Alkoholi-, tubaka-, kütuse- ja elektriaktsiisi seaduse ning teiste seaduste muutmise seaduse muutmise seaduse eelnõu

Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 611 3558 / [email protected] / www.rahandusministeerium.ee

registrikood 70000272

Riigikantselei

Alkoholi-, tubaka-, kütuse- ja elektriaktsiisi

seaduse ning teiste seaduste muutmise seaduse

muutmise seaduse eelnõu esitamine

Vabariigi Valitsuse istungile

Austatud härra riigisekretär

Esitame Vabariigi Valitsuse 19. märtsi istungile alkoholi-, tubaka-, kütuse- ja elektriaktsiisi seaduse

ning teiste seaduste muutmise seaduse muutmise seaduse eelnõu.

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt)

Jürgen Ligi

rahandusminister

Lisad:

1. EN_2026_ATKEAS

2. SK_2026_ATKEAS

Lauri Lelumees 5885 1404

[email protected]

Meie 17.03.2026 nr 1.1-10.1/1243-1

1

EELNÕU

13.03.2026

Alkoholi-, tubaka-, kütuse- ja elektriaktsiisi seaduse ning teiste seaduste muutmise

seaduse (RT I 14.12.2021, 1) ja alkoholi-, tubaka-, kütuse- ja elektriaktsiisi seaduse ning

teiste seaduste muutmise seaduse (RT I, 02.01.2025, 1) muutmise seadus (2026. aasta

1. maiks kavandatud aktsiisitõusude ärajätmine)

§ 1. Alkoholi-, tubaka-, kütuse- ja elektriaktsiisi seaduse ning teiste seaduste muutmise

seaduse muutmine

Alkoholi-, tubaka-, kütuse- ja elektriaktsiisi seaduse ning teiste seaduste muutmise seaduses

(RT I, 14.12.2021, 1) tehakse järgmised muudatused:

1) paragrahvist 1 jäetakse välja punktid 4, 9, 14, 19, 24 ja 29;

2) paragrahvi 4 lõige 5 tunnistatakse kehtetuks.

§ 2. Alkoholi-, tubaka-, kütuse- ja elektriaktsiisi seaduse ning teiste seaduste muutmise

seaduse muutmine

Alkoholi-, tubaka-, kütuse- ja elektriaktsiisi seaduse ning teiste seaduste muutmise seaduses

(RT I, 02.01.2025, 1) tehakse järgmised muudatused:

1) paragrahvist 1 jäetakse välja punktid 22 ja 26;

2) paragrahvi 4 lõige 3 tunnistatakse kehtetuks.

§ 3. Seaduse jõustumine

Käesolev seadus jõustub 2026. aasta 1. mail.

Lauri Hussar

Riigikogu esimees

Tallinn 2026

Algatab Vabariigi Valitsus 2026

2

Tabel 1. KEHTIV Energiatoodete aktsiisimäärad aastatel 2025–2028 (eurodes)

ENERGIATOODE Alates

KEHTIV 1.05.2026 1.05.2027 1.05.2028

Bensiinid, sh lennuki- ja

pliibensiin (1000 l) 591 621 652 684

Diislikütus (1000 l) 428 459 493

Maagaas (1000 m3) 56,42 66,58 79,14

Vedelgaas (1000 kg) 79,91 90,98 107,71

Kütus, mille KNi kaheksa

numbrit on 2710 19 31 või

2710 19 35 (1000 l)

428 459 493

Kerge kütteõli (1000 l) 428 459 493

Raske kütteõli (1000 kg) 490 525 559

Põlevkivikütteõli

(1000 kg) 481 515 548

Veeldatud mootori-

maagaas (1000 kg) 60,9 63,45 66

Mootorimaagaas

(1000 m3) 43,66 45,5 47,32

Elektriaktsiis (1 MWh) 2,1 3,07 4,47

PLAAN. Energiatoodete aktsiisimäärad aastatel 2025–2028 (eurodes)

ENERGIATOODE Alates

KEHTIV 1.05.2027 1.05.2028

Bensiinid, sh lennuki- ja

pliibensiin (1000 l) 591 652 +10% 684+5%

Diislikütus (1000 l) 428 493 +15%

Maagaas (1000 m3) 56,42 79,14+40%

Vedelgaas (1000 kg) 79,91 107,71+35%

Kütus, mille KNi kaheksa

numbrit on 2710 19 31 või

2710 19 35 (1000 l)

428 493 +15%

Kerge kütteõli (1000 l) 428 493 +15%

Raske kütteõli (1000 kg) 490 559+14%

Põlevkivikütteõli

(1000 kg) 481 548+14%

Veeldatud mootori-

maagaas (1000 kg) 60,9 66+8%

Mootorimaagaas

(1000 m3) 43,66 47,32+8%

Elektriaktsiis (1 MWh) 2,1 4,47+113%

1

Alkoholi-, tubaka-, kütuse- ja elektriaktsiisi seaduse ning teiste seaduste

muutmise seaduse (RT I 14.12.2021, 1) ja

alkoholi-, tubaka-, kütuse- ja elektriaktsiisi seaduse ning teiste seaduste

muutmise seaduse (RT I, 02.01.2025, 1) muutmise seaduse seletuskiri

1. Sissejuhatus

1.1. Sisukokkuvõte

Käesoleva eelnõuga muudetakse alkoholi-, tubaka-, kütuse- ja elektriaktsiisi seaduse ning teiste

seaduste muutmise seadust (RT I 14.12.2021, 1) ja alkoholi-, tubaka-, kütuse- ja elektriaktsiisi

seaduse ning teiste seaduste muutmise seadust (RT I, 02.01.2025, 1) (edaspidi eelnõu).

Eelnõu peamine eesmärk on leevendada Lähis-Ida kriisist tingitud energiakandjate hinnasurvet

Eesti tarbijatele ja ettevõtetele. Tulenevalt muutunud julgeolekuolukorrast ja sellest tingitud

tarnehäiretest maailmaturul, on energiahindade järsk tõus loonud uue majandusliku keskkonna,

kus varasemalt planeeritud maksutõusude rakendamine algsel kujul ei ole otstarbekas.

Eelnõuga tühistatakse 2026. aasta 1. maiks kavandatud aktsiisimäärade tõusud järgmistele

energiakandjatele:

 mootorikütused (bensiin ja diislikütus);

 kütteõlid;

 maagaas ja elektrienergia.

Muudatused tulenevad vajadusest tagada majanduslik stabiilsus olukorras, kus jaemüügihinnad

reageerivad globaalsetele kriisidele kiiresti. Kuna praegune hinnatõus on tingitud

pakkumispoolsetest takistustest, on riigi samm suunatud täiendava maksukoormuse lisamise

vältimisele. Muudatus aitab ohjeldada inflatsiooni ja toetada Eesti ettevõtete konkurentsivõimet

regiooniülese hinnatõusu tingimustes.

Eelnõu ei mõjuta isikute halduskoormust.

1.2. Eelnõu ettevalmistajad

Eelnõu ja seletuskirja koostas Rahandusministeeriumi maksu- ja tollipoliitika osakonna

peaspetsialist Lauri Lelumees (e-post: [email protected]; tel: 5885 1404). Aktsiisitulu

hindas Rahandusministeeriumi fiskaalpoliitika osakonna analüütik Rait Pärs (e-post:

[email protected]; tel: 5887 2893). Eelnõu juriidilist kvaliteeti kontrollis Rahandusministeeriumi

personali- ja õigusosakonna õigusloome valdkonna juht Virge Aasa (e-post: [email protected];

tel: 5885 1493). Eelnõu keeletoimetas personali- ja õigusosakonna keeletoimetaja Heleri Piip

(e-post [email protected]).

1.3. Märkused

Eelnõuga muudetakse:

 alkoholi-, tubaka-, kütuse- ja elektriaktsiisi seaduse ning teiste seaduste muutmise

seadust (RT I 14.12.2021, 1);

 alkoholi-, tubaka-, kütuse- ja elektriaktsiisi seaduse ning teiste seaduste muutmise

seadust (RT I, 02.01.2025, 1).

2

Eelnõuga kavandatud muudatused jõustuvad 2026. a 1. mail.

Eelnõule ei ole koostatud väljatöötamiskavatsust, sest tegemist on kiireloomulise eelnõuga.

Eelnõu ei ole seotud muu menetluses oleva eelnõuga. Eelnõu on kooskõlas Euroopa Liidu

õigusega.

Eelnõu seadusena vastuvõtmiseks Riigikogus on vajalik poolthäälte enamus.

2. Seaduse eesmärk

Eelnõu eesmärk on jätta ära 2026. aasta 1. maiks kavandatud energiakandjate aktsiisimäärade

tõus, et leevendada Lähis-Ida kriisist tingitud globaalset hinnatõusu ja tarnehäirete mõju Eesti

tarbijatele ning ettevõtjatele. Muudatusega välditakse täiendavat maksukoormuse kasvu

bensiini, diislikütuse, kütteõlide, maagaasi, vedelgaasi ja elektrienergia jaemüügihindades,

toetades seeläbi majanduslikku stabiilsust ja elanikkonna toimetulekut muutunud

turutingimustes.

3. Eelnõu sisu ja võrdlev analüüs

Eelnõu koosneb kolmest paragrahvist. Esimeses ja teises paragrahvis sätestatakse alkoholi-,

tubaka-, kütuse- ja elektriaktsiisi seaduse ning teiste seaduste muutmise seaduse muutmise

seaduse muudatused. Kolmandas paragrahvis sätestatakse seaduse jõustumise aeg.

Eelnõu § 1 punktidega 1 ja 2 muudetakse alkoholi-, tubaka-, kütuse- ja elektriaktsiisi seaduse

ning teiste seaduste muutmise seaduse redaktsiooni, mis jõustus 2022. a 1. mail ning sätestas

aktsiisitõusu astmestiku diislikütusele, kütteõlidele, maagaasile, vedelgaasile ja elektrienergiale

(ATKES § 66 lõigetes 6–8, 9, 10–102, 12 ja 16). Eelnõuga jäetakse ära 2026. aasta 1. maiks

kavandatud aktsiisimäärade tõus. Seega aktsiisitõusu astmestik lõpeb 2027. aasta 1. mail (vt

tabel 1).

Eelnõu § 2 punktidega 1 ja 2 muudetakse alkoholi-, tubaka-, kütuse- ja elektriaktsiisi seaduse

ning teiste seaduste muutmise seaduse redaktsiooni, mis jõustus 2025. a 1. juulil ning sätestas

aktsiisitõusu astmestiku pliivabale- ja pliibensiinile ja lennukibensiinile (ATKEAS § 66

lõigetes 1–3). Eelnõuga jäetakse ära 2026. aasta 1. maiks kavandatud aktsiisimäärade tõus.

Bensiinide aktsiisitõusu astmestik lõpeb 2028. aasta 1. mail (vt tabel 1).

Tabel 1. Energiatoodete aktsiisimäärad aastatel 2025–2028 (eurodes)

ENERGIATOODE

Alates

KEHTIV 1.05.2026

Jäetakse ära 1.05.2027 1.05.2028

Bensiinid, sh lennukibensiin (1000 l) 591 621 652 684

Diislikütus, kerge kütteõli (1000 l) 428 459 493

Maagaas (1000 m3) 56,42 66,58 79,14

Vedelgaas (1000 kg) 79,91 90,98 107,71

Raske kütteõli (1000 kg) 490 525 559

Põlevkivikütteõli (1000 kg) 481 515 548

3

Veeldatud mootorimaagaas (1000 kg) 60,9 63,45 66

Mootorimaagaas (1000 m3) 43,66 45,5 47,32

Elektriaktsiis (1 MWh) 2,1 3,07 4,47

Eelnõu § 1 punktis 3 sätestatakse seaduse jõustumise aeg, mis lähtub vajadusest jätta ära 1.

mail 2026. teatud aktsiisimäärade tõus.

4. Eelnõu terminoloogia

Eelnõu ei sisalda uusi termineid.

5. Eelnõu vastavus Euroopa Liidu õigusele

Eelnõus toodud aktsiisimäärad on kooskõlas aktsiisi alammääradega ja aktsiisi kehtestamise

põhimõtetega Euroopa Liidus. Energiatoodete aktsiisi alammäärad on sätestatud nõukogu

direktiivis 2003/96/EÜ, millega korraldatakse ümber energiatoodete ja elektrienergia

maksustamise ühenduse raamistik (ELT L 283, 31.10.2003, lk 51–70).

6. Seaduse mõjud

6.1. Kavandatav muudatus: energiatoodete aktsiisitõusu ärajätmine 2026. aastal

Kaasnev mõju: mõju majandusele ja tarbimisele

Sihtrühm: energiatoodete käitlejad ja tarbijad.

Mõju ulatus: muudatus puudutab otseselt kõiki kütusevaldkonnas

tegutsevaid aktsiisilaopidajaid, keda on Eestis ligikaudu poolsada. Aktsiisilaopidajad on

peamised aktsiisimaksjad.

Eelnõul on positiivne mõju aktsiisimaksjate likviidsusele. Planeeritud aktsiisitõusu ärajätmine

väldib vajadust täiendavate käibevahendite järele, mis oleksid kulunud kõrgemate

maksumäärade finantseerimiseks ja tekkinud kulude edasikandmiseks tarbijatele.

6.2. Mõju lõpptarbijatele (ettevõtjad ja kodumajapidamised)

Eelnõu peamine mõju on suunatud energiakandjate jaemüügihindade stabiliseerimisele.

Aktsiisitõusu ära jätmine hoiab ära täiendava hinnatõusu bensiini, diislikütuse, kütteõlide,

maagaasi ja elektrienergia tarbijatele.

 Kodumajapidamiste jaoks tähendab muudatus igapäevaste transpordi- ja

eluasemekulude aktsiisitõusust tingitud kasvu ärahoidmist, mis on kriitilise tähtsusega

Lähis-Ida konfliktist tingitud üldise sisendhindade kasvu taustal.

 Ettevõtjate jaoks, eriti transpordi-, põllumajandus- ja tööstussektoris, aitab otsus

kontrolli all hoida tootmis- ja logistikakulusid. See pärsib inflatsioonisurvet ja toetab

Eesti ettevõtete konkurentsivõimet välisturgudel, vältides ahelreaktsioonina tekkivat

toodete ja teenuste üldist hinnatõusu.

6.3. Sotsiaalne ja majanduslik mõju

4

Muudatus toetab elanikkonna toimetulekut ja majanduslikku stabiilsust. Vältides

maksukoormuse kasvu ebakindlas julgeolekuolukorras, vähendatakse survet tarbimise

vähenemisele ja toetatakse majanduse üldist vastupidavust välistele šokkidele.

Energiatoodete aktsiisipoliitika ja maailmaturu hindade koosmõju analüüsimisel on tuvastatud

järgmised sotsiaalmajanduslikud mõjud:

Mõju majandusaktiivsusele ja inflatsioonile

Maailmaturu energiahindade (sh nafta ja maagaas) kasv avaldab survet globaalsele

majandusaktiivsusele, tuues kaasa majanduskasvu aeglustumise ja inflatsioonilise surve kasvu.

Eesti kui avatud ja paindliku hinnapoliitikaga majanduse puhul jõuavad need välismõjud

siseriiklikesse jaemüügihindadesse kiiremini kui suletud turgudel, mõjutades vahetult nii

tootmissisendeid kui ka eratarbimist.

Mõju tarbijakäitumisele ja ostujõule

Võib eeldada, et leibkonnad püüavad energiatoodete hinnatõusu lühiajaliselt kompenseerida

säästude vähendamise arvelt, et säilitada senine tarbimistase. Pikaajaliselt on aga vältimatu

tarbimisvõime langus. Kuna mootorikütuste (osakaal tarbimiskorvis 4,5%, kogumaht ligi 1,2

mld eurot) ja maagaasi nõudlus on madala hinnaelastsusega, toob nende kallinemine kaasa

kulutuste ümberjaotumise, kus muude kaupade ja teenuste tarbimine väheneb.

Mõju riigieelarvele ja nominaalsele majandusele

Kütuste ja maagaasi hinnatõusul on riigieelarvele vastandsuunaline mõju:

 Käibemaksu laekumine: Suureneb nominaalselt kütuste ja energiatoodete müügilt.

 Kaudne mõju: Väheneb käibemaksu ja muude tarbimismaksude laekumine muudelt

sektoritelt, kuna tarbijate vaba jääktulu väheneb. Selle tulemusena on netomõju

nominaalsele majanduskasvule ja riigieelarvele tervikuna negatiivne, sest

energiahindade kasv pidurdab majandust.

Maailmaturu hindade mõju tarbijahinnaindeksile Energiatoodete hindade muutusel on vahetu ja märkimisväärne mõju üldisele hinnatasemele:

 Mootorikütuste hinna 20%-line kasv tõstab tarbijahinnaindeksit ligikaudu 0,9%.

 Maagaasi hinna 40%-line kasv tõstab tarbijahinnaindeksit ligikaudu 0,2%.

Aktsiisitõusu ära jätmine 1. maist 2026. a on seega abistav meede täiendava inflatsioonisurve

leevendamiseks ja majandusagentide (leibkonnad ja ettevõtted) kohanemisvõime toetamiseks.

Mõju mootorikütuste hinnale Eelnõuga jäetakse ära mootoribensiini aktsiisimäära tõus 591 eurolt 621 eurole 1000 liitri kohta.

Arvestades 24%-list käibemaksumäära, hoiab muudatus ära bensiini jaemüügihinna tõusu 3,72

sendi võrra liitri kohta. See aitab otseselt leevendada Lähis-Ida kriisist tingitud kütuse

maailmaturu sisseostuhindade kasvu mõju lõpptarbijale.

Eelnõuga jäetakse ära diislikütuse ja kerge kütteõli aktsiisimäära tõus 428 eurolt 459 eurole

1000 liitri kohta. Arvestades 24%-list käibemaksumäära, hoiab muudatus ära diislikütuse

jaemüügihinna tõusu 3,84 sendi võrra liitri kohta.

Tabel 2: Aktsiisitõusu ärajätmise mõju mootorikütuste jaemüügihindadele

5

Kütuseliik Kehtiv

määr

(1000 l)

Planeeritud määr,

mis jäetakse ära

(1000 l)

Aktsiisisääst

(liiter)

Sääst tanklas

koos 24% KM-ga

Mootoribensiin 591 eurot 621 eurot 3 senti 3,72 senti

Diislikütus 428 eurot 459 eurot 3,1 senti 3,84 senti

Muude energiatoodete puhul on aktsiisimäärade tõusu tühistamise mõju väiksem kui bensiinil

ja diislikütusel, sest aktsiisi osakaal lõpphinnas on oluliselt väiksem. Näitena vaatleme

maagaasi, mida kasutatakse kütteainena.

 Aktsiisi osakaal: Kehtiva aktsiisimäära juures moodustab aktsiis koos käibemaksuga

(27,99 eurot) 8,9% kogu märtsikuu arvest 400 m³ kuise tarbimisega majapidamise

näitel.

 Ära jääv kulu: Kui 1. maist 2026 plaanitud aktsiisitõus (0,06658 eurot/m³) oleks

jõustunud, oleks aktsiisikulu 400 m³ tarbimise pealt tõusnud 33,02 euroni (koos KM-

ga).

 Reaalne sääst tarbijale: Aktsiisitõusu ära jätmine hoiab selle näite puhul sarnase kuu

tarbimise pealt (kui see toimuks pärast maid) ära täiendava 5,03-eurose kulu kuus.

400 m³ kuise tarbimisega majapidamise jaoks tähendab aktsiisitõusu tühistamine aastas

(arvestades kütteperioodi jaotust) ligikaudu 25–35 euro suurust säästu.

Tabel 3: Aktsiisitõusu ärajätmise mõju muude energiatoodete jaemüügihindadele

Energiatoode (ühik) Kehtiv

määr

(eurot)

Planeeritud

määr, mis

jäetakse ära

(1000 l)

Vahe ilma

KM-ta (eurot)

Sääst

tarbijale

(KM 24%)

Maagaas kütteks (1000 m³) 56,42 66,58 10,16 12,60 €

Vedelgaas kütteks 1000 kg 79,91 90,98 11,07 13,73 €

Veeldatud

mootorimaagaas (1000 kg)

60,90 63,45 2,55 3,16 €

Mootorimaagaas (1000 m³) 43,66 45,50 1,84 2,28 €

Elektrienergia (MWh) 2,10 3,07 0,97 1,20 €

Mõju olulisus: Aktsiisitõusu ärajätmise mõju Eesti majandusele tervikuna on pigem väike.

Tõenäoliselt ei mõjuta aktsiisitõusu ärajätmine eraldiseisvalt käesoleva aasta tarbimist

märkimisväärselt, sest mõju bensiini ja diislikütuse lõpphinnale on ligikaudu 2 protsenti.

6

Muude energiatoodete puhul on mõju veelgi väiksem (vt tabel 3) ja eelnevas punktis toodud

maagaasi näide. Näiteks väiksema majapidamise jaoks, mille elektrienergia tarbimine on 400

kWh kuus, on aktsiisitõusu ära jätmise mõju rahaliselt väike – ligikaudu 0,48 eurot kuus (koos

käibemaksuga). Aastane sääst sellise tarbimise juures on u 5,76 eurot. Majapidamiste puhul,

kes kasutavad elektrienergiat peamise kütteallikana näiteks soojuspumpades, on aktsiisitõusu

ärajätmise mõju samas oluliselt suurem.

Ebasoovitavate mõjude risk: Eelnõu elluviimisega seonduvad riskid on hinnatud madalaks,

tuginedes järgmistele asjaoludele:

1. Riigieelarve tulude laekumine: Peamine risk on prognoositud aktsiisitulu vähenemine

võrreldes varasemate eelarveootustega. Kütuse maailmaturu hindade järsk tõus on juba

mõjutanud oluliselt mootorikütuste jaemüügihindasid, mis märtsikuu esimeste

nädalatega on tõusnud 30 kuni 35 senti liitri kohta võrreldes veebruari tasemega.

Puudub usaldusväärne prognoos, kui kõrgeks võivad lähikuudel tõusta mootorikütuste

hinnad maailmaturul ja Eestis. Hinnatõus on juba praegu mõjutamas hinnatundlikumaid

tarbijaid, kes vähendavad autoga sõitmist. Kui nafta hind püsib 100 dollari piirist

kõrgemal, võib oodata, et bensiini ja diislikütuse hinnad liiguvad tanklates 1,85–2

euro vahemikku või isegi kõrgemale, sõltuvalt euro ja dollari vahetuskursist ning

kohalikust konkurentsist. Joonisel number 1 on kujutatud keskmise palga ja kütuse

hindade suhet. Näeme, et hiljutine hinnatõus on järsult vähendanud tarbijate ostujõudu

kütuse soetusel.

2. Keskkonnamõju: Kuna kütuse jaemüügihinnad on viimase kuu jooksul tõusnud

tasemele, mis sunnib tarbijaid ja ettevõtteid oma tarbimist optimeerima, ei too

aktsiisitõusu ärajätmine kaasa nõudluse kasvu ega heitmekoguste suurenemist. Meede

on suunatud vaid hinnatõusu täiendava kiirenemise pidurdamisele, mitte kütuse

odavnemisele võrreldes kriisieelse tasemega.

3. Majanduslik ebakindlus: Eksisteerib risk, et jaemüügihindade volatiilsus

maailmaturul varjutab aktsiisivõidu mõju lõpptarbijale.

7

Joonis 1. Keskmise palga ja kütuse hindade suhe

Kuna kütuseturgu analüüsitakse regulaarselt, ei ole järelhindamine vajalik.

7. Seaduse rakendamisega seotud riigi ja kohaliku omavalitsuse tegevused, eeldatavad

kulud ja tulud

Aktsiisimäärade muutmata jätmisel puudub mõju Maksu- ja Tolliameti tegevusele.

Aktsiisitõusude ärajätmise summaarne koondmõju tarbijahinnaindeksile on -0,13%.

Tabel 4. Aktsiisimäärade tõusu ärajätmisest tulenev eelarve mõju

Aasta Kütuseaktsiis

(sh KM)

2026 -36 mln €

2027 -20 mln €

2028 0 mln €

8. Rakendusaktid

Eelnõu rakendamiseks ei ole rakendusaktide muutmine vajalik.

9. Seaduse jõustumine

Seadus jõustub jõustub 2026. a 1. mail.

0

200

400

600

800

1 000

1 200

1 400

1 600

1 800

2005 2008 2011 2014 2017 2020 2023 2026

Li it

ri d

Keskmine palk/diisli hind Keskmine palk/bensiini hind

8

10. Eelnõu kooskõlastamine, huvirühmade kaasamine ja avalik konsultatsioon

Eelnõu on koostatud kiireloomulisena, mistõttu ei ole seda esitatud tavapärasele

ministeeriumidevahelisele kooskõlastamisele eelnõude infosüsteemis. Kiireloomulisus on

tingitud vajadusest tagada muudatuste jõustumine hiljemalt 2026. aasta 1. mail.