| Dokumendiregister | Rahandusministeerium |
| Viit | 5-1/983-2 |
| Registreeritud | 18.03.2026 |
| Sünkroonitud | 19.03.2026 |
| Liik | Väljaminev kiri |
| Funktsioon | 5 RIIGI MAKSU- JA TOLLIPOLIITIKA KAVANDAMINE JA ELLUVIIMINE |
| Sari | 5-1 Kirjavahetus maksu- ja tollipoliitika ning riigilõivu osas (Arhiiviväärtuslik) |
| Toimik | 5-1/2026 |
| Juurdepääsupiirang | Avalik |
| Juurdepääsupiirang | |
| Adressaat | Advokaadibüroo Loor OÜ |
| Saabumis/saatmisviis | Advokaadibüroo Loor OÜ |
| Vastutaja | Anneli Valgma (Rahandusministeerium, Kantsleri vastutusvaldkond, Finants- ja maksupoliitika valdkond, Maksu- ja tollipoliitika osakond) |
| Originaal | Ava uues aknas |
From: Anneli Valgma - RAM <[email protected]>
Sent: Tue, 17 Mar 2026 13:03:09 +0000
To: Kaido Loor <[email protected]>; Marge Kaskpeit - RAM <[email protected]>
Cc: Erle Kõomets - RAM <[email protected]>
Subject: RE: Maksualase teabevahetuse seaduse, maksukorralduse seaduse ja tulumaksuseaduse muutmise seadus (halduskoostöö direktiivi ülevõtmine)
Tere
Täname oluliste küsimuste esitamise eest. Selgitame hea meelega krüptovara puudutava aruandluse kehtestamise tagamaid ja aruandluse mõjusid sihtrühmadele.
OECD ja EL tasandil ehk üleilmses koostöös on riigid pidanud oluliseks pöörata tähelepanu krüptovarade leviku mõjule maksulaekumistele. Krüptovarasid saab hoida ja üle kanda ilma traditsiooniliste finantsvahendajateta ning ilma keskse haldajata, kellel oleks ülevaade tehingutest või varade asukohast. See vähendab maksuhaldurite jaoks nähtavust maksustamise seisukohalt oluliste tegevuste üle ja raskendab kontrolli, kas maksukohustused on korrektselt deklareeritud. Selle riski vähendamiseks töötas OECD koos G20 riikidega välja krüptovarasid puudutava rahvusvahelise maksuläbipaistvuse mudeli. See kokkulepe võimaldab krüptovaratehingute maksualase info standardiseeritud vahetamist riikide vahel kord aastas vastavalt maksumaksja residentsusriigile. Eesti on selle standardiga ühinenud eesmärgiga hakata teavet vahetama alates 2027. aastast. Sama standard on rakendatud ka EL halduskoostöö direktiivis.
Arvestades, et traditsioonilised finantstooted on aruandlusega hõlmatud juba pea 10 aastat, siis krüptovara hõlmamine aruandlusega tagab mh ka finantsturul võrdsemad konkurentsitingimused.
Kui võrrelda krüptovaraturgude mahtusid deklareeritud maksukohustustega, siis ilmnevad märkimisväärsed käärid tegelike ja maksuhalduritele deklareeritud kohustuste vahel. Arvestades krüptovaraturgude läbipaistmatust (tehingud on avalikud, kuid kasutajate identiteet ei ole alati teada, sh paljud tehingud ei ole ka plokiahelas nähtavad), on krüptovarateenuse osutajatele rangete aruandlusreeglite kehtestamine möödapääsmatu, et tagada õiglane maksukohustuste jaotumine maksumaksjate vahel.
Selgitame järgnevalt automaatsele teabevahetusele laienevat regulatsiooni maksualase teabevahetuse seaduses (edaspidi MTVS). Küsimustes, mida MTVS ei reguleeri, kohaldatakse automaatse teabevahetusega seotud menetluslikes küsimustes maksukorralduse seadust (edaspidi MKS).
MTVS § 1 lg 2 ja 3
(2) Seaduse reguleerimisalasse jäävates, kuid käesolevas seaduses reguleerimata küsimustes kohaldatakse esmajärjekorras maksukorralduse seadust ja maksuseadusi.
(3) Kui käesoleva seaduse regulatsioon erineb välislepingus sätestatust, kohaldatakse välislepingu sätteid.
MKS § 1 lg 2 ja 6.1:
(2) Käesolevas seaduses sätestatut kohaldatakse kõikidele riiklikele maksudele, kui maksuseaduses või maksualase teabevahetuse seaduses ei ole sätestatud teisiti.
(61) Käesoleva seaduse § 10 lõike 2 punktides 5, 6, 8 ja 9 sätestatud riikliku järelevalve teostamisel kohaldatakse maksumenetlust reguleerivaid sätteid, arvestades vastavale järelevalvele kohaldatavaid erisusi.
MKS § 10 lg 2 p 6:
(2) Maksuhalduri ülesanded on:
6) teostada järelevalvet maksualase teabevahetuse seaduses sätestatud teabeandja ja teabeandjale andmete esitaja kohustuste täitmise üle;
MKS § 51.1 lg 1 ja 3
(1) Rahvusvahelist ametiabi nende riikide pädevatele asutustele, kes kuuluvad Euroopa Liitu või kellega kehtib Eestil vastavasisuline välisleping (edaspidi välisriigi pädev asutus), osutab Maksu- ja Tolliamet.
(3) Rahvusvahelist ametiabi taotletakse ja osutatakse välislepingu alusel ning Eesti ja Euroopa Liidu õigusaktides sätestatud korras ja ulatuses.
MKS § 51.2 lg 4:
(4) Automaatsele teabevahetusele rahvusvahelise ametiabi korras kohaldatakse maksualase teabevahetuse seaduses sätestatut.
1. Andmekaitseõigused on tagatud MTVS üldosaga, koostoimes isikuandmete kaitse seadusega ning otsekohalduva isikuandmete kaitse üldmäärusega.
(2) Teabeandja teavitab kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis klienti ärisuhte loomisel rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise seaduse tähenduses käesoleva seaduse alusel toimuvast teabe kogumisest, teabevahetusest ning teabe automaatsest edastamisest. Käesoleva lõike esimeses lauses sätestatut ei kohaldata teabeandja suhtes, kellel puudub teabevahetuseks kogutava teabe maksuhaldurile esitamise kohustus.
(3) Lisaks isikuandmete kaitse seaduses sätestatud kohustustele peab maksuhaldur esitama andmesubjekti taotluse alusel väljavõtte jooksva ja viie eelneva kalendriaasta kohta teabe kogumise käigus saadud ning teabevahetuse käigus edastatud temaga seotud teabest ja seda teavet puudutavatest maksukorralduse seaduse § 517 lõike 2 alusel antud lubadest.
2. Andmesubjekt saab vaidlustada andmete õigsust ning andmete saatmise õiguspärasust ehk isiku residentsust riigis, kuhu andmed edastati. Vaidlustada saab nii enne kui ka pärast andmete jagamist.
Ka krüptovarateenuse pakkujal endal on kohustus jälgida, et MTA-le esitatud andmed oleksid õiged ning kohustus andmed vajadusel ise parandada.
MTVS kasutab väljendit „jooksva aasta kohta edastatud teave“, mis tähendab, et andmete õigsus ja andmete edastamise õiguspärasus on vaidlustatavad MTA juures hetkest, mil need on MTA-le krüptovarateenuse osutaja poolt edastatud sõltumata sellest, kas MTA on jõudnud andmed partnerriigile edasi saata või mitte.
Aruandlus ja andmete jagamine on üles ehitatud kalendriaastale. Teavet jagatakse eelneva kalendriaasta kohta. Krüptovarateenuse osutajad edastavad kogutud teabe MTA-le iga aasta 30. juuniks ning MTA jagab andmed asjakohastele partnerriikidele sama aasta septembris.
MTVS § 6 lg 4, 5, 6
(4) Kui andmesubjekt tõendab, et jooksva või viie eelneva kalendriaasta kohta maksuhaldurile teabe kogumise käigus edastatud teave ei ole teabeandjast tingituna õige, esitab teabeandja esimesel võimalusel maksuhaldurile parandatud teabe.
(5) Maksuhaldur edastab käesoleva paragrahvi lõike 4 kohaselt parandatud teabe asjaomasele välisriigi pädevale ametiasutusele ning taotleb eelnevalt edastatud teabe kustutamist.
(6) Kui andmesubjekt tõendab, et maksuhaldur on jooksva või viie eelneva kalendriaasta kohta teabevahetuse käigus edastanud teavet sellise riigi pädevale ametiasutusele, mille maksuresident andmesubjekt ei olnud sellel perioodil, mille kohta teave käib, taotleb maksuhaldur asjaomase välisriigi pädevalt ametiasutuselt asjakohase teabe kustutamist.
MTVS § 8 lg 4:
(4) Kui teabeandja leiab, et jooksva või eelneva viie kalendriaasta kohta maksuhaldurile edastatud teave ei ole teabeandjast tingituna õige, esitab teabeandja esimesel võimalusel maksuhaldurile uuendatud teabe.
MTVS § 8.15 lg 3:
(3) Teabeandja esitab maksuhaldurile käesoleva paragrahvi lõike 2 kohaselt tuvastatud aruandekohustusega hõlmatud krüptovara teabe eelmise kalendriaasta kohta elektroonse deklaratsiooniga iga aasta 30. juuniks.
Halduskoostöö direktiivi art 8ad lg 6
6. Käesoleva artikli lõike 3 kohane teabe edastamine toimub artikli 20 lõikes 5 osutatud elektroonilist tüüpvormi kasutades üheksa kuu jooksul pärast selle kalendriaasta lõppu, millega on seotud aruandekohustusliku krüptovarateenuse osutaja aruandlusnõue. Esimene teave edastatakse asjaomase kalendriaasta või muu asjakohase aruandlusperioodi kohta alates 1. jaanuarist 2026.
Vaidlustatav on ka haldusakt kui toiming.
Vt eelnevalt viidatud MTVS § 1 lg 2, MKS § 1 lg 2 ja 6.1 ning § 10 lg 2 p 6; samuti MTVS § 6 lg 4, 5, 6
MKS § 137 lg 2 p 5, lg 3:
(2) Menetlusosalisel on õigus vaidlustada ka:
5) muid maksuhalduri toiminguid.
(3) Vaie Maksu- ja Tolliameti haldusakti või toimingu peale esitatakse Maksu- ja Tolliametile.
3. Partnerriigile saadetud vigadega andmed palub MTA kustutada ning edastab partnerile õiged andmed. Ka andmed, mis on esitatud valele riigile, palub MTA kustutada.
Vaidlustamise tagajärjed Vt eelnevalt viidatud MTVS § 6 lg 4, 5, 6
4. Kolmandalt isikult andmete küsimise kohta selgitame, et MTVSis sätestatud automaatne teabevahetus põhineb halduskoostöö direktiivil ning rahvusvahelistel kokkulepetel, mis on Eesti suhtes kohustuslikud ning kinnitatud riigikogu poolt asjaomaste seadustega.
Direktiivide kokkuleppimisel lähtume Vabariigi Valitsuse ja Riigikogu poolt kinnitatud Eesti seisukohtadest.
Koostöö kolmandate riikidega põhineb Riigikogu ratifitseeritud Maksuasjades vastastikuse haldusabi konventsioonil ning maksulepingutel.
Krüptovara puudutava teabe kogumise ja asjaomaste riikidega jagamise eesmärk on õigesti ja kahtluseta kindlaks teha isiku maksukohustuslased, hallata ja jõustada maksualaseid õigusakte piiriülestes olukordades, hinnata maksudest kõrvalehoidumise toimepanemise tõenäosust ja vältida tarbetuid edasisi uurimisi. Tegemist on maksuriskide, sh maksudest kõrvalehoidumise riskide hindamisega seonduvate ülesannete täitmisega koostöös teiste riikide maksuhalduritega. Lihtsustatult öeldes annab MTVS tööriistad rahvusvahelise ametiabi osutamiseks ja ühtlasi garanteerib, et Eesti saab samaväärset abi vastu.
Teie viidatud MKS § 61 kohaldamisala on erinev. MKS § 61 asub MKS 6. peatükis, mis reguleerib maksumenetluses tõendite kogumist. MKS § 61 lõike 1 esimene lause ütleb selgesõnaliselt, et normi kohaldatakse maksumenetluses tähendust omavate asjaolude kindlakstegemiseks teabe kogumisel.
Automaatse teabevahetuse tööriistad ei ole osa maksumenetlusest. Teave, mida MTVS alusel automaatse teabevahetuse raames kogutakse on oluliselt üldistatum, mistõttu ei saa seda võrdsustada õigusega koguda üksikasjalikku tehinguinfot maksumenetluses. MKS § 61 kohaselt võib MTA koguda mistahes teavet, mille vajalikkust maksumenetluses suudab amet põhjendada. Krüptovara kohta kogub MTA MTVS alusel summeritud kujul krüptovaratehingute teavet, mis ainuüksi ei ole piisav ega lubatav maksuotsuse tegemiseks, kuid annab indikatsiooni maksumenetluse alustamise vajaduse kohta.
Maksuasjades vastastikuse haldusabi konventsiooni artikkel 6:
Teatud liiki juhtudel ja lähtudes kokkulepitud menetluskorrast, vahetavad kaks või enam konventsiooniosalist artiklis 4 nimetatud teavet automaatselt.
MTVS § 4 lg 4:
(4) Maksuhaldur võib teabevahetuse toimimise täpsustamiseks sõlmida välisriigi pädeva ametiasutusega ametkondliku välislepingu.
Vt ka eelnevalt viidatud MTVS § 1 lg 2 ja 3 ning MKS § 1 lg 2 ja 6.1 ja § 10 lg 2 p 6; samuti MKS § 51.1 lg 1 ja 3 ning § 51.2 lg 4
MTVS § 6 lg 1 p 1:
(1) Käesoleva seaduse alusel toimuva andmete töötlemise eesmärk on:
1) võimaldada maksuhalduril ja välisriigi pädeval ametiasutusel õigesti ja kahtluseta kindlaks teha asjaomased maksukohustuslased, hallata ja jõustada maksualaseid õigusakte piiriülestes olukordades, hinnata maksudest kõrvalehoidumise toimepanemise tõenäosust ja vältida tarbetuid edasisi uurimisi;
MKS § 61 lg 1:
(1) Maksuhalduril on õigus nõuda kolmandatelt isikutelt, sealhulgas krediidiasutustelt, teavet maksumenetluses tähendust omavate asjaolude kindlakstegemiseks. Eelnimetatud isikud on kohustatud andmeid esitama, välja arvatud juhul, kui neil on seaduse alusel õigus tõendite ja andmete esitamisest keelduda. Vajaduse korral võib maksuhaldur kohustada kolmandat isikut teabe andmiseks ilmuma maksuhalduri poolt määratud ajal maksuhalduri ametiruumidesse.
5. Selgitame MTVS § 8 lg 1.2 põhiseaduspärasust.
Krüptovaraturgude läbipaistmatus ja sektoriga seotud väga kõrge maksudest kõrvalehoidumise risk on tinginud ranged meetmed aruandluskohustuste täitmise tagamiseks. Krüptovarateenuse pakkujatele on ette nähtud kohustused MTVSiga ja võrreldavaid kohustusi ka rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise seadusega (edaspidi RahaPTS), mida teenuste osutamiseks tuleb täita. MTVS § 8 lg 1.2 tagab MTVSis sätestatud krüptovarateenuse osutaja kohustuste täitmist, mille rikkumisel võib ähvardada väärteokaristus. Peaasjalikult tuleb kliendilt hankida tõendid tema maksuresidentsuse kohta (st maksukohustuslase registreerimise number, mis Eestis on isikukood või äriregistri kood).
Krüptovarateenuse osutaja teenuste kasutamine on vabatahtlik, st platvormi kaudu tegutsemine ei ole tingimata vajalik, et teha tehinguid krüptovaraga.
Seega PS §-i 32 riive ei seisne mitte niivõrd selles, et isiku krüptovaratehingud võidakse platvormidel ajutiselt peatada, vaid et isiku jaoks väheneb teatud eraõiguslike teenuste – krüptovaratehinguid vahendavate platvormide – kasutamise atraktiivsus.
Tehingutele ajutise piduri seadmine ei tohi tulla kliendile üllatuslikult. Küsimuse all oleva MTVS § 8 lg 1.2 järgi peab krüptovarateenuse osutaja saatma kliendile vähemalt kaks meeldetuletust teabe esitamiseks enne kui on lubatud krüptovaraga tehingud ajutiselt peatada. Lisaks peab teise meeldetuletuse esitamisest olema möödunud vähemalt 60 päeva. See annab piisava aja teenuse kasutamise üle järele mõtlemiseks ja vajaliku teabe hankimiseks/esitamiseks.
MTVS § 8 lg 1.2 rakendamise asjaolud on ülevaatlikult järgmised:
Kokkuvõtvalt, piirang pole mitte niivõrd klientidele, vaid krüptovara vahendajatele.
Maksustamise mõttes residentsuse teave on kindlasti täiendavate nüanssidega, kuid laiemal skaalal ei ole tegemist uut laadi teabe kogumisega võrreldes RahaPTSist tulenevate kohustustega. Eeldame, et krüptovarateenuse pakkujad täidavad korrektselt kehtivaid RahaPTS kohustusi. See lubab ühtlasi eeldada, et olemasolevate klientide puhul on MTVSiga nõutav teave suuresti juba olemas, ning sellised kliendid, kes teavet ei anna, on ilmselt juba loobunud platvormide kasutamisest tehingute tegemiseks.
Analoogne klientide kohustuste täitmist tagav säte on ka platvormialases aruandluses. See on siiski pehmem, sest konto sulgemisega ei jää kliendi vara kinni nii, et ta ei saa seda enam võõrandada. Platvormihaldur saab kinni hoida ka tasu, aga ilmselt on sellest võimalik mööda minna nii, et osapooled ise katkestavad tehingu ja siis teevad selle ära platvormiväliselt.
RahaPTS § 20 lg 1 p 1 ja 4 ning lg 2:
(1) Kohustatud isik kohaldab järgmisi hoolsusmeetmeid:
1) kliendi või juhuti tehtavas tehingus osaleva isiku isikusamasuse tuvastamine ning esitatud teabe kontrollimine usaldusväärsest ja sõltumatust allikast hangitud teabe põhjal, sealhulgas e-identimise ja e-tehingute usaldusteenuste vahendite abil;
/…/
4) ärisuhtest, juhuti tehtavast tehingust või toimingust arusaamine ja asjakohasel juhul selle kohta täiendava teabe kogumine;
/…/
(2) Käesoleva paragrahvi lõike 1 punkti 4 rakendamisel peab kohustatud isik aru saama ärisuhte või juhuti tehtava tehingu eesmärgist, määrates muu hulgas kindlaks kliendi või juhuti tehingus osaleva isiku püsiva asu-, tegevus- või elukoha, kutse- või tegevusala, olulisemad tehingupartnerid, maksetavad, selle, kas ta tegutseb kellegi teise eest või nimel, ja juriidilise isiku puhul ka kogemuse.
RahaPTS § 25 lg 2 ja 2.4:
(2) Krediidiasutusel, finantseerimisasutusel ja virtuaalvääringu teenuse pakkujal on keelatud sõlmida lepingut või teha otsust anonüümse konto, hoiuraamatu, virtuaalvääringu rahakoti, krüptovara konto või hoiulaeka avamise kohta. Keeldu rikkuv tehing on tühine.
(24) Tehingu algataja virtuaalvääringu teenuse pakkuja tuvastab virtuaalvääringu vahetamise ja ülekandmise tehingu tegemisel iga kliendi isikusamasuse vastavalt käesoleva seaduse §-des 21 ja 22 sätestatule ning kogub tehingu algataja kohta vähemalt järgmised andmed:
1) füüsilise isiku puhul nimi, tehingu kordumatu tunnus, maksekonto või virtuaalvääringu rahakoti identifikaator, isikut tõendava dokumendi nimetus ja number ning isikukood või sünniaeg, sünnikoht ja elukoha aadress;
2) juriidilise isiku puhul nimi, tehingu kordumatu tunnus, maksekonto või virtuaalvääringu rahakoti identifikaator, registrikood, selle puudumise korral asukohariigi asjakohane identifitseerimistunnus (registreerimisnumbriga võrdsustatav numbri- või tähekombinatsioon) ja asukoha aadress.
Tums § 6 lg 1 ja 2:
(1) Füüsiline isik on resident, kui tema elukoht on Eestis või kui ta viibib Eestis 12 järjestikuse kalendrikuu jooksul vähemalt 183 päeval. Isik loetakse residendiks alates tema Eestisse saabumise päevast. Samuti on resident pikaajalises välislähetuses viibiv diplomaat või haldusteenistuja ning temaga kaasasolev perekonnaliige ja tugiisik. Residendist füüsiline isik maksab tulumaksu kõikidelt nii Eestis kui väljaspool Eestit saadud, nii §-des 13–22 loetletud kui ka loetlemata tuludelt.
(2) Juriidiline isik, välja arvatud usaldusfond, on resident, kui ta on asutatud Eesti seaduse alusel. Resident on ka Euroopa äriühing (SE) ja Euroopa ühistu (SCE), kelle asukoht on registreeritud Eestis. Residendist juriidiline isik maksab tulumaksu §-des 48–521 nimetatud maksuobjektidelt ning peab kinni tulumaksu §-s 41 loetletud väljamaksetelt.
MTVS § 8.14:
(1) Teabeandja nõuab kliendilt hoolsusmeetmete kohaldamisel tema residentsuse kinnitust.
(2) Aruandekohustusega hõlmatud krüptovara kasutaja ja kontrolliva isiku residentsuse kinnitus on kirjalikus või kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis kinnitus isiku residentsuse kohta, mis sisaldab vähemalt järgmisi andmeid:
1) füüsilise isiku ees- ja perekonnanimi või juriidilise isiku või õigusliku moodustise ärinimi;
2) füüsilise isiku elukoha aadress või juriidilise isiku aadress;
3) Euroopa Liidu liikmesriigid, mille resident isik on;
4) maksukohustuslasena registreerimise number igas Euroopa Liidu liikmesriigis;
5) füüsilise isiku sünniaeg;
6) juriidilist isikut või õiguslikku moodustist, kes ei ole aktiivne üksus ega vabastatud isik, kontrolliva isiku rollid, mille alusel ta on kontrolliv isik, kui see ei ole varem välja selgitatud;
7) kui see on asjakohane, teave selle kohta, milliste kriteeriumide täitmise korral käsitatakse juriidilist isikut või õiguslikku moodustist aktiivse üksuse või vabastatud isikuna.
(3) Kontrolliva isiku eest võib kinnituse esitada juriidiline isik või õiguslik moodustis.
(4) Käesoleva seaduse tähenduses finantsasutuseks olev aruandekohustuslik krüptovarateenuse osutaja võib hoolsusmeetmete kohaldamise korral tugineda ka käesoleva seaduse 11. peatüki alusel kohaldatud hoolsusmeetmetele. Aruandekohustuslik krüptovarateenuse osutaja võib sellisel juhul tugineda ka muule samaväärsele kinnitusele, mis vastab käesolevas paragrahvis sätestatud tingimustele.
MTVS § 8 lg 1.2 (eelnõu):
„(12) Kui krüptovara kasutajast klient ei ole esitanud krüptovarateenuse osutajale nõutud teavet vaatamata kahele meeldetuletusele, takistab krüptovarateenuse osutaja teha sellel kliendil tehinguid aruandekohustusega hõlmatud krüptovaraga seni, kuni klient esitab nõutud teabe. Neid meetmeid on lubatud rakendada pärast teise meeldetuletuse esitamist, kuid mitte enne 60 päeva möödumist teabe esmasest nõudmisest.“;
Halduskoostöö direktiivi lisa VI, 5. jao A. jaotise lõiked 1 ja 2:
1. Liikmesriigid võtavad vajalikud meetmed, et nõuda aruandekohustuslikelt krüptovarateenuse osutajatelt nende krüptovara kasutajatega seoses III jao kohaste teabe kogumise ja kontrollimise nõuete täitmist.
2. Kui krüptovara kasutaja ei esita III jaos nõutud teavet pärast aruandekohustusliku krüptovarateenuse osutaja algsele taotlusele järgnenud kahte meeldetuletust, takistab aruandekohustuslik krüptovarateenuse osutaja krüptovara kasutajal avaldatavaid tehinguid teha (kuid mitte enne 60 päeva möödumist).
CARF lk 68
Beyond administrative measures and penalties, strong measures could also include a requirement to apply a withholding tax on transactions conducted in the absence of a valid self-certification.
MTVS § 8 lg 1.1:
(11) Kui müüja ei ole esitanud nõutud teavet platvormihaldurile vaatamata kahele meeldetuletusele, sulgeb platvormihaldur müüja konto ja takistab tal seda uuesti registreerida või jätab müüjale tasu üle andmata, kuni müüja esitab nõutud teabe. Neid meetmeid on lubatud rakendada pärast teise meeldetuletuse esitamist, kuid mitte enne 60 päeva möödumist teabe esmasest nõudmisest.
Halduskoostöö direktiivi lisa V, 4. jao A. jaotise lõiked 1 ja 2:
1. Liikmesriigid võtavad vajalikud meetmed, et kohustada aruandvaid platvormihaldureid tagama oma müüjate suhtes II jaos sätestatud teabe kogumise ja kontrollimise nõuete täitmine.
2. Kui müüja ei esita II jaos nõutud teavet pärast aruandva platvormihalduri esialgsele taotlusele järgnenud kahte meeldetuletust, kuid mitte enne 60 päeva möödumist, sulgeb aruandev platvormihaldur müüja konto ja takistab müüjal platvormil uuesti registreeruda või hoidub müüjale tasu maksmisest, kuni müüja ei ole nõutud teavet esitanud.
6. Selgitame täiendavalt eelnõu kui terviku põhiseaduspärasust.
Eelnõuga kavandatavad muudatused panevad krüptovarateenuse osutajatele kohustuse koguda ja esitada Maksu- ja Tolliametile (edaspidi MTA) oma klientide kohta neid maksukohustuslasena tuvastavaid andmeid ning koondteavet nende jaoks vahendatud tehingute kohta. Samal ajal panevad eelnõuga kavandatavad muudatused krüptovarateenuse osutajate klientidele kohustuse taluda nende kohta andmete kogumist ja MTA-le esitamist.
Krüptovara maksualase aruandluse kehtestamine tõstab krüptovarateenuse osutajate halduskoormust ja riivab nende ettevõtlusvabadust (PS § 31), samuti riivab nende klientide õigust vabale eneseteostusele (PS § 19) ning enesemääramisvabadust ja õigust eraelu puutumatusele (PS § 26).
Riivete kooskõla põhiseadusega on analüüsitud eelnõu seletuskirjas, vt lk 22 jj.
MTVS § 8 lõikes 1.2 sätestatud krüptovaratehingute ajutine peatamine on põhiseadusega kooskõlas küsimusele 5 antud vastuses väljatoodud kaalutlustel. Krüptovarateenuse osutaja vajab oma kliendilt eelkõige teavet tema maksualase residentsuse kohta, et oleks võimalik tuvastada, kas tema kohta andmete kogumine on üldse vajalik. Seda teavet krüptovarateenuse osutaja ilma kliendi koostööta koguda ei saa. Seega koostöö kliendiga on krüptovarateenuse osutaja jaoks vältimatult vajalik ning eeldab eraõigusega võrreldes tugevamaid tagatisi.
Materiaalse põhiseaduspärasuse kohaselt peab põhiõiguse riivel olema põhiseadusega kooskõlas olev eesmärk. Põhiõiguse riive on proportsionaalne, kui see on eesmärgi saavutamiseks sobiv, vajalik ja mõõdukas.[1] Riive mõõdukuse üle otsustamiseks kaalutakse põhiõigusesse sekkumise ulatust ja intensiivsust ning eesmärgi olulisust.[2] Mida intensiivsem on põhiõiguse riive, seda kaalukamad peavad olema riivet õigustavad põhjused.[3]
Eelnõuga kavandatud muudatuste eesmärk on kaitsta maksutulusid, mille abil saab riik tagada põhiseaduslikke väärtusi. Avalike ülesannete täitmiseks peab riigil olema tulubaas[4]. 2026. aasta riigieelarve seaduse kohaselt moodustavad maksud ja sotsiaalkindlustusmaksed 84,2% riigieelarve prognoositavatest tuludest (allikas: 2026. aasta riigieelarve seadus). Põhiõiguseid piirava eesmärgi legitiimsus sõltub sellest, millises mahus lubab põhiseadus asjakohast põhiõigust piirata.
Riigikohus on rõhutanud (RKPJKo 29.03.2017, 3-4-1-15-16, p 106), et PS § 32 lg 2 kohaselt on omandipõhiõigus lihtsa seadusereservatsiooniga põhiõigus, mis ei piira seadusandjat avalik-õigusliku rahalise kohustuse eesmärkide määratlemisel, kui need eesmärgid on põhiseadusega kooskõlas[5].
Arvestades siin ja eelmise küsimuse juures välja toodud avalike huvide jaoks kaalukaid argumente, eelkõige krüptovarateenuse osutaja kohustuste ulatust ning võimalikke sanktsioone, krpütovarateenuse ostjate kohustuste madalat koormust, võimalust lahkuda platvormilt ja võõrandada krüptovara platvormide väliselt, samuti osapoolte olemasolevate kohustustega võrreldes mõõdukat halduskoormuse kasvu (elukoha vs maksuresidentsuse tuvastamine), on MTVS § 8 lg 1.2 mõõdukas ja proportsionaalne.
Krüptovara puudutava teabevahetuse kohta jagavad rahandusministeerium ning maksu- ja tolliamet lisainfot oma veebis:
Lugupidamisega
| Anneli Valgma |
From: Kaido Loor <[email protected]>
Sent: Thursday, February 19, 2026 2:16 PM
To: Anneli Valgma - RAM <[email protected]>; Marge Kaskpeit - RAM <[email protected]>
Subject: Maksualase teabevahetuse seaduse, maksukorralduse seaduse ja tulumaksuseaduse muutmise seadus (halduskoostöö direktiivi ülevõtmine)
Tähelepanu! Tegemist on välisvõrgust saabunud kirjaga. |
Tere,
Lubate lisatud seletuskirjas lahkelt, et „Tagatud on isikute andmekaitseõigused, sh isiku teavitamiskohustuse ja vaidlustamisõiguse kaudu.“
Palun selgitage mulle, millistest õigusnormidest sellised tagatised tulevad?
i. kustutama?
ii. Mitte kasutama?
i. igasuguse kohtuotsuseta?
ii. igasuguse menetluseta?
i. Teatavasti on selleks, et nt politsei saaks arestida vara, vajalik kohtu sellekohane otsus ja juhul kui tegu on kuritegu: KrMS § 142 lg 2: "Vara arestitakse prokuratuuri taotlusel eeluurimiskohtuniku määruse või kohtumääruse alusel, arvestades käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud erandit." (https://www.riigiteataja.ee/akt/122122025003#para142);
ii. Vara arestimiseks MTA poolt on vajalik rahaline nõue; siin aga toimub arestimine mitterahalise nõude alusel;
iii. Kuidas asu saada sellest, et mitte-kuriteo (st pehmema rikkumise) korral toimub vara sisulist arestimine ilma kohtuta?
Palun vastata õigusviiteliselt.
Lugupidamisega,
Kaido Loor Managing Partner / Juhtivpartner Vandeadvokaat / Attorney-at-Law | |||||
| |||||
Tasuta kliendiparkla: sõida Hariduse 1 ja helista mulle. Broneeri aeg: https://calendar.app.google/P15Drv9M4fDWABbx9 |
[1] Vt nt Riigikohtu üldkogu 26. märtsi 2009. a otsus kohtuasjas nr 3-4-1-16-08, p 29.
[2] Vt nt RKPJK 17.12.2019 otsust asjas nr 5-19-40/36, p 52
[3]Ibid.
[4] RKPJKo 3-4-1-52-13, punkt 55; samuti Riigikohtu üldkogu 12.07.2012. a otsus asjas nr 3-4-1-6-12, punktid 166 ja 167.
[5] Maivi Ots, Aleksei Kelli, Peeter Roosma. PõhiSK § 32/12. – Ü. Madise jt (toim.). Eesti Vabariigi põhiseadus. Komm vlj. 4. vlj. Tallinn: Juura 2017;
| Nimi | K.p. | Δ | Viit | Tüüp | Org | Osapooled |
|---|