Vastus

Paldiski mnt 81, 10614 Tallinn telefon +372 794 3500 registrikood 70008799

Paju 2, 50603 Tartu e-post: [email protected] KMKN EE101339803

Akadeemia 2, 80011 Pärnu www.terviseamet.ee EE891010220034796011

Kooli 2a, 41598 Jõhvi viitenumber 2800048574

Sotsiaalministeerium

[email protected]

Teie 02.03.2026 nr 1.2-2/100-11

Meie 17.03.2026 nr 1.2-1/26/1783-2

Eelnõu kooskõlastamine

Terviseamet esitab ravikindlustuse- ja tervishoiuteenuste korraldamise seaduste muutmise

seaduse (psühhiaatria saatekiri, e-konsultatsioon ja erialata arstid) eelnõu kohta järgmised

tähelepanekud.

1. Eelnõu § 2 punktiga 1 täiendatakse TTKS § 3 lõiget 2 kahe lausega, millega täpsustatakse

erialata arstide ja hambaarstide võimalust osutada tervishoiuteenuseid, millega eelnõu

seletuskirja põhjal lõpeb nende käsitamine tervishoiuteenuse osutamisel osalejana.

Muudatusega jääb seletuskirja põhjal kehtima praegune olukord, kuid täpsustus peaks tagama

õigusselguse ning toetama paindlikku töökorraldust nii perearstiabis kui ka eriarstiabis.

Täiendavalt on märgitud, et TTKS-i muudatused puudutavad vaid tervishoiutöötajate rollide

täpsustamist, kuid seaduse rakendamine loob eeldused Tervisekassa TTL-i täiendamiseks

erialata arsti teenustega.

Terviseamet sellise hinnanguga ei nõustu. Mõistame soovi residentuuri mitteläbinud arstide

potentsiaali paindlikumalt ja eesmärgipärasemalt rakendada ning vajadust selleks õigusruumis

selged normid tekitada, kuid ei pea eelnõus toodud lahendust heaks ega eesmärgipäraseks

variandiks.

Praktikas tekitab kehtiva TTKS § 43 lõike 2 teine lause tervishoiuteenuse osutajates (TTO) juba

käesoleval hetkel segadust. TTO-d tõlgendavad sätet väga laialt ning leiavad, et lause annab

TTO-le erialata arstide rakendamisel piiramatu vabaduse ning juhul, kui TTO hindab erialata

arsti piisavalt kogenud ja pädeva olevat, võib erialata arsti rakendada sisuliselt samas ulatuses,

kui vastava eriala omandanud eriarste ehk lubada erialata arstil töötada eriarsti asemel. Eriarsti

asemel soovitakse rakendada enamasti kolmandas riigis eriala omandanud arste, kes ei ole Eestis

kvalifikatsiooni tunnustamise menetlust läbinud ja kellel puudub õigus Eestis eriarstina töötada.

Samuti tõlgendatakse sätet selliselt, et TTO-l on õigus rakendada arsti, kes ei ole omandanud

eriala, eriarstiabi osutamisel suurema iseseisvusega kui sama eriala arst-residenti, kes peab

töötama juhendaja vastutusel.

Hetkel on Terviseametil pooleli kaks kohtuvaidlust küsimuses, kas erialata arst võib teha eriarsti

vastuvõttu ja eriarsti pädevusse kuuluvaid protseduure eriarsti asemel. Sarnasel teemal on olnud

vaidlusi ka varasemalt. Seega ei ole tegu üksikjuhtumitega.

2(3)

Plaanitav muudatus ei aita Terviseameti hinnangul kaasa õigusselguse tekkimisele ega

tervishoiutöötajate rollide täpsustamisele, vaid võib segadust veelgi suurendada ning anda

võimalusi erinevateks tõlgendusteks ja potentsiaalseteks vaidlusteks.

Eelnõust ja seletuskirjast ei leia vastust küsimusele, mis teenust hakkavad erialata arstid

osutama, kui neid enam eriarstiabi teenuse osutamisel osalejatena ei käsitata või kuidas loob

seaduse rakendamine eeldused Tervisekassa TTL-i täiendamiseks erialata arsti teenustega.

Eelnõust ei selgu, missugune teenus on „erialata arsti teenus“ TTKS-i mõttes.

Õigusselguse ja patsiendiohutuse huvides oleks vajalik erialata arsti pädevuse piirid õigusakti

tasandil reguleerida ning selgelt sätestada, missuguse teenuse osutamise õigus erialata arstil on.

2. Eelnõuga võetakse TTKS-is kasutusele termin „erihambaarst“ põhjusel, et sellele on vaja

viidata eelnõu TTKS § 3 lõike 2 kolmandas lauses kui tervishoiuteenusele, mille osutamisel võib

rakendada ka hambaarsti, kes ei ole (erihambaarsti) eriala omandanud ega õpi parajasti ka

residentuuris.

Terviseameti hinnangul on plaanitav muudatus poolik ja segadust tekitav, sest kuigi eelnõus

viidatakse erihambaarsti teenusele kui teenusele, mille osutamisel võib rakendada ka

hambaarsti, ei ole eelnõus erihambaarsti teenust defineeritud. Segadust suurendab seletuskirjas

toodu, mille põhjal sätte mõte on hambaarstide puhul nii kehtivas TTKS § 43 lõike 2 II lauses

kui ka eelnõukohases TTKS § 3 lõike 2 III lauses, et erialata ehk residentuuri mitteläbinud

hambaarsti võib rakendada erihambaarstiabi teenuste osutamisel, mitte igasuguse eriarstiabi

teenuste osutamisel. Samas sätestab kehtiva TTKS § 20 lg 1, mida eelnõuga muuta ei plaanita,

et eriarstiabi on ambulatoorne või statsionaarne tervishoiuteenus, mida osutavad eriarst või

hambaarst ja temaga koos töötavad tervishoiutöötajad. Seega osutab TTKS § 20 lõike 1 kohaselt

hambaarst eriarstiabi, kuid muudetud TTKS § 3 lõike 2 III lause kohaselt võib hambaarsti

rakendada üksnes erihambaarsti teenuste osutamisel, mitte teiste eriarstiabi teenuste osutamisel.

Lisaks võimaldab eelnõu paragrahvi 3 lõike 2 kolmas lause tõlgendust, mille kohaselt võib

tervishoiuteenuse osutaja määrata, et hambaarst, kes ei ole erihambaarsti eriala omandanud, võib

erihambaarsti asemel teenust osutada, kui TTO teda piisavalt pädevaks peab.

Eeltoodust tulenevalt ei saa Terviseamet nõustuda seletuskirjas toodud järeldusega, et eelnõuga

erialata arstide õiguslikus staatuses tehtavad muudatused ei too patsientidele võrreldes kehtiva

regulatsiooniga kaasa muudatusi, mis piiraks isikute õigust tervise kaitsele (PS § 28).

Terviseameti hinnangul piiravad muudatused selgelt isikute õigust kvaliteetsele

tervishoiuteenusele. Lisaks piiravad tehtavad muudatused patsientide õigust taotleda

tervishoiuteenuse osutamise käigus tekkinud kahju hüvitamist tervishoiuteenuse osutaja

kohustusliku vastutuskindlustuse seaduse (TOKVS) alusel, sest TOKVS § 20 p 15 kohaselt ei

hüvita kindlustusandja kindlustusjuhtumi toimumise korral kahju, mis tuleneb tervishoiuteenuse

osutamisest, mida tervishoiutöötaja osutas väljaspool omandatud eriala piire.

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt)

Agne Ojassaar

õigusosakonna juhataja

3(3)

Agne Ojassaar

6509852 [email protected]