Otsus

<

OTSUS

Vaidlustusasja number

28-26/305127

Otsuse kuupäev 17.03.2026

Vaidlustuskomisjoni liige Angelika Timusk

Vaidlustus P. DUSSMANN EESTI Osaühingu vaidlustus Tartu

Linnavalitsuse riigihankes „Tartu linna koolidele

toitlustusteenuse ostmine“ (viitenumber 305127)

riigihanke alusdokumentidele osades 1-4

Menetlusosalised

Vaidlustuse läbivaatamine

Vaidlustaja, P. DUSSMANN EESTI Osaühing, esindaja

vandeadvokaat Ott Saame

Hankija, Tartu Linnavalitsus, esindajad Jüri Mölder,

vandeadvokaat Erki Fels ja advokaat Gregor Saluveer

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. RHS1 § 197 lg 1 p 4 alusel

Rahuldada vaidlustus osaliselt ja kohustada Tartu Linnavalitsust kõikides riigihanke

osades viima vastavusse õigusaktidega:

- HD p 6.7;

- Hankelepingu projekti p-id 5.1.10, 5.1.32.

Muus osas jätta vaidlustus rahuldamata.

2. RHS § 197 lg 1 p 3

Lõpetada vaidlustusmenetlus kõikides riigihanke osades Hankelepingu projekti p 8.5 osas

vaidlustuse põhjendatuks tunnistamisega hankija poolt.

3. RHS § 198 lg-de 1 ja 2 alusel

- mõista Tartu Linnavalitsuselt välja P. DUSSMANN EESTI Osaühingu lepingulise

esindaja kulud 556,20 eurot (käibemaksuta) ning riigilõiv summas 307,20 eurot

proportsionaalselt vaidlustuse rahuldamisega;

- mõista P. DUSSMANN EESTI Osaühingult Tartu Linnavalitsuse kasuks välja tema

lepingulise esindaja kulud 2120,36 eurot (käibemaksuta) proportsionaalselt vaidlustuse

rahuldamata jätmisega.

EDASIKAEBAMISE KORD

Halduskohtumenetluse seadustiku § 270 lg 1 alusel on vaidlustuskomisjoni otsuse peale

halduskohtule kaebuse esitamise tähtaeg kümme (10) päeva arvates vaidlustuskomisjoni otsuse

avalikult teatavaks tegemisest.

1 Riigihangete seadus

2 (38)

JÕUSTUMINE

Otsus jõustub pärast kohtusse pöördumise tähtaja möödumist, kui ükski menetlusosaline ei

esitanud kaebust halduskohtusse. Otsuse osalisel vaidlustamisel jõustub otsus osas, mis ei ole

seotud edasikaevatud osaga (riigihangete seaduse § 200 lg 4).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. 30.01.2025 alustas Tartu Linnavalitsus (edaspidi ka Hankija) riigihangete registris (edaspidi

RHR) sotsiaal- ja eriteenuste erimenetlusega riigihanget „Tartu linna koolidele

toitlustusteenuse ostmine“ (viitenumber 305127) (edaspidi Riigihange) ja tegi kättesaadavaks

riigihanke alusdokumendid (edaspidi RHAD), sh Hankedokument (edaspidi HD), ⁠Lisa 3 Tartu

Kristjan Jaak Petersoni Gümnaasiumi lepingu projekt UUS, Lisa 4 Tartu Descartes'i Kooli

lepingu projekt, Lisa 5 Tartu Mart Reiniku Kooli lepingu projekt, Lisa 6 Tartu Tamme Kooli

lepingu projekt, Lisa 7 Ilmatsalu Põhikooli lepingu projekt (edaspidi Hankelepingu projekt) ja

Vastavustingimused.

Riigihange on jagatud neljaks osaks:

- Osa 1 - Tartu Kristjan Jaak Petersoni Gümnaasium;

- Osa 2 - Tartu Descartes’i Kool;

- Osa 3 - Tartu Mart Reiniku Kool;

- Osa 4 - Tartu Tamme Kool ja Ilmatsalu Põhikool.

2. 16.02.2026 laekus Riigihangete vaidlustuskomisjonile (edaspidi vaidlustuskomisjon)

P. DUSSMANN EESTI Osaühingu (edaspidi ka Vaidlustaja) vaidlustus, milles taotletakse

RHAD-i muutmist kõikides Riigihanke osades järgmiselt:

- HD p-id 6.7, 7.2, 7.3, 8.1.1 ja 12.1;

- Vastavustingimused kõigi osade alajaotus „Pakkumus ehk kahe nädala menüü“;

- Hankelepingu projekt p-id 4.1, 4.2, 4.3, 5.1.1, 5.1.7, 5.1.8, 5.1.10, 5.1.18, 5.1.32, 5.1.37,

8.5, 10.3, 10.4.1, 10.4.3, 10.4.5. 3. Vaidlustuskomisjon teatas 23.02.2026 kirjaga nr 12.2-10/28 menetlusosalistele, et vaatab

vaidlustuse läbi esitatud dokumentide alusel kirjalikus menetluses, tegi teatavaks otsuse

avalikult teatavaks tegemise aja ning andis täiendavate seisukohtade ja dokumentide

esitamiseks aega kuni 27.02.2026 ja neile vastamiseks 04.03.2026. Vaidlustuskomisjoni

määratud esimeseks tähtpäevaks esitas täiendavad seisukohad ja menetluskulude nimekirja

Vaidlustaja. Teiseks tähtpäevaks esitas täiendavad seisukohad ja menetluskulude nimekirja

Hankija.

MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED

4. Vaidlustaja P. DUSSMANN EESTI Osaühing põhjendab vaidlustust järgmiselt.

4.1. HD p 6.7 – pakkumuse esitamine üksnes kahes osas

Hankija piirab konkurentsi (RHS § 3 p 3), lubades teha ühel pakkujal pakkumuse üksnes kahele

hankeosale. Vaidlustaja arvates on piisav piirata ühe ja sama pakkujaga sõlmitavate lepingute

arvu selliselt, et hankelepingud sõlmitakse ühe pakkujaga maksimaalselt kahes Riigihanke osas.

Hankijal tuleb mõelda välja vaid mehhanism, kuidas käituda juhul, kui pakkuja osutub edukaks

rohkem kui kahes hanke osas.

3 (38)

4.2. HD p-id 7.2 ja 7.3

Hankija ei lükka tagasi kuni kümne (10) puudusega pakkumust ning annab vastavale pakkujale

ühe võimaluse puuduste parandamiseks. Lisaks peab Hankija sellisel juhul vastava pakkujaga

läbirääkimisi HD p-i 12 kohaselt. HD p-i 7.3. kohaselt on Hankijal õigus pakkumus ilma

läbirääkimisi pidamata tagasi lükata juhul, kui pakkumus sisaldab 11 või enam puudust.

Sätted on vastuolus RHS § 114 lg-ga 2, millisel juhul lükkab hankija pakkumuse tagasi, kui see

ei vasta riigihanke alusdokumentides esitatud tingimustele. Säte ei ole dispositiivne ega luba

Hankijal võimaldada pakkujal parandada nn sisulisi puudusi.

4.3. HD p 8.1.1 – degusteerimine ja hindamine

Hindamine

4.3.1. Toidu maitse ja lõhna hindamine

Puuduvad sätted selle kohta, kuidas ja mida täpselt toidu maitse ja lõhna osas hinnatakse, sh

kuidas peab olema valmistatud hinnatav toit selleks, et saada maitse ja lõhna eest maksimum

punktid. Samuti puuduvad sätted selle kohta, mille eest ja missuguste reeglite alusel, sh mitu

korda on komisjoniliikmetel õigus alandada punkte toidu maitse ja lõhna eest.

4.3.2. Toidu tekstuuri hindamine

Puuduvad sätted selle kohta, kuidas ja mida täpselt toidu tekstuuri osas hinnatakse, sh kuidas

peab olema valmistatud hinnatav toit selleks, et saada tekstuuri eest maksimum punktid. Samuti

puuduvad sätted selle kohta, mille eest ja missuguste reeglite alusel, sh mitu korda on komisjoni

liikmetel õigus alandada punkte toidu tekstuuri eest.

4.3.3. Toidu menüüle vastavuse hindamine

Puudub säte selle kohta, missugune menüü saab maksimumpunktid ning mille eest ja

missuguste reeglite alusel, sh mitu korda on komisjoni liikmetel õigus alandada punkte toidu

menüüle mittevastavuse eest.

4.3.4. Toidu välimuse hindamine

Puuduvad sätted selle kohta, kuidas ja mida täpselt toidu välimuse osas hinnatakse, sh kuidas

peab olema valmistatud hinnatav toit selleks, et saada välimuse eest maksimum punktid. Samuti

puuduvad sätted selle kohta, mille eest ja missuguste reeglite alusel, sh mitu korda on komisjoni

liikmetel õigus alandada punkte toidu välimuse eest.

4.3.5. RHAD-is puudub komisjoni liikmete kohustust oma hinnangut või punktide alandamist

põhjendada. Sellisel moel pakkuja soorituse hindamine on ebaselge, läbipaistmatu ning

kontrollimatu (vastuolu RHS § 3 p-iga 1).

Mitme toidukorra degusteerimine

4.3.6. Hankijal on õigus valida pakkuja pakkumusest degusteerimiseks mitu toidukorda ning

neid mitmel korral degusteerida. Puuduvad sätted selle kohta, millistel juhtudel ja tingimustel

korduv degusteerimine aset peaks leidma ning kuidas on sellisel juhul tagatud pakkujate võrdne

kohtlemine. Samuti puuduvad sätted selle kohta, kuidas korduva degusteerimise korral punkte

arvestatakse.

4.3.7. Degusteeritav toit

Hankija valib degusteeritava toidukorra pakkuja esitatud pakkumusest. Seetõttu valmistavad

pakkujad Hankijale degusteerimiseks erinevad toidud ja tagatud ei ole pakkujate võrdne

kohtlemine. Sensoorse analüüsi läbiviimisel on soovitav järgida rahvusvaheliselt tunnustatud

4 (38)

standardeid, mida Riigihankes pole tehtud (nt EVS-ISO 6658:1998, EVS-EN ISO 8589:2010,

EVS-EN ISO 10399:2018, EVSEN 8586:2014).

4.3.8. Degusteerimise ja hindamise korraldus, sh asukoht

Pakkuja on kohustatud pakkuma Hankija poolt pakkuja pakkumusest valitud toidukorra

degusteerimiseks pakkuja poolt valitud koolis. Sealjuures on pakkuja isik komisjoni liikmetele

degusteerimise ja toidu hindamise hetkel eelnevalt teada. Pakkujate valmistatud toidu

hindamine toimub erineval ajal ja erinevates asukohtades. Degusteerimine ja hindamine tuleks

korraldada selliselt, et toidu valmistaja isik poleks hindajatele teada ning toidu hindamine peaks

toimuma samades ruumilistes tingimustes.

4.3.9. Toitu hindav komisjon

RHAD-is puuduvad sätted selle kohta, kuidas kõnealune komisjon moodustatakse, missugused

on nõuded komisjoni liikmetele ja kui palju liikmeid komisjoni kuulub. Samuti puuduvad sätted

selle kohta, et kõigi pakkujate toidu degusteerimisel ja hindamisel peavad osalema samad

komisjoni liikmed.

Selline pakkujate toidu hindamise korraldus, mille puhul puudub hindajatel igasugune toidu

sensoorse analüüsi alane haridus ja kogemus, mille liikmete arv on statistiliselt olulise tulemuse

saavutamiseks liiga väike ning mille puhul pole tagatud, et kõigi pakkujate toite hindab üks ja

seesama komisjoniliikmete koosseis, ei ole kooskõlas RHS § 3 p-ides 1 ja 2 sätestatud

põhimõtetega.

4.4. HD p 12.1 - läbirääkimised

HD säte võimaldab pärast pakkumuste esitamist muuta lisaks pakkumusele ka hankelepingute

tingimusi. Selline hankemenetluse ja läbirääkimiste korraldus ei taga pakkujate võrdset

kohtlemist ega menetluse läbipaistvust ja kontrollitavust.

4.5. Vastavustingimused kõigi Riigihanke osade alajaotus „Pakkumus ehk kahe nädala menüü“

4.5.1. Koos pakkumusega tuleb esitada kahe nädala menüü (edaspidi näidismenüü), mis peab

vastama HD p-idele 6.5 ja 6.6. Sisuliselt on tegemist pakkuja kvalifitseerimise tingimusega –

näidise esitamisega. Hindamise kriteeriumina ei või sätestada kvalifitseerimise tingimusi.

RHS § 101 lg 1 ei näe ette võimalust nõuda hankelepingu puhul, mille esemeks on teenuse

osutamine, teenuse näidise esitamist, mistõttu on vastavustingimusena näidismenüü esitamise

nõue vastuolus RHS § 101 lg 1.

4.5.2. Näidismenüü esitamise nõue pakkumuse vastavustingimusena on ka

ebaproportsionaalne. Sellega kaasneb arvestatav risk, et iga väiksemgi sisuline eksimus viib

pakkumuse tagasilükkamiseni. Piisav oleks Hankijal nõuda näidismenüü esitamist üksnes

pakkumuse majandusliku soodsuse hindamiseks.

4.5. Hankelepingu projekti tingimused (kõikides Riigihanke osades)

4.5.1.Hankelepingu projekt p 4.1 – koolilõuna maksumus: Kasutaja lähtub koolilõuna

pakkumisel Tartu Linnavalitsuse kehtestatud koolilõuna maksumustest.

Ebaselgeks jääb, mida selline säte pakkujale tähendab. Riigihankega soetatava teenuse hinda

pole Hankelepingu projektis sätestatud. Hankelepingu sõnastus, kus puudub selgelt

kokkulepitud teenuse hind ning Hankija kohustus seda hinda teenusepakkujale tasuda, ei ole

asjakohane ega põhjendatud (vastuolu RHS § 3 p-idega 1 ja 2).

4.5.2. Hankelepingu projekt p 4.1 – koolilõuna maksumuse muutmine: Hankijal on õigus muuta

koolilõuna maksumust. XL-portsjoni maksumust on õigus muuta hoolekogul. [---] Negatiivse

5 (38)

indeksi korral jätab Tartu Linnavalitsus endale eraldi otsusõiguse koolilõuna maksumuse

korrigeerimise või mitte korrigeerimise osas.

Kui koolilõuna maksumuse (ja XL-portsjoni maksumuse) puhul on sisuliselt tegemist teenuse

hinnaga, siis on hankelepingu sätted, mis annavad teenuse tellijale ühepoolselt õiguse teenuse

hinda muuta, sh alandada, vastuolus RHS § 3 p-is 2 sätestatud asjakohasuse ja põhjendatuse

põhimõtetega. Lisaks on tegemist ebamõistlikult kahjustavate tüüptingimusega VÕS § 42 lg 3

p-ide 14 ja 15 tähenduses (koosmõjus VÕS § 44). XL-portsjoni puhul esineb lisaks veel

vastuolu Hankelepingu projekti p-iga 5.1.23, mille kohaselt on pakkuja kohustatud pakkuma

XL portsjoneid üksnes kokkuleppel Hankijaga.

4.5.3. Hankelepingu projekt p 4.1 – hommikupudru hind: Hommikupuder kokkuleppelise hinna

alusel (käesoleval hetkel 1,10 eurot, mis sisaldab õigusaktidega kehtestatud käibemaksu).

Ebaselge on, mida Hankija selle lausega silmas peab või öelda soovib. Hankelepingu projekti

p 5.1.1 sisaldab ka järgnevat lauset: Kasutaja peab olema Kasutusse andja soovil valmis

pakkuma hommikuputru. Sätted jätavad ebaselgeks, kas Kasutajal on õigus hommikupudru

pakkumisest keelduda, kui ei saavuta Hankijaga kokkulepet hommikupudru hinna osas.

4.5.4. Hankelepingu projekt p 4.1 – indekseerimine: koolilõuna maksumuse kujundamisel

kasutatakse indekseerimismudelit, mille tulemusena tõuseb koolilõuna hind vastavalt THI

toidukaupade ning mittealkohoolsete jookide komponendist ning alampalga muutustest igal

aastal kindla indekseerimisvalemi põhjal: Koolilõuna maksumus = Kehtiv hind + Kehtiv hind

* 50% * (toidu ja mittealkohoolsete jookide hinnatõus + alampalga tõus).

Ebaselge on, missuguse ajaperioodi toidu ja mittealkohoolsete jookide hinnatõusu

indekseerimise valemis kasutada tuleb (missuguse aasta või kuu hinnatõusu), missugusest

allikast vastavad andmed saadakse, millise intervalliga teenuse hinna indekseerimine toimub

(nt kord kuus või kord aastas) ja millisest ajahetkest arvates iga vastav hinnamuudatus jõustub

(alates iga uue kalendriaasta esimesest päevast või mingist muust ajahetkest). Samuti on

ebaselge, missuguse perioodi alampalga tõusu osundatus valemis kasutada tuleb.

4.5.5. Hankelepingu projekt p 4.2. – lapsevanema omaosaluse maksetingimus ning kogu

summa: Lapsevanem saab oma osaluse koolilõuna maksumusest kanda e-keskkonna ARNO

vahendusel koolitoidu eest tasumiseks avatud ühisele kontole, mis kuulub Kasutusse andjale.

Kasutusse andja kannab Kasutajale toitlustamiskuule järgneva kuu 20. kuupäevaks

e-keskkonna ARNO alusel eelmise kuu koolilõuna eest kogu summa (sh lapsevanema osalus).

Kui lapsevanem tasub koolilõuna eest Kasutajale, siis Kasutaja kannab andmed saadud summa

õpilase koolitoidu kontole e-keskkonnas ARNO kahe tööpäeva jooksul alates raha saamisest.

Lapsevanema maksetingimusi reguleeriv säte on Hankelepingu projektis asjakohatu ja

põhjendamatu.

Ebaselgeks jääb, mida peab Hankija silmas mõistega kogu summa (sh lapsevanema osalus).

Kui silmas on peetud teenuse hinda (mida pole Hankelepingu projektis kusagil selgelt

sätestatud), siis tuleks see selgelt ka kirja panna. Samuti jääb ebaselgeks, miks peaks

lapsevanem tasuma koolilõuna eest pakkujale (Kasutajale).

Hankelepingu projekt ei näe ette mingit sanktsiooni puhuks, kui Hankija hilineb oma kogu

summa maksekohustusega, kuigi toitlustaja poolse ruumide rendimaksega hilinemise puhuks

on ette nähtud viivis määras 0,15% päevas (Hankelepingu projekti p 3.4). Võrdse kohtlemise

tagamiseks tuleks sätestada vastav ja samaväärne sanktsioon ka Hankija makseviivituse

puhuks.

4.5.6. Hankelepingu projekt p 4.3 – õpilase puudumisest teavitamine: lapsevanem tellib

6 (38)

õpilasele koolitoidu e-keskkonnas ARNO. Tellitud toidukord loetakse väljastatuks, kui

lapsevanem ei ole teavitanud õpilase puudumisest.

Ebaselgeks jääb, millal, kellele ja kuidas peab lapsevanem olema teavitanud õpilase

puudumisest.

4.5.7. Hankelepingu projekt p 4.3. – õpilasele toidu väljastamise registreerimata jätmine: Kui

õpilasele väljastatakse toit letis ja õpilane ei ole 5 päeva järjest toidu väljavõtmist

registreerinud, on lubatud arvestada lapsevanema omaosaluseks 100% koolilõuna

maksumusest kuni toidukorra väljavõtmise registreerimiseni, puudumisest teavitamiseni või

koolitoidust loobumiseni.

Selgusetuks jääb, mida tähendab toidu väljavõtmise registreerimata jätmine või kuidas

puudutab osundatud lause pakkuja või Hankija õigusi või kohustusi hankelepingu täitmisel või

mida sellega Hankelepingu projekti kontekstis üldse öelda soovitakse.

4.5.8. Hankelepingu projekt p 4.3 – õpilasele toidu väljastamise registreerimata jätmine:

Toidukorra väljastamist loendatakse õpilasele väljastatud kiibi alusel toidukorra

registreerimise kaudu.

Säte on vastuolus Hankelepingu projekti p-is 5.1.18 sätestatuga, mille kohaselt on pakkuja

kohustatud Juhul, kui õpilasel ei ole õpilaspiletit kaasas, pidama koolilõuna söömiste kohta

arvestust vihiku abil. Hiljemalt sama päeva õhtuks tuleb õpilaspiletiga registreerimata

söömised kanda ARNO keskkonda. Üks säte nõuab toidu väljastamisel toidukorra

registreerimist õpilasele väljastatud kiibi alusel, kuid teine nõuab, et pakkuja peaks õpilaspileti

puudumisel koolilõuna söömiste kohta arvestust vihiku abil ja registreerima õpilaspiletita

söömised ise ARNO keskkonnas. Lisaks on ebaselge, kas õpilasele väljastatud kiip on samane

õpilaspiletile.

4.5.9. Hankelepingu projekt p 4.3 – koolilõuna toetus: Kasutajale kantakse toitlustamiskuule

järgneva kuu 20. kuupäevaks toitlustamiskuul e-keskkonnas ARNO kogutud andmete alusel

koolilõuna toetus, kui see on õigusaktidega ette nähtud ja millest on maha arvatud eelmise

toitlustamiskuu eest antud ettemaks.

Ebaselge on, missugust õigusakti, millega on ette nähtud koolilõuna toetuse ülekandmine

toitlustajale, Hankija silmas peab. Põhikooli ja gümnaasiumi seaduse (edaspidi PGS) § 42 lg 2

näeb ette nn koolilõuna toetuse riigieelarvest era- ja munitsipaalkooli pidajale, mitte

toitlustajale.

4.5.10. Hankelepingu projekt p 5.1.8. – koolilõuna menüü kooskõlastamine: toitlustaja on

kohustatud saatma Kasutusse andjale kooskõlastamiseks vähemalt kahe nädalase koolilõuna

menüü mitte hiljem, kui kaks nädalat enne menüü kehtivuse algust. Kasutusse andja poolt

kinnitatud menüü koos tervisliku toitumise alase teabega paigaldatakse hiljemalt kolm

tööpäeva enne menüü kehtivuse algust söögisaali seinale nähtavale kohale ja Kasutusse andja

kodulehele.

Ebaselgeks jääb, missugustel tingimustel Hankija poolne menüü kooskõlastamine toimub ja

mis juhtub siis, kui Hankija toitlustaja esitatud menüüd mingil põhjusel ei kooskõlasta.

Hanketingimustele vastava menüü koostamine peaks olema toitlustaja pädevuses ning

Hankijale piisab võimalusest teha omapoolseid mittesiduvaid ettepanekuid menüü muutmiseks.

4.5.11. Hankelepingu projekt p 5.1.10. – koolipuhveti pidamine: toitlustaja on kohustatud

kasutama koolipäeva jooksul osa söögisaalist toitlustamiseks koolipuhvetina, mille vajaduse

otsustab Kasutusse andja, kusjuures koolipuhvet peab olema avatud vajadusel kuni kella 16-ni

7 (38)

ning võimaldama kokkuleppel Kasutusse andjaga söögisaali tasuta kasutada klassi- ja

koolivälistel õpilasüritustel või kooliga seotud muudel üritustel eeldusel, et koolilõuna

pakkumine ei ole häiritud.

Ebaselgeks jääb, kas toitlustajal on kohustus pidada söögisaalis koolipuhvetit või mitte, samuti

mida tähendab lause osa mille vajaduse otsustab Kasutusse andja, kusjuures koolipuhvet peab

olema avatud vajadusel kuni kella 16-ni.

4.5.12. Hankelepingu projekt p 5.1.32 – Ruumide, Seadmete ja Sisustuse hooldus enne Lepingu

lõppemist: toitlustaja on kohustatud teostama kõik Ruumide, Seadmete ja Sisustuse hooldused

ja puhastused lisaks ühe kuu jooksul enne Lepingu lõppemist.

Selle sätte täitmine ei ole suure tõenäosusega võimalik hankelepingu ennetähtaegse erakorralise

lõpetamise puhul, mis võib olla tingitud ka Hankija poolsest rikkumisest. Arvestades, et

kõnealuse sätte rikkumine on leppetrahviga sanktsioneeritud, on hankelepingu ennetähtaegse

erakorralise lõpetamise puhul tegemist põhjendamatu ja ebaproportsionaalse sättega.

Soovitame lisada eriregulatsiooni hankelepingu erakorralise ennetähtaegse lõpetamise puhuks.

4.5.13. Hankelepingu projekt p 5.1.37 – turvalisuse tagamine: toitlustaja on kohustatud tagama

Ruumides viibijate turvalisuse ning vajadusel rakendama meetmeid turvalisuse tagamiseks või

tõstmiseks ning lõpetama viivitamatult tegevuse, mis võib turvalisust ohustada.

Toitlustajad ei tegele reeglina turvateenuste osutamisega. Koolides turvalisuse tagamine on

eelkõige koolipidaja ja kooli juhtkonna ülesanne.

4.5.14. Hankelepingu projekt p 8.5 – leppetrahvi nõude esitamise tähtaeg: Kasutusse andjal on

õigus esitada Kasutajale leppetrahvi nõue kahe kuu jooksul alates Kasutaja poolt Ruumide

valduse üleandmise päevast Lepingu punktis 7.2. sätestatud juhul ja alates kohustuse rikkumise

avastamise päevast Lepingu punktis 7.3. sätestatud juhul.

Sättes sisalduvad viited on ilmselt valed, sest hankelepingu p-idel 7.2 ja 7.3 ei ole mingit sisulist

puutumust ei leppetrahvi nõuete, valduse üleandmise ega kohustuse rikkumise avastamise

päevaga.

4.5.15. Hankelepingu projekt p 10.3 – Hankija õigus hankelepingu erakorraliseks

ülesütlemiseks kahekuulise etteteatamisega: Hankijal on õigus hankeleping erakorraliselt üles

öelda, teatades sellest Kasutajale ette vähemalt kaks kuud, kui (10.3.1.) Kasutaja rikub

Lepingust tulenevat kohustust, sh ei paku mahe toorainet või ei paku seda kokkulepitud mahus;

(10.3.2.) kooli õpilasomavalitsus, kooli töötajad või lapsevanemad, kooli hoolekogu esitavad

korduvalt kirjalikke pretensioone koolilõuna kvaliteedi või maitseomaduste kohta; (10.3.3.)

Ruumide omandiõigus läheb üle kolmandale isikule.

Seega on Hankijal õigus iga väiksemagi toitlustaja poolse hankelepingu rikkumise korral leping

ühepoolselt üles öelda. Hankelepingu ennetähtaegse ülesütlemise alused kahjustavad

toitlustajat ebaproportsionaalselt ning on asjakohatud ja põhjendamata.

4.5.16. Hankelepingu projekt p-id 10.4.1, 10.4.3 ja 10.4.5 – Hankija õigus hankelepingu

erakorraliseks ülesütlemiseks ilma etteteatamiseta: Kasutusse andja võib Lepingu erakorraliselt

üles öelda, järgimata Lepingu punktis 10.3 nimetatud tähtaega, juhul, kui (10.4.1) Kasutaja

kasutab Ruume vastuolus Lepingus toodud otstarbega; (10.4.3) Kasutaja kohustuste rikkumise

tõttu ei vasta Ruumid kooli köögiruumidele või söögisaalile esitatavatele nõuetele; (10.4.5)

Kasutaja ei täida koolilõuna pakkumise kohustust.

Nendel alustel hankelepingu erakorraline etteteatamiseta lõpetamine Hankija poolt on

ebaproportsionaalne ja põhjendamata. Sätted kahjustavad toitlustajat ebamõistlikult (vt

8 (38)

VÕS § 42 lg 3 p 33 koos § 44).

4.6. Vaidlustaja täiendas 27.02.2026 oma seisukohti järgnevalt.

4.6.1. Vaidlustaja taotleb menetlusse eksperdi kaasamist ja tahab tugineda hilisemalt eksperdi

arvamusele (4.6.3-4.6.9, 4.6.11-4.6.13).

4.6.2. HD p 6.7 – pakkumuse esitamine üksnes kahes osas

Vaidlustaja ei nõustu Hankija seisukohtadega, et piirang laiendab konkurentsi. RHS § 27 lg 1

ei anna Hankijale õigust piirata pakkumuste esitamise võimalust suvaliselt või RHS §-is 3

sätestatud põhimõtteid rikkudes. Pakkumuste esitamise võimaluste piiramine annab vastupidise

tulemuse, sest iga pakkuja peab tegema valiku vaid kahe Riigihanke osa kasuks, st igale

Riigihanke osale esitatakse vähem pakkumusi. Hankija eksib väites, et võimalik ei ole leida

kõiki pakkujaid võrdselt kohtlevat regulatsiooni, mis võimaldaks olukorras, kus Hankija ei piira

pakkumuste esitamise võimalust, kuid soovib piirata sõlmitud lepingute arvu, leida mehhanismi

või reeglistikku, mille alusel otsustatakse lepingu sõlmimine. Miski ei takista Hankijal

sätestada, et rohkem kui kahes Riigihanke osas edukaks osutunud pakkujal on õigus ja kohustus

valida, missugustes osades ta hankelepingud sõlmib. Samuti ei takista miski Hankijal sätestada,

et rohkem kui kahes Riigihanke osas edukaks osutunud pakkuja ei saa loobuda hankelepingu

sõlmimisest Riigihanke osas, milles ta on ainus pakkuja.

4.6.3. HD p-id 7.2 ja 7.3

Hankija väidab, et Vaidlustajal puudub nende punktide vaidlustamise õigus, sest need ei takista

pakkujatel pakkumust esitada ja et HD p-id 7.2 ja 7.1 koosmõjus üksnes laiendavad Vaidlustaja

õigusi, mitte ei piira neid. Pakkujatel on õigustatud ootus ja huvi, et riigihanke menetlus viiakse

läbi seaduse alusel ja seaduse kohaselt. Kehtestades seadusega (RHS § 3 p-is 1 ja 2) vastuollu

mineva hanketingimuse, rikub Hankija pakkujate õigust õiguspärasele menetlusele.

HD p 7.2 võimaldab Hankijal pidada läbirääkimisi nõuetele mittevastava pakkumuse esitamise

korral. Ebaselgeks ja sisuliselt kontrollimatuks jääb, mille üle saab või soovib Hankija sellisel

juhul üldse läbi rääkida. HD p 12, millele p 7.2. viitab, võimaldab läbirääkimisi väga

laiaulatuslikult, sh hankelepingu tingimuste ja pakkumuste sisuliste vastuolude üle. Piirideta

läbirääkimiste võimaldamine nõuetele mittevastava pakkumuse puhul on täiesti ebavajalik ning

võimaldab pakkujate ebavõrdset kohtlemist.

Vaidlustaja möönab, et Hankijal on RHS 126 lg-st 7 tulenev õigus sätestada erinevusi

pakkumuste vastavuse kontrollimise osas võrreldes RHS § 114 lg 1, mis ei tähenda, et

puudustega pakkumuse esitamisel tuleb pidada vastava pakkujaga läbirääkimisi puuduste

kõrvaldamiseks. Piisav on, kui pakkujale antakse ühekordne võimalus vastavate puuduste

kõrvaldamiseks.

4.6.4. HD p 8.1.1 – degusteerimine ja hindamine

Vaidlustaja nõustub, et degusteerimise kui kvaliteedihindamise puhul ei ole võimalik kehtestada

ammendavat loetelu kõigist võimalikest maitse- või kvaliteedierinevustest, kuid see ei tähenda,

et Hankijal ei oleks üldse võimalik kirjeldada (subjektiivselt) hinnatavat toidu kvaliteedi

standardit ja korraldada koolitoidu degusteerimist selliselt, et hoolimata degusteerimise

paratamatust subjektiivsusest oleks siiski tagatud võimalikult objektiivne, võrreldav ning

usaldusväärne hindamine.

4.6.5. Toidu maitse ja lõhna hindamine

Vaidlustaja ei nõustu, et toidu degusteerimise kui kvaliteedihindamise puhul ei ole võimalik

täpsemalt sätestada, missuguste toidu maitse või lõhna kvaliteedi puuduste eest ja missugustel

põhimõtetel tuleks hindamiskomisjonil punkte maha arvestada. Vaidlustaja nõustub, et just

mitmeliikmelise komisjoni poolt läbiviidav hindamine võimaldab anda usaldusväärsema ja

9 (38)

võrreldavama hinnangu toidu maitsele ja lõhnale, kuid statistiliselt usaldusväärse ja võrreldava

tulemuse saavutamiseks on vajalik valimi suurus vähemalt alates ca 100+ inimest.

RHAD võimaldab komisjoni liikmetel täiesti suvaliselt pakkuja toitu hinnates sisuliselt

piiramatult maha arvestada punkte toidu maitse ja lõhna puuduste eest. Hankija küll selgitab, et

sama asjaolu eest ei ole lubatud korduvalt punkte vähendada, kuid RHS § 46 lg 3 valguses

peaks see selgitus sisalduma RHAD-is. Sama kehtib Hankija selgituse kohta, et igal hindajal

lasub kohustus vähendada punkte vastavas kategoorias vähemalt 0,5 punkti võrra juhul, kui

selles kategoorias tuvastatakse mingi puudus. Sama kehtib ka Hankija selgituste kohta, et iga

punktivähendus peab olema otseselt seotud konkreetse põhjendusega ning et komisjoni

liikmetel ei ole õigust vähendada punkte põhjendusi esitamata.

Vaidlustaja ei vaidle põhimõtteliselt vastu Hankija väitele, et degusteerimise kui

hindamismeetodi kasutamine ei ole õigusvastane, kuid ei nõustu, et hindamise korralduslikud

küsimused ja komisjoni koosseis ei saa pakkuja subjektiivseid õigusi mõjutada.

RHAD-is sätestatud nn subjektiivsuse riski maandamise meetmed ei ole piisavad.

Degusteerimist läbiviiva komisjoni liikmete arv on ebaselge ja komisjoni liikmetel puudub

valdavas enamuses toidu sensoorse analüüsi alane koolitus ja kogemus. Sellisel juhul

kvalifitseeruvad hindajad pigem nn tavatarbijateks, mistõttu peaks usaldusväärse ja võrreldava

hindamistulemuse saamiseks olema hindajate arv vähemalt 100 inimest.

Selgitused, mis kujutavad endast sisuliselt hanketingimuste täiendamist või muutmist, peaksid

sisalduma hanketingimusena hankedokumentides (RHS § 46 lg 3), nt Kõik punkti alandamised

peavad olema sisulised ning põhjendatud. Punkte ei saa maha võtta lihtsalt kellegi subjektiivse

arvamuse põhjal, et toit ei meeldinud. Erinevad komisjoniliikmed (sh ka õpilased) on erineva

taustaga, kuid esindavad õpilaste huve so hindavad koolitoidu sobivust õpilastele. Toit peab

olema õpilastele sobilikult valmistatud (lõhn, maitse, tekstuur, välimus), mistõttu tuleb hinnata

konkreetselt neid kriteeriume.

4.6.6. Toidu tekstuuri hindamine

Vaidlustaja ei nõustu Hankija väitega, et kuna eri toitude tekstuurilised omadused on oma

olemuselt erinevad, siis ei ole võimalik ega otstarbekas kehtestada hanketingimustena

ammendavat ja universaalset kirjeldust sellest, milline tekstuur igal konkreetsel juhul

maksimumpunkte väärib. Ka ei nõustu Vaidlustaja Hankija väitega, et degusteerimise

korralduse detailsus ei suurendaks hindamise objektiivsust. Kui hinnatava toidu kvaliteet on

eelnevalt määratlemata ning samuti on määratlemata puudused, mille eest punkte alandatakse,

siis ei hinnata tegelikkuses mitte toidu tegelikku kvaliteeti vaid midagi, millest on igal hindajal

oma arusaam.

4.6.7. Hindamise läbipaistvust ja kontrollitavust ei taga üksnes degusteerimine mitmeliikmelise

komisjoni poolt, mille koosseisus on erinevate elualade esindajad, kuid kellel puudub valdavas

enamuses toidu sensoorse analüütika alane koolitus ja kogemus. Igal toidul on erinev tekstuur,

mis väärib erinevat hinnangut, kuid võimalik on erinevate toitude kategoriseerimine üldiste

kriteeriumite alusel ning kvaliteedikriteeriumide kehtestamine vastavatele kategooriatele.

Kvaliteedinõudeid on võimalik jätta kirjeldamata nn tarbijaküsitlust (nn tarbijate meeldivuse

test) kasutades, kuid selline meetod eeldab usaldusväärse ja võrreldava tulemuse saavutamiseks

hindajate arvu, mis oleks vähemalt 100 inimest.

4.6.8. Toidu menüüle vastavuse hindamine

Hankija vastuses sisalduvad menüü vastavuse hindamist puudutavad selgitused peaksid

sisalduma RHAD-is. Jätkuvalt on ebaselge, kui mitu punkti ühe või teise menüü puuduse eest

on igal hindajal õigus või kohustus vähendada.

4.6.9. Toidu välimuse hindamine

Vaidlusaja ei nõustu Hankija väitega, et hanketingimustes pole võimalik objektiivselt ette

kirjeldada toidu välimusele esitatavaid kvaliteedinõudeid. Igal toidul on erinev välimus, kuid

10 (38)

see ei tähenda, et ei ole võimalik sätestada mingite üldiste kriteeriumite alusel kategoriseeritud

toitude välimuse kvaliteedinõudeid. Ilma kvaliteedinõudeid koostamata on mõeldav nn

tarbijaküsitluse vormis hindamine, hindajate arv vähemalt 100 inimest.

4.6.10. Mitme toidukorra degusteerimine

Hankija vastuses sisalduvad mitme toidukorra degusteerimise korraldust puudutavad

täiendavad selgitused peaksid sisalduma RHAD-is.

Ebaselgeks jääb, kas igas Riigihanke osas korraldatakse igale pakkujale eraldi degusteerimine.

4.6.11. Degusteeritav toit

Erinevate toitude kvaliteedi hindamine ilma eelnevalt selgeid kvaliteedinõudeid ja punktide

mahaarvamiseks õigustavaid/kohustavaid puudusi määratlemata toob endaga kaasa pakkujate

ebavõrdse kohtlemise. Degusteerimise praegune korraldus selgitab välja hindajate keskmise

subjektiivse arvamuse toidu meeldivuse osas, kuid selline nn tarbijaküsitluse meetod eeldab

statistiliselt usaldusväärse ja võrreldava tulemuse saavutamiseks vähemalt sadat hindajat.

Praeguse hankekorralduse puhul tuleb Hankijal arvestada, et kui degusteeritakse erinevaid toite,

siis on äärmiselt keeruline tagada nende toitude kvaliteedi hindamise võrreldavus ning seeläbi

pakkujate võrdne kohtlemine.

Hankija vastuses degusteeritavate toitude valikut puudutavad selgitused peaksid sisalduma

RHAD-is.

Selgitamaks usaldusväärselt ja võrreldavalt välja kogu menüü kvaliteeti või meeldivust, tuleks

hinnata menüü kõigi päevade toite.

4.6.12. Degusteerimise ja hindamise korraldus, sh asukoht

Vaidlustaja ei nõustu Hankija seisukohtadega. Toidu sensoorse hindamise tulemust mõjutavad

oluliselt hindajate eelarvamused, sh toitlustaja isiku ning mingite toitude meeldivuse osas, ning

ka hindamise kestel toimivad nn välised mõjurid (ruumide väljanägemine, valgus, helid, lõhnad

jms).

4.6.13. Toitu hindav komisjon

Vaidlustaja nõustub, et Hankija hindamiskomisjonil peab olema vabadus oma tööd korraldada,

kuid see ei saa olla piiritu. Hankekomisjoni liikmete arvu määratlemine ja koosseisu

moodustamise põhimõtted ei ole käsitletavad hindamiskomisjoni poolse „oma töö

korraldamisena, vaid hanke tingimustena. Hankekomisjoni liikmete toidu sensoorse analüüsi

alane koolitatus ja kogemus mõjutavad otseselt nõudeid degusteerimise korraldusele. Nn tarbija

meeldivuse testi vahendusel kuuluma hindamiskomisjoni vähemalt 100 liiget.

Hankija selgitused hindamiskomisjoni moodustamise põhimõtete kohta peaksid sisalduma

RHAD-is.

4.6.14. HD p 12.1. - läbirääkimised

Vaidlustaja peab eriti probleemseks Hankija seisukohta, et läbirääkimiste käigus võib Hankija

anda pakkujatele võimaluse täpsustada ja vajadusel täiendada oma pakkumust üksnes juhul, kui

esinevad HD p-is 7.2 sätestatud alused, st et pakkumusel on 1-10 mittevastavust. Pakkumuse

mittevastavuse korral ei tohiks Hankija võrdse kohtlemise tagamiseks pidada mingeid

läbirääkimisi selleks, et vastav pakkuja saaks oma pakkumust täiendada.

Mis puudutab Hankija soovi olla paindlik hankelepinguga toitlustaja kasutusse antavate

ruumide inventari ja sisustuse osas, siis selleks ei ole vajalik läbirääkimiste pidamine ja

võimalik on sätestada Hankelepingu projekt kohe selliselt, et edukale pakkujale üleantava

inventari ja sisustuse lõplik loetelu fikseeritakse alles hankelepingu sõlmimisel.

4.6.15. Vastavustingimused kõigi Riigihanke osade alajaotus „Pakkumus ehk kahe nädala

menüü“

Vaidlustaja ei nõustu Hankija seisukohaga, nagu ei oleks nn näidismenüü esitamise nõue

11 (38)

suunatud pakkujate võimekuse hindamisele. Hinnatakse pakutava toidu vastavust menüüle ehk

pakkuja võimekust valmistada toitu vastavalt menüüle.

Vaidlustaja ei nõustu Hankija väitega, et hangitava teenuse sisuks ei ole (ka) menüü koostamine.

Hankelepingute projektides sisaldub eraldi kohustusena kogu lepingu kestel jooksvalt vähemalt

kahe nädalase koolilõuna menüü koostamise kohustus.

Hinnang küsimusele, kas iga väiksemagi sisulise puuduse korral kuulub pakkumus

tagastamisele RHS § 114 lg 2 alusel sõltub HD p 7.2 lõplikust sõnastusest.

4.6.16. Hankelepingu projekt p 4.1 – koolilõuna maksumus

Hankija ei ole RHAD-is ega ka vastuses vaidlustusele selgelt välja öelnud, mis on Hankija poolt

hangitava teenuse eest tasumisele kuuluv teenuse hind. Samuti ei ole Hankelepingu projektis

sätestatud üheselt mõistetavat Hankija kohustust toitlustajale seda hinda tasuda.

Hankija vastusest saab järeldada, et teenuse hinnaks on parasjagu kehtiv koolilõuna maksumus,

mis sisaldab ka lapsevanema osalust. Samuti saab samas punktis esitatud selgitusest järeldada,

et Hankija näeb endal kohustust tasuda toitlustajale teenuse hind toitlustamiskuule järgneva

kalendrikuu 20-ndaks kuupäevaks tervikuna, s.o sõltumata sellest, kas lapsevanem on selleks

kuupäevaks oma osaluse Hankijale tasunud või mitte. Need selgitused peaksid sisalduma

Hankelepingu projektis.

4.6.17. Hankelepingu projekt p 4.1 – koolilõuna maksumuse muutmine / indekseerimine

Vaidlustaja ei nõustu Hankija seisukohaga nagu tuleneks Hankija õigus hankelepingus

kokkulepitavat koolilõuna maksumust (teenuse hinda) muuta kohaliku omavalituses korralduse

seaduse (edaspidi KOKS) § 22 lg 1 p-ist 5 ja PGS § 42 lg-st 5.

KOKS § 22 lg 1 p 5 sätestab kohaliku omavalitsuse volikogu pädevuse toetuste andmise ja valla

või linna eelarvest finantseeritavate teenuste osutamise korra kehtestamiseks. Hankelepinguga

kokkulepitav teenuse hind ei ole toetuse andmine ja Hankijal ei ole seadusest tulenevat õigust

sõlmitud hankelepingut ühepoolselt muuta.

PGS § 42 lg 5 käsitleb riigi poolt kohalikule omavalitsusele eraldatava „koolilõuna

toetuse“ kasutamise tingimuste ja korra kehtestamist valla- või linnavolikogu poolt.

Hankelepingu alusel toitlustajale tasutav teenuse hind ei ole osundatud „koolilõuna toetus“ ja

Hankijal ei ole õigust sõlmitud hankelepingut ühepoolselt muuta.

Vaidlustaja ei nõustu Hankija väitega, et Hankelepingu projekti p 4.1 ei anna Hankijale õigust

koolilõuna maksumust ja XL-portsjoni maksumust omal äranägemisel ühepoolselt ka alandada.

Osundatud Hankelepingu projekti sättest ei tulene üheselt, et koolilõuna ja XL-portsjoni

maksumuse muutmine toimub üksnes indekseerimise teel.

Vaidlustaja ei nõustu Hankija väitega, et hankelepinguga kokkulepitava (koolilõuna pakkumise)

teenuse hinna kehtestamine ja selle (ühepoolne) muutmine (sh kord sõlmitud hankelepingu

osas), on kohaliku omavalitsuse avalik-õiguslik ülesanne. Siin on tegemist põhimõttelise

vääritimõistmisega - ühestki seadusest ei tulene kohalikule omavalitsusele kohustust määrata

kindlaks hangitava toitlustusteenuse hind.

Hankija täiendavad indekseerimist puudutava täiendavad selgitused peaksid sisalduma

hankelepingus. Asjaolust, et Hankelepingu projekti p-i 4.1 kohaselt toimub koolilõuna

maksumuse indekseerimine igal aastal ei võimalda loogilist järeldust, et indekseerimine toimub

vaid kord aastas.

Jätkuvalt on mh ebaselge, kas toitlustajal on kohustus pakkuda XL-portsjoneid.

4.6.18. Hankelepingu projekt p 4.1 – hommikupudru hind

Kui hommikupudru hinna kehtestamise õigus on ühepoolselt Hankijal, siis on tegemist RHS § 3

p-is 2 sätestatud asjakohasuse ja põhjendatuse põhimõtete rikkumisega. Lisaks on tegemist

ebamõistlikult kahjustava tüüptingimusega VÕS § 42 lg 3 p-ide 14 ja 15 tähenduses (koosmõjus

VÕS § 44) – Hankijale antav teenuse hinna ühepoolse muutmise sisuliselt piiramatu õigus

kahjustab toitlustajat ebamõistlikult.

12 (38)

4.6.19. Hankelepingu projekt p 4.2 – lapsevanema omaosaluse maksetingimus ning „kogu

summa“

Lapsevanema omaosaluse maksetingimuste ja -korralduse reguleerimine Hankelepingu

projektis on üleliigne ja ebavajalik – lapsevanem ei ole hankelepingu pooleks ning Hankija

selgitustest ilmneb, et lapsevanema omaosaluse Hankijale sooritatavast maksest ei sõltu

Hankija kohustus tasuda toitlustajale hangitud teenuse hind.

4.6.20. Hankelepingu projekt p 4.3 – õpilase puudumisest teavitamine

Toitlustaja õigused teenuse hinnale sõltuvad õpilase puudumise ja toidukorra väljastamise

fikseerimisest, mistõttu peavad ka vastavad reeglid olema selged. Toitlustaja vaatest ei ole

piisav, et Hankija osundab ebamääraselt ARNO e-keskkonna kasutamisele ning Hankija

vastuses selles keskkonnas lapsevanemale kättesaadavale juhendile.

4.6.21. Hankelepingu projekt p 4.3 – õpilasele toidu väljastamise registreerimata jätmine

Vaidlustaja ei leidnud Hankelepingu projektist sätet, mille kohaselt on Hankija kohustatud

tasuma toitlustajale tellitud toidu eest ning toidukorra väljastamise registreerimine või

mitteregistreerimine ei oma sealjuures tähtsust. Hankija selgitused peavad kajastuma

Hankelepingu projektis.

Kui toidukorra väljastamine ei oma mingit mõju toitlustaja ja Hankija õigustele ja kohustustele,

siis on lapsevanema omaosaluse arvestamise reeglid Hankelepingu projektis üleliigsed.

4.6.22. Hankelepingu projekt p 4.3 – õpilasele toidu väljastamise registreerimata jätmine

Ebaselguse kõrvaldamiseks tuleb Hankijal ühtlustada kasutatavad mõisted ning kasutada

soovitavalt läbivalt vastavates kohtades mõistet „õpilaspilet“. Hankija vastuses sisalduvad

selgitused peavad sisalduma Hankelepingu projektis.

4.6.23. Hankelepingu projekt p 4.3 – koolilõuna toetus

Hankija selgitustest nähtuvalt on koolilõuna toetust puudutavad Hankelepingu projekti sätted

täiesti üleliigsed. Kui koolilõuna toetus puudutab üksnes Hankijale riigi poolt makstud toetuse

kasutamise tingimusi, siis see, millistest vahenditest Hankija teenuse hinna tasumist rahastab,

on Hankija nö siseasi, mis ei puutu toitlustajasse.

4.6.24. Hankelepingu projekt p 5.1.8 – koolilõuna menüü kooskõlastamine

Hankija osundatud õigusaktidest ei tulene Hankija õigust või kohustust sätestada endale

hankelepingutes toitlustaja koostatud menüüde kooskõlastamise õigust. Kui Hankija soovib ise

määrata, missuguseid toite toitlustaja peab vastavates koolides valmistama, siis tuleks see

RHAD-i kirja panna. Olukorras, kus RHAD-is puudub regulatsioon selle kohta, kuidas

lahendada võimalik lepingupoolte konflikt menüü kooskõlastamisel, on tegemist ebamõistlikult

kahjustava tüüptingimusega VÕS § 42 lg 3 p-ide 14 ja 15 tähenduses (koosmõjus VÕS §-iga

44).

Tagamaks Hankija põhjendatud huvi kontrollida menüü vastavust lepingule, tehnilisele

kirjeldusele ning õigusaktides sätestatud nõuetele on täiesti piisav sätestada toitlustajale

kohustus esitada Hankijale igakordselt uue menüü projekt vähemalt kaks nädalat enne selle

kehtivuse algust ette.

4.6.25. Hankelepingu projekt p 5.1.10 – koolipuhveti pidamine

Hankijal ei ole keeruline iga kooli puhul selgelt sätestada, kas toitlustajal on vastavas koolis

puhveti pidamise kohustus või mitte. Puhveti pidamise võimalus/kohustus mõjutab oluliselt

toitlustaja kulusid ja tulusid ning pakkujatele on oluline ette teada, kas neil vastav võimalus ja

kohustus vastavas koolis on või mitte.

4.6.26. Hankelepingu projekt p 5.1.37 – turvalisuse tagamine

Ohutuse ja turvalisuse tagamine on erinevad mõisted. Üks asi on kohustus osutada toitlustamise

13 (38)

teenust ohutult ja teine asi on tagada söögisaalis turvalisus ja kord. Viimane on kooli juhtkonna

ja õpetajate ülesanne (PGS § 4 lg 2, § 7 lg 1, § 71 lg 1, § 44 lg-d 1-5 ja 7, § 58 lg 1). Toitlustajal

puudub seadusest tulenev õigus rakendada koolis turvalisuse tagamiseks vastavaid tugi- ja

mõjutusmeetmeid, samuti kehtivad turvateenuse osutamisele oma kindlat nõuded

(turvategevuse seaduse § 9 ja § 11 lg 5).

4.6.28. Vaidlustaja jääb oma vaidlustuses esitatud väidete ja seisukohtade juurde ilma

lisamärkusteta järgmistes punktides:

- Hankelepingu projekt p 5.1.32 – Ruumide, Seadmete ja Sisustuse hooldus enne Lepingu

lõppemist;

- Hankelepingu projekt p 10.3 – Hankija õigus hankelepingu erakorraliseks ülesütlemiseks

kahekuulise etteteatamisega;

- Hankelepingu projekt p-id 10.4.1, 10.4.3 ja 10.4.5 – Hankija õigus hankelepingu

erakorraliseks ülesütlemiseks ilma etteteatamiseta.

5. Tartu Linnavalitsus vaidleb vaidlustusele vastu.

5.1. HD p 6.7 - pakkumuse esitamine üksnes kahes osas

Vaidlustaja ei ole põhjendanud, kuidas nõue tema õigusi rikub ja/või kuidas huve kahjustab.

RHS § 27 lg 1 võimaldab hankijal otsustada, millistes osades võib pakkuja pakkumuse esitada.

Riigihanke jagamine osadeks ning pakkumuste esitamise piiramine maksimaalselt kahele osale

on kehtestatud eesmärgiga tagada teenuse osutamise hajutatus, vähendada riske ning

soodustada mitme teenuseosutaja kaasamist. Tegemist on hankestrateegilise otsusega.

Hankija hinnangul ei ole võimalik leida kõiki pakkujaid võrdselt kohtlevat regulatsiooni, mis

võimaldaks olukorra, kus ei piirata pakkumuste arvu, kuid soovitakse piirata sõlmitud lepingute

arvu.

5.2. HD p-id 7.2 ja 7.3

5.2.1. Juhindudes RHS § 126 lg-st 2 on Hankijal õigus otsustada, kuidas sotsiaal- ja

erimenetluse kord kehtestada. HD p-i 7.1 kohaselt lükkab hankija pakkumuse tagasi, kui

pakkumus ei vasta alusdokumentides esitatud tingimustele va p-is 7.2 märgitud juhul. HD p-i

7.1 ei ole vaidlustatud. Vaidlustajal puudub HD p-ide 7.2 ja 7.3 vaidlustamise õigus, kuna HD

p-id 7.2 ja 7.1 koosmõjus laiendavad Vaidlustaja õigusi, mitte ei piira neid.

5.2.2. HD p 7.2 sätestab, et kuni 10 (kümme kaasarvatud) puudusega pakkumust ei lükata

tagasi, vaid antakse üks võimalus puudus(ed) parandada (esitada kohandatud pakkumus).

Sellisel juhul võib Hankija pidada pakkumuse üle läbirääkimisi HD p-i 12 kohaselt. Kui

pakkuja esitab läbirääkimiste käigus kohandatud pakkumuse ja likvideerib mittevastavused,

tunnistatakse pakkumus vastavaks. Kui pakkuja puudusi ei likvideeri või esitab läbirääkimiste

käigus uue(te) puudus(te)ga kohandatud pakkumuse, lükatakse pakkumus tagasi.

5.2.3. HD p 7.2 on erinorm p-i 7.1 suhtes. Üle kümne (11 puudust ja rohkem) puuduse korral

läbirääkimistesse ei minda. Kuna tegemist on sotsiaal- ja eriteenuse menetlusega, kohaldub

RHS § 114 vaid ulatuses, milles HD ei sätesta teisiti. Riigihankes sätestab HD erisuse, mis

soodustab pakkujaid, kui pakkumuses on kuni 10 puudust, mida saab läbirääkimiste käigus

kõrvaldada. Sellega on pakkujate õigusi pigem laiendatud. 1-10 puudusega pakkumust ei lükata

tagasi, vaid antakse võimalus läbirääkimistel puudused parandada (esitada kohandatud

pakkumus). Laiem õiguste andmine ja mitte kohene pakkumuse tagasi lükkamine ei kahjusta

Vaidlustaja huve.

5.2.4. Hankija praktikas on olnud vaid ühel korral olukord, kus ühe pakkuja pakkumuses ei

esinenud ühtegi puudust.

14 (38)

5.3. HD p 8.1.1 - degusteerimine ja hindamine

5.3.1. Hindamise kriteeriumi alakriteeriumid (maitse/lõhn, tekstuur, vastavus menüüle,

välimus) koos osakaaludega on sätestatud juhindudes RHS § 85 lg-st 9. Hankijal ei ole

kohustust konkretiseerida, mida tähendavad toidu maitseomadused, tekstuur, lõhn ja välimus.

Need mõisted on selged ja ühemõttelised. Pakkujad, kes toitlustusteenuse hangetel osalevad või

hangetest huvituvad, on oma eriala spetsialistid ja eriteadmistega isikud ning saavad aru, mida

komisjon hindab ja kui palju punkte selle eest saada võib.

5.3.2. EL hankedirektiivid (EKo C-6/15) ega RHS ei kohusta avaldama hindamise täpsemat

metoodikat. RHAD-is on hindamise ese (toit/jook), ulatus (hinnatakse nelja kriteeriumi:

maitse/lõhn, välimus, vastavus menüüle ja tekstuur), maksimaalne punktisumma ja

arvutusloogika (punkte alandatakse poole või ühe punkti kaupa) üheselt määratletud ning

kohaldub võrdselt kõigile pakkujatele. Hankija jaoks on oluline, et menetluse käigus oleks

võimalik tuvastada pakkumuste majanduslik soodsus, sh kvaliteet. RHAD-is kehtestatud

hindamise raamistik piisavalt selge, et komisjon saaks teha informeeritud otsuseid ning

rakendada hindamisel mõistlikku kaalutlusruumi.

5.3.3. Toidu maitse ja lõhna hindamine

5.3.3.1. Vaidlustaja väitel puudub regulatsioon selle kohta, kuidas ja mida täpselt lõhna ja

maitse osas hinnatakse, sh kuidas peab olema valmistatud toit selleks, et saada maitse ja lõhna

osas maksimumpunktid. Samuti heidetakse ette, et RHAD-is ei leidu komisjoni liikmete

kohustust oma hinnanguid või punktide alandamist põhjendada ega regulatsiooni, mitu korda

on komisjoniliikmetel õigus alandada punkte toidu maitse ja lõhna eest.

Hankija ei nõustu Vaidlustajaga, et sätestatud regulatsioon on vastuolus RHS § 3 p-ga 1.

Pakkumuste hindamine võib sisaldada subjektiivseid elemente. HD p-i 8.1.1 kohaselt

hinnatakse koolis pakutavat koolilõunat degusteerimise kaudu, mh toidu maitset ja lõhna

(maksimaalne punktide arv 10). Toidu degusteerimine on oma olemuselt kvaliteedihindamine,

mille puhul ei ole võimalik kehtestada ammendavat loetelu kõikidest võimalikest maitse- või

kvaliteedierinevustest. Seda, milline toidu „lõhn“ või „maitse“ väärib maksimumpunkte, ei ole

võimalik objektiivselt HD-s täpsemalt lahti kirjutada, sest tegemist on subjektiivse hindamise

kriteeriumiga. Just mitme liikmelise komisjoni poolt läbiviidav degusteerimine võimaldab

hinnata toidu tegelikku maitseomadust ja kvaliteeti.

5.3.3.2. Degusteerimisega seotud hindamiskriteeriumide täielik ja ammendav ette

määratlemine ei ole alati võimalik, kuna hinnatav objekt — toit — võib varieeruda ning kõiki

võimalikke pakutavaid toite sh maitse- ja kvaliteedierinevusi ei ole võimalik eelnevalt

kirjeldada. Seetõttu ei ole Hankija sõnastanud eraldi loetelu konkreetsetest alustest, mille puhul

komisjon peaks punkte vähendama. Hankija on seadnud üldised raamid hindamisele.

5.3.3.3. Vastavalt hindamiskriteeriumile alandavad komisjoni liikmed punkte kas poole (0,5)

või ühe (1) punkti kaupa. Iga punktide alandamine peab olema komisjoni liikme poolt

põhjendatud. Kui komisjoni liige tuvastab asjaolu, mis tema hinnangul õigustab punktide

vähendamist, otsustab ta siseveendumuse alusel, kas vastava puuduse kaal on selline, mis toob

kaasa 0,5 või 1 punkti vähendamise. Sama asjaolu eest ei ole lubatud korduvalt punkte

vähendada. Samas ei ole piiratud erinevate puuduste arv, mille eest võib punkte vähendada. Kui

komisjoniliige tuvastab näiteks neli erinevat maitse või lõhnaga seotud puudust, võib ta

vähendada punkte maksimaalselt neli ning minimaalselt kaks punkti juhul, kui iga puuduse eest

vähendatakse 0,5 punkti. Seega kehtib põhimõte, et iga punktivähendus peab olema otseselt

seotud konkreetse põhjendusega. Komisjoni liikmetel ei ole õigust vähendada punkte

põhjendusi esitamata või sellisel subjektiivsel põhjusel. Kõik punktide vähenduste alused

15 (38)

kajastatakse toidu degusteerimise hindamistabelis.

5.3.3.4. RHS § 85 lg 1 ei nõua, et hindamise kriteeriumid peaksid olema „objektiivsed“ ja

kvalitatiivsed hindamise kriteeriumid võivad olla ka subjektiivsed. Ka kohtupraktikas on leitud,

et RHS ei välista subjektiivsete elementide hindamist ning kvaliteedikriteeriumi kasutamine

riigihangetes ei ole koheselt õigusvastane põhjusel, et see sisaldab subjektiivseid elemente

(TlnHKo 3-20-1198 p 17, VAKO 188-21/235167). Riigikohus on 11.12.2020 otsuses (3-20-

1198, p 18) märkinud järgmist: [---] hindamisel ei saa subjektiivsust kunagi täielikult välistada

ja hindamiskriteeriumid ei pea olema detailsed. Kontrollitavus on tagatud komisjoni liikmete

antud punktide põhjendatuse kaudu. Hindamise korralduslikud küsimused ja komisjoni

koosseis ei saa pakkuja subjektiivseid õigusi mõjutada.

5.3.3.5. RHAD-is on subjektiivsuse riski maandatud mitme täiendava meetmega.

Degusteerimist viib läbi mitme liikmeline komisjon, kuhu lisaks Riigihanke läbiviijatele

kuuluvad mh toitumisspetsialistid, toidu tehnoloogid ning toidu lõpptarbijate esindajad - sh

õpilased, hoolekogu liikmed (toidu eest tasujad) ja kooli juhtkonna liikmed. Mitmekesine ja

erialaselt pädev koosseis tagab erinevate vaatenurkade esindatuse ning vähendab üksikute

hinnangute võimalikku kallutatust. Subjektiivsust vähendab ka hindepunktide kujunemise

metoodika – komisjoni liikmete poolt antud kõrgeim ning madalaim hinne eemaldatakse ning

lõpphinne kujuneb ülejäänud punkide aritmeetilise keskmisena. Lisaks on punktide

vähendamine rangelt struktureeritud – komisjoni liikmed võivad punkte alandada üksnes poole

(0,5) või terve punkti (1) kaupa ning iga vähendamine peab olema põhjendatud.

5.3.4. Toidu tekstuuri hindamine

5.3.4.1. Pakkumuste hindamine võib sisaldada subjektiivseid elemente. HD p 8.1.1 sätestab, et

koolilõuna hindamine toimub degusteerimise teel ning üheks alakriteeriumiks on toidu tekstuur,

mille maksimaalne punktisumma on määratletud (maksimaalselt 10 punkti). Seega on

hindamise ese, ulatus ja punktiskaala üheselt kindlaks määratud ning kohaldub kõikidele

pakkujatele võrdselt.

5.3.4.2. Otstarbekas ei ole kehtestada RHAD-is ammendavat ja universaalset kirjeldust sellest,

milline tekstuur väärib igal konkreetsel juhul maksimumpunkte.

5.3.4.3. Hindamise läbipaistvuse ja kontrollitavuse tagamiseks toimub degusteerimine mitme

liikmelise komisjoni poolt, mille koosseis tagab erinevate kompetentside kaasamise. Punktide

kujunemise kord ning nende arvestamise metoodika on RHAD-is sätestatud. Lisaks peab iga

punktide alandamine olema põhjendatud ning vastavad põhjendused fikseeritakse

hindamislehtedel, mis tagab tulemuste kontrollitavuse.

5.3.4.4. Igal toidul on erinev tekstuur ja näiteks õhuline tekstuur ei ole alati iga toidu puhul

parim. Degusteerimine mitme inimese poolt võimaldab tuvastada pakkuja poolt pakutava toidu

parima ja sobivaima tekstuuri

5.3.5. Toidu menüüle vastavuse hindamine

HD p-is 8.1.1 on sätestatud, et hinnatakse koolis pakutava toidu vastavust menüüle järgmiste

komponentide lõikes: põhitoit, lisandid, leiva/saia valik, jook (maksimaalne punktide arv 10).

Samas punktis on sätestatud, et Hankijal on õigus valida lõunaks pakutav toidukord või

toidukorrad (võib olla ka mitu degusteerimist) pakkuja esitatud pakkumusest, mida pakkuja

kohustub degusteerimiseks Hankijale pakkuma ühes pakkuja poolt valitud koolis. Pakutav

koolilõuna peab olema sel päeval valmistatud ainukese valikuna (st ühtegi teist toidu- ja

joogivalikut koolilõunana õpilastele lisaks ei pakuta v.a eritoit nt gluteeni või laktoosi vms

talumatusega õpilasele) kõigile õpilastele, kellele sel päeval toit on tellitud. Seega hinnatakse,

16 (38)

kas koolis tegelikult pakutav põhitoit, lisandid, leiva/sepiku valik ja jook vastavad täielikult

pakkumuses esitatud menüüle. Maksimumpunktid on pakkujal võimalik saada juhul, kui kõik

nimetatud komponendid vastavad pakkumuses esitatule. Komisjoni liikmed ei või punkte

vähendada ilma sisulise põhjenduseta. Ühe ja sama puuduse (mittevastavuse) eest ei ole

komisjoni liikmel õigust vähendada rohkem kui üks punkt.

5.3.6. Toidu välimuse hindamine

Pakkumuste hindamine võib sisaldada subjektiivseid elemente. HD p-i 8.1.1 kohaselt

hinnatakse koolis pakutavat koolilõunat degusteerimise kaudu, mh toidu välimust

(maksimaalne punktide arv 10). Toidu välimust ei ole võimalik HD-is maksimumpunktide

saamiseks ammendavalt ja objektiivselt kirjeldada ja tegemist on sisult kvalitatiivse ja

hinnangulise kriteeriumiga. Degusteerimine mitme inimese poolt võimaldab tuvastada pakkuja

poolt pakutava toidu parima ja sobivaima välimuse. Iga punkti vähendamine peab olema

sisuliselt põhjendatud ning ühe ja sama puuduse eest ei ole lubatud punkte korduvalt vähendada.

5.3.7. Mitme toidukorra degusteerimine

Hankijal on õigus otsustada, kuidas sotsiaal- ja erimenetluse kord kehtestada.

Hankija eesmärgiks on degusteerida ja hinnata pakkuja pakutavat toitu HD p-i 8.1.1 alusel ja

selgitada välja parim pakkumus igas Riigihanke osas. Hankijal on õigus valida lõunaks pakutav

toidukord või toidukorrad (võib olla ka mitu degusteerimist) pakkuja esitatud pakkumusest,

mida pakkuja kohustub degusteerimiseks Hankijale pakkuma ühes pakkuja poolt valitud koolis.

Asjaolu, et Hankijal on õigus valida degusteerimiseks üks või mitu toidukorda, ei tähenda, et

erinevate pakkujate suhtes kohaldataks erinevat hindamiskorda. Hankija lähtub põhimõttest, et

sama hankeosa kõigi pakkujate puhul kohaldatakse ühesugust lähenemist – kui otsustatakse

degusteerida ühte toidukorda, tehakse seda kõigi pakkujate puhul; kui kahte, siis samuti kõigi

pakkujate puhul.

5.3.8. Degusteeritav toit

Hankijal on õigus otsustada, kuidas sotsiaal- ja erimenetluse kord kehtestada.

Degusteerimine on otseselt seotud konkreetse pakkuja pakkumusega. Hankija saab valida

degusteerimiseks üksnes sellise toidukorra, mis sisaldub pakkuja poolt esitatud kahe nädala

menüüs. Seega hinnatakse iga pakkuja puhul tema enda pakutud lahenduse kvaliteeti ja

vastavust pakkumusele. Hankijal puudub õiguslik alus ette kirjutada, milliseid konkreetseid

toite pakkujad peavad oma pakkumustes esitama. Menüü koostamine on pakkuja pädevuses.

Komisjon hindab pakkuja menüüs nimetatud toitu ja paneb punkte lähtuvalt selle toidu

maitseomadustest, tekstuurist, välimusest ja vastavusest menüüle. Toidule ei anta hindepunkte

võrrelduna teiste pakkujate toiduga. Kuna Hankijal on õigus valida lõunaks pakutav toidukord,

valib ta selle pakkujate menüüdest lähtuvalt nii, et hinnatavad toidud oleksid vähemalt

samalaadsed.

5.3.9. Degusteerimise ja hindamise korraldus, sh asukoht

5.3.9.1. Vaidlustaja hinnangul ei taga degusteerimise korraldus, mille puhul on toidu hindajatele

pakkuja isik teada ning hindamine toimub erinevates ruumilistes tingimustes, pakkujate võrdset

kohtlemist ega hindamise läbipaistvust ega kontrollitavust. Hankija hinnangul ei pea toidu

degusteerimine toimuma samal ajal ega samades ruumilistes tingimustes. Toidu degusteerimine

erineval ajal ei muuda hindamist õigusvastaseks.

Tegemist on praktilise kaalutlusega. Koolide köögi suurused ei võimalda mitmel pakkujal

korraga valmistada toitu ja seda komisjonile serveerida. Tartu linna koolide toitlustajatele on

koolide söökla- ja köögiruumid antud tasuta kasutusse. Seega on õiguslikult välistatud teiste

toitlustajate puhul toidu tegemine koolis, mis on juba hankelepinguga antud tasuta kasutusse

teisele ettevõtjale. Samuti tuleb arvestada, et ühe kooli köögi- ja sööklaruumides saab tegutseda

korraga üks pakkuja. Reaalses elus on võimatu, et kõik pakkujad lähevad ühe kooli kööki ja

17 (38)

hakkavad kõigile kooli õpilastele samal ajal toitu valmistama. Ühe portsjoni kaupa toidu

valmistamine spetsiaalselt komisjoni liikme(te) jaoks ei peegeldaks toidu valmistamise

tingimusi sarnaselt hankelepingu täitmise ajaga.

5.3.9.2. Vaidlustaja ei ole selgitanud, kuidas asjaolu, et toidu valmistaja isik on hindajatele

teada, tingib läbipaistmatu hindamise või pakkujate ebavõrdse kohtlemise. Pakkuja isik ei ole

hindamise ese. Toitu hinnatakse lähtudes toidu omadustest. RHS ei nõua anonüümset hindamist

ega kehtesta nõudeid degusteerimise läbiviimisele. Hankija kehtestatud metoodika on

otstarbekas ja mõistlik ja tugineb pikaajalisele kogemusele.

5.3.10. Toitu hindav komisjon

5.3.10.1. Hankija määrab degusteerimise/hindamise komisjoni koosseisu (mis on osaliselt

Riigihanke osades erinev) ja selle kuidas täpselt degusteerimine /hindamine läbi viiakse.

Hindamiskomisjonil peab olema vabadus oma tööd korraldada (Euroopa Kohtu otsus C-6/15 p

29 ).Vastavas hankeosas hindab kõikide pakkujate toite üks ja sama komisjon ning komisjoni

liikmete arv on sama. Komisjoni liikmete koosseis ega haridus ei riku Vaidlustaja õigusi ega

anna alust RHAD-i vaidlustada. Hankija sooviks on komisjoni kaasata konkreetsele hanke osale

vastava kooli õpilasi, vastava kooli hoolekogu liikmeid ja töötajaskonda. Oluline on, et kõiki

vastavas osas degusteerimisele kuuluvaid toite hindab sama komisjon.

5.3.10.2. Komisjoni liikmeteks on vastava valdkonna eriteadmistega isikud: Tartu

Rakendusliku Kolledži (endine Tartu Kutsehariduskeskus) toidutehnoloog/toitlustamist õpetav

õppejõud, Tartu Linnavalitsuse haridusosakonna esindaja, riigihanke korraldamise eest

vastutav isik, kes omab VOCO pagarkondiitri IV kategooria tunnistust, lisaks koolijuhid,

õpilaste esindajad, hoolekogu esindajad, koolidest veel kas tervisemeeskonna liige,

majandusjuhataja või kooli töötaja kooli enda valikul. Lisaks kuulub komisjoni vähemalt üks

õigusalase haridusega liige, kellel on toitlustushangete läbiviimise kogemus üle kümne aasta.

Hankija ei nõustu, et komisjoni moodustamise täpsem reguleerimata jätmine rikuks pakkujate

võrdse kohtlemise põhimõtet. Komisjoni koosseisu ja liikmete arvu määramine on hankija

sisemine töökorralduslik küsimus. Komisjoni koosseis määratakse sisekorraldusliku aktiga

ning see ei kujuta endast hindamiskriteeriumi ega mõjuta pakkujate võrdset kohtlemist, kui

kõiki sama hankeosa pakutavaid toite hindab sama komisjoni koosseis.

5.4. HD p 12.1 - läbirääkimised

5.4.1. Läbirääkimised ei ole sotsiaal- ja eriteenuste erimenetluses keelatud. RHS § 126 lg 7

kohustab hankijat järgima vaid valitud RHS-i sätteid, millest ükski ei keela läbirääkimiste

pidamist.

Riigihankes sätestab RHAD erisuse, mis soodustab pakkujaid, st 1-10 puuduse ehk RHAD-is

sätestatud nõuetele mittevastavuse korral on pakkujal võimalik need läbirääkimistes

kõrvaldada. Hankija otsustada on, mille üle läbi räägitakse.

HD p-i 12.2 kohaselt ei ole läbirääkimiste pidamine kohustuslik ja juhul, kui Hankijal

pakkumuse osas küsimusi ei ole, võib ta teha otsused pakkumuste kohta ilma läbirääkimisi

pidamata.

5.4.2. Läbirääkimiste pidamine

5.4.2.1. Hankija peab regulatsioonist tulenevalt alati andma võimaluse puuduse või puudused

parandada ja esitada kohandatud pakkumus kui esialgses pakkumuses on 1-10 (kaasa arvatud)

puudust. Regulatsioon ei piira Vaidlustaja õigusi. Läbirääkimiste käigus võib Hankija anda

pakkujatele võimaluse täpsustada ja vajadusel täiendada oma pakkumust, üksnes juhul kui

esinevad HD p-is 7.2 alused ehk pakkumuses on 1-10 puudust/mittevastavust RHAD-is

18 (38)

sätestatud nõuetele. Peale pakkumuse kohandamist kontrollib Hankija uuesti pakkumuse

vastavust, juhindudes HD p-ist 12.1. Pakkujale ei anta pakkumuse kohandamiseks võimalust

kui pakkumuses on 11 ja rohkem puudust ja pakkumus lükatakse HD p-i 7.1 alusel tagasi.

5.4.2.2. Tulenevalt HD p-ist 12.1 on läbirääkimiste esemeks muuhulgas ka lepingu objekti

kirjeldus. Hankija pidas seda vajalikuks põhjusel, et hankelepinguga antakse tulevasele

toitlustajale üle ka köögis paiknev tehnika (seadmete nimekirja alusel, mis on RHAD-i

dokument ja tulevane hankelepingu lisa). Ühel korral on juhtunud, et üks tehnika seade läks

hankemenetluse ajal rikki ja seda ei olnud enam võimalik kasutada ega toitlustajale üle anda-

seega muutunud oli hankemenetluse ajal lepingu objekt kuna nimetatud seade oli lepingu

objekti osa. Hankijal tuli läbirääkimiste käigus küsida pakkujatelt, kas pakkujad on nõus

esitama pakkumuse ka juhul, kui nimetatud seadet enam köögis ei ole ja toitlustajale üle ei anta.

Selline regulatsioon ei ole vastuolus RHS-iga, kuna kohtleb kõiki pakkujaid võrdselt ja

läbirääkimisi peetakse kõikide pakkujatega ühetaoliselt nagu nähtub ka eelnevast näitest.

5.5. Vastavustingimused kõigi Riigihanke osade alajaotus „Pakkumus ehk kahe nädala menüü“

5.5.1. Kahe nädala menüü esitamine ei ole kvalifitseerimise tingimus. Hankijal on õigus

kehtestada RHAD-is Hankijale sobivad vastavustingimused. Praegusel juhul on HD p-ide 6.5

ja 6.6 kohane menüü vastavustingimus ja hindamise kriteeriumi ese.

5.5.2. Hankija ei kahtle Vaidlustaja ega teiste pakkujate võimekuses/suutlikkuses menüüd

koostada. Hankijat huvitab, millise menüü pakkujad koostavad. Menüü koostamisel võtab

pakkuja endale kohustusi menüü mitmekesisusega seoses ja võimaldab Hankijal seda

pakkumuste hindamise etapis kontrollida. Kahe nädala menüü on vajalik hindamise kriteeriumi

täitmise kontrollimiseks.

5.5.3. Menüüs nõutud andmed ei ole ebamõistlikud ega ülemäärased. Need on otseselt seotud

hankelepingu esemega – koolilõuna valmistamise ja pakkumisega – ning võimaldavad hinnata,

millist teenust pakkuja tegelikult osutab, millistest toorainetest toit koosneb ning milline on

selle toiteväärtus. Sarnaselt tehnilise kirjeldusele on ka vastavustingimuste kujundamisel

Hankijal ulatuslik kaalutlusruum, kuivõrd Hankija on ainuõigus otsustada, millistele

tingimustele vastavaid pakkumusi ta soovib saada.

5.5.4. Menüü on pakkumuse osa, mille abil saab Hankija hinnata pakkumust HD p-is 8.1 toodud

hindamise kriteeriumite alusel:

1) HD p-i 8.1.2 kohaselt hindab Hankija menüüs töödeldud toorainete (poolfabrikaatide)

kasutamist (10 punkti);

2) HD p-i 8.1.3 kohaselt hindab Hankija menüü mitmekülgsust põhitoorainete osas (10

punkti);

3) HD p-i 8.1.4 kohaselt hindab Hankija menüü mitmekülgsust praepäevadel sooja lisandi

osas (10 punkti);

4) HD p-i 8.1.5 kohaselt hindab Hankija menüü mitmekülgsust salatite või

salatikomponentide osas (10 punkti);

5) HD p-i 8.1.6 kohaselt hindab Hankija menüü mitmekülgsust terviseampsu köögivilja

osas (5 punkti);

6) HD p-i 8.1.7 kohaselt hindab Hankija menüü mitmekülgsust terviseampsu

puuviljade/marjade osas (5 punkti);

7) HD p-i 8.1.8 kohaselt hindab Hankija menüü mitmekesisust kaunviljade kasutamise

osas (5 punkti).

Ka Vaidlustaja ei väida, et need hindamise kriteeriumid oleksid õigusvastased või

ebaproportsionaalsed. Teenuse sisuks ei ole menüü koostamine vaid õpilaste toitlustamine.

19 (38)

5.5.5. Arvestades hankelepingu kestust ja kohustuste ulatust, pole kahe nädala menüü esitamine

pakkumuses ebaproportsionaalne.

5.5.6. Vaidlustaja eksib väites, et iga väiksemgi sisuline eksimus toob kaasa pakkumuse

tagasilükkamise RHS § 114 lg 2 alusel. Vastavalt HD p-ile 7.2 ei lükka Hankija kuni 10

puudusega pakkumust tagasi, vaid annab ühe võimaluse puudus(ed) parandada.

5.6. Hankelepingu projekt p 4.1 – koolilõuna maksumus

5.6.1. Tartu Kristjan Jaak Petersoni Gümnaasiumi puhul on tegemist gümnaasiumiga, kus on

ainult gümnaasiumi õpilased, seetõttu on Hankelepingu projekti p-is 4.1 sätestatud ainult

gümnaasiumiastme koolilõuna maksumus. Muus osas on sarnane loogika kõikides

Hankelepingu projektides.

5.6.2. Võttes arvesse Hankelepingu projekti p-is 4.1 sätestatut, et koolilõuna maksumus sisaldab

kõiki kasutajale makstavaid komponente, sh ka mahepõllumajandusliku toidu ja

mahepõllumajanduslikke koostisosi sisaldava toidu pakkumist, kujuneb hankelepingus

koolilõuna maksumus (ei ole vahet millisele vanusele) peale hankemenetluse lõppemist, sest

siis on teada kas pakkuja pakkus 51% mahedat või 20% mahedat. Hankija kasutab

Hankelepingu projektis sõnastust: Kasutaja lähtub koolilõuna pakkumisel Tartu Linnavalitsuse

kehtestatud koolilõuna maksumustest. Lepingu sõlmimise ajal on [---], kuna leping näeb ette

koolilõuna maksumuse iga-aastase indekseerimise. See tähendab, et lepingu kehtivuse ajal võib

koolilõuna maksumus muutuda vastavalt lepingus sätestatud korrale.

5.6.3. Oluline on, et kasutaja (toitlustaja) arvestaks lepingu täitmisel võimalusega, et koolilõuna

maksumus võib indekseerimise tulemusel muutuda. Sõnastuse eesmärk on tagada lepinguline

selgus ning välistada olukord, kus lepingu sõlmimise ajal kehtinud maksumust käsitletaks kogu

lepinguperioodi vältel muutumatuna. Indekseerimise mehhanismi rakendamise eesmärk on

arvestada majanduslike muutustega, sealhulgas toiduainete hindade ja tööjõukulude kasvuga

ning tagada teenuse osutamise jätkusuutlikkus ja õiglane tasustamine.

Hankija on lepingus ka sätestanud, et negatiivse indeksi korral jätab Hankija endale eraldi

otsusõiguse koolilõuna maksumuse korrigeerimise või mitte korrigeerimise osas.

5.7. Hankelepingu projekt p 4.1 – koolilõuna maksumuse muutmine ja indekseerimine

5.7.1. Koolilõuna maksumuse määrab kindlaks kohalik omavalitsus, juhindudes KOKS § 22 lg

1 p-ist 5 ja PGS § 42 lg-st 5. Sellest tulenevalt on kohalikul omavalitsusel õigus koolilõuna

maksumusi ka muuta.

Hankelepingu projekti p-i 4.1 järgi kasutatakse koolilõuna hinna kujundamisel

indekseerimismudelit, mille tulemusena tõuseb koolilõuna hind vastavalt tarbijahinnaindeksi

toidukaupade ning mittealkohoolsete jookide komponendist ning alampalga muutustest igal

aastal kindla indekseerimisvalemi põhjal. Seega põhimõtteliselt on Hankija öelnud, et hinda

muudetakse juhul, kui see tõuseb. Hankelepingu projekt kajastab nimetatud seadustest tulenevat

pädevust ega anna Hankijale ulatuslikumat õigust kui seadus juba ette näeb.

5.7.2. Hankelepingu projektis sätestatud hinnamuutmise mehhanism ei ole diskretsioonipõhine

ega määratlemata, vaid põhineb selgelt kirjeldatud indekseerimismudelil. Indekseerimisvalem

on Hankelepingu projektis konkreetselt formuleeritud ning kohaldub ühtselt kõigile

lepingupartneritele. Seega on hinnamuudatuse alus läbipaistev, objektiivne ja kontrollitav.

Indekseerimismehhanism välistab olukorra, kus lepinguline hind jääb viieks aastaks

muutumatuks sõltumata sisendhindade kasvust.

5.7.3. THI andmetena kasutatakse igal aastal Statistikaameti poolt märtsis avaldatud andmeid

20 (38)

(kättesaadavad: https://andmed.stat.ee/et/stat/majandus__hinnad/IA002). Hankelepingu

projekti p-is 4.1 on fikseeritud, et THI-ga korrigeerimine toimub igal aastal. Seega Vaidlustaja

etteheited, justkui poleks teada, millise intervalliga teenuse hinna indekseerimine toimub, on

arusaamatud.

Uuel õppeaastal kehtima hakkavad hinnad kehtestatakse märtsis, kui on Tartu linna

eelarvestrateegia koostamise aeg. Aluseks võetakse seega veebruari tarbijahinnaindeks

käesoleval aastal ja eelneval aastal ning arvutatakse protsent. Negatiivse indeksi korral on Tartu

Linnavalitsusel otsustusõigus hinnakorrektsiooni tegemiseks või tegemata jätmiseks.

5.7.4. Hankija hinnangul:

· hinnamuutmise kord on selge, objektiivne ja ette nähtud juba RHAD-is ;

· see ei anna Hankijale piiramatut õigust lepingu olulisi tingimusi muuta;

· regulatsioon on proportsionaalne ning säilitab lepingulise tasakaalu;

· säte on kooskõlas RHS § 3 p-i 1 põhimõtetega (võrdne kohtlemine, läbipaistvus ja

proportsionaalsus).

Indekseerimismehhanism ei muuda lepingu tasu ettearvamatuks ega jäta selle muutmist Hankija

meelevalda, kuna valem ja selle rakendamise intervall on eelnevalt kindlaks määratud ning

kohaldub võrdselt kõigile lepingupartneritele.

5.7.5. XL-portsjoni maksumuse kehtestab kooli hoolekogu. Hankelepingu projekti sõnastus

kokkuleppel kasutusse andjaga tähendab, et eritoidu (sh XL-portsjoni) pakkumise kohustus

tekib üksnes juhul, kui selleks on reaalne tellimus või vajadus. Toitlustajal ei lasu kohustust

valmistada eritoitu ette ilma vastava nõudluseta.

5.8. Hankelepingu projekt p 4.1 – hommikupudru hind

Hommikupudru hinna kehtestab Tartu Linnavalitsus. Käesoleval hetkel on hommikupudru hind

1,10 eurot koos KM-ga, millest lapsevanema omaosalus on 0,10 eurot. Erinevalt koolilõuna

maksumusest ei kohaldata hommikupudru hinnale iga-aastast indekseerimismudelit. Kui koolis

on õpilasi, kes soovivad tellida hommikuputru, on toitlustajal kohustus tagada selle pakkumine.

5.9. Hankelepingu projekt p 4.2 – lapsevanema omaosaluse maksetingimus ning „kogu summa“

5.9.1. Hankelepingu projekti p-i 4.2 eesmärk ei ole reguleerida lapsevanema õigusi ja kohustusi

hankelepingu osalisena, vaid kirjeldada koolilõuna eest tasumise tehnilist korraldust, mis on

vajalik toitlustusteenuse rahastamise toimimiseks. Tegemist on maksekorralduse

kirjeldamisega, mitte kolmanda isiku lepingulise kohustuse kehtestamisega.

5.9.2. Mõiste „kogu summa (sh lapsevanema osalus)“ tähendab koolilõuna maksumust

tervikuna – nii linna poolt tasutavat osa kui ka lapsevanema omaosalust. Toitlustaja saab

kokkulepitud koolilõuna maksumuse täies ulatuses kätte toitlustamiskuule järgneva kuu 20.

kuupäevaks sõltumata sellest, kas lapsevanem on oma osaluse selleks ajaks Hankijale tasunud

või mitte. Juhul, kui lapsevanem ei ole oma osa tasunud, kannab Hankija/Kasutusse andja

toitlustajale vastava summa ning tegeleb vanemalt võimaliku võlgnevuse sissenõudmisega ise.

Säte vabastab toitlustaja võlgnikega tegelemise kohustusest ning tagab teenuse eest tasu

laekumise kokkulepitud tähtajaks.

Arusaamatuks jääb, millisel viisil piirab või kahjustab Hankelepingu projekti p 4.2 vaidlustatud

osas Vaidlustaja õigusi või takistab pakkumust esitada.

5.10. Hankelepingu projekt p 4.3 – õpilase puudumisest teavitamine

Tartu linnas on ARNO programm kasutusel aastaid, e-keskkonda kasutavad nii lapsevanemad

kui toitlustajad. Lapsevanemad tellivad ARNO kaudu koolitoidu, teavitavad puudumistest ja

tasuvad toidu eest. Toitlustaja näeb ARNO programmis tellimuste mahtu, väljastatud ja

väljastamata toidukordi ning muid teenuse osutamiseks vajalikke andmeid. E-keskkonna

21 (38)

andmete alusel tasub Hankija toitlustajale koolilõunate eest.

ARNO programmis on lapsevanemale kättesaadav juhend, milles on sätestatud toidu tellimise,

tasumise ja puudumisest teavitamise kord, sealhulgas teavitamise tähtaeg (nt puudumisest tuleb

teavitada hiljemalt kella 15.00-ks). Tegemist on ühtse, elektrooniliselt fikseeritava ja

kontrollitava süsteemiga. ARNO programm on olnud kasutusel pikema aja jooksul ning kõik

toitlustajad Tartu linnas kasutavad seda sh vaidlustaja. Seetõttu ei saa puudumisest teavitamise

kord olla Vaidlustajale teadmata ega ettenägematu. Pakkujad saavad aru, kuidas keskkonda

kasutada ja andmete saamine/edastamine ei ole neile ebaselge.

5.11. Hankelepingu projekt p 4.3 – õpilasele toidu väljastamise registreerimata jätmine

Tartu linna sööklates on aastaid kasutusel kiibiga kaardi (õpilaspileti) süsteem, mille kohaselt

igal õpilasel on kiibiga õpilaspilet ja sööma tulles õpilane viipab õpilaspiletiga või puudutab

õpilaspiletiga sööklas asuvat lugerit, st registreerib ennast sööma. Toidu väljavõtmise

registreerimata jätmine tähendab, et õpilane ei ole kiibiga viibanud või lugerit puudutanud. Sel

juhul, kui toit on tellitud ja õpilane ei ole õpilaspiletiga viibanud või lugerit puudutanud,

tähendab see programmi mõttes toidu väljavõtmise registreerimata jätmist ja see on

e-keskkonnas ARNO nähtav ja sel juhul on võimalik toiduraha määrata 100% vanemale

(praktikas ei ole Hankija seda aga kunagi teinud). Toitlustaja vaates ei ole vahet, kas tegemist

on registreeritud (õpilane viipab õpilaspiletit) söömisega või registreerimata (õpilane ei viipa

õpilaspiletit) söömisega, sest Hankija tasub toitlustajale toidu eest, mis on tellitud.

Selline süsteem on läbipaistev ja kontrollitav ning ei riku pakkujate huve.

5.12. Hankelepingu projekt p 4.3 – õpilasele toidu väljastamise registreerimata jätmine

5.12.1. Vaatamata asjaolule, et Tartu linna koolide sööklates on nn kiibipõhine

registreerimisesüsteem, vajasid reguleerimist ka olukorrad, kus õpilastel ei olnud kiipi

(õpilaspiletit) kaasas, kuid toit on õpilasele tellitud, valmistatud ja serveeritud. Sellisteks

juhtudeks on ette nähtud nn „vihiku süsteem“, mille eesmärk on tagada, et õpilane ei jääks

toiduta pelgalt seetõttu, et tal puudub registreerimisvahend. Toitlustajale on pandud kohustus

registreerida ARNOSSE vihikusse kantud „söömised“ olukordades, kui õpilaspiletit kaasas ei

olnud ehk antud regulatsioon on juhuks kui kaardiga ei ole võimalik toidu väljavõtmist

registreerida.

5.12.2. Kiip võrdub õpilaspiletiga, eraldi kiipi ega kiibiga kaarti ei ole. Hankelepingu projekti

p-is 5.1.18 kohustuse sätestamisel ei ole vaja rääkida kiibist, kuna selle kohustuse puhul ei

kontrolli toitlustaja kiipi/kaarti, vaid märgib vihikusse õpilase nime, kelle õpilaskaart puudub.

Säte ei segab pakkumuste esitamist ega riiva Vaidlustaja huve.

5.12.3. Hankelepingu projektis reguleeritud toitlustamise aluseks olev õpilaspileti/kiibi süsteem

ja ilma õpilaspileti/kiibita toitlustamise võimaldamise regulatsioon (vihik) on selge ja arusaadav

ning kasutusel Tartu linnas pikka aega ilma probleemideta. See, et õpilastel ununevad aeg-ajalt

õpilaspiletid koju, on inimlik ja see ei saa olla põhjuseks, miks laps jääb ilma lõunata.

5.13. Hankelepingu projekt p 4.3 – koolilõuna toetus

5.13.1. Sellega ei looda uut toetuse liiki ega muudeta õigusaktides sätestatud toetuse adressaati.

Riigieelarveline koolilõuna toetus eraldatakse vastavalt kehtivale õigusele kooli pidajale

(kohalikule omavalitsusele). Lepingus sätestatud regulatsioon kirjeldab üksnes seda, kuidas

juba kooli pidajale eraldatud vahendid kantakse edasi teenuse osutajale koolilõuna kulude

katteks. Seega on tegemist tehnilise arvelduskorra fikseerimisega olukorras, kus kohalik

omavalitsus rahastab koolilõuna teenust ning tasub teenuse eest lepingupartnerile.

5.13.2. Hankelepingu projektis fikseeritud kuupäev (toitlustamiskuule järgneva kuu 20.

22 (38)

kuupäev) tagab maksete selguse ja prognoositavuse. Toetus kantakse üle ARNO süsteemis

kogutud andmete alusel, mis on kontrollitavad ja taasesitatavad. Seega on arvestusmehhanism

läbipaistev ning kontrollitav. Hankija kannab koolilõuna maksumuse toitlustajale PGS §-i 42,

maaeluministri 07.07.2022 määruse nr 38 ja Tartu Linnavalitsuse korralduse, millega on

kehtestatud koolilõuna maksumused, alusel.

5.14. Hankelepingu projekt p 5.1.8 – koolilõuna menüü kooskõlastamine

5.14.1. Tulenevalt PGS § 42 lg-st 1 korraldab kooli pidaja õpilaste toitlustamise koolis

rahvatervishoiu seaduse §-is 22 sätestatud ja selle alusel kehtestatud nõuete kohaselt.

Toitlustamist sh menüüde koostamist reguleerib vastava valdkonna õigusakt, mis käesoleval

hetkel on Vabariigi Valitsuse 31.07.2025 määrus nr 60 (edaspidi määrus 60). Määruse 60 § 3

lg 2 kohaselt peab toitlustamine toimuma laste- ja haridusasutuses päevakava alusel ja menüü

järgi. Seega on menüü koostamine ja selle nõuetekohasuse tagamine seadusest tulenev

kohustus.

5.14.2. Hankelepingu projekti p 5.1.8 kohane menüü kooskõlastamise nõue on suunatud sellele,

et tagada menüü vastavus lepingule ja tehnilisele kirjeldusele ning õigusaktides sätestatud

nõuetele. Kooskõlastamine ei anna koolile piiramatut muutmisõigust, vaid võimaldab

kontrollida menüü vastavust kokkulepitud tingimustele. Lisaks on koolil kui teenuse vahetul

korraldajal kõige parem ülevaade konkreetse kooli õpilaste toitumisharjumustest. Praktikas

võib esineda olukordi, kus mõni toidukord ei leia õpilaste seas kasutust ning suur osa

valmistatud toidust läheb jäätmetesse. Kooskõlastamise võimalus aitab vältida põhjendamatut

toidukadu ning tagada, et pakutav toit vastab õpilaste tegelikule tarbimisele. Tegemist on

mõistliku ja proportsionaalse meetmega, mille eesmärk on tagada teenuse sisuline toimimine.

Regulatsioon on selge ja arusaadav ega riku pakkujate õigusi, on kontrollitav ja igati

asjakohane, kuna selle eesmärk on toidujäätmete vähendamine ning õpilastele koolitoidu

võimaldamine.

5.15. Hankelepingu projekt p 5.1.10 – koolipuhveti pidamine

5.15.1. Koolipuhveti pidamise kohustuse sätestamine on asjakohane ning põhjendatud. Igas

koolis otsustab kool, kas ta soovib, et puhvet sööklas töötaks või mitte. Juhul, kui kool puhvetit

soovib, on toitlustajal kohustus seda pidada ja puhvet peab sel juhul olema vajadusel avatud

16.00-ni.

5.15.2. Koolides, kus viiakse läbi nt pikapäevarühma tegevusi või muid kooliväliseid tegevusi,

kus lapsed tegutsevad kooliruumides tavapärasest kauem, on ka vajadus, et nad saaksid lisaks

oma söögivahetunnile osta täiendavad vahepalasid. Koolipuhveti pidamise kohustus kooli

soovil on otseselt seotud hankelepingu esemega – kooli toitlustusteenuse osutamisega.

Tegemist ei ole kõrvalise või lepinguesemest lahus oleva nõudega

5.16. Hankelepingu projekt p 5.1.32 – Ruumide, Seadmete ja Sisustuse hooldus enne Lepingu

lõppemist

Hankija ei nõustu väitega, et nimetatud säte oleks ebaproportsionaalne. Pakkujal on kohustus

kogu lepingu vältel hoida ruumid korras ning teostada vajalikud hooldused. Tähtsust ei ole, mis

põhjusel leping lõpetatakse, kuna toitlustajal on lepingust tulenev kohustus ruumid /seadmed

jooksvalt korras hoida ja hooldusi teostada. Juhul, kui leping peaks lõppema nn „Hankija süül“,

siis on toitlustajal lepingust tulenev õigus kahju hüvitamisele muudel alustel.

5.17. Hankelepingu projekt p 5.1.37 – turvalisuse tagamine

Ruumid, sh söögisaal, kus toimub toitlustusteenuse osutamine, on antud toitlustaja kasutusse.

Toitlustaja korraldab seal söögisaali seadmete, iseteenindusleti, jookide väljastamise ning

23 (38)

liikumisteede paigutuse vm, mis tagaks õpilaste ohutu liikumise, toidu/joogi kättesaamise jne.

Seetõttu on loomulik ja põhjendatud, et teenuse osutaja vastutab enda tegevusest tuleneva

ohutuse eest, sh selle eest, et kuumad joogid (liiga kõrgel, liiga madalal), toidunõud ja seadmed

oleksid paigutatud viisil, mis ei ohusta õpilasi ega töötajaid.

Toitlustaja ei pea tegelema turvateenuste osutamisega.

5.18. Hankelepingu projekt p 8.5 – leppetrahvi nõude esitamise tähtaeg

Hankija korrigeerib Hankelepingu projektis ebaõiged viited.

5.19. Hankelepingu projekt p 10.3 – Hankija õigus hankelepingu erakorraliseks ülesütlemiseks

kahekuulise etteteatamisega

Hankijal on õigus leping erakorraliselt üles öelda, mitte kohustus. Kooli eesmärk ei ole alusetult

toitlustusleping erakorraliselt üles öelda. Hankija soovib reguleerida erakorralist lõpetamist ja

kehtestada regulatsioon, mille alusel on võimalik leping vajadusel erakorraliselt üles öelda, mis

on mõeldud juhuks, kui rikkumiste iseloomust tulenevalt ei näe Hankija võimalust olemasoleva

toitlustajaga enam jätkata. Avaliku teenuse kontekstis peab Hankijal olema võimalus reageerida

olukorrale, kus teenuse osutamine ei vasta lepingutingimustele või ohustab teenuse

järjepidevust.

5.20. Hankelepingu projekt p-id 10.4.1, 10.4.3 ja 10.4.5 – Hankija õigus hankelepingu

erakorraliseks ülesütlemiseks ilma etteteatamiseta

5.20.1. Nimetatud sätted reguleerivad olukordi, kus tegemist on lepingu väga oluliste

rikkumisega, mille korral ei ole lepingu jätkamine pikema etteteatamise jooksul mõistlik ega

võimalik. Tegemist on erandlike olukordadega, kus lepingu kohene lõpetamine on vajalik

õpilaste huvide ja avaliku teenuse tagamiseks. Samuti on koheseks lepingu lõpetamise aluseks

olukord, kus toitlustaja ei täida koolilõuna pakkumise põhikohustust, mille tulemusel jäävad

õpilased toitlustusteenuseta. Sellises olukorras ei ole Hankijal võimalik oodata kahekuulise

etteteatamistähtaja möödumist, kuna tegemist on lepingu keskse kohustuse rikkumisega.

Samuti toob kohese lepingu erakorralise lõpetamise kaasa olukord kus kasutaja kohustuste

rikkumise tõttu ei vasta ruumid kooli köögiruumidele või söögisaalile esitatavatele nõuetele, nt

kui toitlustaja on tahtlikult kahjustanud ruume vandaalitsemise vm alusel.

5.20.2. VÕS §-i 116 kohaselt on lepingupoolel õigus leping erakorraliselt üles öelda olulise

rikkumise korral. Vaidlustatud sätted konkretiseerivad lepingu kontekstis olukorrad, mida

pooled loevad lepingu oluliseks rikkumiseks. Tegemist ei ole seadusest tuleneva õiguse

laiendamisega, vaid selle sisustamisega avaliku teenuse eripära arvestades. Arvestades, et

koolitoitlustus on avaliku huvi teenus, mille katkemine mõjutab otseselt õpilaste tervist ja

heaolu, on Hankijal põhjendatud huvi sätestada mehhanism, mis võimaldab väga olulise

rikkumise korral koheselt reageerida ja tagada teenuse järjepidevus. Seega ei ole sätted

ebaproportsionaalsed ega põhjendamata ja on suunatud lepingu kesksete kohustuste täitmise

tagamisele, ei välista konkurentsi ega sea pakkujatele ebamõistlikke piiranguid.

5.21. Hankija täiendas 04.03.2026 oma seisukohti järgnevalt.

5.21.1. Jätta rahuldamata Vaidlustaja taotlus eksperdi kaasamiseks. Asjas ei vaja lahendamist

küsimus, mis eeldaks vaidlustuskomisjonilt teadusliku sensoorse analüüsi eriteadmisi.

5.21.2. HD p 6.7 – pakkumuse esitamine üksnes kahes osas

RHS § 185 lg 1 näeb vaidlustuse esitamise õiguse ette üksnes juhul, kui hankija rikub RHS-i

nõudeid. Vaidlustaja etteheide ei ole suunatud Hankijale, vaid seadusandjale, kes RHS § 27

lg-tes 1 ja 3 sõnaselgelt ette näinud võimaluse piirata ühe ettevõtjaga sõlmitavate hankeosade

arvu. Regulatsiooni rakendamine ei ole „suvaline“. Hankija on seisukohal, et see edendab

24 (38)

konkurentsi, kuna teenust saavad osutada rohkem erinevaid teenusepakkujaid ja see hoiab ära

riski, et ühel pakkujal tekib probleeme samaaegsel teenuse käivitamisel viies koolis.

Vaidlustaja ei saa otsustada, kuidas on kõige otstarbekam Riigihanget läbi viia. RHAD-i ei saa

vaidlustada väitel, et see on Vaidlustaja arvates ebamõistlik.

Kuna Hankija rakendab seaduses ette nähtud regulatsiooni, mis ei riiva Vaidlustaja

subjektiivseid õiguseid, siis tuleb vaidlustus HD p-i 6.7 osas jätta läbi vaatamata.

5.21.3. HD p-id 7.2 ja 7.3 – puuduste parandamise võimalus

Vaidlustaja vaidlustab RHAD-is ette nähtud võimalust parandada pakkumuse puudused, kui

neid on kuni 10. Kui puuduseid on enam või pakkuja esitab uue puudusega pakkumuse, lükkab

Hankija pakkumuse tagasi. Vaidlustus tuleb jätta nende tingimuste osas läbi vaatamata, kuna

tingimused ei riiva Vaidlustaja subjektiivseid õiguseid. Ühegi pakkuja osalus pole takistatud

sellest, et tal on võimalik teatud arvu puuduste korral puudused parandada.

Ebaõige on Vaidlustaja teoretiseering, et iga potentsiaalselt õigusvastane hanketingimus on

pakkuja õiguste riive. Pakkujad ei saa tugineda oma vaidlustuses üksnes asjaolule, et RHAD on

vastuolus õigusnormidega.

Vaidlustaja eksib ka sisuliselt väites, et on ebaselge, millal toimuvad läbirääkimised ja millal

mitte ning kui toimuvad, siis mille üle. Pakkujal puudub subjektiivne õigus nõuda, et menetlus

viiakse läbi nii, nagu tema tahab.

5.21.4. HD p 8.1.1 – degusteerimine ja hindamine

Vaidlustaja muret pakkujate ebavõrdse kohtlemise, läbipaistvuse ja kontrollitavuse osas ei

maanda eksperdi kaasamine. Vaidlustaja vaidlustab degusteerimise korda sisuliselt argumendil,

et ilmselt asub Hankija pakkumuste hindamisel RHS-i rikkuma. See eeldus on meelevaldne ja

ei anna alust tunnistada RHAD-i õigusvastaseks. Hetkel saab olla küsimus vaid selles, kas

hindamismetoodika on RHS-iga kooskõlas ja vastus sellele on jaatav.

Riigikohus on selgitanud, et hindamisel ei saa subjektiivsust välistada ja ka subjektiivseid

aspekte peab Hankijal olema võimalik hinnata, kui see on hankelepingu eset arvestades

asjakohane (RHS § 85 lg 1). Toidu maitse ja lõhn on koolide toitlustusteenuse puhul

vaieldamatult asjakohane. Seejuures on sotsiaal- ja eriteenuste erimenetluses Hankijal suurem

kaalutlusruum menetluskorra kehtestamisel (RHS § 126 lg 2). Asjaolu, et hindamisel võib aset

leida vigu, ei muuda õigusvastaseks hindamise kriteeriumit ennast.

5.21.5. Toidu maitse ja lõhna hindamine

Degusteerimise eesmärk pole laboratoorne sensoorne uuring ega toodete sensoorse profiili

teaduslik kirjeldamine. Eesmärk on hinnata pakutava toidu üldist kvaliteeti, sobivust ja

vastavust. Seetõttu puudub vajadus kasutada teaduslikke laborimeetodeid või kaasata väliseid

sensoorse analüüsi spetsialiste. Kõige sobivamad testijad ongi komisjoni liikmed, kellel on

igapäevane kokkupuude koolitoitlustusega.

Asjakohatu on ka väide, et kui komisjonis pole sensoorse analüüsi spetsialiste, peaks hindajaid

olema vähemalt 100. Degusteerimise eesmärk ei ole toota statistiliselt üldistatavat

teadusandmestikku, vaid teha hindamisotsus. RHS ei kehtesta nõudeid komisjoni suurusele ja

hindamise kriteerium ei saa muutuda õigusvastaseks põhjusel, et komisjonis on Vaidlustaja

arvates „liiga vähe“ liikmeid.

5.21.6. Toidu tekstuuri hindamine

Ka toidu tekstuuri hindamiseks peaks Hankija Vaidlustaja arvates kaasama isiku, kellel on toidu

sensoorse analüütika alane koolitus ja kogemus. Hankija ei korda varasemaid selgitusi.

Hankijal pole võimalik ette näha, milliseid kõikvõimalikke toite pakutakse ja kuidas kõikide

nende toitude tekstuuri hinnatakse ja Hankijal ei ole kohustust teha RHAD-is teatavaks

hindamismeetodit, mida Hankija kohaldab pakkumuste hindamiseks ja järjestamiseks.

5.21.7. Toidu menüüle vastavuse hindamine

25 (38)

Menüüle vastavuse alakriteerium on vaidlustatud neljast alakriteeriumist kõige vähem

hinnanguline. Kriteerium nimetab konkreetselt, et hinnatakse põhitoidu, lisandite, leiva või saia

valiku ja joogi vastavust menüüle. Vaidlustaja eksib väites, et Hankija vastuses vaidlustusele

sisalduvad selgitused peaksid sisalduma RHAD-is.

Euroopa Kohus on korduvalt nimetanud, et hindamiskomisjonile peab jääma teatud vabadus

oma tööd korraldada ja seega võib ta korraldada oma tööd esitatud pakkumuste analüüsimisel

ja kontrollimisel, muutmata hankedokumentides või hanketeates kehtestatud hindamise

kriteeriume. Kriteerium ei muutu läbipaistmatuks üksnes põhjusel, et RHAD ei sisalda iga

võimaliku kõrvalekalde jaoks eraldi punktitabelit.

5.21.8. Toidu välimuse hindamine

Hankijal pole võimalik toidu välimuse kriteeriumit lõpuni konkretiseerida. Hankijalt ei saa

nõuda, et ta koostab iga võimaliku roa kohta „ilu maatriksi“ ja sellise maatriksi puudumine ei

muuda RHAD-i õigusvastaseks.

5.21.9. Mitme toidukorra degusteerimine

Hankija pole nõus väitega, et vaidlustusmenetluses esitatud selgitused peaksid kajastuma

RHAD-is. Hankijal on õigus vaidlustusele vastu vaielda ja oma argumente esitada, miks on

hanketingimused õiguspärased, Hankijal on õigus ja vabadus oma tööd korraldada ja ükski

vaidlustusmenetluses antud selgitus ei ole RHAD-iga vastuolus.

HD p 8.1.1 annab Hankijale õiguse valida üks või mitu toidukorda. Sellest sättest ei tulene, et

sama hankeosa pakkujate suhtes võiks seda õigust kohaldada valikuliselt või diskrimineerivalt.

Võrdse kohtlemise põhimõte kohaldub ka siis, kui seda enesestmõistetavat järeldust ei ole igas

lauses dubleeritud. Igas Riigihanke osas korraldatakse igale pakkujale eraldi degusteerimine.

5.21.10. Degusteeritav toit

Vaidlustaja eksib väites, et erinevate toitude hindamine toob kaasa pakkujate ebavõrdse

kohtlemise. Vaidlustaja ettepaneku realiseerimisel, et võrreldavuse nimel tuleks kõigile

pakkujatele ette anda sama toit, ei hinnataks enam pakkuja pakkumuses sisalduvat menüüd,

vaid Hankija poolt ette kirjutatud proovirooga. See tähendaks sisuliselt proovitööd, mis ei

pruugi üldse kajastada seda, mida pakkuja oma kahe nädala menüüs tegelikult pakkus. Toidu,

mida hankelepingu täitmiseks valmistama ei pea, hindamine ei näita kvaliteeti. Võrdne

kohtlemine on tagatud sellega, et kõigi pakkujate toite hinnatakse samade eelnevalt sätestatud

kriteeriumide alusel ja ühtse hindamiskorra kohaselt.

5.21.11. Degusteerimine ja hindamise korraldus, sh asukoht

Teoreetiline võimalus ebavõrdseks kohtlemiseks hindamise ajal ei muuda RHAD-i

õigusvastaseks. Õigusvastane oleks see, kui ebavõrdne kohtlemine leiab tegelikkuses aset. Kui

see juhtub, on Vaidlustajal võimalik hindamisotsust vaidlustada.

5.21.12. Toitu hindav komisjon

RHS-ist ei tulene kohustust kaasata väliseid sensoorse analüüsi spetsialiste.

5.21.13. HD p 12.1 – läbirääkimised

HD p 12.1 koosmõjus HD p-iga 7.2 on suunatud puuduste kõrvaldamisele. Vaidlustatud

tingimustel ei ole Vaidlustajat ega teisi pakkujaid kahjustavat sisu.

5.21.14. Vastavustingimus „Pakkumus ehk kahe nädala menüü“

Kahe nädala menüü esitamise tingimus ei ole kvalifitseerimise tingimus ja tegemist ei

ebaproportsionaalse nõudega.

5.21.15. Hankelepingu projekt p 4.1 – koolilõuna maksumus

Hankijal (kasutusse andjal) on kohustus tasuda koolilõuna eest kogu summa, mis sisaldab ka

26 (38)

lapsevanema osalust. Pakkujal (kasutajal) on õigus nõuda kogu summa tasumist 20.

kuupäevaks. Selle kohustuse täitmine pole pandud sõltuvusse sellest, kas lapsevanem on enda

osaluse tasunud või mitte.

5.21.16. Hankelepingu projekt p 4.1 – koolilõuna maksumuse muutmine/ indekseerimine

Hankijal ei ole piiramatut ühepoolset hinna muutmise õigust. Pärast üldlauset (Koolilõuna

maksumust on õigus muuta Tartu Linnavalitsusel) on kohe sätestatud konkreetne

indekseerimismehhanism, mille järgi koolilõuna maksumuse kujundamisel kasutatakse kindlat

valemit ning mille tulemusena tõuseb hind igal aastal vastavalt THI toidukaupade ja

mittealkohoolsete jookide komponendi ning alampalga muutustele. Seega ei ole hinnamuutuse

alust jäetud lahtiseks ega Hankija vabaks äranägemiseks, vaid seotud eelnevalt määratud ja

kontrollitava valemiga. Ebaõige on ka väide, justkui lepingu sõnastusest ei tulene, et

indekseerimine toimub üksnes kord aastas. Lepingu tekst kasutab sõnaselgelt väljendit „igal

aastal“ ning seob hinnamuutuse iga-aastase indekseerimismudeliga.

XL-portsjoni osas sätestab Hankelepingu projekti p 4.1, et XL-portsjoni maksumust on õigus

muuta hoolekogul, kuid lepingu p-i 5.1.23 järgi pakutakse eritoitu, sh XL portsjonit või

valikprae paketti, üksnes kokkuleppel kasutusse andjaga. Seega ei ole tegemist koolilõuna

põhiteenuse vältimatu ja alati nõutava osaga, vaid kokkuleppelise lisalahendusega.

5.21.17. Hankelepingu projekt p 4.1 – hommikupudru hind

Vaidlustaja järeldus, nagu annaks leping Hankijale hommikupudru hinna osas piiramatu

ühepoolse otsustusõiguse, ei tulene lepingust. Hankelepingu projekti p-i 4.1 sõnastus on:

Hommikupuder kokkuleppelise hinna alusel (käesoleval hetkel 1,10 eurot) [---]. Märge

„käesoleval hetkel“ fikseerib hetkel kehtiva referentshinna, mitte piiramatu tulevase

muutmisõiguse. Hommikupudru hinna kehtestab Tartu Linnavalitsus. Kuna Hankelepingu

projekti p-i 5.1.1 kohaselt peab kasutaja olema kasutusse andja soovil valmis pakkuma

hommikuputru, on tegemist nõudlusest ja kooli soovist sõltuva kõrvalteenusega.

5.21.18. Hankelepingu projekt p 4.2 – lapsevanema omaosaluse maksetingimus ning „kogu

summa“

Vaidlustaja etteheide lapsevanema omaosalust puudutavate tingimuste kohta on, et need on

üleliigsed ja ebavajalikud. Pakkujal puudub õigus vaidlustada tingimusi, mis on tema arvates

asjakohatud. Hankija arvates need ka pole asjakohatud. Kui lapsevanem ei ole oma osa

õigeaegselt tasunud, ei lükku kasutajale tasumine edasi. Hankelepingu projekt välistab

toitlustaja vajaduse hakata ise lapsevanemate võlgnevustega tegelema.

5.21.19. Hankelepingu projekt p 4.3 – õpilase puudumisest teavitamine

Vaidlustaja nõuab sisuliselt, et lepingus tuleks lahti kirjutada kogu ARNO süsteemi

kasutusloogika. Selline nõue ei ole põhjendatud. Leping sätestab, et lapsevanem tellib õpilasele

koolitoidu e-keskkonnas ARNO ning tellitud, väljastatud, väljastamata, registreeritud ja

registreerimata toidukordade ning puudumisest teavitamise arvestust peetakse e-keskkonnas

ARNO. Sellega on selgelt määratud, milline süsteem on arvestuse alus ja kust tulenevad

vastavad andmed pooltevaheliseks arvelduseks. Oluline on seegi, et Hankelepingu projekti p-i

4.3 õiguslik tagajärg on lepingus selgelt kirjas. Tellitud toidukord loetakse väljastatuks, kui

lapsevanem ei ole teavitanud õpilase puudumisest. Seega ei sõltu kasutaja tasunõude alus

mingist varjatud reeglist.

5.21.20. Hankelepingu projekt p 4.3 – õpilasele toidu väljastamise registreerimata jätmine

Õpilasele toidu väljastamise registreerimata jätmise tingimused ei ole ebaselged. Toidukorra

väljastamist loendatakse õpilasele väljastatud kiibi alusel toidukorra registreerimise kaudu,

p 5.1.18 reguleerib erandolukorda, kus õpilasel ei ole õpilaspiletit kaasas, kuid toit on tellitud,

valmistatud ja serveeritud. Sellisel juhul kasutatakse „vihiku süsteemi“ ning toitlustaja kannab

vihikusse märgitud „söömised“ hiljem ARNO-sse. Tingimus ei riiva kuidagi Vaidlustaja

27 (38)

subjektiivseid õigusi, kuna sätte mõte on see, et toitlustajal oleks alus tasu saada.

5.21.21. Hankelepingu projekt p 4.3 – koolilõuna toetus

Pakkujal puudub õigus vaidlustada tingimusi, mis on tema arvates asjakohatud. Hankijal on

vaja lepingus fikseerida tehniline arvelduskord ja kui need sätted „Vaidlustajasse ei puutu“, ei

saa need ka tema subjektiivseid õiguseid riivata.

5.21.22. Hankelepingu projekti p 5.1.8 – koolilõuna menüü kooskõlastamine

Vaidlustaja väide, et õigusaktidest ei tulene Hankija õigust ega kohustust sätestada endale

hankelepingutes toitlustaja koostatud menüüde kooskõlastamise õigust, on asjakohatu. Menüü

kooskõlastamise õigus ei peagi tulenema õigusaktidest, et seda saaks hankelepingusse kirjutada.

Menüü kooskõlastamine võimaldab Hankijal kontrollida menüü vastavust lepingule ja

tehnilisele kirjeldusele ning õigusaktides sätestatud nõuetele. Kooskõlastamine ei anna koolile

piiramatu sisuga muutmisõigust ja selline Vaidlustaja tõlgendus on meelevaldne.

5.21.23. Hankelepingu projekti p 5.1.10 – koolipuhveti pidamine

Vaidlustaja väidab, et Hankijal poleks keeruline kohe iga kooli puhul selgelt sätestada, kas

toitlustajal on vastavas koolis puhveti pidamise kohustus või mitte. Hankija ei saa kooli eest

otsustada, kas ja millal ta lepinguperioodi jooksul (60 kuud) puhvetit peab. Samas on selge, et

koolil on õigus pidada puhvetit ja kui koolis on puhvet, peab toitlustusteenuse osutaja sellega

arvestama. Hankija ei vaidle vastu, et puhveti pidamise kohustus mõjutab toitlustaja kulusid,

kuid see ei tähenda, et tingimus on õigusvastane. See on teenuse osutamise äririsk.

5.21.24. Hankelepingu projekti p 5.1.32 – Ruumide, Seadmete ja Sisustuse hooldus enne

Lepingu lõppemist

Selles, et erakorraline ülesütlemine on lepingu kohaselt võimalik ka etteteatamiseta, pole

midagi ebaproportsionaalset.

5.21.25. Hankelepingu projekt p 5.1.37 – turvalisuse tagamine

Eduka pakkuja kohustuseks ei ole osutada turvateenust. Sellist tõlgendust Hankelepingu

projektist ei tulene. Kuna söögisaal on toitlustaja valduses, peab ka toitlustajal olema üldine

korra tagamise kohustus. See kohustus pole ebaproportsionaalne.

VAIDLUSTUSKOMISJONI PÕHJENDUSED

6. Vaidlustaja esitas 27.02.2026 taotluse eksperdi kaasamiseks, mida vaidlustuskomisjon ei

rahulda.

Vaidlustuskomisjon nõustub Hankijaga, et küsimus sellest, kas degusteerimise kriteerium on

piisavalt läbipaistev, kontrollitav, proportsionaalne ja võrdset kohtlemist tagav, on normatiivne

hinnang ja ekspert ei saa asuda vaidlustuskomisjoni eest või asemel hindama, kas RHAD on

RHS-iga kooskõlas.

7. Hankija viib Riigihanget läbi sotsiaal- ja eriteenuste erimenetlusena.

RHS § 126 lg 2 kohaselt hankija määrab riigihanke alusdokumentides sotsiaal- ja eriteenuste

erimenetluse korra. Hankija on käesoleval juhul kehtestanud erinevatest dokumentidest (sh HD)

koosneva sotsiaal- ja eriteenuste erimenetluse korra.

RHS § 126 lg 7 kohaselt kohaldab hankija mh sotsiaal- ja eriteenuste erimenetluse läbiviimisel

RHS §-ides 85, 110–112, 114–117 ja 119 sätestatut, kui riigihanke alusdokumentides ei ole

sätestatud teisiti. Seega ei ole RHS 2. ptk-s hankemenetluse kohta sätestatud menetlusreeglid

sotsiaal- ja eriteenuste erimenetluses automaatselt ja otsekohaldatavad, va üksikud erireeglid,

ja Hankijal on lubatud reguleerida olukordi RHS-is sätestatust erinevalt.

28 (38)

8. HD p 6.7 on sõnastatud järgmiselt:

Pakkuja saab teha pakkumuse kahele hankeosale:

- hankeosale I (Tartu Kristjan Jaak Petersoni Gümnaasium) ja/või

- hankeosale II (Tartu Descartes’i Kool) ja/või

- hankeosale III (Tartu Mart Reiniku Kool) ja/või

- hankeosale IV (Tartu Tamme Kool ja Ilmatsalu Põhikool).

8.1. Ei saa olla vaidlust, et vastav piirang pakkumuste arvule on kehtestatud RHS § 27 lg 1

alusel, mille kohaselt hankija võib ühe menetluse raames riigihanke osadeks jaotada, [---]

sätestades hanketeates või muudes riigihanke alusdokumentides, kas ta lubab pakkujal esitada

pakkumuse ühele, mitmele või kõigile osadele, ja Hankija tegevus selliste piirangute

kehtestamisel ei ole põhimõtteliselt keelatud. Küll aga ei võta see, et Hankija kinnitusel on

tegemist hankestrateegilise otsusega, Hankijalt kohustust oma piiranguid põhjendada.

Hankija väitel on piirangu eesmärk hajutada teenuse osutamist erinevate pakkujate vahel ning

soodustada mitmete teenuseosutajate kaasamist, millise eesmärgi asjakohatust Vaidlustaja ka ei

väida. Küll aga peab Vaidlustaja eesmärgi saavutamise meedet (pakkumuse võib esitada vaid

kahele hankeosale) põhjendamatult piiravaks olukorras, kus eesmärk võiks olla saavutatav ka

piiranguga ühe pakkujaga sõlmitavate hankelepingute arvule.

Seega ei ole küsimus antud juhul selles, et Hankija ei võiks seada eesmärgiks hankelepingute

sõlmimist vähemalt kahe erineva pakkujaga, et teenuse osutamine ei koonduks ühe pakkuja

kätte (kui üks pakkuja võidaks kõik neli osa (viis kooli) ja tal tekivad lepingu täitmise käigus

makseraskused, tööjõupuudus või tarneviivitused, võivad kõik koolid jääda korraga hätta ja

piirang tagab, et teenust osutab vähemalt kaks erinevat ettevõtet).

8.2. Vaidlustuskomisjon ei nõustu Hankija täiendavates seisukohtades esitatuga, et kuna

Hankija rakendab seaduses ettenähtud regulatsiooni, siis Vaidlustaja subjektiivseid õigusi ei

riivata ja vaidlustus HD p-ile 6.7 tuleb jätta läbi vaatamata.

Vaidlustaja subjektiivne huvi on antud juhul esitada pakkumus rohkem kui kahele Riigihanke

osale ja saavutada sellega suurem võimalus sõlmida Riigihankes kuni kolm hankelepingut.

Seega Vaidlustajal on subjektiivne huvi HD p-i 6.7 vaidlustamiseks. Hankija ülesanne oli

vaidlustusmenetluses põhjendada, et Hankija soovitav eesmärk on saavutatav vaid Hankija

valitud piiranguga. Praegusel juhul see nii ei ole.

8.3. Vaidlustuskomisjon on seisukohal, et olukorras, kus Hankija on samaaegselt kehtestanud

piirangu ka sõlmitavate hankelepingute arvule (HD p-i 6.7 säte: Maksimaalne lepingute arv,

mis ühe pakkujaga sõlmitakse on 3 (kolm)) RHS § 27 lg 3 alusel (hankija võib piirata ühe

pakkujaga sõlmitavate hankelepingute arvu, märkides hanketeates või muus riigihanke

alusdokumendis ühe pakkujaga sõlmitavate hankelepingute maksimaalse arvu) ei ole Hankija

vajadus piirata samaaegselt ka esitatavate pakkumuste arvu mõistetav, rääkimata sellest, et

sellist piirangut saaks Hankija soovitud eesmärgi saavutamiseks pidada ainuvõimalikuks.

Vaidlustuskomisjon nõustub Vaidlustajaga, et Hankija kirjeldatud eesmärk (teenus osutamise

hajutatus, mitme teenuseosutaja kaasamine) on Vaidlustaja huve arvestaval viisil saavutatav

juba ka sõlmitavate lepingute arvu piiramisega. Vaidlustaja väitel puudub vaid mehhanism

käitumiseks juhul, kui pakkuja osutub edukaks rohkem kui kahes Riigihanke osas, ja

vaidlustuskomisjon möönab, et analoogse mehhanismi kehtestamist nõuab Hankijalt juba RHS

§ 27 lg 4 maksimaalse sõlmitavate hankelepingute arvu kehtestamisel RHAD-is.

8.4. Tulenevalt eespooltoodust leiab vaidlustuskomisjon, et kuna HD p-is 6.7 on sisuliselt

esitatud kaks piirangut (üks seoses õigusega esitada pakkumus kahele hankeosale ja teine seoses

ühe pakkujaga sõlmitavate hankelepingute arvuga), mis peavad täitma ühte ja sama Hankija

kirjeldatud eesmärki ja Hankija ei ole esitanud asjakohaseid põhjendusi, miks peaks sättes

sisalduvat Vaidlustaja huve rohkem kahjustavat piirangut eelistama vähem kahjustavale, siis

kohustab vaidlustuskomisjon Hankijat viima HD p-i 6.7 vastavusse õigusaktidega ettenähtud

29 (38)

nõuetega, kõrvaldamaks vastuolu RHS § 3 p-iga 1.

9. HD p-id 7.2, 7.3 ja 12.1

9.1. Vaidlustaja väitel on HD p-id 7.2 ja 7.3 vastuolus RHS § 114 lg-ga 2, mis ei dispositiivne

ega luba Hankijal võimaldada pakkujal parandada pakkumuses sisulist puudust.

Vaidlustuskomisjon kordab p-is 7 väljendatud seisukohta, et Hankijal on lubatud sotsiaal- ja

eriteenuste erimenetluses reguleerida olukordi RHS-is sätestatust erinevalt, sh pakkumuste

vastavaks tunnistamist ja läbirääkimisi. Puudub vaidlus, et Hankijal on õigus Riigihanget läbi

viia sotsiaal- ja eriteenuste erimenetlusega. Seega üksnes asjaolu, et Hankija ei ole RHS § 114

lg-d 2 RHS-i sõnastuses HD-sse üle võtnud ja soovib seda teha RHS-is sätestatust teisiti

(võimaldades pidada läbirääkimisi ja parandada kuni 10 puudust pakkumuses), ei tähenda HD

p-ide 7.2, 7.3 ja 12.1 vastuolu õigusaktidega, sh ei riku Hankija sellega pakkujate õigust

õiguspärasele menetlusele.

Kuna Hankijal on õigus sotsiaal- ja eriteenuste erimenetluses erisuste kehtestamiseks, siis on

osalemisest huvitatud isikutel õigus osaleda selles menetluses neid reegleid järgides. Kui

hankija korraldab sotsiaal- ja eriteenuste erimenetluse avatud, piiratud, konkurentsipõhise

läbirääkimistega või väljakuulutamiseta läbirääkimistega hankemenetlusena,

innovatsioonipartnerlusena, võistleva dialoogina või ideekonkursina, kohaldab ta vastava

menetluse kohta sätestatud korda (RHS § 126 lg 8), kuid Hankija ei ole antud juhul Riigihanget

läbi viinud ühegi eespoolnimetatud hankemenetlusena. Vaidlustaja võib jätta Riigihankes

osalemata, kui tema jaoks on oluline, et riigihange, kus ta osaleb, oleks nt avatud või piiratud

hankemenetlus (ilma läbirääkimisteta) ja viidaks läbi RHS 2. peatükis sätestatud korras (ilma

erisusteta), sh kooskõlas RHS § 114 lg-dega 1 ja 2.

9.2. Vaidlustuskomisjon ei nõustu Vaidlustajaga, et ebaselgeks jääb, mille üle läbirääkimisi

peetakse. See, mille üle Hankija Riigihankes läbirääkimis peab, on sätestatud HD p-is 12.1 ja

asjaolu, et see on üsna laiaulatuslik, ei tähenda, et see oleks ebaselge. Vaidlustaja arvamused

sellest, et nii laiaulatuslikult (piirideta) läbirääkimiste võimaldamine on ebavajalik või et on

piisav, kui pakkujale antakse ühekordne võimalus puuduste kõrvaldamiseks, ei tähenda, et

Hankija regulatsioon oleks sellisena õigusvastane. Vaidlustuskomisjon nõustub Hankijaga, et

Vaidlustajal puudub subjektiivne õigus nõuda, et menetlus viidaks läbi nii, nagu tema seda

tahab.

Veelgi enam – vaidlustuskomisjon ei näe, et vaidlustatud HD sätted rikuksid Vaidlustaja

subjektiivseid õigusi olukorras, kus nn vigade parandamist on HD-s võimaldatud ühetaoliselt

kõigile pakkujatele. Samuti ei väida Vaidlustaja, et need tingimused olemasoleval kujul

takistaksid tal Riigihankes pakkumust esitada. Vaidlustajal ei saa RHAD-i vaidlustamise hetkel

olla mingit veendumust, et tema mingeid vigu pakkumuses ei tee, mistõttu tema vigade

parandamist Hankija poolt sätestatud viisil ja ulatuses ei vaja (aga teised kindlasti teevad ja

vajavad). Seega vaidlustuskomisjon nõustub Hankijaga ka selles, et nendel tingimustel ei ole

Vaidlustajat (aga ka teisi pakkujaid) kahjustavat sisu.

9.3. Tulenevalt eespooltoodust on vaidlustuskomisjon seisukohal, et HD p-id 7.2, 7.3 ja 12.1 on

sotsiaal- ja eriteenuste erimenetluses iseenesest lubatavad, HD-s piisavalt selged ning võrdselt

soodsad kõikidele Riigihankes osalemisest huvitatud isikutele.

10. HD p 8.1.1

10.1. Vaidlustajal on etteheiteid nii hindamise kriteeriumidele sisuliselt (RHAD-is puuduvad

sätted, kuidas ja mida täpselt toidu maitse, lõhna, struktuuri ning välimuse osas hinnatakse ja

kuidas peab toit olema valmistatud selleks, et saada nende kriteeriumide kohaselt

maksimumpunktid; menüüle vastavuse kriteeriumi osas jääb Vaidlustajale arusaamatuks,

missugune menüü saab maksimumpunktid) kui ka hindamisega seotud sätete puudumisele

30 (38)

RHAD-is (mitu korda on komisjoni liikmetel õigus iga kriteeriumi eest punkte alandada;

komisjoni liikmete kohustus oma hindepunkte põhjendada; millistel juhtudel ja tingimustel

peaks aset leidma korduv degusteerimine). Lisaks on Vaidlustaja pidanud vajalikuks anda

juhiseid, kuidas peaks Hankija tema arvates toitu degusteerima (sensoorne analüüs või kui suur

peaks olema komisjoni liikmete arv, kui Hankija eelistab tavatarbijatest komisjoni liikmeid;

Hankija peaks tagama hindamisel toidu valmistaja anonüümsuse, degusteerida tuleks samu toite

samas kohas jne).

Vaidlustuskomisjon ei pea kõrvaldama kõiki Vaidlustaja välja mõeldud kahtlusi ega pea seetõttu

vajalikuks peatuda eraldi kõikidel Vaidlustaja ettepanekutel ja/või etteheidetel. Riigihanget

korraldab siiski Hankija ja nendel tingimustel, mida tema peab vajalikuks ja asjakohaseks

(Hankija teab reeglina kõige paremini, mida tal on vaja ja kuidas selle tulemuseni jõuda) ning

see, et Riigihanget saaks läbi viia kuidagi teisiti või mingite muude, Vaidlustajale paremini

sobivate, reeglite järgi, ei muuda RHAD-i olemasolev kujul läbipaistmatuks, kontrollimatuks

või mõnda muud RHS §-is 3 sätestatud üldpõhimõtet rikkuvaks. Kõik isikud, kes tegutsevad

turul vastavas valdkonnas, ei pea igal juhul saama endale sobivatel tingimustel Riigihankes

osaleda ja pakkumust esitada.

10.1.2. Hindamiskriteeriumid

HD p-i 8.1.1 kohaselt omistatakse maksimaalselt 40 hindepunkti pakkumusele koolis pakutava

koolilõuna degusteerimise tulemusel (edaspidi ka Degusteerimise kriteerium), millisel juhul

hinnatakse:

- toidu maitset ja lõhna;

- toidu tekstuuri;

- pakutava toidu vastavust menüüle;

- toidu välimust.

Vaidlustuskomisjon on seisukohal, et Degusteerimise kriteerium on kooskõlas RHS § 85 lg-ga

1, see on eesmärgipärane ja selle rakendamisel on Hankijal võimalik tegutseda läbipaistvalt,

kontrollitavalt ja proportsionaalselt.

10.1.2.1. Hankijal on hindamiskriteeriumide ja nende osakaalu määratlemisel ulatuslik

kaalutlusruum. Vaidlustuskomisjon on seisukohal, et Riigihankes, mille esemeks on

toitlustusteenuse pakkumine, omab pakutava toidu hindamist puudutav Degusteerimise

kriteerium otsest puutumust hankelepingu esemega. Tegemist on hindamiskriteeriumiga, mille

alusel hinnatakse pakkumuse kvaliteeti. .

RHS § 85 lg 8 kehtestab avatud loetelu mh kvalitatiivsetest hindamise kriteeriumidest, milleks

võib olla ka kvaliteet, sh esteetilised omadused. Vaidlustuskomisjon on seisukohal, et

toitlustusteenuse pakkumisel toitude hindamisel liigituvad toitude esteetiliste omaduste alla nii

toidu maitse, lõhn, tekstuur kui ka välimus, mis mõjutavad seda, kuidas inimene meelte kaudu

toitu tajub ja kogeb.. Degusteerimise kriteerium, mis neid esteetilisi omadusi hindab, on

iseenesest RHS-iga kooskõlas ja lubatav. Tõsi - Degusteerimise kriteerium on subjektiivne, kuid

RHS iseenesest ei välista subjektiivsete hindamise kriteeriumide kehtestamist ja

vaidlustusmenetluses on Vaidlustaja ka möönnud, et Degusteerimise kriteeriumi kasutamine ei

ole põhimõtteliselt õigusvastane.

10.1.2.2. Vaidlustuskomisjon ei nõustu Vaidlustajaga, et Degusteerimise kriteerium peaks

õiguspärasuseks sisaldama ka seda, kuidas ja mida täpselt toidu maitse, lõhna, struktuuri,

välimuse osas hinnatakse ja kuidas peab toit olema valmistatud selleks, et saada nende

kriteeriumide kohaselt maksimumpunktid.

Euroopa Kohus on asjas C-6/15, p-is 25 märkinud, et iga edukaks tunnistamise kriteeriumi

suhteline osakaal peab olema selgelt määratletud hankemenetluse algusest peale, et

võimaldada pakkujatel objektiivselt kindlaks määrata milline on ühe edukaks tunnistamise

kriteeriumi tegelik tähtsus võrreldes teistega, kui hankija hiljem neid hindab ja seda Hankija on

Riigihankes ka teinud. Viidatud kohtuotsuse järeldus on, et juhul kui teenuste

31 (38)

riigihankemenetluses tuleb edukaks tunnistada hankija seisukohast majanduslikult soodsaima

pakkumuse esitaja, siis ei ole hankija kohustatud võimalikele pakkujatele hanketeates või

asjaomase hanke dokumentides teatavaks tegema hindamismeetodit, mida hankija antud juhul

kohaldab pakkumuste hindamiseks ja järjestamiseks.

Antud juhul on olukord analoogne: teenuse riigihankes tunnistatakse edukaks majanduslikult

soodsaim pakkumus, RHAD-is on teatavaks tehtud hindamise kriteeriumid, sh Degusteerimise

kriteerium (ja ka selle alakriteeriumid) ja omistatavad hindepunktid. Hindamiskomisjonile peab

jääma teatud vabadus oma tööd korraldada [---] ja Hankija peab saama pakkumuste

hindamiseks ja järjestamiseks kohaldatavat hindamismeetodit kohandada konkreetse juhtumi

asjaoludele (viidatud Euroopa Kohtu otsuse p-id 29 ja 30). Seega Hankija ei pea RHAD-is

hindamiskriteeriumides lahti kirjutama, milline peaks olema „ideaalne pakkumus“, millele

Hankija ei saa jätta maksimumpunkte omistamata ega ka seda, mida komisjoni liige

hindamiskriteeriumi rakendamisel toitu hinnates tajuma ja kogema peab selleks, et hinnatavale

toidule mingi arv punkte omistada või omistamata jätta ning asjaolu, et selliseid sätteid

RHAD-is (HD-s) ei sisaldu, ei muuda HD p-i 8.1.1 iseenesest õigusvastaseks.

Vaidlustaja soovib ilmselgelt liigset reguleerimist, mis vähendaks Hankija subjektiivsust

miinimumini, kuid Hankijal on õigus osta kvaliteeti viisil, kus pakkuja peab ka ise pingutama

parima lahenduse nimel.

10.1.2.3. Vaidlustuskomisjon ei nõustu Vaidlustaja väitega, et RHAD-is peaks sisalduma ka säte

toidu menüü vastavuse hindamiseks (missugune menüü saab maksimumpunktid), ja Hankija

vastavasisulised selgitused peaksid sisalduma RHAD-is.

Hankija on vaidlustusmenetluses piisavalt selgitanud, kuidas menüü vastavust hinnatakse ja

vaidlustuskomisjonile arusaadavalt on Vaidlustaja seda ka mõistnud, asudes täiendavates

seisukohtades väitma, et need selgitused peaksid sisalduma RHAD-is.

Vaidlustuskomisjon on seisukohal, et Hankija selgitused vastavad HD-le ega muuda seda,

mistõttu vaidlustuskomisjon ei kohusta Hankijat antud selgitustega HD-d täiendama. Kui

Vaidlustaja küsib analoogse küsimuse ka RHS § 46 lg-s 1 sätestatud korras, saavad Hankija

vastusest RHR-i kaudu teada ka kõik teised Riigihankes osalemisest huvitatud isikud, kes

vaidlustusmenetluses esitatud erinevate selgitusega ei pruugi kursis olla. Samas – kuna Hankija

ei ole vaidlustusmenetluses antud selgitustega HD-d muutnud vaid üksnes selgitanud, kuidas ta

HD-s sätestatud menüü vastavuse hindamist läbi viib, siis läbipaistvuse ja kontrollitavuse

põhimõttega Degusteerimise kriteeriumis pakutava toidu vastavuse hindamine menüüle

iseenesest vastuolus ei ole. Vaidlustaja on väljendanud jätkuvalt vaid arusaamatust sellest, kui

mitu punkti ühe või teise menüü puuduse eest on igal hindajal õigus või kohustus vähendada,

millele pidi vastuse andma juba Hankija selgitus, et ühe ja sama puuduse eest ei ole komisjoni

liikmel õigust vähendada rohkem kui üks punkt.

10.1.2.4. Samal seisukohal, et Hankija selgitused, mis RHAD-i ei muuda ja üksnes selgitavad,

kuidas Hankija kavatseb HD p-is 8.1.1 sätestatud Degusteerimise kriteeriumi kohaldada

(sellega seotud hindamist läbi viia), ei pea kohustuslikus korras olema RHAD-i sisse viidud, on

vaidlustuskomisjon ka seoses Hankija selgitustega selle kohta, millised juhised komisjoni

liikmetele toidu hindamiseks antakse ning kuidas hinnatav toit välja valitakse:

- sama asjaolu eest ei ole lubatud korduvalt punkte vähendada;

- komisjoni liige peab vähendama punkte vähemalt 0,5 punkti võrra juhul, kui selles kategoorias

tuvastatakse mingi puudus;

- ühe ja sama puuduse eest ei ole komisjoni liikmel õigust vähendada rohkem kui üks punkt;

- iga punktivähendus peab olema seotud konkreetse põhjendusega;

- Hankija lähtub põhimõttest, et sama hankeosa kõigi pakkujate puhul kohaldatakse ühesugust

lähenemist – kui otsustatakse degusteerida ühte toidukorda, tehakse seda kõigi pakkujate puhul,

kui kahte, siis samuti kõigi puhul (mitme toidukorra degusteerimine). Vaidlustaja arusaamatuse,

kas igas Riigihanke osas korraldatakse igale pakkujale eraldi degusteerimine, kõrvaldab

Hankija vastus: Igas Riigihanke osas korraldatakse igale pakkujale eraldi degusteerimine;

32 (38)

- Hankija valib degusteerimiseks sellise toidukorra, mis sisaldub pakkuja poolt esitatud kahe

nädala menüüs, toidule ei anta hindepunkte pakkujate menüüde võrdluses, Hankija valib

pakkujate menüüdest toidud nii, et need oleksid vähemalt samalaadsed (degusteeritav toit).

Enamus küsimustest, millele on antud eespooltoodud vastused, on Vaidlustaja juba ka RHR-is

Hankijalt küsinud ja Hankija on neile vastanud viitega vaidlustusmenetlusele: Seoses

vaidlustusmenetlusega, annab hankija oma seisukohad sellele küsimusele vaidlustusmenetluse

käigus. Vaidlustuskomisjon märgib, et lõppeks peab Hankija RHS § 46 lg 1 täimiseks

Vaidlustaja RHR-is esitatud küsimustele vastamiseks teabevahetuse korraldama siiski

elektrooniliselt RHR-is.

10.1.3. Eraldi ettepanekute/etteheidete ploki HD p-i 8.1.1 on Vaidlustaja esitanud seoses

degusteerimise korraldamisega ja toitu hindava komisjoniga.

Vaidlustuskomisjon jääb seisukohal, et Degusteerimise kriteerium on lubatav ja õiguspärane ja

Vaidlustaja seisukohad seoses degusteerimise korraldamise ja toitu hindava komisjoniga ei

muuda hindamiskriteeriumi iseenesest õigusvastaseks, sealjuures on Hankija HD-s piisavalt

avanud ja vaidlustusmenetluses selgitanud Degusteerimise kriteeriumi kohaldamisega seotud

korralduslikke asjaolusid, sh komisjoniga seotud asjaolusid.

10.1.3.1. Vaidlustaja eeldab vaidlustuses läbivalt ekslikult, et toidu õiguspäraseks hindamiseks

tuleb läbi viia sensoorne hindamine (teaduslikult kontrollitud katse toidu hindamiseks), kuigi

Riigihankes on Hankija eesmärk hinnata reaalset kasutajakogemust. Hankija moodustatav

komisjon on selleks piisavalt suur ja on väheusutav, et Vaidlustaja huvides on degusteerimiseks

valmistada mõne lisaportsu asemel Hankija komisjonile 100+ lisaportsu, mis Vaidlustaja

arvates saaks tegelikult anda usutava kasutajakogemuse. Puudub alus arvata, et väiksem

komisjon ei suuda anda piisavalt usaldusväärset hinnangut. Vaidlustaja nõue 100+ hindaja

kaasamiseks on ilmselgelt ebamõistlik ja põhjendamatu, mis ei ole seotud Riigihanke

eesmärgiga. Veelgi enam - kui hinnatakse kooliõpilastele pakutava toidu meeldivust (maitse,

lõhn, tekstuur, välimus), siis ongi vaidlustuskomisjoni hinnangul asjakohane ja põhjendatud

kasutada toidu hindamiseks tavakasutajaid ja mitte eksperte, kuna ekspertide kaasamine võib

tulemust isegi moonutada, kuna nad ei esinda sihtrühma.

Hankijal on RHS-ist tulenev diskretsioon korraldada oma komisjoni tööd, sh määrata komisjoni

suurus, koosseis ja töökord, ja see ei pea olema detailideni reguleeritud RHAD-is, kui see ei

mõjuta pakkujate võrdset kohtlemist. Vaidlustuskomisjon leiab, et antud juhul komisjoni

määramise asjaolud pakkujate võrdset kohtlemist ei mõjuta – kõik komisjoni puudutavad

reeglid, sh Hankija selgitused komisjoni ja komisjoni töökorralduse kohta, on ühetaoliselt

kohaldatavad kõikide pakkujate pakkumuste hindamisele ja Vaidlustaja püüab põhjendamatult

piirata Hankija korralduslikku diskretsiooni.

10.1.3.2. Vaidlustuskomisjon ei nõustu Vaidlustajaga, et HD p-i 8.1.1 õiguspärasuseks

(läbipaistvus, pakkujate võrdne kohtlemine) tuleks degusteerimine ja hindamine korraldada

selliselt, et toidu valmistaja poleks teada ning toitu hinnataks samades ruumilistes tingimustes.

RHS ei anna Vaidlustajale õigust nõuda Riigihankes anonüümset pakkumuse hindamist ja

puudub alus arvata, et RHAD-is sätestatud korras Degusteerimise kriteeriumi kohaldamisel

asuvad komisjoni liikmed mingil põhjusel Vaidlustajat diskrimineerima põhjusel, et nad teavad,

et toidu on valmistanud Vaidlustaja. Hankija peab tagama, et komisjoni liikmeid ei hakka toidu

hindamisel mõjutama mingid muud tegurid peale HD p-is 8.1.1 sätestatu. Samuti on Hankija

vaidlustusmenetluses piisavalt ning asjakohaselt selgitanud, miks ei pea (ei saa) toidu

degusteerimine toimuda samal ajal samades ruumilistes tingimustes.

Vaidlustuskomisjon nõustub Hankijaga, et toidu valmistaja teadmine ning toidu degusteerimine

erineval ajal ja erinevas kohas ei muuda Degusteerimise kriteeriumi ega hindamist iseenesest

õigusvastaseks ja Vaidlustaja kahtlused selles, et Hankija (Hankija moodustatud komisjoni

liikmed) ei oska tema toitu hinnata, ei põhine antud juhul õigusvastasel HD p-il 8.1.1.

Lõpptulemusel saab ja peab olema hindamise läbipaistvus ja kontrollitavus tagatud eelkõige

33 (38)

komisjoni liikmete poolt antud hindepunktide põhjendatuse kaudu. Subjektiivse iseloomuga

kvaliteedikriteeriumide korral ei saa Vaidlustaja RHAD-i vaidlustamise kaudu saavutada

olukorda, kus ta teab juba enne pakkumuse esitamist, kui palju hindepunkte peab Hankija tema

toidule Degusteerimise kriteeriumi alusel omistama. Lisaks on Ringkonnakohus otsuse 3-18-

752 p-is 10 mh märkinud, et HD õigusvastasust saab põhjendada viitega ebavõrdsele

kohtlemisele pakkumuste hindamisel üksnes siis, kui pakkumuste objektiivne võrreldavus on HD

puudusi arvestades juba loogiliselt välistatud. HD p-is 8.1.1 selliseid ilmseid puudusi ei ole.

10.1.4. Tulenevalt eespooltoodust on vaidlustuskomisjon seisukohal, et HD p 8.1.1 ei ole

õigusvastane. Riigihanke tingimuste, sh hindamiskriteeriumide, määratlemisel on Hankijal avar

kaalutlusruum ning riigihankes osalevatel pakkujatel puudub subjektiivne õigus nõuda, et

hankija kehtestaks tingimused, mis nende huve enim tagaks või hankelepinguga võetavad riskid

täielikult maandaks (vt nt Tallinna Halduskohtu otsus nr 3-21-613, p 10).

11. Vastavustingimuste alajaotus „Pakkumus ehk kahe nädala menüü“

Vastavustingimustes on Hankija sätestanud järgneva:

PAKKUMUS EHK KAHE NÄDALA MENÜÜ

Täpsed tingimused on sätestatud hankedokumendi punktides 6.5. ja 6.6.

Ilmselt on Hankija silmas pidanud HD p-te 6.5.1-6.5.7, kuna p 6.5 HD-s puudub, kuid

Vaidlustaja etteheide ei puuduta seda, mida Hankija on viidatud HD punktises sätestanud, vaid

käsitleb Hankija põhimõttelist õigust käsitleda näidismenüüd pakkumusena.

11.1. Vaidlustuskomisjon ei nõustu Vaidlustaja väitega, et tegemist on proovitööga RHS-i

mõttes, mida Hankija ei võigi hinnata. Puudub vaidlus, et RHS § 101 lg 1 ei näe isegi võimalust

teenuse tellimisel proovitöö nõudmiseks. Vaidlustaja väide, et Riigihankes võiks piisav olla

nõuda näidismenüü esitamist üksnes pakkumuse majandusliku soodsuse hindamiseks näitab, et

Vaidlustaja on tegelikult ka ise aru saanud, et näidismenüü on pakkumuse, mitte

kvalifitseerimise tingimuse osa (pakkuja kvalifikatsiooni puutuvat ei saa Hankija hinnata).

11.2. Hankija on näinud RHAD-is ette näidismenüü hindamise (HD p-id 8.1.2-8.1.3), samuti

nähtub HD p-ist 8.1.1, et Degusteerimise kriteeriumi kohaldamiseks valitakse toidukord välja

pakkuja esitatud pakkumusest, so kahe nädala menüüst. See vastab põhimõttele, et hinnata saab

vaid pakkumust ja hindamiskriteeriumid peavad olema seotud Riigihanke esemega. Seega

RHAD-is käsitleb Hankija näidismenüüd selgelt pakkumusena, mitte osana kvaliftseerimise

tingimustest.

11.3. Vaidlustaja väitel on näidismenüü esitamise nõue ebaproportsionaalne, kuna sellega

kaasneb arvestatav risk, et iga väiksemgi sisuline eksimus viib pakkumuse tagasilükkamiseni.

Vaidlustuskomisjon on seisukohal, et sellist ebaproportsionaalsust antud juhul ei esine, kuna

Hankija on Riigihankes sätestanud mh vigade parandamise mehhanismi (HD p-id 7.2 ja 7.3), st

iga väiksemgi eksimus ei too kaasa pakkumuse tagasilükkamist.

11.4. Tulenevalt eespooltoodust on vaidlustuskomisjon seisukohal, et Vastavustingimustes ei

ole ühegi Riigihanke osa alajaotus „Pakkumus ehk kahe nädala menüü“ õigusvastane.

12. Hankelepingu projekti tingimused

12.1. Hankelepingu projekti p 4.1:

- koolilõuna maksumus;

- koolilõuna maksumuse muutmine;

- hommikupudru hind (sh Hankelepingu projekti p 5.1.1);

- indekseerimine.

34 (38)

12.1.1. Vaidlustuskomisjon on seisukohal, et Hankelepingu projekti p-i 4.1 esimesest lausest

pidi olema Vaidlustajale arusaadav, mida käsitleb Hankija Riigihankes koolilõuna

maksumusena ja vastav vaidlustuses väljendatud arusaamatus on otsitud. Samuti on Hankija

Hankelepingu projekti p-is 4.2 selgelt sätestanud, et eelmise kuu koolilõuna eest kantakse kogu

summa (sh lapsevanema osalus) pakkujale üle toitlustamiskuule järgneva kuu 20. kuupäevaks

[---]. Kui Vaidlustaja ikkagi ei olnud kindel, kas ta mõistab RHAD-i õigesti, siis vastavad

ebaselgused oleksid olnud kõrvaldatavad RHS § 46 lg-s 1 sätestatud korras selgituste

küsimisega. Hankija poolt vaidlustusmenetluses esitatud vastavasisulised selgitused ei pea

sisalduma Hankelepingu projektis, kuna need üksnes selgitavad Vaidlustajale Hankelepingu

projektis sätestatut ega muuda seal midagi. Samal seisukohal on vaidlustuskomisjon seoses

Vaidlustaja väljendatud arusaamatusega seoses indekseerimisega – kui Vaidlustajale jäi

Hankelepingu projektist arusaamatuks, mitu korda aastas Hankija koolilõuna maksumust

indekseerib, millisest allikast andmed (THI) indekseerimiseks saadakse, millisest ajahetkest

hinnamuudatus jõustub vm tulnuks tal see vaid Hankijalt üle küsida.

12.1.2. Ei saa olla vaidlust, et Hankija maksab koolilõuna toetust (lapsevanemate osalus ei ole

kogu koolilõuna eest tasumisele kuuluv summa). PGS § 42 lg 5 kohaselt kehtestab koolilõuna

toetuse kasutamise tingimused ja korra valla- või linnavolikogu, millest tulenevalt nõustub

vaidlustuskomisjon Hankija seisukohaga, et valla- või linnavolikogul on põhimõtteline õigus

koolilõuna toetuse suurus määrata ja seda ka muuta.

12.1.3. Vaidlustaja väitel on sätted, mis annavad teenuse tellijale ühepoolselt õiguse teenuse

hinda muuta, sh alandada, vastuolus asjakohasuse ja põhjendatuse põhimõttega, lisaks on

tegemist ebamõistlikult kahjustatavate tüüptingimustega. Ilmselgelt ei riku Vaidlustaja õigusi

Hankija õigus korrigeerida koolilõuna maksumust kõrgemaks ja oluline on märkida, et antud

juhul on Hankelepingu projekti p-is 4.1 sätestatud sõnaline indekseerimismudeli kirjeldus viisil,

et sellest nähtub mudeli kasutamine vaid juhuks, kui koolilõuna hind vastavalt THI

toidukaupade ning mittealkohoolsete jookide komponendist ning alampalga muutustest tõuseb.

Tõsi – valem võimaldab indekseerimismudeli kasutamist nii positiivse kui ka negatiivse indeksi

kohaldamiseks.

Vaidlustuskomisjon on seisukohal, et hankelepingus hinna muutmise lubatavus ei ole aga igal

juhul õigusvastane (nt RHS § 123 lg 1 p 2 annab hankijale õiguse sõlmitud hankelepingut muuta

uut riigihanget korraldamata, kui muudatuse väärtusest sõltumata ei muudeta hankelepingu

üldist olemust ja muudatuse ulatus, sisu ja kohaldamistingimused, näiteks hinna läbivaatamise

kohta, olid riigihanke alusdokumentides selgelt, täpselt ja ühemõtteliselt ette nähtud). Antud

juhul on hinna muutmise kord selge ja RHAD-is ette nähtud.

12.1.4. Vaidlustajale jääb arusaamatuks, kas pakkujal on õigus hommikupudru pakkumisest

keelduda, kui Hankijaga ei saavutata kokkulepet hommikupudru hinna osas, samuti kas

toitlustajal on kohustus pakkuda XL-portsjone. Hankija on kinnitanud pakkuja kohustust

hommikuputru ja XL-portsjonit pakkuda, kui kool seda soovib.

Hommikupudruga seoses väidab Vaidlustaja veel, et kui hommikupudru hinna kehtestamise

õigus on ühepoolselt Hankijal, siis on tegemist RHS-is sätestatud asjakohasuse ja

proportsionaalsuse põhimõtte rikkumisega ja ebamõistlikult kahjustava tüüptingimusega.

Märkimisväärne on, et Vaidlustajat ei häiri Hankija õigus kehtestada ühepoolselt koolilõuna

maksumus, samuti ei väida Vaidlustaja, et kehtiv hommikupudru kokkuleppeline hind 1.10

eurot, mis on pakkujatele Hankelepingu projektis teatavaks tehtud, oleks põhjendamatult madal

ega kataks teenuse osutamise kulusid (alles mõned aastad tagasi (2021) tõendasid turuosalised

mitmetes vaidlustus- ja kohtumenetlustes, et hommikusöögi ja koolieine legitiimne turuhind on

2 senti). Vaidlustuskomisjoni arvates ei riku Hankija poolt kõikidele pakkujatele ühetaolise

õiglase hommikupudru hinna kehtestamine iseenesest RHAD-is riigihanke üldpõhimõtteid.

12.1.5. Tulenevalt eespooltoodust on vaidlustuskomisjon kokkuvõtlikult seisukohal, et

35 (38)

Hankelepingu projekti p 4.1 (ega ka 5.1.1) ei ole ilmses mittevastavuses RHS §-s 3 sätestatud

üldpõhimõtetega.

12.2. Hankelepingu projekti p 4.2:

- lapsevanema omaosaluse maksetingimus ning „kogu summa“

Vaidlustuskomisjon möönab, et Hankelepingu projekti p 4.2 puudutab pakkuja kohustust ainult

niivõrd, kuivõrd see sätestab pakkujale kohustuse kanda raha õpilase koolitoidu kontole ARNO

keskkonnas, kui lapsevanem on selle mingil põhjusel pakkujale kandnud. Vaidlustaja

arusaamatus sellest, miks peaks lapsevanem tasuma koolilõuna eest pakkujale, ei vaja

arusaamiseks iseenesest RHAD-i muutmist – lapsevanemad võivad eksida (kannavad ARNO

asemel raha pakkujale) ja sellisel juhul tuleb pakkujal endal kanda saadud summa õpilase

koolitoidu kontole ARNO keskkonnas. Vaidlustaja ei väida, et sellise kohustuse panemine

pakkujale oleks lubamatu ja rikuks Vaidlustaja õigusi.

Isegi kui selle punkti lisamise vajadus Hankelepingu projekti on tervikuna küsitav, ei saa selle

sisaldumine Hankelepingu projektis iseenesest rikkuda Vaidlustaja õigusi või kahjustada tema

huve. Hankija selgituste kohaselt on see punkt üksnes informatiivne, sh aitavad Hankija

selgitused mõista „kogu summa“ sätte eesmärki, ja selle sisu teadmine ei ole pakkujale täiesti

kasutu. Lisaks - Vaidlustajal puudub õigus nõuda Hankelepingu projekti p-i 4.2 vaidlustamise

kaudu, mida Vaidlustaja ise peab lapsevanema maksetingimusi reguleerivaks sätteks,

Hankeprojekti täiendamist punktiga, mis sisulise vaidlusega Hankelepingu projekti p-i 4.2

õiguspärasuse üle mingilgi moel ei seostu.

12.3. Hankelepingu projekt p 4.3:

- õpilase puudumisest teavitamine;

- õpilasele toidu väljastamise registreerimata jätmine (2x);

- koolilõuna toetus.

Vaidlustajale jääb arusaamatuks, millal ja kellele peab lapsevanem olema teavitanud õpilase

puudumisest, mida tähendab toidu välja võtmise registreerimata jätmine ja kuidas see puudutab

pakkuja õigusi, lisaks on Vaidlustaja väitel säte vastuolus Hankelepingu projekti p-is 5.1.18

sätestatuga ja ebaselgeks jääb, missugust õigusakti, millega on ette nähtud koolilõuna toetuse

ülekandmine toitlustajale, Hankija silmas peab.

Vaidlustuskomisjon on seisukohal, et kõik Vaidlustaja väljendatud ebaselgused oleks saanud

kõrvaldada selgituste küsimise kaudu RHS § 46 lg-s 1 sätestatud korras ja ükski neid ei vaja

arusaamiseks Hankelepingu projekti p-i 4.3 RHS-iga kooskõlla viimist. Vaidlustuskomisjon on

seisukohal, et Hankija selgituste siinkohal üle kordamine ei ole asja lahendamiseks vajalik.

Pealegi väidab Vaidlustaja, et kui toidukorra väljastamine ei oma mingit mõju toitlustaja ja

Hankija õigustele ja kohustustele, siis on vastavad reeglid Hankelepingu projektis nagunii

üleliigsed. Isegi kui see nii on, siis Vaidlustaja õigusi sellise liigse informatsiooni esitamine

Hankelepingu projektis ei riku (Vaidlustajat ei kahjusta mingilgi moel Hankija poolt

Hankelepingu projekti lisatud informatsioon lepingu täitmise taustal toimuvast).

Ringkonnakohus on otsuse nr 3-21-613 p-is 14 mh märkinud, et Riigihankes osalemisest

huvitatud ettevõtjal on õigus nõuda HD muutmist üksnes siis, kui see on vastuolus õigusaktidega

[---] Kohus saab kontrollida nende tingimuste õiguspärasust ulatuses, mis riivavad kaebaja kui

potentsiaalse riigihankel osaleja õigusi. [---]

12.4. Hankelepingu projekt p 5.1.8:

– koolilõuna menüü kooskõlastamine

Vaidlustajale jääb ebaselgeks, millistel tingimustel Hankija menüü kooskõlastab, millistel

mitte. Menüü koostamine on pakkuja pädevuses ja Hankijale piisab võimalusest teha

mittesiduvaid ettepanekuid. Hankija väitel on nõude eesmärk tagada menüü vastavus lepingule,

tehnilisele kirjeldusele ja õigusaktides kehtestatud nõuetele.

Vaidlustuskomisjon leiab, et vaidlusalune tingimus võimaldab Hankijal kontrollida menüü

vastavust RHAD-is kehtestatud nõuetele ja Vaidlustaja ei saa öelda, et Hankija seda teha ei saa

36 (38)

või ei tohi või võib seda teha ainult ulatuses, kus tema kõik ettepanekud on mittesiduvad.

Koolitoitlustuses on mh oluline vastavus toitumisjuhistele ja pakkujal puudub õigus sellise

kontrolli takistamiseks või mittevastavuste tuvastamisel Hankija ettepanekute käsitlemiseks

mittesiduvatena. Vaidlustuskomisjon möönab, et kooskõlastamine ei tohi muutuda

meelevaldseks ega põhjendamatult takistavaks, kuid leiab, et tingimus iseenesest on mõistlik,

kooskõlas koolitoitlustuse eesmärkidega ega ole ilmselgelt ebaproportsionaalne.

12.5. Hankelepingu projekt p 5.1.10:

- koolipuhveti pidamine.

Vaidlustaja väitel jääb ebaselgeks, kas toitlustajal on kohustus pidada söögisaalis koolipuhvetit.

Hankija väitel on koolipuhveti pidamine asjakohane ja vajalik ning selle otsuse teeb iga kool

eraldi.

Vaidlustuskomisjon on seisukohal, et kooli puhveti pidamise kohustus on Riigihanke kontekstis

oluline lisatingimus ja kui Hankija soovib, et toitlustajal tuleb lisaks koolilõunale ja

koolieinele, mille kohta on esitatud RHAD-is tehniline kirjeldus, pidada ka puhvetit, peab see

olema RHAD-is ja lepingus selgelt kirjas. Vaidlustuskomisjonile äratuntavalt on praegusel

juhul RHAD-is esimene ja ainus koht Hankelepingu projekt, kus Hankija on pannud

pakkujatele ebamäärase kohustuse koolipuhveti pidamiseks kui kool seda soovib ja vajadusel

kuni kella 16-ni. Vaidlustuskomisjon ei väida, et Hankija ei või koolipuhveti teenust tellida

osana Riigihankega tellitavast toitlustusteenusest, kuid pakkuja peab juba pakkumust esitades

teadma, millistel tingimustel ja millist teenust temalt oodatakse. Antud juhul on Hankelepingu

projekti p-is 5.1.10 sätestatud koolipuhveti pidamine ülejäänud RHAD-i tingimusi arvestades

üllatuslik, selle seotus Riigihanke esemega arusaamatu ja teenuse osutamise tingimused

ebamäärased. Isegi kui tegemist on samuti olemuslikult koolis toitlustusteenuse osutamisega,

ei saa Hankija RHAD-is jätta lahtiseks kõiki teenuse osutamisega seotud küsimusi alates sellest,

kas üldse tuleb teenust osutada ja kui tuleb, siis kellele ja mis tingimustel. Koolipuhveti

pidamise kohustus ei ole iseenesestmõistetavalt kooli toitlustusteenuse osa, millega seotud

kohustused tuleb pakkujatel igal juhul ja alati arvestada pakkumusse.

Tulenevalt eespooltoodust on vaidlustuskomisjon seisukohal, et Hankelepingu projekti p 5.1.10

on läbipaistmatu ja ebaproportsionaalne (vastuolus RHS § 3 p-iga 1).

12.6. Hankelepingu projekt p 5.1.32:

- ruumide, seadmete ja sisustuse hooldus enne lepingu lõppemist.

Vaidlustaja peab nõuet ebaproportsionaalseks, kuna sätte täitmine ei ole tõenäoliselt võimalik

hankelepingu ennetähtaegse erakorralise lõpetamise puhul. Seega Vaidlustaja ei väida, et

tingimus oleks õigusvastane mis tahes muudel juhtudel v.a erakorraline ülesütlemine.

Vaidlustuskomisjon ei nõustu Hankijaga, et tingimus ei ole õigusvastane, kuna toitlustajal on

lepingust tulenev kohustus ruumid/seadmed jooksvalt korras hoida ja hooldust teostada ning

lepingu lõppemisel ennetähtaegselt on toitlustajal õigus kahju hüvitamisele muudel alustel.

Asjaolu, et toitlustajal on kohustus jooksvalt ruume korras hoida ei tähenda, et hooldused ja

puhastused peaksid olema tehtud igal kuul samal ajal, kuna üksnes selliselt on võimalik tagada,

et lepingu ennetähtaegsel erakorralisel lõpetamisel oleksid hooldused ja puhastused tehtud ühe

kuu jooksul enne Lepingu lõppemist. Veelgi enam – rasvapüüdjate puhastus on selgelt ette

nähtud vähemalt kaks korda aastas ja on äärmiselt vähetõenäoline, et see on lepingu

ennetähtaegsel erakorralisel ülesütlemisel teostatud just viimase kuu jooksul Seega on õige

Vaidlustaja väide, et Hankelepingu projekti p-i 5.1.32 ei ole tõenäoliselt võimalik täita lepingu

ennetähtaegsel erakorralisel ülesütlemisel. Hankija viide kahju hüvitamisele muudel alustel ei

ole vaidluse kontekstis jälgitav.

Tulenevalt eespooltoodust on vaidlustuskomisjon seisukohal, et kuna Hankelepingu projekti p

5.1.32 ei sisalda välistusi, siis erakorralise ennetähtaegse lõpetamise korral ei ole 1 kuu

hooldusnõue reaalselt täidetav, mistõttu on tingimus sellisena ebaproportsionaalne (vastuolus

RHS § 3 p-iga 1).

37 (38)

12.7. Hankelepingu projekt p 5.1.37:

- turvalisuse tagamine.

Vaidlustaja väitel ei tegele toitlustaja reeglina turvalisuse tagamisega. Hankija väitel ei pea

toitlustaja tegelema turvateenuse osutamisega, kuid peab vastama enda tegevusest tuleneva

ohutuse eest (ei tohi ohustada õpilasi ega töötajaid).

Vaidlustuskomisjon nõustub Hankijaga, et tingimuse mõistlik eesmärk on sätestada toitlustajale

tavapärane hoolsus- ja ohutuskohustus, mitte turvateenuse osutamise kohustus. Tingimus ei

nõua turvatöötajaid, ei kirjelda valve- ega korrakaitsetegevust ja on arusaadavalt seotud ainult

kasutaja enda tegevusest tulenevate riskidega.

12.8. Hankelepingu projekti p 8.5:

- leppetrahvi nõude esitamise tähtaeg.

Vaidlustaja väitel on viited punktis valed, mida Hankija lubas korrigeerida.

Kuna Hankija ei ole seda käesoleva otsuse tegemise hetkes teinud, lõpetab vaidlustuskomisjon

nimetatud punkti osas vaidluse RHS § 197 lg 1 p-i 3 alusel vaidlustuse põhjendatuks

tunnistamisega Hankija poolt.

12.9. Hankelepingu projekti p 10.3:

- Hankija õigus hankeleping erakorraliselt üles öelda kahe kuulise etteteatamisega.

Vaidlustaja väitel on Hankijal selle punkti kohaselt õigus leping üles öelda iga väiksemagi

rikkumise korral, mida Vaidlustaja peab ebaproportsionaalseks, asjakohatuks ja

põhjendamatuks. Hankija väitel peab tal avaliku teenuse kontekstis olema võimalus reageerida

olukorrale, kus Hankija ei näe võimalust olemasoleva toitlustajaga enam jätkata.

12.9.1. Vaidlustuskomisjon on seisukohal, et tingimuse sõnastuses sisalduv „võib“ ei pane

Hankijale kohustust iga võimaliku rikkumise tuvastamisel leping üles öelda, kuid annab

vajadusel siiski võimaluse seda teha.

12.9.2. Vaidlustuskomisjon leiab, et hankelepingu ülesütlemise alused on iseenesest

asjakohased:

- kuna mahetooraine pakkumine on Hankija jaoks oluline Riigihanke tingimus, siis selle

mittetäitmine on lepingu oluline rikkumine ja on mõistetav, et seetõttu võib Hankija

soovida lepingut erakorraliselt lõpetada;

- kuna koolitoitlustuse puhul on lõppkasutajate rahulolu Hankija jaoks oluline, siis

korduvad kaebused viitavad, et teenus ei ole nõuetekohane ega täida eesmärki, mistõttu

põhimõtteliselt on mõistetav Hankija huvi seetõttu leping erakorraliselt üles öelda;

- kui ruumide omanik muutub, võib muutuda ka kasutusõiguslik olukord ja Hankijal peab

olema võimalus leping lõpetada.

Tõsi – esimese kahe aluse puhul on sõnastus lai ja annab Hankijale väga avara kaalutlusruumi,

kuid puudub alus arvata, et Hankija asub oma võimalusi kuritarvitama. Vaidlustuskomisjoni

hinnangul ei ole need alused ka ilmselgelt ebaproportsionaalsed, kuna ei näe ette hankelepingu

kohest lõpetamist ja annavad pakkujale aega reageerida.

12.10. Hankelepingu projekti p-id 10.4.1. 10.4.3 ja 10.4.5:

- Hankija õigus hankeleping üles öelda ilma etteteatamiseta.

Vaidlusta väidab lakooniliselt viitega VÕS-ile, et nendel alustel hankelepingu erakorraline

etteteatamiseta lõpetamine Hankija poolt on ebaproportsionaalne ja põhjendamata.

Hankija väitel on tegemist erandliku olukorra ja tema jaoks väga oluliste rikkumistega, mille

korral ei ole lepingu jätkamine pikema etteteatamise aja jooksul mõistlik ega võimalik.

Vaidlustuskomisjon on seisukohal, et Vaidlustaja on jätnud nimetatud lepingutingimuste

õigusvastasuse sisuliselt ja asjakohaselt põhjendamata ja vaidlustuskomisjon ei asu etteheiteid

sisustama Vaidlustaja eest, samuti ei pea Hankija asuma välja mõtlema põhjendusi, miks

Vaidlustaja peab tingimusi ebaproportsionaalseks, ning asuma siis neid ümber lükkama.

38 (38)

Vaidlustuskomisjon on seisukohal, et kõik nimetatud alused puudutavad lepingu olulisi

tingimusi: ruumide kasutamine vastavalt otstarbele (p 10.4.1), vastavus kooli köögi ja

söögisaali nõuetele (p 10.4.3); koolilõuna pakkumise kohustus (p 10.4.5), millest sõltub lepingu

põhieesmärgi täitmine ja need ei ole ilmselgelt kõrvalised rikkumised, mistõttu Vaidlustaja

väidetud ebaproportsionaalsus ei ole vaidlustuskomisjonile iseenesestmõistetav.

Põhjendamiskohustuse on Hankija vaidlustusmenetluses minimaalselt täitnud.

12.11. Vaidlustaja on taotlenud ka Hankelepingu p 5.1.7 osas RHAD-i muutmist, kuid

vaidlustuse sisulises osas etteheiteid nimetatud punkti täpsusega esitatud ei ole.

13. Vaidlustusmenetluse kulud

13.1. Vaidlustusmenetlus lõppemisel RHS § 197 lg 1 p-is 5 nimetatud vaidlustuse osalise

rahuldamisega kuulub kohaldamisele RHS § 198 lg 2.

Osas, milles vaidlustusmenetlus lõppes RHS § 197 lg 1 p-i 3 alusel, kuulub kohaldamisele

RHS § 198 lg 1.

13.2. Vaidlustaja on esitanud tähtaegselt taotluse lepingulise esindaja kulude väljamõistmiseks

kogusummas 4635 eurot (käibemaksuta) 25 tunni 45 minuti õigusabi osutamise eest

tunnihinnaga 180 eurot. Vaidlustuskomisjon leiab, et asja keerukust ja töömahtu arvestades on

Vaidlustaja lepingulise esindaja kulud vajalikud ja põhjendatud (asi oli tavapärasest oluliselt

mahukam).

Hankija on esitanud tähtaegselt taotluse lepinguliste esindajate kulude väljamõistmiseks

kogusummas 3301 eurot (käibemaksuta) 13,7 tunni õigusabi osutamise eest keskmise

tunnihinnaga 240,95 eurot. Vaidlustuskomisjon leiab, et arvestades asjaolu, et Hankija kaasas

lepingulise esindaja alles täiendavate seisukohtade esitamiseks ja täiendavad seisukohad

oluliselt uusi sisukohti ei sisaldanud, siis on Hankija lepinguliste esindaja kulud mõnevõrra

ülepaisutatud. Vajalikuks ja põhjendatuks peab vaidlustuskomisjon õigusteenuse osutamist

mahus 10 tundi kogusummas 2409,50 eurot (käibemaksuta).

13.3. Käesoleval juhul hõlmas vaidlustus kokkuvõttes 21 erinevat RHAD-i punktis esinevat

nõuet (Riigihanke osi arvestamata), kuid Riigikohus on 11.12.2020 otsuses kohtuasjas 3-20-

1198 (p 28) asunud seisukohale, et vaidlustuse rahuldamise proportsiooni ei tule mõõta mitte

nõudeid mehaaniliselt loendades vaid hinnanguliselt nende sisulist kaalu arvestades.

Arvestades Vaidlustaja erinevate nõuete sisulist osakaalu, mahtu ja raskusastet, hindab

vaidlustuskomisjon vaidlustuse rahuldamise proportsiooniks 12%1. Seega kuulub Hankijalt

Vaidlustaja kasuks välja mõistmisele 12% tasutud riigilõivust s.o 307,20 eurot ja 12%

Vaidlustaja menetluskuludest, so 556,20 eurot (käibemaksuta).

Vaidlustajalt Hankija kasuks välja mõistetavate kulude proportsioon on 88%, s.o 2120,36 eurot

(käibemaksuta).

(allkirjastatud digitaalselt)

Angelika Timusk

1 Vaidlustuskomisjon arvestab sh vaidlustuse ühes punktis põhjendatuks tunnistamist.