Vastus

RIIGIPROKURATUUR Wismari 7 / 15188 TALLINN / 694 4400 / [email protected] / www.prokuratuur.ee

Registrikood 70000906

Liisa-Ly Pakosta

Justiits- ja Digiministeerium

Suur-Ameerika 1

10122, Tallinn

[email protected]

Teie: 12.03.2026 nr 8-1/1921-1 Meie: 18.03.2026nr RP-1-6/26/2539

Prokuratuuri arvamus kriminaalmenetluse seadustiku muutmise seaduse eelnõule

Lugupeetud justiits- ja digiminister

Prokuratuur tänab võimaluse eest anda arvamus kriminaalmenetluse seadustiku muutmise

seaduse (rahvusvahelise koostöö lihtsustamine) eelnõule.

Prokuratuur toetab eelnõu eesmärki tõhustada ja lihtsustada rahvusvahelist

kriminaalmenetlusalast koostööd teiste Euroopa Liidu liikmesriikidega. Samas peab

prokuratuur vajalikuks välja tuua alljärgnevad tähelepanekud.

Esmalt selgitab prokuratuur põhjalikumalt seisukohti seoses järelevalve ja vabadusekaotuse

tunnistusega.

I Euroopa Liidu Nõukogu raamotsuse 2008/909/JSK, 27.11.2008, vastastikuse tunnustamise

põhimõtte kohaldamise kohta kriminaalasjades tehtud otsuste suhtes, millega määratakse

vabadusekaotuslikud karistused või vabadust piiravad meetmed, nende Euroopa Liidus

täideviimise eesmärgil (edaspidi Raamotsus) artikkel 13 sätestab: „Väljaandjariik võib

põhjendusi esitades võtta täidesaatvast riigist tagasi tunnistuse selle ajani, kuni karistuse

täideviimine ei ole täidesaatvas riigis alanud. Täidesaatev riik ei vii tunnistuse tagasivõtmisel

enam karistust täide.“

Vabadusekaotuse tunnistust reguleerivas KrMS 19. ptk 8. jao 6. jaotises, millega võeti Eesti

õigusesse üle nimetatud Raamotsus, leidub analoogses sõnastuses vaid KrMS § 50850, kuid

nimetatud paragrahv asub seaduse 3. alljaotises pealkirjaga „Vabadusekaotuslikke karistusi ja

vabadust piiravaid meetmeid käsitleva kohtuotsuse esitamine Euroopa Liidu

liikmesriigile“ ning reguleerib seletuskirja kohaselt Eesti poolt tunnistuse koostamist ja

edastamist välisriigile (Seletuskiri RT I, 21.06.2014, 11 - jõust. 01.01.2015). Samamoodi on see

sätestatud ka järelevalve tunnistuse Euroopa Liidu liikmesriigile esitamise olukorras KrMS §-

s 50866.

Samasisuline õigus peaks olema sätestatud ka teistele riikidele, kes Eestile vabadusekaotuse

tunnistusi või järelevalve tunnistusi esitavad. Näiteks oleks võimalik muuta/täiendada KrMS §

50848 ning § 50864 selliselt, et need sisaldaks eraldi punktina ka tunnistuse tagasivõtmist ning

selle tagajärge.

II Praktikas on osutunud probleemseks KrMS § 48910 lg 1 p 3 tõlgendamine, mistõttu tuleks

seda täpsustada. Nimelt tõlgendavad osad kohtunikud sätet selliselt, et kaitsja osavõtt on

2 (2)

vabadusekaotuse tunnistuste puhul alati kohustuslik. Teised kohtunikud tõlgendavad seda

selliselt, et kaitsja osalemine on vajalik vaid siis, kui isik kannab teises riigis juba karistust, kuid

ei ole vajalik juhul, kui isik ei ole asunud veel karistust kandma. Prokuratuur on seisukohal, et

vabadusekaotuse tunnistuse puhul võiks olla kaitsja kaasamine alati kohustuslik.

III Erinevaid tõlgendusi on ka selles, kas süüdimõistetud isiku osalemine on kohustuslik/vajalik

vabadusekaotuse ja järelevalve tunnistuste istungitel. Vabadusekaotuslike tunnistuste puhul,

eriti juhul, kui isik kannab karistust juba teises riigis, võib isiku osalemine istungil osutuda

keeruliseks. Prokuratuur on seisukohal, et isiku viibimine istungil ei ole vajalik, kui temalt on

enne Eesti Vabariigile vabadusekaotuse või järelevalve tunnistuse saatmist arvamust küsitud

ning see arvamus on lisatud vastavale tunnistusele.

IV Kohtunikud tõlgendavad erinevalt ka küsimust, kas prokurör peab viibima määruse

kuulutamise juures. Selguse huvides ja menetlusökonoomikast lähtuvalt võiks KrMS § 4899

lõiget 4 täiendada selliselt, et prokuröri osalemine kohtuistungil on küll kohustuslik, kuid mitte

määruse kuulutamisel. Alternatiivselt võib küsimuse lahendada KrMS §-s 48911.

KrMS § 50864 muutmisega seonduvalt on seletuskirjas märgitud, et teatud olukordades nähakse

ette võimalus anda järelevalve ja otsuste tegemise pädevus tagasi otsuse teinud riigile. Samas

ei ilmne seletuskirjast, kes antud protsessi korraldab. Seetõttu on prokuratuur seisukohal, et

tagasiandmise korraldamiseks tuleb fikseerida ka selle menetluslik kord.

KrMS § 507 lõike 3 muutmise osas leiab prokuratuur, et eraldi regulatsioon võiks olla

olukordadeks, kus algselt teeb kohus riigisisese vahistamise ilma Euroopa vahistamismääruse

nõuete analüüsita, kuid hiljem selgub, et see on siiski vajalik. Seega võiks seadus sisaldada

võimalust tagaselja vahistamise juurde esitada Euroopa vahistamismääruse väljastamise

taotlus.

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt)

Astrid Asi

riigi peaprokurör