Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 297 kohane teade

ET ET

EUROOPA KOMISJON

Brüssel, 18.3.2026

C(2026) 1800 final

KOMISJONI SOOVITUS,

18.3.2026,

innovaatiliste ettevõtjate, innovaatiliste idufirmade ja innovaatiliste kasvufirmade

määratluse kohta

ET 1 ET

KOMISJONI SOOVITUS,

18.3.2026,

innovaatiliste ettevõtjate, innovaatiliste idufirmade ja innovaatiliste kasvufirmade

määratluse kohta

EUROOPA KOMISJON,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut, eriti selle artiklit 292,

ning arvestades järgmist:

(1) Komisjoni teatises „ELi konkurentsivõime kompass“1 tuletatakse meelde, et

innovatsioon on konkurentsivõime ja majanduskasvu liikumapanev jõud.

(2) Majanduskasvu hoogustamiseks on vaja uut konkurentsivõime mudelit, mille aluseks

on innovatsioonil põhinev tootlikkus. Innovaatilistel ettevõtjatel, innovaatilistel

idufirmadel ja innovaatilistel kasvufirmadel on eelkõige süvatehnoloogia valdkonnas

uuenduslike tehnoloogiate arendamisel ja turustamisel keskne roll, mis tõstab nad

innovatsioonil põhinevate majandusmudelite keskmesse.

(3) Oma teatises „ELi idu- ja kasvufirmade strateegia“2 teatas komisjon, et teeb

ettepaneku innovaatiliste ettevõtjate, innovaatiliste idufirmade ja innovaatiliste

kasvufirmade määratluse kohta.

(4) Süvatehnoloogiaettevõtjad, sealhulgas need, kes tegutsevad selliste strateegiliste

tehnoloogiate alal nagu digitehnoloogia, biotehnoloogia ja puhas tehnoloogia, on

innovatsiooni jaoks eriti olulised, sest nad loovad läbimurdeliste teaduslike ja

tehnoloogiliste saavutuste põhjal skaleeritavaid tooteid ja tööstusharusid, leides sageli

ümberkujundavaid lahendusi, millel on märkimisväärne pikaajaline majanduslik ja

ühiskondlik mõju. Seepärast tuleks määratlustes arvesse võtta

süvatehnoloogiaettevõtjate eripärasid, sest nende arendustsüklid on keeruka teadus- ja

arendustegevuse, regulatiivsete nõuete ja tehnoloogia küpsusfaasi viimise

ajamahukuse ja kulukuse tõttu tavaliselt pikemad ja kapitalimahukamad.

(5) Mitu liikmesriiki on kehtestanud innovaatiliste ettevõtjate, innovaatiliste idufirmade ja

innovaatiliste kasvufirmade erinevad õiguslikud määratlused, samas kui komisjoni

määruses (EL) nr 651/20143 ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses (EL)

2021/6954 on sätestatud ka liidu tasandi määratlused nende määrustega taotletavate

vastavate eesmärkide jaoks.

1 Komisjoni teatis Euroopa Parlamendile, nõukogule, Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteele ning

Regioonide Komiteele „ELi konkurentsivõime kompass“, COM(2025) 30 final, 29. jaanuar 2025. 2 Komisjoni teatis Euroopa Parlamendile, nõukogule, Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteele ning

Regioonide Komiteele „ELi idu- ja kasvufirmade strateegia“, COM(2025) 270 (final), 28. mai 2025. 3 Komisjoni 17. juuni 2014. aasta määrus (EL) nr 651/2014 ELi aluslepingu artiklite 107 ja 108

kohaldamise kohta, millega teatavat liiki abi tunnistatakse siseturuga kokkusobivaks (ELT L 187,

26.6.2014, lk 1, ELI: http://data.europa.eu/eli/reg/2014/651/oj). 4 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 28. aprilli 2021. aasta määrus (EL) 2021/695, millega luuakse

teadusuuringute ja innovatsiooni raamprogramm „Euroopa horisont“ ja kehtestatakse selle osalemis- ja

levitamisreeglid ning tunnistatakse kehtetuks määrused (EL) nr 1290/2013 ja (EL) nr 1291/2013 (ELT

L 170, 12.5.2021, lk 1, ELI: http://data.europa.eu/eli/reg/2021/695/oj).

ET 2 ET

(6) Innovatsioonipoliitika meetmeid, millega toetatakse innovaatilisi ettevõtjaid,

innovaatilisi idufirmasid ja innovaatilisi kasvufirmasid, kavandatakse liikmesriikide ja

liidu tasandil. Ühiste määratluste puudumisel võidakse neid meetmeid kohaldada

liikmesriikide vahel ning liidu ja liikmesriikide vahel ebaühtlaselt. Selle tagajärjel

võivad ühes liikmesriigis innovaatilisteks ettevõtjateks, innovaatilisteks idufirmadeks

või innovaatilisteks kasvufirmadeks liigitatud ettevõtjad mitte saada osaleda sarnastes

toetuskavades teises liikmesriigis, mis piirab piiriülest tegevust ja laienemist ühtsel

turul. Niisugune õiguskindlusetus võib olla üks paljudest põhjustest, mis pärsib

asjaomaste ettevõtjate tahet tegutseda teistes liikmesriikides või oma tegevust teistesse

liikmesriikidesse üle viia. Lähtudes sisepiirideta ühtse turu loogikast ning tagades, et

liidu institutsioonid ja liikmesriigid saavad tugineda kindlale võrdlusalusele, aitaks

innovaatiliste ettevõtjate, innovaatiliste idufirmade ja innovaatiliste kasvufirmade

ühise määratluse kasutamine tagada ettevõtjate võrdse kohtlemise kogu liidus.

(7) Ühised määratlused on vajalikud ka seetõttu, et liikmesriikide ja liidu meetmed,

millega toetatakse innovaatilisi ettevõtjaid, innovaatilisi idufirmasid ja innovaatilisi

kasvufirmasid, on omavahel tihedalt seotud. Lisaks parandaks see, kui komisjon,

liikmesriigid, Euroopa Investeerimispank (EIP) ja Euroopa Investeerimisfond (EIF)

kasutaks sama määratlust, innovaatilistele ettevõtjatele, innovaatilistele idufirmadele

ja innovaatilistel kasvufirmadele suunatud poliitika ühtlustamist, järjepidevust ja

tõhusust ning vähendaks seega avaliku sektori toetuse ebavõrdsest kättesaadavusest

tulenevat konkurentsimoonutuste ohtu5.

(8) Komisjon on juba kehtestanud määratlused, mis võimaldavad ettevõtjaid suuruse järgi

liigitada, tehes vahet väikestel ja keskmise suurusega ettevõtjatel (VKEd), väikestel

keskmise turukapitalisatsiooniga ettevõtjatel (VKTKEd) ja suurettevõtjatel.

Innovaatiliste ettevõtjate, innovaatiliste idufirmade ja innovaatiliste kasvufirmade

määratlused ei tohiks neid väljakujunenud klassifikatsioone mingil viisil kahtluse alla

seada. Kui see on asjakohane, peaksid innovaatiliste ettevõtjate, innovaatiliste

idufirmade ja innovaatiliste kasvufirmade määratlused põhinema VKEde ja VKTKEde

jaoks kehtestatud kriteeriumidel, sealhulgas suuruskünnistel ja struktuurilistel

omadustel.

(9) Tagamaks, et määratlused teenivad kavandatud eesmärke, peaksid need kajastama

väga spetsiifilise ettevõtjate rühma, nimelt innovaatiliste ettevõtjate, idu- ja

kasvufirmade eripärasid ning lähtuma objektiivsetest kriteeriumidest ja künnistest.

Seepärast on vaja, et need määratlused põhineksid kergesti kohaldatavatel

kriteeriumidel, nagu investeeringud innovatsioonitegevusse, vanus, suurus või kasv.

(10) Üldkasutatavate rahvusvaheliste klassifikatsioonide kohaselt tuleks innovatsioon

määratleda kui uus või täiustatud toode, teenus või protsess, mis erineb oluliselt

varasematest versioonidest ja tehakse potentsiaalsetele kasutajatele kättesaadavaks.

(11) Innovatsiooni tõenduseks on teadus- ja arendustegevus, mis vastab organiseeritud ja

sihiteadlikule tegevusele, mille eesmärk on luua uusi teadmisi ning töötada välja uusi

või täiustatud tooteid, teenuseid ja protsesse. Teadus- ja arendustegevus tuleks

määratleda vastavalt üldkasutatavatele rahvusvahelistele klassifikatsioonidele6 ja liidu

õigusnormidele. Tõenduseks ettevõtja strateegilisest pühendumusest teadus- ja

arendustegevusele on sellesse tegevusse investeeritud vahendid kas osana

5 See ei piira täiendavate või erinevate nõuete kehtestamist tulevaste poliitiliste algatuste eesmärkide

saavutamiseks. 6 Näiteks OECD 2015. aasta Frascati käsiraamat „Guidelines for Collecting and Reporting Data on

Research and Experimental Development“.

ET 3 ET

tegevuskuludest või osana tuludest, mida tavaliselt nimetatakse teadus- ja

arendustegevuse intensiivsuseks.

(12) Ettevõtja võib olla innovaatiline isegi siis, kui ta teadus- ja arendustegevusse ei

investeeri. Seepärast tuleks ettevõtjat pidada innovaatiliseks ka siis, kui ta suudab

tõendada, et on viimase kolme aasta jooksul turustamise eesmärgil arendanud, arendab

või kavatseb lähitulevikus arendada tooteid, teenuseid või äriprotsesse, mis on uued

või oluliselt täiustatud võrreldes tehnika tasemega vastavas majandusharus ning

millega on seotud tehnoloogilise või tööstusliku ebaõnnestumise risk.

(13) Innovaatilised idu- ja kasvufirmad tuleks määratleda innovaatiliste ettevõtjate

alarühmana, sest innovatsioon on peamine eristav tunnus, mis võib põhjendada

erinevat kohtlemist, sihipärast avaliku sektori toetust ja regulatsiooni lihtsustamist,

eraldades nad tavalistest uutest või kiiresti kasvavatest ettevõtjatest, mis laienevad

ilma innovaatilisi tooteid, teenuseid, tehnoloogiaid või ärimudeleid loomata.

(14) Innovaatilised idufirmad tuleks määratleda selliste kriteeriumide alusel, mis kajastavad

nende innovaatilisust, koos suurust ja vanust käsitlevate piirangutega. Selleks, et

tagada võimalikult suur kooskõla komisjoni soovitusega 2003/361/EÜ,7tuleks

innovaatilise idufirma määratlemisel kohaldada soovituses 2003/361/EÜ sätestatud

väikeettevõtja bilansimahu ja käibe kriteeriume. Töötajate maksimaalseks arvuks on

siiski asjakohasem kehtestada 99, kuna see võimaldab paljudel innovaatilistel

idufirmadel, eelkõige mastaabiefektist sõltuvates ja süvatehnoloogiasektorites,

moodustada varajases kasvuetapis suuremaid valdkondadevahelisi meeskondi.

Innovaatiliste idufirmade puhul on asjakohane kehtestada kümneaastane

vanusepiirang, et hõlmata ka selliseid idufirmasid, eelkõige süvatehnoloogia

idufirmasid, mida iseloomustavad pikemad teadus- ja arendustegevuse tsüklid,

kapitalimahukad arendusetapid, regulatiivsete nõuete täitmise menetlused ja tulu

teenima hakkamiseks kuluv pikem aeg.

(15) Innovaatilised kasvufirmad tuleks määratleda selliste kriteeriumide alusel, mis

kajastavad nende innovaatilist olemust ning suurust ja kasvudünaamikat, tuginedes

üldkasutatavates klassifikatsioonides kehtestatud OECD kasvufirmade kvantitatiivse

määratluse aluseks olevatele põhjendustele. Selleks, et eristada innovaatilisi

kasvufirmasid väljakujunenud ettevõtjatest, on asjakohane määrata kindlaks börsil

noteeritud äriühingute maksimaalne suurus, mis põhineb soovituses (EL) 2025/1099

väikeste keskmise turukapitalisatsiooniga ettevõtjate jaoks kehtestatud künnisel8.

Lisaks on vaja selleks, et innovaatiliste kasvufirmade määratlus hõlmaks piisava

küpsusega ettevõtjaid ega kattuks innovaatiliste idufirmade määratlusega, kohaldada

minimaalset käivet või bilansimahtu, mis põhineb soovituses 2003/361/EÜ9 keskmise

suurusega ettevõtjate jaoks kehtestatud asjakohastel künnistel.

7 Komisjoni 6. mai 2003. aasta soovitus mikro-, väikeste ja keskmise suurusega ettevõtjate määratluse

kohta (ELT L 124, 20.5.2003, lk 36, ELI: http://data.europa.eu/eli/reco/2003/361/oj). 8 Komisjoni 21. mai 2025. aasta soovitus (EL) 2025/1099, mis käsitleb väikeste keskmise

turukapitalisatsiooniga ettevõtjate määratlust (ELT L, 2025/1099, 28.5.2025, ELI:

http://data.europa.eu/eli/reco/2025/1099/oj). 9 Komisjoni 6. mai 2003. aasta soovitus mikro-, väikeste ja keskmise suurusega ettevõtjate määratluse

kohta (EMPs kohaldatav tekst) (teatavaks tehtud numbri C(2003) 1422 all) (ELT L 124, 20.5.2003, lk

36–41,

ELI: http://data.europa.eu/eli/reco/2003/361/oj).

ET 4 ET

SOOVITAB:

1. Käesolevas soovituses käsitletakse liidus ja Euroopa Majanduspiirkonnas

kohaldatava poliitikaga seoses kasutatavat innovaatiliste ettevõtjate, innovaatiliste

idufirmade ja innovaatiliste kasvufirmade määratlust.

2. Soovitatakse, et liikmesriigid, Euroopa Investeerimispank (EIP) ja Euroopa

Investeerimisfond (EIF):

(a) kasutaksid lisas sätestatud mõisteid, kui nad võtavad vastu seadusandlikke,

poliitilisi või rahalisi toetusmeetmeid või rakendavad programme, mis on

suunatud innovaatilistele ettevõtjatele, innovaatilistele idufirmadele ja

innovaatilistele kasvufirmadele;

(b) kasutaksid lisas esitatud määratlusi andmete kogumiseks innovaatiliste

ettevõtjate, innovaatiliste idufirmade ja innovaatiliste kasvufirmade kohta.

3. Käesolev soovitus on adresseeritud liikmesriikidele, EIP-le ja EIFile.

4. Liikmesriikidel, EIP-l ja EIFil palutakse teatada komisjonile kõigist käesoleva

soovituse järgimiseks võetud meetmetest.

Brüssel, 18.3.2026

Komisjoni nimel

komisjoni liige

Ekaterina ZAHARIEVA

ET ET

EUROOPA KOMISJON

Brüssel, 18.3.2026

C(2026) 1800 final

ANNEX

LISA

järgmise dokumendi juurde:

KOMISJONI SOOVITUS

innovaatiliste ettevõtjate, innovaatiliste idufirmade ja innovaatiliste kasvufirmade

määratluse kohta

ET 1 ET

LISA

INNOVAATILISTE ETTEVÕTJATE, INNOVAATILISTE IDUFIRMADE JA

INNOVAATILISTE KASVUFIRMADE MÄÄRATLUSE KOHTA

1. Sissejuhatus

Käesolevas soovituses kasutatakse järgmisi mõisteid:

(a) „tegevuskulud“ – kulud, mida ettevõtja on kandnud oma tavapärase äritegevuse

käigus ja mis hõlmavad kõiki kulusid, mida on vaja kaupade tootmiseks ja teenuste

osutamiseks aruandeperioodil, sealhulgas sellised kulud nagu personalikulud,

materjalikulud, tellitud teenused, sidekulud, energiakulu, hoolduskulud, rent,

halduskulud, kuid välja arvatud finants- ja maksukulud;

(b) „netokäive” – tulu, mis on saadud toodete müügist ja teenuste osutamisest ning

millest on maha arvatud müügiallahindlused ning käibemaks ja muud käibega

otseselt seotud maksud;

(c) „teadus- ja arendustegevus“ – töö, mis kuulub määruse (EL) nr 651/20141 artikli 2

punktides 84, 85 ja 86 määratletud alusuuringute, rakendusuuringute või

tootearenduse kategooriasse;

(d) „ettevõtja“ – majandustegevusega tegelev üksus, olenemata õiguslikust vormist,

sealhulgas partnerlus või ühendus, kes tegeleb korrapäraselt majandustegevusega.

2. Innovaatiline ettevõtja

2.1. „Innovaatiline ettevõtja“ – ettevõtja, kes vastab vähemalt ühele järgmistest

kriteeriumidest:

(a) vähemalt ühel kolmest eelnevast majandusaastast on ta kandnud teadus- ja

arendustegevuse kulusid, mis moodustavad kas vähemalt 10 % tema kõigist

tegevuskuludest või vähemalt 5 % tema kogu netokäibest;

(b) võttes eesmärgiks turustamise, on ta viimase kolme majandusaasta jooksul

arendanud, on arendamas või arendab lähitulevikus välja tooteid, teenuseid või

äriprotsesse, mis on uued või oluliselt täiustatud võrreldes tehnika tasemega

vastavas majandusharus ning millega on seotud tehnoloogilise või tööstusliku

ebaõnnestumise risk.

2.2. Punkti 2.1 alapunktis a osutatud teadus- ja arendustegevuse kulude

kindlaksmääramisel tuleks arvesse võtta järgmisi kulusid:

(a) personalikulud, sh teadustöötajate, tehnikute ja muude abitöötajatega seotud

kulud sel määral, mil nad tegelevad teadus- ja arendusprojektidega;

(b) vahendite ja seadmete kulud sel määral ja sellise ajavahemiku jooksul, mil neid

kasutatakse teadus- ja arendusprojektides; kui neid vahendeid ja seadmeid ei

1 Komisjoni 17. juuni 2014. aasta määrus (EL) nr 651/2014 ELi aluslepingu artiklite 107 ja 108

kohaldamise kohta, millega teatavat liiki abi tunnistatakse siseturuga kokkusobivaks EMPs kohaldatav

tekst (ELT L 187, 26.6.2014, lk 1–78, ELI: http://data.europa.eu/eli/reg/2014/651/oj).

ET 2 ET

kasutata projektides kogu nende kasutusea vältel, võetakse arvesse vaid

amortisatsioonikulud, mis vastavad projekti kestusele ja on arvutatud

üldtunnustatud raamatupidamispõhimõtete kohaselt;

(c) hoonete ja maaga seotud kulud sel määral ja sellise ajavahemiku jooksul, mil

neid kasutatakse teadus- ja arendusprojektides; hoonete puhul loetakse

rahastamiskõlblikuks üksnes amortisatsioonikulud, mis vastavad projektide

kestusele ja on arvutatud üldtunnustatud raamatupidamispõhimõtete kohaselt;

maa puhul rahastamiskõlblikud äritingimustel võõrandamise kulud või

tegelikult kantud kapitalikulud;

(d) turutingimustel välisallikast ostetud või litsentsitud lepinguliste

teadusuuringute, teadmiste ja patentide kulud ning nõustamisteenuste ja muude

sarnaste teenuste kulud, kui neid kasutatakse üksnes teadus- ja

arendusprojektide jaoks;

(e) täiendavad üldkulud ja muud tegevuskulud, sealhulgas materjali, varustuse ja

samalaadsete toodete kulud, mida kantakse otseselt teadus- ja

arendusprojektide tõttu.

3. Innovaatiline idufirma

„Innovaatiline idufirma“ – ettevõtja, kes vastab kõigile järgmistele kriteeriumidele:

(a) ettevõtja on innovaatiline ettevõtja punkti 2 tähenduses;

(b) ettevõtja on innovaatiline ettevõtja punkti 5.1 tähenduses;

(c) ettevõtja töötajate arv on väiksem kui 100 ning selle aastakäive ja/või aastane

bilansimaht ei ületa 10 miljonit eurot;

(d) ettevõtja on tegutsenud vähem kui 10 aastat pärast registreerimist.

4. Innovaatiline kasvufirma

„Innovaatiline idufirma“ – ettevõtja, kes vastab kõigile järgmistele kriteeriumidele:

(a) ettevõtja on innovaatiline ettevõtja punkti 2 tähenduses;

(b) ettevõtja on innovaatiline ettevõtja punkti 5.1 tähenduses;

(c) ettevõtja aastakäive ja/või aastane bilansimaht ületab 10 miljonit eurot;

(d) ettevõtja töötajate arvu või tulude keskmine aastane kasv ületab kahe eelneva

aasta jooksul 20 %;

(e) ettevõtja vastab vähemalt ühele järgmisest kahest kriteeriumist:

i) ettevõtja töötajate arv on väiksem kui 750;

ii) ettevõtja ei ole börsil noteeritud.

5. Töötajate arvu ja rahaliste summade arvutamisel arvesse võetavad ettevõtjate

liigid

ET 3 ET

5.1. Autonoomne ettevõtja on iga ettevõtja, kes ei ole partnerettevõtja punkti 5.2

tähenduses ega sidusettevõtja punkti 5.5 tähenduses.

5.2. Partnerettevõtjad on kõik ettevõtjad, kes ei ole sidusettevõtjad punkti 5.4 tähenduses

ning kelle vahel on järgmine suhe: üks ettevõtja (kontrolliv ettevõtja) omab üksi või

koos ühe või mitme punktis 5.5 määratletud sidusettevõtjaga 25 % või rohkem teise

ettevõtja (kontrollitav ettevõtja) kapitalist või hääleõigustest.

5.3. Ettevõtjat ei saa (välja arvatud punktis 5.4 sätestatud juhtudel) käsitada innovaatilise

idu- või kasvufirmana, kui vähemalt 25 % tema kapitalist või hääleõigustest on

otseselt või kaudselt ühe või mitme avalik-õigusliku asutuse ainu- või ühiskontrolli

all.

5.4. Erandina punktist 5.2 saab ettevõtjat pidada autonoomseks ning partnerettevõtjaid

mitteomavaks ka juhul, kui vähemalt 25 % tema kapitalist või hääleõigustest kuulub

järgmistele investoritele, tingimusel et need investorid ei ole eraldi ega ühiselt

asjaomase ettevõtjaga punkti 5.5 tähenduses seotud:

(a) riiklikud investeerimisühingud, riski- või erakapitalifondid, korrapäraselt

riskikapitaliinvesteeringutega tegelevad isikud või isikute rühmad (äriinglid),

kes investeerivad kapitali noteerimata ettevõtjatesse, tingimusel et äriinglite

koguinvesteering samasse ettevõtjasse on väiksem kui 5 000 000 eurot;

(b) ülikoolid või mittetulunduslikud teaduskeskused;

(c) institutsionaalsed investorid, sealhulgas regionaalarengu fondid;

(d) autonoomsed kohalikud omavalitsused, mille aastaeelarve on alla 10 miljoni

euro ja milles on alla 5 000 elaniku.

5.5. Sidusettevõtjad on ettevõtjad, kellel on teineteisega mõni järgmistest suhetest:

(a) ettevõtja omab teises ettevõtjas enamikku aktsionäride või osanike

hääleõigustest;

(b) ettevõtjal on õigus ametisse määrata või ametist vabastada enamikku teise

ettevõtja haldus-, juht- või järelevalveorgani liikmetest;

(c) ettevõtjal on õigus rakendada teise ettevõtja suhtes valitsevat mõju vastavalt

teise ettevõtjaga sõlmitud lepingule või tema asutamislepingule või põhikirjale;

(d) ettevõtja, kes on teise ettevõtja aktsionär või osanik, kontrollib vastavalt

kokkuleppele kõnealuse ettevõtja teiste aktsionäride või osanikega üksi

enamikku selle ettevõtja aktsionäride või osanike hääleõigustest.

Eeldatakse, et valitsev mõju puudub, kui punktis 5.4 loetletud investorid ei sekku otseselt ega

kaudselt kõnealuse ettevõtja juhtimisse, ilma et see mõjutaks nende õigusi osanikena.

5.5.1. Ettevõtjaid, kellel on mõni punktis 5.5 nimetatud suhe ühe või mitme teise ettevõtja

kaudu või mõne punktis 5.4 nimetatud investoriga, käsitatakse samuti

sidusettevõtjana.

5.5.2. Ettevõtjaid, kellel on mõni eespool punktis 5.5 nimetatud suhe füüsilise isiku või

ühiselt tegutseva füüsiliste isikute rühma kaudu, käsitatakse samuti sidusettevõtjana,

kui nende tegevus või osa tegevusest toimub samal asjaomasel turul või lähiturgudel.

Käesoleva punkti tähenduses on „lähiturg“ tootmisahelas vahetult asjaomase turu ees

või järel asuva toote või teenuse turg.

ET 4 ET

Ettevõtjad võivad deklareerida oma staatuse autonoomse ettevõtja, partnerettevõtja

või sidusettevõtjana, esitades andmed punktides 2, 3 ja 4 sätestatud künniste kohta.

5.5.3. Kui direktiivi 2011/61/EL2 artikli 4 lõike 1 punktis a määratletud alternatiivne

investeerimisfond on investeerinud ettevõtjasse, ei tuleks käesoleva lisa punkti 5.5

kohaldamisel käsitada sidusettevõtjana järgnevaid:

(a) kõnealune ettevõtja ja kõnealune alternatiivne investeerimisfond;

(b) kõnealune ettevõtja ja kõnealuse alternatiivse investeerimisfondi valitseja;

(c) kõnealune ettevõtja ja mõni muu ettevõtja, millesse kõnealune alternatiivne

investeerimisfond on investeerinud.

Käesoleva punkti esimest lõiku kohaldatakse, kui täidetud on kõik järgmised tingimused:

(a) alternatiivsel investeerimisfondil ja selle valitsejal ning asjaomastel ettevõtjatel

on eraldi raamatupidamisarvestus;

(b) alternatiivsel investeerimisfondil ja selle valitsejal on eelnevalt kindlaks

määratud investeerimisstrateegia asjaomas(t)est ettevõtja(te)st väljumiseks,

kaasa arvatud nende väärtuse realiseerimiseks ettevõtja müügi teel või muul

viisil.

Sellise deklaratsiooni võib teha ka juhul, kui kapital jaguneb selliselt, et ei ole võimalik

täpselt kindlaks teha selle omanikku; sel juhul võib ettevõtja heas usus deklareerida, et talle

teadaolevalt ei kuulu ta vähemalt 25 % ulatuses ühele ettevõtjale või ühiselt omavahel seotud

ettevõtjatele. Sellised deklaratsioonid ei piira liikmesriikide või liidu normidega ette nähtud

kontrollide ja uurimiste kohaldamist.

6. Töötajate arvu ja rahaliste summade arvutamiseks kasutatavad andmed ning

võrdlusperiood

6.1. Töötajate arvu ja rahaliste summade arvutamiseks kasutatakse viimase heakskiidetud

aruandeperioodi andmeid ning need arvutatakse aastapõhiselt. Neid arvestatakse

kontode sulgemise kuupäeva seisuga. Käibena esitatava summa arvutamiseks

lahutatakse sellest käibemaks ja muud kaudsed maksud.

6.2. Kui ettevõtja leiab kontode sulgemise kuupäeval, et ta on aasta jooksul ületanud või

langenud allapoole punktis 2 sätestatud töötajate arvu künnist või rahalist künnist, ei

too see kaasa innovaatilise ettevõtja staatuse kaotust, välja arvatud juhul, kui neid

künniseid ületatakse kahel järjestikusel arvestusperioodil.

6.3. Äsja asutatud ettevõtjate puhul, kelle raamatupidamisaruandeid ei ole veel heaks

kiidetud, saadakse kasutatavad andmed majandusaasta käigus heas usus koostatud

hinnanguliste näitajate alusel.

7. Töötajate arv

2 Komisjoni 21. mai 2025. aasta soovitus (EL) 2025/1099, mis käsitleb väikeste keskmise

turukapitalisatsiooniga ettevõtjate määratlust (ELT L, 2025/1099, 28.5.2025, ELI:

http://data.europa.eu/eli/reco/2025/1099/oj).

ET 5 ET

7.1. Töötajate arv on kogu vaatlusaluse aasta jooksul asjaomase ettevõtja ettevõttes või

tema heaks täistööajaga töötanud isikute arv (aasta tööühikud). Nende isikute tööd,

kes ei ole töötanud terve aasta, osalise tööajaga isikute tööd, olenemata kestusest, ja

hooajatöötajate tööd võetakse arvesse aasta tööühikute murdosadena. Personali

moodustavad:

(a) töötajad;

(b) ettevõtja heaks töötavad isikud, kes alluvad ettevõtjale ning keda loetakse

töötajateks riigisisese õiguse alusel;

(c) omanikust juhid;

(d) ettevõtja korrapärases tegevuses osalevad partnerid, kes saavad ettevõtja

ettevõttest rahalist kasu.

7.2. Töötajate hulka ei arvata töökohapõhiseid õppijaid ega üliõpilasi, kes on praktika-

või kutseõppelepingu alusel kutseoskusi omandamas. Arvesse ei võeta emapuhkuse

ega vanemapuhkuse kestust.

8. Ettevõtja andmete kindlakstegemine

8.1. Autonoomse ettevõtja puhul tehakse andmed, sealhulgas töötajate arv, kindlaks

üksnes selle ettevõtja raamatupidamisaruannete põhjal.

8.2. Punktis 5 osutatud partnerettevõtjaid või sidusettevõtjaid omava ettevõtja andmed,

sealhulgas töötajate arv, tehakse kindlaks tema raamatupidamisaruannete ja muude

andmete põhjal või asjaomase ettevõtja konsolideeritud aruannete põhjal, kui need on

olemas, või nende konsolideeritud aruannete põhjal, mis seda ettevõtjat

konsolideerimise tõttu käsitlevad.

Käesoleva punkti esimeses lõigus osutatud andmetele liidetakse asjaomase ettevõtja

iga sellise partnerettevõtja andmed, kes asub asjaomasest ettevõtjast tootmisahelas

vahetult ees- või tagapool. Liidetav osa on võrdeline kas omatava kapitali või

hääleõiguste protsendiga (arvesse võetakse neist suuremat). Vastastikuse osaluse

korral kasutatakse suurimat protsendimäära.

Käesoleva punkti esimeses ja teises lõigus nimetatud andmetele liidetakse 100 % iga

sellise ettevõtja andmetest, kes on asjaomase ettevõtjaga otseselt või kaudselt seotud,

kui neid andmeid aruannete konsolideerimisel juba arvesse ei võetud.

8.3. Punkti 8.2 kohaldamisel saadakse andmed asjaomase ettevõtja partnerettevõtjate

kohta nende raamatupidamisaruannetest ja muudest andmetest, sh konsolideeritud

aruannetest ja andmetest, kui need on olemas. Nendele andmetele liidetakse 100 %

partnerettevõtjatega seotud ettevõtjate andmetest, välja arvatud juhul, kui neid

andmeid on konsolideerimisel juba arvesse võetud.

Punkti 8.2 kohaldamisel saadakse andmed asjaomase ettevõtja sidusettevõtjate kohta

nende raamatupidamisaruannetest ja muudest andmetest, sh konsolideeritud

aruannetest ja andmetest, kui need on olemas. Nendele liidetakse võrdeliselt andmed

asjaomase sidusettevõtja võimalike partnerettevõtjate kohta, kes asuvad

tootmisahelas temast vahetult ees- või tagapool, välja arvatud juhul, kui neid on

konsolideeritud aruannetes juba arvesse võetud, protsendimäära ulatuses, mis on

vähemalt proportsionaalne punkti 8.2 teises lõigus osutatud protsendimääraga.

ET 6 ET

8.4. Kui konsolideeritud aruannetes ei ole andmeid asjaomase ettevõtja töötajate kohta,

arvutatakse töötajate arv ettevõtja partnerettevõtjate andmete proportsionaalse

liitmise teel, lisades andmed asjaomase ettevõtja sidusettevõtjate kohta.

ET ET

EUROOPA KOMISJON

Brüssel, 18.3.2026

C(2026) 1800 final

KOMISJONI SOOVITUS,

18.3.2026,

innovaatiliste ettevõtjate, innovaatiliste idufirmade ja innovaatiliste kasvufirmade

määratluse kohta

ET 1 ET

KOMISJONI SOOVITUS,

18.3.2026,

innovaatiliste ettevõtjate, innovaatiliste idufirmade ja innovaatiliste kasvufirmade

määratluse kohta

EUROOPA KOMISJON,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut, eriti selle artiklit 292,

ning arvestades järgmist:

(1) Komisjoni teatises „ELi konkurentsivõime kompass“1 tuletatakse meelde, et

innovatsioon on konkurentsivõime ja majanduskasvu liikumapanev jõud.

(2) Majanduskasvu hoogustamiseks on vaja uut konkurentsivõime mudelit, mille aluseks

on innovatsioonil põhinev tootlikkus. Innovaatilistel ettevõtjatel, innovaatilistel

idufirmadel ja innovaatilistel kasvufirmadel on eelkõige süvatehnoloogia valdkonnas

uuenduslike tehnoloogiate arendamisel ja turustamisel keskne roll, mis tõstab nad

innovatsioonil põhinevate majandusmudelite keskmesse.

(3) Oma teatises „ELi idu- ja kasvufirmade strateegia“2 teatas komisjon, et teeb

ettepaneku innovaatiliste ettevõtjate, innovaatiliste idufirmade ja innovaatiliste

kasvufirmade määratluse kohta.

(4) Süvatehnoloogiaettevõtjad, sealhulgas need, kes tegutsevad selliste strateegiliste

tehnoloogiate alal nagu digitehnoloogia, biotehnoloogia ja puhas tehnoloogia, on

innovatsiooni jaoks eriti olulised, sest nad loovad läbimurdeliste teaduslike ja

tehnoloogiliste saavutuste põhjal skaleeritavaid tooteid ja tööstusharusid, leides sageli

ümberkujundavaid lahendusi, millel on märkimisväärne pikaajaline majanduslik ja

ühiskondlik mõju. Seepärast tuleks määratlustes arvesse võtta

süvatehnoloogiaettevõtjate eripärasid, sest nende arendustsüklid on keeruka teadus- ja

arendustegevuse, regulatiivsete nõuete ja tehnoloogia küpsusfaasi viimise

ajamahukuse ja kulukuse tõttu tavaliselt pikemad ja kapitalimahukamad.

(5) Mitu liikmesriiki on kehtestanud innovaatiliste ettevõtjate, innovaatiliste idufirmade ja

innovaatiliste kasvufirmade erinevad õiguslikud määratlused, samas kui komisjoni

määruses (EL) nr 651/20143 ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses (EL)

2021/6954 on sätestatud ka liidu tasandi määratlused nende määrustega taotletavate

vastavate eesmärkide jaoks.

1 Komisjoni teatis Euroopa Parlamendile, nõukogule, Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteele ning

Regioonide Komiteele „ELi konkurentsivõime kompass“, COM(2025) 30 final, 29. jaanuar 2025. 2 Komisjoni teatis Euroopa Parlamendile, nõukogule, Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteele ning

Regioonide Komiteele „ELi idu- ja kasvufirmade strateegia“, COM(2025) 270 (final), 28. mai 2025. 3 Komisjoni 17. juuni 2014. aasta määrus (EL) nr 651/2014 ELi aluslepingu artiklite 107 ja 108

kohaldamise kohta, millega teatavat liiki abi tunnistatakse siseturuga kokkusobivaks (ELT L 187,

26.6.2014, lk 1, ELI: http://data.europa.eu/eli/reg/2014/651/oj). 4 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 28. aprilli 2021. aasta määrus (EL) 2021/695, millega luuakse

teadusuuringute ja innovatsiooni raamprogramm „Euroopa horisont“ ja kehtestatakse selle osalemis- ja

levitamisreeglid ning tunnistatakse kehtetuks määrused (EL) nr 1290/2013 ja (EL) nr 1291/2013 (ELT

L 170, 12.5.2021, lk 1, ELI: http://data.europa.eu/eli/reg/2021/695/oj).

ET 2 ET

(6) Innovatsioonipoliitika meetmeid, millega toetatakse innovaatilisi ettevõtjaid,

innovaatilisi idufirmasid ja innovaatilisi kasvufirmasid, kavandatakse liikmesriikide ja

liidu tasandil. Ühiste määratluste puudumisel võidakse neid meetmeid kohaldada

liikmesriikide vahel ning liidu ja liikmesriikide vahel ebaühtlaselt. Selle tagajärjel

võivad ühes liikmesriigis innovaatilisteks ettevõtjateks, innovaatilisteks idufirmadeks

või innovaatilisteks kasvufirmadeks liigitatud ettevõtjad mitte saada osaleda sarnastes

toetuskavades teises liikmesriigis, mis piirab piiriülest tegevust ja laienemist ühtsel

turul. Niisugune õiguskindlusetus võib olla üks paljudest põhjustest, mis pärsib

asjaomaste ettevõtjate tahet tegutseda teistes liikmesriikides või oma tegevust teistesse

liikmesriikidesse üle viia. Lähtudes sisepiirideta ühtse turu loogikast ning tagades, et

liidu institutsioonid ja liikmesriigid saavad tugineda kindlale võrdlusalusele, aitaks

innovaatiliste ettevõtjate, innovaatiliste idufirmade ja innovaatiliste kasvufirmade

ühise määratluse kasutamine tagada ettevõtjate võrdse kohtlemise kogu liidus.

(7) Ühised määratlused on vajalikud ka seetõttu, et liikmesriikide ja liidu meetmed,

millega toetatakse innovaatilisi ettevõtjaid, innovaatilisi idufirmasid ja innovaatilisi

kasvufirmasid, on omavahel tihedalt seotud. Lisaks parandaks see, kui komisjon,

liikmesriigid, Euroopa Investeerimispank (EIP) ja Euroopa Investeerimisfond (EIF)

kasutaks sama määratlust, innovaatilistele ettevõtjatele, innovaatilistele idufirmadele

ja innovaatilistel kasvufirmadele suunatud poliitika ühtlustamist, järjepidevust ja

tõhusust ning vähendaks seega avaliku sektori toetuse ebavõrdsest kättesaadavusest

tulenevat konkurentsimoonutuste ohtu5.

(8) Komisjon on juba kehtestanud määratlused, mis võimaldavad ettevõtjaid suuruse järgi

liigitada, tehes vahet väikestel ja keskmise suurusega ettevõtjatel (VKEd), väikestel

keskmise turukapitalisatsiooniga ettevõtjatel (VKTKEd) ja suurettevõtjatel.

Innovaatiliste ettevõtjate, innovaatiliste idufirmade ja innovaatiliste kasvufirmade

määratlused ei tohiks neid väljakujunenud klassifikatsioone mingil viisil kahtluse alla

seada. Kui see on asjakohane, peaksid innovaatiliste ettevõtjate, innovaatiliste

idufirmade ja innovaatiliste kasvufirmade määratlused põhinema VKEde ja VKTKEde

jaoks kehtestatud kriteeriumidel, sealhulgas suuruskünnistel ja struktuurilistel

omadustel.

(9) Tagamaks, et määratlused teenivad kavandatud eesmärke, peaksid need kajastama

väga spetsiifilise ettevõtjate rühma, nimelt innovaatiliste ettevõtjate, idu- ja

kasvufirmade eripärasid ning lähtuma objektiivsetest kriteeriumidest ja künnistest.

Seepärast on vaja, et need määratlused põhineksid kergesti kohaldatavatel

kriteeriumidel, nagu investeeringud innovatsioonitegevusse, vanus, suurus või kasv.

(10) Üldkasutatavate rahvusvaheliste klassifikatsioonide kohaselt tuleks innovatsioon

määratleda kui uus või täiustatud toode, teenus või protsess, mis erineb oluliselt

varasematest versioonidest ja tehakse potentsiaalsetele kasutajatele kättesaadavaks.

(11) Innovatsiooni tõenduseks on teadus- ja arendustegevus, mis vastab organiseeritud ja

sihiteadlikule tegevusele, mille eesmärk on luua uusi teadmisi ning töötada välja uusi

või täiustatud tooteid, teenuseid ja protsesse. Teadus- ja arendustegevus tuleks

määratleda vastavalt üldkasutatavatele rahvusvahelistele klassifikatsioonidele6 ja liidu

õigusnormidele. Tõenduseks ettevõtja strateegilisest pühendumusest teadus- ja

arendustegevusele on sellesse tegevusse investeeritud vahendid kas osana

5 See ei piira täiendavate või erinevate nõuete kehtestamist tulevaste poliitiliste algatuste eesmärkide

saavutamiseks. 6 Näiteks OECD 2015. aasta Frascati käsiraamat „Guidelines for Collecting and Reporting Data on

Research and Experimental Development“.

ET 3 ET

tegevuskuludest või osana tuludest, mida tavaliselt nimetatakse teadus- ja

arendustegevuse intensiivsuseks.

(12) Ettevõtja võib olla innovaatiline isegi siis, kui ta teadus- ja arendustegevusse ei

investeeri. Seepärast tuleks ettevõtjat pidada innovaatiliseks ka siis, kui ta suudab

tõendada, et on viimase kolme aasta jooksul turustamise eesmärgil arendanud, arendab

või kavatseb lähitulevikus arendada tooteid, teenuseid või äriprotsesse, mis on uued

või oluliselt täiustatud võrreldes tehnika tasemega vastavas majandusharus ning

millega on seotud tehnoloogilise või tööstusliku ebaõnnestumise risk.

(13) Innovaatilised idu- ja kasvufirmad tuleks määratleda innovaatiliste ettevõtjate

alarühmana, sest innovatsioon on peamine eristav tunnus, mis võib põhjendada

erinevat kohtlemist, sihipärast avaliku sektori toetust ja regulatsiooni lihtsustamist,

eraldades nad tavalistest uutest või kiiresti kasvavatest ettevõtjatest, mis laienevad

ilma innovaatilisi tooteid, teenuseid, tehnoloogiaid või ärimudeleid loomata.

(14) Innovaatilised idufirmad tuleks määratleda selliste kriteeriumide alusel, mis kajastavad

nende innovaatilisust, koos suurust ja vanust käsitlevate piirangutega. Selleks, et

tagada võimalikult suur kooskõla komisjoni soovitusega 2003/361/EÜ,7tuleks

innovaatilise idufirma määratlemisel kohaldada soovituses 2003/361/EÜ sätestatud

väikeettevõtja bilansimahu ja käibe kriteeriume. Töötajate maksimaalseks arvuks on

siiski asjakohasem kehtestada 99, kuna see võimaldab paljudel innovaatilistel

idufirmadel, eelkõige mastaabiefektist sõltuvates ja süvatehnoloogiasektorites,

moodustada varajases kasvuetapis suuremaid valdkondadevahelisi meeskondi.

Innovaatiliste idufirmade puhul on asjakohane kehtestada kümneaastane

vanusepiirang, et hõlmata ka selliseid idufirmasid, eelkõige süvatehnoloogia

idufirmasid, mida iseloomustavad pikemad teadus- ja arendustegevuse tsüklid,

kapitalimahukad arendusetapid, regulatiivsete nõuete täitmise menetlused ja tulu

teenima hakkamiseks kuluv pikem aeg.

(15) Innovaatilised kasvufirmad tuleks määratleda selliste kriteeriumide alusel, mis

kajastavad nende innovaatilist olemust ning suurust ja kasvudünaamikat, tuginedes

üldkasutatavates klassifikatsioonides kehtestatud OECD kasvufirmade kvantitatiivse

määratluse aluseks olevatele põhjendustele. Selleks, et eristada innovaatilisi

kasvufirmasid väljakujunenud ettevõtjatest, on asjakohane määrata kindlaks börsil

noteeritud äriühingute maksimaalne suurus, mis põhineb soovituses (EL) 2025/1099

väikeste keskmise turukapitalisatsiooniga ettevõtjate jaoks kehtestatud künnisel8.

Lisaks on vaja selleks, et innovaatiliste kasvufirmade määratlus hõlmaks piisava

küpsusega ettevõtjaid ega kattuks innovaatiliste idufirmade määratlusega, kohaldada

minimaalset käivet või bilansimahtu, mis põhineb soovituses 2003/361/EÜ9 keskmise

suurusega ettevõtjate jaoks kehtestatud asjakohastel künnistel.

7 Komisjoni 6. mai 2003. aasta soovitus mikro-, väikeste ja keskmise suurusega ettevõtjate määratluse

kohta (ELT L 124, 20.5.2003, lk 36, ELI: http://data.europa.eu/eli/reco/2003/361/oj). 8 Komisjoni 21. mai 2025. aasta soovitus (EL) 2025/1099, mis käsitleb väikeste keskmise

turukapitalisatsiooniga ettevõtjate määratlust (ELT L, 2025/1099, 28.5.2025, ELI:

http://data.europa.eu/eli/reco/2025/1099/oj). 9 Komisjoni 6. mai 2003. aasta soovitus mikro-, väikeste ja keskmise suurusega ettevõtjate määratluse

kohta (EMPs kohaldatav tekst) (teatavaks tehtud numbri C(2003) 1422 all) (ELT L 124, 20.5.2003, lk

36–41,

ELI: http://data.europa.eu/eli/reco/2003/361/oj).

ET 4 ET

SOOVITAB:

1. Käesolevas soovituses käsitletakse liidus ja Euroopa Majanduspiirkonnas

kohaldatava poliitikaga seoses kasutatavat innovaatiliste ettevõtjate, innovaatiliste

idufirmade ja innovaatiliste kasvufirmade määratlust.

2. Soovitatakse, et liikmesriigid, Euroopa Investeerimispank (EIP) ja Euroopa

Investeerimisfond (EIF):

(a) kasutaksid lisas sätestatud mõisteid, kui nad võtavad vastu seadusandlikke,

poliitilisi või rahalisi toetusmeetmeid või rakendavad programme, mis on

suunatud innovaatilistele ettevõtjatele, innovaatilistele idufirmadele ja

innovaatilistele kasvufirmadele;

(b) kasutaksid lisas esitatud määratlusi andmete kogumiseks innovaatiliste

ettevõtjate, innovaatiliste idufirmade ja innovaatiliste kasvufirmade kohta.

3. Käesolev soovitus on adresseeritud liikmesriikidele, EIP-le ja EIFile.

4. Liikmesriikidel, EIP-l ja EIFil palutakse teatada komisjonile kõigist käesoleva

soovituse järgimiseks võetud meetmetest.

Brüssel, 18.3.2026

Komisjoni nimel

komisjoni liige

Ekaterina ZAHARIEVA

ET ET

EUROOPA KOMISJON

Brüssel, 18.3.2026

C(2026) 1800 final

ANNEX

LISA

järgmise dokumendi juurde:

KOMISJONI SOOVITUS

innovaatiliste ettevõtjate, innovaatiliste idufirmade ja innovaatiliste kasvufirmade

määratluse kohta

ET 1 ET

LISA

INNOVAATILISTE ETTEVÕTJATE, INNOVAATILISTE IDUFIRMADE JA

INNOVAATILISTE KASVUFIRMADE MÄÄRATLUSE KOHTA

1. Sissejuhatus

Käesolevas soovituses kasutatakse järgmisi mõisteid:

(a) „tegevuskulud“ – kulud, mida ettevõtja on kandnud oma tavapärase äritegevuse

käigus ja mis hõlmavad kõiki kulusid, mida on vaja kaupade tootmiseks ja teenuste

osutamiseks aruandeperioodil, sealhulgas sellised kulud nagu personalikulud,

materjalikulud, tellitud teenused, sidekulud, energiakulu, hoolduskulud, rent,

halduskulud, kuid välja arvatud finants- ja maksukulud;

(b) „netokäive” – tulu, mis on saadud toodete müügist ja teenuste osutamisest ning

millest on maha arvatud müügiallahindlused ning käibemaks ja muud käibega

otseselt seotud maksud;

(c) „teadus- ja arendustegevus“ – töö, mis kuulub määruse (EL) nr 651/20141 artikli 2

punktides 84, 85 ja 86 määratletud alusuuringute, rakendusuuringute või

tootearenduse kategooriasse;

(d) „ettevõtja“ – majandustegevusega tegelev üksus, olenemata õiguslikust vormist,

sealhulgas partnerlus või ühendus, kes tegeleb korrapäraselt majandustegevusega.

2. Innovaatiline ettevõtja

2.1. „Innovaatiline ettevõtja“ – ettevõtja, kes vastab vähemalt ühele järgmistest

kriteeriumidest:

(a) vähemalt ühel kolmest eelnevast majandusaastast on ta kandnud teadus- ja

arendustegevuse kulusid, mis moodustavad kas vähemalt 10 % tema kõigist

tegevuskuludest või vähemalt 5 % tema kogu netokäibest;

(b) võttes eesmärgiks turustamise, on ta viimase kolme majandusaasta jooksul

arendanud, on arendamas või arendab lähitulevikus välja tooteid, teenuseid või

äriprotsesse, mis on uued või oluliselt täiustatud võrreldes tehnika tasemega

vastavas majandusharus ning millega on seotud tehnoloogilise või tööstusliku

ebaõnnestumise risk.

2.2. Punkti 2.1 alapunktis a osutatud teadus- ja arendustegevuse kulude

kindlaksmääramisel tuleks arvesse võtta järgmisi kulusid:

(a) personalikulud, sh teadustöötajate, tehnikute ja muude abitöötajatega seotud

kulud sel määral, mil nad tegelevad teadus- ja arendusprojektidega;

(b) vahendite ja seadmete kulud sel määral ja sellise ajavahemiku jooksul, mil neid

kasutatakse teadus- ja arendusprojektides; kui neid vahendeid ja seadmeid ei

1 Komisjoni 17. juuni 2014. aasta määrus (EL) nr 651/2014 ELi aluslepingu artiklite 107 ja 108

kohaldamise kohta, millega teatavat liiki abi tunnistatakse siseturuga kokkusobivaks EMPs kohaldatav

tekst (ELT L 187, 26.6.2014, lk 1–78, ELI: http://data.europa.eu/eli/reg/2014/651/oj).

ET 2 ET

kasutata projektides kogu nende kasutusea vältel, võetakse arvesse vaid

amortisatsioonikulud, mis vastavad projekti kestusele ja on arvutatud

üldtunnustatud raamatupidamispõhimõtete kohaselt;

(c) hoonete ja maaga seotud kulud sel määral ja sellise ajavahemiku jooksul, mil

neid kasutatakse teadus- ja arendusprojektides; hoonete puhul loetakse

rahastamiskõlblikuks üksnes amortisatsioonikulud, mis vastavad projektide

kestusele ja on arvutatud üldtunnustatud raamatupidamispõhimõtete kohaselt;

maa puhul rahastamiskõlblikud äritingimustel võõrandamise kulud või

tegelikult kantud kapitalikulud;

(d) turutingimustel välisallikast ostetud või litsentsitud lepinguliste

teadusuuringute, teadmiste ja patentide kulud ning nõustamisteenuste ja muude

sarnaste teenuste kulud, kui neid kasutatakse üksnes teadus- ja

arendusprojektide jaoks;

(e) täiendavad üldkulud ja muud tegevuskulud, sealhulgas materjali, varustuse ja

samalaadsete toodete kulud, mida kantakse otseselt teadus- ja

arendusprojektide tõttu.

3. Innovaatiline idufirma

„Innovaatiline idufirma“ – ettevõtja, kes vastab kõigile järgmistele kriteeriumidele:

(a) ettevõtja on innovaatiline ettevõtja punkti 2 tähenduses;

(b) ettevõtja on innovaatiline ettevõtja punkti 5.1 tähenduses;

(c) ettevõtja töötajate arv on väiksem kui 100 ning selle aastakäive ja/või aastane

bilansimaht ei ületa 10 miljonit eurot;

(d) ettevõtja on tegutsenud vähem kui 10 aastat pärast registreerimist.

4. Innovaatiline kasvufirma

„Innovaatiline idufirma“ – ettevõtja, kes vastab kõigile järgmistele kriteeriumidele:

(a) ettevõtja on innovaatiline ettevõtja punkti 2 tähenduses;

(b) ettevõtja on innovaatiline ettevõtja punkti 5.1 tähenduses;

(c) ettevõtja aastakäive ja/või aastane bilansimaht ületab 10 miljonit eurot;

(d) ettevõtja töötajate arvu või tulude keskmine aastane kasv ületab kahe eelneva

aasta jooksul 20 %;

(e) ettevõtja vastab vähemalt ühele järgmisest kahest kriteeriumist:

i) ettevõtja töötajate arv on väiksem kui 750;

ii) ettevõtja ei ole börsil noteeritud.

5. Töötajate arvu ja rahaliste summade arvutamisel arvesse võetavad ettevõtjate

liigid

ET 3 ET

5.1. Autonoomne ettevõtja on iga ettevõtja, kes ei ole partnerettevõtja punkti 5.2

tähenduses ega sidusettevõtja punkti 5.5 tähenduses.

5.2. Partnerettevõtjad on kõik ettevõtjad, kes ei ole sidusettevõtjad punkti 5.4 tähenduses

ning kelle vahel on järgmine suhe: üks ettevõtja (kontrolliv ettevõtja) omab üksi või

koos ühe või mitme punktis 5.5 määratletud sidusettevõtjaga 25 % või rohkem teise

ettevõtja (kontrollitav ettevõtja) kapitalist või hääleõigustest.

5.3. Ettevõtjat ei saa (välja arvatud punktis 5.4 sätestatud juhtudel) käsitada innovaatilise

idu- või kasvufirmana, kui vähemalt 25 % tema kapitalist või hääleõigustest on

otseselt või kaudselt ühe või mitme avalik-õigusliku asutuse ainu- või ühiskontrolli

all.

5.4. Erandina punktist 5.2 saab ettevõtjat pidada autonoomseks ning partnerettevõtjaid

mitteomavaks ka juhul, kui vähemalt 25 % tema kapitalist või hääleõigustest kuulub

järgmistele investoritele, tingimusel et need investorid ei ole eraldi ega ühiselt

asjaomase ettevõtjaga punkti 5.5 tähenduses seotud:

(a) riiklikud investeerimisühingud, riski- või erakapitalifondid, korrapäraselt

riskikapitaliinvesteeringutega tegelevad isikud või isikute rühmad (äriinglid),

kes investeerivad kapitali noteerimata ettevõtjatesse, tingimusel et äriinglite

koguinvesteering samasse ettevõtjasse on väiksem kui 5 000 000 eurot;

(b) ülikoolid või mittetulunduslikud teaduskeskused;

(c) institutsionaalsed investorid, sealhulgas regionaalarengu fondid;

(d) autonoomsed kohalikud omavalitsused, mille aastaeelarve on alla 10 miljoni

euro ja milles on alla 5 000 elaniku.

5.5. Sidusettevõtjad on ettevõtjad, kellel on teineteisega mõni järgmistest suhetest:

(a) ettevõtja omab teises ettevõtjas enamikku aktsionäride või osanike

hääleõigustest;

(b) ettevõtjal on õigus ametisse määrata või ametist vabastada enamikku teise

ettevõtja haldus-, juht- või järelevalveorgani liikmetest;

(c) ettevõtjal on õigus rakendada teise ettevõtja suhtes valitsevat mõju vastavalt

teise ettevõtjaga sõlmitud lepingule või tema asutamislepingule või põhikirjale;

(d) ettevõtja, kes on teise ettevõtja aktsionär või osanik, kontrollib vastavalt

kokkuleppele kõnealuse ettevõtja teiste aktsionäride või osanikega üksi

enamikku selle ettevõtja aktsionäride või osanike hääleõigustest.

Eeldatakse, et valitsev mõju puudub, kui punktis 5.4 loetletud investorid ei sekku otseselt ega

kaudselt kõnealuse ettevõtja juhtimisse, ilma et see mõjutaks nende õigusi osanikena.

5.5.1. Ettevõtjaid, kellel on mõni punktis 5.5 nimetatud suhe ühe või mitme teise ettevõtja

kaudu või mõne punktis 5.4 nimetatud investoriga, käsitatakse samuti

sidusettevõtjana.

5.5.2. Ettevõtjaid, kellel on mõni eespool punktis 5.5 nimetatud suhe füüsilise isiku või

ühiselt tegutseva füüsiliste isikute rühma kaudu, käsitatakse samuti sidusettevõtjana,

kui nende tegevus või osa tegevusest toimub samal asjaomasel turul või lähiturgudel.

Käesoleva punkti tähenduses on „lähiturg“ tootmisahelas vahetult asjaomase turu ees

või järel asuva toote või teenuse turg.

ET 4 ET

Ettevõtjad võivad deklareerida oma staatuse autonoomse ettevõtja, partnerettevõtja

või sidusettevõtjana, esitades andmed punktides 2, 3 ja 4 sätestatud künniste kohta.

5.5.3. Kui direktiivi 2011/61/EL2 artikli 4 lõike 1 punktis a määratletud alternatiivne

investeerimisfond on investeerinud ettevõtjasse, ei tuleks käesoleva lisa punkti 5.5

kohaldamisel käsitada sidusettevõtjana järgnevaid:

(a) kõnealune ettevõtja ja kõnealune alternatiivne investeerimisfond;

(b) kõnealune ettevõtja ja kõnealuse alternatiivse investeerimisfondi valitseja;

(c) kõnealune ettevõtja ja mõni muu ettevõtja, millesse kõnealune alternatiivne

investeerimisfond on investeerinud.

Käesoleva punkti esimest lõiku kohaldatakse, kui täidetud on kõik järgmised tingimused:

(a) alternatiivsel investeerimisfondil ja selle valitsejal ning asjaomastel ettevõtjatel

on eraldi raamatupidamisarvestus;

(b) alternatiivsel investeerimisfondil ja selle valitsejal on eelnevalt kindlaks

määratud investeerimisstrateegia asjaomas(t)est ettevõtja(te)st väljumiseks,

kaasa arvatud nende väärtuse realiseerimiseks ettevõtja müügi teel või muul

viisil.

Sellise deklaratsiooni võib teha ka juhul, kui kapital jaguneb selliselt, et ei ole võimalik

täpselt kindlaks teha selle omanikku; sel juhul võib ettevõtja heas usus deklareerida, et talle

teadaolevalt ei kuulu ta vähemalt 25 % ulatuses ühele ettevõtjale või ühiselt omavahel seotud

ettevõtjatele. Sellised deklaratsioonid ei piira liikmesriikide või liidu normidega ette nähtud

kontrollide ja uurimiste kohaldamist.

6. Töötajate arvu ja rahaliste summade arvutamiseks kasutatavad andmed ning

võrdlusperiood

6.1. Töötajate arvu ja rahaliste summade arvutamiseks kasutatakse viimase heakskiidetud

aruandeperioodi andmeid ning need arvutatakse aastapõhiselt. Neid arvestatakse

kontode sulgemise kuupäeva seisuga. Käibena esitatava summa arvutamiseks

lahutatakse sellest käibemaks ja muud kaudsed maksud.

6.2. Kui ettevõtja leiab kontode sulgemise kuupäeval, et ta on aasta jooksul ületanud või

langenud allapoole punktis 2 sätestatud töötajate arvu künnist või rahalist künnist, ei

too see kaasa innovaatilise ettevõtja staatuse kaotust, välja arvatud juhul, kui neid

künniseid ületatakse kahel järjestikusel arvestusperioodil.

6.3. Äsja asutatud ettevõtjate puhul, kelle raamatupidamisaruandeid ei ole veel heaks

kiidetud, saadakse kasutatavad andmed majandusaasta käigus heas usus koostatud

hinnanguliste näitajate alusel.

7. Töötajate arv

2 Komisjoni 21. mai 2025. aasta soovitus (EL) 2025/1099, mis käsitleb väikeste keskmise

turukapitalisatsiooniga ettevõtjate määratlust (ELT L, 2025/1099, 28.5.2025, ELI:

http://data.europa.eu/eli/reco/2025/1099/oj).

ET 5 ET

7.1. Töötajate arv on kogu vaatlusaluse aasta jooksul asjaomase ettevõtja ettevõttes või

tema heaks täistööajaga töötanud isikute arv (aasta tööühikud). Nende isikute tööd,

kes ei ole töötanud terve aasta, osalise tööajaga isikute tööd, olenemata kestusest, ja

hooajatöötajate tööd võetakse arvesse aasta tööühikute murdosadena. Personali

moodustavad:

(a) töötajad;

(b) ettevõtja heaks töötavad isikud, kes alluvad ettevõtjale ning keda loetakse

töötajateks riigisisese õiguse alusel;

(c) omanikust juhid;

(d) ettevõtja korrapärases tegevuses osalevad partnerid, kes saavad ettevõtja

ettevõttest rahalist kasu.

7.2. Töötajate hulka ei arvata töökohapõhiseid õppijaid ega üliõpilasi, kes on praktika-

või kutseõppelepingu alusel kutseoskusi omandamas. Arvesse ei võeta emapuhkuse

ega vanemapuhkuse kestust.

8. Ettevõtja andmete kindlakstegemine

8.1. Autonoomse ettevõtja puhul tehakse andmed, sealhulgas töötajate arv, kindlaks

üksnes selle ettevõtja raamatupidamisaruannete põhjal.

8.2. Punktis 5 osutatud partnerettevõtjaid või sidusettevõtjaid omava ettevõtja andmed,

sealhulgas töötajate arv, tehakse kindlaks tema raamatupidamisaruannete ja muude

andmete põhjal või asjaomase ettevõtja konsolideeritud aruannete põhjal, kui need on

olemas, või nende konsolideeritud aruannete põhjal, mis seda ettevõtjat

konsolideerimise tõttu käsitlevad.

Käesoleva punkti esimeses lõigus osutatud andmetele liidetakse asjaomase ettevõtja

iga sellise partnerettevõtja andmed, kes asub asjaomasest ettevõtjast tootmisahelas

vahetult ees- või tagapool. Liidetav osa on võrdeline kas omatava kapitali või

hääleõiguste protsendiga (arvesse võetakse neist suuremat). Vastastikuse osaluse

korral kasutatakse suurimat protsendimäära.

Käesoleva punkti esimeses ja teises lõigus nimetatud andmetele liidetakse 100 % iga

sellise ettevõtja andmetest, kes on asjaomase ettevõtjaga otseselt või kaudselt seotud,

kui neid andmeid aruannete konsolideerimisel juba arvesse ei võetud.

8.3. Punkti 8.2 kohaldamisel saadakse andmed asjaomase ettevõtja partnerettevõtjate

kohta nende raamatupidamisaruannetest ja muudest andmetest, sh konsolideeritud

aruannetest ja andmetest, kui need on olemas. Nendele andmetele liidetakse 100 %

partnerettevõtjatega seotud ettevõtjate andmetest, välja arvatud juhul, kui neid

andmeid on konsolideerimisel juba arvesse võetud.

Punkti 8.2 kohaldamisel saadakse andmed asjaomase ettevõtja sidusettevõtjate kohta

nende raamatupidamisaruannetest ja muudest andmetest, sh konsolideeritud

aruannetest ja andmetest, kui need on olemas. Nendele liidetakse võrdeliselt andmed

asjaomase sidusettevõtja võimalike partnerettevõtjate kohta, kes asuvad

tootmisahelas temast vahetult ees- või tagapool, välja arvatud juhul, kui neid on

konsolideeritud aruannetes juba arvesse võetud, protsendimäära ulatuses, mis on

vähemalt proportsionaalne punkti 8.2 teises lõigus osutatud protsendimääraga.

ET 6 ET

8.4. Kui konsolideeritud aruannetes ei ole andmeid asjaomase ettevõtja töötajate kohta,

arvutatakse töötajate arv ettevõtja partnerettevõtjate andmete proportsionaalse

liitmise teel, lisades andmed asjaomase ettevõtja sidusettevõtjate kohta.