Korraldus

1

Politsei- ja Piirivalveameti peadirektori korralduse

„2025. aasta ametikohtade piirnumbri ja tööjõukulude eelarve kinnitamine“

lisa 1

2025. aasta tööjõukulude eelarve jagunemise ja kasutamise põhimõtted

I Tööjõukulude eelarve jagunemine

2025. aasta tööjõukulude algne eelarve (edaspidi eelarve) oli 165 824 588€.

Aasta jooksul toimusid tööjõukulude eelarves järgmised muudatused:

muudatuse sisu summa

2024 ülekantud kasutamata jääk 2 953 168

2024 ülekantud eelarve projektile VO15 lennuvõimekuse arendamine 522 798

2024 ülekantud eelarve projektile AJK ja RVK menetlus, sh RVK pikenduste vastuvõtmine 200 000

2024 ülekantud eelarve projektile Ukraina kriisi ja sõjapõgenikega seotud tegevused 200 000

2024 ülekantud eelarve projektile USA suursaadiku kaitse 50 000

2024 ülekantud eelarve projektile e-residentsuse äriplaan 75 671

2024 ülekantud eelarve projektile rändemenetluse tõhustamine 51 024

2024 ülekantud eelarve projektile Euroopa rändekava tegevused 23 878

2024 ülekantud eelarve projektile ABIS rakendamine 7 106

2024 ülekantud eelarve projektile uue infoturbestandardi rakendamine 33 350

2024 ülekantud eelarve projektile väljaõppe korraldamine KL tegevliikmetele 35 467

2024 ülekantud eelarve projektile kriisideks valmisoleku tagamiseks personali värbamine 24 057

2024 ülekantud eelarve projektile Eesti-Vene piiri ehitus 14 708

2024 ülekantud eelarve projektile jälitustegevuse teenuse arendustööd 11 951

2024 ülekantud eelarve drooniprojektile 5 270

2024 ülekantud eelarve projektile keeleõppe täiendavad vahendid 2 213

VV sihtotstarbeliste vahendite reservist: Ukraina kriisi ja sõjapõgenikega seotud eelarve 3 771 217

VV sihtotstarbeliste vahendite reservist: laiapindne riigikaitse 1 621 376

VV sihtotstarbeliste vahendite reservist: desünkroniseerimisega seotud tegevused 439 200

VV sihtotstarbeliste vahendite reservist: ABIS rakendamisega seotud kulude katteks 140 008

VV sihtotstarbeliste vahendite reservist: DSA määrus 98 525

VV sihtotstarbeliste vahendite reservist: ARRAIOLOS tippkohtumine 95 535

SIM eelarvest: ministrite kohtumine 2 809

SKA-st: täiendavate õppekohtade tööjõukulude eelarve 116 069

SKA-le: karjäärikeskuse eelarve -94 233

2025 kärpesumma taastamine majandamiskulude eelarve arvelt (kinnisvara teenus) 238 966

RES muudatus: eelarve tõstmine 2026. aastasse (jälitustegevuse teenuse arendustööde projekt) -100 000

2024 ülekantud kasutamata jääk 2 953 168

2024 ülekantud eelarve projektile VO15 lennuvõimekuse arendamine 522 798

2024 ülekantud eelarve projektile AJK ja RVK menetlus, sh RVK pikenduste vastuvõtmine 200 000

2024 ülekantud eelarve projektile Ukraina kriisi ja sõjapõgenikega seotud tegevused 200 000

KOKKU 10 139 885

2

2025. aasta lõplikuks eelarveks kujunes 175 964 473 eurot.

Lisas 2 on toodud eelarve detailne jaotus osakondade, prefektuuride ja projektide lõikes (Exceli

tööleht 1) ning põhiteenuste lõikes kulumudeli alusel (Exceli tööleht 2).

1. Tööjõukulude eelarve jaguneb:

1.1. osakondade ja prefektuuride piirnumbrile jaotatud palgafond1 (v.a projektide eelarve);

1.2. käsunduslepingute ja projektide eelarve;

1.3. tsentraalsete kulude eelarve.

2. Osakondade ja prefektuuride palgafondist kaetakse aasta jooksul lisaks kinnitatud palgale ja

korduvatele tasudele ka:

2.1. asendustasud ja

2.2. kadettide töötasu.

II Struktuuriüksustele palgafondi jaotamise põhimõtted

3. Struktuuriüksusele2 2025. aasta palgafondi jaotamise aluseks on 01.01.2025 seisuga kinnitatud

põhitööde piirnumber, millele on eraldatud palgamudelijärgne palgafond, v.a ESB

jaotusmudelisse kuuluvad ja lennusalgas olevad põhitööd ning kokkuleppepalgaga3

teenistujad. Palgamudelis kajastamata põhitööde, lennusalga ja kokkuleppepalgaga palgafond

kujuneb eelneva palgafondi4 järgi, millele eraldatakse lisaraha juhtkonnas otsustatud

palgatõusu protsendi ulatuses.

3.1. ESB jaotusmudelis on prefektuuride eriasjade uurija, uurija, andmespetsialisti ja uurija abi põhitööd (v.a piirivalvebüroo ja teabebüroo kinnipidamiskeskus).

3.2. ESB jaotusmudeli alusel palgafondi jaotamise põhimõtted: 3.2.1. aluseks on 01.01.2025 piirnumber; 3.2.2. teenistujate piirnumber on korrutatud koefitsiendiga 0,64; 3.2.3. jaoskonnas ja teabebüroos on jaotus 80% uurijad / 20% eriasjade uurijad; 3.2.4. kriminaalbüroos on jaotus 65% uurijad / 35% eriasjade uurijad; 3.2.5. Lääne-Virumaa osakaal on 25% kogu Ida prefektuuri ESB piirnumbrist; 3.2.6. Põhja prefektuuri kriminaalbüroo piirnumbrit on vähendatud 35 koha võrra jaoskondade

kasuks, st need on kokkuleppeliselt kogukonnaga seotud süütegude lahendamise teenuse ressurss.

4. Lisavahendite taotlemisel (sh välisvahenditest) täiendavate funktsioonide täitmiseks

ametikohtade loomisel võetakse aluseks palgamudelis vastavale põhitööle määratud palgatase.

III Piirnumbri ja palgafondi kasutamise põhimõtted

5. Palgafondi kasutamiseks koostab struktuuriüksuse juht koostöös finantsanalüütikuga

kasutusplaani. Ametikohale töötasu planeerimisel peab struktuuriüksuse juht lähtuma

1 Palgafond on eelarvega kaetud ametikohtadele kinnitatud palk koos korduvate tasudega. 2 Struktuuriüksus on büroo, jaoskond ja peadirektori asetäitjate otsealluvuses olev talitus. 3 Kokkuleppepalgana käsitletakse palgamudeli kehtestamise eelselt teenistujale määratud töötasu, mis on

palgamudelijärgmisest palgatasemest vähemalt 20% kõrgem. 4 Eelnev palgafond on varasemate juhtimisotsuste alusel struktuuriüksuse piirnumbrile eraldatud palgafond.

3

palgajuhendist ja etteantud kasusaava teenuse5 palgafondist.

6. Palgafondi ja piirnumbri muutmine:

6.1. juhul kui struktuuriüksuse juht soovib ümber jaotada erinevate kasusaavate teenuste palgafondi, siis tuleb see kooskõlastada puutumuses olevate kasusaavate teenuste ja võimekuste omanikega. Võimekuse omaniku ülesanne on veenduda, et muudatusega kaasnevad mõjud teistele teenustele, milles see põhitöö osaleb, on arvesse võetud;

6.2. personalibüroo tagab, et iga struktuurimuudatuse juures on olemas ametikohal oleva põhitöö kasusaava teenus ja vastutava võimekuse omaniku kooskõlastus;

6.3. põhitöö või piirnumbri muutmisest tingitud püsikohustuste suurendamine tuleb katta teenuse- või võimekusesiseselt. Juhul kui see ei ole võimalik, esitatakse lisataotlus eelarvekomiteele;

6.4. põhitöö või piirnumbri muutmisest tekkinud püsikohustuste kokkuhoid suunatakse tsentraalsesse reservi.

7. Palgamudelis piirkondliku palga erinevusega ametikohtade liikumisel toimub eelarve

ümbertõstmine järgmiselt: 7.1. piirkondliku tasuga ametikohtadele liikumisel teise üksusesse, kus on samuti kehtestatud

piirkondlik tasu, tõstetakse eelarve ümber palgamudeli järgse palgaga; 7.2. piirkondliku tasuga ametikohtade liikumisel üksusesse, kus ei ole kehtestatud piirkondlikku

tasu, võetakse piirkondliku tasu summa tsentraalsesse fondi ning vastupidisel korral eraldatakse piirkondliku tasu summa tsentraalsest fondist.

8. IKT komponendiga ametikohtade raha võib üksusesiseselt ümber jagada: 8.1. IKT komponendiga ametikohtade liikumisel teise üksusesse antakse üle ka IKT komponendi

eelarve; 8.2. ametikohalt IKT funktsiooni kaotamisel suunatakse IKT komponendi eelarve tsentraalsesse

fondi.

9. Osakondade ja prefektuuride kasutamata palgafondi, mis tekib rahaga kaetud vakantsetest

ametikohtadest ja haiguspäevadest, kasutatakse järgmiselt:

- 85% suunatakse keskele tööjõukulude eelarve puudujäägi katteks. Lisaks makstakse

keskele suunatud eelarvest ergutustega seotud tasud, koondamishüvitised ning üleriigilised

ületunnitasud (isikukaitse tugiüksuse liikmete kaasamise, kommunikatsioonibüroo

valvepressiesindajate ja PPA vastutava ületunnitasud);

- 15% on lubatud kasutada ühekordsete lisatasude ja ületunnitasude (v.a üleriigilised

ületunnid) tasumiseks vastavalt palgajuhendis sätestatud põhimõtetele. Samuti kasutatakse

see osa eelarves ettenägematute kulutuste katteks, nagu ajutised käsunduslepingud,

kohtuotsustega väljamõistetud kulud, kriminaalasjades tunnistajate tasud ja muud sarnased

erakorralised väljaminekud.

10. Struktuuriüksuse juhil on õigus lühiajaliselt (kuni 4 kuuks) inimressurssi ümber suunata teises

teenuses tekkinud vajaduse katteks. Teenuse eelarvega kaetud ametikohtade arv ja palgafond sellega ei muutu ning seega ei ole seda vaja teenuse omanikuga eelnevalt kooskõlastada.

11. 2026. aasta osakondade ja prefektuuride tööjõukulude eelarve planeerimise aluseks on

01.01.2025 piirnumbrile eraldatud palgafond, mida korrigeeritakse aasta jooksul teenuste ja

võimekuse omanikega kooskõlastatud muudatuste, saadud lisarahastuste ja tehtud kärbete

5 Kasusaav teenus on teenus, millele põhitööl olev ametikoht enim panustab. Ametikohaga seotud kasusaava teenuse infot

hallatakse personalibüroo poolt SAP-is.

4

võrra.

IV Tulemustasude fondi kujunemine

12. Tulemustasude fondi eelarvesse ei ole planeeritud. Tulemustasufond võib tekkida aasta

jooksul tööjõukulude eelarve jääkidest.

13. Tulemustasu maksmine otsustakse juhtkonnas kalendriaasta jooksul 4 ja 8 kuu

arvestusperioodi järgselt, võttes aluseks eelarve kasutusprognoosi aasta lõpuni.

V Piirnumbri ja tööjõukulude eelarve kasutamise järelevalve

14. Piirnumbri ja eelarve kasutamise üle järelevalve teostamiseks vajalikud andmed ja aruanded

tagab struktuuriüksustele eelarvebüroo.

15. Järelevalvet piirnumbri ja eelarve kasutamise üle teostavad:

15.1. peadirektori asetäitja, prefekt, siseauditibüroo juht ja sisekontrollibüroo juht neile alluva

struktuuriüksuse osas;

15.2. personalibüroo töötajate piirnumbrist kinnipidamise ja palgamudelis ettenähtud

palgatingimuste rakendamise osas;

15.3. eelarvebüroo eelarve kasutamise osas.

Peadirektori

K O R R A L D U S

Tallinn 17.03.2026 nr 1.1-4.1/10

Politsei- ja Piirivalveameti peadirektori

28.02.2025 korralduse nr 1.1-4.1/6 "2025.

aasta ametikohtade piirnumbri ja

tööjõukulude eelarve kinnitamine"

muutmine

Siseministri 17.07.2014 määruse nr 33 „Politsei- ja Piirivalveameti põhimäärus“ § 10 lõike 2

alusel:

1. Muudan Politsei- ja Piirivalveameti peadirektori 28.02.2025 korralduse nr 1.1-4.1/6 „2025.

aasta ametikohtade piirnumbri ja tööjõukulude eelarve kinnitamine“ lisasid 1 ja 2 ning

kehtestan need uues sõnastuses (lisatud).

2. Infohaldustalitusel teha korraldus teatavaks peadirektori asetäitjatele, prefektidele,

arendusosakonna, piirivalveosakonna, keskkriminaalpolitsei ja administratsiooni büroode

juhtidele, siseauditi ja sisekontrollibüroo juhtidele, eelarvebüroole, personalibüroo

regionaalsete personalitalituste juhtidele ning personaliarvestuse ja –analüüsi talitusele

dokumendihaldussüsteemi „Delta“ kaudu.

(allkirjastatud digitaalselt)

Egert Belitšev

peadirektor

Jana Šalneva, 6123408, [email protected]