Kiri

SELETUSKIRI HARJU MAAKOND, RAE VALD, RAE KÜLA, RAE TEE 38 Üksikelamu ja abihoone

Eelprojekt, töö nr. 08-2025 22.05.2025

Vastutav arhitekt ja koostaja: MAARJA PALMIK, KÄTLIN TAMMEVESKI

TÖÖ KOOSSEIS

1. TEHNILISED NÄITAJAD 3

1.1 ÜLDOSA 3 1.2 ÜKSIKELAMU TEHNILISED NÄITAJAD 3 1.3 ABIHOONE TEHNILISED NÄITAJAD 4

2. ÜLDOSA 4 3. ASENDIPLAANILINE OSA 5 4. ARHITEKTUURNE OSA 6

4.1 ÜLDLAHENDUS 6 4.2 HOONETE VÄLISVIIMISTLUS 6

5. SISEVIIMISTLUS 7 6. TULEOHUTUSE OSA 7 7. TERVISEKAITSE- JA KESKKONNANÕUDED 10

7.1 JÄÄTMEKÄITLUS 14 7.2 LAMMUTUS 18

8. KONSTRUKTIIVNE LAHENDUS 21 8.1 KASUTUSIGA 22 8.2 VUNDAMENDID 22 8.3 ÜKSIKELAMU PÕRAND 22 8.4 ABIHOONE PÕRAND 22 8.5 ÜKSIKELAMU JA ABIHOONE KATUSLAGI 23 8.6 ÜKSIKELAMU VAHELAGI 23 8.7 ABIHOONE VAHELAGI 23 8.8 ÜKSIKELAMU VÄLISSEIN 23 8.9 ABIHOONE VÄLISSEIN 24 8.10 KOORMUSED 24

9. VEEVARUSTUS JA KANALISATSIOON 25 10. KÜTE JA VENTILATSIOON 27 11. ELEKTRIVARUSTUS 30 12. ENERGIATÕHUSUS 33

1 / 34

SELETUSKIRI HARJU MAAKOND, RAE VALD, RAE KÜLA, RAE TEE 38 Üksikelamu ja abihoone

Eelprojekt, töö nr. 08-2025 22.05.2025

Vastutav arhitekt ja koostaja: MAARJA PALMIK, KÄTLIN TAMMEVESKI

JOONISED

1. ÜLDJOONISED AR-4-01 ASENDIPLAAN M1:500 2. ARHITEKTUURSED JOONISED AR-5-01 VUNDAMENDI PLAAN M1:100 AR-5-02 ESIMESE KORRUSE PLAAN M1:100 AR-5-03 KATUSEKORRUSE PLAAN M1:100 AR-5-04 KATUSE PLAAN M1:100 AR-6-01 LÕIGE 1-1 M1:50 AR-6-02 LÕIGE 2-2 M1:50 AR-6-03 VAATED 1 JA 2 M1:100 AR-6-04 VAATED 3 JA 4 M1:100

LISAD

1. Rae vallas poolt väljastatud projekteerimistingimused nr. 2511802/04646, 13.05.2025

2 / 34

SELETUSKIRI HARJU MAAKOND, RAE VALD, RAE KÜLA, RAE TEE 38 Üksikelamu ja abihoone

Eelprojekt, töö nr. 08-2025 22.05.2025

Vastutav arhitekt ja koostaja: MAARJA PALMIK, KÄTLIN TAMMEVESKI

SELETUSKIRI

1. TEHNILISED NÄITAJAD

1.1 ÜLDOSA Aadress: Harju maakond,Rae vald, Rae küla,

Rae tee 38 Krundi pind: 5333 m2

Katastriüksus: 65301:002:0225 Vastutav arhitekt: DIPLOMEERITUD ARHITEKT, TASE 7 MAARJA PALMIK

Arhitekt: RAKENDUSARHITEKT, TASE 6 KÄTLIN TAMMEVESKI KT Design OÜ, reg. nr. 14407395, MTR reg. nr. EEP005080

1.2 ÜKSIKELAMU TEHNILISED NÄITAJAD

Hoone kasutusala: 11101 Üksikelamu Hoone põhinäitajad: PROJEKT. PT. JÄRGNE

1. Korruselisus 2 2 2. Tubade arv 4 3. Maapealse osa alune pind 145,8 m2 max.530 m2 4. Ehitisealune pind 145,8 m2 5. Eluruumide pind 147,4 m2 6. Suletud netopind 153,0 m2 7. Köetav pind 153,0 m2 8. Elamu maht 800 m3 9. Tulepüsivusklass TP-3 10. Hoone kõrgus 7,5 m (abs.h= 56,05 m) 9,0 m 11. Hoone pikkus 15,4 m 12. Hoone laius 9,1 m 13. Katuse kalle 35 kraadi 30-45 kraadi

Hoone põhikonstruktsioonid:

Vundament Lintvundament Kandekonstruktsioon Plokk Välissein Plokk Vahelagi Õõnespaneel Katusekonstruktsioon Puit Katusekate Katusekivi Välisviimistlus Voodrilaud

3 / 34

SELETUSKIRI HARJU MAAKOND, RAE VALD, RAE KÜLA, RAE TEE 38 Üksikelamu ja abihoone

Eelprojekt, töö nr. 08-2025 22.05.2025

Vastutav arhitekt ja koostaja: MAARJA PALMIK, KÄTLIN TAMMEVESKI

1.3 ABIHOONE TEHNILISED NÄITAJAD Hoone kasutusala: 12744 Elamu, kooli vms abihoone Hoone põhinäitajad: PROJEKT. PT. JÄRGNE

1. Korruselisus 1 2. Maapealse osa alune pind 99,6 m2 max.530

(Abihoone 100 m2)

3. Ehitisealune pind 99,6 m2 4. Suletud netopind 76,7 m2

5. Köetav pind 76,7 m2 6. Hoone maht 390 m3 7. Tulepüsivusklass TP-3 8. Hoone kõrgus 6,0 m (abs.h= 54,55 m) 6,0 m 9. Hoone pikkus 11,8 m 10. Hoone laius 10,0 m 11. Katuse kalle 35 kraadi 30-45 kraadi

Hoone põhikonstruktsioonid:

Vundament Plaatvundament Kandekonstruktsioon Puit Välissein Puitsõrestik Katusekonstruktsioon Puit Katusekate Profiilplekk Klassik Välisviimistlus Voodrilaud 2. ÜLDOSA Käesolev projekt on arhitektuurne eelprojekt üksikelamu ja abihoone püstitamiseks Rae valda, Rae külla, Rae tee 38 kinnistule, katastriüksuse tunnusega 65301:002:0225. Vastavalt EHR-i andmetele paiknevad kinnistul eelnevalt üksikelamu (ehr kood: 116044437) ja abihoone (ehr kood: 116044438), mis likvideeritakse antud menetluse mahus. Projekt on koostatud vastavalt tellija soovidele ja sobivusele antud piirkonda.

Projekteerimise aluseks on: − Geodeetiline alusplaan − Tellija poolt väljastatud lähteülesanne − Projekteerimistingimused

Projekteeritav ehitis vastab

● Ehitusseadustik ● EVS 932:2017 ”Ehitusprojekt” ● Ettevõtlus- ja infotehnoloogiaministri 10.07.2020 määrus nr 63 „Hoone

energiatõhususe miinimumnõuded“ (Vastu võetud 11.12.2018)

4 / 34

SELETUSKIRI HARJU MAAKOND, RAE VALD, RAE KÜLA, RAE TEE 38 Üksikelamu ja abihoone

Eelprojekt, töö nr. 08-2025 22.05.2025

Vastutav arhitekt ja koostaja: MAARJA PALMIK, KÄTLIN TAMMEVESKI

● Majandus- ja taristuministri 01.07.2015 määrus nr 57 „Ehitise tehniliste andmete

loetelu ja arvestamise alused“ (Vastu võetud 05.06.2015) ● Majandus- ja taristuministri 12.07.2020 määrus nr 85 „Eluruumile esitatavad

nõuded“ (Vastu võetud 02.07.2015) ● Majandus- ja taristusministri määrus nr 97 “Nõuded ehitusprojektile” ● Keskkonnaministri 30.05.2020 määrus nr 71 „Välisõhus leviva müra

normtasemed ja mürataseme mõõtmise, määramise ja hindamise meetodid“ (Vastu võetud 16.12.2016)

● Eesti Standard EVS-EN 17037:2019+A1:2021 „Päevavalgus hoonetes“ ● Ehitisele esitatavad tuleohutusnõuded ja nõuded tuletõrje veevarustusele

(16.02.2021 nr 6) Kõikide materjalide ja konstruktsioonide valikul ning ehitamisel tuleb kinni pidada headest ehitustavadest, Eesti Standardikeskuse standarditest, ET-normidest, ehitustööde kvaliteedi üldnõuetest RYL2010, RYL2013, hoone tehnosüsteemide nõuetest RYL2002, maalritööde nõuetest RYL2012 ning materjalide ja seadmete tarnija- ja tootjapoolsetest paigaldusjuhistest ning hooldusnõuetest. Teadmiseks omanikule 1.Ehitusluba kehtib 5 aastat. Kui ehitamist on alustatud, on kehtivusaeg 7 aastat. Ehitamise alustamise päevaks loetakse esimene ehitusprojektile vastavate tööde tegemise päev. Esitada 3 päeva enne töödega alustamist "ehitamise alustamise teatis". Põhjendatud juhul võib ehitusloa kehtivuseks sätestada pikema tähtaja või muuta ehitusloa kehtivust. (Ehitusseadustiku § 45 lg (1), (2), § 43 lg (1)) 2.Ehitise valmimisel taotleda kasutusluba. 3.Ehitamine tuleb dokumenteerida (vastavalt majandus- ja taristuministri määrusele nr 115/ 04.09.2015 "Ehitamise dokumenteerimisele, ehitusdokumentide säilitamisele ja üleandmisele esitatavad nõuded ning hooldusjuhendile, selle hoidmisele ja esitamisele esitatavad nõuded").“ 4. Ehitusteatis kehtib 2 aastat (Vastavalt Ehitusseadustiku § 37: Ehitusteatise alusel võib ehitist ehitada kahe aasta jooksul ehitusteatise esitamisest või täiendavate nõuete esitamisest või ehitusprojekti heakskiitmisest arvates). 5.Valminud ehitise kohta esitada kasutusteatis 10 päeva enne kasutuselevõttu. 3. ASENDIPLAANILINE OSA Rae tee 38 kinnistu suurusega 5333 m², katastriüksuse sihtotstarve on kinnisturaamatu andmetel 100% elamumaa. Kinnistu olemasolev elamu (ehr kood 116044437) ja majandushoone (ehr kood 116044438) lammutatakse antud menetluse mahus. aa-ala reljeef on suhteliselt tasane, kerge kaldega kagust loodesse. Juurdepääs kinnistule on 11113 Assaku-Jüri teelt, kinnistu loodepoolsest osast. Liikluskorraldus ja parkimine on korraldatud vastavalt normidele. Projekteeritava elamu tarbeks on ette nähtud 3 parkimiskohta majaesisel kivisillutatud alal. Parkimiseks mõeldud ala kui ka

5 / 34

SELETUSKIRI HARJU MAAKOND, RAE VALD, RAE KÜLA, RAE TEE 38 Üksikelamu ja abihoone

Eelprojekt, töö nr. 08-2025 22.05.2025

Vastutav arhitekt ja koostaja: MAARJA PALMIK, KÄTLIN TAMMEVESKI

hooneni viiv jalgtee on planeeritud kivisillutuskattega. Kinnistusisene pinnatud kruuskattega tee säilib olemasolev. Kinnistu on kõrghaljastatud, likvideeritakse puud, mis jäävad hoonestuse alla või võivad saada viga ehituse käigus. Üksikelamu ja abihoone püstitatakse kinnistu idapoolsesse ossa, lubatud hoonestusala piiridesse. Projekteeritava elamu ja abihoone põhikorruse põranda kõrgus +-0.00= 48.85 m. Kõrguse valikul on arvestatud krundi maapinna ja naaberkinnistute kõrguseid. Vahetult hooneid ümbritsevad katendipinnad on suunaga hoonetest eemale. Kõikide rajatavate platside servad viiakse sujuvalt kokku olemasoleva maapinnaga ning haljasala piir ühtlustatakse ja tasandatakse niidukõlbulikuks. Antud menetluse mahus uusi piirdeid ei projekteerita. 4. ARHITEKTUURNE OSA

4.1 ÜLDLAHENDUS Projekteerimise eesmärk on püstitada uus üksikelamu ja abihoone, arvestades sealjuures projekteerimistingimuste ja tellija soovidega. Elamu ja abihoone on lihtsate vormielementidega ehitised, olles arhitektuurselt soliidsed ning sobivad ümbritsevasse keskkonda. Projekteeritav üksikelamu kujutab endast kahekorruselist, viilkatusega ehitist ja abihoone ühekorruselist ehitist, välisviimistluseks helepruun naturaalne laudis koos naturaalse fassaadikiviga. Katusekatte materjaliks on antratsiithall katusekivi. Kütteagregaat paikneb elamul lõunapoolsel fassaadil ja abihoonel idapoolsel fassaadil, paigutatud maapinnale (kaetud puidust restiga, sokliga/seinapinnaga sama värvitooni). Plaanilahenduses on järgitud hoonete kasutusotstarvet ja võimalikku ratsionaalsust, olles kooskõlas Tellija soovidega. Elamusse on projekteeritud esimesele korrusele esik, tehnoruum, duširuum, elutuba/köök, koduhoid ja kaks magamistuba ning katusekorrusele trepihall ja magamistuba koos garderoobi ja vannitoaga. Abihoonesse on projekteeritud esik, eesruum, pesuruum koos leiliruumiga, abiruum, wc ja vannituba. Lisaks eespool mainitule on arvestatud tuleohutuse, tervise- ja keskkonnaalaste kehtivate normidega. Hoonete +-0.00 = 48.85. Hoonete projekteeritav kasutusiga on 50. a.

4.2 HOONETE VÄLISVIIMISTLUS

Materjal Värvitoon Märkused

Sokkel Soklikrohv Tumehall

Seinad Voodrilaud Naturaalne kivi Helepruun

Katusekate Katusekivi Antratsiithall

6 / 34

SELETUSKIRI HARJU MAAKOND, RAE VALD, RAE KÜLA, RAE TEE 38 Üksikelamu ja abihoone

Eelprojekt, töö nr. 08-2025 22.05.2025

Vastutav arhitekt ja koostaja: MAARJA PALMIK, KÄTLIN TAMMEVESKI

Aknaraamid PVC Antratsiithall

Uksed Metall Antratsiithall

5. SISEVIIMISTLUS

Siseviimistlusmaterjalid peavad vastama:

Eesti standard EVS 812-7:2018 „Ehitiste tuleohutus. Osa 7: Ehitisele esitatavad tuleohutusnõuded“ Materjalid peavad olema ohutud ja vastama tootja poolt ette nähtud kasutusotstarbele. Viimistletud pinnad peavad vastama Maalritööde RYL2012 esitatud nõuetele ja heale ehitustavale. Juhinduda ka sisetööde RYL2013 Ehitustööde kvaliteedi üldnõuetest (hoone sisetööd) ja toodete paigaldusjuhistest, üldistest tuletõrje- ja tervisekaitse nõuetest. 6. TULEOHUTUSE OSA

Määratlused.

a. Hooned kuuluvad tulepüsivusklassi TP-3 (tuldkartvad hooned) b. Hoonete tuleohutuse tagamise põhimõtted

Projekteerimisel on lähtutud järgmistest normdokumentidest: - Tuleohutuse seadus - Siseministri 01. märtsi 2021. aasta määruse nr 17 „Ehitisele esitatavad tuleohutusnõuded” - Siseministri 18. veebruari 2021. aasta määruse nr 10 „Veevõtukoha rajamise, katsetamise, kasutamise, korrashoiu, tähistamise ja teabevahetuse nõuded, tingimused ning kord” muutmine, vastu võetud 12.12.2022 nr 46. - Eesti standard EVS 812-7:2018 „Ehitiste tuleohutus. Osa 7: Ehitisele esitatavad tuleohutusnõuded“ - Eesti standard EVS 812-2:2014+AC:2018 „Ehitiste tuleohutus. Osa 2: Ventilatsioonisüsteemid” - Eesti standard EVS 812-3:2018 „Ehitiste tuleohutus: Osa 3: Küttesüsteemid” - Eesti standard EVS 812-6:2012 „Ehitiste tuleohutus. Osa 6: Tuletõrje veevarustus“

Projekti lahendus ja näitajad

a. Konstruktsioonide ja hoonete tulepüsivust iseloomustavad näitajad.

Eluhoone on I kasutusviis – eluhooned (üksikelamu).

Abihoone on I kasutusviis – abihooned.

Eripõlemiskoormus kuni 600 MJ/m2. Hooned kuuluvad tulepüsivusklassi TP3, mistõttu kandekonstruktsioonidele tulepüsivusnõuet R ei esitata.

7 / 34

SELETUSKIRI HARJU MAAKOND, RAE VALD, RAE KÜLA, RAE TEE 38 Üksikelamu ja abihoone

Eelprojekt, töö nr. 08-2025 22.05.2025

Vastutav arhitekt ja koostaja: MAARJA PALMIK, KÄTLIN TAMMEVESKI

Projekteeritava üksikelamu kõrguse haripunkt on h= 7,5 m ja projekteeritava abihoone kõrguse haripunkt on h= 6,0 m. Hoonete kandvad seinad on plokkseinad ja katuslagi on ette nähtud puitsarikatel ja katusekatteks on katusekivi.

Katusekatted vastavad nõudele BROOF (t2).

Hoonete siseseinte, põrandate ja lagede pinnakihi süttivustundlikkuse- ja tuleleviku klass on D-s2, d2.

Välisseinte pinnakihi (välisseina välispind, õhutuspilu välispind) süttivustundlikkuse klass D,d2. Välisseina soojustusmaterjal min. D, d0.

Tehnoruumi tuletundlikkusele on järgmised nõuded – sein ja lagi B-s1,d0; põrand A2fl-s1.

Kui rajatakse köögi väljatõmbekanal, mis ei ole rajatud šahti, peab olema tulepüsivusega vähemalt EI 15 ja tuletundlikkusega vähemalt A2-s1,d0. Õhupuhasti ja väljatõmbekanali ühendamiseks võib kasutada painduvaid kanaleid.

Kaablite tuletundlikkus Dca-s2,d2,a2.

Terrassi tuletundlikkuse nõue on Dfl-s1.

b. Hooned koosnevad ühest tuletõkkesektsioonist.

c. Üldplaan. Juurdepääs kinnistule on ette nähtud 11113 Assaku-Jüri teelt. Hooned paiknevad naaberkinnistute hoonetest kaugemal, kui 8 m. Päästemeeskonnale on tagatud ehitistele juurdepääs tulekahju kustutamiseks ettenähtud päästevahenditega, hoonete neljast küljest.

d. Evakuatsioonilahendus. Evakuatsioon toimub hoonetes asuvate välisuste ja akende kaudu ning ei põhjusta ohtu evakueeruvatele hoonete kasutajatele.

e. Pääsud katustele. Hoonete katustele pääseb teisaldatava redeli abil (kohtkindel käigutee), abihoone pööningule pääseb esikus paikneva trepp-redeli kaudu (min. pööninguava800x600 mm).

f. Kütteseadmete tuleohutus.

Üksikelamu on kavandatud õhk-vesi ja kaminaküttele ja abihoone õhk-õhk, elektri otsekütte ja kamina küttele. Küttesüsteemidega tagatakse siseõhu arvutuslikud temperatuurid talvel, vastavalt ruumi tüübile (kasutusotstarbe järgi); valdavalt inimeste pideva viibimisega ruumides +22º C. Kamin paikneb elamul elutoas ja abihoonel eesruumis. Kaminaesise kaitstava ala ulatus lahtise küttekolde puhul: vähemalt 750 mm koldeava ette ja vähemalt 150 mm koldeava külgedele. Kinnise küttekolde puhul: vähemalt 400 mm koldeava ette ja vähemalt 100 mm koldeava külgedele. Abihoone sauna on ette nähtud puuüttega keris.

Üksikelamu küte on lahendatud vesipõrandakütte baasil.

Elamu küttesüsteemi kvalitatiivne juhtimine toimub tehnilisest ruumist.

8 / 34

SELETUSKIRI HARJU MAAKOND, RAE VALD, RAE KÜLA, RAE TEE 38 Üksikelamu ja abihoone

Eelprojekt, töö nr. 08-2025 22.05.2025

Vastutav arhitekt ja koostaja: MAARJA PALMIK, KÄTLIN TAMMEVESKI

Vajaliku kütte- ja sooja tarbevee saamiseks on elamus õhk-vesi soojuspump, mis paikneb tehnilises ruumis ja abihoones õhk-õhk soojuspump ja elektriboiler. Hoonete väline agregaat on paigaldatud fassaadile (kaetud puidust restiga, sokliga/seinapinnaga sama värvitooni).

Küttesüsteemi ja korstnate temperatuuriklassid on T 600.

Korsten: üksikelamusse on projekteeritud üks ühe lõõriga müüritiskorsten ja abihoonesse üks kahe lõõriga müüritiskorsten, milledele paigaldatakse vastavalt nõuetele puhastusluugid. Põlevast ehitisosast, nagu vahelaest või katusest läbiminekul, paigaldatakse mittepõlevat soojustusmaterjali, näiteks kivivilla, mahukaaluga vähemalt 100 kg/m³ ning paakumistemperatuuriga vähemalt 900 °C. Suitsukorsten ulatub katusekatte pinna suhtes nii kõrgele, et tagatakse küllaldane tuleohutus ja tõmme s.o. min 0,8 m. Moodulkorstna paigaldamisel tuleb lähtuda tootjapoolsetest paigaldusjuhenditest.

Lähtuda standardist: EVS 812-3:2018. a „Ehitiste tuleohutus. Osa 3: Küttesüsteemid”

g. Ventilatsiooniseadmete tuleohutus. Eluhoonesse on projekteeritud soojustagastusega ventilatsioon. Elamu ventilatsiooniseade paikneb tehnoruumis. Ventilatsioonitorustik tuleb isoleerida nii, et soojuskaod ei oleks optimaalsetest suuremad, et oleks välditud niiskuse kondenseerumine toru pinnal ning et oleks tagatud tuleohutus. Abihoonesse on projekteeritud loomulik ventilatsioon. Abihoone niisketesse ruumidesse on paigaldatud koht-väljatõmbeventilaatorid. Väljatõmbe sundventilatsioon toimub sanitaar-ruumides ning köögi väljatõmbekubu kaudu, õhk suunatakse läbi seina. Kompensatsiooniõhk pääseb ruumidesse läbi avatavate akende ja akende raamidesse paigaldatavate, reguleeritavate õhutuspilude.

Ventilatsioonisüsteemid ei tohi ehitises põhjustada tuleohtu ega võimaldada tule ja suitsu levikut. Seepärast rajatakse kõik ventilatsioonisüsteemide elemendid mittepõlevatest või raskesti süttivatest materjalidest. Ventilatsioonitorustikud tehakse tsingitud plekist, mille paksus peab vastama standardile EVS 8122:2014. Ventilatsioonitorustikule paigaldatakse puhastusluugid. Kuna hoones on ainult üks tuletõkkesektsioon, siis tuletõkkeisolatsiooni ja tuletõkkeklappide järele vajadus puudub.

Siseministri määruse nr 17 "Ehitisele esitatavad tuleohutusnõuded" § 27 lg 6 kohaselt peab eluhoone köögi väljatõmbekanal, mis ei ole rajatud šahti, olema tulepüsivusega vähemalt EI 15 ja tuletundlikkusega vähemalt A2-s1,d0. Õhupuhasti ja väljatõmbekanali ühendamiseks võib kasutada painduvaid kanaleid.

h. Autonoomne tulekahjusignalisatsioon ja tulekustutus.

Eluhoone kõikidesse tubadesse ja abihoone eesruumi on ette nähtud paigaldada autonoomsed tulekahjusignalisatsiooniandurid. Tuleohutuspaigaldis peab ehitisse paigaldatuna vastama sellele ettenähtud asjakohasele tehnilisele normile, samuti peab see olema hooldatud ja kontrollitud. Kõik andurid sisaldavad tulekahju avastamiseks ja

9 / 34

SELETUSKIRI HARJU MAAKOND, RAE VALD, RAE KÜLA, RAE TEE 38 Üksikelamu ja abihoone

Eelprojekt, töö nr. 08-2025 22.05.2025

Vastutav arhitekt ja koostaja: MAARJA PALMIK, KÄTLIN TAMMEVESKI

helialarmi andmiseks vajalikke komponente, kusjuures juhul, kui ehitise üldkasutatavatesse ruumidesse on paigaldatud rohkem kui üks andur, peavad ühe anduri tööle hakkamisel reageerima ka kõik teised samasse rühma ühendatud andurid.

- Andurid peavad olema nõuetekohaselt paigaldatud;

- Anduri valikul tuleb lähtuda ruumist ning seal toimuvast tegevusest;

- Kasutades autonoomset andurit tuleb kontrollida patareisid ning neid vahetada;

- Andurit tuleb kontrollida ning puhastada.

NB! Hoonetesse peab olema paigaldatud vingugaasiandur!

i. Suitsutõrje. Suitsueemalduse eesmärk on hoida ruumid suitsuvabad evakuatsiooniks, toetada päästetööde teostamist, kaitsta seadmeid ja sisustust ning vähendada suitsu ja soojuse kahjustusi, temperatuuri mõju konstruktsioonidele. Suitsutõrje toimub avatavate uste ja akende kaudu, loomuliku tõmbega. Suitsutõrje käivitustase on 1 (käsitsi). j. Päästemeeskonna juurdepääs. Päästemeeskonnale ja -tehnikale on tagatud hoonetele juurdepääs hoonete neljast küljest, vajaliku päästetehnikaga 11113 Assaku-Jüri teelt.

j. Tuletõrje veevarustussüsteemi lahendus.

Tulekustutusvesi saadakse tuletõrje veevõtuhüdrandist, millest lähim paikneb kinnistust 0.9 kilomeetri kaugusel 11113 Assaku-Jüri tee ääres.

Ehitise veevõtukohana võib käsitada lähimat nõuetele vastavat veevõtukohta juhul, kui

täidetud on vähemalt üks järgmistest tingimustest:

-Erinevatel kinnistutel olevad esimese kasutusviisiga või nendega võrdsustatud hooned

asuvad üksteisest kaugemal kui 40 meetrit.

Veevõtukoht peab olema päästetehnikaga ligi pääsetav ning aastaringselt kasutatav.

Hoonele vajalik veehulk väliskustutuseks on 10 l/s 3 tunni jooksul. 7. TERVISEKAITSE- JA KESKKONNANÕUDED Hooneid varustatakse veega perspektiivsest puurkaevust ja reoveed juhitakse biopuhastisse imbväljakuga. Hoonete katustelt juhitakse sadevesi äravoolulehtritesse. Sademeveed kogutakse katuselt vihmaveesüsteemiga ja juhitakse pinnasesse. Hoovi kõvakatendilt juhitakse sajuvesi maapinna kalletega kinnistusisesele haljasalale ja immutatakse pinnasesse. Sademevee juhtimine/imbumine ühiskanalisatsiooni, transpordimaale ja naaberkinnistutele on keelatud. Elamule on kavandatud õhk-vesi soojuspumba ja kaminaküttel ja abihoonele õhk-vesi soojuspump, elektri otseküte ja kaminaküte. Paigaldatava soojuspumba müratase ei tohi kinnistupiiril ületada lubatud mürataset (40 dB).

10 / 34

SELETUSKIRI HARJU MAAKOND, RAE VALD, RAE KÜLA, RAE TEE 38 Üksikelamu ja abihoone

Eelprojekt, töö nr. 08-2025 22.05.2025

Vastutav arhitekt ja koostaja: MAARJA PALMIK, KÄTLIN TAMMEVESKI

Haljastus Kinnistu on kõrghaljastatud. Kehtivate projekteerimistingimuste kohaselt näha ette elamukrundi iga 300m² kohta vähemalt üks puu, mille täiskasvamiskõrgus on vähemalt 6m- antud punkt täidetud olemasoleva kõrghaljastuse näol. Esteetilise välisilme ning privaatsuse tõstmiseks on soovituslikud ettepanekud järgmised – nt lehtpuude osas sobivad kõik taimeliigid, harilik pöök, künnapuu, kõik hobukastani, pärna ja pähklipuu liigid saare, viirpuu, vahtra ja remmelga liigid, välja arvatud raagremmelgas; arukask, pooppuu, harilik jalakas, hõbehaab, sanglepp, must pappel ja sellega võrdsustatud liigid, hiina pappel ja kallaspappel. Okaspuude osas sobivad kõik männi ja lehise liigid. Võimalik haljastuslahendus projekteeritakse oma ala spetsialistiga ning vastavad dokumendid esitatakse vajadusel kasutusloa etapis. Ehitusaegne haljastuse kaitse peab vastama Rae Vallavolikogu 18.10.2022 määrusele nr 11 „Haljastusnõuded projekteerimisel ja ehitamisel Rae vallas“. Haljastuse rajamine Kaeve- ja täitetööde teostamisel tuleb arvesse võtta MaaRYL 2010 ptk 223 ja 224 toodud kvaliteedinõudeid ehitustöödele. Põõsaste istutamisel tuleb arvesse võtta MaaRYL kvaliteedinõudeid. Kasvualus Olemasoleva kasvupinnase sobivus kasvualuse rajamiseks tuleb teha kindlaks mulla viljakuse ja lõimise analüüsiga enne istutustööde algust. Mullaproovid tuleb võtta erinevatest kohtadest (vähemalt 1 proov 5000 m3-st, või 1 proov 500 m2 kohta, kuid mitte vähem kui 2 proovi objekti kohta) ja saata toitainete sisalduse määramiseks laborisse. Tuleb arvestada mullaanalüüsiks kuluva ajaga (kuni 1 kuu). Analüüsi tulemustest lähtudes peab mulda vajaduse korral parandama mullaparandusainete lisamise, lupjamise ja väetamisega nii, et see vastaks määruse nr 112 lisas 9 esitatud nõuetele. Kui labori poolt ei ole antud soovitusi, mida ja kui palju mullale lisada, tuleb mulda parandada katseliselt ja mullast uus mullaproov võtta. Kui mullaanalüüsi tulemused kinnitavad mulla sobivust haljastamiseks, võib haljastustöid jätkata. Kasvualust on võimalik teha kas kohalikust mättamullast, lisades mullaparandusaineid ja väetisi, või spetsiaalsest kasvumullast. Spetsiaalse kasvumulla tarnija peab esitama tootekirjelduse, kus on kirjas mulla lõimis ja toiteelementide sisaldus, mis peab olema taimekasvuks sobiv. Proovid võetakse tööde alguses ja iga kord kui muutub kasvupinnase kvaliteet või tarnija. Valmis kasvualus ja selle maht peavad vastama nõuetele. Kasvualuse materjal peab olema kvaliteetne ja vajadusel tõestatud mullaanalüüsid. Kasvualuse pinnal ei tohi olla üle 20 mm läbimõõduga kive. Kasvualus ei tohi olla liiga tihenenud. Kasvualuste pinnad peavad olema tasased, ilma lohkudeta. Maapinna kõrgused sh kalded peavad vastama

11 / 34

SELETUSKIRI HARJU MAAKOND, RAE VALD, RAE KÜLA, RAE TEE 38 Üksikelamu ja abihoone

Eelprojekt, töö nr. 08-2025 22.05.2025

Vastutav arhitekt ja koostaja: MAARJA PALMIK, KÄTLIN TAMMEVESKI

projektile. Sajuvesi peab olema kalletega kasvualuse pinnalt ära juhitud. Muruga piirnevad puude ja põõsaste kasvualused peavad jääma murust 5-10 cm kõrgemaks.

- Põõsaridadele rajatakse ühtne kasvualus, sügavusega 40 cm ja laiusega 0,7 m; - üksikpõõsastele rajatakse kasvualus mõõtmetega 0,7x0,7 m ja sügavusega 0,4 m; - suurekasvulisel puul optimaalselt 26 m3, sügavusega 1 m; - keskmisekasvulisel puul optimaalselt 14 m3, sügavusega 1 m; - väikesekasvulisel puul optimaalselt 6 m3, sügavusega 0,8 m.

Nõuetekohased kasvualused rajatakse ja valmistatakse istutamiseks ette enne istikute kohaletoomist. Istutamise ajal tuleb jälgida et istikud ei kuivaks ning juurestik oleks päikese eest kaitstud. Maa-aluste tehnovõrkude läheduses kaevata istutusalad käsitsi, vajadusel kasutades õhklabidat (air spade), et hoiduda kaablite jms vigastamist. Istutamine Põõsaste istikud tarnitakse juurepalliga või konteineristikutena. Põõsaste istutamisel tuleb juurepalli või konteinerit korralikult kasta ja valada istutusauku vähemalt 20 l vett istiku kohta. Konteineristikutel tuleb konteiner eemaldada ning juured vajaduse korral lahti harutada (kui on keerdunud). Põõsaste harunemise koht istutatakse kasvualuse pealispinnast veidi allapoole, juurekaelas olevate pungade puhkemise soodustamiseks. Nõuded istikutele Kõik istikud peavad olema liigi-, sordi- või vormiehtsad. Istikute kõrgus, laius ja võrsekasv peavad olema liigi-, sordi- või vormitüüpilised. Istikutel ei tohi olla haigusi ega kahjureid; kuivanud oksi ega oksatüükaid, rebendeid, murdumisi ega ka muid vigastusi või kuivamistunnuseid. Istikud peavad olema nii terved ja tugevad, et nende edasine normaalne kasvamine oleks tagatud. Istik peab olema kasvatatud Eestis või lähiriikides. Kaugemalt toodud taimed peavad olema talvitunud Eestis või lähiriikides vähemalt kaks talve. Istutatava lehtpuu tüvi peab olema sirge ja võra igas suunas ühtlaselt arenenud. Juurepall peab olema kompaktne ja hästi koos püsiv ning istiku tüvi peab asetsema juurepalli keskel. Okaspuude istikute okkad peavad olema liigi- või vormitüüpiliselt värvunud. Tüve läbimõõt (ümbermõõt) peab olema õiges suhtes taime kõrguse ja võra suurusega. Võra peab olema liigi- või vormiomaselt arenenud või soovikohaselt kujundatud. Puuistiku tüvi peab olema üldjuhul nii sirge, et seda ei oleks vaja pärast puu alalisele kasvukohale istutamist painutada ega tugede abil koolutada. Püstise kasvulaadiga liikide (v.a vormide) istikud peavad olema ühe selgelt eristatava ladvaga. - Puude istikute kõrgus peab olema vähemalt 1,5 m. Sügisel või kevadel turustatavate istikute kõrgust mõõdetakse juurekaelast kuni oksa tipuni, kasvuperioodi jooksul müüdavaid istikuid mõõdetakse kuni eelmise aasta oksa tipuni.

12 / 34

SELETUSKIRI HARJU MAAKOND, RAE VALD, RAE KÜLA, RAE TEE 38 Üksikelamu ja abihoone

Eelprojekt, töö nr. 08-2025 22.05.2025

Vastutav arhitekt ja koostaja: MAARJA PALMIK, KÄTLIN TAMMEVESKI

Puude istikud peavad olema hästi arenenud, rikkaliku ja harunenud juurestikuga ning selle võras olevad võrsed peavad olema liigile tüüpilised. Istutatavate keskmisekasvuliste puude istikute kõrgus peab olema vähemalt 1,5m, vähim okste arv võras 5 ja vähim juurestiku pikkus 20 cm. Müra ja hoone akustikale esitatavad nõuded

Projekteerimisel ja ehitamisel tuleb võimalike keskkonnamürataseme leevendusmeetmete osas lähtuda järgmistest normdokumentidest:

- EVS 842:2003 „Ehitiste heliisolatsiooninõuded. Kaitse müra eest“

- Sotsiaalministri 04.03.2002 määrus nr 42 „Müra normtasemed elu- ja puhkealal, elamutes ning ühiskasutusega hoonetes ja mürataseme mõõtmise meetodid“

Vastavalt rahvuslikus standardis EVS 842:2003 ”Ehitiste heliisolatsiooninõuded. Kaitse müra eest.” [27] tabelis 6.3 – ”Välispiiretele esitatavad heliisolatsiooninõuded olenevalt keskkonnamüratasemest” toodule tuleb:

- projekteeritavale ehitisele välispiirete konstruktsioonidele rakendada välispiirde ühisisolatsiooni indeksit R’w+Ctr, vastavalt keskkonnamüra taseme suurusele ning ehitise tüübile ja ruumikasutusotstarbele;

- akende valikul tuleb tähelepanu pöörata akende heliisolatsioonile transpordimüra suhtes. Kui aken moodustab 50% välispiirde pinnast, võetakse akna nõutava heliisolatsiooni suuruseks välispiirde õhumüra isolatsiooni indeks;

- välispiirde nõutava heliisolatsiooni tagamisel tuleb arvestada, et ventileerimiseks ettenähtud elemendid (tuulutusavad aknakonstruktsioonis või värskeõhuklapid välisseinas) ei vähendaks välispiirde heliisolatsiooni sel määral, et lubatav müratase ruumis oleks ületatud;

- elamute ja teiste müratundlike hoonete projekteerimisel järgida põhimõtet, et vaikust nõudvaid ruume (eelkõige magamistube) ei paigutata võimaluse korral tiheda liiklusega sõidutee/raudtee poolsele küljele ning igale hoonele projekteeritakse vaikne fassaad ja välisterritoorium (maa-ala, mis mõeldud puhkuseks);

Tehnoseadmete müra Keskkonnaministri 16.12.2016 määruse nr 71 lisas 1 sätestatu kohaselt rakendatakse tehnoseadmete tekitatava müra piirväärtusena tööstusmüra sihtväärtust. Õhksoojuspumba välisosa ei tohi ületada määruses toodud nõudeid. Vastavalt sellele reguleeritakse soojuspump päevasele ja öisele režiimile, võttes arvesse, et tekkiv müra on päeval maksimaalselt 50db ja öösel 40db. Tulenevalt Majandus- ja taristuministri 02.07.2015 määruse nr 85 „Eluruumile esitatavad nõuded“ § 4 lg 6 väljastpoolt eluruumi paiknevast allikast lähtuva müra helirõhu tase eluruumis ei tohi päeval ületada 40 dB ja öösel ületada 30 dB taset. Sotsiaalministri 04.03.2002 määruse nr 42 „Müra normtasemed elu- ja puhkealal, elamutes ning ühiskasutusega hoonetes ja mürataseme mõõtmise meetodid“ § 7

13 / 34

SELETUSKIRI HARJU MAAKOND, RAE VALD, RAE KÜLA, RAE TEE 38 Üksikelamu ja abihoone

Eelprojekt, töö nr. 08-2025 22.05.2025

Vastutav arhitekt ja koostaja: MAARJA PALMIK, KÄTLIN TAMMEVESKI

kohaselt elamu elu- ja magamisruumides võib tehnoseadmete püsiv müra olla max 30 dB ning muutuv või lühiajaline müra võib olla max 35 dB; elamu köögis, vannitoas ja majandusruumis on lubatud 5 dB võrra kõrgem müratase. Elamu kütteagregaat paikneb hoone lõunapoolsel fassaadil ja abihoone kütteagregaat paikneb hoone idapoolsel fassaadil, kaetud puidust restiga, seinapinnaga sama värvitooni. Võimaliku liigmüra leviku vähendamiseks võib vajadusel kaaluda ka helilaineid neelavate müratõkete rajamist (naabritevahelise piirdeaia lahendus). Samuti näha ette väliagregaadi kinnitustele ilmastikukindlad kummipuksid. Valida tuleb soojuspump, mis ei ületaks müra normtasemeid (ka omal kinnistul). Valitud soojuspumba helirõhutase 1m kaugusel välisosast on 51/35 dB (A) ja üldine helivõimsustase on 63/42 dB (A). Sisekliima parameetrid Ruumide sisetemperatuurid, niiskus ja müra valitakse vastavalt sisekliima normidele ning tehnoloogiale: Magamistuba- +21°C, RH=50%/90% ≤25dB(A) Elutuba- +21°C, RH=50%/90% ≤28dB(A) Köök- +21°C, RH=50%/90% ≤35dB(A) Esik- +21°C, RH=50%/90% ≤35dB(A) Vannituba- +22°C, RH=50%/90% ≤35dB(A) Koridor- +21°C, RH=50%/90% ≤40dB(A) WC-d- +21°C, RH=50%/90% ≤40dB(A)

7.1 JÄÄTMEKÄITLUS Olmejäätmed Jäätmete ja olmeprügi põletamine kinnistul on keelatud! Korraldatud jäätmeveoga liitumine on kohustuslik kõikidele olmejäätmete valdajatele korraldatud olmejäätmeveo veopiirkonna piires - sõlmida leping teenuseosutajaga. Vastavalt jäätmeseadusele tuleb liigiti koguda ja jäätmekäitlejale üle anda jäätmeliike võimalikult suures ulatuses. Planeerida kõvakattega pind vähemalt 2 jäätmemahuti jaoks: 140L segaolmejäätmete mahuti ning 140L biojäätmete mahuti ning võimalusel ka segapakendi mahuti. Elanikel on võimalik biojäätmeid ka kompostida. Ehitusjäätmed Keskkonnaohtlikeks jäätmeteks kvalifitseeritavad jäätmed puuduvad. Hoones tekkivad jäätmed kogutakse eelsorteeritult spetsiaalsetesse kilekottidesse pakituna prügikonteineritesse, mis paigutatakse hoovi sisspääsu kõrvale. Konteinerite alla rajatakse kõvakate. Tekkivad jäätmed sorteeritakse ja kogutakse eraldi konteineritesse, ohtlike jäätmete jaoks on eraldi kast (patareid jms.). Kuivõrd kinnistul on märkimisväärne olemasolev haljastus, siis on soovituslik rajada aia ja haljastusjäätmete jaoks kompostimise võimalus. Toidujäätmete kompostimiseks sobiv lahendus on kinnine

14 / 34

SELETUSKIRI HARJU MAAKOND, RAE VALD, RAE KÜLA, RAE TEE 38 Üksikelamu ja abihoone

Eelprojekt, töö nr. 08-2025 22.05.2025

Vastutav arhitekt ja koostaja: MAARJA PALMIK, KÄTLIN TAMMEVESKI

komposter. Kompostimisnõu ja -aun peab paiknema naaberkinnistust vähemalt 3 m kaugusel ja ehitisest 4 m kaugusel, kui naaberkinnistute või -ehitiste omanikud ei lepi kokku teisiti.

Prügi äravedu toimub kommunaalteenuste korras. Konteinerite tühjendamine on ette nähtud regulaarselt, litsentseeritud prügiveo firma ja tellija vahelise lepingu alusel. Konteinerite tühjendamine peab toimuma sagedusega, mis väldib prügikonteinerite ületäitumist ning ebameeldiva lõhna teket.

Käesolevas projektis käsitlemata juhtudel tuleb juhinduda Jäätmeseadusest ja Rae valla jäätmehoolduseeskirjast.

- Ehitustööde käigus tuleb järgida Rae Vallavolikogu 17.11.2020 määruses nr 60 „Rae valla heakorraeeskirja kinnitamine“ peatükis 4 „Heakorra- ja haljastusnõuded ehitamisel“ toodut.

- Kui ehitamise käigus tekkivate jäätmete kogus on üle 10 m3, tuleb ehitise vastuvõtmiseks esitatavatele dokumentidele kohustuslikult lisada seletuskiri ning Vallavalitsuses kinnitatud õiend jäätmete nõuetekohase käitlemise kohta (alus: Rae valla jäätmehoolduseeskiri § 31 lg 3).

- Vastav vorm on Rae valla kodulehel: https://www.rae.ee/blanketid-ja-vormid.

Ehitusplatsi jäätmete valikkogumisel kasutatavate konteinerite tüübid ja asukohad

Kõik eritüübilised konteinerid peavad olema selgelt ja arusaadavalt tähistatud.

Kõik ehitustöölised peavad olema instrueeritud eritüübiliste ehitusjäätmekonteinerite olemasolust ja asukohast.

Kõigilt ehitustöölistelt peab olema võetud allkiri, et neid on instrueeritud eritüübiliste jäätmekonteinerite olemasolust ja nad on sellest kohustusest aru saanud ning kohustuvad seda täitma.

Konteinerid paigutada oma krundile. Juhul kui on vajalik paigaldada konteinereid linna maale või teistele kinnistustele tuleb selles eelnevalt kokku leppida vastavate kruntide valdajatega.

- Puidujäätmed ladustatakse vahetult konteinerisse. Suuregabariidilised puidujäätmed peavad olema ära viidud jäätmekäitlusettevõttesse igapäevaselt ( juhul, kui segavad liikumist objektil või asuvad linna maal).

- Kiletamata paber ja papp peab olema sorteeritud eraldi ja paigutatud kinnisesse konteinerisse.

- Must metall peab olema välja sorteeritud ja kogutakse eraldi konteinerisse. Mahukad detailid võib eraldi ladustada konteineri kõrvale. Mahukad detailid peavad olema ära viidud igapäevaselt ( juhul, kui segavad liikumist objektil või asuvad linna maal).

15 / 34

SELETUSKIRI HARJU MAAKOND, RAE VALD, RAE KÜLA, RAE TEE 38 Üksikelamu ja abihoone

Eelprojekt, töö nr. 08-2025 22.05.2025

Vastutav arhitekt ja koostaja: MAARJA PALMIK, KÄTLIN TAMMEVESKI

- Värviline metall kogutakse eraldi konteinerisse.

- Mineraalsed jäätmed nagu kivid, krohv, betoon, kips jms peab olema kogutud eraldi konteineritesse.

- Klaasijäätmed kogutakse eraldi konteinerisse.

- Ohtlikud jäätmed kogutakse eraldi konteineritesse. Ohtlike jäätmete konteiner peab olema selgelt ja arusaadavalt tähistatud.

Ehitusaegne jäätmekava: Jäätmekäitlus – jäätmete hinnanguline kogus ja koostis.

Jäätme- kood

Jäätmeliik

Hinnanguline kogus

Ühik

Hinnanguline kogus

Ühik

Tegevuse lühikirjeldus

17 01 01 Betoon ~0,5 t ~1,4 m3 Antakse üle taaskasutamiseks vastavat jäätmeluba omavale jäätmekäitlejale

17 01 02 Tellised/ kiviplokid

~0,5 t ~1,4 m3 Antakse üle taaskasutamiseks vastavat jäätmeluba omavale jäätmekäitlejale

17 02 01 Puit ~0,5 t ~1,4 m3 Antakse üle taaskasutamiseks vastavat jäätmeluba omavale jäätmekäitlejale

17 02 02 Klaas ~0,1 t ~0,3 m3 Antakse üle taaskasutamiseks vastavat jäätmeluba omavale jäätmekäitlejale

17 04 07 Metalli- segud

~0,1 t ~0,3 m3 Antakse üle taaskasutamiseks vastavat jäätmeluba

16 / 34

SELETUSKIRI HARJU MAAKOND, RAE VALD, RAE KÜLA, RAE TEE 38 Üksikelamu ja abihoone

Eelprojekt, töö nr. 08-2025 22.05.2025

Vastutav arhitekt ja koostaja: MAARJA PALMIK, KÄTLIN TAMMEVESKI

omavale jäätmekäitlejale

17 04 11 Kaablid ~0,1 t ~0,3 m3 Antakse üle taaskasutamiseks vastavat jäätmeluba omavale jäätmekäitlejale

20 03 01 Prügi (sega- olmejäätme d)

~0,4 t ~1,1 m3 Antakse üle vastavat jäätmeluba omavale jäätmekäitlejale, kes selles jäätmeveo piirkonnas hanke korras valitud kohalik omavalitse poolt

15 01 Pakendid (nt. puitalused, kile, paberkarto ng pakend, jms)

~0,3 t ~0,8 m3 Tagastatakse pakendiettevõtjal e pakendijäätmete ringlusse võtuks või taaskasutusse suunamiseks või antakse üle taaskasutamiseks vastavat jäätmeluba omavale jäätmekäitlejale

08 01 12 Värvi- ja lakijäätmed

~0,3 t ~0,8 m3 Antakse üle taaskasutamiseks vastavat jäätmeluba ohtlike jäätmete taaskasutamiseks ja kürvaldamiseks

17 / 34

SELETUSKIRI HARJU MAAKOND, RAE VALD, RAE KÜLA, RAE TEE 38 Üksikelamu ja abihoone

Eelprojekt, töö nr. 08-2025 22.05.2025

Vastutav arhitekt ja koostaja: MAARJA PALMIK, KÄTLIN TAMMEVESKI

17 09 04 Ehitus- ja lammutusp raht

~0,5 t ~1,4 m3 Antakse üle sorteerimiseks vastavat jäätmeluba omavale jäätmekäitlejale

17 06 04 Isolatsiooni - materjalid

~0,1 t ~0,3 m3 Transportida jäätmekäitluspun kti

Kogused on orienteeruvad ning täpsustuvad ehituse käigus. Ehitusjäätmete käitlemise dokumendid säilitada vähemalt 2 aastat.

Ehitustööde organiseerimine ja jäätmekäitlus

Ehituse Töövõtja vastutab ehitusperioodil keskkonnakaitse eest ehitusplatsil ja sellega vahetult piirnevail aladel vastavalt Eesti Vabariigis kehtivaile seadustele ja nõuetele ning Tellija poolt esitatud juhistele.

Ehitustegevuse käigus tuleb vältida pori- ja tolmukandmist sõidu ja kõnniteele. Selleks puhastada ehitusplatsil töötajate sõidukeid survepesuriga.

Veoautodel kasutada koormakatteid vältimaks ehitusjäätmete ja tolmu lendlemist.

Lähtuda Rae Vallavolikogu 17.11.2020 määrus nr 60 „Rae valla heakorraeeskiri“

7.2 LAMMUTUS

Lammutustööde teostamisel tuleb järgida alljärgnevate normdokumentide nõudeid: -Rae valla jäätmehoolduseeskiri -Keskkonnaministri 21.04.2004 määrus nr 22 "Asbesti sisaldavate jäätmete käitlusnõuded" -Vabariigi Valitsuse määrus 11.10.2007 nr 224 "Asbestitööle esitatavad töötervishoiu ja tööohutuse nõuded" -Asbestitöödele esitatud töötervishoiu ja tööohutuse nõuded -Töövahendi kasutamise töötervishoiu ja tööohutuse nõuded -Töötervishoiu ja tööohutuse nõuded ehituses -Jäätmeseadus

Lammutus Ehitisregistri andmetel asub krundil 1-korruseline 75 m2 suuruse ehitisealuse pinnaga elamu (ehr kood 116044437) ja 1-korruseline majandushoone 62 m2 (ehr kood 116044438). Olemasolevad hooned kuuluvad käesoleva menetluse mahus lammutamisele.

Lammutustööde korraldamine Enne lammutustööde algust ühendada lammutatavad hooned lahti võrkudest (elekter,

18 / 34

SELETUSKIRI HARJU MAAKOND, RAE VALD, RAE KÜLA, RAE TEE 38 Üksikelamu ja abihoone

Eelprojekt, töö nr. 08-2025 22.05.2025

Vastutav arhitekt ja koostaja: MAARJA PALMIK, KÄTLIN TAMMEVESKI

vesi, kanalisatsioon, side). Ohutuse tagamiseks tuleb piirata kogu lammutustööde tsoon. Lammutustöödel järgida tööohutuse nõudeid. Asbesti eemaldustöid tohib teha vastavat litsentsi omav lammutusfirma.

Lammutustöid peab juhtima, ajutise toestuse paigaldamist juhendama ja ajutise toestuse korrasolekut kontrollima pädev eriharidusega vastutav töödejuhataja.

Lammutustöödel kasutada ainult selleks otstarbeks ettenähtud tööriistu. Konstruktsioonide lammutamist alustada konstruktsiooni (seina) ülemisest tsoonist. Lammutustööde läbiviimise ajal on teiste tööde läbiviimine võimalikus varingutsoonis keelatud.

Utiliseerimisele kuuluvad lammutusjäätmed sorteerida vastavalt kehtivale Rae valla jäätmehoolduseeskirjale. Jäätmed anda üle vastavat jäätmekäitlusluba omavale jäätmekäitlejale. Vältida suure gabariidiga lammutusjäätmete kuhjamist objektile.

Lammutusjäätmete teisaldamisel kasutada mittetolmavaid meetodeid (prügitorud, koormate katmine, tolmu sidumine veega jne)

Keelatud on kandvate konstruktsioonide (talad, postid, kandvad seinad) omavoliline lammutamine. Võimalusel tuleb vältida kahjude tekkimist hoonet ümbritsevale haljastusele.

Ohutustehnika

Lammutustööde läbiviimisel lähtutakse üldistest tööohutusnõuetest lammutustööde teostamiseks. Kõik platsil viibivad isikud peavad kandma kaitsekiivreid. Konstruktsioonide käsitsi lammutamisel on allpool lammutatavat kõrgusjärku viibimine keelatud. Tööohutuse tagamisel lähtuda kehtivatest seadusaktidest.

Lammutatavad konstruktsioonid Käesolevate töödega lammutatakse olemasolev aiamaja-kuur täies mahus. - Põrandad – puitpõrandad - Välisseinad – puit/tellis - Katus – puit/eterniit - Avatäited – puitaknad ja puituksed Lammutusjäätmete jäätmekava: Jäätmekäitlus – jäätmete hinnanguline kogus ja koostis. Jäätmekood

Jäätmeliik Hinnanguline

kogus Ühik Tegevuse lühikirjeldus

17 02 01 Puit ~6,0 t Antakse üle taaskasutamiseks vastavat jäätmeluba omavale äätmekäitlejale, nt Ati Grupp OÜ

19 / 34

SELETUSKIRI HARJU MAAKOND, RAE VALD, RAE KÜLA, RAE TEE 38 Üksikelamu ja abihoone

Eelprojekt, töö nr. 08-2025 22.05.2025

Vastutav arhitekt ja koostaja: MAARJA PALMIK, KÄTLIN TAMMEVESKI

17 01 02 Tellised ~7,0 t Antakse üle taaskasutamiseks

vastavat jäätmeluba omavale äätmekäitlejale, nt Ati Grupp OÜ

17 01 01 Betoon ~3,0 t Antakse üle taaskasutamiseks vastavat jäätmeluba omavale äätmekäitlejale, nt Ati Grupp OÜ

17 02 02 Klaas ~1,0 t Antakse üle taaskasutamiseks vastavat jäätmeluba omavale äätmekäitlejale, nt Ati Grupp OÜ

17 04 07 Metallisegud ~0,6 t Antakse üle taaskasutamiseks vastavat jäätmeluba omavale äätmekäitlejale, nt Ati Grupp OÜ

17 04 11 Kaablid ~0,1 t Antakse üle taaskasutamiseks vastavat jäätmeluba omavale äätmekäitlejale, nt Ati Grupp OÜ

17 09 04 Ehitus-ja lammutuspraht

~2,0 t Antakse üle sorteerimiseks vastavat jäätmeluba omavale äätmekäitlejale, nt Ati Grupp OÜ

7 06 04 solatsiooni materjalid

~1,0 t Transportida jäätmekäitluspunkti

7 05 04 Kivid ja pinnas ~3,0 t Taaskasutatakse ehitusobjektil äitematerjalina

7 03 02 Bituumenitaolised segud

~2,5 m³ Antakse üle taaskasutamiseks vastavat jäätmeluba omavale äätmekäitlejale, nt SLG Energy OÜ

Kogused on orienteeruvad ning täpsustuvad lammutamise käigus.

Mullatööde mahtude bilanss

Ehitusjäätmete hulka kuuluvad puidu, metalli, betooni, telliste, ehituskivide, klaasi ja muude ehitusmaterjalide jäätmed (sh asbesti ja teisi ohtlikke jäätmeid sisaldavad

20 / 34

SELETUSKIRI HARJU MAAKOND, RAE VALD, RAE KÜLA, RAE TEE 38 Üksikelamu ja abihoone

Eelprojekt, töö nr. 08-2025 22.05.2025

Vastutav arhitekt ja koostaja: MAARJA PALMIK, KÄTLIN TAMMEVESKI

materjalid). Samuti vajadusel väljakaevatav pinnas, mis on kasutatav omal kinnistul haljasala tagasitäiteks ning väljakaevatav kasvupinnas kasutatakse haljasala aluskihiks.

Meetmed sõidukitele

Rae Vallavolikogu 17.11.2020 määruse nr 60 „Rae valla heakorraeeskiri“ § 7 lg 1 p 5 kohaselt peab tagama ehitusobjektilt väljuvate sõidukite rehvide puhtus.

Tagada kinnistu piiril enne objektilt lahkumist sõiduautode rehvide puhastamist survepesuriga või muude sobivate vahenditega.

Meetmeid valides palun pöörata tähelepanu, et § 7 lg 1 p 6 kohaselt peab objektilt jäätmete, ehitusmaterjali, pori, tolmu jms kandumisel sõidu- ja kõnniteele või naaberkinnistule puhastama selle 1 tunni jooksul alates kandumisest.

Jäätmete edasine suunamine - Tekkinud ehitusjäätmed taaskasutatakse või kõrvaldatakse sellekohase jäätmeloaga jäätmete käitluskohas. - Ohtlike jäätmete käitlemiseks peab jäätmekäitlusettevõttel täiendavalt olema ohtlike jäätmete käitluslitsents. - Ehitusjäätmeid tohib üle anda käitlemiseks ainult isikule, kellel on nende jäätmete käitlemiseks jäätmeluba, ohtlike jäätmete litsents või ta on registreeritud jäätmeregistris. Käesolevas projektis käsitlemata juhtudel tuleb juhinduda Jäätmeseadusest ja Rae valla jäätmehoolduseeskirjast. 8. KONSTRUKTIIVNE LAHENDUS Hoonete kandetarindite projekteerimisel kasutatakse Eestis kehtestatud normdokumente: 1. EVS-EN 1990:2002/A1 2006/AC:2010 Eurokoodeks. Ehituskonstruktsioonide projekteerimise alused 2. EVS-EN 1991-1-1:2002/AC:2009 Eurokoodeks. Ehituskonstruktsioonide koormused. Osa 1-1: Üldkoormused. Mahukaalud, omakaalud ja hoonete kasuskoormused 3. EVS-EN 1991-1-4/A1:2010/NA:2010 Eurokoodeks. Ehituskonstruktsioonide koormused. Osa 1-4: Tuulekoormus 4. EVS-EN 1991-1-3:2006/A1:2016 Eurokoodeks 1: Ehituskonstruktsioonide koormused. Osa 1-3: Üldkoormused. Lumekoormus 5. EVS-EN 1991-1-2:2004+NA:2007 Eurokoodeks 1: Ehituskonstruktsioonide koormused. Osa 1-2: Üldkoormused. Tulekahjukoormus 6. EVS-EN 1991-1-5:2004+NA:2007 Eurokoodeks 1: Ehituskonstruktsioonide koormused. Osa 1-5: Üldkoormused. Temperatuurikoormus 7. EVS-EN 1992-1-1:2005+A1:2015/NA:2015Eurokoodeks 2: Betoonkonstruktsioonide projekteerimine. Osa 1-1: Üldreeglid ja reeglid hoonetele.

21 / 34

SELETUSKIRI HARJU MAAKOND, RAE VALD, RAE KÜLA, RAE TEE 38 Üksikelamu ja abihoone

Eelprojekt, töö nr. 08-2025 22.05.2025

Vastutav arhitekt ja koostaja: MAARJA PALMIK, KÄTLIN TAMMEVESKI

8. EVS-EN 1996-3:2006+ NA:2009 Eurokoodeks 6: Kivikonstruktsioonide projekteerimine. Osa 3: Armeerimata kivikonstruktsioonide lihtsustatud arvutus Osa 3: Armeerimata kivikonstruktsioonide lihtsustatud arvutused 9. EVS-EN 1995-1-1:2005 Eurokoodeks 5: Puitkonstruktsioonide projekteerimine. Osa 1-1: Üldist. Üldreeglid ja reeglid hoonete projekteerimiseks 10. EVS-EN 1997-1:2005 + A1:2013 + NA:2014 Eurokoodeks 7: Geotehniline projekteerimine. Osa 1: Üldeeskirjad 11. EVS-EN 13670:2010 Betoonkonstruktsioonide ehitamine

8.1 KASUTUSIGA Projekteeritud kasutusiga on oletatav ajavahemik, mille kestel konstruktsiooni kavatsetakse kasutada etteantud hooldamise tingimustes, kuid ilma oluliste vältimatute remontideta. Hoone kandekonstruktsioonid on kavandatud vastavalt Ehituskonstruktsioonide projekteerimise alused 4. kategooriasse, projekteeritud kasutusiga 50. a (projekteeritud kasutusea kategooria klass 4).

8.2 VUNDAMENDID Elamule ja abihoonele projekteeritakse lintvundament. Terrassi alla projekteeritakse postvundament.

8.3 ÜKSIKELAMU PÕRAND PP-1 Põrandakate aluskattel 20mm Raudbetoon põrandaplaat 100mm koos Armatuurvõrgu+vesipõrandaküttekontuuriga Põrandasoojustus EPS 100 200mm Radoonitõkkekile Põrandasoojustus EPS100 100mm Tihendatud liiv 200mm Killustiku padi 250mm Tihendatud killus

8.4 ABIHOONE PÕRAND PP-1 Põrandakate aluskattel 20mm Raudbetoon põrandaplaat 100mm Põrandasoojustus EPS 100 200mm Radoonitõkkekile Põrandasoojustus EPS100 100mm Tihendatud liiv 200mm Killustiku padi 250mm Tihendatud killus

22 / 34

SELETUSKIRI HARJU MAAKOND, RAE VALD, RAE KÜLA, RAE TEE 38 Üksikelamu ja abihoone

Eelprojekt, töö nr. 08-2025 22.05.2025

Vastutav arhitekt ja koostaja: MAARJA PALMIK, KÄTLIN TAMMEVESKI

8.5 ÜKSIKELAMU JA ABIHOONE KATUSLAGI

KL-1 Katusekate- Katusekivi Roov 32x100mm 32 mm Roov 45x45 45 mm Hingav katuse aluskate Liitsarikas 390x45 390 mm Soojustus 400 mm Aurutõkkekile 0,2 mm Roov 28x70 28 mm Kipsplaat 2x13 mm Siseviimistlus

8.6 ÜKSIKELAMU VAHELAGI VL-1 Põrandakate aluskattel 20mm R/B Põrandaplaat 95mm Armatuurvõrk+vesipõrandaküte Eralduskile Mineraalvillaplaat 50mm, Dünaamiline jäikus max 20 MN/m3 Õõnespaneel 265 mm Siseviimistlus

8.7 ABIHOONE VAHELAGI VL-1 Põrandakate aluskattel 20mm Ehitusplaat 25 mm Karkass 200x45 200 mm Soojustus 200mm Talad Roov 28x70 28 mm Kipsplaat 2x13 mm Siseviimistlus

8.8 ÜKSIKELAMU VÄLISSEIN VS-1 Voodrilaud (1x krunditud, 1x värvitud) Roov 20 mm Roov 20 mm Bauroc Ecoterm 500mm Siseviimistlus

23 / 34

SELETUSKIRI HARJU MAAKOND, RAE VALD, RAE KÜLA, RAE TEE 38 Üksikelamu ja abihoone

Eelprojekt, töö nr. 08-2025 22.05.2025

Vastutav arhitekt ja koostaja: MAARJA PALMIK, KÄTLIN TAMMEVESKI

8.9 ABIHOONE VÄLISSEIN

VS-1 Voodrilaud (1x krunditud, 1x värvitud) Roov 20 mm Roov 20 mm Bauroc Ecoterm 375mm Siseviimistlus

8.10 KOORMUSED Koormuste arvutus toimub vastavalt Eesti standardile EVS-EN 1990:2002. Hoonele mõjuvad vertikaalkoormused on omakaal, kasuskoormus, lumekoormus, tuulekoormus ja alalised koormused viimistlusest, kergvaheseintest, tehnoseadmetest jne. Horisontaalsed koormused on tuulekoormus ja maa-alustel konstruktsioonidel külgsurve pinnase passiivsurvest. Kasuskoormused, tehnoloogilised ja seadmete koormused Hoone kasuskoormused on arvestatud vastavalt Eesti standardile EVS-EN 1991-1-1:2002 ja täiendavatele lähteülesannetele (qk – ühtlaselt jaotatud koormus, Qk – koondatud koormus). Tehnoruumide kasuskoormuseks võetakse 5,0 kN/m2 juhul kui vastavalt eriosade projektidele ei ole ette nähtud koormust suurendada. Tabel 1. Kasutatavad normatiivsed kasuskoormused

Kasutamise liik Koormatud pinna klass

qk (kN/m2) Qk (kN)

Põrandakoormused

Elupind A 2,0 4,0

Katusekoormused

Katusepind H 0,75 1,5

Horisontaalkoormused käsipuudele ja rinnatistele

Rõhtkoormused 1,0

Lumekoormus Lumekoormus hoone konstruktsioonidele arvutatakse vastavalt Eesti standardi EVS-EN 1991-1-3:2006 nõuetele. Maapinna lumekoormuse normatiivne väärtus on määratud vastavalt standardi Lisas C esitatud Eesti ehituslikule lumekaardile, mis on koostatud Eesti Meteoroloogia ja Hüdrometeoroloogia Instituudi (EMHI) teostatud metsa- ja põllumarsruutide lumemõõdistamistel saadud üldiste veevaru andmete alusel. Selleks on sk= 1,5 kN/m2. Vastavalt heale ehitustavale vähendatakse katusekatte kahjustusvõimalust

24 / 34

SELETUSKIRI HARJU MAAKOND, RAE VALD, RAE KÜLA, RAE TEE 38 Üksikelamu ja abihoone

Eelprojekt, töö nr. 08-2025 22.05.2025

Vastutav arhitekt ja koostaja: MAARJA PALMIK, KÄTLIN TAMMEVESKI

lumekoristusel ja seega arvestatakse katuslae puhul lumekoormuse normsuuruseks maapinnal sk= 2,5 kN/m2 ning sellisel juhul lamekatuse normatiivne lumekoormus on s= 2,5*0,8= 2,0 kN/m2. Kohtades, kus katus külgneb seinaga, kasutatakse tuule mõjul kuhjuva lumehange kujutegurit μw. Eestis on kujuteguri μw piirid 0,8 ≤μw≤ 2,5 ning hange pikkuste vahemik 2 m ≤ls≤ 6 m. Tuulekoormus Tuulekoormus hoone konstruktsioonidele arvutatakse vastavalt Eesti standardile EVS-EN 1991-1-4/NA:2007 nõuetele. Tuulekoormuse arvutamisel on võetud tuulekiiruse baasväärtuseks vb,0= 21 m/s ja maastikutüübiks III. Muud koormused Omakaalukoormused leitakse vastavalt valitud konstruktsioonide kaalule. Lisaks arvestatakse lagedele alaline normkoormus: ripplaest 0,2 kN/m2, vaheseintest 1,5 kN/m2 ja kommunikatsioonide riputuskoormusest 0,3 kN/m2. Varutegurid: Staatilise tasakaalu kaotus Alalised koormused (ebasoodne mõju): γG,sup= 1,1 Alalised koormused (soodne mõju): γG,inf= 0,9 Kandevõime kaotus Alalised koormused (ebasoodne mõju): γG,sup= 1,2 Alalised koormused (soodne mõju): γG,inf= 1,0 Muutuvad koormused (ebasoodne mõju): γQ= 1,5 Muutuvad koormused (soodne mõju): γQ= 0

- Vajadusel koostatakse projekti järgmises staadiumis hoone konstruktiivne projekt, kus täpsustuvad konstruktiivsed sõlmed ja lahendused.

9. VEEVARUSTUS JA KANALISATSIOON Kinnistu veevärgi ja kanalisatsiooni projekteerimisel tuleb lähtuda: - EVS 835:2022 „Hoone veevärk“ - EVS EVS 921:2022 „Veevarustuse välisvõrk“ ja heast ehitustavast - EVS 846:2021 „Hoone kanalisatsioon“ - EVS 848:2021 „Väliskanalisatsioonivõrk“ - EVS 932:2017 „Ehitusprojekt“ - RIL 77-2013, Maa sisse ja vette paigaldatavad plasttorud. Paigaldusjuhend. - RT I, 30.12.2021, 20 jõustumise kuupäev 01.01.2022 „Ühisveevärgi ja kanalisatsiooni seadus“. Piirkonnas ei ole välja ehitatud ÜVK trasse. Kinnistule on eelnevalt koostatud Puurkaevumeistrid OÜ poolt veevarustuse ja kanalisatsiooni projekt, töö nr. 068, 18.11.2025

25 / 34

SELETUSKIRI HARJU MAAKOND, RAE VALD, RAE KÜLA, RAE TEE 38 Üksikelamu ja abihoone

Eelprojekt, töö nr. 08-2025 22.05.2025

Vastutav arhitekt ja koostaja: MAARJA PALMIK, KÄTLIN TAMMEVESKI

Sademevesi Hoonete katustelt toimub sademevee ärajuhtimine välimiste vihmaveetorude kaudu. Vihmaveetorude läbimõõt on 100 mm. Sademeveed immutatakse pinnasesse oma kinnistu piires.

Sademevee juhtimine ja valgumine kõrval asuvatele kinnistutele ja teemaa alale on keelatud.

Ennustatav sademevee hulk on Q= 1,39 m l/s. 9.1. VEEVARUSTUSE SISEVÕRGUD

Kasutatavad normid: - EVS 835:2022 Hoone veevärk Majandus-joogivee süsteem Majandus-joogiveega varustatakse kõiki hoone sanitaartehnilisi seadmeid. Vett vajavad sanitaarseadmed: klosetipott, valamud, dušš, köögivalamu. Veevarustuse vooluhulgad Arvutuslikud külmavee hulgad: Projekteeritava elamu arvestuslik veetarbimine: 0,5 m3/d, 0,58 l/s. Torustikud ja armatuur Veega varustatakse kõiki hoone sanitaartehnilisi seadmeid. Majasisene veetorustik projekteeritakse siseseinte peale komposiitmaterjalist. Sulgemisarmatuur paigaldatakse selliselt, et oleks võimalik välja lülitada iga sanitaar- ja tehnoloogilist seadet eraldi. Veesüsteemis kasutatavad materjalid, st torud, sulgemisarmatuurid, ühendusosad, tihendid jne. peavad omama Tervisekaitse Inspektsiooni või Standardiameti vastavat sertifikaati või kasutusluba. Veetorustike paigaldamisel järgida torutootjate paigaldamisjuhiseid, kõiki ohutusnõudeid ja RYL 2002. Külma-, sooja- ja soojavee ringlustorustike isoleerimiseks kasutatavad materjalid ja isolatsiooni kattematerjalid peavad vastama süttimistundlikkus-tulelevimiskindluse klassile A2-s1,d0. Veevarustuse sisevõrgud paigaldatakse plastmass komposiittorudest Ø16-32 mm (nt. FRÄNKISCHE alpex-duo XS) ja varustatakse sulgemis- ja reguleerimis armatuuriga. Kõik torustikud isoleerida. Sisetorustikud peavad vastama PN6 tingimustele. Torustike ladustamine ja transportimine vastavalt toru tootja nõuetele. Magistraaltorustiku külma- ja soojavee harutorustikud varustatakse kuulkraanidega. Jaotuskollektor varustada kuulkraanidega. Torustike ühenduskohtadesse san. seadmetega paigaldatakse sulgliitmikud. Veevarustussüsteemi alumistesse punktidesse paigaldada tühjendusventiil. Paigaldada valmistaja juhiste kohaselt. 9.2. KANALISATSIOONI SISEVÕRGUD

Kasutatavad normid: - EVS 846:2021 Hoone kanalisatsioon

26 / 34

SELETUSKIRI HARJU MAAKOND, RAE VALD, RAE KÜLA, RAE TEE 38 Üksikelamu ja abihoone

Eelprojekt, töö nr. 08-2025 22.05.2025

Vastutav arhitekt ja koostaja: MAARJA PALMIK, KÄTLIN TAMMEVESKI

Majandus-fekaalvee kanalisatsioon Majandus-fekaalvee kanalisatsiooni süsteemiga ühendatakse kõiki san. tehnilisi seadmeid. Kasutatavad torud on enamasti välisläbimõõduga Ø50, Ø75, Ø110. Kanalisatsioonitorud paigaldatakse põranda all ja ripplae taga. Kanalisatsioonitrapid – kasutatakse ujuva haisulukuga trappe. Põrandas olevad trapid peavad olema roostevaba kaanega ning lihtsalt lahtivõetavad ja puhastatavad. Kanalisatsioon on tuulutatav läbi õhutuspüstiku, mis on varustatud tuulutusotsikuga ja katusest läbiviiguga. San. seadmetena kasutatakse tuntud tootjate poolt valmistatud kaasaegseid seadmeid. Ühe hoone piires tuleb sarnaste seadmete korral kasutada (võimalusel) ühe tootja tooteid. Majandus-fekaalvee kanalisatsioon paigaldada vastavalt Hoone tehnosüsteemide RYL 2002 nõuetele. Torustikud ja armatuur Sisemine torustik paigaldatakse varjatult põranda alla ja ripplae taha. Ripplae taga torud isoleerida müra vastu. Kasutada plasttorusid PP/PVC materjalist, S20.

Kasutatavad torud on enamasti välisläbimõõduga D50, D75, D110. Kanalisatsioonitrapid – kasutada ujuva haisulukuga trappe. Põrandas olevad trapid peavad olema roostevaba kaanega ning lihtsalt lahtivõetavad ja puhastatavad. San. sedmetena kasutatakse Eurostandardile vastavaid valamuid, potte jne. (täpsed margid vt. sisearhitektuurne projekt).Kanalisatsioon on tuulutatav läbi õhutuspüstiku, mis on varustatud tuulutusotsikuga ja katusest läbiviiguga. Kanalisatsioonipüstik varustada (0,8-1,0 m põrandapinnast) puhastus-luukidega. 10. KÜTE JA VENTILATSIOON

Tehnosüsteemide projekteerimisel tuleb lähtuda:

- EVS 844:2022 Hoonete kütte projekteerimine

- EVS 906:2018 Mitteeluhoonete ventilatsioon. Üldnõuded ventilatsiooni- ja ruumiõhu konditsioneerimissüsteemidele - EVS-EN 16798-1:2019 Hoonete energiatõhusus. Hoonete ventilatsioon. Osa 1: Sisekeskkonna lähteandmed hoonete energiatõhususe projekteerimiseks ja hindamiseks, lähtudes siseõhu kvaliteedist, soojuslikust keskkonnast, valgustusest ja akustikast. Moodul M1-6

Küte

Üksikelamu on kavandatud õhk-vesi ja kaminaküttele ja abihoone õhk-õhk, elektri otsekütte ja kamina küttele. Küttesüsteemidega tagatakse siseõhu arvutuslikud temperatuurid talvel, vastavalt ruumi tüübile (kasutusotstarbe järgi); valdavalt inimeste pideva viibimisega ruumides +22º C. Kamin paikneb elamul elutoas ja abihoonel eesruumis. Kaminaesise kaitstava ala ulatus lahtise küttekolde puhul: vähemalt 750 mm koldeava ette ja vähemalt 150 mm koldeava külgedele. Kinnise küttekolde puhul:

27 / 34

SELETUSKIRI HARJU MAAKOND, RAE VALD, RAE KÜLA, RAE TEE 38 Üksikelamu ja abihoone

Eelprojekt, töö nr. 08-2025 22.05.2025

Vastutav arhitekt ja koostaja: MAARJA PALMIK, KÄTLIN TAMMEVESKI

vähemalt 400 mm koldeava ette ja vähemalt 100 mm koldeava külgedele. Abihoone sauna on ette nähtud puuüttega keris.

Üksikelamu küte on lahendatud vesipõrandakütte baasil. Põrandakütte vesi on parameetritega 36,5 °C / 31,5 °C. Maksimaalseks põranda temperatuuriks on 27,0 °C. Põrandakütte arvutuses on arvestatud Tellija poolt antud põrandakattematerjalidega.

Vajaliku temperatuuri saavutamiseks ja reguleerimiseks ruumides, kasutatakse termostaat-mootorklapi süsteemi, mis tagab ruumides vajaliku temperatuuri ja hoiab põrandapinna temperatuuri optimaalsena (ruumi termostaatide paigalduskõrgus h= 1,5 m). Ruumide termostaadid paiknevad eluruumide siseseintel, märgades ruumides termostaate ei kasutata.

Põrandaküttetorustikena võib kasutada nt PEX 20 x 2,0 torustikke. Magistraaltorustikud monteeritakse AL-PEX komposiittorudest DE32 ja DE25. Kõik hargnemised on varustatud tasakaalustamis- ja sulgemisarmatuuriga.

Elamu küttesüsteemi kvalitatiivne juhtimine toimub tehnilisest ruumist.

Vajaliku kütte- ja sooja tarbevee saamiseks on elamus õhk-vesi soojuspump, mis paikneb tehnilises ruumis ja abihoones õhk-õhk soojuspump ja elektriboiler. Hoonete väline agregaat on paigaldatud fassaadile (kaetud puidust restiga, sokliga/seinapinnaga sama värvitooni).

Küttesüsteemi ja korstnate temperatuuriklassid on T 600.

Korsten: üksikelamusse on projekteeritud üks ühe lõõriga müüritiskorsten ja abihoonesse üks kahe lõõriga müüritiskorsten, milledele paigaldatakse vastavalt nõuetele puhastusluugid. Põlevast ehitisosast, nagu vahelaest või katusest läbiminekul, paigaldatakse mittepõlevat soojustusmaterjali, näiteks kivivilla, mahukaaluga vähemalt 100 kg/m³ ning paakumistemperatuuriga vähemalt 900 °C. Suitsukorsten ulatub katusekatte pinna suhtes nii kõrgele, et tagatakse küllaldane tuleohutus ja tõmme s.o. min 0,8 m. Moodulkorstna paigaldamisel tuleb lähtuda tootjapoolsetest paigaldusjuhenditest.

Lähtuda standardist: EVS 812-3:2018. a „Ehitiste tuleohutus. Osa 3: Küttesüsteemid” Ventilatsioon Eluhoonesse on projekteeritud soojustagastusega ventilatsioon. Elamu ventilatsiooniseade paikneb tehnoruumis. Ventilatsioonitorustik tuleb isoleerida nii, et soojuskaod ei oleks optimaalsetest suuremad, et oleks välditud niiskuse kondenseerumine toru pinnal ning et oleks tagatud tuleohutus. Abihoonesse on projekteeritud loomulik ventilatsioon. Abihoone niisketesse ruumidesse on paigaldatud koht-väljatõmbeventilaatorid. Väljatõmbe sundventilatsioon toimub sanitaar-ruumides ning köögi väljatõmbekubu kaudu, õhk suunatakse läbi seina. Kompensatsiooniõhk pääseb ruumidesse läbi avatavate akende ja akende raamidesse paigaldatavate, reguleeritavate õhutuspilude.

28 / 34

SELETUSKIRI HARJU MAAKOND, RAE VALD, RAE KÜLA, RAE TEE 38 Üksikelamu ja abihoone

Eelprojekt, töö nr. 08-2025 22.05.2025

Vastutav arhitekt ja koostaja: MAARJA PALMIK, KÄTLIN TAMMEVESKI

Ventilatsioonisüsteemid ei tohi ehitises põhjustada tuleohtu ega võimaldada tule ja suitsu levikut. Seepärast rajatakse kõik ventilatsioonisüsteemide elemendid mittepõlevatest või raskesti süttivatest materjalidest. Ventilatsioonitorustikud tehakse tsingitud plekist, mille paksus peab vastama standardile EVS 8122:2014. Ventilatsioonitorustikule paigaldatakse puhastusluugid. Kuna hoones on ainult üks tuletõkkesektsioon, siis tuletõkkeisolatsiooni ja tuletõkkeklappide järele vajadus puudub.

Siseministri määruse nr 17 "Ehitisele esitatavad tuleohutusnõuded" § 27 lg 6 kohaselt peab eluhoone köögi väljatõmbekanal, mis ei ole rajatud šahti, olema tulepüsivusega vähemalt EI 15 ja tuletundlikkusega vähemalt A2-s1,d0. Õhupuhasti ja väljatõmbekanali ühendamiseks võib kasutada painduvaid kanaleid.

Õhuvahetus:

- Elutuba ±0,5 l/s m² - Köök -20 l/s; -8 l/s - Magamistuba ±0,7 l/s m²; 6 l/s in - WC -10 l/s ruum - Pesuruum -15 l/s ruum - Garderoob -3 l/s ruum - Tehnoruum -15 l/s ruum

Radoonikaitse

Käesolev hoone paikneb kõrge radoonisisaldusega piirkonnas.

Ehitusel tuleb kasutusele võtta radooni vähendamise meetmed ehk korralik ehituskvaliteet ja radoonikile. Radoonitõkkena kasutatava kile puhul teibitakse kile jätkukohad ning kile viiakse üle vundamendi äärte, et radoon ei saaks hoonesse siseneda seinte kaudu.

Hoone projekteerimisel ehitamisel ehituslikke meetmeid radooni hoonesse imbumise takistamiseks vastavalt EVS 840:2017 „Juhised radoonikaitse meetmete kasutamiseks uutes ja olemasolevates hoonetes“ Radooniohutu hoone projekteerimine.

Ülaltoodud standardi kohaselt on piiranguteta ehitustegevuseks lubatud radooni piirsisaldus pinnaseõhus: 50 kBq/m3 ning hoonete elu-,puhke-, ja tööruumides peab radoonitase olema alla 300 Bq/m3.

Hoone ruumiõhu radooni tase peab vastama Ettevõtlus- ja infotehnoloogiaministri 28.02.2019 määruses nr 19 „Hoone ruumiõhu radoonisisalduse ja hoone tarindi ehitusmaterjalidest siseruumidesse emiteeritavast gammakiirgusest saadava efektiivdoosi viitetase“ toodud normidele.

29 / 34

SELETUSKIRI HARJU MAAKOND, RAE VALD, RAE KÜLA, RAE TEE 38 Üksikelamu ja abihoone

Eelprojekt, töö nr. 08-2025 22.05.2025

Vastutav arhitekt ja koostaja: MAARJA PALMIK, KÄTLIN TAMMEVESKI

11. ELEKTRIVARUSTUS Hoone elektrivarustuse projekteerimisel tuleb lähtuda: Üksikelamu elektrivarustuse projekteerimisel on lähtutud: EVS-HD 60364-7-711:2019 „Madalpingelised elektripaigaldised“ EVS-EN 50525-1:2011 „Juhtmed ja kaablid“ Seadme Ohutuse Seadus (vastu võetud 18.02.2015.a.) Üldist Rae tee 38 kinnistu olemasolev lammutatav elamu on liitunud elektrivõrguga juba enne käesoleva uusehitise projekteerimist. Hoone elektrivarustuse olemasolev liitumispunkt paikneb kinnistu idapoolses osas. Enne lammutustööde alustamist tuleb ühendada lahti elektri õhuliini ühendus. Uus elamu ühendatakse elektriga elektrikaabliga perspektiivsest elektriliitumis kilbist. Projekteeritava elamu maakaabelliiniga ühendus on ette nähtud tehnoruumi, kuhu paigaldatakse peajaotuskilp. Abihoone hakkab saama elektritoite elamu kaudu. Hoone elektrijaotus on lahendatud peajaotuskilbist väljuvate rühmaliinidega. Toiteliinidena kasutada vasksoontega, tuld mitte levitava polüvinüülkloriid isolatsiooniga kaableid. Kõik kasutatud elektriseadmed peavad omama Eesti Elektrikontrollikeskuse sertifikaati või tunnustatud märgist (CE, IEC, FI jne) tootel.

Nõuded elektritöövõtjale Elektritöövõtja peab omama tööde teostamisõigust B-pädevuspiirkonnas (kuni 1000V nimipingega vahelduvvoolupaigaldis). Elektritöövõtja peab olema registreeritud majandustegevuse registris (MTR) elektritööde ettevõtjana, ta peab omama piisavalt pädevat personali tööde ohutuks ja õigeaegseks läbiviimiseks ja kontrolltoimingute korraldamiseks.

Välitrassid Elektrivarustuse liitumispunktist kuni hooneni paigaldatakse maakaabel kaitsekõrisse Ø50 mm, sügavusele 0,7 m, sõelutud pinnasekihtide vahele. Kaabli alla ja peale paigaldada 0,1 m paksused ehitusliiva kihid. Kaabli paigaldamisel jälgida, et oleksid tagatud minimaalsed vahekaugused: kaablist hoone vundamendini 0,5 m, puutüveni 2 m. Teiste trasside ristumisel tagada puhas vahekaugus 0,3 m. Kaabli kohale pinnasesse paigaldada kogu pikkuses plastikust värviline hoiatuslint. Vundamendis tuleb teha mõned reservtorud võimalikele väljas asuvatele elektritarbijatele. Torude asukohad kooskõlastada Tellijaga. Paigaldatud kaablist esitatakse täpne teostusjoonis kasutusloa taotlemise etapis. Hoonesisene elektripaigaldis ning välisvalgustus lahendatakse vajadusel eraldi projektiga. Elamu ja abihoone elektripaigaldis Peajaotuskilp PJK projekteeritakse elamu 1.korruse tehnoruumi. Abihoone hakkab saama elamu kaudu elektritoite. PJK valmistatakse TN-S maandussüsteemile, s.t neis on nii N-kui

30 / 34

SELETUSKIRI HARJU MAAKOND, RAE VALD, RAE KÜLA, RAE TEE 38 Üksikelamu ja abihoone

Eelprojekt, töö nr. 08-2025 22.05.2025

Vastutav arhitekt ja koostaja: MAARJA PALMIK, KÄTLIN TAMMEVESKI

ka PE-latt. Tarbija elektrisüsteemi kaitseks paigaldatakse peajaotuskilpi liigpingepiirikud. Alates peajaotuskilbist kasutatakse elamus TN-S juhistiku süsteemi. Kilp tehakse kaitseastmega IP31. Avatud ukse korral kaitseaste on IP20. Keskuse latistus ja aparatuur peab olema vastupidav lühisvoolule vähemalt 6 kA. Väljuvate rühmaliinide kaitseaparatuuriks on kilpides 1-ja 3-faasilised kaitselülitid. Elektritarvitite toiteliinid jagatakse faaside vahel nii, et oleks tagatud faaside koormuste võrdsus. Kilbi toiteliini voolude mõõtmised teostatakse faaside kaupa maksimaalkoormuse ajal ja vajaduse korral (kui koormuste erinevus on üle 10%) tehakse kilbis ümberühendused koormuste ühtlustamiseks. Keskuste siseküljel peab olema keskuse skeem, kõigil aparaatidel peavad olema selgelt loetavad tähised. Hoone installatsioon teha peamiselt hoone konstruktsioonides peidetult. Horisontaalsed kaablid kulgevad lae peal või põrandate betoonivalus. Betoonpõrandates paigaldatakse kaablid kogu ulatuses plasttorusse või kõrisse. Vaheseintes paigaldatakse kaablid peidetuna hoone konstruktsioonidesse. Hoone kõik seadmed maandatakse projekteeritud maanduspaigaldise abil. Maandussüsteem tagab elektri- ja telekommunikatsiooniseadmete ohutu ja katkestusteta töö. Elektrisüsteem on varustatud maandus-, potentsiaaliühtlustus- ja mõnel juhul lisapotentsiaali-ühtlustussüsteemiga. Antud nõuded kehtivad nii elektripaigaldisele kui ka teisaldatavatele ja paiksetele seadmete, mis hoonesse paigaldatakse, olenemata sellest, kes need tarnib. Kaitse- ja neutraaljuhi ühendus teostatakse peakeskuses. Kõik elektriseadmete isoleerimata juhtivad osad maandatakse kaitsejuhiga (PE), mis paikneb kaablis. Elektritoite ühendussüsteemid Pistikupesade paigalduskõrgus on soovitavalt 0,2 m põrandast. Suure niiskusega ruumides peavad pistikupesad olema kaitseastmega mitte vähem kui IP44. Pistikupesade paigaldamisel vältida pistikupesade paigaldamist teine-teisel pool seina kohakuti, et vältida seinte helipidavuse vähenemist. Pistikupesade margid valib töövõtja koostoos Tellijaga. Pistikupesade valimisel valida maanduskontaktiga pinnapealseid ja süvistatud pistikupesasid. Valgustussüsteemid Täpse valgustite tüübi valib Tellija. Üldjuhul ruumide valgustuseks kasutada LED- ja säästupirnidega valgustid. Valgustite paigaldamisel järgida tootja tehnoloogilist juhendit. Valgustuse rühmaliinid ehitatakse kaabliga XPJ 1,5 mm2. Kaitstakse 10A nimivooluga automaatkaitselülititega. Kõik liinid paigaldatakse paralleelselt ehituskonstruktsioonidega. Lülitid paigaldatakse ukse käepideme poolsele küljele. Üldjuhul lülitite paigalduskõrgus on 1,0 m põrandast. Nõutud valgustite kaitseastmed: • üldruumides - IP20 • niisketes ruumides ja hoonest väljaspool - IP44 Maandused ja potentsiaaliühtlustused ning elektrilöögivastane kaitse

31 / 34

SELETUSKIRI HARJU MAAKOND, RAE VALD, RAE KÜLA, RAE TEE 38 Üksikelamu ja abihoone

Eelprojekt, töö nr. 08-2025 22.05.2025

Vastutav arhitekt ja koostaja: MAARJA PALMIK, KÄTLIN TAMMEVESKI

Elektrilöögivastane kaitse vastavalt standardile EVS-HD 60364-4-41 Ehitiste Elektripaigaldised osa 4-4: Kaitseviisid. Kaitse elektrilöögi eest jaguneb põhikaitseks, rikkekaitseks ja lisakaitseks. Elektriohutuse tagamiseks elamus kasutatakse järgmisi kaitseviise: - Elektrilöögivastane kaitse otsepuute eest (põhikaitse) tagatakse elektriseadmete kasutamisega, mille pingestatud osad on kaetud vähemalt põhiisolatsiooniga ja/või mille katete ja ümbriste kaitseaste on vähemalt IPXXB või IP2X. - Elektrilöögivastaseks kaudpuutekaitseks (rikkekaitseks) on rakendatud toite automaatsel kiirel väljalülitamisel põhinevat kaitseviisi (liinikaitselülitid), kaitsemaandust ja potentsiaaliühtlustust. Lubatud puutepinge paigaldises ei tohi ületada 50 V. - Lisakaitsevõttena rakendatakse rikkevoolu kaitselüliteid. Ventilatsiooniseadmete toiteahelasse tuleb paigaldada turvalüliti. Peakilbi juurde paigaldatakse peamaanduslatt ja ühendatakse kokku hoone maanduspaigalisega, milleks on maanduselektroodid. Potentsiaalide ühtlustamiseks ühendada elektriliselt kokku ühtseks tervikuks maanduskontuur ja hoone vundamendi armatuur. Maanduslatiga ühendatakse kõik elektripaigaldise pingealtid metallkonstruktsioonid (vajadusel kaabliredelid, veemõõdusõlm, juhtivad torud ja muud pingealtid juhtivad konstruktsioonid) isoleeritud vaskjuhtme (ka toitekaablite PE-soonte) abil. Kõik hoone metallkonstruktsioonid maandada. Elamu ja abihoone madalpinge- ja nõrkvoolupaigaldistel on ühine maandusseade. Maanduspaigaliseks on ette nähtud kasutada maanduselektroode ja vundamentmaandurit. Maandusjuhtide ühendused maanduskontuuriga peavad olema mehaaniliselt ja elektriliselt töökindlad ega tohi esile kutsuda kohalikku korrosiooni. Kasutada tuleb poltklamberliiteid. Maandusjuhtide ristlõiked valitakse vastavalt standarditele EVS-HD 60364-5-54:2011 ja EVS-HD 60364-4-444:2010. Piksekaitse Vastavalt siseministri määrus nr. 17 „Ehitisele esitatavad tuleohutusnõuded” vastu võetud 01.03.2021 ja standardile EVS-EN 62305 „Piksekaitse“ ei ole vaja hoonele piksekaitset projekteerida. Sidevarustus Käesolevas projektis ei käsitleta. Nõrkvoolupaigaldis Üksikelamu nõrkvoolupaigaldisse kuuluvad hoonesisesed arvutiside ja televisiooni jaotusvõrgud ning valvesignalisatsioon. Nõrkvoolupaigaldis (sidevõrk, tv tv-võrk, valvesignalisatsioon, videovalve, fonosüsteem jne) lahendatakse eriprojektidega. Sidevarustuse tüüp ja läbilaskevõime täpsustatakse sideteenuse pakkujaga vastavalt sõlmitavale sideteenuse lepingule. Kaablite paigaldamisel on vaja järgida valmistajatehase ja standarditega antud juhiseid.

32 / 34

SELETUSKIRI HARJU MAAKOND, RAE VALD, RAE KÜLA, RAE TEE 38 Üksikelamu ja abihoone

Eelprojekt, töö nr. 08-2025 22.05.2025

Vastutav arhitekt ja koostaja: MAARJA PALMIK, KÄTLIN TAMMEVESKI

Kõik kaablid tuleb tähistada mõlemast otsast. Hoonevälise (katusel, jms.) installatsiooni korral peavad kasutatavad kaablid olema UV-kiirguse ja ilmastikukindlad, pinnasesse võib paigaldada ainult selleks ette nähtud kaableid. Kõik vajalikud harukarbid paigaldada nii, et oleks võimalik nende hilisem teenindamine. Varjatud kohtadesse juurdepääsu tagamata (lagede taha, põrandate alla jm. hilisema ligipääsuta kohtadesse) harukarpe paigaldada ei tohi. Paigaldatavad harukarbid tuleb tähistada. Hoone üldkaabeldus rajada vastavalt standarditele EVS-EN 50173-1:2018 ja EVS-EN 50174-1:2018. Nõrkvoolujaotla näha ette hoone peakilbi juurde. Jaotlasse koonduvad kogu hoone horisontaalkaablid. Hoonejaotlas näha ette ruum sisenevate sidevarustuskaablite otsastamiseks. Üldkaabelduse võrgus kasutatavad komponendid peavad olema ühe tootja süsteemitooted. Kogu kaablivõrk rajada varjatult süvistatuna seintesse või ripplagede taga. Planeeritavasse hoonejaotlasse jätta ruumi sisestuse, seadmete ja ühenduspaneelide jaoks. Pesad paigaldada süvistatult kuni 0,2m kõrgusele põranda viimistletud pinnast. Raamide ja pesade seeria tuleb töövõtjal täpsustada tellijaga pakkumise käigus. Kaablite läbiviigud tuletõkkeseintest tuleb tihendada vastavalt seina tuletõkkeklassile kasutades selleks otstarbeks mõeldud materjale. Elamu TV võrk lahendatakse nõrkvoolu üldkaabelduse mahus võimaldades hoones kasutada IP võrgul põhinevat Digi TV’d. Tehnosüsteemide kavandatav töö- ja kasutusiga on vähemalt 20. aastat. - Elektri-, valvesignalisatsiooni ja sidevarustuse projekt koostatakse vajadusel projekti järgmises staadiumis. 12. ENERGIATÕHUSUS Hoone projekteerimisel on arvestatud seadusest tulenevaid energiato ̃hususe miinimumno ̃udeid:

● „Hoone energiato ̃hususe miinimumno ̃uded“ 11.12.18 nr 63 ● „Hoone energiato ̃hususe arvutamise metoodika“ 05.06.15 nr 58 ● „No ̃uded energiamärgise andmisele ja energiama ̈rgisele“ 30.04.15 nr 36

Projekteeritava hoone energiatõhususarv on 116 kWh/m2a. Hoone energiamärgis A.

Üldised nõuded välispiiretele Soojustuse määramisel on lähtutud hoonete energiatõhususe nõuetest, ruumide soojuslikust mugavusest ja hallituse ning kondensaadi vältimisest külmasildadel, sisepindadel ja tarindites. Ruumide soojusliku mugavuse tagamiseks ei ületa piirete soojajuhtivus väärtust 0,5 vatti ruutmeetri ja kraadi kohta [W/(m2K)]. Hallituse, kondensaadi ja liigsete soojakadude vältimiseks soojustatakse kõrgema soojajuhtivusega sõlmed väljastpoolt piisava soojustusega.

33 / 34

SELETUSKIRI HARJU MAAKOND, RAE VALD, RAE KÜLA, RAE TEE 38 Üksikelamu ja abihoone

Eelprojekt, töö nr. 08-2025 22.05.2025

Vastutav arhitekt ja koostaja: MAARJA PALMIK, KÄTLIN TAMMEVESKI

Energiaarvutustes on lähtutud järgmistest algväärtustest: välisseinte soojajuhtivus – 0,15 W/m²K katuslagi soojajuhtivus – 0,08 W/(m2K) põranda soojajuhtivus – 0,13 W(m2K) akende/uste soojajuhtivus – 0,9 W/(m²K) Joonkülmasillad: Projektis käsitletud sõlmede lahendused arvestavad Tallinna Tehnikaülikooli poolt koostatud - LIGINULLENERGIA ELUHOONED PIIRDETARINDITE LIITEKOHTADE JOONSOOJUSLÄBIVUSTE KATALOOGI. Vastavalt koostatud projektile joonsoojusläbivuse näitajad konstruktsioonides on järgmised: Välissein-Põrand pinnasel - 0,3 W(m2K) Välissein-Aken - 0,05 W(m2K) Välisuksed - 0,1 W(m2K) Välissein-Katuslagi - 0,1 W(m2K)

Niiskuskonvektsiooni riskide vältimiseks tarindite kriitilised sõlmed (seina ja katuse ühendus, katuslae auru- või õhutõkke jätkukohad, läbiviigud) tehakse õhupidavaks. Vastavalt projektile elamu summaarne soojaerikadu ei ületa 1,0 W(m2K).

Üldised nõuded tehnosüsteemidele Üksikelamus on soojustagastusega ventilatsioonisüsteem. Ventilatsioonisüsteemi ventilaatori erivõimsus on 2,0 W/(l/s). Üldised nõuded hoone energiavarustusele

Hoone energiavarustus on energiatõhus. Üksikelamus õhk-vesi soojuspumba ja kamina küte.

Koostas: Kätlin Tammeveski, Rakendusarhitekt tase 6 Vastutav arhitekt: Maarja Palmik, Diplomeeritud arhitekt tase 7

34 / 34

GSPublisherVersion 0.0.100.100

K

W

N

E

S

65301:002:0225 Rae tee 38

65301:001:6323 Rae tee 40 // 44

65301:001:6158

65301:002:0073 Uus-Kiivita

11113 Assaku-Jüri tee

65301:002:1310 Rae tee 42

H E

met.kuur

48.13

47.98 48.18

47.95

47.91

47.88

47.93

48.39

48.63

48.73

48.42

47.99

48.11

48.19

48.02

48.05

47.85

47.83

47.99

47.91

47.97

48.12

48.14

48.26

48.51

48.30

48.38

48.47

48.42

48.67

48.55

48.43

48.46

48.22

48.16

47.99

48.03

48.36

48.43

48.50

48.63 48.57

48.65

48.56

48.43

48.09

48.21

48.19

48.37

47.75

48.03

47.84

48.06

47 .5

3

47 .6

2

46 .4

4

46 .3

5

46 .5

0

47 .4

7

47 .8

6

46 .6

8

47 .9

0

46 .9

246 .4

5

47 .7

1

47 .8

2

47 .9

2

47 .8

0

46 .4

8

Assaku-Jüri tee A

pinn/kr

pinn/kr

pinn/kr

pinn/kr

pinn/kr

orient

48.15

48.68

48.59

47.87

kr aa

v

kr aa

v

AR-4-01

ASENDIPLAAN

2 Y= 550 247 235 X= 6 582 453 636

2 Y= 550 258 502 X= 6 582 442 384

4 Y= 550 249 385 X= 6 582 452 227

3 Y= 550 261 455 X= 6 582 436 292

4.0

4.0

25 .0

15.0

4.0

65.0

78.0

6.5

10.0

6.0

9.1

18.6

22.5

15.4

GEOPORT G E O D E E S I A

Topo-geodeetiline alusplaan

1:500 Töö nr. Mõõtkava Kuupäev

Aadress

Joonis

GEOPORT OÜ

MTR EEG000293

[email protected] Tel. 5268124, 5115859

Projekti nimetus/objekt

Lehe nr

Koostas

Mati Lember

M25017 13.03.2025 Rae tee 38

Rae küla, Rae vald, Harju maakond

1

TEHNILISED NÄITAJATE VÕRDLUSTABEL PROJEKT. PT. JÄRGNE

EHITUSALUNE PIND (max)530m2

HOONE MAX. KÕRGUS

9/6m

145,8m2/99,6m2

7,5m/6m

PROJEKT. ÜKSIKELAMU

KRUNDIPIIR

PROJEKT. PUITTERRASS

OL.OL. SISSEPÄÄS KRUNDILE

PROJEKT. SISSEPÄÄS HOONESSE

TINGMÄRGID

PROJEKT. PRÜGIKASTID (betoonalusel)

PROJEKT. EL. MP. KAABEL

V11

W11

PARKIMISKOHTADE ARV OL. OL. SÄILITATAVAD PUUD

LIKVIDEERITAV. EL. MP. ÕHULIIN

OL.OL.EL.MP.KAABEL

PROJEKT. KANALISATSIOONI TORUSTIKK11

KRUNDI TEHNILISED ANDMED: AADRESS: Harju maakond, Rae vald, Rae küla, Rae tee 38 TUNNUS: 65301:002:0225 KRUNDI PINDALA: 5333 m²

ÜKSIKELAMU TEHNILISED ANDMED: EHITISEALUNE PIND 145,8 m2

SULETUD NETOPIND 153,0 m2

KÖETAV PIND 153,0 m2

ELURUUMIDE PIND 147,4 m2

TEHNORUUMI PIND 5,6 m2

KORRUSELISUS 2 TUBADE ARV 4 HOONE MAHT 800m3

HOONE KÕRGUS 7,5 m HOONE ABS KÕRGUS 56.05 m HOONE PIKKUS 15,4 m HOONE LAIUS 9,1 m TULEPÜSIVUSKLASS TP3

PROJEKT. SILLUTUSKIVIKATTEGA ALA

LIKVIDEERITAVAD PUUD

MAX. KORRUSEID 2/12/1

HOONETE ARV KRUNDIL

1/2 (elamu ja abihoone)1/1

KATUSE KALLE 30-45o35o

ol.ol. 48.50 proj. 48.55

PROJEKT. ABIHOONE

OL.OL. SIDEKAABEL

PROJEKT. VEETORUSTIK

ÜKSIKELAMU KOORDINAADID L-EST

LIKVIDEERITAV MET. KUUR, ÜKSIKELAMU (EHR kood: 116044437), ABIHOONE (EHR kood: 116044438)

PK

1

2 3 4

PROJEKT. ÕHK-VESI JA ÕHK-ÕHK SOOJUSPUMP Projekt. õhk-õhk

soojuspump

Planeeritav puurkaev

BIOPUHASTI 3,4 m3

K11

ÜKSIKELAMU JA ABIHOONE EELPROJEKT

08-2025

20/11/2025

Joonis:

Staadium:

Joonise nr:

Objekt:

Aadress:

Töö nr.

Kuupäev:

Mõõtkava: 1:500

EELPROJEKT

HARJU MAAKOND, RAE VALD, RAE KÜLA, RAE TEE 38

KÄTLIN TAMMEVESKI RAKENDUSARHITEKT, TASE 6

Arhitekt:

KT Design OÜ, reg. nr. 14407395, MTR reg. nr. EEP005080

MAARJA PALMIK DIPLOMEERITUD ARHITEKT, TASE 7

Vastutav arhitekt:

ABIHOONE TEHNILISED ANDMED: EHITISEALUNE PIND 99,6 m2

SULETUD NETOPIND 76,7 m2

KÖETAV PIND 76,7 m2

KORRUSELISUS 1 HOONE MAHT 390 m3

HOONE KÕRGUS 6,0 m HOONE ABS KÕRGUS 54.55 m HOONE PIKKUS 11,8 m HOONE LAIUS 10,0 m TULEPÜSIVUSKLASS TP3

ABIHOONE KOORDINAADID L-EST

PT-JÄRGNE HOONESTUSALA

Elekt r ipa iga ld ise

ka i t sevöönd

Likvideeritav salvkaev

Aval iku l t kasuta tava tee

ka i t sevöönd

Näh tavu

sko lmn urk

130 x10 m

Nä hta vus kol mn urk

130 x10 m

V11K11

5 6

1

2

3 4

5 6

8

ol.ol. 48.63 proj. 48.55

ol.ol. 48.55 proj. 48.55

ol.ol. 48.50 proj. 48.55

ol.ol. 48.40 proj. 48.55

ol.ol. 48.05 proj. 48.55

ol.ol. 48.45 proj. 48.55

ol.ol. 48.65 proj. 48.55

Projekt. õhk-vesi soojuspump

W 11

W 11

Persp. el. liitumiskilp

K11

K11

K11

TINGMÄRGID, Puurkaevumeistrid OÜ töö nr. 068, 18.11.2025

1 Y= 550 233 428 X= 6 582 446 943

5 Y= 550 251 163 X= 6 582 448 558 6 Y= 550 249 987 X= 6 582 447 959

1 Y= 550 247 866 X= 6 582 437 228

4 Y= 550 256 326 X= 6 582 433 805 5 Y= 550 257 721 X= 6 582 430 926

3 Y= 550 248 197 X= 6 582 451 652

7 Y= 550 251 213 X= 6 582 445 429 8 Y= 550 237 382 X= 6 582 438 725

6 Y= 550 252 214 X= 6 582 428 257

2

2

3

3

A

A

C

C

B

1

1

A

A

B

B

1

1

2

2

27.7

11.8

H

+0.00=48.85

P=3

P=3

+0.00=48.85

V11

V11

Valge 4 / 11413 Tallinn / 620 1200 / [email protected] / www.transpordiamet.ee

Registrikood 70001490

Rae Vallavalitsus

[email protected]

Aruküla tee 9

75301, Harju maakond, Rae vald,

Jüri alevik

Teie 04.03.2026 nr 533314

Meie 18.03.2026 nr 7.1-2/26/3675-2

Rae tee 38 kinnistu ehitusloa eelnõu

kooskõlastamata jätmine

Olete esitanud Transpordiametile kooskõlastamiseks Harju maakonna Rae valla Rae küla Rae tee

38 kinnistu ehitusloa eelnõu (menetlus nr 533314).

Kinnistu (katastritunnus 65301:002:0225) asub riigitee nr 11113 Assaku-Jüri tee (edaspidi riigitee)

km 1,28-1,31 kaitsevööndis.

Ehitusluba antakse olemasoleva üksikelamu (EHR kood 11644437) ja majandushoone (EHR kood

116044438) lammutamiseks ja uue üksikelamu (EHR kood 121444228) ja abihoone (EHR kood

121444229) ehitamiseks.

Ehitusloa aluseks on KT Design OÜ koostatud „Üksikelamu ja abihoone. Eelprojekt. Töö nr. 08-

2025“ (edaspidi projekt).

Oleme esitanud ettepanekud projekteerimistingimuste eelnõule 21.04.2025 kirjaga nr 7.1-

2/25/6337-2 (edaspidi kiri).

Võttes arvesse oluliste puuduste esinemist projektis ning ehitusseadustiku § 70 lg 2 ja lg 3 ning §

99 lg 3 ja lähtudes kliimaministri 17.11.2023 määrusest nr 71 „Tee projekteerimise

normid“ (edaspidi normid), jätame ehitusloa kooskõlastamata järgmiste puuduste tõttu.

1. Kirja p 1 esitatud nõuet tuleb täpsustada. Projekti asendiplaanil näidatud kaitsevööndile

lisada mõõtkett, mõõdetuna riigitee katte välimisest servast. Vastavalt EhS § 71 lg 2 on

riigitee kaitsevööndi laius antud lõigus 30 meetrit. Nimetatud teemat käsitleda ka projekti

seletuskirjas.

2. Projekti seletuskirja lisada kirja p 3 toodud nõue, mille kohaselt on riigitee kaitsevööndis

on keelatud EhS § 70 lg 2 ja § 72 lg 1 nimetatud tegevused, sh on keelatud ehitada

ehitusloakohustuslikku teist ehitist. Riigitee kaitsevööndis kehtivatest piirangutest võib

kõrvale kalduda Transpordiameti nõusolekul vastavalt EhS § 70 lg 3.

3. Projektis asendiplaanil kasutada riikliku teeregistri (http://teeregister.riik.ee) põhiseid

teede numbreid ja nimetusi. Tee nimetus „Assaku-Jüri tee“ asendada „11113 Assaku-Jüri

tee“.

4. Kirja p 4 esitatud nõuet ei ole projekti seletuskirjas käsitletud. Palume täiendada

seletuskirja juurdepääsu käsitleva osaga ning tuua välja tingimus, mis peab olema täidetud

enne hoonetele kasutusloa taotlemist.

2 (2)

5. Kirja p 6 nõutud nähtavuskolmnurk on projekti asendiplaanile kantud ebakorrektselt ning

seletuskirjast puudub vastav selgitus. Vastavalt normide lisa 1 tabelile 18 ja lisa 2 joonisele

8 on riigiteel, mille aasta keskmine ööpäevane liiklussagedus on 1203 autot ning kehtib

kiiruspiirang 60 km/h, ristmiku nähtavusala parameetrid 3x100 meetrit. Korrigeerida

põhijoonisel näidatud ristumiskoha nähtavuskolmnurka. Arvestusega, et nähtavuskolmnurga

mõõtmist tuleb alustada ristumiskoha keskelt riigitee markeeringu servast kinnistu suunas ja

haarad ulatuvad riigitee suunas kuni tee teljeni. 6. Projekti seletuskirjas kajastada kirja p 8 toodud nõue.

7. Kirja p 9 toodud nõuet tuleb täpsustada. Projekti asendiplaani tingmärkide loetellu lisada

riigitee alusele maale ulatuva tehnorajatise kuja selgitus (tähistatud rohelise kontuuriga).

Samuti puudub selgitus riigitee kaitsevööndisse ulatuva sinine pidevjoone kohta- lisada

vastav selgitus või eemaldada see asendiplaanilt.

8. Projekti seletuskirja lisada kirja p 13 esitatud nõue.

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt)

Jana Prost

peaspetsialist

planeerimise osakonna kooskõlastuste üksus

Lisa: - Lisa 1. 825_EP_AR-3-01_Seletuskiri - Lisa 2. 825_EP_AR-4-01_Asendiplaan

Jana Prost

5792 4753, [email protected]