Kriminaalmenetluse lõpetamise määrus 25263000331

1

Kriminaalmenetluse lõpetamise määrus

Koostamise kuupäev ja koht: 18.03.2026, Rapla

Koostaja ametinimetus ja nimi: abiprokurör Jan Aasma

Ametiasutuse nimi: Lääne Ringkonnaprokuratuur

Kriminaalasja number: 25263000331

Kuriteo kvalifikatsioon: KarS § 121 lg 2 p 2, 3

Kahtlustatava nimi (isikukood): XXX XXX (ikXXX)

Kuriteo toimepanemise aeg: kevad 2025, oktoober 2025

Lääne Ringkonnaprokuratuuri menetluses on käesolev kriminaalasi, milles XXX XXXle on esitatud

kahtlustus KarS § 121 lg 2 p 2, 3 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemises, mis seisneb selles,

et tema 2025. a kevadel, eeluurimisel täpselt tuvastamata kuupäeval, oma elukohas Rapla maakonnas

XXX vallas XXX külas XXX XXX majas käskis oma alaealisel pojal XXX XXX´l sõrmed

toolileenile panna ja lõi korduvalt mobiiltelefoni juhtmega poega vastu sõrmi ning seejärel lõi poega

korduvalt juhtmega vastu käsi, jalgu ja rindkere piirkonda, põhjustades oma tegevusega pojale

füüsilist valu.

Samuti selles, et tema 2025.a oktoobris, eeluurimisel täpselt tuvastamata kuupäeval, oma elukohas

Rapla maakonnas XXXvallas XXX külas XXX XXX majas lõi ühel korral lahtise käega poega XXX

XXX´d vastu kukalt, põhjustades oma tegevusega pojale füüsilist valu.

Tutvunud kriminaalasja materjalidega leiab prokurör, et võttes arvesse kuriteo toimepanemise

asjaolusid, kuriteo toimepannud isiku tausta, tema käitumisviisi, süü suurust, teo olulisust ja

raskusastet, kriminaalmenetlus on võimalik lõpetada KrMS § 202 alusel ning seda järgnevatel

põhjustel.

KrMS § 202 alusel võib prokuratuur kahtlustatava nõusolekul lõpetada kriminaalmenetluse, kui selle

esemeks on teise astme kuritegu, mille eest karistusseadustiku eriosa ei näe karistusena ette

vangistuse alammäära või näeb karistusena ette ainult rahalise karistuse, ning seejuures isiku süü ei

ole suur, ta on heastanud või asunud heastama kuriteoga tekitatud kahju, tasunud kriminaalmenetluse

kulud või võtnud kohustuse need tasuda ja kriminaalmenetluse jätkamiseks puudub avalik

menetlushuvi. Kriminaalmenetluse lõpetamise korral võib prokuratuur kahtlustatavale tema enda

nõusolekul panna ühe või mitu kohustust määratud tähtajaks. Kohustuseks võib olla lisaks

menetluskulude tasumisele ja tekitatud kahju hüvitamisele, kindla summa maksmine riigituludesse

või sihtotstarbeliseks kasutamiseks üldsuse huvides, üldkasuliku töö sooritamine, ettenähtud ravile

allumine, alkoholi või narkootiliste või psühhotroopsete ainete mitte tarvitamine, alkoholi tarvitamise

keelu täitmist kontrolliva elektroonilise seadme valvele allumine, sotsiaalprogrammis osalemine või

muu asjakohase kohustuse täitmine.

Kriminaalasjas kogutud materjalidega on tuvastatud, et XXX XXX on oma alaealise laste suhtes

tahtlikult toime pannud korduva kehalise väärkohtlemise lähisuhtes, s.o KarS § 121 lg 2 p-le 2, 3

vastava kuriteo. KarS § 121 lg 2 p 2, 3 järgi kvalifitseeritava kuriteo puhul on tegemist teise astme

kuriteoga, mille eest karistusseadustik näeb karistusena ette rahalise karistuse või kuni viieaastase

2

vangistuse. Seega on antud kuriteokoosseisu esinemise korral võimalik kriminaalmenetlus lõpetada

KrMS § 202 alusel.

Prokuröri hinnangul ei ole kahtlustatava XXX XXX süü suur, kuivõrd kannatanutele tekitatud

kehalise väärkohtlemise tagajärjena väheintensiivset füüsilist valu. Samuti tunnistab XXX XXX

osaliselt oma tegu, on kahtlustatavana ülekuulamisel öelnud, et pöördub uuesti pereterapeudi juurde

porsuda ning on omal käel püüdnud endaga tegeleda. Saab aru, et last ei tohi füüsiliselt karistada.

Ühtlasi puudub prokuröri hinnangul XXX XXX käitumises avalik menetlushuvi.

Avalik menetlushuvi puudub üldjuhul kuritegude puhul, kus isiku süü ei ole suu, ning on reeglina

olemas juhtudel, kus menetlus jätkamine on vajalik üld-või eripreventiivsetest vajadustest lähtuvalt.

XXX XXX on kriminaalkorras karistamata ning tema suhtes ei ole varasemalt otstarbekuse tõttu

kriminaalmenetlusi lõpetatud. Pärast juhtunut ei ole tema suhtes muid uusi kriminaalmenetlusi

alustatud. Seega puudub eripreventiivne vajadus kahtlustatavat kriminaalkorras karistada, kuna ei ole

põhjust arvata, et karistamisest loobumine võib tingida uute süütegude toimepanemist tema poolt.

Prokurör leiab, et kahtlustatava kriminaalkorras karistamine ei ole põhjendatud ka üldpreventiivsetel

eesmärkidel. Käesoleva kriminaalmenetluse lõpetamine ei mõjuta negatiivselt ühiskonna usku õiguse

kehtivusse. Riik on isiku käitumisele üheseltmõistetavalt reageerinud. Seega ei saada käesoleva

kriminaalasja menetluse lõpetamine ühiskonnale õiguse kehtivuse osas mingeid negatiivseid

signaale.

Lähtudes antud kriminaalasja materjalidest on prokurör seisukohal, et kuigi füüsilise vägivalla

kasutamine oma alaealise lapse suhtes on äärmiselt taunitav ja kindlasti mitte aktsepteeritav

käitumisviis, ei tuleks antud juhul XXX XXXd kriminaalkorras karistada. Olgugi, et avalik

menetlushuvi olemas ka jätkuva perevägivalla puhul, kuid prokuröri hinnangul edaspidise

õiguskuuleka käitumise tagamiseks karistusotsuse tegemisest tõhusam meede XXX XXX suunamine

vägivallast loobumise teemalisele nõustamisele, kuivõrd nähtub, et isik on suuteline selle toel oma

käitumist muutma. Lisaks on kahtlustatavana ülekuulamisel XXX XXX öelnud, et pöördub uuesti

pereterapeudi juurde ning on omal käel püüdnud endaga tegeleda (psühholoogiaalased raamatud,

eneseanalüüsid, www.peaasi.ee, vaikuseminutid) ta on nõus osalema vägivallast loobumise

nõustamisel ning andnud nõusoleku enda andmete edastamiseks nõustamise teenuse osutamiseks.

Seega on antud juhul piisavaks meetmeks kohustus läbida vägivallast loobumise teemaline

nõustamine.

Lisaks kohustusele jätkata vägivallast loobumise teemalist nõustamist, leiab prokurör, et

kahtlustatavat on võimalik mõjutada hoiduma süütegudest määrates talle lisaks KrMS § 202 lg 2 p 7

alusel kohustus mitte toime panna teise inimese tervise kahjustamist või valu tekitavat kehalist

väärkohtlemist. Samuti tuleb XXX XXXl tasuda kriminaalmenetluse kulud.

Lähtudes ultima ratio põhimõttest ei ole XXX XXX kriminaalkorras kohtulik karistamine vältimatult

vajalik ning tema õiguskuulekale käitumisele suunamine on võimalik saavutada ka muude

vahenditega. Prokuröri hinnangul on käesoleva määrusega määratud kohustused piisavad

mõjutamaks kahtlustatavat uusi kuritegusid tulevikus mitte toime panema.

Eeltoodust tulenevalt, kuna tegemist on teise astme kuriteoga, milles isiku süü ei ole suur ja menetluse

jätkamiseks puudub avalik menetlushuvi, ning kahtlustatav on andnud nõusoleku talle määratud

kohustuste täitmiseks, leiab prokurör, et kriminaalmenetlus XXX XXX suhtes on võimalik lõpetada

KrMS § 202 alusel.

Juhindudes KrMS §-dest 202 lg 1, 7 ja 206, abiprokurör määras:

3

1. Lõpetada kriminaalasjas nr 25263000331 menetlus.

2. Määratud kohustuse liik:

• KrMS § 202 lg 2 p 7 alusel kohustub XXX XXX läbima vägivallast loobumise toetamise

nõustamise. XXX XXX kohustub pöörduma 5 tööpäeva jooksul alates

kriminaalmenetluse lõpetamise määruse allkirjastamise kuupäevast, s.o hiljemalt

25.03.2026, Sotsiaalkindlustusameti poole nõustamisteenuse (vägivallast loobumise

toetamine) saamiseks. Nõustajaks on Sotsiaalkindlustusameti vägivallast loobumise

toetamise nõustaja Ege Ollino, kellega tuleb võtta ühendust telefoninumbril 53668617

või e-posti aadressil [email protected]. XXX XXX kohustub

teavitama Lääne Ringkonnaprokuratuuri e-posti aadressil

[email protected] hiljemalt 25.03.2026 nõustajaga ühenduse

võtmisest ning hiljemalt 25.04.2026 esimese nõustamiskorra läbimisest. XXX XXX

kohustub osalema nõustamisel nõustaja poolt ette antud arvul kordi ning järgima

nõustajaga koostöös koostatud tegevusplaani. Nõustaja poolt kindlaks määratud arvul

nõustamiskohtumistel tuleb osaleda hiljemalt 18.09.2026. Nõustamine lõpetatakse

nõustaja kinnituse alusel, omaalgatuslik lõpetamine ei ole lubatud.

• KrMS § 202 lg 2 p 7 alusel kohustub XXX XXX mitte toime panema teise inimese

tervise kahjustamist või valu tekitavat kehalist väärkohtlemist. Prokuratuur kontrollib

käesoleva kohustuse täitmist kuni 18.09.2026.

• KrMS § 202 lg 2 p 1 alusel kohustub XXX XXX tasuma kriminaalmenetluse kulud

summas 657,20 eurot. Kohustuse täitmise tähtajaks määrata 18.09.2026.

Kui isik ei täida määratud tähtaja jooksul talle pandud kohustusi, võib prokuratuur

kriminaalmenetluse määrusega uuendada.

3. KrMS 4. peatükis loetletud tõkendite ja muude kriminaalmenetluse tagamise vahendite

tühistamine: ei kohaldatud.

4. Asitõendid või äravõetud või konfiskeerimisele kuuluvad objektid: -.

5. Kriminaalmenetluse kulud: õigusabi kulu määratud kaitsja Kristjan Lee osalemise eest

menetluses 657,20 eurot.

6. Vastavalt KrMS § 206 lõikele 2 tuleb kriminaalmenetluse lõpetamise määruse koopia

viivitamata saata: kannatanu seaduslikule esindajale, Sotsiaalkindlustusameti vägivallast

loobumise teemalise nõustamise nõustajale ja kaitsjale. Kahtlustatavale on määrus prokuratuuris

kätte antud.

7. Kannatanul on õigus vastavalt KrMS § 206 lõikele 3 tutvuda kriminaaltoimikuga

kriminaalmenetluse lõpetamise määruse koopia saamisest alates kümne päeva jooksul

menetluse lõpetanud prokuratuuris. Kui füüsilisest isikust kannatanu ei valda eesti keelt, võib ta

kümne päeva jooksul taotleda kriminaalmenetluse lõpetamise määruse sisust arusaamiseks selle

teksti tõlkimist emakeelde või keelde, mida ta valdab.

Edasikaebamise kord

Vastavalt KrMS § 207 lõigetele 2 ja 3 võib kannatanu põhistatud kriminaalmenetluse lõpetamise

määruse koopia saamisest alates kümne päeva jooksul esitada kaebuse Riigiprokuratuurile, mille

asukoht on Wismari 7, Tallinn 15188.

Jan Aasma

Olen menetluse lõpetamise ja määratud kohustustega nõus: XXX XXX

(allkirjastatud digitaalselt)

Kristjan Lee

kaitsja