Vastus pöördumisele

Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 625 6342 / [email protected] / www.mkm.ee

Registrikood 70003158

Häädemeeste Vallavalitsus

[email protected]

Pargi tee 1

Uulu küla, Häädemeeste vald, 86502,

Pärnu maakond

Teie 18.02.2026 nr 6-3/258

Meie 18.03.2026 nr 13-3/621-2

Vastus pöördumisele

Täname Teid 18.02.2026 kirjaga nr 6-3/258 esitatud seisukohtade ja ettepanekute eest seoses Liivi

lahe meretuulepargi elektriühenduste riigi eriplaneeringu (edaspidi REP) trassikoridoride

alternatiivide hindamisega.

REPi koostamisel on lähtutud planeerimisseadusest ning planeeringu lähteseisukohtades ja

mõjude hindamise programmi dokumendis kokkulepitud põhimõtetest. Trassialternatiivide

kujundamisel ja hindamisel arvestati samaaegselt looduskeskkonna kriteeriume, tehnilisi

tingimusi, sotsiaalseid ja majanduslikke aspekte, kultuuriväärtusi ning olemasolevat ja

kavandatavat taristut. Alternatiivide hindamiseks koostati mitmed eksperthinnangud (sh linnustik,

kalastik ja kalandus, taimestik, loomastik, käsitiivalised, rohevõrgustik, Natura hindamine,

geoloogia ja arheoloogia, sotsiaalmajanduslik keskkond, elektronmagnetväli ning

planeeringute analüüs), mille eesmärk oli tuvastada võimalikud välistavad asjaolud ning anda

alternatiividele võrdlev hinnang. Samuti rõhutame, et olete oma kirjas tuginenud materjalidele,

mida planeeringu edasises protsessis on oluliselt täiendatud (nt lisandunud on Natura täiemahuline

hindamine, täpsustatud on raadatavate hektarite hulka lähtuvalt eskiisprojektist, täpsustatud on

eksperthinnanguid vastavalt korrigeeritud lahendusele jms). Seega on mitmed kaalutlused ja

mõjud täpsustunud ning ülevaate nendest saab lõplikust KSH aruandest, mille esitame arvamuse

andmiseks ka Häädemeeste vallale.

Teete oma kirjas ettepaneku võtta uuesti trassialternatiivina arutellu Pärnu suund või alternatiivselt

lõpetada käimasolev riigi eriplaneering. Selgitame, et Pärnu (Sindi) suunalise

alternatiivi väljalangemisel osutus määravaks Tartu Ülikooli Eesti mereinstituudi ekspertide

koostatud kalastiku ja kalanduse eksperthinnang (leitav siin: Kalastiku hinnang), mille kohaselt

oleks merekaabli rajamisel pikalt läbi tundliku Pärnu lahe kaasnenud eeldatavalt oluline negatiivne

mõju kalastikule, sealhulgas Liivi lahe olulistele räime kudemisaladele. Mõju

oleks eeldatavasti ulatuslik ja pikaajaline ning potentsiaalselt ka piiriülene, samuti puuduksid

realistlikud leevendus- ja kompensatsioonimeetmed. Eksperthinnangus on välja toodud, et

mõju kalastikule Pärnu lahes tuleb käsitleda seega välistava asjaoluna. Ka Teie kirjas on viidatud,

et Pärnu lahte pikalt läbiva merekaabli rajamisega kaasnevat mõju kalastikule ei ole tõenäoliselt

võimalik leevendada ega kompenseerida.

Toote oma kirjas veel välja, et tuleb leida sõltumatu ekspert, kes koostab (sarnaselt Eesti

Ornitoloogiaühingu poolt koostatud linnustiku leevendusmeetmete ja ehitusjärgse seire

ettepanekutele) ka Pärnu suunal kalastiku leevendusmeetmed. Selgitame, et olukorras,

2 (3)

kus pädevad eksperdid on mõju kalastikule ja kalandusele Pärnu suunalise

trassialternatiivil hinnanud ulatuslikuks, sh piiriüleseks, pikaajaliseks ja

tõenäoliselt leevendamatuks ning käsitletud seda välistava asjaoluna, ei ole põhjendatud suunata

täiendavat menetluslikku ressurssi leevendusmeetmete väljatöötamisse lahenduse jaoks, mis

on osutunud välistatuks.

Tänaseks on REPi koostamine jõudnud etappi, kus on hinnatud eskiislahenduse kohaseid

trassialternatiive ja olulise negatiivse mõju ilmnemisel on väljapakutud vajalikud

keskkonnameetmed. Mõjude analüüs ja hindamistulemused, sh väljatöötatud

keskkonnameetmed on esitatud mõjude hindamise aruandes. Linnustikule avalduvate mõjude

hindamisel ei tuvastatud trassialternatiive välistavaid asjaolusid (nagu seda tuvastati kalastiku ja

kalanduse puhul Pärnu suunal) ning kaasnevad mõjud on leevendatavad, mida on ka mõjude

hindamisel arvestatud. Nende hulka kuuluvad näiteks liinide markeerimine lindudele olulistes

liikumis- ja rändealades, metsise elupaikade sidususe tagamiseks

sobivate ülepääsulahenduste kavandamine (nn metsise ökoduktide loomine) ning tööde

teostamsiel ajalised piirangud. Vastav leevendusmeetmete rakendamise vajadus on ära

märgitud ka mõjude hindamise aruandes rohevõrgustiku mõjusid käsitlevas peatükis.

Olete oma kirjas toonud välja, et 2025. a koostatud rohevõrgustiku analüüs keskendub peamiselt

ulukitele ning seetõttu ei ole analüüs piisav alternatiivide hindamiseks. Selgitame, et

rohevõrgustiku analüüs on üks osa looduskeskkonna mõjude hindamisest ning selle eesmärk on

hinnata trassikoridoride paiknemist rohevõrgustiku tugialade ja koridoride suhtes ning võimalikku

mõju rohevõrgustiku sidususele. Analüüs keskendub rohevõrgustiku toimimisele ja selle osade

omavahelistele seostele maastikus. Erinevate elustikurühmade mõjusid hinnatakse REPis eraldi

eksperthinnangutes (nt linnustik, käsitiivalised, loomastik ja taimestik), mille tulemused on

koondatud mõjude hindamise aruandes.

Rohevõrgustiku käsitlus REPis on toimunud kaheetapiliselt. Planeerimisprotsessi varasemas

etapis hinnati esialgsete trassikoridoride paiknemist rohevõrgustiku suhtes üldisel tasemel ning

võrreldi alternatiivide kattuvust rohevõrgustiku tugialade ja koridoridega. Pärast põhisuuna valikut

on koostatud täpsustatud rohevõrgustiku hinnang Kilingi-Nõmme suuna alternatiividele, kus

hinnati trassi mõju juba konkreetsemate eskiislahenduste põhjal ning käsitleti ka võimalikke

leevendusmeetmeid (nt tundlikes lõikudes maakaabli rajamisel suundpuurimise

kasutamine, mastide paigutuse optimeerimine, raadamistööde ajastamine lindude pesitsusperioodi

väliselt, liini markeerimine, metsiste elupaikade sidususe tagamine nn ökoduktide rajamise näol).

Oma kirjas rõhutate vajadust hinnata elektriliini koosmõju teiste taristuprojektidega ning viidatud

on maakonna tasandi rohevõrgustiku toimimise tingimustele, mille kohaselt peaks looduslike

alade osatähtsus rohevõrgu tuumaladel jääma vähemalt 90% ning koridorides vähemalt 70%

tasemele. Kinnitame, et kumulatiivseid mõjusid on käsitletud REPi mõjude hindamise käigus

erinevate keskkonnavaldkondade koosmõjus. Lisaks eelnevalt mainitule on rohevõrgustiku

analüüsis käsitletud ka piirkonna peamisi rohevõrgustiku sidusust mõjutavaid taristuprojekte, sh

Rail Baltic raudteed ja Via Baltica maanteed. Teie kirjas viidatud 90%/70% näitajad tulenevad

maakonnaplaneeringus rohevõrgustiku toimimise tagamiseks seatud tingimustest. Need suunavad

eelkõige maakasutuse planeerimist rohevõrgustiku tugialadel ja koridorides. Siinjuures on oluline

meeles pidada, et elektriühenduse kavandamisest puudutatud Häädemeeste ja Saarde vallad on

valdavalt hajusa asustusega ning rohevõrgustik katab suure osa territooriumist - Häädemeeste valla

pindalast moodustab rohevõrgustik ligikaudu 74% ja Saarde valla pindalast umbes

71%. Käesolevas riigi eriplaneeringus on rohevõrgustiku toimimist hinnatud planeeringuga

kavandatava trassikoridori paiknemise ja võimaliku mõju kaudu rohevõrgustiku sidususele

tuginedes erinevates eksperthinnangutes välja toodud mõjude koostoimele ning

leevendusmeetmete rakendatavusele. Hetkel on KSH aruanne täiendamisel, aga esmase ülevaate

3 (3)

mõjust rohevõrgustiku toimimisele saate selle aasta veebruaris tutvustatud aruandest, mis leitav

planeeringu kodulehel (link siin: KSH aruanne veebruar 2026 versioon).

Lisaks märgite oma kirjas, et ühel õhuliini lõigul võrreldavaid alternatiive pole. Selgitame, et

teatud lõikudes oli juba alternatiivsete trasside visandamine piiratud looduslike, tehniliste,

ruumiliste tingimustega ning võrreldavaid trassivalikuid ei olnud võimalik tagada. Sellistes

lõikudes (nr 2 Krundiküla-Viisireiu ja nr 4 Leipste-Kärsuveski alajaam) oligi võimalik visandada

vaid üks trassikoridor, mille visandamisel juba välistatigi kõige tundlikumaid alad. Samas on

algselt kaalutud rohkemaid alternatiive, sh nt Pärnu suund, mis oli võimalikuks alternatiiviks ka

sellele lõigule.

Oma kirjas esitate seisukoha, et asukoha eelvaliku mõju hindamise aruanne on kaldu majanduslike

mõjude poole ning jätab arvestamata mõju looduskeskkonnale, sh Natura 2000 linnu- ja

loodusaladele. Selgitame, et REPi alternatiivide võrdlus ei põhine üksikute kriteeriumite

eelistamisel, vaid nende koondmõju tasakaalustamisel. Majanduslikke ja sotsiaalseid aspekte

käsitletakse samaväärsena looduskeskkonna kriteeriumite ja kultuuriväärtustega. Samas näiteks

Pärnu suunal välistava asjaolu tuvastamisel on looduskeskkonna kaalutlus olnud määrav

hoolimata sellest, et sotsiaalsete kriteeriumite lõikes sai see alternatiiv pigem eelistuse.

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt)

Ivari Rannama

Maa- ja ruumipoliitika osakonna juhataja

Lisad:

Anne Martin

+372 5802 3933 [email protected]