestil olemas ülevaade, millised on sõjalises transpordis kasutatavad võimed

riigiüleselt. See on oluline osa riigikaitse planeerimisel. Euroopa üleselt ei peaks selline info

olema komisjonile kättesaadav, sellel on mitu põhjendust.

Esmalt, tsiviilkasutuses olevate võimete kasutuselevõtt on riigi pädevus ning selleks on vaja

riigisiseseid kokkuleppeid tsiviilettevõtetega. Neid kokkuleppeid ei saa täna kehtivas

õigusruumis laiendada kolmandatele osapooltele. Teiseks, kaitseväe omandis olevate võimete

infot ei ole me julgeolekukaalutlustel valmis komisjonile esitama.

5.10 Eesti teeb ettepaneku luua sõjalise liikuvuse kriitilise taristu kaitseks ühtsed

kriteeriumid ja nende järgimise kontrollmehhanismid. Ühtsete kriteeriumite

kehtestamisel on oluline arvestada piirkondlike eripäradega.

Kriitilise taristu, ka merealuse, laialdase kaitse tugevdamine, sealhulgas küberturvalisuses ja

droonitõrjes, on oluline nii tsiviil- kui sõjalistel eesmärkidel. See eeldab ühtsete kriteeriumite

seadmist ja nende rakendamise kontrollmehhanismide loomist, mida määruse eelnõus 2026.a

märtsi keskpaiga seisuga ei ole. Ühtlasi tuleb tagada, et määratavad kohustused oleksid piisavalt

paindlikud, kuna liikumispiirangud ja liikuvusega seotud väljakutsed on erinevates

piirkondades erinevad – Lääne-Euroopas on olulisemateks takistusteks rohkem

regulatsioonidest tulenevad kliima- ja tööaja nõuded, kui samas Ida-Euroopas on nn füüsilised

pudelikaelad; samuti on oluline lähtuda vaieldamatutest asjaoludest, et liikuvuse koridoride

kasutusvõimalused ELi riikides on paljuski väga erinevad nii taristu, maastiku kui ka sesoonse

19 / 21

ilmastiku poolest. Määratavaid kohustusi ei saa ühe lahendusega lahendada, need peavad olema

kaasusepõhised lahendused.

5.11 Eesti hinnangul peab sõjalise liikuvuse solidaarsusreservi ettepanekuga

edasiliikumiseks Euroopa Komisjon esmalt tegema põhjaliku analüüsi, sealhulgas

lünkadest, mida reserv kataks, ja sellega seotud kuludest. Reserviga liitumine peaks olema

vabatahtlik ja jätma liikmesriikidele suveräänsuse riigikaitse võimete kasutamisel.

Solidaarsusreservi võimalik loomine ja kasutamine peab olema kooskõlas NATO sõjalise

liikuvusega seotud meetmetega ning neid mitte dubleerima.

Sõjalise liikuvuse solidaarsusreservi puhul on kõigepealt vaja mõista, kuidas täpselt selle

planeerimine, rahastamine ja juhtimine toimima hakkab ning mille põhjal hakatakse

solidaarsusreservi võimete „laenamist“ korraldama. Lisaks, mille alusel ja mille eest komisjon

ise liidu võimeid juurde hakkab hankima ning kuidas käib ka liiduüleste (liikmesriikidele

mittekuuluvate) võimete ülalhoidmise kulude katmine. Me soovime vältida olukorra tekkimist,

kus komisjon hangib võime, kuid haldajaks määratava liikmesriigi kanda jäävad ebamõistlikult

suured ülalhoidmiskulud, sh mehitamise kulud.

Läbirääkimistel ei ole 2026.a märtsi alguse seisuga selgunud, kuidas hakkab toimima võimete

kohustuslik solidaarsusreservi andmine. Määrus näeb ette, et juhul, kui võime hankimiseks on

kasutatud Euroopa Liidu kaasrahastust, tuleb võime solidaarsusreservi üles anda. Tuleb vältida

olukorda, kus riigina pannakse võime hankimisse aega, tööjõudu ning finantsressursse, kuid

lõpuks leiame ennast olukorrast, kus peame hangitud võime loovutama tasuta kasutuseks teisele

liikmesriigile, jättes ennast seejuures riigikaitse vaates olulisest võimest ilma. Samuti on oluline

jälgida, et kuidas jaotuvad solidaarsusreservi opereerimisega ja kasutamisega seotud kulud.

Lisaks tuleb vältida olukordi, kus Eesti võime jääb kellegi teise kasutuses ebapiisavalt

hooldatuks või on Eestile liigselt kulukas. Ka peab olema olemas mehhanism oma võime tagasi

saamiseks, kui meil riigina on julgeolekuolukorrast tulenevalt endal võimet vaja kasutada.

Lisamurena näeme, et võimete „laenamisega“ kaasneb ka mehitamise küsimus – määrus justkui

näeks ette ka ekspertide saatmist koos võimega või võime laenaja riigis spetsialistide välja

koolitamist. Eesti seisukohalt peame oluliseks mitte sätestada ülesannet, et riik saadaks oma

ekspertiisi automaatselt võimega kaasa – kaitseväe personali puhul on tegemist riigikaitselistel

ametikohtadel olevate inimestega, kellega on arvestatud riigikaitse plaanide elluviimisel.

Samuti ei saa riik sundida tsiviilettevõtete töötajaid teise riiki minema.

Lisaks on oluline arutada läbi ja määratleda raamistik, kuidas hakkab solidaarsusreserv töötama

kooskõlas NATO kriisimeetmetega, seda nii infrastruktuuri kasutamise eesõiguste määramise

kui ka võimete kasutamise osas. Eesti jaoks on oluline, et NATO vägede siirmine paralleelselt

Euroopa Liidu süsteemiga koostoimel ei kannataks.

5.12 Eesti toetab Euroopa Komisjoni ettepanekut luua sõjalise liikuvuse

transporditöörühm tingimusel, et sellel on nõustav funktsioon ning välditakse NATOs ja

Euroopa Liidus olemasolevate lahenduste dubleerimist. Oluline on, et sõjalise liikuvuse

riikliku koordinaatori pädevusala oleks selgelt piiritletud ning tal oleks koordineeriv

funktsioon.

Määruse eelnõu alusel loodavasse sõjalise liikuvuse transpordi töörühma soovitakse määrata

iga riigi esindaja, piiriülese sõjalise transpordi riiklik koordinaator, kes täidaks liikmesriigis

endas liikumislubade spetsialisti ülesandeid jm tehnilist laadi ülesandeid, kuid ka kõrgema

20 / 21

kriisikoordinaatori ülesandeid. Lisaks oodatakse transporditöörühma liikmesriigi kontaktisikult

ka sõjalise transpordi valmisoleku kontrollimise juhtimist ja raporteerimist komisjonile.

Määruse eelnõus praegu sisalduvas sõnastuses on sõjalise liikuvuse riikliku koordinaatori

pädevusala väga lai ning dubleerimisvõimalus NATOs olemasolevate lahendustega suur. Kuna

koordinaator peab tegelema nii tehniliste teemadega kui ka suhtlema kõrgemal tasemel

riigiasutuste, kohalike omavalitsuste ja eraettevõtjatega, siis ei ole selge, kellelt ja kui palju

ressurssi koordinaatori(te) töö vajab.

EMERS-i rakendumise puhul on küll oluline, et liikmesriikide siseselt on olemas üks keskne

riiklik kontaktpunkt kriitilise taristu operaatorite jaoks, mis koondab kaitse-, transpordi-,

lennundus- ja julgeoleku informatsiooni. Siiski Eestis on keskseks koordineerivaks asutuseks

kriiside korral Riigikantselei, sh NSA teistele riikidele kontaktpunktiks kriiside korral. Samal

ajal on meil küll ka ülesannete jäävuse põhimõte, vastavalt kriisi loomusele ja pädevaimale

asutusele. Eesti näeb, et see on lahutamatu osa iga liikmesriigi sisemisest kriisijuhtimise

plaanidest. Eesti ei leia, et sõjalise liikuvuse transporditöörühm hetkel välja pakutud kujul on

efektiivne ja kiiresti toimiv lahendus.

5.13 Eesti toetab sõjalise liikuvuse õppuste ja harjutuste korraldamist, et tuvastada

täiendavaid parendusvajadusi. Leiame, et sõjalise liikuvuse õppused peavad olema

integreeritud riigisiseste ja rahvusvaheliste (näiteks NATO) õppustega. Peame oluliseks,

et õppustel osalemine jääks liikmesriikide kaitsevägedele ja sõjalise transporditaristu

haldajatele vabatahtlikuks. Samuti peame oluliseks, et õppused oleksid avatud

osalemiseks samameelsetele partneritele, eelkõige NATO liitlastele.

Määruse eelnõus on ettepanek integreerida sõjalise liikuvuse element Euroopa Liidus korraliselt

toimuvatele õppustele igal aastal alates 2027. aastast. See tähendab, et sõjalise liikuvuse

harjutamine hakkaks toimuma selliste õppuste raames nagu Euroopa Liidu sõjalised õppused,

staabiõppused ja sõjalised lahingõppused (LIVEX), mis on seotud ELi kiirsiirmisvõimega, aga

ka rahvusvahelistel õppustel, sealhulgas Euroopa Liidu ja NATO korraldatavatel paralleelsetel

ja koordineeritud õppustel.

Eesti toetab sõjalise liikuvuse harjutamist juba olemasolevate õppuste käigus, see annab

võimaluse valideerida protseduure, parandada liikmesriikide vahelist koordineerimist,

suurendada koostalitlusvõimet partneritega ja saada kogemusi, mida võtta arvesse

poliitikakujundamises, planeerimises ja investeeringutes. Lahinguõppuste käigus saab kindlaks

teha logistikaprotsessi võimalikud nõrgad kohad ja pakkuda seejärel välja lahendusi nende

takistuste kõrvaldamiseks. Sellised matkeharjutused panevad proovile esmatähtsate koridoride

vastavuse transporditaristu suhtes kehtestatud peamistele sõjalistele standarditele. Arvestades

määruse eelnõu läbirääkimisi ja eeldatavat jõustumisaega, peame mõistlikuks sätestada selline

integreerimine alates 2027. aastast.

Samas on oluline jätta liikmesriikide otsustada õppustel osalemine, et tagada kaitsevägede

toimepidevus ja teiste paralleelsete ülesannete täitmine ning vältida ülekoormamist. Arvestades

NATO liitlaste rolli Euroopa Liidu julgeolekus, peame oluliseks, et läbiviidavad õppused oleks

osalemiseks avatud nii NATO liitlastele kui asjassepuutuvatele NATO struktuuridele.

Arvamuse saamine ja kooskõlastamine

21 / 21

Seisukohad on kooskõlastatud Justiits- ja Digiministeeriumi, Kliimaministeeriumi, Majandus-

ja Kommunikatsiooniministeeriumi, Rahandusministeeriumi, Regionaal- ja

Põllumajandusministeeriumi ja Riigikantseleiga. Arvamust ja ettepanekuid on palutud

täiendavalt Eesti Kaitse- ja Kosmosetööstusliit, Riigi Kaitseinvesteeringute Keskus, Kaitsevägi,

Lennuliiklusteeninduse AS, Tallinna Lennujaam, Lennundusklaster, Autoettevõtete Liit, Eesti

Logistika ja Ekspedeerimise Assotsiatsioon, Eesti Rahvusvaheliste Autovedajate

Assotsiatsioon, Eesti Laevaomanike Liit, Logistika ja Sadamate Liit, Eesti Taristuehituse Liit,

AS Eesti Raudtee, Edelaraudtee AS, Transpordiamet, Elering, Elektrilevi, Viru Elektrivõrgud,

Eesti Elektritööstuse Liit, Eesti Linnade ja Valdade Liit käest. Esitatud arvamusi on seletuskirja

koostamisel arvesse võetud.

Seletuskirja lisa 1 - Kaasamistabel

Eesti seisukohad sõjalise liikuvuse paketi määruse kohta

Seletuskirja lisa 1 – Kaasamistabel

Nr Asutus Märkus / kommentaar Arvestamine

1. Maksu- ja Tolliamet Väga detailseid kommentaare meil pole, üldine seisukoht on see, et

me toetame vormide (NATO ja EU vormi 302) digitaliseerimist.

Kuna kõikide EL tolli IT arenduste ja digitaliseerimise projektide

alus on nn MASP plaan MASP-C Rev. 2023 v1.0. Annex 2, siis

meie ootus on, et vormi 302 digitaliseerimise projekti kohta tekib

KOMil pärast määruse vastuvõtmist täpsem info punktis 2.18

Military Customs System/Form 302.

Arvestatud seisukohtade

kujundamisel – Seisukoht 5.4.

2. Transpordiamet 1) Planeeritav taristuinvesteeringute prioriseerimise kohustus

„hotspot“idele vajab vastavat rahastuslahendust, mis toetaks

täiendavalt nende kohase lahendamise eelisarendamist

võrreldes muude, näiteks liiklusohutuse suurendamiseks või

TEN-T võrgustiku nõuete täitmiseks vajalike investeeringute

ees;

2) Regulatsiooni mõistmist soodustaks selgem kirjeldamine, kas

regulatsiooni „sõjalise veo“ mõiste laieneb juhtumitele, kui

sõjalist kaupa veetakse tavapäraste, tsiviilkasutuses olevate

liini- või kaubalaevadega, sh. laadungi ühe osana?

3) Segaseks jäi, kas sõjalise transpordi prioriteetsuse

kindlustamine välistab reisijate õiguse Euroopa Parlamendi ja

nõukogu määrusest nr 1177/2010 tulenevalt küsida hüvitisi, kui

nt liinilaev eesõiguse andmise tõttu oluliselt hilineb. Kui

hüvitise küsimise õigus jääb, siis võiks olla mõistlik ka

defineerida, kes peab seda kulu kandma?

Teadmiseks võetud ja arvestatud

seisukohtade kujundamisel –

Seisukohad 5.1, 5.5.1 .

3. Logistika ja Sadamate Liit Teeme ettepaneku asendada EL õigusakti formaat otsekohaldatava

määruse tasandilt direktiivi tasandile.

Lähtume oma ettepanekus järgmisest:

Mitte arvestatud.

Komisjon teeb ettepaneku võtta

vastu Euroopa Parlamendi ja

nõukogu määrus. See on kõige

Seletuskirja lisa 1 - Kaasamistabel

1. Peame õigustatuks luua EL transpordi ja

logistikakoridorides militaarvajadustele vastavad hõlpsad

võimalused. Samas on oluline lähtuda vaieldamatutest

asjaoludest, et liikuvuse koridorid EL riikides on paljuski

väga erinevad nii taristu, maastiku kui ka sesoonse

ilmastiku poolest. EL otsekohaldatava määruse formaat

oleks täitmiseks liiga jäik. Direktiiv annaks aga

paindlikumaid võimalusi analüüsida iga piirkonna erisusi

ning leida just sellele alale sobivam lahendus. Niisugune

lähenemine sobiks kindlasti ka Eestile.

2. Viimastel aastatel on toimunud militaarõppuste käigus ja ka

nende vaheaegadel sisuline tutvumine Eesti transpordi-

logistika võimalustega, sealhulgas sadamatega. Meile

teadaolevalt on vastavad uuringud esmases vaates juba ka

kaardistatud. Kuid tundub siiski, et detailsem sisuline töö

tuleb veel ees. Määruse formaat oleks selles küsimuses liiga

ettemääratud formaadiga, mille üksikdetailid ei pruugi

sobida. Direktiiv oleks suunisdokumendina efektiivsem.

3. Õigusloome seisukohalt annaks direktiiv paremaid

võimalusi käesoleva teemaga seotud õiguslike takistuste

kõrvaldamiseks. Samas kui määrus kirjutaks õigussätted

ette, mis võivad osaliselt mitte sobida. Suunava iseloomuga

EL õigusallikas võimaldab parimat sobivamat

õigusregulatsiooni.

4. Eesmärgiks on mitte ainult kõrvaldada taristu probleemsed

kohad ja takistused vaid ka investeerida rahalisi

riigieelarvelisi vahendeid. Võimalik, et teatud täiendusi

tuleb teha transporditaristu korraldamises ning ka

sadamates. Eelarve kujundamine on paindlik tegevus,

sobivam õigusakt, sest sõjalise

transpordi märkimisväärseks

lihtsustamiseks ja sujuvamaks

muutmiseks vajalikku ühtsust on

võimalik tagada ainult määruse

kui siduva ning ühetaoliselt ja

vahetult kohaldatava

õigusaktiga. Lisaks sellele on

see kooskõlas Euroopa Liidu

toimimise lepingu artikliga 91 ja

artikli 100 lõikega 2, milles on

sätestatud, et vastavates

kohaldamisalades kasutatakse

meetmete vastuvõtmiseks

seadusandlikku tavamenetlust.

Otsus loobuda direktiivi

võimalusest on peamiselt

seletatav asjaoluga, et

direktiiviga kaasneb

liikmesriikide jaoks tingimata

ülevõtmisperiood, mis nõuab

aega ja jõupingutusi, mis olid

vastuolus pakilise ajakavaga,

mille jooksul liit peab sõjalist

liikuvust parandama, nagu on

kirjeldatud ühises valges

raamatus „Euroopa

kaitsevalmidus 2030“.

Seletuskirja lisa 1 - Kaasamistabel

seega ootame EL vastava direktiivi suuniseid ja loomulikult

ka EL rahastuse kirjeldust.

5. Nõustume, et militaar - digitaalse infosüsteemi loomine on

hädavajalik. Teadagi on Eesti IT valdkonnas edukas riik

ning omab juba praegu teatud lahendusi. Selge, et nimetatud

infosüsteem peab töötama riikidevahelise solidaarsuse

printsiibil võimalikult efektiivselt ja piirkondlike erisusteta.

Kuid siiski, määruse formaat võrrelded direktiivi

formaadiga võib osutuda liiga jäigaks, eriti piiriületuste

väljaehitamisel ning ka maismaatransport-meri

kokkupuutesõlmedes.

Kokkuvõtvalt:

2030. aastaks kavandatud Euroopa Militaarkaitse Valge Raamatu ja

samas ka Militaarkaitse Teekonnakaardi ettevalmistamine pakub

täiendavaid selgitusi ja täpsustusi. Arvestades seda oleks EL

liikmesriikide suunamine direktiiviga sobilikum, kui vähemal või

suuremal määral survestamine otsekohaldatava määrusega.

4. Eesti Taristuehituse Liit Toetame antud määruse väljatöötamist ning üle-euroopalisi ühtseid

meetmeid. Esindades taristuehituse valdkonna ettevõtteid, peame

eriti oluliseks piiriüleseid toimivaid ja vajadustele vastavaid

ühendusi ning riigisiseste teede jm muude seotud rajatiste

vastupidavust ning vastavust kahesuguseks kasutamiseks.

Toome välja järgmised konkreetsed punktid:

• Kõige olulisem on tagada, et Euroopa Komisjoni poolt

tehtud ettepanek tõsta järgmises mitmeaastases

finantsraamistikus nii CEF eelarvet üldiselt, kui eraldada

sõjalisele liikuvusele kümme korda enam vahendeid, st

17,65 miljardit eurot, jääks kehtima ning neid summasid ei

kärbitaks, vaid kui, siis pigem suurendataks.

Arvestatud seisukohtade

kujundamisel – Seisukohad 5.1,

5.6.

Seletuskirja lisa 1 - Kaasamistabel

• Toetame paindlikku lähenemist, mis võimaldaks kasutada

TEN-T vahendeid vajadusel sõjalise liikuvuse, nt

taristuobjektide väljaehitamiseks ja tugevdamiseks.

Loodame, et see ettepanek rakendub.

• On mõistetav, et konkreetsed taristu vajadused (teede,

raudteede, sildade, viaduktide jt objektide) on

kooskõlastatud ka meie NATO liitlastega.

• Näeme, et antud määrus keskendub väga suures osas

raudteeühendustele, pöörates vähem tähelepanu

teedeühendustele. Leiame, et üks ei tohiks välistada teist

ning määrus peab sõnastama lisaks selge prioriteedina

kokku lepitud kahesuguse kasutusega teede sõjalisele

liikuvusele vastavaks kohaldamise. Eriti oluline on see

Baltikumis ning ka Soomes, kus väga palju transpordist, nii

isikud- kui ka kaup, liigub jätkuvalt mööda teid ning

hoolimata Rail Balticast, on meil vaja tagada ka sõjalisele

liikuvusele vastavad teed jm teedega seotud rajatised.

o Artikkel 32 juhib tähelepanu nii olemasolevate

pudelikaelade likvideerimisele, objektide

tugevdamisele, kui ka väga olulisena vajaliku

läbilaskevõime tõstmisele. Peame ka seda väga

tähtsaks ning oleme valmis siin riigiga koostööks,

nii määruse raames kui üldiselt, et ühiselt neid

probleeme lahendada.

• Sellest tulenevalt rõhutame ka määruses välja toodut, et

ühendused ja transpordikoridorid saavad toimida vaid siis,

kui need on mõlemal pool piiri nõuetele vastavalt olemas.

Murekohaks on siinkohal Läti riigi mittepiisav

keskendumine piiriüleste ühenduste loomisele lõunanaabri

Eestiga ja tagatusele oma riigi piires. See on ka julgeoleku

seisukohalt selge väljakutse. Määrus võiks olla siin

selgesõnalisem ja kohustavam.

Seletuskirja lisa 1 - Kaasamistabel

• Toetame strateegiliste taristuobjektide eraldi väljatoomist

ning prioriseerimist. (Art 33) Rõhutame ka siin teede

olulisust meie piirkonnale. Juhime tähelepanu, et Art

33/1(b) viitab, et võtmetähtsusega transporditaristu

ühendab keskusi, mis koondavad vähemalt 1 miljonit

elanikku. Kas see tähendab, et Eesti piiririigina ei

kvalifitseeru ühegi võtmetähtsusega transporditaristu

ühenduseks? Ainuke linn Baltikumis, mis selleks

kvalifitseeruks on Riia. Piiririikidele, sh. ka Soome, peaksid

siin kehtima teised alused, kui elanikkonna arv.

5. Eesti Raudtee Edastame sõjalise liikuvuse paketi AS Eesti Raudtee seisukohad:

Creating an emergency framework - EMERS

• Kiirendatud menetlused ja eelisjuurdepääs taristule: selgelt

sõnastatud EU põhimõtted, et (sõjalise)kriisi olukorras on

prioriteetsus militaarrongidel, strateegilist kaupa vedavatel

rongidel

Readiness of dual-use infrastructure

• Kaitseväe jaoks oluliste lõikude kapitaalremont ja

korrashoid (N: Valga - Võru (Koidula) vaheline lõik, sh

Sõmerpalu kaheotstarbeline väljaehitamine)

• Määrata Eesti sisene strateegiline raudteekoridor: Valga-

Tartu-Tapa-Tallinn-Muuga-Paldiski

• Strateegilisele raudteekoridorile jäävad kriitilised objektid:

hooned, seadmed/süsteemid, sillad - nende kaitse/asenduse

vahendid, strateegiliste varude loomine, dubleeritud

kriitilised süsteemid (N: maa-alune raudtee juhtimiskeskus

jne), droonikaitse võime jne

Pooling and sharing capabilities

Osaliselt arvestatud ja

teadmiseks võetud.

Seletuskirja lisa 1 - Kaasamistabel

• Eesti Raudteele vedurite/vagunite soetamine. Kasutus

kaheotstarbeline, st tavapäraselt osalevad taristutöödele -

aga kriisi tekkides on prioriteetsus militaar transpordi

teenindamisel - tuginedes rööpalaiusele, siis võimalus luua

nö Baltikumi pool

- vedureid 4-5tk

• (platvorm)vaguneid 100tk

• Ühene vagunite tehnoseisundi nõuete kehtestamine

• Pool´ing süsteem võiks võimaldada nö reserveerida ka

eraettevõtjate vedureid - vaguneid, mis kriisiolukorras oleks

prioriteedina militaarvedudeks

Stronger governance & coordination

Eesti Raudtee on valmis osalema sõjaväelise liikuvuse transpordi

töörühmas

6. Regionaal- ja

Põllumajandusministeerium

Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumi (REM) poolt saame

anda tagasiside, et REMil on eelnõu eesmärk arusaadav ja

täiendavaid märkusi ei ole. Eraldi VV positsiooni vajadust REMi

poolt ei näe.

Teadmiseks võetud.

7. AS Tallinna Lennujaam Lennujaamade

vabatahtlikkuse

ja

diferentseerimise

põhimõte

Kõik lennujaamad ei peaks automaatselt

omandama sama valmisolekut täita nii tsiviil-

kui ka sõjalisi ülesandeid (samal tasemel ja

samadel tingimustel).

O Ettepanek oleks määrata selleks

lennujaamaks Eestis Tallinna lennujaam.

•

Tuleks taotleda:

O riiklikku diferentseerimist (nt põhitaristu vs

toetav taristu);

O vabatahtlikkuse põhimõtet väiksematele

lennujaamadele.

Osaliselt arvestatud ja

teadmiseks võetud seisukohtade

kujundamisel.

Seletuskirja lisa 1 - Kaasamistabel

Riigi kohustus

katta valmisoleku

püsikulud

• Valmisolek EMERS-i jaoks tähendab

püsivaid kulusid ka rahuajal (harjutused,

personali valmisolek, reservvõime).

• Riik peaks katma valmisoleku püsikulud,

mitte ainult kriisiaegse kasutuse.

Õiguslik kaitse

lennujaama

juhatusele ja

vastutavatele

isikutele

Kriisi- ja EMERS-i olukorras tehtud otsuste

puhul peaks olema:

O õiguslik vastutuse erirežiim lennujaama

juhtkonnale;

O kaitse tsiviil- ja haldusnõuete eest, kui

tegutsetakse riigi korraldusel.

Tsiviil-sõjaliste

konfliktide eelne

lahendamise

mehhanism

Raamistikus peaks olema eeldefineeritud

konfliktide lahendamise mehhanism, kui

tsiviil- ja sõjalised vajadused lähevad vastuollu

(nt evakuatsioon vs sõjaline transport).

Riiklik

kontaktpunkt

(lennujaamadele)

Vähemalt riigisiseselt tuleks luua üks keskne

riiklik kontaktpunkt lennujaamade jaoks, mis

koondab kaitse-, transpordi-, lennundus- ja

julgeoleku informatsiooni.

Kas selline infosüsteem on täna loodud ja kas

see toimib?

Selge exit-

mehhanism

EMERS-ist

Lisaks EMERS-isse sisenemisele peab olema

loodud ka

O selge protsess EMERS-ist väljumiseks;

O kriteeriumid, millal infrastruktuur

tagastatakse täies mahus tsiviilkasutusse.

Riigi roll

kindlustus- ja

vastutusriskide

katmisel

Sõjaliste lendude ja piirangute erandite ajal:

O kommertskindlustus võib muutuda

kehtetuks või kallineda.

Tuleks taotleda:

O riiklikku kindlustusgarantiid või

hüvitusmehhanismi.

Seletuskirja lisa 1 - Kaasamistabel

8. Riigikantselei (julgeoleku- ja

riigikaitse

koordinatsioonibüroo)

Eesti poolt võiksime sisse vaadata 2. osa art 21 alates ehk

eelisjuurdepääs perioodil, mil EMERS on aktiveeritud.

Dokumendis sätestatakse, et perioodil, mil EMERS on aktiveeritud,

võimaldavad liikmesriigid, samuti taristuomanikud, -käitajad, -

haldajad sõjalisele transpordile eelisjuurdepääsu

transpordivõrkudele, -taristule, meretaristule jne. Ettepanek on

sõnastust pehmendada / muuta selliselt, et kriisis olev riik kas

„võimalusel“ annab eelisjuurdepääsu sõjalisele transpordile või siis

et kriisis oleval riigil on endal õigus prioriseerida. Eesti on väikeriik

ning nt süvasadamaid, kus saab vastu võtta kütusetankerit, on väga

piiratud arv. Olukorras, kus Eesti on kriisis ja peab 100% igal juhul

andma alati eelise sõjalisele transpordile, võib tähendada seda, et

riigis ei ole kütust, ravimeid, toitu. Oleme erinevatel õppustel

arutanud, et nt sadamate puhul peab jääma õigus riigil öelda, et nt

7-st kaist 5 saab KV enda vajadusteks, aga 2 kaid peab jääma

tsiviilvajaduste / ühiskonnaüleste vajaduste rahuldamiseks

(saartalitus).

5.11 (üks keskne riiklik kontaktpunkt kriitilise taristu operaatorite

jaoks, mis koondab kaitse-, transpordi-, lennundus- ja julgeoleku

informatsiooni): Täna sellist kontaktpunkti teadaolevalt pole.

Oleme kehtestanud, et meil on ülesannete jäävuse printsiip. JRKB

transpordi- ja lennundusinfot ei koonda, see on jagatud muuhulgas

Välisministeeriumi, Transpordiameti, Riigikantselei ja

Kaitseministeeriumi vahel. Kuivõrd tegu on pigem HNS

meetmega, kas peaks see olema KaM HNS juhtkomitee teema?

5.11 (kontaktpunkt suhtluseks riikidevaheliselt suuremamahuliste

kriiside juhtimiseks): Riigikantseleis JRKB direktori täidab NSA

rolli ning on teistele NSAdele kriisi kontaktpunktiks. Samuti on

Riigikantseleis SITKE, mis on sisult lähimatele riikidele kontaktiks

info vahetamisel. Muus osas jällegi hakkab mängima ülesannete

Teadmiseks võetud ja arvestatud

osaliselt seisukohtade

kujundamisel – Seisukohtades

5.5, 5.11, 5.12.

Seisukohas 5.12 peame siiski

vajalikuks välja tuua, et õppustel

osalemine peab jääma

kaitseväele vabatahtlikuks.

Arvestada tuleb kaitseväe

õppustel osalemise mahtu ja

ajakava. Stressitestide

tegemisele vastuseseisu ei ole.

Seletuskirja lisa 1 - Kaasamistabel

jäävus, ehk et COVID info oli parim Terviseametil näiteks.

Mingites teemades on kindlasti välisministeeriumil roll.

5.12: toetame sõjalise liikuvuse õppuste ja harjutuste korraldamist,

aga need ei peaks olema asjad iseenesest, vaid tuleks integreerida

meil siseriiklikus vaates kas HOS või RiKS alusel tehtavatesse

õppustesse. Küsimus on, kuidas need integreerida juba

olemasolevatesse formaatidesse (PACE, CMX jne), et need

lisakoormust ei tekitaks.

5.12: kaitsevägedele õppuse vabatahtlikuks jätmise osas toome

välja probleemi, et vaja on ka praktikas läbi mängida, kuidas

dekonfliktime sõjalised ja tsiviilvajadused.

9. Majandus- ja

Kommunikatsiooniministeerium

Euroopa Konkurentsivõime Fondi ja Euroopa Ühendamise

Rahastu ning riigiplaani abil jaotatavate rahade kasutamisel

sõjalise liikuvuse heaks tuleb tekitada suurem selgus.

Sõjalise liikuvuse määruses (COM(2025) 847) kavandatud

tegevuste rahastamist nähakse ette nii Euroopa Konkurentsivõime

Fondist (edaspidi ECF), Euroopa ühendamise rahastust (edaspidi

CEF) kui ka riigiplaani ressurssidest mitmeaastase

finantsraamistiku 2028–2034 (edaspidi MFF riigiplaan) raames.

Määruses COM(2025) 847 nimetatud sõjalise liikuvuse

parendamise tegevusi võib pidada kooskõlas olevaks ECF määruse

(COM(2025) 555) artikli 49 eesmärgiga võimaldada ja toetada

sõjalist logistikat. Samas tuleb rõhutada, et ECF-i kaudu on

võimalik rahastada üksnes selliseid tegevusi, mis kuuluvad fondi

kohaldamisalasse, sealhulgas:

• sõjalise liikuvuse protsesside digitaalne arendamine,

• sõjalise liikuvuse võimekustele juurdepääsu parandavate

toodete ja lahenduste soetamine,

Arvestatud seisukohtade

kujundamisel.

Seletuskirja lisa 1 - Kaasamistabel

• kahesuguse kasutusega taristu kaitse ja vastupidavuse

suurendamine,

• liikmesriikide abistamine vajalike transpordi- ja

logistikaressursside ning -seadmete kasutamisele

juurdepääsu tagamisel.

Arvestades, et COM(2025) 847 rakendamine eeldab tegevuste

ressursimahukuse tõttu kombineeritud rahastamist (sh ECF

investEU instrument), on oluline varakult luua selgus selle kohta,

millised tegevused on erinevate fondide tingimuste alusel

abikõlblikud, ning milliste kulude katmist ECF või CEF ei

võimalda.

Näiteks võib CEF katta sõjalise liikuvuse taristuvalmiduse

tõstmisega seotud investeeringuid ning ECF muuhulgas sõjalise

liikuvuse digitaalseid arendusi, kuid edasiste haldus- ja

hoolduskulude katmine jääb tõenäoliselt liikmesriikide kanda, mis

võib tulevikus tekitada lisasurve riigieelarvele.

Eeltoodust tulenevalt tuleb hinnata ka riske, mis võivad tekkida

juhul, kui ECF või CEF tööprogrammides ei avata COM(2025) 847

rakendamiseks sobivaid taotlusvoore või kui liikmesriikide

omavaheline konkurents ületab kättesaadavate voorude eelarvelise

mahu.

Väikeriigina on Eesti jaoks eriti oluline vältida olukorda, kus

sõjalise liikuvuse võimekustesse panustamine on poliitiliselt kokku

lepitud, kuid rahastuse puudumise tõttu ei ole võimalik

kokkuleppeid tähtaegselt ellu viia või võivad vajalikud tegevused

oluliselt viibida.

Seletuskirja lisa 1 - Kaasamistabel

Riskide maandamiseks on sõjalise liikuvuse määruse rakendamisel

oluline käsitleda vastavaid teemasid MMF riigiplaanis ning ECF

tööprogrammides. Süsteemne lõimimine aitab ennetada nii

rakenduslikke kui ka ajalisi riske. Kahtlemata on

Kaitseministeeriumil näiteks ECF vastavate tööprogrammide

kujundamisel keskne roll, et kõik sõjalise liikuvusega seotud

vajadused ja prioriteedid oleksid tööprogrammides õigeaegselt,

terviklikult ja piisava detailsusega kaetud.

Piiriüleste sõjaliste vedudega seotud tolliformaalsused peavad

olema kooskõlas Euroopa Liidu tolliõigusega, sealhulgas

ühtsete andmenõuetega, mis moodustavad Euroopa Liidu

tolliandmemudeli.

Ettepaneku kohaselt luuakse hiljemalt 2030. aastaks Euroopa Liidu

ülene turvaline ja piiratud juurdepääsuga sõjalise mobiilsuse

digitaalne infosüsteem, mida hakkaksid kasutama kõik

liikmesriigid kõigi sõjalise transpordi lubade, liikluskorralduse

ning tolliformaalsuste jaoks, mis on seotud piiriüleste sõjaliste

vedudega ja ELi vormiga 302.

Vormiga 302 seotud tolliformaalsuste puhul peab süsteem olema

kooskõlas Euroopa Liidu tolliõigusega, sealhulgas ühtsete

andmenõuetega, mis moodustavad ELi tolliandmemudeli. Euroopa

Liidu loodav tolliamet koos Euroopa Komisjoniga on lubanud välja

töötada vajalikud protseduurid ning protokollid määruses

sätestatud teatavate tegevuste rakendamiseks.

Sellele tähelepanu juhtides mööname, et määruses reguleeritud

digiarendustega seonduvad küsimused ei ole majandus- ja

kommunikatsiooniministeeriumi pädevuses, vaid nende eest

vastutab maksu- ja tolliamet.

Seletuskirja lisa 1 - Kaasamistabel

Kriisijuhtimise vaatest saab nõustuda sõjalise liikuvuse paketi

elementidega, mis tugevdavad riikidevahelist

koordinatsioonimehhanismi ja lubavad rakendada stressiteste

hindamaks valmisolekut sõjalise transpordi hõlbustamiseks.

Majandus- ja kommunikatsiooniministeerium on kaasatud

kaitseministeeriumi juhitud mehhanismi, mille kaudu lahendatakse

Eestis sõjaliste kaupade ja sõjaväelaste transpordi küsimusi.

Eelistame, et ELi tasandilt ei teki paralleelseid koordineerivaid

üksusi, mis suurendaksid halduskoormust.

Õppused on vajalikud, et kindlustada kiire valmisolek

hädaolukorras tegutsemiseks. Ettepaneku artiklis 43 viidatud

stressitestid on seetõttu olulised. Arvestades idatiiva kaitse vajadusi

võiks meie regioonis sõjalise transpordi valmisolekut tekstida

koosöös naaberriikidega võimalikult kiiresti.

Täpsustatud seisukoha

sõnastust, sest mõeldud on

kaitseväe õppustel osalemise

mahtu ja ajakava. Stressitestide

korraldamisele vastuseisu ei ole.

10. Kliimaministeerium Üldine kommentaar seisukohtade 5.1 ja 5.6 osas: Leiame, et antud

määruse seisukohtades pole kohane välja tuua ELi toetusmeetmeid,

sest määrus EL rahastust ei käsitle ning MFF läbirääkimised on

hetkel juba käimas.

Seisukoha seletust on täiendatud

põhimõttega, et järgmise

mitmeaastase eelarveplaaniga

planeeritud sõjalise liikuvuse

rahastust ei tohiks kindlasti

vähendada.

Seisukoht 5.3: Eeldatavasti ollakse sellises olukorras valmis

tegutsema ka nädalavahetusel, kuid usaldame, et KAMil on parem

tunnetus, millises ajaraamis on riik võimeline tegutsema.

Tunnetuslikult tundub 72h olenemata nädalapäevast mõistlikum.

Võõrustava riigi toetuse

pakkumiseks on siiski vajalik

minimaalselt 3 tööpäeva.

Seisukoht 5.3 käsitleb

Seletuskirja lisa 1 - Kaasamistabel

igapäevast olukorda, mitte

kriisiolukorda.

5.5.1 Ettepanek lisada seisukoht 5.5.1: Eesti peab oluliseks, et

EMERS-i rakendamisel jääks liikmesriikidele võimalus

luua hüvitusmehhanism EMERS-i aktiveerimisest

mõjutatud transpordikasutajatele kahjude

hüvitamiseks. Seejuures on oluline, et hüvitamise otsus

ja hüvitise suurus oleks liikmesriigi otsustada

juhtumipõhiselt, näiteks pikaajalise ja olulise mõju

korral avaliku huvi riives majandustegevuse kestlikkuse

tagamiseks.

EMERS-i aktiveerimisel antakse sõjalisele transpordile ja

relvajõududele eelisjuurdepääs taristule, mis võib pikemaajaliselt

negatiivselt mõjutada tsiviiltranspordi

kasutajaid ning seeläbi ka riigi majanduslikku toimetulekut.

Nõustume üldpõhimõttega, et sõjalisele transpordile

eelisjuurdepääsu andmise korral ei pea teistele mõjutatud

transpordikasutajatele maksma hüvitist. Samas leiame, et

liikmesriikidele peab jääma võimalus vajadusel luua

hüvitusmehhanism mõjutatud transpordikasutajatele kahjude

hüvitamiseks, hüvitamise otsus ja hüvitise suurus oleks liikmesriigi

enda otsustada juhtumipõhiselt, näiteks pikaajalise ja olulise mõju

korral avaliku huvi riives majandustegevuse kestlikkuse

tagamiseks.

Arvestatud seisukohtade

kujundamisel.

11. Siseministeerium Kommentaarid puuduvad, nõustuvad seletuskirjaga. Teadmiseks võetud.

EELNÕU

VABARIIGI VALITSUS

ISTUNGI PROTOKOLL

Tallinn, Stenbocki maja

. märts 2026. a nr

Päevakorrapunkt nr …

Eesti seisukohad Euroopa Liidu sõjalise liikuvuse määruse eelnõu kohta

1. Kiita heaks järgmised kaitseministri esitatud seisukohad Euroopa Parlamendi ja nõukogu

määruse, millega kehtestatakse meetmete raamistik, et hõlbustada kaitseotstarbelise

varustuse, sõjaliste kaupade ja sõjaväelaste transporti liidus, eelnõu (COM(2025) 847 final)

kohta:

1.1 Riigi sõjalise kaitse vajadustest lähtudes toetab Eesti Euroopa Liidu sõjalise liikuvuse

määruse eelnõu peamist eesmärki lihtsustada sõjalistel eesmärkidel varustuse, kaupade

ja personali transporti, minimeerides selle mõju tsiviiltranspordile. Seetõttu toetab Eesti

samme, mis aitavad järk-järgult välja kujundada niinimetatud kolmemõõtmelist sõjalise

Schengeni ala, hõlmates regulatsioone, taristut ja võimeid. Eesti toetab ka tõhusamaid

kahesuguse kasutusega ühendusi Euroopa Liidu kandidaatriikidega, eelkõige Ukraina ja

Moldovaga.

1.2 Eesti leiab, et sõjalise liikuvuse edendamiseks tuleb aluseks võtta Euroopa Liidus juba

loodud ning käimasolevad sõjalise liikuvuse parandamise ja lihtsustamise tegevused –

näiteks tuleks juba Euroopa Liidu üleselt harmoneeritud piiriületuse vormid võtta

praktikas kasutusse ning jõustada õiguslikult siduvalt. Peame vajalikuks, et maa-, mere-

ja õhudomeenide vormid jääksid eraldiseisvaks. Euroopa Liidu sõjalise liikuvuse lubade

andmise protsessid ja lubade vormid peavad selgelt olema kooskõlas NATO sõjalise

liikuvuse protsesside ja vormidega.

1.3 Eesti toetab vastuvõtva riigi alaliste sõjalise liikuvuse lubade menetlusaja (loa taotluse

esitamisest piiri ületamiseni) lühendamist kolmele tööpäevale. Ajutiste lubade taotluste

menetlustähtaeg peab olema minimaalselt samuti kolm tööpäeva (või 120 tundi), et

kindlustada vastuvõtva riigi toetuse tagamine.

1.4 Eesti toetab sõjalise liikuvuse lubade taotlemise ja menetlemise digitaalse süsteemi

Euroopa Liidu ülest kasutuselevõttu, mis on ühtlasi küberturvaline, hukukindel ja

suveräänne. Oluline on, et süsteem võimaldab menetleda nii sõjalise liikuvuse

piiriületusvorme kui ka tollivorme. Eesti jaoks on oluline, et digitaalne süsteem arvestaks

vajadusega menetleda nii Euroopa Liidu kui ka NATO vormi 302, oleks avatud

kasutuseks ka Euroopa Liitu mittekuuluvatele NATO liitlastele ja ühilduks asjakohaste

NATO süsteemidega. Eesti teeb ettepaneku Euroopa Kaitsefondi raames arendatud

lahenduse Secure Digitalisation of Military Mobility Systems kasutuselevõtuks ja

võimekuste edasiarenduseks.

1.5 Eesti toetab piiriülese sõjalise transpordi hädaolukorraraamistiku ehk Euroopa sõjalise

liikuvuse tõhustatud reageerimissüsteemi (EMERS) loomist eeldusel, et selle

rakendamine, protseduurid ja tekkivad kohustused on selged ja realistlikud. Eesti ei saa

toetada automaatse sõjalise liikuvuse lubade väljastamise kohustuse seadmist, kuna

selline otsus on liikmesriikide ainupädevuses. On oluline, et kriisis olevale riigile jääks

õigus prioriseerida eelisjuurdepääsu sõjalisele transpordile, samal ajal arvestades

elutähtsate teenuste ja kaupade liikumise vajadusega. Samuti on oluline, et EMERS-i

loomisel arvestataks NATO kriisireageerimise meetmetega, et vältida dubleerimist ja

vastuolulisi nõudeid. EMERS-i rakendamisel on oluline arvestada ka olemasolevaid

kahe- ja mitmepoolseid kokkuleppeid.

1.6 Eesti peab oluliseks, et EMERS-i rakendamisel jääks liikmesriikidele võimalus luua

hüvitusmehhanism EMERS-i aktiveerimisest mõjutatud transpordikasutajatele kahjude

hüvitamiseks. Seejuures on oluline, et hüvitamise otsus ja hüvitise suurus oleks

liikmesriigi otsustada juhtumipõhiselt, näiteks arvestades pikaajalise ja olulise mõju

korral avalikust huvist tulenevat riivet majandustegevuse kestlikkuse tagamiseks. Samas

peame otstarbekaks liikmesriikide poolse võimaliku hüvitamise peamised lähtekohad

Euroopa Liidu tasemel läbi rääkida, et vältida katteta ootuste tekitamist.

1.7 Eesti jaoks on oluline, et sõjalise liikuvuse koridoride kahesuguse kasutusega

raudteelõikude ajakohastamisel ei kaasneks liikmesriikidele kohustust ümberehituseks

Euroopa standardsele nominaalsele rööpmelaiusele ega seataks rahastuspiiranguid

olemasoleva 1520 mm raudtee parendustegevustele. Euroopa Liidu toetuse kasutamine

raudteetaristu arendamiseks ei tohiks olla piiratud üksnes 1435 mm raudteetaristuga.

Lisaks peame oluliseks kahese kasutusega taristu käsitlemist tervikuna, pöörates

seejuures tähelepanu ka raudteede ja maanteede taristu- ning masinapargi olukorrale, mis

mõjutab oluliselt sõjalist liikuvust.

1.8 Eesti toetab riikide ja Euroopa Komisjoni vahel info jagamist transporditaristu

arendusvajaduste ning piiriülese liikumise, sealhulgas vastuvõtva riigi toetuse

planeerimiseks oluliste andmete kohta, arvestades seejuures andmekaitse ja muude

asjakohaste piirangutega. Peame vajalikuks näha määruses ette, et kriitilise taristu kohta

käiva info puhul on võimalik vältida sama info korduvat esitamist. Eesti ei toeta kogu

kriitilise taristuga seotud info jagamist, arvestades info tundlikkust.

1.9 Eesti ei toeta Euroopa Komisjonile ligipääsu andmist liikmesriikide sõjalises transpordis

potentsiaalselt kasutatavate sõidukite registritele ja ülevaadetele. Liikmesriikide põhiselt

peab selline ligipääs ja teadmine olemas olema liikmesriikide kaitsevägedel.

1.10 Eesti teeb ettepaneku luua sõjalise liikuvuse kriitilise taristu kaitseks ühtsed

kriteeriumid ja nende järgimise kontrollmehhanismid. Ühtsete kriteeriumide

kehtestamisel on oluline arvestada piirkondlike eripäradega.

1.11 Eesti hinnangul peab sõjalise liikuvuse solidaarsusreserviga edasiliikumiseks Euroopa

Komisjon esmalt tegema põhjaliku analüüsi, sealhulgas lünkadest, mida reserv kataks,

ja sellega seotud kuludest. Reserviga liitumine peaks olema vabatahtlik ja jätma

liikmesriikidele suveräänsuse riigikaitse võimete kasutamisel. Solidaarsusreservi

võimalik loomine ja kasutamine peab olema kooskõlas NATO sõjalise liikuvusega

seotud meetmetega ning neid mitte dubleerima.

1.12 Eesti toetab Euroopa Komisjoni ettepanekut luua sõjalise liikuvuse transporditöörühm

tingimusel, et sellel on nõustav funktsioon ning välditakse NATO-s ja Euroopa Liidus

olemasolevate lahenduste dubleerimist. Oluline on, et sõjalise liikuvuse riikliku

koordinaatori pädevusala oleks selgelt piiritletud ning tal oleks koordineeriv funktsioon.

1.13 Eesti toetab sõjalise liikuvuse õppuste ja harjutuste korraldamist, et tuvastada

täiendavaid parendusvajadusi. Leiame, et sõjalise liikuvuse õppused peavad olema

integreeritud riigisiseste ja rahvusvaheliste (näiteks NATO) õppustega. Peame oluliseks,

et õppustel osalemine jääks liikmesriikide kaitsevägedele ja sõjalise transporditaristu

haldajatele vabatahtlikuks. Samuti peame oluliseks, et õppused oleksid avatud

osalemiseks samameelsetele partneritele, eelkõige NATO liitlastele.

2. Eesti esindajatel Euroopa Liidu Nõukogu eri tasanditel väljendada ülaltoodud seisukohti.

3. Kaitseministeeriumil teha punktis 1 nimetatud seisukohad teatavaks huvirühmadele, kes

olid kaasatud seisukohtade kujundamisesse. Riigikantseleil esitada punktis 1 nimetatud

määruse eelnõu ja seisukohad Riigikogu juhatusele ning teha seisukohad teatavaks Eestist

valitud Euroopa Parlamendi liikmetele ning Eestist nimetatud Euroopa Majandus- ja

Sotsiaalkomitee ja Regioonide Komitee liikmetele.

Kristen Michal Keit Kasemets

Peaminister Riigisekretär

1 / 21

SELETUSKIRI

Eesti seisukohad sõjalise liikuvuse määruse eelnõu kohta

1. Sissejuhatus

Euroopa Komisjon ja Euroopa Liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrge esindaja esitasid

19. novembril 2025. a Euroopa Parlamendile ja nõukogule ettepaneku võtta vastu määrus1,

millega soovitakse luua sidus ja ühtlustatud Euroopa Liidu (edaspidi EL) tasandi raamistik, et

hõlbustada kaitseotstarbelise varustuse, sõjaliste kaupade ja sõjaväelaste liikumist ja transporti

liidus (edaspidi määruse eelnõu).

Määruse eelnõu eesmärk on kajastada sõjalise transpordi vajadusi ja nõudeid Euroopa Liidu

õigusaktides ja programmides, tehes selleks muudatusi kehtivates õigusaktides ning

kehtestades uusi iseseisvaid sätteid.

Sõjaline liikuvus on liikmesriikide relvajõudude suutlikkus liigutada vägesid ja varustust liidu

piires ning üle selle välispiiride vajaliku aja raames Euroopa julgeoleku ja kaitse ning

looduslike ja inimtekkeliste kriiside korral. Euroopa Liidu liikmesriikide relvajõud peavad

olema võimelised korraldama sõjalist varustuse, kaupade ja isikute transporti liidus ning üle

selle välispiiride, minimeerides ja leevendades samal ajal sellise transpordi mõju

tsiviiltranspordile, ning reageerima kiiresti ja piisavas mahus kriisidele, mis puhkevad liidu

välispiiridel ja neist väljaspool. Lisaks näitab Venemaa agressioon Ukraina vastu iga päev, kui

oluline on sõjalise abi ja varustuse võimalikult kiire ja sujuv liikumine.

Olenemata senistest arengutest püsivad Euroopa Liidus endiselt olulised takistused tõhusa

sõjalise liikuvuse saavutamisel. Erinevad riiklikud eeskirjad, killustunud menetlused ja selge

koordineerimise puudumine põhjustavad jätkuvalt viivitusi sõjalisel transpordil. Euroopa Liidu

transporditaristu ei ole piisavalt kohandatud kahesuguse kasutuse vajadustele ning on endiselt

haavatav häirete suhtes. Kütuste kättesaadavus sõjaliste transpordioperatsioonide jaoks on

jätkuvalt probleem. Kahesuguse kasutusega transpordivõimekus, mis on sõjaliste

transpordioperatsioonide jaoks kriitilise tähtsusega, on endiselt napp. Need takistused

moodustavad liidu transpordivõrgu kriitilised haavatavused ning nõrgendavad Euroopa Liidu

julgeolekuhoiakut, tsiviilkaitseoperatsioone ja heidutusvõimet.

Sõjalise liikuvuse eesmärke, murekohti ja võimalusi on käsitletud ka Euroopa kaitsepoliitika

valges raamatus „Euroopa kaitsevalmidus 2030“2. 16. oktoobril 2025 vastu võetud

kaitsevalmiduse tegevuskavas aastani 20303 sõnastatakse selged eesmärgid ja vahe-eesmärgid.

Samuti kutsuti Euroopa Ülemkogu 26. juuni 2025. aasta järeldustes4 komisjoni ja kõrget

esindajat üles esitama täiendavaid ettepanekuid sõjalise liikuvuse tugevdamiseks, et

võimaldada kaitsevarustuse ja -personali tõhusat liikumist kogu liidus.

Määrus vastab neile üleskutsetele ning moodustab koos ühisteatisega5 sõjalise liikuvuse paketi.

Määruse eelnõuga esitatakse terviklik meetmete kogum, mille eesmärk on hõlbustada sõjalistel

1 COM(2025) 847 final: Ettepanek: EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU MÄÄRUS, millega kehtestatakse

meetmete raamistik, et hõlbustada kaitseotstarbelise varustuse, sõjaliste kaupade ja sõjaväelaste transporti liidus 2 JOIN(2025) 120 final - White Paper for European Defence – Readiness 2030. 3 JOIN(2025) 27 final - JOINT COMMUNICATION TO THE EUROPEAN PARLIAMENT, THE EUROPEAN

COUNCIL AND THE COUNCIL - Preserving Peace - Defence Readiness Roadmap 2030. 4 Euroopa Ülemkogu 26. juuni 2025 järeldused 5 JOIN(2025) 846 final - ÜHISTEATIS EUROOPA PARLAMENDILE JA NÕUKOGULE sõjalise liikuvuse kohta

2 / 21

eesmärkidel varustuse, kaupade ja personali transporti, minimeerides ja leevendades samal ajal

sellise transpordi mõju tsiviiltranspordile.

Määrus hõlmab terviklikku meetmete kogumit, mille eesmärk on:

a) piiriülese sõjalise transpordi sujuvamaks muutmine (ühtse loamenetluste raamistiku

loomine ning katkematu ja ohutu sõjalise transpordi tagamine);

b) hädaolukordadele reageerimise tõhustamine (luues tõhusa, koordineeritud ja

tulemusliku raamistiku sõjalise transporti hõlbustamiseks ajutistele, erakorralistele ja

kiireloomulistele olukordadele reageerimiseks);

c) taristu valmisoleku ja kaitse parandamine (eeskirjade kehtestamine kahesuguse

kasutusega transporditaristu valmisoleku suurendamiseks ning strateegilise kahesuguse

kasutusega taristu paremaks kaitsmiseks kõigi ohtude ja riskide eest);

d) solidaarsuse ja võimete jagamise edendamine (soodustades transpordi- ja

logistikavõimete jagamist ja panustamist sõjalise liikuvuse solidaarsusreservi kaudu

ning suurendades olemasolevate transpordivõimete nähtavust sõjalise transpordi jaoks).

Seisukohad ja seletuskirja on koostanud Kaitseministeeriumi ametnikud NATO ja Euroopa

Liidu, innovatsiooni, kaitsevalmiduse ja õigusosakonnast ning kaitsenõunik Eesti Vabariigi

alalises esinduses ELi juures, Kaitseväest toetuse väejuhatuse liikumis- ja veoteenistus,

Kliimaministeeriumist välissuhete osakonna nõunik Viktoria Sitnik

([email protected]) ja liikuvuse arengu ja investeeringute osakonna

juhataja Eva Killar ([email protected]) ning Riigikantseleist Julgeoleku ja

riigikaitse koordinatsioonibüroo nõunik Lea Vainult ([email protected]).

Valdkonna eest vastutav asekantsler Kaitseministeeriumis on kaitsepoliitika asekantsler Tuuli

Duneton ([email protected]).

2. Sõjalise liikuvuse määruse eelnõu sisu ja võrdlev analüüs

Peatükk I – Üldsätted ja eesmärk (artiklid 1–3)

Peatükis I sätestatakse määruse eelnõu ese, reguleerimisala ning määratletakse kohaldamiseks

vajalikud mõisted. Määruse eelnõuga kehtestatakse meetmed, mis on suunatud kahesuguse

kasutusega varustuse, transpordivahendite ja taristu kasutatavusele ning nende kaudu

sõjalise transpordi hõlbustamisele liidus ja üle liidu välispiiride, rõhutades samal ajal

kohustust minimeerida ja leevendada mõju tsiviiltranspordile. Samas täpsustatakse, et

määrus hõlmab eelkõige (i) ühtset piiriüleste sõjaliste vedude loa- ja menetlusraamistikku koos

tolliformaalsuste lihtsustamisega, (ii) ajutisi erakorralisi meetmeid kiireks reageerimiseks, (iii)

reegleid kahesuguse kasutusega taristu valmisoleku ja strateegilise kahesuguse kasutusega

taristu kaitse ning vastupidavuse tagamiseks ning (iv) meetmeid transpordi- ja

logistikavõimekuste jagamiseks ja koondamiseks ning nende nähtavuse suurendamiseks.

Kohaldamisala järgi reguleeritakse liidus toimuvat (täielikult või osaliselt) sõjalist transporti,

mida teostavad liikmesriikide relvajõud või mis toimub nende vastutusel; määrus hõlmab ka

NATO liitlaste rolli juhtudel, mis on eraldi artiklites ette nähtud.

Peatükk II – Ühtne raamistik sõjalise liikuvuse jaoks (artiklid 4–31)

Jagu I – Piiriüleste sõjaliste vedude menetlusraamistik (artiklid 4–17)

Käesolevas jaos kehtestatakse ühtne menetluslik raamistik piiriüleste sõjaliste vedude

korraldamiseks. Sätestatakse, et vastuvõttev liikmesriik võib anda taotlevale liikmesriigile kas

3 / 21

alalise sõjalise transpordi loa või ajutise (ad hoc) loa, sõltuvalt veo iseloomust ja sagedusest.

Alalised load on ette nähtud korduvate vedude hõlbustamiseks, samas kui ajutisi lube

kasutatakse üksikute või erakorraliste vedude puhul. Reguleeritakse loamenetluste loogika,

lubade liigid ning nende kasutamise tingimused, seostades loa- ja kooskõlastusprotsessi

konkreetsete olukordadega, sealhulgas ebatavaliste vedude, ohtlike veoste ja

liikluskorralduslike erimeetmete korral.

Samas jaos nähakse ette digitaalse toe kasutamine sõjalise liikuvuse menetluste läbiviimiseks.

Komisjonil on pädevus võtta vastu rakendusakt, millega luuakse turvaline ja piiratud

ligipääsuga sõjalise liikuvuse digitaalne infosüsteem (Military Mobility Digital Information

System, MMDIS). Liikmesriigid on kohustatud kasutama nimetatud süsteemi loataotluste,

kooskõlastuste ja nendega seotud toimingute jaoks pärast süsteemi kasutuselevõttu. Digitaalse

süsteemi kasutamine hõlmab ka teatavaid tolliformaalsusi, tagades menetluste

standardiseerimise ja läbipaistvuse.

Lisaks reguleeritakse käesolevas jaos tolliformaalsuste lihtsustamist liidu välispiiridel liikuvate

sõjaliste veoste puhul. Sätestatakse NATO ja EL-i vormide 302 kasutamine ning nende

dokumentide võimaliku digitaliseerimise alused, et toetada piiriülese sõjalise transpordi sujuvat

dokumenteerimist ja menetlemist.

Artiklis 17 käsitletakse eraldi sõjalist transporti NATO operatsioonide, missioonide ja õppuste

kontekstis. Selles sätestatakse, millistel juhtudel ja millises ulatuses kohaldatakse määruse

eelnõu sätteid NATO raames toimuva transpordi suhtes, tagades kooskõla liidu ja liitlaste

kohustuste vahel.

Jagu II – Euroopa sõjalise liikuvuse tõhustatud reageerimissüsteem EMERS (artiklid 18–

31)

II jaos kehtestatakse Euroopa sõjalise liikuvuse tõhustatud reageerimissüsteem EMERS

(European Military Mobility Enhanced Response System), mis moodustab ajutiste meetmete

raamistiku olukordadeks, kus tekib tegelik või prognoositav vajadus oluliselt suurema mahu,

sageduse või kiirusega sõjaliste vedude järele ning tavamenetlused või olemasoleva taristu

läbilaskevõime ei ole piisavad. EMERS-i aktiveerimine toimub komisjoni ettepanekul ning

nõukogu rakendusakti alusel, rangelt kindlaksmääratud tähtaegade ja tingimuste alusel.

EMERS-i rakendamise ajal võib tavapäraseid loataotlusi vastuvõtvate liikmesriikide poolt

teatavatel tingimustel anda vaikimisi nõusoleku menetlusega, kuid sellega kaasneb tugevdatud

teavitamis- ja koordineerimiskohustus. Sätestatakse prioriteetse ligipääsu menetlus, mille alusel

tagatakse sõjalistele vedudele eelisjuurdepääs transporditaristule. Lisaks nähakse ette

erimeetmed ohtlike veoste, ebatavalise gabariidi või kaaluga maanteeveo ning sõidu- ja

puhkeaja normide kohaldamiseks EMERS-i perioodil. Samuti reguleeritakse teatud

liikluspiirangute ajutist kohaldamata jätmist, et võimaldada kiiret ja tõhusat sõjalist liikumist.

Käesolevas jaos sätestatakse ka erisused valdkondlikes kontrollides ning kiirendatud

tollikorraldus liidu välispiiril EMERS-i ajal, tagamaks, et sõjalised veod ei takerduks

tavapärastesse haldus- ega kontrollimenetlustesse.

Peatükk III – Transporditaristu vastupidavus (artiklid 32–34)

Peatükis III reguleeritakse kahesuguse kasutusega transporditaristu valmisoleku ning

strateegilise kahesuguse kasutusega taristu (strategic dual-use infrastructure, SDI)

4 / 21

määratlemise ja kaitse miinimumnõudeid eesmärgiga tagada liidu territooriumil sõjalise

liikuvuse toimepidevus nii tava- kui ka kriisiolukordades.

Liikmesriikidele pannakse kohustus kaardistada ja hinnata oma territooriumil paiknevad

sõjalise liikuvuse seisukohast kriitilised transpordikoridorid ning nendel paiknev kahesuguse

kasutusega taristu, võttes arvesse mitte üksnes kandevõimet ja gabariite, vaid ka marsruutide

järjepidevust, ümbersuunamisvõimalusi ning kriitiliste sõlmpunktide haavatavust. Hindamise

tulemusel tuleb liikmesriikidel rakendada meetmeid, millega kõrvaldatakse tuvastatud

pudelikaelad ja puuduvad ühendused ning parandatakse koostalitlusvõimet, eelkõige

raudteevõrgu tehniliste parameetrite, koormusklasside ja signalisatsioonisüsteemide osas.

Lisaks nähakse ette kohustus integreerida sõjalise liikuvuse vajadused transporditaristu

planeerimis- ja investeerimisotsustesse ning tagada, et taristu kohandamine toimuks

koordineeritult ja sünkroniseeritult nii riiklikul kui ka liidu tasandil, sh kooskõlas TEN-T võrgu

arenguga. See tähendab, et kahese kasutusega taristu arendamist ei käsitleta eraldiseisva

kaitsevaldkonna meetmena, vaid osana üldisest transpordipoliitikast.

Peatükis reguleeritakse eraldi strateegilise kahese kasutusega taristu määratlemine.

Liikmesriigid peavad kehtestama menetluse, mille alusel tuvastatakse SDI objektid, koostama

nende kohta nimekirja ning tagama, et nimetatud taristu suhtes rakendatakse minimaalset

kaitse- ja vastupidavusmeetmete paketti. Need meetmed hõlmavad muu hulgas riskihindamist,

sealhulgas riske, mis tulenevad taristu välisomandist või -kontrollist, samuti intsidentidest ja

häiretest teavitamise kohustust pädevatele asutustele.

Samuti nähakse ette, et liikmesriigid esitavad komisjonile regulaarset teavet kahesekasutusega

ja SDI taristu kohandamise ja kaitse meetmete rakendamise kohta, võimaldades komisjonil

jälgida liidu tasandil taristu valmisoleku arengut ning vajaduse korral algatada täiendavaid

koordineerimismeetmeid.

Peatükk IV – Transpordi- ja logistikavõimekuste kättesaadavus (artiklid 35–39)

Peatükis IV luuakse solidaarsusreserv (Solidarity Pool) kui liidu tasandil koordineeritud

mehhanism, mille eesmärk on tagada liikmesriikide sõjalise transpordi ja sellega seotud

logistikavõimekuste kättesaadavus ning nende tõhus kasutamine. Sätestatakse, et

solidaarsusreserv muutub operatiivseks pärast komisjoni rakendusakti vastuvõtmist, millega

määratakse kindlaks mehhanismi toimimise tehnilised ja menetluslikud üksikasjad.

Liikmesriigid on kohustatud registreerima oma transpordi- ja logistikavõimekused, sealhulgas

eriveokid, rasketehnika, õhu- ja meretranspordivõimekused ning muud strateegilised ressursid,

mille abil on võimalik toetada sõjalisi vedusid. Registreeritud võimekused koondatakse liidu

tasandil hallatavasse süsteemi, mille kaudu suurendatakse nende nähtavust ning võimaldatakse

kiiret ümberpaigutamist eelkõige EMERS-i raames ja muude koordineeritud sõjaliste

operatsioonide toetamiseks.

Peatükis nähakse ette, et solidaarsusreservi toimimist toetatakse raamlepingute kaudu, mis

sõlmitakse kahesuguse kasutusega transporditeenuse pakkujatega. Raamlepingute eesmärk on

tagada, et kriitilised võimekused on vajaduse korral lühikese etteteatamisajaga kasutatavad ning

et lepingulised tingimused, sealhulgas hinnastamine ja teenuse osutamise prioriteedid, on

eelnevalt kokku lepitud. Samuti sätestatakse vaidluste lahendamise kord olukordadeks, kus

mitme liikmesriigi vajadused konkureerivad samade võimekuste kasutamisele.

5 / 21

Peatükk V – Horisontaalsätted (artiklid 40–45)

Määruse eelnõu peatükis V sätestatakse rakendamise üldine juhtimis- ja

koordineerimisraamistik. Iga liikmesriik on kohustatud määrama piiriülese sõjalise transpordi

riikliku koordinaatori (National Coordinator for Cross-Border Military Transport), kes peab

olema alaliselt kättesaadav ning kelle ülesandeks on tagada sõjalise liikuvuse küsimustes

keskne kontaktpunkt nii riigisiseselt kui ka liidu tasandil. Koordinaatori pädevus hõlmab

loataotluste ja nendega seotud teavituste menetluse suhtluse korraldamist, tolliformaalsuste

toetamise koordineerimist ning EMERS-i aktiveerimise korral prioriteetse ligipääsu taotluste

käsitlemist.

Lisaks nähakse ette sõjalise liikuvuse transporditöörühma (Military Mobility Transport Group

- MMTG) moodustamine komisjoni juures. MMTG koosneb liikmesriikide määratud

esindajatest ning komisjoni esindajatest ning selle ülesanne on nõustada komisjoni määruse

rakendamisega seotud küsimustes, edendada liikmesriikide vahelist teabevahetust ning

soodustada parimate praktikate levikut. MMTG ei ole üksnes konsultatiivne foorum, vaid ka

tehniline koordineerimisplatvorm, mille kaudu käsitletakse rakendamisprobleeme, arutatakse

tehniliste ja menetluslike standardite ühtlustamist ning valmistatakse ette komisjoni rakendus-

ja delegeeritud aktide sisu.

Peatükis reguleeritakse ka komisjoni volitusi võtta vastu rakendus- ja delegeeritud akte ning

kohaldada komiteemenetlust vastavalt kehtivale liidu õigusele. Nimetatud volituste eesmärk on

võimaldada määruse tehniliste ja korralduslike elementide täpsustamist ning ajakohastamist

ilma kogu õigusakti muutmata, tagades seeläbi määruse paindliku ja ühtse kohaldamise kogu

liidus.

Peatükk VI – Muudatused teistes liidu õigusaktides (artiklid 46–49)

Määruse eelnõu peatükis VI sätestatakse konkreetsed muudatused mitmes olemasolevas liidu

õigusaktis, eesmärgiga kõrvaldada regulatiivsed takistused, mis võiksid piirata sõjalise

liikuvuse meetmete rakendamist. Muudatused puudutavad eelkõige raudtee- ja

lennundusvaldkonna reguleerivaid raamistikke, sealhulgas Euroopa Liidu Raudteeameti ja

Euroopa Liidu Lennundusohutusameti pädevust reguleerivaid sätteid.

Raudteevaldkonnas nähakse ette täpsustused, mis võimaldavad arvestada sõjalise transpordi

eripära ohutus- ja sertifitseerimisprotseduurides, eelkõige seoses raudtee kasutusõiguse,

rööpmelaiuse, koormusklasside ning liiklusjuhtimissüsteemide koostalitlusvõimega.

Lennundusvaldkonnas muudetakse vastavaid sätteid eesmärgiga tagada, et sõjalise ja kahese

kasutusega lennutranspordi ohutus- ja sertifitseerimisnõuded ei satuks vastuollu eelnõukohase

määruse alusel rakendatavate erimenetlustega, eriti EMERS-i rakendamise ajal.

Peatükis rõhutatakse, et nimetatud muudatused ei loo uusi ohutusstandardeid, vaid kohandavad

olemasolevaid menetlusi viisil, mis võimaldab neil toimida koos sõjalise liikuvuse määrusega.

Seeläbi tagatakse, et liidu tasandil kehtivad sektoripõhised reeglid ei muutu määruse eelnõu

rakendamisel takistuseks, vaid toetavad selle eesmärkide saavutamist.

Peatükk VII – Lõppsätted (artiklid 50–53)

Peatükis VII sätestatakse määruse eelnõu kohaldamisega seotud üldised kaitse- ja

järelevalvesätted ning määruse jõustumise kord. Konfidentsiaalsuse osas nähakse ette, et kogu

6 / 21

määruse eelnõu alusel vahetatav teave peab olema kasutatav üksnes eesmärkidel, milleks see

on edastatud, ning et liikmesriigid ja liidu institutsioonid peavad rakendama meetmeid

ärisaladuste, tundliku teabe ning liidu või liikmesriikide poolt klassifitseeritud teabe kaitseks.

Eriti rõhutatakse keeldu muuta teabe salastatuse taset või seda deklassifitseerida ilma teabe

algataja eelneva kirjaliku nõusolekuta, tagamaks teabe turvaline käsitlemine kogu

menetlusahela vältel.

Isikuandmete kaitse osas sätestatakse, et määruse eelnõu kohaldamisel toimuv andmetöötlus

peab olema kooskõlas isikuandmete kaitse üldmäärusega (GDPR) ning liidu institutsioonide

suhtes kohaldatava määrusega (EL) 2018/1725. Määruse eelnõus täpsustatakse, et

isikuandmeid tohib töödelda üksnes määruse rakendamiseks vajalikus ulatuses ning vastavalt

proportsionaalsuse ja eesmärgipärasuse põhimõtetele.

Lisaks nähakse ette komisjoni kohustus viia kindlaksmääratud ajavahemiku möödumisel läbi

määruse kohaldamise hindamine ning esitada selle kohta aruanne Euroopa Parlamendile ja

nõukogule. Hindamise eesmärk on analüüsida määruse tõhusust, tulemuslikkust ja asjakohasust

ning vajaduse korral teha ettepanekuid määruse muutmiseks.

Lõpuks sätestatakse eelnõus määruse jõustumine kahekümnendal päeval pärast selle avaldamist

Euroopa Liidu Teatajas ning selle kohaldamise algus, tagamaks õiguskindlus ja määruse ühtne

rakendamine kogu liidus.

3. Õiguslik alus, vastavus subsidiaarsuse ja proportsionaalsuse põhimõtetele

3.1 Õiguslik alus

Käesoleva sõjalise liikuvuse paketi õiguslikud alusel on Euroopa Liidu toimimise lepingu

(edaspidi ELTL) artiklid 91 ja 100 lõige 2, mis käsitletavad ühise transpordipoliitika ning

liikmesriigi territooriumi ja rahvusvahelise transpordiga seotud sätete kehtestamist.

Liikmesriikide relvajõud sõltuvad oma sõjaliste vedude läbiviimisel suurel määral kahesuguse

kasutusega transporditaristust ja -varustusest. Seda kahesuguse kasutuse mõõdet tunnistades

saab ühist transpordipoliitikat mobiliseerida ja arendada nii, et see toetaks sõjalise transpordi

konkreetseid vajadusi.

Peale selle peavad piiriülese sõjalise transpordi eeskirjad olema nõuetekohaselt integreeritud ja

edasi arendatud liidu tasandil välja töötatud ühise transpordipoliitika raames, eelkõige selleks,

et võtta arvesse tsiviilettevõtete poolt relvajõudude nimel korraldatava transpordi eripärasid

ning tagada, et selle mõju muule tsiviiltranspordile oleks võimalikult väike ja leevendatud.

3.2 Subsidiaarsus

Sõjaline liikuvus Euroopa Liidus tähendab liikmesriikide relvajõudude võimet vägesid ja

varustust liidus ja üle liidu välispiiride sõjalistel eesmärkidel kiiresti kasutusele võtta. Kuna

sõjaline liikuvus on oma olemuselt riikidevaheline, mõjutab seda märkimisväärselt piiriülese

liikumise keerukus. Lahendades piiriülese sõjalise transpordiga seotud probleeme, on määruse

eelnõu kooskõlas subsidiaarsuse põhimõttega, tagades otsuste tegemise tõhusaimal tasandil, et

hõlbustada sujuvat ja tõhusat sõjalist liikuvust kogu Euroopa Liidus.

7 / 21

Regulatiivsest küljest ei ole vaatamata riiklikele ja valitsuste vahelistele jõupingutustele

piiriülese sõjalise transpordi hõlbustamisel piisavalt edusamme tehtud. Kehtivat regulatiivset

keskkonda iseloomustavad ebaühtlased ja lahknevad riiklikud eeskirjad, mille tulemuseks on

killustatud raamistik, mis takistab transporditaristu tõhusat kahesugust kasutust ning seega

sõjaväelaste ja sõjalise varustuse piiriülest transporti. Selle probleemi lahendamiseks on vaja

liidu tasandi õigusraamistikku, et kehtestada sidus ja ühtne lähenemisviis, millega tagatakse

transporditaristu kahesugune kasutamine sõjaliseks liikumiseks. Peale selle tuleb piiriülest

sõjalist transporti reguleerivad eeskirjad integreerida ja välja töötada liidu tasandil kehtestatud

ühise transpordipoliitika raames.

Taristu puhul tuginevad piiriülesed sõjalised veod olemuslikult mitut liikmesriiki hõlmavatele

kahesuguse kasutusega taristuvõrkudele. Selle piiriülese mõõtme parimad näited on

2025. aastal kindlaks määratud sõjalise liikuvuse koridorid. Seega on määruse eelnõus

kavandatavad meetmed kahesuguse kasutusega taristu valmisoleku ja vastupidavuse

suurendamiseks vajalikud piiriüleste sõjaliste vedude sujuva läbiviimise tagamiseks ja ühtlasi

kooskõlas subsidiaarsuse põhimõttega. Killustatud riigisisesed lahendused seevastu ei

võimaldaks saavutada eesmärki tagada piiriüleste sõjaliste vedude läbiviimine otstarbekohasel

kahesuguse kasutusega taristul.

Transpordi- ja logistikavõimete valdkonnas esineb liikmesriikides märkimisväärseid lünki,

mida on tarbetu või liiga kulukas üksnes riiklikul tasandil kõrvaldada. Selle probleemi

lahendamiseks on mitu liikmesriiki edukalt rakendanud transpordi- ja logistikavõimete

jagamise algatusi, nagu strateegiline õhuvedu, mis näitab koostööl põhinevate lähenemisviiside

potentsiaali. Need algatused on aga praegu killustatud ja ei hõlma kõiki liikmesriike. Määruse

eelnõu eesmärk on tugineda nendele edusammudele, muutes võimete jagamise kaudu vahendid

kättesaadavaks kõigile liikmesriikidele ja laiendades nende kohaldamisala teistele

transpordiliikidele ja -võimetele. Sõjalise liikuvuse solidaarsusreservi loomise ning solidaarsust

suurendavate meetmete rakendamise kaudu järgitakse ettepanekus subsidiaarsuse põhimõtet,

pakkudes piiriülesele probleemile liidu tasandi lahenduse. Selline lähenemisviis võimaldab

vahendeid tõhusamalt ja koordineeritumalt kasutada, millest saavad kokkuvõttes kasu kõik

liikmesriigid.

Kuna Euroopa Kontrollikoda6 ja sidusrühmad, kellega konsulteeriti, rõhutasid Euroopa Liidu

tasandi meetmete vajalikkust ja asjakohasust sõjalise liikuvuse süsteemsete tõkete

kõrvaldamiseks, muutus pakilise vajaduse tõttu sõjalist liikuvust parandada oluliseks Euroopa

Liidu sekkumine, et leida vajaliku kiiruse ja ulatusega ühtne lahendus.

Arvestades eeltoodut ning asjaolu, et ettepanek on suunatud piiriülese sõjalise transpordi

lihtsustamisele, on kõnesolev määrus kooskõlas subsidiaarsuse põhimõttega.

3.3. Proportsionaalsus

Määruse eelnõu eesmärk on hõlbustada ja tõhustada sõjalist transporti liidus, edendades

tsiviiltaristu kahesugust kasutust ja paremat koordineeritust liikmesriikide vahel. Selle eesmärgi

saavutamiseks on kavandatud meetmed proportsionaalsed määruse vajadustega, saavutades

tasakaalu sõjalise transpordi ühtlustatud õigusnormide ja menetluste ning liikmesriikide esmase

6 Euroopa Kontrollikoja eriaruanne 04/2025 „ELi sõjaväeline liikuvus – kavandamisega seotud puuduste ja

takistuste tõttu ei ole täiskäiku saavutatud“.

8 / 21

vastutuse vahel sõjalise liikuvuse valdkonnas. Määruse eelnõu ei mõjuta liikmesriikide

suveräänsust otsustada oma relvajõudude liikumise üle liidus ega nende õigust anda teise

liikmesriigi relvajõududele luba oma territooriumi läbimiseks. Selle asemel aitab määrus kaasa

selliste suveräänsete otsuste tulemuslikule rakendamisele, suurendades seeläbi sõjalise

liikuvuse üldist tõhusust.

Peale selle tagatakse määruse eelnõuga hoolikalt läbimõeldud tasakaal sõjaliste vedude

hõlbustamise ja nende tsiviilisikutele avalduva mõju vähendamise vahel, tagades seeläbi

proportsionaalse lähenemisviisi. Kavandatud eeskirjade eesmärk on täpsustada

õigusraamistikku, mida kohaldatakse tsiviilveoettevõtjate suhtes, kellega liikmesriikide

relvajõud on lepingu sõlminud ning kes vastutavad enamiku liidus toimuvate sõjaliste vedude

eest. Eristades tavapäraseid sõjalise transpordi eeskirju ja Euroopa sõjalise liikuvuse tõhustatud

reageerimissüsteemi alusel rakendatavaid erakorralisi meetmeid, võetakse määruse eelnõus

kasutusele ka astmeline ja progressiivne lähenemisviis, jättes sekkuvad ja kaugeleulatuvad

meetmed selliste olukordade jaoks, kus need on tõepoolest vajalikud. Selline sihipärane

lähenemisviis minimeerib mõju tsiviilsektorile, piirdudes sellega, mis on liidus suurenenud

sõjalisi vedusid arvesse võttes rangelt vajalik. Lisaks sellele parandavad meetmed

prognoositavust tsiviilotstarbelise tegevuse jaoks ja pakuvad tsiviilsektorile võimalusi aidata

aktiivselt kaasa sõjalise liikuvuse parandamisele liidus, edendades koostööpõhist ja vastastikku

kasulikku keskkonda.

3.3.1 Vahendi valik

Komisjon teeb ettepaneku võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus. See on kõige

sobivam õigusakt, sest sõjalise transpordi märkimisväärseks lihtsustamiseks ja sujuvamaks

muutmiseks vajalikku ühtsust on võimalik tagada ainult määruse kui siduva ning ühetaoliselt

ja vahetult kohaldatava õigusaktiga. Lisaks sellele on see kooskõlas Euroopa Liidu toimimise

lepingu artikliga 91 ja artikli 100 lõikega 2, milles on sätestatud, et vastavates kohaldamisalades

kasutatakse meetmete vastuvõtmiseks seadusandlikku tavamenetlust.

Otsus loobuda direktiivi võimalusest on peamiselt seletatav asjaoluga, et direktiiviga kaasneb

liikmesriikide jaoks tingimata ülevõtmisperiood, mis nõuab aega ja jõupingutusi, mis olid

vastuolus pakilise ajakavaga, mille jooksul liit peab sõjalist liikuvust parandama, nagu on

kirjeldatud ühises valges raamatus „Euroopa kaitsevalmidus 2030“.

4. Esialgse mõjude analüüs

4.1 Mõju majandusele

Üldine kaitsevalmiduse tõus peaks mõjuma Eesti majandusele pigem positiivselt, sest

turvalisem keskkond julgustab tarbima ning annab vajaliku investeerimiskindluse.

Kui määruse rakendamisel kehtib nõue minimeerida ja leevendada relvajõudude ja varustuse

liikumise mõju tsiviiltranspordile, siis peaks see pakkuma ka kaubanduse jätkumiseks vajalikku

turvavõrku.

Elanikkonnakaitse eesmärgist lähtuvalt peaks fookuses olema ka tsiviilkaupade liikumine.

Esmatähtsad kaubad peavad saama tervikuna liikuda – kütus, toit, ravimid, esmatarbekaubad

peavad saama riiki sisse.

9 / 21

Majanduse seisukohast tuleks kaaluda, kas kaupade toomisel saaks teha koostööd

relvajõududega, et näiteks sõjalise otstarbeka kaupade konteinerite vahele on võimalik laadida

ka tsiviil konteinereid.

4.2 Mõju riigikaitsele ja välissuhetele

EL-i sõjalise liikuvuse paketi üldine eesmärk parandada relvajõudude ja varustuse liikumist

liidu piires ja liidu välispiiridel, ning mh luua meetmed transpordivahendite jagamiseks, toetab

selgelt liidu valmisolekut ja reageerimisvõimet ning selle kaudu omab mõjub positiivselt Eesti

riigikaitsele.

Kaitseministeeriumi vaatest on oluline tagada, et Euroopa Liidu sõjalise liikuvuse määruse

meetmed arvestaksid ka juba NATO-s loodud raamistikega. 2013. aastal alustati NATO

regionaalsete sõjalise liikuvuse alade (Military Mobility Area, MMA) loomisega, lõpp-

eesmärgiga luua Euroopat ühendav MMA, millest kujuneks välja nii öelda sõjaline Schengen.

Tiheda koostöö puudumine NATO-ga võib kaasa tuua tegevuste ja juhtimissüsteemide

dubleerimise, millel on tõsine mõju kaitsevalmidusele, liikmesriikide ressurssidele ning

võimekusele reaalselt panustada sõjalise liikuvuse süsteemi rakendusele.

Suuremat selgust on vaja määruse eelnõus väljapakutud Euroopa sõjalise liikuvuse tõhustatud

reageerimissüsteemi EMERS-iga seoses. EMERS moodustab ajutiste meetmete raamistiku

olukordadeks, kus tekib tegelik või prognoositav vajadus oluliselt suurema mahu, sageduse või

kiirusega sõjaliste vedude järele ning tavamenetlused või olemasoleva taristu läbilaskevõime ei

ole piisavad. EMERS-i loomisel on vaja arvestada NATO poolt juba välja töötatud meetmeid,

mis käsitlevad sõjalise liikuvuse, taristu haldamise ja logistiliste võrgustike aktiviseerimist,

mehitamist ning rakendamist, et ära hoida võimalik dubleerimine ning samuti segadus ja ka

võimalik vastandumine süsteemide aktiviseerimise ajaraami, ressursside tagamise ja juhtimise

osas.

Tähelepanu eelkõige dubleerimise ärahoidmise vaatest vajab ka määruse eelnõuga väljapakutud

solidaarsusreservi loomine, mis oleks liidu tasandil koordineeritud mehhanism eesmärgiga

tagada liikmesriikide sõjalise transpordi ja sellega seotud logistikavõimekuste kättesaadavus

ning nende tõhus kasutamine. Arvesse tuleb võtta NATO-s välja töötamisel olevaid vastuvõtva

riigi miinimum operatiivnõudeid (Host Nation Support Minimal Operational Requirements,

edaspidi HNS MOR), millega luuakse liitlastele laialdased nõuded võimaldamaks NATO

vägede liikumist üle kogu allianssi poolt kontrollitava Euroopa territooriumi. NATO-s

loodavate nõuete eesmärk on tagada juurdepääs vajaminevale taristule, lisaks pannakse paika

ressursialased ja logistilised nõuded, et tagada üksuste kiire liikumise, lahinguvõimekuse

saavutamine ja toetusevajadus vajaminevate varustusklasside hoiustamiseks/kasutamiseks

operatsioonialadel. Oluline on määruse läbirääkimistel tagada, et määruse rakendamisel oleks

tihe koostöö ja koordineerimine NATO-s toimuvate sõjalise liikuvuse arengutega, et tagada

ühetaoline lähenemine ja hoida ära dubleerivad nõuded liikmesriikidele, ning seeläbi toetada

eesmärgiks seatud heidutuse ja valmisoleku tõstmist.

4.3 Mõju riigivalitsemisele ja eelarvele

Määruse eelnõus sätestatud meetmete kohaldamisel on selge mõju riigivalitsemisele ja

eelarvele.

10 / 21

Määruse eelnõu eesmärk lihtsustada ja ühtlustada sõjalist transporti käsitlevaid eeskirju

vähendab eeldatavasti halduskoormust, eelkõige seoses piiriülese sõjalise transpordi lubade

menetlemise ja sellega seotud menetlustega liikmesriikides.

Mõju eelarvele tuleneb käesolevast määruse eelnõust tulenevaid ülesandeid ja eesmärke täitva

personali kulude ning andmebaaside arendamise ja hooldamise toetamiseks vajalike

IT-süsteemide arendamisest nii liikmesriikides, sealhulgas Eestis, kui komisjoni erinevates

talitustes. Seetõttu on mõttekas edasi arendada juba loodud IT-lahendust Secure Digitalisation

of Military Mobility Systems, mille arendamisel osaleb 11 liikmesriiki aastast 2021 ning

investeeritud 10 miljonit eurot (sellest EDF-i kaudu 9 miljonit).

Komisjoni hinnangul on määruse eelnõust tulenevate ülesannete täitmiseks vaja ELi

institutsioonide personalieelarvet summas 53,7 miljonit eurot, millest 4,5 miljonit eurot

eelarveperioodil 2021–2027. Personalivajadust eeldatakse ka Euroopa Liidu detsentraliseeritud

asutustes nagu Euroopa Liidu Lennundusohutusametis ja Euroopa Liidu Raudteeametis. Nende

ülesannete täitmiseks vajalik eelarve mõlemas asutuses on hinnanguliselt 17,5 miljonit eurot,

millest 2,6 miljonit eurot eelarveperioodil 2021–2027. Lisaks ulatuvad algatusega seotud

digiinvesteeringud, eelkõige sõjalise liikuvuse solidaarsusreservi ja muude vajalike

IT-vahendite jaoks hinnanguliselt 2,5 miljoni euroni. Lähtudes ELi eelarve, sh selle

halduskulude osa piiratusest, tuleb Euroopa komisjonil jt asutustel leida võimalused vastavate

ülesannete täitmiseks oma kavandatud ja kavandatava eelarve piires.

Eesti riigisisest kalkulatsiooni sellisel kujul tehtud ei ole. Määruse eesmärkide elluviimisel

kaasnevad vajadused täiendavateks investeeringuteks, mis tulenevad täiendavate kohustuste

tekkimisest: digitaalse sõjalise liikuvuse süsteemi kasutuselevõtt; riigi ja eraettevõtjate omandis

oleva kriitilise taristu, sh transpordi taristu uute kohutuste täitmine; kahese-kasutusega taristu

lisakohutuste täitmise valmisolek; solidaarsusreservist potentsiaalselt Eestisse määratud

võimete hooldamine ja mehitamine, solidaarsusreservi võimete andmine; 24/7 kättesaadava

rahvusliku koordinaatori rolli loomine või määramine ning määruse eelnõus talle seatud

ülesannete täitmine; sõjalise transpordi valmisoleku kontrollimine; stresstestide läbiviimine;

suuremahulisemate ja/või lisaõppuste korraldamine ning ELi poolt korraldatud õppustel

osalemine. Arvestada tuleb ka võimalike kaasnevate hüvitusmehhanismidega kriisiolukorras

mõjutatud transpordikasutajatele kahjude hüvitamiseks. Nimetatud vajadusteks, sh ülesannete

täitmiseks, kavandavad valitsemisalad eelarvevahendid riigi eelarvestrateegia ja riigieelarve

protsessis ning eelarvemahu piires, tuginedes asjakohastele strateegilistele arengukavadele.

4.4 Mõju keskkonnale

Kuigi määruse eelnõu keskne eesmärk ei ole keskkonnakaitse, kaasnevad muudatustega

kaudsed keskkonnamõjud. ELi sõjalise liikuvuse tugevdamiseks kavandatavad investeeringud

taristusse võivad hõlmata maanteede laiendamist, raudteede moderniseerimist ja infrastruktuuri

tugevdamist, et mahud ja kaalud vastaksid sõjalistele vajadustele. Taristuprojektid võivad

suurendada maantee- ja raudteetranspordi võimekust ning mõjutada looduslikke kooslusi,

ökosüsteeme ja bioloogilist mitmekesisust, kui neid ei planeerita keskkonnanõudeid piisavalt

arvestades. Positiivne mõju keskkonnale avaldub, kui maanteetranspordi osakaal sõjalises

liikuvuses väheneb tänu raudteetaristu loomisele ja kasutamisele.

Kui tänu määruse rakendamisele loobutakse paralleelsetest paber- ja dubleeritud

digitaaldokumentidest, väheneb paberi, trükimaterjalide ja arhiivimahu vajadus. See toetab

ressursitõhususe põhimõtteid ning vähendab jäätmeteket. Kui tänu sellele vähenevad

11 / 21

piiripunktides ooteajad ning seetõttu lühenevad mootortöötunnid masinates, väheneb selle

võrra õhku paisatav kasvuhoonegaaside hulk.

5. Eesti seisukohad ja nende põhjendused

5.1 Riigi sõjalise kaitse vajadustest lähtudes toetab Eesti Euroopa Liidu sõjalise liikuvuse

määruse eelnõu peamist eesmärki lihtsustada sõjalistel eesmärkidel varustuse,

kaupade ja personali transporti, minimeerides selle mõju tsiviiltranspordile. Seetõttu

toetab Eesti samme, mis aitavad järk-järgult välja kujundada niinimetatud

kolmemõõtmelist sõjalise Schengeni ala, hõlmates regulatsioone, taristut ja võimeid.

Eesti toetab ka tõhusamaid kahesuguse kasutusega ühendusi Euroopa Liidu

kandidaatriikidega, eelkõige Ukraina ja Moldovaga.

Euroopa Liidu sõjalise liikuvuse määruse eelnõu üldine eesmärk parandada relvajõudude ja

varustuse liikumist liidu piires, toetab selgelt liidu valmisolekut ja reageerimisvõimet ning

mõjub selle kaudu positiivselt Eesti riigi heidutushoiakule ja kaitsevõimele.

Kerkse ja toimiva sõjalise liikuvuse võrgustiku loomiseks on ELi-üleselt kindlaks tehtud üle

500 kriitilise tähtsusega projekti, millesse on vaja hinnanguliselt investeerida ligikaudu 100

miljardit eurot. Järgmise mitmeaastase finantsraamistiku (2028–2034) 16.07.2025 esitatud

ettepaneku kohane eelarve on tulevase Euroopa ühendamise rahastu raames 17,65 miljardit

eurot, mis on kümnekordne kasv võrreldes käesoleva eelarveperioodiga. Eesti toetab komisjoni

ettepanekut ja ei soovi selle vähendamist.7 Siiski ei kata see summa ära tegelikke vajadusi.

Tulevase Euroopa Konkurentsivõime Fondi meetmed panustavad samuti sõjalise liikuvuse

parendamise investeerimisvajadustesse, ehkki ei kata neid täies mahus.8 Seetõttu on oluline, et

määruse eelnõuga ettenähtud kohustuste arvestaksid massiivset rahastusvajadust peetaks muu

hulgas silmas nende täitmise ajakava läbirääkimisel ning et arvestataks vajadust paindlikkuseks

viisil, mis võimaldab tagada vajalik rahastus nii liikmesriikide kui liidu poolt. Eelkõige

tähendab see, et järgmise mitmeaastase eelarveraamistiku ettepanekuga planeeritud EL sõjalise

liikuvuse eelarvemahtu ei tohiks vähendada.

Eesti hinnangul on Euroopa julgeoleku oluliseks aluseks NATO kollektiivkaitse.

Kollektiivkaitse rakendamisel on sõjalise liikuvuse tagamine üks olulistest elementidest.

NATOs on sõjaline liikuvus töösuund, kus on toimumas mitmeid arenguid, näiteks hiljemalt

Ankara tippkohtumiseks 7.-8. juulil 2026 on ambitsioon saavutada poliitiline kokkulepe

vastuvõtva riigi toetuse (Host Nation Support ehk HNS) miininumnõuete (Minimum

Operational Requirements ehk MOR) rakendatavuse osas. Sõjalist liikuvust on nimetatud ka

Euroopa Liidu ja NATO koostöö üheks nn lipulaevaks. Tihe koostöö, koordineerimine ja

NATOs toimuvate sõjalise liikuvuse arengutega arvestamine on Eesti jaoks antud määruse

rakendamisel üks peamisi eesmärke.

7 Eesti seisukohad Euroopa Liidu pikaajalise eelarve aastateks 2028–2034 kohta kiideti heaks Vabariigi Valitsuse

4. detsembri 2026. a ning Riigikogu Euroopa Liidu asjade komisjoni 19. detsembri 2026. a istungil. Selle kohaselt

peab Eesti oluliseks ettepanekus olevat CEFi mahtu kaitsta, sealhulgas toetame rahastu transpordiosa eelarves

sõjalise liikuvuse sihtotstarbe vähemalt 17,7 miljardi euro suuruse eelarveosa sätestamist määruses. Eesti

seisukohad Euroopa ühendamise rahastu kohta kiideti heaks Vabariigi Valitsuse 13. novembri 2026. a ning

Riigikogu Euroopa Liidu asjade komisjoni 8. detsembri 2026. a istungil, kus samuti toetame eelarvemahu tõstmist

võrreldes käesoleva eelarveperioodiga. Käesolevad seisukohad eelmainitud seisukohti ei muuda. 8 Eesti seisukohad Euroopa Konkurentsivõime Fondi kohta on heaks kiidetud Vabariigi Valitsuse 29. jaanuari

2026. a istungil ning Riigikogu Euroopa Liidu asjade nõukogu 13. veebruari 2026. a istungil.

12 / 21

Määruse eelnõu kohaselt on võimalik toetada ka Euroopa Liidu ühendusvõimaluste arendamist

kandidaatriikide Ukraina ja Moldovaga. Samuti aitaksid püüdlused tugevdada Ukraina,

Moldova ja Euroopa Liidu logistiliste ühenduste kerksust. Määruse eelnõus sisalduvad

ettepanekud toetavad liikuvuse parandamise kaudu ka sõjalise abi kiiremat jõudmist

Ukrainasse.

5.2 Eesti leiab, et sõjalise liikuvuse edendamiseks tuleb aluseks võtta Euroopa Liidus juba

loodud ning käimasolevad sõjalise liikuvuse parandamise ja lihtsustamise tegevused –

näiteks tuleks juba Euroopa Liidu üleselt harmoneeritud piiriületuse vormid võtta

praktikas kasutusse ning jõustada õiguslikult siduvalt. Peame vajalikuks, et maa-,

mere- ja õhudomeenide vormid jääksid eraldiseisvaks. Euroopa Liidu sõjalise

liikuvuse lubade andmise protsessid ja lubade vormid peavad selgelt olema kooskõlas

NATO sõjalise liikuvuse protsesside ja vormidega.

Lubade andmise protseduuri pikendavad hetkel riikide erinevad nõuded info andmiseks ning

liikumiseks. Probleemi lahendamisel tuleb aluseks võtta Euroopa Liidus juba käimasolevaid

ning tulevikku planeeritud nõuete harmoniseerimise tegevusi nagu Euroopa Kaitseagentuuri

(European Defence Agency, EDA) juhtimisel liikmesriikidega koostöös kokku lepitud CBMP

(Cross Border Movement Pledge) vormide kasutamine praktikas. Peame vajalikuks

harmoniseerimise kiirendamist. Paraku ei vasta määruse eelnõu lisades välja toodud vormid

veel CBMP-de väljatöötamise käigus selgunud liikmesriikide vajadustele. Hetkel on määruse

eelnõu lisades välja pakutud vormides kõik domeenid (õhk, maa, meri) ühele vormile tõstetud,

kuid praktikas on lubade väljastamisel kolmes domeenis erinevad infovajadused. Kui ühe

sõjalise liikumise raames tõsta kõigi kolme domeeni info ühte vormi, muudab see vormi

praktikas lugematuks. Lisaks, kuna sõjalise liikumise info peab jõudma ka digitaalsetesse

andmekogudesse (nt LOGFAS – NATO operatiivse sõjalise liikumise planeerimise platvorm)

ja eesmärgiks on lubade taotlemise protsess digitaliseerida ning seda kiirendada, on oluline, et

vormid oleksid masinloetavad. Määruse eelnõus välja pakutud vormid seda ei ole.

Olulisena tuleks rõhku panna lisaks Euroopa Liidu sisesele harmoniseerimisele NATO ja ELi

sõjalise liikuvuse protsessi ja nõuete ühildamisele. ELi vorm 302 ja NATO vorm 302 (edaspidi

koos „F302“) on oma olemuselt samasugused, kuid neid ei kasutata alati Euroopa Liidu siseste

liikumiste korral Euroopa Liidu üleselt – seda olukorda tuleks parandada. Lisaks kaasneb nende

vormide kasutamisega lisabürokraatia, näiteks kohustus F302 vorme viies eksemplaris

arhiveerida. Lahenduseks oleks F302 vormide ühtlustamine, vaadates seejuures üle info-, tolli-,

maksu-, eriveoste nõuded. Euroopa Liidu nõuete puhul tuleb lähtuda vastavast NATO

standardist (STANAG 2634 - Movement And Transport Planning And Procedures).

Samuti on äärmiselt oluline vormide digitaliseerimine, mis võimaldab kiiremat, ühtlustatud ja

keskkonnasäästlikumat menetlust ning vähendaks muuhulgas paberkandjatel dokumentide

arhiveerimiskohustust. Oluline on sõjalise liikuvuse teema puhul meenutada, et Euroopa

julgeoleku aluseks on NATO kollektiivkaitse ja NATOs kehtestatud nõuded kehtivad enamusele

Euroopa Liidu liikmesriikidele. Tihe koostöö ja koordineerimise sõjalise liikuvuse valdkonnas

aitab oluliselt kaasa Euroopa kaitsevõime tõstmisele.

5.3 Eesti toetab vastuvõtva riigi alaliste sõjalise liikuvuse lubade menetlusaja (loa taotluse

esitamisest piiri ületamiseni) lühendamist kolmele tööpäevale. Ajutiste lubade

taotluste menetlustähtaeg peab olema minimaalselt samuti kolm tööpäeva (või 120

tundi), et kindlustada vastuvõtva riigi toetuse tagamine.

13 / 21

Alaline luba on püsiv kooskõlastatud õigus sõjalise transpordi liikumiseks Euroopa Liidu piires

tavaolukorras (ehk rahu ajal), mis ei vaja iga juhtumi kohta uut taotlust ja võimaldab vastuvõtva

riigi toetust (Host Nation Support, HNS)9 ette planeerida. Ajutine luba (niinimetatud ad hoc

luba) antakse konkreetse operatsiooni jaoks ja see kehtib ainult konkreetse liikumise ajaks,

nõudes iga korra kohta eraldi taotlust. Põhiline erinevus lubade vahel on kehtivusaeg ja

haldustoimingute maht: alaline luba võimaldab HNS toetust ette planeerida, ajutine luba nõuab

aga iga juhtumi puhul kiiret HNS toetuse koordineerimist.

Alaliste sõjalise transpordi lubade menetlemine kuni kolme tööpäeva jooksul on mõistlik ning

kindlasti kiirendab üleüldist sõjalise liikuvuse protsessi. Kolme tööpäeva jooksul on mõistliku

ressursikasutuse juures võimalik koordineerida riigisiseselt vajalike asutustega ning tagada

liikumise sujuv toimine.

Kui tavaolukorras (ehk rahu ajal) ajutise loa taotlusega kaasneb HNS-i vajadus, siis on

komisjoni ettepanekus määratud kolm päeva (72h) liiga lühike aeg, et vajaliku toetuse tagamist

riigisiseselt koordineerida. Kõige suurem risk määruse eelnõuga ette nähtud kohustuste täitmata

jätmiseks tekib Eesti jaoks juhul, kui HNS-i kohustuse tagamise vajadusest antakse teada

riigipühal või reedesel päeval, viimane tähendaks kalendripäevades arvestuse korral näiteks

esmaspäevast tähtaega. Enamus riigiasutusi ei tööta nädalavahetuseti ning seetõttu on

kohustuse mittetäitmise risk suur. Antud riski arvestades tasuks tähtajaks seada kas kolm

tööpäeva või pikendada tähtaeg minimaalselt viie (kalendri)päevani (120h).

5.4 Eesti toetab sõjalise liikuvuse lubade taotlemise ja menetlemise digitaalse süsteemi

Euroopa Liidu ülest kasutuselevõttu, mis on ühtlasi küberturvaline, hukukindel ja

suveräänne. Oluline on, et süsteem võimaldab menetleda nii sõjalise liikuvuse

piiriületusvorme kui ka tollivorme. Eesti jaoks on oluline, et digitaalne süsteem

arvestaks vajadusega menetleda nii Euroopa Liidu kui ka NATO vormi 302, leksoleks

avatud kasutuseks ka Euroopa Liitu mittekuuluvatele NATO liitlastele ja ksühilduks

asjakohaste NATO süsteemidega. Eesti teeb ettepaneku Euroopa Kaitsefondi raames

arendatud lahenduse Secure Digitalisation of Military Mobility Systems

kasutuselevõtuks ja võimekuste edasiarenduseks.

Digitaalse lahenduse loomine ja kasutuselevõtt on elementaarne ja hädavajalik edasine areng

loamenetluse ja sõjalise liikuvuse kiirendamisel. Hetkel käib kogu lubade taotlemine

käsikirjaliste allkirjadega ning need jagatakse laiali e-mailidega. Iga muutuse, allkirja ja muu

puhul tuleb taotlused uuesti välja printida, allkirjastada, skaneerida ja saata. Kogu info on

e-mailides ning ei ole koondatud kokku ühte kohta. Lahenduseks oleks üle EL-i ja üle NATO

kasutusele võtta digitaalne lahendus. Seetõttu toetame määruse eelnõus välja pakutud ühtse

sõjalise liikuvuse digitaalse platvormi loomist ja rakendamist. Oluline siinjuures on, et kõik

loodavad digitaalsed lahendused oleks küberturvalised ja hukukindlad.

Tuleb rõhutada, et selline lahendus on juba arenduses ning uue süsteemi nullist loomine tooks

kaasa lisakulu – EDA on rahastanud projekti SDMMS (Secure Digitalisation of Military

Mobility Systems), mis on üks Euroopa Kaitsefondi (EDF) juhtprojektidest Eestis. Arendust

juhib Eestis Cybernetica AS. SDMMS on 2021. a alustatud projekt, eelarvega 10 mln (sellest

EDF-i kaudu 9 mln). SDMMS on mõeldud just turvaliseks ja kiireks sõjalise liikuvusega seotud

teabe vahetamiseks, eelkõige piiriületusvormide vahetamiseks. Projekti arendatakse ettevõtete

9 Vastuvõtva riigi toetus on tsiviil- ja sõjaväeline toetus (kaasa arvatud varustus, rajatised, teenused ja muu toetus),

mida osutab Eesti või muu vastuvõttev riik rahu-, häda-, kriisi- ja konflikti olukorras NATO ja teistele sõbralikele

vägedele ja organisatsioonidele, kes paiknevad või tegutsevad vastuvõtva riigi territooriumil või läbivad seda.

14 / 21

ja liikmesriikide kaitsevägede kui lõppkasutajate koostöös. Arenduses osaleb 11 riiki: Eesti

juhtriigina, Bulgaaria, Holland, Leedu, Luksemburg, Läti, Norra, Poola, Rumeenia, Saksamaa

ja Tšehhi. Süsteemi edukas testimine toimus oktoobris 2025 ja lahendus on valmis

kasutamiseks alates 2025. aasta lõpust. Süsteemiarendus sellega ei piirdu, vaid süsteemi

arendatakse edasi ka tulevikus arvestades kasutajariikide sisendeid. EDF-i 2026. a

taotlusvoorus on avatud kutse SDMMS-i jätkuprojekti jaoks samasuuruse eelarvega, et juurde

arendada lisavõimekusi.

SDMMS on arendatud koos liikmesriikide lõppkasutajatega, arvestades praktiliste vajadustega.

Digitaalsete protsesside arendusel on eelkõige aluseks võetud CBMP harmoniseerimistegevuste

käigus välja töötatud protsessid. Lisaks arvestab SDMMS riikide vajadusega tagada

liidestamise võimalus erinevate siseriiklike ja NATO süsteemidega (nt Logistics Functional

Area Services - LOGFAS). SDMMS on födereeritud süsteem, et tagada arenduse käigus

selgunud selge suveräänsuse säilimise vajadus. See tähendab, et iga riik omab oma süsteemi ja

oma andmeid – andmeid ei anta välja kuhugi kesksesse süsteemi. Keskne süsteem on samuti

olemas, kuid tagab infovahetuse ja selle turvalisuse, mitte ei talleta riikide andmeid.

Töötasandil on komisjon selgitanud, et hoolimata sellest, et EDF-i all on vastav arendus juba

pikemat aega töös, ei saa kindlustada, et see süsteem saab valitud komisjoni poolt keskseks

süsteemiks. Meie vaatest on nii sõjalise liikuvuse kiirendamise kui Eesti ettevõtluse toetamise

eesmärgist lähtuvalt oluline, et Euroopa Liidu üleselt võetaks kasutusele just SDMMS-i

süsteem. Eesti Kaitsevägi ja ka teised projekti osalisriigid on 2025. aasta oktoobris toimunud

testimise käigus kinnitanud süsteemi sobivust.

5.5 Eesti toetab piiriülese sõjalise transpordi hädaolukorraraamistiku ehk Euroopa

sõjalise liikuvuse tõhustatud reageerimissüsteemi (EMERS) loomist eeldusel, et selle

rakendamine, protseduurid ja tekkivad kohustused on selged ja realistlikud. Eesti ei

saa toetada automaatse sõjalise liikuvuse lubade väljastamise kohustuse seadmist,

kuna selline otsus on liikmesriikide ainupädevuses. On oluline, et kriisis olevale riigile

jääks õigus prioriseerida eelisjuurdepääsu sõjalisele transpordile, samal ajal

arvestades elutähtsate teenuste ja kaupade liikumise vajadusega. Samuti on oluline, et

EMERS-i loomisel arvestataks NATO kriisireageerimise meetmetega, et vältida

dubleerimist ja vastuolulisi nõudeid. EMERS-i rakendamisel on oluline arvestada ka

olemasolevaid kahe- ja mitmepoolseid kokkuleppeid.

Euroopa sõjalise liikuvuse tõhustatud reageerimissüsteemi (European Military Mobility

Response System, EMERS) eesmärk on tagada õiguslik raamistik kõikidele osapooltele

olukorras, kus on vajadus tavalisest suuremahulisemale sõjalisele liikuvusele ja juhul, kui see

võib omakorda tekitada märkimisväärseid probleeme transpordisüsteemile. Määruse eelnõuga

väljapakutud süsteemi loomine võimaldab võtta ajutisi erakorralisi meetmeid, et tagada

tõhustatud piiriülene sõjaline liikumine ning relvajõudude eelisjuurdepääs taristule,

transpordivahenditele ja esmatähtsatele teenustele. See hõlmab ühtseid regulatiivseid menetlusi

ja norme, sihipäraseid erandeid ja vabastusi, tõhustatud valmisoleku- ja solidaarsusmeetmeid

ning kerksemat taristut.

EMERS-i käivitamist otsustab eelnõu kohaselt Euroopa Komisjon liikmesriigi palvel koos

konkreetsete põhjendustega. Euroopa Komisjon hindab EMERS-i käivitamisel potentsiaalset

olukorra mõju transpordisüsteemile ning vajadust minna kaugemale normaalkorras kehtivast

õigusest. Nõukogul on võimalik rakendusaktiga aktiveerida EMERS hiljemalt 48 tundi pärast

15 / 21

Euroopa Komisjonilt aktiveerimistaotluse saamist. Nõukogule jääb läbi kvalifitseeritud häälte

enamuse hääletuse õigus Euroopa Komisjoni hinnanguga nõustuda või mitte.

Määruse eelnõu näeb ette EMERS-i aktiviseerimisega sõjalise liikuvuse lubade automaatse

väljastamise õiguse – liikuja peab teavitama vastuvõtvat poolt hiljemalt kuus tundi enne

liikumist, kuid ei pea luba küsima. Eesti aga ei saa nõustuda, et teise riigi relvajõudude lubamine

enda riigi territooriumile saab olema Euroopa Liidu pädevuses. See riivaks oluliselt riigikaitse

suveräänsust. Euroopa Liidu nõukogu õigusteenistus on samuti arvamusel, et vägede liikumine

on oluline riiklik funktsioon, mis on liikmesriikide ainupädevuses.

EMERS-i rakendamise maksimaalne kestus on kuni 12 kuud alates rakendusakti jõustumisest.

Samas näeb määrus ette, et tingimused täpsustatakse rakendusaktidega. Eesti jaoks on oluline,

et:

• paika pannakse selged EMERS-i rakendamise sammud. Seda eriti sõjalise liikuvuse

prioriseerimisel juhul kui peetakse vajalikuks transpordi kasutus üle võtta

tsiviilkasutuselt. Oluline on paika panna kes seda korraldab, millistele põhimõtetele

tuginedes, kuidas suhestuvad siin liikmesriikide sõjalise liikuvuse vajadused siseriiklike

tsiviilvajadustega – evakuatsiooni, elutähtsate kaupade vedu jne. Vajalik on teada

milline prioriseerimise õigus jääb liikmesriikidele suveräänsuse tagamiseks ning kas see

on piiratud mingi ajalise kestusega.

• Määruse eelnõus on selgelt eeldefineeritud konfliktide lahendamise mehhanism juhuks,

kui tsiviil- ja sõjalised vajadused lähevad vastuollu (nt evakuatsioon vs sõjaline

liikumine).

• Euroopa Komisjoni poolt tehakse ja kommunikeeritakse selge analüüs, kuidas

suhestuvad EMERS-iga paika pandavad meetmed NATO operatiivsete

kriisireageerimise meetmetega. Eesti jaoks on oluline, et NATO operatiivtegevusi

EMERS-i meetmed ei halvaks ning et nende vahel ei tekiks vastuolu.

• paika pannakse ka selge väljumismehhanism EMERS-ist, sh kriteeriumid, mille korral

infrastruktuur tagastatakse täies mahus tsiviilkasutusse. Kriitilise taristu operaatoritele

on eelkõige vaja luua selge raam millised on nende vastutusalad ja roll igal sammul

kogu EMERS-i vältel.

• paika pannakse, kes ja millistest vahenditest tagab EMERS-i eduka ja kasuliku

rakendamise jaoks vajaliku valmisoleku tagamiseks vajalikud kulud. Siinkohal on

oluline silmas pidada nii vajalikke investeeringuid kui ka EMERS-i valmisoleku

hoidmise, EMERS-i välisel ajal, püsikulusid.

• selgelt analüüsitakse ning kindlustatakse määruse eelnõus õiguslik kaitse kriitilise

taristu operaatoritele ja vastutavatele isikutele EMERS-i olukorras tehtud otsuste puhul.

Kaetud peab olema vähemalt 1) õiguslik vastutuse erirežiim kriitilise taristu

operaatoritele; 2) kaitse tsiviil- ja haldusnõuete eest, kui tegutsetakse liikmesriigi

korraldusel/EMERS-i juhiste alusel.

Eesti puhul on erinevad õppused selgelt näidanud, et nt sadamate puhul peab jääma riigile õigus

öelda, mitu kaid peab jääma Kaitseväele enda vajadusteks, ja mitu tsiviilvajaduste katteks. See

on oluline olukorras, kus riigina jääme nn saartalitusse ja sõltume meritsi saabuvatest varudest.

Tõhustatud reageerimissüsteemi loomine läheb kokku ka NATO planeerimisega. Ühtlasi seab

NATOs planeeritav nõudmise, et EMERS-i loomisel arvestatakse NATO poolt juba välja

töötatud meetmetega, mis käsitlevad sõjalise liikuvuse, taristu haldamise ja logistiliste

võrgustike aktiviseerimist, mehitamist ning rakendamist, et ära hoida võimalik dubleerimine,

segadus ja süsteemide ebakõla aktiviseerimise ajaraami, ressursside tagamise ja juhtimise osas.

16 / 21

EMERS-i rakendamisel on oluline arvestada ka olemasolevaid kahe- ja mitmepoolseid

kokkuleppeid ja formaate, nt ühendekspeditsioonivägi (Joint Expeditionary Force, JEF).

5.6 Eesti peab oluliseks, et EMERS-i rakendamisel jääks liikmesriikidele võimalus luua

hüvitusmehhanism EMERS-i aktiveerimisest mõjutatud transpordikasutajatele kahjude

hüvitamiseks. Seejuures on oluline, et hüvitamise otsus ja hüvitise suurus oleks

liikmesriigi otsustada juhtumipõhiselt, näiteks arvestades pikaajalise ja olulise mõju

korral avalikust huvist tulenevat riivet majandustegevuse kestlikkuse tagamiseks. Samas

peame otstarbekaks liikmesriikide poolse võimaliku hüvitamise peamised lähtekohad

Euroopa Liidu tasemel läbi rääkida, et vältida katteta ootuste tekitamist.

EMERS-i aktiveerimisel antakse sõjalisele transpordile ja relvajõududele eelisjuurdepääs

taristule, mis võib pikemaajaliselt negatiivselt mõjutada tsiviiltranspordi

kasutajaid ning seeläbi ka riigi majanduslikku toimetulekut.

Nõustume üldpõhimõttega, et sõjalisele transpordile eelisjuurdepääsu andmise korral ei pea

teistele mõjutatud transpordikasutajatele maksma hüvitist. Samas leiame, et liikmesriikidele

peab jääma võimalus vajadusel luua hüvitusmehhanism mõjutatud transpordikasutajatele

kahjude hüvitamiseks, hüvitamise otsus ja hüvitise suurus oleks liikmesriigi enda otsustada

juhtumipõhiselt, näiteks pikaajalise ja olulise mõju korral avalikust huvist tulenevat riivet

majandustegevuse kestlikkuse tagamiseks. See on ka oluline, et tagada vastavus Eestis kehtiva

õigusega (konkreetselt Riigikaitseseadus), arvestades et EL sõjalise liikuvuse määruse eelnõus

on hetkel hüvitamine erandeid võimaldamata välistatud.

Juhul kui lepitakse kokku liikmesriikide ülene hüvitamise õigus, tuleb paika panna hüvitamise

põhialused.

5.7 Eesti jaoks on oluline, et sõjalise liikuvuse koridoride kahesuguse kasutusega

raudteelõikude ajakohastamisel ei kaasneks liikmesriikidele kohustust ümberehituseks

Euroopa standardsele nominaalsele rööpmelaiusele ega seataks rahastuspiiranguid

olemasoleva 1520 mm raudtee parendustegevustele. Euroopa Liidu toetuse kasutamine

raudteetaristu arendamiseks ei tohiks olla piiratud üksnes 1435 mm raudtee taristuga.

Lisaks peame oluliseks kahese kasutusega taristu käsitlemist tervikuna, pöörates

seejuures tähelepanu ka raudteede ja maanteede taristu- ning masinapargi olukorrale,

mis mõjutab oluliselt sõjalist liikuvust.

2024. a esitas Euroopa Komisjon ettepaneku raudtee läbilaskevõime määruse läbivaatamiseks.

Muudatus annab relvajõududele õiguse tühistada eelnevalt broneeritud raudteeliinidele

juurdepääsu õigused ilma hüvitist nõudmata, et võimaldada kriisi korral sõjaväerongide

eelisõigust. Sellised ühtsed muutused on kaitsevõime seisukohast head ja aitavad kaasa sõjalise

liikumise planeerimise lihtsustamisele.

Kohaliku tasandi liikuvuse ja energiajulgeoleku tagamise marsruutide paika panemine on

oluline, et tagada kriisiolukorras vägede ja nende varustuse, eluks oluliste kaupade ja teenuste

ning energiavarustuse katkematu liikumisvõimalus ka siis, kui põhilised transpordivõrgud on

häiritud. Selgelt määratletud ja eelnevalt hinnatud marsruudid vähendavad reaalajas viivitusi

ning suurendavad vastupanuvõimet. Sõjalise liikuvuse tagamiseks kasutatakse TEN-T

võrgustikule ka alternatiive, mida tuleb samuti arendada.

17 / 21

Transpordivahendite kättesaadavus sõjaväelise liikuvuse teostamiseks on Euroopa Liidus

probleemiks. Tervitame määruse eelnõus väljapakutud riikide põhist uurimist puuduolevate

transpordivahendite kohta. Eesti jaoks on olulised raudteeplatvormid, rasked maanteehaagised

(HET) ja keskmise suurusega veeremilaev (nn ro-ro-tüüpi laev). Üleüldiselt võib ette näha

Euroopa Liidu ülest lisavajadust sõjavarustuse jaoks sobivate raudteevahendite (platvormid)

osas ning kasuks tuleks ühtne rööpalaius, aga viimasele ümberehitus ELi standardsele

rööpmelaiusele kõigis ELi riikides, mille raudteevõrgustik on praegu ELi standardist erinev (sh

Soome, Eesti, Läti, Leedu, Hispaania, Iirimaa, Portugal), on väga ajamahukas ja kulukas ning

ei ole seetõttu käimasoleva ega eelseisva ELi eelarveperioodi kestel täies mahus saavutatav.

Eelnõu artikkel 32 lg 1 b) peame oluliseks sõnastuse täpsustamist selliselt, et sõjalise liikuvuse

koridoride kahesuguse kasutusega lõikude ajakohastamisel ei kaasneks liikmesriigile kohustust

üleminekuks Euroopa standardsele nominaalsele rööpmelaiusele, ega seataks ka muid ELi

eelarvega seotud rahastuspiiranguid olemasoleva 1520 mm raudtee hoiuks, mis on olulised

sõjalise liikuvuse ja ühenduvuse tagamiseks olemasoleva ja uute riigikaitseliste objektidega,

pidades seejuures silmas ELi idapiiri kaitse vajadusi praeguses ja lähiaastate geopoliitilises

olukorras.

Euroopa standardsele nominaalsele rööpmelaiusele ülemineku osas lähtume TEN-T määruse

art 17 lg 3, mille kohaselt viivad liikmesriigid, kellel on olemas Euroopa standardsest

nominaalsest rööpmelaiusest 1 435 mm erineva rööpmelaiusega raudteevõrk, hiljemalt 19.

juuliks 2026 läbi Euroopa transpordikoridorides (nn TEN-T võrgu koridorides) asuvate

olemasolevate raudteeliinide hindamise, pidades silmas nende võimalikku ümberehitamist

Euroopa standardsele nominaalsele rööpmelaiusele. Piiriüleste lõikude puhul kooskõlastatakse

hindamine naaberliikmesriigi või liikmesriikidega. Hindamine hõlmab Euroopa standardsele

nominaalsele rööpmelaiusele 1 435 mm võimaliku ülemineku sotsiaal majanduslikku kulude-

tulude analüüsi ja koostalitlusvõimele avalduva mõju hindamist. Hindamise põhjal koostavad

liikmesriigid asjakohasel juhul ühe aasta jooksul pärast hindamise lõppu Euroopa standardsele

nominaalsele rööpmelaiusele 1 435 mm ülemineku kava, milles määratakse kindlaks Euroopa

transpordikoridorides asuvad olemasolevad raudteeliinid, mis viiakse üle Euroopa standardsele

nominaalsele rööpmelaiusele ning esitatakse kõnealuse ülemineku ajakava.

Kuna vastav hindamine ei ole praeguseks veel läbi viidud (tehnilise abi projekti raames teostab

seda Eesti ja Läti ühisprojektina OECD-s rahvusvahelise transpordi foorum) ning peale seda

kinnitab Vabariigi Valitsus aasta jooksul üleminekuplaani, siis on vara öelda, kas ja millises

ajakavas ning millistes osades Eesti kavandab korraldada ümberehituse 1 435 mm raudteele või

mitte (või üksiku liiniga ja mis ajaraamis).

Näeme, et sõjalise liikuvuse määruse eelnõu keskendub väga suures osas raudteeühendustele,

pöörates vähem tähelepanu teedeühendustele. Leiame, et määruse läbirääkimistel peab

arvestama kahese kasutusega taristut kui tervikut. Eriti oluline on see Balti riikides ja Soomes,

kus väga palju transpordist (nii isikud kui kaup) liigub jätkuvalt mööda maanteid ning lisaks

Rail Balticale on meil vaja tagada ka sõjalisele liikuvusele vastavate teede ja muude teedega

seotud rajatiste prioriseerimist. Rõhutame ka siin teede olulisust meie piirkonnale. Juhime

tähelepanu, et eelnõu artikkel 33 lg 1 b) viitab, et võtmetähtsusega transporditaristu ühendab

keskusi, mis koondavad vähemalt 1 miljonit elanikku. Ei ole selge, kas see tähendab, et Eesti

piiririigina ei kvalifitseeru ühegi võtmetähtsusega transporditaristu ühenduseks. Ainuke linn

Balti regioonis, mis selleks kvalifitseeruks, on Riia. Leiame, et võtmetähtsusega

transporditaristu riikide ülese katvuse tagamiseks peaksid piiririikidele, sh ka Soome, kehtima

teised alused kui elanikkonna arv.

18 / 21

5.8 Eesti toetab riikide ja Euroopa Komisjoni vahel info jagamist transporditaristu

arendusvajaduste ning piiriülese liikumise, sealhulgas vastuvõtva riigi toetuse

planeerimiseks oluliste andmete kohta, arvestades seejuures andmekaitse ja muude

asjakohaste piirangutega. Peame vajalikuks näha määruses ette, et kriitiliste taristu kohta

käiva info puhul on võimalik vältida sama info korduvat esitamist. Eesti ei toeta kogu

kriitilise taristuga seotud info jagamist, arvestades info tundlikkust.

Komisjon näeb määruse eelnõus ette sõjalise liikuvusega seotud taristu kohta info kogumise

liikmesriikidest. Toetame infojagamist viisil, mis aitab selgitada arendusvajadusi ja parandada

sõjalist liikuvust, arvestades seejuures vajadusega tagada andmekaitsest jm vajadustest

lähtuvate piirangute täitmine. Oluline on vältida, et komisjon ei küsiks sama infot mitmel korral.

Näiteks sõjalise liikuvuse planeerimise jaoks olulise taristu teemaline info on komisjonile juba

edastatud TEN-T võrgustiku liikumiskoridoride ning EL prioriteetsete sõjalise liikuvuse

koridoride määratlemisel.

Samas ei ole arusaadav, miks on komisjonile vaja detailset infot liikmesriikide kriitilise taristu

osas, millele on sisejulgeoleku tagamise või riigikaitse korraldamise eesmärgist seatud

juurdepääsupiirangud. Soovime vältida sellise info liigse jagamisega tekitatavaid riske.

5.9 Eesti ei toeta Euroopa Komisjonile ligipääsu andmist liikmesriikide sõjalises

transpordis potentsiaalselt kasutatavate sõidukite registritele ja ülevaadetele.

Liikmesriikide põhiselt peab selline ligipääs ja teadmine olemas olema liikmesriikide

kaitsevägedel.

Eesti arvates on komisjonil juba piisav juurdepääs liiklusregistri avaandmetele, sh sõidukite

kategooriate lõikes.

Riigisiseselt on Eestil olemas ülevaade, millised on sõjalises transpordis kasutatavad võimed

riigiüleselt. See on oluline osa riigikaitse planeerimisel. Euroopa üleselt ei peaks selline info

olema komisjonile kättesaadav, sellel on mitu põhjendust.

Esmalt, tsiviilkasutuses olevate võimete kasutuselevõtt on riigi pädevus ning selleks on vaja

riigisiseseid kokkuleppeid tsiviilettevõtetega. Neid kokkuleppeid ei saa täna kehtivas

õigusruumis laiendada kolmandatele osapooltele. Teiseks, kaitseväe omandis olevate võimete

infot ei ole me julgeolekukaalutlustel valmis komisjonile esitama.

5.10 Eesti teeb ettepaneku luua sõjalise liikuvuse kriitilise taristu kaitseks ühtsed

kriteeriumid ja nende järgimise kontrollmehhanismid. Ühtsete kriteeriumite

kehtestamisel on oluline arvestada piirkondlike eripäradega.

Kriitilise taristu, ka merealuse, laialdase kaitse tugevdamine, sealhulgas küberturvalisuses ja

droonitõrjes, on oluline nii tsiviil- kui sõjalistel eesmärkidel. See eeldab ühtsete kriteeriumite

seadmist ja nende rakendamise kontrollmehhanismide loomist, mida määruse eelnõus 2026.a

märtsi keskpaiga seisuga ei ole. Ühtlasi tuleb tagada, et määratavad kohustused oleksid piisavalt

paindlikud, kuna liikumispiirangud ja liikuvusega seotud väljakutsed on erinevates

piirkondades erinevad – Lääne-Euroopas on olulisemateks takistusteks rohkem

regulatsioonidest tulenevad kliima- ja tööaja nõuded, kui samas Ida-Euroopas on nn füüsilised

pudelikaelad; samuti on oluline lähtuda vaieldamatutest asjaoludest, et liikuvuse koridoride

kasutusvõimalused ELi riikides on paljuski väga erinevad nii taristu, maastiku kui ka sesoonse

19 / 21

ilmastiku poolest. Määratavaid kohustusi ei saa ühe lahendusega lahendada, need peavad olema

kaasusepõhised lahendused.

5.11 Eesti hinnangul peab sõjalise liikuvuse solidaarsusreservi ettepanekuga

edasiliikumiseks Euroopa Komisjon esmalt tegema põhjaliku analüüsi, sealhulgas

lünkadest, mida reserv kataks, ja sellega seotud kuludest. Reserviga liitumine peaks olema

vabatahtlik ja jätma liikmesriikidele suveräänsuse riigikaitse võimete kasutamisel.

Solidaarsusreservi võimalik loomine ja kasutamine peab olema kooskõlas NATO sõjalise

liikuvusega seotud meetmetega ning neid mitte dubleerima.

Sõjalise liikuvuse solidaarsusreservi puhul on kõigepealt vaja mõista, kuidas täpselt selle

planeerimine, rahastamine ja juhtimine toimima hakkab ning mille põhjal hakatakse

solidaarsusreservi võimete „laenamist“ korraldama. Lisaks, mille alusel ja mille eest komisjon

ise liidu võimeid juurde hakkab hankima ning kuidas käib ka liiduüleste (liikmesriikidele

mittekuuluvate) võimete ülalhoidmise kulude katmine. Me soovime vältida olukorra tekkimist,

kus komisjon hangib võime, kuid haldajaks määratava liikmesriigi kanda jäävad ebamõistlikult

suured ülalhoidmiskulud, sh mehitamise kulud.

Läbirääkimistel ei ole 2026.a märtsi alguse seisuga selgunud, kuidas hakkab toimima võimete

kohustuslik solidaarsusreservi andmine. Määrus näeb ette, et juhul, kui võime hankimiseks on

kasutatud Euroopa Liidu kaasrahastust, tuleb võime solidaarsusreservi üles anda. Tuleb vältida

olukorda, kus riigina pannakse võime hankimisse aega, tööjõudu ning finantsressursse, kuid

lõpuks leiame ennast olukorrast, kus peame hangitud võime loovutama tasuta kasutuseks teisele

liikmesriigile, jättes ennast seejuures riigikaitse vaates olulisest võimest ilma. Samuti on oluline

jälgida, et kuidas jaotuvad solidaarsusreservi opereerimisega ja kasutamisega seotud kulud.

Lisaks tuleb vältida olukordi, kus Eesti võime jääb kellegi teise kasutuses ebapiisavalt

hooldatuks või on Eestile liigselt kulukas. Ka peab olema olemas mehhanism oma võime tagasi

saamiseks, kui meil riigina on julgeolekuolukorrast tulenevalt endal võimet vaja kasutada.

Lisamurena näeme, et võimete „laenamisega“ kaasneb ka mehitamise küsimus – määrus justkui

näeks ette ka ekspertide saatmist koos võimega või võime laenaja riigis spetsialistide välja

koolitamist. Eesti seisukohalt peame oluliseks mitte sätestada ülesannet, et riik saadaks oma

ekspertiisi automaatselt võimega kaasa – kaitseväe personali puhul on tegemist riigikaitselistel

ametikohtadel olevate inimestega, kellega on arvestatud riigikaitse plaanide elluviimisel.

Samuti ei saa riik sundida tsiviilettevõtete töötajaid teise riiki minema.

Lisaks on oluline arutada läbi ja määratleda raamistik, kuidas hakkab solidaarsusreserv töötama

kooskõlas NATO kriisimeetmetega, seda nii infrastruktuuri kasutamise eesõiguste määramise

kui ka võimete kasutamise osas. Eesti jaoks on oluline, et NATO vägede siirmine paralleelselt

Euroopa Liidu süsteemiga koostoimel ei kannataks.

5.12 Eesti toetab Euroopa Komisjoni ettepanekut luua sõjalise liikuvuse

transporditöörühm tingimusel, et sellel on nõustav funktsioon ning välditakse NATOs ja

Euroopa Liidus olemasolevate lahenduste dubleerimist. Oluline on, et sõjalise liikuvuse

riikliku koordinaatori pädevusala oleks selgelt piiritletud ning tal oleks koordineeriv

funktsioon.

Määruse eelnõu alusel loodavasse sõjalise liikuvuse transpordi töörühma soovitakse määrata

iga riigi esindaja, piiriülese sõjalise transpordi riiklik koordinaator, kes täidaks liikmesriigis

endas liikumislubade spetsialisti ülesandeid jm tehnilist laadi ülesandeid, kuid ka kõrgema

20 / 21

kriisikoordinaatori ülesandeid. Lisaks oodatakse transporditöörühma liikmesriigi kontaktisikult

ka sõjalise transpordi valmisoleku kontrollimise juhtimist ja raporteerimist komisjonile.

Määruse eelnõus praegu sisalduvas sõnastuses on sõjalise liikuvuse riikliku koordinaatori

pädevusala väga lai ning dubleerimisvõimalus NATOs olemasolevate lahendustega suur. Kuna

koordinaator peab tegelema nii tehniliste teemadega kui ka suhtlema kõrgemal tasemel

riigiasutuste, kohalike omavalitsuste ja eraettevõtjatega, siis ei ole selge, kellelt ja kui palju

ressurssi koordinaatori(te) töö vajab.

EMERS-i rakendumise puhul on küll oluline, et liikmesriikide siseselt on olemas üks keskne

riiklik kontaktpunkt kriitilise taristu operaatorite jaoks, mis koondab kaitse-, transpordi-,

lennundus- ja julgeoleku informatsiooni. Siiski Eestis on keskseks koordineerivaks asutuseks

kriiside korral Riigikantselei, sh NSA teistele riikidele kontaktpunktiks kriiside korral. Samal

ajal on meil küll ka ülesannete jäävuse põhimõte, vastavalt kriisi loomusele ja pädevaimale

asutusele. Eesti näeb, et see on lahutamatu osa iga liikmesriigi sisemisest kriisijuhtimise

plaanidest. Eesti ei leia, et sõjalise liikuvuse transporditöörühm hetkel välja pakutud kujul on

efektiivne ja kiiresti toimiv lahendus.

5.13 Eesti toetab sõjalise liikuvuse õppuste ja harjutuste korraldamist, et tuvastada

täiendavaid parendusvajadusi. Leiame, et sõjalise liikuvuse õppused peavad olema

integreeritud riigisiseste ja rahvusvaheliste (näiteks NATO) õppustega. Peame oluliseks,

et õppustel osalemine jääks liikmesriikide kaitsevägedele ja sõjalise transporditaristu

haldajatele vabatahtlikuks. Samuti peame oluliseks, et õppused oleksid avatud

osalemiseks samameelsetele partneritele, eelkõige NATO liitlastele.

Määruse eelnõus on ettepanek integreerida sõjalise liikuvuse element Euroopa Liidus korraliselt

toimuvatele õppustele igal aastal alates 2027. aastast. See tähendab, et sõjalise liikuvuse

harjutamine hakkaks toimuma selliste õppuste raames nagu Euroopa Liidu sõjalised õppused,

staabiõppused ja sõjalised lahingõppused (LIVEX), mis on seotud ELi kiirsiirmisvõimega, aga

ka rahvusvahelistel õppustel, sealhulgas Euroopa Liidu ja NATO korraldatavatel paralleelsetel

ja koordineeritud õppustel.

Eesti toetab sõjalise liikuvuse harjutamist juba olemasolevate õppuste käigus, see annab

võimaluse valideerida protseduure, parandada liikmesriikide vahelist koordineerimist,

suurendada koostalitlusvõimet partneritega ja saada kogemusi, mida võtta arvesse

poliitikakujundamises, planeerimises ja investeeringutes. Lahinguõppuste käigus saab kindlaks

teha logistikaprotsessi võimalikud nõrgad kohad ja pakkuda seejärel välja lahendusi nende

takistuste kõrvaldamiseks. Sellised matkeharjutused panevad proovile esmatähtsate koridoride

vastavuse transporditaristu suhtes kehtestatud peamistele sõjalistele standarditele. Arvestades

määruse eelnõu läbirääkimisi ja eeldatavat jõustumisaega, peame mõistlikuks sätestada selline

integreerimine alates 2027. aastast.

Samas on oluline jätta liikmesriikide otsustada õppustel osalemine, et tagada kaitsevägede

toimepidevus ja teiste paralleelsete ülesannete täitmine ning vältida ülekoormamist. Arvestades

NATO liitlaste rolli Euroopa Liidu julgeolekus, peame oluliseks, et läbiviidavad õppused oleks

osalemiseks avatud nii NATO liitlastele kui asjassepuutuvatele NATO struktuuridele.

Arvamuse saamine ja kooskõlastamine

21 / 21

Seisukohad on kooskõlastatud Justiits- ja Digiministeeriumi, Kliimaministeeriumi, Majandus-

ja Kommunikatsiooniministeeriumi, Rahandusministeeriumi, Regionaal- ja

Põllumajandusministeeriumi ja Riigikantseleiga. Arvamust ja ettepanekuid on palutud

täiendavalt Eesti Kaitse- ja Kosmosetööstusliit, Riigi Kaitseinvesteeringute Keskus, Kaitsevägi,

Lennuliiklusteeninduse AS, Tallinna Lennujaam, Lennundusklaster, Autoettevõtete Liit, Eesti

Logistika ja Ekspedeerimise Assotsiatsioon, Eesti Rahvusvaheliste Autovedajate

Assotsiatsioon, Eesti Laevaomanike Liit, Logistika ja Sadamate Liit, Eesti Taristuehituse Liit,

AS Eesti Raudtee, Edelaraudtee AS, Transpordiamet, Elering, Elektrilevi, Viru Elektrivõrgud,

Eesti Elektritööstuse Liit, Eesti Linnade ja Valdade Liit käest. Esitatud arvamusi on seletuskirja

koostamisel arvesse võetud.