Väljaminev kiri

From: Heino Hõbeoja <[email protected]>
Sent: Wednesday, March 4, 2026 3:57 PM
To: Lilia Saneiko <[email protected]>
Cc: info <[email protected]>; Konkurentsiamet Info - KA <[email protected]>
Subject: Re: saldeerimine

On 4. Mar 2026, at 15:07, Lilia Saneiko <[email protected]> wrote:

 

Tere

 

Täname põhjalike küsimuste eest. Allpool toome ametliku selgituse Elektrilevi avaliku infobaasi ja kehtiva regulatsiooni põhjal, viidates vastavatele allikatele.

 

1) Mis vahe on püsitasu (kuutasu) sisul ja kulukomponentidel erinevates võrgupakettides?

Püsitasu (kuutasu) eesmärk on katta võrguühenduse pidev valmisolek ja selle ülalpidamine sõltumata kuu tarbitud kilovatt‑tundidest. See hõlmab eeskätt liinide ja alajaamade hooldust ning uuendusi, arvestite ja mõõteandmete haldust (näitude kogumine, valideerimine ja edastamine), samuti võrgu ohutu ja töökindla toimimise tagamiseks vajalikke püsikulusid. Need kululiigid ei sõltu otseselt tarbitud energiahulgast ning seetõttu kaetakse need osaliselt kuutasuga kõigis pakettides. 

Pakettide erinevus seisneb selles, kuidas võrguteenuse osutamiseks vajalike kulude katmine on jaotatud püsitasu ning kWh‑põhiste edastamise tasude vahel: väiksema kuutasuga paketis on kWh‑hind kõrgem (rohkem kulusid kaetakse edastamistasuga), suurema kuutasuga paketis vastupidi – kuutasu katab suurema osa võrgu püsikuludest ja kWh‑hinnad on madalamad. See loogika on kajastatud Elektrilevi võrgupakettide kirjeldustes (nt madalpingel kuni 63 A hinnakirja pakettides Võrk 1 vs Võrk 4) ja kehtivas hinnakirja ülesehituses. 

 

2) Miks ei ole mõistlik lubada saldeerimist madalama püsitasuga paketis?

Võrguteenuse tarbimise eest võetavad võrgutasud on kujundatud selliselt, et need kataksid võrguühenduse tagamiseks ja elektrivõrgu töökorras hoidmiseks tehtavad kulud.

Võrgutasud koosnevad kindlast püsitasu osast ja muutuvast kilovatt-tundide põhisest edastamistasust. Erinevates hinnapakettides on nende osakaalud erinevad, sõltuvalt sellest, milline osa kuludest kaetakse püsitasuga ja milline osa kWh-põhise edastamistasuga. Võrguteenuse osutamiseks vajalike kulude katmiseks peab igas paketis püsi- ja muutuvtasu olema omavahelises tasakaalus.

Kui võrgust salvestatud ja võrku tagastatud elektrienergia koguseid saldeeritakse, võib edastamistasu jääda väga väikeseks või puududa üldse. Sellisel juhul tuleb vastava võrguühendusega seotud kulud katta suuremas ulatuses püsitasuga.

Seetõttu on võrgust salvestatud ja võrku tagastatud koguste saldeerimine võimalik ainult nendes pakettides, kus elektrivõrgu haldamise kulud on piisavas mahus püsitasudega kaetud.

Saldeerimise võimaldamise eesmärgiks on seatud edendada salvestusüksuste rajamist ning nende aktiivsemat osalemist elektriturul. Saldeerimise kehtestamisega soovitakse vältida edastatud elektrienergia koguste ja maksumuse topelt arvestamist, kuid ei ole eeldatud, et salvestite võrguühenduste tagamise püsiva iseloomuga kuludest osa peaks seetõttu jääma teiste võrguteenuse tarbijate kanda.

Elektrituruseadusest tuleneb võrgutasude kulupõhisuse põhimõte ja seadus annab võrguettevõtjale õiguse moodustada turuosaliste rühmi ning rühmakaupa eristada võrgutasusid ja võrguteenuse osutamise muid tingimusi. Salvestusüksuste valdajaid saab samuti käsitada turuosaliste rühmana koos vastavalt rakendatavate võrguteenuse osutamise tingimustega.

Elektrilevi hinnangul peaks salvestitega elektriturule pakutavate teenuste hind olema samuti kulupõhine, arvates kulude hulka muu hulgas võrguteenuse kulu.

 

3) Kuidas on kujunenud püsitasude vahed (nt Teie toodud 10,31 € vs 55,39 €)?

Püsitasud muutuvad ajas vastavalt kooskõlastatud hinnakirjadele ja sõltuvad nii paketist, peakaitsme/läbilaskevõime suurusest kui ka kogukulubaasist ( sh põhivõrgu ülekandeteenuse hinnad ja jaotusvõrgu püsikulud). Taristuettevõtete, sh elektrijaotusvõrguettevõtete, kulud on üldjuhul ja valdavalt püsikulud. Täna on määratletud, et ligi 40% Elektrilevi võrguteenuse osutamise kogukuludest kaetakse püsitasudega ja ligi 60% kaetakse  kWh-põhiste muutuvtasudega. Kui lähtuda täielikust kulupõhisusest, siis peaks püsitasudega olema kaetud ka kõik püsikulud.

Selgitame siinkohal võrgutasude kujundamist esitatud kuutasude osas.

Võrk 1 kuutasusse on arvestatud kuni 63 A võrgutasugrupi mõõtetehnika kulu ja kulum ning 90% infotehnoloogia ja telekommunikatsioonikuludest ja 45% energeetikaseadmete hooldus- ja remondikulud. Ülejäänud kulud (10% infotehnoloogia ja telekommunikatsiooni kulud, 55%  energeetikaseadmete hooldus- ja remondikuludest; kõik muud tegevus ehk püsikulud, põhivara kulum ning põhjendatud tulukus, võrgukao kulu ning ülekandeteenuse kulu) sisalduvad kWh-põhises muutuvtasus.

Võrk 4 kuutasusse on arvestatud kuni 63 A võrgutasugrupi tegevuskulud ja põhivara kulum ja ligi 15% antud grupi põhjendatud tulukusest. Ülejäänud võrguteenuse osutamisega seotud kulud (võrgukao kulu ning ülekandeteenuse kulu ning ligi 85% põhjendatud tulukusest) sisalduvad kWh-põhises muutuvtasus. 

Ka võrgupaketi Võrk 4 kuutasu sisaldab võrguteenuse osutamiseks tehtavaid püsikulusid osaliselt. Püsikulude jaotamise aluseks on kasutatava võrguühenduse läbilaskevõime.

Arvestades võrguteenuse osutamise kogukulu ja selle jaotamist võrguühenduse läbilaskevõimesse, oleks edastustasu puudumisel põhjendatud kuutasu 63 A võrguühenduse läbilaskevõime korral ligi 81 eurot kuus.

 

4) Kas saldeerimine tekitab võrguettevõtjale täiendavaid kulusid võrreldes tavapärase tarbimise/tootmisega?

Kuivõrd elektrienergia koguste saldeerimine on võrguettevõtjale uudne arvelduspõhimõte, siis nõuab salvestatud koguste saldeerimine lisaks tavapärasele mõõteandmete haldusele täiendava automatiseeritud lahenduse loomist ja järjepidevalt haldamist – s.t. infosüsteemidesse lisafunktsionaalsuste arendamine arvestuste koostamiseks ja vajadusel nende korrigeerimiseks, täiendavate infotehnoloogiliste lisaprotsesside integreerimine senistesse arveldusprotsessidesse ja uute töökorralduste sisseviimine arvelduse erisuse rakendamiseks (sh saldeerimise tingimustele vastavuse kontrollimine. Nimetatud kulu tänaseks päevaks on märkimisväärne. Arvestades Elektrilevi klientide arvu on selliste muudatuste rakendamine keerukas ja ajamahukas, kuna lisanduv andmetöötlus on suuremahuline.

 

5) Võrdlus Eleringiga: miks Elering ei seo saldeerimist kõrge püsitasuga paketiga?

Ülekandeteenuse tingimuste osas, sh saldeerimise rakenduspõhimõtete osas palume pöörduda Eleringi.

 

6) Konkurentsiameti roll ja kooskõlastus – kas tehti eraldi analüüs saldeerimise mõjust?

Seaduseelnõu arutelu käigus tõi Elektrilevi välja, et edastustasu koguste saldeerimine toob kaasa märgatava negatiivse mõju jaotusvõrguettevõtjatele, mis kajastub müügitulu vähenemisena. Kui kalendrikuist saldeerimist võimaldada kõikides praegustes elektritootmisega seotud tarbimiskohtades väheneks tarbimiseks arvestavad kogused 69 GWh võrra aastas, mis oleks mõjuna ligi 2,3 mln € aastas. Võrguettevõtja kulud seeläbi aga ei vähene ning selle kulu peaksid katma sellisel juhul teised võrguteenuse kasutajad.

Elektrisalvesti kasutaja on samasugune avaliku võrguteenust kasutav turuosaline, kelle tarbeks arendatakse, hooldatakse ja juhitakse elektrivõrku. Vastupidiselt elektritootmisele või tarbimisele, kus enamus elektrist liigub ühesuunaliselt, on elektrisalvestiga seotud võrguühenduse kasutamine oluliselt intensiivsem, kus teenuse kasutamine, s.t. elektri transport toimub mõlemas suunas.

 

7) Kas hinnakujunduses on arvestatud hajutatud tootmise ja salvestuse rolli süsteemi stabiilsuses (sageduse hoidmine, tasakaalustamine) arvestades sünkroniseerimist Mandri‑Euroopaga?

Elektrituruseadusega on loodud raamistik, kus erinevate turgude kulud tuleb eraldada, st võrguteenuse kasutamise kulud kaetakse võrgutasudest, elektrienergia kulud elektrienergia tasudest ning erinevad süsteemi, tasakaalustamiseks või sageduse hoidmiseks tehtavad kulud kaetakse vastavate teenustega. Võrguühenduse kulu, mis tehakse erinevate teiste teenuste osutamiseks peavad kajastuma vastava teenuse hinnas.

Hajutatud tootmine ja elektrisalvestid saavad nendele turgudele (ka läbi agregeerijate) pakkuda vastavaid teenuseid, võrgutasu on osa vastava teenuse kuludest.

 

8) Kas saldeerimise piiramisel või sidumisel kõrge püsitasuga hinnapakettidega hinnati mõju süsteemi paindlikkusele ja kohalike salvestuslahenduste motivatsioonile?

Saldeerimise võimaldamise eesmärgiks on seatud edendada salvestusüksuste rajamist ning nende aktiivsemat osalemist elektriturul. Saldeerimise kehtestamisega soovitakse vältida edastatud elektrienergia koguste ja maksumuse topelt arvestamist, kuid ei ole eeldatud, et salvestite võrguühenduste tagamise püsiva iseloomuga kuludest osa peaks seetõttu jääma teiste võrguteenuse tarbijate kanda.

Elektrilevi pakettide püsitasu nõue saldeerimise kasutamisel on kulupõhise hinnastuse meede, mille eesmärk on vältida risttoetusi, mitte piirata osalemist reserviturul/paindlikkusteenustes. Elektrilevi peab oluliseks kulupõhisuse järgimist ning asjaolu, et kõik avalikku võrguteenust kasutavad turuosalised kataksid võrguteenuse osutamisega seotud kulusid.

 

9) Saldeerimise (salvestatud koguste) tingimused Elektrilevis

Elektrilevi rakendab salvestatud koguste saldeerimist elektrituruseaduses sätestatud ja võrgulepingus täpsemalt kokkulepitud tingimustel ning kuupõhiselt (kalendrikuu). Tingimused eeldavad mh, et mõõtepunkt võimaldab salvesti kasutuse eristatavust (nt eraldi mõõtepunkt salvestile või muud tehnilised kriteeriumid). Taotlus esitatakse vormikohaselt ning võrguettevõtja kontrollib tingimustele vastavust

 

Lisad ja viited

• * Elektrilevi: võrgupaketid ja hinnakirjad (kuutasude ja kWh‑hindade struktuur; korteri erisus) [elektrilevi.ee], [elektrilevi.ee]

• * Elektrilevi: võrgutasu muudatus (01.08.2025) – mis on kuutasu ja mida see katab [elektrilevi.ee]

• * Elektrilevi: salvestatud koguste saldeerimine (tingimused ja taotlus) [elektrilevi.ee]

• * Konkurentsiamet: Elektrilevi hinnamenetluste ülevaade (aastaraamat) – püsikulud/püsitasud, kulupõhisus [aastaraama...tsiamet.ee]

 

Lugupidamisega

Lilia Saneiko 
Suurkliendihaldur

Elektrilevi OÜ
+372 53676233| [email protected]
Veskiposti 2, 10138 Tallinn | www.elektrilevi.ee

Käesolev e-kiri võib sisaldada asutusesiseseks kasutamiseks tunnistatud teavet. Kui te ei ole selle kirja adressaat, palun võtke ühendust saatjaga ning kustutage e-kiri arvutist.
This e-mail may contain information which is classified for internal use. If you are not the intended recipient of this message, please notify the sender immediately and delete the message.

 

 

• *  

 

 

 

From: Heino Hõbeoja <[email protected]> 
Sent: Wednesday, February 18, 2026 10:25 PM
To: Lilia Saneiko <[email protected]>
Cc: Elektritootjad <[email protected]>; info <[email protected]>; [email protected]
Subject: Re: saldeerimine

 

EXTERNAL EMAIL: Do NOT click links and open attachments unless you recognize the sender and know the content is safe.

 

Tere

 

Soovin täpsustada võrgutasu pakettide ja saldeerimise tingimuste kujundamise põhimõtteid.

 

Seni kehtinud Võrk 1 paketi kuutasu oli 10,31 €, samas kui Võrk 4 paketi kuutasu on 55,39 €, mis tähendab ligikaudu 5,37-kordset erinevust püsitasus.

 

Teie selgituse kohaselt on saldeerimine võimalik üksnes pakettides, kus püsitasu katab piisavas ulatuses võrgu haldamise kulud. Sooviksin palun täpsemat selgitust järgmistes küsimustes:

 

– millised konkreetsed kulukomponendid ei ole kaetud Võrk 1 paketis, kuid on kaetud Võrk 4 paketis;

– miks ei ole võimalik võimaldada saldeerimist madalama püsitasuga paketis;

– kuidas on kujunenud püsitasu erinevus 10,31 € ja 55,39 € vahel;

– kas saldeerimise kasutamine tekitab võrguettevõtjale täiendavaid kulusid võrreldes tavapärase tarbimise/tootmisega ning kui jah, siis millised need on.

 

Lisaks juhin tähelepanu, et Eleringi poolt rakendatavates hinnakirjas ei ole saldeerimise tõttu tehtud analoogseid muudatusi ega suunatud saldeerijaid üksnes kõige kõrgema püsitasuga paketti. Elektrilevi OÜ puhul tähendab saldeerimise võimalus sisuliselt ainult Võrk 4 paketti, mis jätab tarbijale valikuvabaduseta olukorra.

 

Samuti palun selgitada, millistel majanduslikel ja regulatiivsetel kaalutlustel kooskõlastas saldeerimisega seotud paketi hinnastruktuuri Konkurentsiamet.

 

Kas hinnakujunduse kooskõlastamisel viidi läbi eraldi sisuline analüüs saldeerimise mõjust võrgu kuludele ja tulubaasile ning kas see analüüs on avalikult kättesaadav? Palun viidata vastavasisulistele otsustele või põhjendustele.

 

Täiendavalt palun selgitada, kas hinnakujunduses on arvestatud hajutatud tootmise ja salvestuse rolli võrgu stabiilsuse toetamisel, sealhulgas sageduse hoidmise ja tasakaalustamise aspektiga olukorras, kus Eesti elektrisüsteem töötab sünkroonselt Mandri-Euroopa võrguga ning on toimunud lahtisünkroniseerimine Venemaa elektrisüsteemist.

 

Kas saldeerimise piiramisel või selle sidumisel kõrge püsitasuga paketiga on hinnatud võimalikku mõju süsteemi paindlikkusele ja kohalike salvestuslahenduste kasutusmotivatsioonile?

 

Soovin paremini mõista, millistel alustel on selline pakettide eristamine ja hinnatase kujunenud.

 

Lugupidamisega

 

Heino Hõbeoja

 

Solar Light OÜ

 

 

 

On 18. Feb 2026, at 08:05, Lilia Saneiko <[email protected]> wrote:

 

Tere

 

Võrguteenuse tarbimise eest võetavad võrgutasud on kujundatud selliselt, et need kataksid võrguühenduse tagamiseks ja elektrivõrgu töökorras hoidmiseks tehtavad kulud.

 

Võrgutasud koosnevad kindlast püsitasu osast ja muutuvast kilovatt-tundide põhisest edastamistasust. Erinevates hinnapakettides on nende osakaalud erinevad, sõltuvalt sellest, milline osa kuludest kaetakse püsitasuga ja milline osa kWh-põhise edastamistasuga. Võrguteenuse osutamiseks vajalike kulude katmiseks peab igas paketis püsi- ja muutuvtasu olema omavahelises tasakaalus.

 

Kui võrgust salvestatud ja võrku tagastatud elektrienergia koguseid saldeeritakse, võib edastamistasu jääda väga väikeseks või puududa üldse. Sellisel juhul tuleb vastava võrguühendusega seotud kulud katta suuremas ulatuses püsitasuga.

Seetõttu on võrgust salvestatud ja võrku tagastatud koguste saldeerimine võimalik ainult nendes pakettides, kus püsitasu on suurem ning elektrivõrgu haldamise kulud on piisavas mahus püsitasudega kaetud.

Lugupidamisega

Lilia Saneiko 
Suurkliendihaldur

Elektrilevi OÜ
+372 53676233| [email protected]
Veskiposti 2, 10138 Tallinn | www.elektrilevi.ee

Käesolev e-kiri võib sisaldada asutusesiseseks kasutamiseks tunnistatud teavet. Kui te ei ole selle kirja adressaat, palun võtke ühendust saatjaga ning kustutage e-kiri arvutist.
This e-mail may contain information which is classified for internal use. If you are not the intended recipient of this message, please notify the sender immediately and delete the message.

 

 

 

 

From: Heino Hõbeoja <[email protected]> 
Sent: Tuesday, February 17, 2026 5:26 PM
To: Elektritootjad <[email protected]>
Cc: Lilia Saneiko <[email protected]>
Subject: saldeerimine

 

EXTERNAL EMAIL: Do NOT click links and open attachments unless you recognize the sender and know the content is safe.

 

Tere 

 

mis on saldeerimise mõte, kui maksad rohkem kui Võrk 1 koos lisatasudega?

Nii öelda "tehniliselt ei ole teised paketid võimelised”?

 

Lugupidamisega

 

Heino Hõbeoja

 

Solar Light OÜ

+372 53 487846