Arvamuse edastamine

LISA 1

1

Riigikohtu arvamus1 konkurentsiseaduse täiendamise seaduse eelnõu kohta

KonkS § 536 lg 2 täiendamine punktidega 21 ja 22

Muudatuse eesmärk on täiendada konkurentsijärelevalvemenetluse algatamata jätmise ja lõpe-

tamise aluseid, nähes ette, et Konkurentsiamet ei algata konkurentsijärelevalvemenetlust või

lõpetab selle konkurentsijärelevalvemeedet kohaldamata, kui selleks tuleneb alus määrusest

(EL) 2022/1925 (nn Digital Services Act ehk DSA määrus) või määrusest (EL) 2022/2560 (nn

Foreign Subsidies Regulation ehk FSR määrus).

DSA määrust puudutavalt on seletuskirjas selgitatud, et eeskätt on aluseks, mille esinemisel

Konkurentsiamet ei algata konkurentsijärelevalvemenetlust või lõpetab selle, art 38 lg 7. Selle

kohaselt juhul, kui liikmesriigi pädeval asutusel, kes tagab DSA määruse art 1 lg-s 6 osutatud

reeglite täitmise, on liikmesriigi õiguse kohaselt selleks pädevus ja uurimisvolitused, võib ta

omal algatusel uurida DSA määruse art 5–7 võimalikku täitmata jätmist oma territooriumil.

Sama sätte teise taande kohaselt aga juhul, kui Euroopa Komisjon algatab vastavalt DSA mää-

ruse art-le 20 ise menetluse, pole liikmesriigi nimetatud pädeval asutusel õigust uurimist korral-

dada või see lõpule viia. Kõnesolev DSA määruse art 38 lg 7 on seletuskirjas välja toodud kui

relevantne alus, sest eelnõusse on kavandatud KonkS täiendamine §-ga 7823. Selle lg 4 kohaselt

saabki Konkurentsiametil olema õigus uurida DSA määruse art-te 5–7 võimalikku täitmata

jätmist, algatades selleks konkurentsijärelevalvemenetluse. Seega on kavandatud KonkS § 536

lg 2 p 21 seletuskirja kohaselt vajalik, et vältida Konkurentsiameti ja Euroopa Komisjoni paral-

leelselt toimetatavaid menetlusi.

Konkurentsijärelevalvemenetluse eesmärk kehtiva KonkS § 535 lg 3 kohaselt on tuvastada

keelatud teo toimepanemine ning vajaduse korral kohaldada keelatud teo toime pannud ettevõt-

jale või ettevõtjate ühendusele konkurentsijärelevalvemeetmeid, et taastada ja säilitada moonu-

tamata konkurents. Seejuures võib eeldada, et keelatud tegu nimetatud KonkS sätte tähenduses

on KonkS 2. või 4. ptk-s või ELTL art-s 101 või 102 sätestatud keelatud tegu – seda saab vaid

eeldada, sest ühisnimetaja „keelatud tegu“ defineerib KonkS § 78 lg 1, s.o säte, mis kasutab

seda ühisnimetajat 76ndal korral pärast selle esmakordset kasutamist KonkS § 535 lg-s 3. Seega

saab Konkurentsiamet kehtivast KonkS § 535 lg-st 3 tulenevalt konkurentsijärelevalvemenet-

luse algatada üksnes ettevõtjatevahelise keelatud koostöö või ettevõtja turgu valitseva seisundi

kuritarvitamise kahtlusel. Sellele viitab ka kehtiv KonkS § 536 lg 1 p 1, mis sätestab, et Konku-

rentsiamet saab esimese konkurentsijärelevalvemenetlust algatava menetlustoimingu teha siis,

kui ilmnenud teave viitab keelatud teo toimepanemisele.

DSA määruse reguleerimisalas olevad pääsuvalitseja kohustused võivad küll täitmata jätmisel

kujutada endast ka KonkS tähenduses keelatud tegu, kuid ei pruugi (vt DSA määruse põhjen-

duspunkte 5, 10 ja 11). Seega selleks, et DSA määruse art 5–7 täitmise tagamise eesmärgil

osutuks asjakohaseks menetluseks konkurentsijärelevalvemenetlus, tuleks õigusselguse põhi-

1 Riigikohtu arvamus ei väljenda Riigikohtu siduvat seisukohta. Riigikohus kujundab siduvaid seisukohti ainult

kohtuasjade menetlemisel Riigikohtus.

LISA 1

2

mõttest lähtuvalt hinnata, kas oleks mõistlik või vajalik kehtivas KonkS § 535 lg-s 3 sätestatud

konkurentsijärelevalvemenetluse eesmärki täiendada. Lähtuvalt uuest eesmärgist tuleks ka

hinnata, kas menetluses seni ette nähtud uurimisvolitused on asjakohased ja proportsionaalsed

või vajavad täiendavast eesmärgist tingitult muutmist või täiendamist. Eelduslikult ei saa DSA

määruse art 5–7 täitmise tagamise eesmärgil toimetatavas menetluses eesmärgiks olla kehtivas

KonkS-is sätestatud konkurentsijärelevalvemeetmete kohaldamine, sest need eeldavad samuti

keelatud teo toimepanemise tuvastamist või vähemalt keelatud teo toimepanemise kahtlust.

Viimast kohustuse võtmise heakskiitmisel kehtiva KonkS § 5322 alusel. Lisaks, võttes arvesse,

et konkurentsijärelevalvemenetluse tervikregulatsioon kehtestati Eesti õiguses direktiivi (EL)

2019/1 (nn ECN+ direktiiv) ülevõtmiseks, tuleks hinnata, kas selle rakendamisel DSA määruse

täitmise tagamise eesmärgil rakenduks ja kui, siis millisel määral ka ECN+ direktiivi tõlgendav

Euroopa Liidu Kohtu praktika. Seletuskiri vastavasisulist analüüsi ei hõlma.

FSR määrust puudutavalt on seletuskirjas selgitatud, et konkurentsijärelevalvemenetluse alga-

tamata jätmise ja lõpetamise aluseid on vaja täiendada, et välistada olukord, kus Konkurentsi-

ameti menetlustoiming, mille amet teeb tingitult FSR määruse art 14 lg-s 7 nimetatud Euroopa

Komisjoni taotlusest, algataks konkurentsijärelevalvemenetluse. Seda põhjusel, et kehtiv

KonkS § 536 lg 1 p 1 sätestab, et konkurentsijärelevalvemenetlus algab Konkurentsiameti esi-

mese menetlustoiminguga. Kuna aga FSR määrus ei anna liikmesriigi pädevale asutusele

määruse iseseisvat rakendamise pädevust, on eelnõusse kavandatud KonkS täiendamine §-ga

7824, mille lg 3 näeb ette, et kui Euroopa Komisjon taotleb Konkurentsiametilt ettevõtja või

ettevõtjate ühenduse kontrollimist või muu faktide tuvastamise toimingu tegemist, teeb Konku-

rentsiamet seda kehtivates KonkS § 5315 (läbiotsimine) ja § 5317 (teabe nõudmine) sätestatu

kohaselt.

Selle selgitusega ei saa nõustuda. Olukorras, kus Konkurentsiametile on eelnõukohase KonkS

§ 7824 lg-ga 3 ette nähtud õigus rakendada konkurentsijärelevalvemenetluse uurimisvolitusi

konkurentsijärelevalvemenetluse väliselt, ei ole tegemist kehtivas KonkS § 536 lg 1 p-s 1 sätes-

tatud olukorraga. Nagu eespool juba viidatud, on Konkurentsiametil õigus konkurentsijärele-

valve eesmärgil menetlustoiminguid teha vaid juhul, kui on ilmnenud teave, mis viitab keelatud

teo toimepanemisele. Kui Euroopa Komisjon taotleb välisriigi subsiidiumist tingitud siseturu

moonutuse väljaselgitamise eesmärgil Konkurentsiametilt uurimisvolituste rakendamist ja sea-

dusandja on selliseks puhuks ette näinud õiguse rakendada konkurentsijärelevalvemenetluse

uurimisvolitusi, ei saa nende rakendamine algatada konkurentsijärelevalvemenetlust, mis on

suunatud keelatud teo toimepanemise tuvastamisele ja vajadusel konkurentsijärelevalvemeet-

mete kohaldamisele.

Lisaks ei saa tähelepanuta jätta, et kehtivas KonkS §-s 5315 ja §-s 5317 sätestatud uurimis-

meetmete rakendamine on seotud kehtiva konkurentsijärelevalve eesmärgiga. Selle näeb selge-

sõnaliselt ette KonkS § 5314 lg 1, mis sätestab, et Konkurentsiametil on KonkS § 535 lg-s 3

sätestatud eesmärgist lähtuvalt õigus tõendite kogumiseks kohaldada KonkS §-s 5315 ja §-s 5317

sätestatud uurimismeetmeid. Tegemist on seega uurimisvolitustega, mis on kavandatud ja

sobilikud kasutamiseks keelatud teo toimepanemise tuvastamiseks ja konkurentsijärelevalve-

meetmete kohaldamiseks. FSR määruse alusel tuvastab Euroopa Komisjon aga potentsiaalseid

siseturu moonutusi, mis on otse või kaudselt tingitud välisriigi subsiidiumist, mitte keelatud teo

LISA 1

3

toimepanemisest KonkS tähenduses. Kuivõrd kavandatud KonkS § 7824 lg 3 alusel rakendaks

Konkurentsiamet keelatud teo toimepanemise ja konkurentsijärelevalvemeetmete kohaldamise

eesmärgil kavandatud uurimisvolitusi, tuleks hinnata, kas välisriigi subsiidiumist tingitud sise-

turu moonutuste tuvastamiseks, on kõnesolevad uurimismeetmed asjakohased ja proportsio-

naalsed. Samuti, sarnaselt eespool väljatooduga, kuna KonkS § 5315 ja § 5317 on ECN+

direktiivi ülevõtmismeetmed, tuleks hinnata, kas nende rakendamisele FSR määruse täitmise

tagamise eesmärgil rakenduks ja kui, siis millisel määral ECN+ direktiivi tõlgendav Euroopa

Liidu Kohtu praktika. Ka vastavasisulist analüüsi seletuskiri ei hõlma.

Seletuskirja kohaselt on eelnõukohase KonkS § 7824 lg 3 kavandamisel eeskuju võetud kehti-

vast KonkS 92 ptk-st, mis samuti annab Konkurentsiametile õiguse kas Euroopa Komisjoni või

teise liikmesriigi konkurentsijärelevalveasutuse taotlusel rakendada konkurentsijärelevalve-

menetluse uurimisvolitusi konkurentsijärelevalvemenetluse väliselt. Nendel juhtudel ei ole aga

tegemist võrreldava olukorraga, kuivõrd neil juhtudel toimetab ka Euroopa Komisjon ning teise

liikmesriigi konkurentsijärelevalveasutus menetlust, mis on suunatud keelatud teo toimepane-

mise tuvastamisele KonkS tähenduses, täpsemalt ELTL art 101 või 102 rikkumise tuvastami-

sele.

KonkS täiendamine §-ga 7823

Eelnõukohane KonkS § 7823 lg 1 sätestab, et Konkurentsiamet võib Euroopa Komisjonile osuta-

da abi DSA määruse art 21 lg-s 5 ja art 23 lg-s 3 sätestatud alustel ettevõtjate ja ettevõtjate

ühenduste suhtes kontrollide tegemisel ja neile teabenõuete esitamisel.

Sätte pinnalt jääb arusaamatuks, millistele kriteeriumitele tuginevalt Konkurentsiamet otsustab,

kas ta osutab komisjonile abi või mitte. Seejuures näib aga DSA määruse art 21 lg 5 olevat

liikmesriigi pädevale asutusele kohustust, mitte õigust loov, sätestades, et liikmesriikide

pädevad asutused esitavad komisjoni taotluse korral talle kogu nende valduses oleva teabe, mis

on vajalik DSA määrusega komisjonile pandud ülesannete täitmiseks.

Eelnõukohane KonkS § 7823 lg 3 sätestab, et Konkurentsiamet võib abistada Euroopa Komis-

joni DSA määruse art 16 lg-s 5 sätestatud turu-uuringu tegemisel. DSA määruse art 16 lg 5

omakorda sätestab, et komisjon võib paluda ühel või mitmel liikmesriigi pädeval asutusel teda

turu-uuringus abistada. Kuigi tuleb möönda, et DSA määruse art 16 lg 5 sõnastus tekitab

küsimuse, kas liikmesriigi pädevale asutusele on abi osutamine õigus või kohustus, ei ole siiski

liikmesriigi seadusandja pädev otsustama, kas DSA määruse art 16 lg 5 loob liikmesriigi päde-

vale asutusele Euroopa Komisjoni taotluse korral kohustuse või õiguse (vt nt EKo 16.07.2009

asjas Infopaq International, C-5/08, p 27 ja seal viidatud kohtupraktika).

Eelnõukohane KonkS § 7823 lg 4 sätestab, et Konkurentsiametil on õigus omal algatusel uurida

DSA määruse artiklite 5–7 võimalikku täitmata jätmist Eesti territooriumil, algatades selleks

konkurentsijärelevalvemenetluse. Sätte teise lause kohaselt, enne esimese menetlustoimingu

tegemist, tuleb Konkurentsiametil sellest kirjalikult Euroopa Komisjoni teavitada. Seletuskirja

kohaselt on tegemist DSA määruse art 38 lg 7 rakendusmeetmega.

Lisaks eespool öeldule, võiks kõnesoleva lg 4 osas veelkord mõelda sätte sõnastusele. Praegune

sõnastus on suurel määral DSA määruse artikli enda sõnastus, mis ei ole Eesti õigusele omane.

LISA 1

4

Nt kas viide omal algatusel uurimispädevusele on vajalik ning kas Euroopa Komisjoni teavi-

tamise osas on asjakohane sätestada kirjalik vorminõue, mis TsÜS §-st 78 tulenevalt eeldab

isiku omakäelist allkirja. Seejuures tasuks ka mõelda, kas lg 4 teise lause sätestamine KonkS-

is on üldse vajalik ja lubatud (vt nt EKo 14.06.2012 asjas ANAFE, C-606/10, p-d 72 ja 73). EL

määrus on vahetult kohalduv ja seeläbi üldjuhul ka vahetut õigusmõju omav õigusakt, mille

ümberkirjutamine riigisisesesse õigusesse ei ole vajalik ega lubatud. Seega tuleks hinnata, kas

DSA määruse art 38 lg 7 esimese taande teine lause eeldab vahetu õigusmõju omamiseks riigi-

sisest rakendamist.

KonkS täiendamine §-ga 7824

Eelnõukohane KonkS § 7824 lg 1 sätestab, et Konkurentsiamet võib FSR määruse artikli 13 lg-

s 5 ja art 14 lg-s 5 sätestatud alustel osutada Euroopa Komisjonile viimase taotluse korral abi

ettevõtjate ja ettevõtjate ühenduste suhtes kontrollide tegemisel ja neile teabenõuete esitamisel.

Ka selle sätte pinnalt jääb arusaamatuks, millistele kriteeriumitele tuginevalt Konkurentsiamet

otsustab, kas ta osutab komisjonile abi või mitte. Seejuures nii FSR määruse art 13 lg 5 kui ka

art 14 lg 5 näivad olema kohustust, mitte õigust loovad sätted, mis tähendab, et juhul, kui

komisjon neile tuginevalt liikmesriigilt abi taotleb, on liikmesriigil kohustus abi osutada. Sellest

lähtuvalt võiks veelkord hinnata, kas sõna „võib“ kasutamine on asjakohane.

Lossi 17, 50093 TARTU. Registrikood 74001127. Telefon 730 9002, e-post [email protected]

www.riigikohus.ee

Justiits- ja Digiministeerium

[email protected]

Arvamuse avaldamine

Täname võimaluse eest avaldada arvamust konkurentsiseaduse täiendamise seaduse eelnõu

kohta. Käesolevaga edastame arvamuse.

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt)

Liina Reisberg

Riigikohtu õigusteabe- ja koolitusosakonna juhataja

Lisa 1: Riigikohtu arvamus konkurentsiseaduse täiendamise seaduse eelnõu kohta

Teie 06.03.2026 nr 8-1/1719-1

Meie 19.03.2026 nr 6-6/26-22

LISA 1

1

Riigikohtu arvamus1 konkurentsiseaduse täiendamise seaduse eelnõu kohta

KonkS § 536 lg 2 täiendamine punktidega 21 ja 22

Muudatuse eesmärk on täiendada konkurentsijärelevalvemenetluse algatamata jätmise ja lõpe-

tamise aluseid, nähes ette, et Konkurentsiamet ei algata konkurentsijärelevalvemenetlust või

lõpetab selle konkurentsijärelevalvemeedet kohaldamata, kui selleks tuleneb alus määrusest

(EL) 2022/1925 (nn Digital Services Act ehk DSA määrus) või määrusest (EL) 2022/2560 (nn

Foreign Subsidies Regulation ehk FSR määrus).

DSA määrust puudutavalt on seletuskirjas selgitatud, et eeskätt on aluseks, mille esinemisel

Konkurentsiamet ei algata konkurentsijärelevalvemenetlust või lõpetab selle, art 38 lg 7. Selle

kohaselt juhul, kui liikmesriigi pädeval asutusel, kes tagab DSA määruse art 1 lg-s 6 osutatud

reeglite täitmise, on liikmesriigi õiguse kohaselt selleks pädevus ja uurimisvolitused, võib ta

omal algatusel uurida DSA määruse art 5–7 võimalikku täitmata jätmist oma territooriumil.

Sama sätte teise taande kohaselt aga juhul, kui Euroopa Komisjon algatab vastavalt DSA mää-

ruse art-le 20 ise menetluse, pole liikmesriigi nimetatud pädeval asutusel õigust uurimist korral-

dada või see lõpule viia. Kõnesolev DSA määruse art 38 lg 7 on seletuskirjas välja toodud kui

relevantne alus, sest eelnõusse on kavandatud KonkS täiendamine §-ga 7823. Selle lg 4 kohaselt

saabki Konkurentsiametil olema õigus uurida DSA määruse art-te 5–7 võimalikku täitmata

jätmist, algatades selleks konkurentsijärelevalvemenetluse. Seega on kavandatud KonkS § 536

lg 2 p 21 seletuskirja kohaselt vajalik, et vältida Konkurentsiameti ja Euroopa Komisjoni paral-

leelselt toimetatavaid menetlusi.

Konkurentsijärelevalvemenetluse eesmärk kehtiva KonkS § 535 lg 3 kohaselt on tuvastada

keelatud teo toimepanemine ning vajaduse korral kohaldada keelatud teo toime pannud ettevõt-

jale või ettevõtjate ühendusele konkurentsijärelevalvemeetmeid, et taastada ja säilitada moonu-

tamata konkurents. Seejuures võib eeldada, et keelatud tegu nimetatud KonkS sätte tähenduses

on KonkS 2. või 4. ptk-s või ELTL art-s 101 või 102 sätestatud keelatud tegu – seda saab vaid

eeldada, sest ühisnimetaja „keelatud tegu“ defineerib KonkS § 78 lg 1, s.o säte, mis kasutab

seda ühisnimetajat 76ndal korral pärast selle esmakordset kasutamist KonkS § 535 lg-s 3. Seega

saab Konkurentsiamet kehtivast KonkS § 535 lg-st 3 tulenevalt konkurentsijärelevalvemenet-

luse algatada üksnes ettevõtjatevahelise keelatud koostöö või ettevõtja turgu valitseva seisundi

kuritarvitamise kahtlusel. Sellele viitab ka kehtiv KonkS § 536 lg 1 p 1, mis sätestab, et Konku-

rentsiamet saab esimese konkurentsijärelevalvemenetlust algatava menetlustoimingu teha siis,

kui ilmnenud teave viitab keelatud teo toimepanemisele.

DSA määruse reguleerimisalas olevad pääsuvalitseja kohustused võivad küll täitmata jätmisel

kujutada endast ka KonkS tähenduses keelatud tegu, kuid ei pruugi (vt DSA määruse põhjen-

duspunkte 5, 10 ja 11). Seega selleks, et DSA määruse art 5–7 täitmise tagamise eesmärgil

osutuks asjakohaseks menetluseks konkurentsijärelevalvemenetlus, tuleks õigusselguse põhi-

1 Riigikohtu arvamus ei väljenda Riigikohtu siduvat seisukohta. Riigikohus kujundab siduvaid seisukohti ainult

kohtuasjade menetlemisel Riigikohtus.

LISA 1

2

mõttest lähtuvalt hinnata, kas oleks mõistlik või vajalik kehtivas KonkS § 535 lg-s 3 sätestatud

konkurentsijärelevalvemenetluse eesmärki täiendada. Lähtuvalt uuest eesmärgist tuleks ka

hinnata, kas menetluses seni ette nähtud uurimisvolitused on asjakohased ja proportsionaalsed

või vajavad täiendavast eesmärgist tingitult muutmist või täiendamist. Eelduslikult ei saa DSA

määruse art 5–7 täitmise tagamise eesmärgil toimetatavas menetluses eesmärgiks olla kehtivas

KonkS-is sätestatud konkurentsijärelevalvemeetmete kohaldamine, sest need eeldavad samuti

keelatud teo toimepanemise tuvastamist või vähemalt keelatud teo toimepanemise kahtlust.

Viimast kohustuse võtmise heakskiitmisel kehtiva KonkS § 5322 alusel. Lisaks, võttes arvesse,

et konkurentsijärelevalvemenetluse tervikregulatsioon kehtestati Eesti õiguses direktiivi (EL)

2019/1 (nn ECN+ direktiiv) ülevõtmiseks, tuleks hinnata, kas selle rakendamisel DSA määruse

täitmise tagamise eesmärgil rakenduks ja kui, siis millisel määral ka ECN+ direktiivi tõlgendav

Euroopa Liidu Kohtu praktika. Seletuskiri vastavasisulist analüüsi ei hõlma.

FSR määrust puudutavalt on seletuskirjas selgitatud, et konkurentsijärelevalvemenetluse alga-

tamata jätmise ja lõpetamise aluseid on vaja täiendada, et välistada olukord, kus Konkurentsi-

ameti menetlustoiming, mille amet teeb tingitult FSR määruse art 14 lg-s 7 nimetatud Euroopa

Komisjoni taotlusest, algataks konkurentsijärelevalvemenetluse. Seda põhjusel, et kehtiv

KonkS § 536 lg 1 p 1 sätestab, et konkurentsijärelevalvemenetlus algab Konkurentsiameti esi-

mese menetlustoiminguga. Kuna aga FSR määrus ei anna liikmesriigi pädevale asutusele

määruse iseseisvat rakendamise pädevust, on eelnõusse kavandatud KonkS täiendamine §-ga

7824, mille lg 3 näeb ette, et kui Euroopa Komisjon taotleb Konkurentsiametilt ettevõtja või

ettevõtjate ühenduse kontrollimist või muu faktide tuvastamise toimingu tegemist, teeb Konku-

rentsiamet seda kehtivates KonkS § 5315 (läbiotsimine) ja § 5317 (teabe nõudmine) sätestatu

kohaselt.

Selle selgitusega ei saa nõustuda. Olukorras, kus Konkurentsiametile on eelnõukohase KonkS

§ 7824 lg-ga 3 ette nähtud õigus rakendada konkurentsijärelevalvemenetluse uurimisvolitusi

konkurentsijärelevalvemenetluse väliselt, ei ole tegemist kehtivas KonkS § 536 lg 1 p-s 1 sätes-

tatud olukorraga. Nagu eespool juba viidatud, on Konkurentsiametil õigus konkurentsijärele-

valve eesmärgil menetlustoiminguid teha vaid juhul, kui on ilmnenud teave, mis viitab keelatud

teo toimepanemisele. Kui Euroopa Komisjon taotleb välisriigi subsiidiumist tingitud siseturu

moonutuse väljaselgitamise eesmärgil Konkurentsiametilt uurimisvolituste rakendamist ja sea-

dusandja on selliseks puhuks ette näinud õiguse rakendada konkurentsijärelevalvemenetluse

uurimisvolitusi, ei saa nende rakendamine algatada konkurentsijärelevalvemenetlust, mis on

suunatud keelatud teo toimepanemise tuvastamisele ja vajadusel konkurentsijärelevalvemeet-

mete kohaldamisele.

Lisaks ei saa tähelepanuta jätta, et kehtivas KonkS §-s 5315 ja §-s 5317 sätestatud uurimis-

meetmete rakendamine on seotud kehtiva konkurentsijärelevalve eesmärgiga. Selle näeb selge-

sõnaliselt ette KonkS § 5314 lg 1, mis sätestab, et Konkurentsiametil on KonkS § 535 lg-s 3

sätestatud eesmärgist lähtuvalt õigus tõendite kogumiseks kohaldada KonkS §-s 5315 ja §-s 5317

sätestatud uurimismeetmeid. Tegemist on seega uurimisvolitustega, mis on kavandatud ja

sobilikud kasutamiseks keelatud teo toimepanemise tuvastamiseks ja konkurentsijärelevalve-

meetmete kohaldamiseks. FSR määruse alusel tuvastab Euroopa Komisjon aga potentsiaalseid

siseturu moonutusi, mis on otse või kaudselt tingitud välisriigi subsiidiumist, mitte keelatud teo

LISA 1

3

toimepanemisest KonkS tähenduses. Kuivõrd kavandatud KonkS § 7824 lg 3 alusel rakendaks

Konkurentsiamet keelatud teo toimepanemise ja konkurentsijärelevalvemeetmete kohaldamise

eesmärgil kavandatud uurimisvolitusi, tuleks hinnata, kas välisriigi subsiidiumist tingitud sise-

turu moonutuste tuvastamiseks, on kõnesolevad uurimismeetmed asjakohased ja proportsio-

naalsed. Samuti, sarnaselt eespool väljatooduga, kuna KonkS § 5315 ja § 5317 on ECN+

direktiivi ülevõtmismeetmed, tuleks hinnata, kas nende rakendamisele FSR määruse täitmise

tagamise eesmärgil rakenduks ja kui, siis millisel määral ECN+ direktiivi tõlgendav Euroopa

Liidu Kohtu praktika. Ka vastavasisulist analüüsi seletuskiri ei hõlma.

Seletuskirja kohaselt on eelnõukohase KonkS § 7824 lg 3 kavandamisel eeskuju võetud kehti-

vast KonkS 92 ptk-st, mis samuti annab Konkurentsiametile õiguse kas Euroopa Komisjoni või

teise liikmesriigi konkurentsijärelevalveasutuse taotlusel rakendada konkurentsijärelevalve-

menetluse uurimisvolitusi konkurentsijärelevalvemenetluse väliselt. Nendel juhtudel ei ole aga

tegemist võrreldava olukorraga, kuivõrd neil juhtudel toimetab ka Euroopa Komisjon ning teise

liikmesriigi konkurentsijärelevalveasutus menetlust, mis on suunatud keelatud teo toimepane-

mise tuvastamisele KonkS tähenduses, täpsemalt ELTL art 101 või 102 rikkumise tuvastami-

sele.

KonkS täiendamine §-ga 7823

Eelnõukohane KonkS § 7823 lg 1 sätestab, et Konkurentsiamet võib Euroopa Komisjonile osuta-

da abi DSA määruse art 21 lg-s 5 ja art 23 lg-s 3 sätestatud alustel ettevõtjate ja ettevõtjate

ühenduste suhtes kontrollide tegemisel ja neile teabenõuete esitamisel.

Sätte pinnalt jääb arusaamatuks, millistele kriteeriumitele tuginevalt Konkurentsiamet otsustab,

kas ta osutab komisjonile abi või mitte. Seejuures näib aga DSA määruse art 21 lg 5 olevat

liikmesriigi pädevale asutusele kohustust, mitte õigust loov, sätestades, et liikmesriikide

pädevad asutused esitavad komisjoni taotluse korral talle kogu nende valduses oleva teabe, mis

on vajalik DSA määrusega komisjonile pandud ülesannete täitmiseks.

Eelnõukohane KonkS § 7823 lg 3 sätestab, et Konkurentsiamet võib abistada Euroopa Komis-

joni DSA määruse art 16 lg-s 5 sätestatud turu-uuringu tegemisel. DSA määruse art 16 lg 5

omakorda sätestab, et komisjon võib paluda ühel või mitmel liikmesriigi pädeval asutusel teda

turu-uuringus abistada. Kuigi tuleb möönda, et DSA määruse art 16 lg 5 sõnastus tekitab

küsimuse, kas liikmesriigi pädevale asutusele on abi osutamine õigus või kohustus, ei ole siiski

liikmesriigi seadusandja pädev otsustama, kas DSA määruse art 16 lg 5 loob liikmesriigi päde-

vale asutusele Euroopa Komisjoni taotluse korral kohustuse või õiguse (vt nt EKo 16.07.2009

asjas Infopaq International, C-5/08, p 27 ja seal viidatud kohtupraktika).

Eelnõukohane KonkS § 7823 lg 4 sätestab, et Konkurentsiametil on õigus omal algatusel uurida

DSA määruse artiklite 5–7 võimalikku täitmata jätmist Eesti territooriumil, algatades selleks

konkurentsijärelevalvemenetluse. Sätte teise lause kohaselt, enne esimese menetlustoimingu

tegemist, tuleb Konkurentsiametil sellest kirjalikult Euroopa Komisjoni teavitada. Seletuskirja

kohaselt on tegemist DSA määruse art 38 lg 7 rakendusmeetmega.

Lisaks eespool öeldule, võiks kõnesoleva lg 4 osas veelkord mõelda sätte sõnastusele. Praegune

sõnastus on suurel määral DSA määruse artikli enda sõnastus, mis ei ole Eesti õigusele omane.

LISA 1

4

Nt kas viide omal algatusel uurimispädevusele on vajalik ning kas Euroopa Komisjoni teavi-

tamise osas on asjakohane sätestada kirjalik vorminõue, mis TsÜS §-st 78 tulenevalt eeldab

isiku omakäelist allkirja. Seejuures tasuks ka mõelda, kas lg 4 teise lause sätestamine KonkS-

is on üldse vajalik ja lubatud (vt nt EKo 14.06.2012 asjas ANAFE, C-606/10, p-d 72 ja 73). EL

määrus on vahetult kohalduv ja seeläbi üldjuhul ka vahetut õigusmõju omav õigusakt, mille

ümberkirjutamine riigisisesesse õigusesse ei ole vajalik ega lubatud. Seega tuleks hinnata, kas

DSA määruse art 38 lg 7 esimese taande teine lause eeldab vahetu õigusmõju omamiseks riigi-

sisest rakendamist.

KonkS täiendamine §-ga 7824

Eelnõukohane KonkS § 7824 lg 1 sätestab, et Konkurentsiamet võib FSR määruse artikli 13 lg-

s 5 ja art 14 lg-s 5 sätestatud alustel osutada Euroopa Komisjonile viimase taotluse korral abi

ettevõtjate ja ettevõtjate ühenduste suhtes kontrollide tegemisel ja neile teabenõuete esitamisel.

Ka selle sätte pinnalt jääb arusaamatuks, millistele kriteeriumitele tuginevalt Konkurentsiamet

otsustab, kas ta osutab komisjonile abi või mitte. Seejuures nii FSR määruse art 13 lg 5 kui ka

art 14 lg 5 näivad olema kohustust, mitte õigust loovad sätted, mis tähendab, et juhul, kui

komisjon neile tuginevalt liikmesriigilt abi taotleb, on liikmesriigil kohustus abi osutada. Sellest

lähtuvalt võiks veelkord hinnata, kas sõna „võib“ kasutamine on asjakohane.

Lossi 17, 50093 TARTU. Registrikood 74001127. Telefon 730 9002, e-post [email protected]

www.riigikohus.ee

Justiits- ja Digiministeerium

[email protected]

Arvamuse avaldamine

Täname võimaluse eest avaldada arvamust konkurentsiseaduse täiendamise seaduse eelnõu

kohta. Käesolevaga edastame arvamuse.

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt)

Liina Reisberg

Riigikohtu õigusteabe- ja koolitusosakonna juhataja

Lisa 1: Riigikohtu arvamus konkurentsiseaduse täiendamise seaduse eelnõu kohta

Teie 06.03.2026 nr 8-1/1719-1

Meie 19.03.2026 nr 6-6/26-22