Ettevõtjate digitaliseerimise, reaalajamajanduse lahenduste ja andmemajanduse kasutusjuhtude toetuse hindamismetoodika kinnitamine

Versioon 1

Ettevõtja äriprotsesside digitaliseerimise ja automatiseerimise arendamise

toetuse hindamismetoodika

1. Taotluse hindamise kord

1. Määruses „Ettevõtjate digitaliseerimise, reaalajamajanduse

lahenduste ja andmemajanduse kasutusjuhtude arendamise

toetamine“ (edaspidi määrus) toodud tegevuse: ettevõtja äriprotsesside

koostalitlusvõimelise digitaliseerimise ja automatiseerimise arendamine

raames esitatud ja vastavaks tunnistatud projekte hinnatakse määruses

toodud valikukriteeriumite ning hindamismetoodikas kirjeldatud

hindamiskriteeriumite alusel.

2. Taotlust hinnatakse vastavalt hindamismetoodikale ning hindamisel

võetakse arvesse taotlus koos lisadega ja muud andmed, mis on

kättesaadavad avalikest andmekogudest.

3. Kriteeriume 1-4 hinnatakse täisarvudes skaalal 0 kuni 4, seejuures 0 =

mitterahuldav, 2 = keskmine ja 4 = suurepärane. Hinne 1 on hinnete 0 ja 2

vahepealne ja hinne 3 on hinnete 2 ja 4 vahepealne hinnang.

4. Kriteerium 5 hinnatakse skaalal 0 = mitterahuldav, 2 = keskmine ja 4 =

suurepärane. Vahepealseid hinnanguid ei ole.

5. Hindamise tulemusena koostab ettevõtlustoetuste osakonna töötaja taotluse

hindamisaruande, milles sisalduvad kõikide kriteeriumite hinded, taotluse

koondhinne ning põhjendused.

6. Rakendusüksus võib taotluse menetlemisse kaasata valdkondliku eksperdi,

kes hindab taotlust oma valdkonnas.

7. Taotluste lõplik hindamine toimub hindamiskomisjonis.

8. Hindamiskomisjon lähtub enda töös EISi poolt kinnitatud hindamiskomisjoni

töökorrast ja hindamismetoodikast.

9. Hindamiskomisjoni poolt taotluse hindamisel kujuneb iga valikukriteeriumi

hinne hindamiskomisjoni liikmete antud hinnete aritmeetilise keskmisena.

10. Taotluse koondhinne on viie kriteeriumi kaalutud keskmine hinne. Taotluse

koondhinne ja kriteeriumite hinded arvutatakse täpsusega kaks kohta peale

koma.

11. Taotlused rahuldatakse kuni taotlusvoorus ette nähtud eelarve

ammendumiseni.

12. Rahuldamisele kuuluvad nõuetele vastavaks tunnistatud taotlused, mis

käesoleva valikumetoodika punktis 2 toodud valikukriteeriumite alusel on

saanud koondhindeks vähemalt 2,50 ja iga punktis 2 toodud

valikukriteeriumi lõikes vähemalt 2,00.

13. Hindamiskomisjon teeb rakendusüksusele ettepaneku rahuldada taotlus

taotletud mahus, rahuldada taotlus taotletust väiksemas mahus või jätta

taotlus rahuldamata.

14. Hindamiskomisjon võib teha ettepaneku projektile täiendavate tingimuste

seadmiseks.

15. Hindamiskomisjon võib teha ettepaneku projekti osaliseks rahastamiseks,

kui:

a) toetust on taotletud tegevusele või kulude katteks, mis ei ole projekti

elluviimise seisukohast põhjendatud;

b) taotluse rahaline maht ületab rahastamise eelarve vaba jääki.

2. Taotluse hindamiskriteeriumid

1. projekti kooskõla valdkondlike arengukavadega, mõju rakenduskava

erieesmärgi ja meetme eesmärkide saavutamisele - 30% hindest

Hinnatakse projekti:

• kooskõla valdkondlike arengukavadega: „Eesti digiühiskonna arengukava 2030“

ja teiste arengudokumentidega

• projekti mõju meetme 21.1.2.2 „Digiriik“ sekkumise 21.1.2.21 „Digilahenduste

ja uuenduste väljatöötamine ja kasutuselevõtt erasektoris“ ning erieesmärgi iii

„VKEde kestliku majanduskasvu ja konkurentsivõime tõhustamine“ või meetme

21.1.3.1 „Ettevõtluskeskkonna arendamine, rahvusvahelistumise toetamine ja

investeeringute soodustamine“ sekkumise 21.1.3.14 „Ettevõtete

digitaliseerimisega seotud tegevuste toetamine (sh RTE)“ eesmärkide

saavutamisele;

Hinne Selgitus

4 • Projekt on väga hästi kooskõlas valdkondlike arengukavadega ning toetab

nendes seatud eesmärke.

• Projekt edendab digitaliseerimise ja andmepõhise majanduse arengut,

mille tulemusel tekib selge kasu kodanikele, ettevõtjatele,

teadusasutustele ja avaliku sektori asutustele.

• Projekti tulemustel on selge ja otsene mõju erasektori digilahenduste

arendamisele ja kasutuselevõtule.

• Projekt toetab VKEde kestlikku majanduskasvu ja konkurentsivõime

suurenemist, aidates kaasa ettevõtluskeskkonna arendamisele,

rahvusvahelistumisele ja investeeringute soodustamisele.

• Projekt edendab ettevõtete digitaliseerimist, reaalajamajanduse või

andmemajanduse arengut.

2 • Projekt on üldjoontes kooskõlas valdkondlike arengukavadega, kuid seos

konkreetsete eesmärkide või tegevussuundadega on kirjeldatud üldiselt.

• Projekt edendab digitaliseerimist ja andmepõhist majandust, kuid kasu

kodanikele, ettevõtjatele, teadusasutustele ja avaliku sektori asutustele on

kirjeldatud üldsõnaliselt.

• Projekti tulemustel on eeldatav mõju erasektori digilahenduste

arendamisele ja kasutuselevõtule, kuid ei ole selge, milliseid lahendusi ja

kui suures mahus rakendatakse.

• Projekt toetab VKEde konkurentsivõimet ja kestlikku kasvu, kuid seos

planeeritud tegevuste ja oodatavate äriliste mõjude (nt tootlikkus,

turulepääs, investeeringud) vahel ei ole piisavalt selge.

• Projekt aitab mõnevõrra kaasa ettevõtete digitaliseerimisele ning

reaalajamajanduse või andmemajanduse arengule, kuid eeldatav mõju ei

ole kirjeldatud piisavalt konkreetselt.

0 • Kooskõla valdkondlike arengukavadega puudub või ei ole selgelt esitatud.

• Puudub arusaadav selgitus, kuidas projekt toob kasu kodanikele,

ettevõtjatele, teadusasutustele või avalikule sektorile; mõju ei ole

määratletud.

• Projekt ei toeta erasektori digilahenduste arendamist ega kasutuselevõttu

või vastavad kirjeldused puuduvad.

• Panus VKEde konkurentsivõimesse ei ole nähtav. Projekt ei selgita, kuidas

tegevused toetavad VKEde kestlikku kasvu, tootlikkust,

rahvusvahelistumist või investeeringuid.

• Projekt ei aita kaasa ettevõtete digitaliseerimisele, reaalajamajanduse või

andmemajanduse arengule.

2. projekti põhjendatus – 20% hindest

Hinnatakse:

1) projekti eesmärgipüstitus on põhjendatud (eksisteerib probleem, kitsaskoht või

kasutamata arenguvõimalus);

2) projekti sekkumisloogika on arusaadav, mõjus (projektis ettenähtud tegevused

võimaldavad saavutada projekti eesmärgid ning planeeritud väljundid ja

tulemused parimal moel. Nende sidusus eesmärkidega ning mõjusus on

arusaadavad, võimalusel innovaatilisi lahendusi soosivad);

3) tegevuste ajakava on realistlik, arvestades mh tegevuste omavahelisi seoseid

ja ajalist järgnevust.

4 • Eesmärk on selge ja põhjendatud. Projekt lahendab konkreetse probleemi

ettevõtte koostalitlusvõimes vt seletuskiri. On arusaadav, millist kitsaskohta

või arenguvõimalust lahendus puudutab ning miks see on vajalik.

• Tegevused on loogilised ja asjakohased. Planeeritud tegevused aitavad

otseselt saavutada projekti eesmärke ja tulemusi ning vastavad ettevõtte

tegelikele vajadustele.

• Sekkumisloogika on selge. On arusaadav, kuidas tegevused viivad soovitud

tulemusteni ja millist positiivset muutust need ettevõttes loovad. Lahendus

on uuenduslik ja tõhus.

• Ajakava on realistlik. Tegevused on mõistlikult järjestatud, ajaliselt

kooskõlas ja teostatavad. Ajakava arvestab arenduse mahtu ja võimalikke

viivitusi.

• Riskianalüüs on põhjalik, sisuline ja arvestab erinevaid riske, toodud on

riskide maandamise võimalused, esinemistõenäosus ja tegutsemine riskide

realiseerumise korral ja vastutaja

2 • Eesmärk on osaliselt põhjendatud. Probleem või arenguvõimalus on

nimetatud, kuid selle sisu ja põhjendus ei ole piisavalt selged.

• Tegevused on eesmärkidega seotud, kuid mitte kõik tegevused ei aita

saavutada projekti eesmärke ning ei ole kooskõlas ettevõtte vajadustega.

• Sekkumisloogika on üldjoontes arusaadav, kuid mõne tegevuse mõju ja

oodatav muutus ei ole piisavalt selgelt kirjeldatud. Lahenduse uuenduslikkust

on käsitletud pealiskaudselt.

• Ajakava on laias laastus realistlik, kuid mõne tegevuse ajakulu või järjestus

vajab täpsemat põhjendust. Võimalikke viivitusi ja riske ei ole täielikult

arvesse võetud.

• Riskianalüüs käsitleb peamisi riske, kuid osa riske on välja toomata või ilma

selge maandamiseta. Mõne riski maandamine on kirjeldatud ebapiisavalt,

kuid mis on siiski tõenäoliselt võimalik maandada.

0 • Eesmärk ei ole selgelt esitatud. Probleem, kitsaskoht või arenguvõimalus

puudub või ei ole arusaadavalt kirjeldatud.

• Tegevused ei toeta projekti eesmärki. Tegevuste ja soovitud tulemuste

vaheline seos puudub või ei ole arusaadav.

• Sekkumisloogika ei ole kirjeldatud. Ei ole selge, kuidas tegevused peaksid

soovitud muutust looma.

• Ajakava ei ole realistlik. Tegevuste ajastus on ebatäpne või ebaloogiline ning

võimalikud riskid ja viivitused ei ole arvesse võetud.

• Riskianalüüs puudub või ei ole sisuline. Osa olulisi riske on välja toomata või

ilma maandamistegevusteta.

3. Projekti kulutõhusus -20% hindest

Hinnatakse, kas projekti planeeritud eelarve on realistlik ja mõistlik ning kas on

selge, milliste arvutuste ja hinnangute alusel on eelarve kokku pandud

4 • Projekti eelarve sisaldab kõiki projekti elluviimise abikõlblikke kulusid ja on

põhjendatud, läbipaistev, detailine ning kuluefektiivne. Eelarve moodustab

ühtse terviku on seotud planeeritud tegevustega, kulud toetavad selgelt

projekti elluviimist.

• Kulud on realistlikud ning mõistlikud, sh vajalikud tegevuste elluviimiseks

ning tulemuste saavutamiseks.

• Eelarve koostamise põhimõtted on arusaadavad, toodud on arvutused ja

hinnangud kulude kohta.

2 • Projekti eelarve sisaldab peamisi abikõlblikke kulusid ning on seotud

planeeritud tegevustega, kuid eelarve ei ole piisavalt detailne ega

läbipaistev. Mõned kulud on esitatud üldiselt või nende eesmärk ei ole selgelt

kirjeldatud.

• Kulude seos tegevuste ja oodatavate tulemustega on osaliselt arusaadav.

Osa kulusid on põhjendatud, kuid kõigi kulude vajalikkust ei ole üheselt

selgitatud.

• Eelarve on üldjoontes teostatav, kuid kuluefektiivsus ja mõistlikkus ei ole

täielikult põhjendatud. Üksikute kulude osas esinevad mõningased

ebatäpsused, kuid see ei mõjuta projekti elluviimist.

0 • Projekti eelarve ei ole realistlik ega piisavalt põhjendatud. Eelarve ei vasta

projekti eesmärkidele ega sisule.

• Eelarve ei moodusta loogilist tervikut planeeritud tegevustega. Osa olulisi

kulusid puudub või on lisatud kulusid, mille seos projektiga ei ole selge ega

põhjendatud.

• Kulude vajalikkus ja mõistlikkus ei ole selgitatud ning eelarve koostamise

aluseks olevad arvutused või hinnangud puuduvad või on ebapiisavad.

• Ei ole arusaadav, kuidas esitatud eelarve võimaldab projekti ellu viia

kuluefektiivselt. Projekti rahalised eeldused ei ole usaldusväärsed.

4. Taotleja ja koostööpartneri(te) suutlikkus projekti ellu viia – 20% hindest

Hinnatakse, kas toetuse taotlejal (ettevõttel ja tema meeskonnal) on vajalik

kvalifikatsioon ja kogemused, õiguslikud, organisatsioonilised ja tehnilised eeldused

projekti elluviimiseks ning võimekus tagada projekti tulemuste kestlikkus ja

jätkusuutlikkus.

4 • Taotlejal on õiguslik alus arenduste tegemiseks sh andmete töötlemiseks, nt

vastavus GDPRile ning riiklikele andmekogude ja andmevahetuse nõuetele (nt

X-tee kasutus) ning tehniline võimekus (IT-lahendused, infrasturkutuur ja

infoturbe meetmed)

• Projekti meeskonnas (nii taotleja kui partner) on isikud, kellel on tugev

kompetents ja kogemus projekti valdkonnas. Meeskonna liikmed ja nende

rollid on läbimõeldud, meeskonnaliikmete kompetentsid toetavad projekti

elluviimist. Projektimeeskonda on vajaminevad teadmised ja kogemused

kaasatud parimal võimalikul viisil, mis tagavad projekti eduka ellu

rakendamise. Kaasatud testijad on asjakohased arendatava lahenduse

valideerimiseks ning nende rollid, panus ja testimise ulatus on

projektiplaanis selgelt esitatud (Testijate hindamine on ainult TEG 3)

• Partneri ja/või koostööpartneri roll projekti eesmärkide ja tulemuste

saavutamisel on selge. Partner ja/või koostööpartner osaleb projekti

tegevustes sisuliselt sh on osaline reaalajamajanduse lahenduse

arendamises või rakendamises.

• Taotleja ja partneri (olemasolul) finantsvõimekus (omavahendid või laen) on

väga hea. Taotlejal ja partneril on vahendid projekti omafinantseeringu

katmiseks ja hilisem võimekus arenduse/lahenduse/teenuse pakkumiseks.

• Riskide realiseerumisel on ettevõttel piisav puhver, et projekti tegevustega

jätkata ning riskide ilmnemine ei avalda tema tavapärasele äritegevusele

olulist mõju. Väljatöötatud tulemusi rakendatakse ka pärast projekti lõppu.

Ettevõtjal on selge plaan jätkutegevuste elluviimiseks.

2 • Taotlejal on projekti elluviimiseks vajalikud eeldused osaliselt olemas.

Taotlejal on olemas õiguslik alus andmete töötlemiseks, kuid vastavus

andmekaitse- ning riiklike andmekogude või turvalise andmevahetuse

nõuetele ei ole piisavalt selgelt kirjeldatud. Tehniline võimekus on olemas, kuid

IT‑lahenduste, infrastruktuuri ja infoturbe kirjeldused on osaliselt puudulikud

või ebapiisavad.

• Projektimeeskonnas (nii taotleja kui partner) on asjakohaste teadmistega

liikmed, kuid rollid ja vastutused ei ole täielikult selged ning meeskonna

kogemus ei kata kõiki projekti vajadusi. Kaasatud testijad on osaliselt

sobivad, kuid nende rollid, panus ja testimise ulatus ei ole projektiplaanis

piisavalt selgelt esitatud.

• Taotleja ja partneri (olemasolul) finantsvõimekus (omavahendid või laen) on

väga hea. Taotlejal ja partneril on vahendid projekti omafinantseeringu

katmiseks ja hilisem võimekus arenduse/lahenduse/teenuse pakkumiseks.

• Partneri või koostööpartneri roll projekti tegevustes on kirjeldatud, kuid

sisuline panus arendustegevustesse või lahenduse rakendamisse ei ole

täielikult selge ega piisavalt põhjendatud.

• Projekti tulemuste kestlikkus on kirjeldatud, kuid jätkutegevuste plaan ja

lahenduse edasine kasutamine ei ole piisavalt põhjendatud. Riskide

realiseerumisel võib taotleja suutlikkus projekti jätkata olla osaliselt piiratud.

0 • Taotlejal puuduvad või ei ole tõendatud projekti elluviimiseks vajalikud

eeldused. Õiguslik alus andmete töötlemiseks ja vahetamiseks on puudu või

ei ole usaldusväärselt kirjeldatud. Vastavus andmekaitse-, riiklike

andmekogude ning turvalise andmevahetuse (nt X‑tee) nõuetele ei ole

näidatud. Tehniline võimekus (IT‑lahendused, infrastruktuur, infoturve) ei ole

piisav või on kirjeldamata.

• Projektimeeskonna kompetents ja kogemus ei ole projekti elluviimiseks

piisavad. Rollid ja vastutused on ebaselged või puuduvad, ning meeskonna

koosseis ei kata projekti vajadusi. Kaasatud testijad ei ole sobivad arendatava

lahenduse valideerimiseks ja nende rollid, panus ning testimise ulatus ei ole

kirjeldatud.

• Taotleja ja partneri (partneri olemasolul) finantsvõimekus ei ole piisav, et

tagada projekti omafinantseerimine. Taotlejal ja partneril (partneri

olemasolul) puuduvad finantsvahendid või võimalused täiendavate

finantsvahendite kaasamiseks tegevuskavas ettenähtud investeeringute

teostamiseks ning projekti eesmärkide elluviimiseks ja tulemuste

jätkusuutlikkuse tagamiseks.

• Partneri ja koostööpartneri roll projekti eesmärkide ja tulemuste saavutamisel

on ebaselge või formaalne. Sisuline osalus arendustegevustes või lahenduse

rakendamises puudub või ei ole näidatud.

• Projekti tulemuste kestlikkus ja jätkusuutlikkus ei ole tagatud. Puudub usutav

plaan lahenduse kasutamiseks pärast projekti lõppu ning riskide

realiseerumisel ei ole taotlejal piisavat võimekust projekti jätkata ilma olulise

mõjuta tavapärasele äritegevusele.

5. Projekti kooskõla „Eesti 2035“ aluspõhimõtete ja sihtidega – 10 % hindest

Hinnatakse projekti kooskõla Eesti „2035” aluspõhimõtete ja sihtidega.

Hinnatakse strateegia Eesti 2035 aluspõhimõtete hoidmist ja sihtide saavutamist,

tasakaalustatud regionaalset arengut, soolist võrdõiguslikkust, võrdseid võimalusi,

ligipääsetavust ning keskkonna- ja kliimaeesmärke toetaval moel järgmiste

horisontaalsete näitajatega:

1) soolise võrdõiguslikkuse indeks – soolise aspektiga arvestamine on asjakohane, kui

projekti raames loodav lahendus on suunatud inimestele ja sellel võib olla erinev mõju

naistele ja meestele (näiteks ravimid, tervisediagnostika). Kui erinev mõju meestele ja

naistele on võimalik, siis tuleb digilahenduse loomisel hinnata soolise kallutatuse

võimalikke riske automatiseeritud otsustamise puhul ja neid vajadusel maandada.

Taotluses esitatud riskianalüüsis on kirjeldatud võimalikke algoritmilise kallutatuse riske

ja nende maandamisvõimalusi. Projekt panustab soolise võrdõiguslikkuse indeksisse.

Lisainfo: https://kompetentsikeskus.sm.ee/et/abiks-rakendajale/2021-2027/toetuse-

taotlejale-ja-saajale/digitooriist/kuidas-projektis-edendada-soolist-vordsust

2) hoolivuse ja koostöömeelsuse mõõdik – võrdse kohtlemise aspektiga arvestamine on

asjakohane, kui projekti raames loodav lahendus on suunatud inimestele ja selle mõju

erinevatele sotsiaalsetele rühmadele (nt eri vanuses, erivajadusega inimesed jt) võib

olla erinev. Kui erinev mõju inimestele on võimalik, siis tuleb digilahenduse loomisel

hinnata varjatud kallutatuse või võimaliku diskrimineerimise esinemise riske

automatiseeritud otsustusprotsessides ja neid riske vajadusel maandada. Taotluses

esitatud riskianalüüsis on kirjeldatud võimalikke algoritmilise kallutatuse riske ja nende

maandamisvõimalusi. Projekt panustab "hoolivuse ja koostöömeelsuse mõõdikusse"

3) ligipääsetavuse näitaja – kui projekti raames toimuv tegevus on mõeldud

kasutamiseks laiemale avalikkusele või, kui kasutajate seas võib olla erivajadusega

inimesi, siis peab olema tagatud ligipääsetavus nelja peamise erivajadusega (liikumis-,

nägemis-, kuulmis- ja intellektipuue) inimestele ning sellisel juhul panustab projekt

ligipääsetavuse mõõdikusse. Lisainfo: https://kompetentsikeskus.sm.ee/et/vordsed-

voimalused/ligipaasetavus/ligipaasetavuse-parandamine/ligipaasetavus-fuusilisele-

keskkonnale

4) väljaspool Harjumaad loodud sisemajanduse koguprodukt elaniku kohta Euroopa Liidu

27 keskmisest – ettevõte tegevus toimub väljaspool Harjumaad.

5) kasvuhoonegaaside netoheide CO2 ekvivalentides – panustatakse kasvuhoonegaaside

netoheide CO2 ekvivalenttonnides vähenemisse.

6) ringleva materjali määr.

4 Projekt panustab kahte või enamasse strateegia Eesti 2035 näitajasse.

2 Projekt panustab vähemalt ühte strateegia Eesti 2035 näitajasse.

0 Projekt ei panusta sisuliselt strateegia Eesti 2035 näitajatesse

Versioon 1

Andmepõhise aruandluse ja andmevahetuse tarkvara arenduse toetus toetuse

taotluste hindamismetoodika

1. Taotluse hindamise kord

1. Määruses „Ettevõtjate digitaliseerimise, reaalajamajanduse

lahenduste ja andmemajanduse kasutusjuhtude arendamise

toetamine“ (edaspidi määrus) toodud tegevuse olemasoleva või uudse

tarkvara arendamine raames esitatud ja vastavaks tunnistatud projekte

hinnatakse määruses toodud valikukriteeriumite ning hindamismetoodikas

kirjeldatud hindamiskriteeriumite alusel.

2. Taotlust hinnatakse vastavalt hindamismetoodikale ning hindamisel

võetakse arvesse taotlus koos lisadega ja muud andmed, mis on

kättesaadavad avalikest andmekogudest.

3. Kriteeriume 1-4 hinnatakse täisarvudes skaalal 0 kuni 4, seejuures 0 =

mitterahuldav, 2 = keskmine ja 4 = suurepärane. Hinne 1 on hinnete 0 ja 2

vahepealne ja hinne 3 on hinnete 2 ja 4 vahepealne hinnang.

4. Kriteerium 5 hinnatakse skaalal 0 = mitterahuldav, 2 = keskmine ja 4 =

suurepärane. Vahepealseid hinnanguid ei ole.

5. Hindamise tulemusena koostab ettevõtlustoetuste osakonna töötaja taotluse

hindamisaruande, milles sisalduvad kõikide kriteeriumite hinded, taotluse

koondhinne ning põhjendused.

6. Rakendusüksus võib taotluse menetlemisse kaasata valdkondliku eksperdi,

kes hindab taotlust oma valdkonnas.

7. Taotluste lõplik hindamine toimub hindamiskomisjonis.

8. Hindamiskomisjon lähtub enda töös EISi poolt kinnitatud hindamiskomisjoni

töökorrast ja hindamismetoodikast.

9. Hindamiskomisjoni poolt taotluse hindamisel kujuneb iga valikukriteeriumi

hinne hindamiskomisjoni liikmete antud hinnete aritmeetilise keskmisena.

10. Taotluse koondhinne on viie kriteeriumi kaalutud keskmine hinne. Taotluse

koondhinne ja kriteeriumite hinded arvutatakse täpsusega kaks kohta peale

koma.

11. Taotlused rahuldatakse kuni taotlusvoorus ette nähtud eelarve

ammendumiseni.

12. Rahuldamisele kuuluvad nõuetele vastavaks tunnistatud taotlused, mis

käesoleva valikumetoodika punktis 2 toodud valikukriteeriumite alusel on

saanud koondhindeks vähemalt 2,50 ja iga punktis 2 toodud

valikukriteeriumi lõikes vähemalt 2,00.

13. Hindamiskomisjon teeb rakendusüksusele ettepaneku rahuldada taotlus

taotletud mahus, rahuldada taotlus taotletust väiksemas mahus või jätta

taotlus rahuldamata.

14. Hindamiskomisjon võib teha ettepaneku projektile täiendavate tingimuste

seadmiseks.

15. Hindamiskomisjon võib teha ettepaneku projekti osaliseks rahastamiseks,

kui:

a) toetust on taotletud tegevusele või kulude katteks, mis ei ole projekti

elluviimise seisukohast põhjendatud;

b) taotluse rahaline maht ületab rahastamise eelarve vaba jääki.

2. Taotluse hindamiskriteeriumid

1. projekti kooskõla valdkondlike arengukavadega, mõju rakenduskava

erieesmärgi ja meetme eesmärkide saavutamisele - 30% hindest

Hinnatakse projekti:

• kooskõla valdkondlike arengukavadega: „Eesti digiühiskonna arengukava 2030“

ja teiste arengudokumentidega

• projekti mõju meetme 21.1.2.2 „Digiriik“ sekkumise 21.1.2.21 „Digilahenduste

ja uuenduste väljatöötamine ja kasutuselevõtt erasektoris“ ning erieesmärgi iii

„VKEde kestliku majanduskasvu ja konkurentsivõime tõhustamine“ või meetme

21.1.3.1 „Ettevõtluskeskkonna arendamine, rahvusvahelistumise toetamine ja

investeeringute soodustamine“ sekkumise 21.1.3.14 „Ettevõtete

digitaliseerimisega seotud tegevuste toetamine (sh RTE)“ eesmärkide

saavutamisele;

Hinne Selgitus

4 • Projekt on väga hästi kooskõlas valdkondlike arengukavadega ning toetab

nendes seatud eesmärke.

• Projekt edendab digitaliseerimise ja andmepõhise majanduse arengut,

mille tulemusel tekib selge kasu kodanikele, ettevõtjatele,

teadusasutustele ja avaliku sektori asutustele.

• Projekti tulemustel on selge ja otsene mõju erasektori digilahenduste

arendamisele ja kasutuselevõtule.

• Projekt toetab VKEde kestlikku majanduskasvu ja konkurentsivõime

suurenemist, aidates kaasa ettevõtluskeskkonna arendamisele,

rahvusvahelistumisele ja investeeringute soodustamisele.

• Projekt edendab ettevõtete digitaliseerimist, reaalajamajanduse või

andmemajanduse arengut.

2 • Projekt on üldjoontes kooskõlas valdkondlike arengukavadega, kuid seos

konkreetsete eesmärkide või tegevussuundadega on kirjeldatud üldiselt.

• Projekt edendab digitaliseerimist ja andmepõhist majandust, kuid kasu

kodanikele, ettevõtjatele, teadusasutustele ja avaliku sektori asutustele on

kirjeldatud üldsõnaliselt.

• Projekti tulemustel on eeldatav mõju erasektori digilahenduste

arendamisele ja kasutuselevõtule, kuid ei ole selge, milliseid lahendusi ja

kui suures mahus rakendatakse.

• Projekt toetab VKEde konkurentsivõimet ja kestlikku kasvu, kuid seos

planeeritud tegevuste ja oodatavate äriliste mõjude (nt tootlikkus,

turulepääs, investeeringud) vahel ei ole piisavalt selge.

• Projekt aitab mõnevõrra kaasa ettevõtete digitaliseerimisele ning

reaalajamajanduse või andmemajanduse arengule, kuid eeldatav mõju ei

ole kirjeldatud piisavalt konkreetselt.

0 • Kooskõla valdkondlike arengukavadega puudub või ei ole selgelt esitatud.

• Puudub arusaadav selgitus, kuidas projekt toob kasu kodanikele,

ettevõtjatele, teadusasutustele või avalikule sektorile; mõju ei ole

määratletud.

• Projekt ei toeta erasektori digilahenduste arendamist ega kasutuselevõttu

või vastavad kirjeldused puuduvad.

• Panus VKEde konkurentsivõimesse ei ole nähtav. Projekt ei selgita, kuidas

tegevused toetavad VKEde kestlikku kasvu, tootlikkust,

rahvusvahelistumist või investeeringuid.

• Projekt ei aita kaasa ettevõtete digitaliseerimisele, reaalajamajanduse või

andmemajanduse arengule.

2. projekti põhjendatus – 20% hindest

Hinnatakse:

1) projekti eesmärgipüstitus on põhjendatud (eksisteerib probleem, kitsaskoht või

kasutamata arenguvõimalus);

2) projekti sekkumisloogika on arusaadav, mõjus (projektis ettenähtud tegevused

võimaldavad saavutada projekti eesmärgid ning planeeritud väljundid ja

tulemused parimal moel. Nende sidusus eesmärkidega ning mõjusus on

arusaadavad, võimalusel innovaatilisi lahendusi soosivad);

3) tegevuste ajakava on realistlik, arvestades mh tegevuste omavahelisi seoseid

ja ajalist järgnevust.

4 • Eesmärk on selge ja hästi põhjendatud. Projekt lahendab selgelt

kirjeldatud probleemi. Kitsaskoht andmepõhises aruandluses,

andmevahetuses või reaalajamajanduse toimimises on selgelt

sõnastatud. Kavandatav tarkvaraarendus sobib selle lahendamiseks ja on

sisuliselt põhjendatud.

• Sekkumisloogika on selge ja mõju veenvalt põhjendatud. On arusaadav,

kuidas tegevused viivad konkreetsete väljunditeni ja millist mõõdetavat

muutust need loovad (nt töökoormuse vähenemine, vigade arvu langus,

protsessiaja lühenemine).

• Tegevused on loogilised ja vastavuses nõuetega. Kõik arendustegevused

toetavad projekti eesmärkide saavutamist ning vastavad tehnilistele

tingimustele (turvaline andmevahetus, masinloetavad andmed, vajadusel

nõusolekuteenuse kasutamine). Lahendus ei ole mõeldud üksnes ühe

ettevõtte vajaduste täitmiseks, vaid sellel on laiem rakendatavus ning

turupotentsiaal.

• Lahenduse universaalsus ja mõju on väga hästi põhjendatud. Tarkvara on

kasutatav mitme ettevõtte poolt ning sellel on laiem sektori- või turumõju

(nt standardiseeritud liidesed, ühised andmemudelid, skaleeritav teenus).

• Ajakava on realistlik ja arvestab riske. Tegevused on loogilises

järjekorras, kooskõlas sõltuvustega ja ajaliselt teostatavad ning on

arvestatud ajaliste viivitustega

• Riskianalüüs on põhjalik, sisuline ja arvestab erinevaid riske, toodud on

riskide maandamise võimalused, esinemistõenäosus ja tegutsemine

riskide realiseerumise korral ja vastutaja

• Projektis kavandatud tarkvara turundustegevused on selgelt

põhjendatud, sihtrühmapõhised ja vastavuses arendatava andmepõhise

aruandluse terviklahenduse eesmärkidega. Sõnumid, kanalid ja

tegevused on hästi läbi mõeldud ning toetavad süsteemi kasutuselevõttu,

aruandluskohustuslaste, ametkondade ja tehniliste partnerite teadlikkuse

tõstmist ning muudatuse edukat juurutamist.

2 • Eesmärk on kirjeldatud, kuid põhjendus ei ole piisavalt selge. Probleem

andmepõhises aruandluses, andmevahetuses või reaalajamajanduses on

mainitud, kuid selle sisu või olulisus ei ole täielikult arusaadav.

Kavandatava arenduse seos probleemi lahendamisega vajab

täpsustamist.

• Sekkumisloogika on osaliselt arusaadav. Tegevuste ja väljundite seos on

kirjeldatud, kuid mõju või loodav mõõdetav muutus ei ole piisavalt selgelt

esitatud.

• Tegevused on üldjoontes loogilised ja nõuetega kooskõlas, kuid mõne

tegevuse seos eesmärkidega ei ole selge. Tehniliste tingimuste täitmine

(turvaline andmevahetus, masinloetavad andmed, nõusolekuteenuse

võimalus) on osaliselt põhjendamata või ebatäielikult esitatud.

• Lahenduse universaalsus ja mõju on kirjeldatud, kuid mitte piisavalt

konkreetselt. On viidatud võimalikule kasutamisele ka teistes ettevõtetes,

kuid puudub selge ülevaade lahenduse laiemast rakendatavusest või

turupotentsiaalist.

• Ajakava on üldjoontes realistlik, kuid ajastus või tegevuste järjestus

vajab selgemat põhjendust. Mõningaid riske või viivitusi ei ole arvesse

võetud.

• Riskianalüüs käsitleb peamisi riske, kuid osa riske on välja toomata või

ilma selge maandamiseta. Mõne riski käsitlus on ebapiisav.

• Turundustegevused on kirjeldatud, kuid nende seos arendatava

lahenduse eesmärkidega ei ole piisavalt selge. Sihtrühmad, sõnumid ja

kanalid on osaliselt läbi mõeldud, kuid turundusplaan ei toeta veenvalt

süsteemi kasutuselevõttu ega osapoolte teadlikkuse tõstmist.

0 • Probleem ja eesmärk on ebaselged või puuduvad. Ei ole arusaadav,

millist kitsaskohta projekt lahendab või miks arendust vaja on.

Lahenduse sobivus probleemi lahendamiseks ei ole tõendatud.

• Sekkumisloogika ei ole asjakohane või on olematu. Ei ole arusaadav,

kuidas tegevused peaksid muutust looma.

• Tegevused ei toeta eesmärki. Puudub loogiline seos tegevuste,

eesmärkide ja tulemuste vahel; sekkumisloogikat ei ole kirjeldatud või

see on vastuoluline.

• Lahenduse universaalsus ja laiem mõju on tõendamata. Puuduvad

argumendid või plaan, mis näitaks lahenduse kasutatavust mitme

ettevõtte poolt või selle turumõju.

• Ajakava on puudulik või ebarealistlik. Tegevused ei ole ajaliselt

seostatud, sõltuvusi ei ole arvestatud või ajakava puudub.

• Riskianalüüs on esitamata või ei ole asjakohane. Esineb oluline

finantsrisk, mida ei ole võimalik maandada.

• Projektis ei ole turundustegevusi sisuliselt käsitletud või on need esitatud

väga pealiskaudselt. Puudub põhjendus, sihtrühmapõhisus ning seos

arendatava andmepõhise aruandluse terviklahenduse eesmärkidega.

Turunduskanalid ja tegevused ei ole kirjeldatud või ei ole arusaadavad

ega rakendatavad. Turundustegevused ei toeta süsteemi kasutuselevõttu,

ei kasvata aruandluskohustuslaste või ametkondade teadlikkust ning ei

toeta muudatuse juhtimist. Turundusplaan puudub või ei vasta

hindamiskriteeriumitele.

3. Projekti kulutõhusus -20% hindest

Hinnatakse, kas projekti planeeritud eelarve on realistlik ja mõistlik ning kas on

selge, milliste arvutuste ja hinnangute alusel on eelarve kokku pandud

4 • Projekti eelarve sisaldab kõiki projekti elluviimise abikõlblikke kulusid ja

on põhjendatud, läbipaistev, detailine ning kuluefektiivne. Eelarve

moodustab ühtse terviku on seotud planeeritud tegevustega, kulud

toetavad selgelt projekti elluviimist.

• Kulud on realistlikud ning mõistlikud, sh vajalikud tegevuste

elluviimiseks ning tulemuste saavutamiseks.

• Eelarve koostamise põhimõtted on arusaadavad, toodud on arvutused ja

hinnangud kulude kohta.

2 • Projekti eelarve sisaldab peamisi abikõlblikke kulusid ning on seotud

planeeritud tegevustega, kuid eelarve ei ole piisavalt detailne ega

läbipaistev. Mõned kulud on esitatud üldiselt või nende eesmärk ei ole

selgelt kirjeldatud.

• Kulude seos tegevuste ja oodatavate tulemustega on osaliselt

arusaadav. Osa kulusid on põhjendatud, kuid kõigi kulude vajalikkust ei

ole üheselt selgitatud.

• Eelarve on üldjoontes teostatav, kuid kuluefektiivsus ja mõistlikkus ei ole

täielikult põhjendatud. Üksikute kulude osas esinevad mõningased

ebatäpsused, kuid see ei mõjuta projekti elluviimist.

0 • Projekti eelarve ei ole realistlik ega piisavalt põhjendatud. Eelarve ei vasta

projekti eesmärkidele ega sisule.

• Eelarve ei moodusta loogilist tervikut planeeritud tegevustega. Osa olulisi

kulusid puudub või on lisatud kulusid, mille seos projektiga ei ole selge

ega põhjendatud.

• Kulude vajalikkus ja mõistlikkus ei ole selgitatud ning eelarve koostamise

aluseks olevad arvutused või hinnangud puuduvad või on ebapiisavad.

• Ei ole arusaadav, kuidas esitatud eelarve võimaldab projekti ellu viia

kuluefektiivselt. Projekti rahalised eeldused ei ole usaldusväärsed.

4. Taotleja ja koostööpartneri(te) suutlikkus projekti ellu viia – 20%

hindest

Hinnatakse, kas toetuse taotlejal (ettevõttel ja tema meeskonnal) on vajalik

kvalifikatsioon ja kogemused, õiguslikud, organisatsioonilised ja tehnilised

eeldused projekti elluviimiseks ning võimekus tagada projekti tulemuste

kestlikkus ja jätkusuutlikkus.

4 • Taotlejal on õiguslik alus arenduste tegemiseks sh andmete töötlemiseks,

nt vastavus GDPRile ning riiklikele andmekogude ja andmevahetuse

nõuetele (nt X-tee kasutus) ning tehniline võimekus (IT-lahendused,

infrasturkutuur ja infoturbe meetmed)

• Projekti meeskonnas (nii taotleja kui partner) on isikud, kellel on tugev

kompetents ja kogemus projekti valdkonnas. Meeskonna liikmed ja

nende rollid on läbimõeldud, meeskonnaliikmete kompetentsid toetavad

projekti elluviimist. Projektimeeskonda on vajaminevad teadmised ja

kogemused kaasatud parimal võimalikul viisil, mis tagavad projekti

eduka ellu rakendamise. Kaasatud testijad on asjakohased arendatava

lahenduse valideerimiseks ning nende rollid, panus ja testimise ulatus

on projektiplaanis selgelt esitatud.

• Partneri ja/või koostööpartneri roll projekti eesmärkide ja tulemuste

saavutamisel on selge. Partner ja/või koostööpartner osaleb projekti

tegevustes sisuliselt sh on osaline reaalajamajanduse lahenduse

arendamises või rakendamises.

• Taotleja ja partneri (olemasolul) finantsvõimekus (omavahendid või laen)

on väga hea. Taotlejal ja partneril on vahendid projekti

omafinantseeringu katmiseks ja hilisem võimekus

arenduse/lahenduse/teenuse pakkumiseks.

• Riskide realiseerumisel on ettevõttel piisav puhver, et projekti

tegevustega jätkata ning riskide ilmnemine ei avalda tema tavapärasele

äritegevusele olulist mõju. Väljatöötatud tulemusi rakendatakse ka

pärast projekti lõppu. Ettevõtjal on selge plaan jätkutegevuste

elluviimiseks.

2 • Taotlejal on projekti elluviimiseks vajalikud eeldused osaliselt olemas.

Taotlejal on olemas õiguslik alus andmete töötlemiseks, kuid vastavus

andmekaitse- ning riiklike andmekogude või turvalise andmevahetuse

nõuetele ei ole piisavalt selgelt kirjeldatud. Tehniline võimekus on olemas,

kuid IT‑lahenduste, infrastruktuuri ja infoturbe kirjeldused on osaliselt

puudulikud või ebapiisavad.

• Projektimeeskonnas (nii taotleja kui partner) on asjakohaste

teadmistega liikmed, kuid rollid ja vastutused ei ole täielikult selged ning

meeskonna kogemus ei kata kõiki projekti vajadusi. Kaasatud testijad on

osaliselt sobivad, kuid nende rollid, panus ja testimise ulatus ei ole

projektiplaanis piisavalt selgelt esitatud.

• Taotleja ja partneri (olemasolul) finantsvõimekus (omavahendid või

laen) on väga hea. Taotlejal ja partneril on vahendid projekti

omafinantseeringu katmiseks ja hilisem võimekus

arenduse/lahenduse/teenuse pakkumiseks.

• Partneri või koostööpartneri roll projekti tegevustes on kirjeldatud, kuid

sisuline panus arendustegevustesse või lahenduse rakendamisse ei ole

täielikult selge ega piisavalt põhjendatud.

• Projekti tulemuste kestlikkus on kirjeldatud, kuid jätkutegevuste plaan ja

lahenduse edasine kasutamine ei ole piisavalt põhjendatud. Riskide

realiseerumisel võib taotleja suutlikkus projekti jätkata olla osaliselt

piiratud.

0 • Taotlejal puuduvad või ei ole tõendatud projekti elluviimiseks vajalikud

eeldused. Õiguslik alus andmete töötlemiseks ja vahetamiseks on puudu

või ei ole usaldusväärselt kirjeldatud. Vastavus andmekaitse-, riiklike

andmekogude ning turvalise andmevahetuse (nt X‑tee) nõuetele ei ole

näidatud. Tehniline võimekus (IT‑lahendused, infrastruktuur, infoturve)

ei ole piisav või on kirjeldamata.

• Projektimeeskonna kompetents ja kogemus ei ole projekti elluviimiseks

piisavad. Rollid ja vastutused on ebaselged või puuduvad, ning

meeskonna koosseis ei kata projekti vajadusi. Kaasatud testijad ei ole

sobivad arendatava lahenduse valideerimiseks ja nende rollid, panus ning

testimise ulatus ei ole kirjeldatud.

• Taotleja ja partneri (partneri olemasolul) finantsvõimekus ei ole piisav, et

tagada projekti omafinantseerimine. Taotlejal ja partneril (partneri

olemasolul) puuduvad finantsvahendid või võimalused täiendavate

finantsvahendite kaasamiseks tegevuskavas ettenähtud investeeringute

teostamiseks ning projekti eesmärkide elluviimiseks ja tulemuste

jätkusuutlikkuse tagamiseks.

• Partneri ja koostööpartneri roll projekti eesmärkide ja tulemuste

saavutamisel on ebaselge või formaalne. Sisuline osalus

arendustegevustes või lahenduse rakendamises puudub või ei ole

näidatud.

• Projekti tulemuste kestlikkus ja jätkusuutlikkus ei ole tagatud. Puudub

usutav plaan lahenduse kasutamiseks pärast projekti lõppu ning riskide

realiseerumisel ei ole taotlejal piisavat võimekust projekti jätkata ilma

olulise mõjuta tavapärasele äritegevusele.

5. Projekti kooskõla „Eesti 2035“ aluspõhimõtete ja sihtidega – 10 %

hindest

Hinnatakse projekti kooskõla Eesti „2035” aluspõhimõtete ja sihtidega.

Hinnatakse strateegia Eesti 2035 aluspõhimõtete hoidmist ja sihtide saavutamist,

tasakaalustatud regionaalset arengut, soolist võrdõiguslikkust, võrdseid võimalusi,

ligipääsetavust ning keskkonna- ja kliimaeesmärke toetaval moel järgmiste

horisontaalsete näitajatega:

1) soolise võrdõiguslikkuse indeks – soolise aspektiga arvestamine on asjakohane,

kui projekti raames loodav lahendus on suunatud inimestele ja sellel võib olla erinev

mõju naistele ja meestele (näiteks ravimid, tervisediagnostika). Kui erinev mõju

meestele ja naistele on võimalik, siis tuleb digilahenduse loomisel hinnata soolise

kallutatuse võimalikke riske automatiseeritud otsustamise puhul ja neid vajadusel

maandada. Taotluses esitatud riskianalüüsis on kirjeldatud võimalikke algoritmilise

kallutatuse riske ja nende maandamisvõimalusi. Projekt panustab soolise

võrdõiguslikkuse indeksisse. Lisainfo: https://kompetentsikeskus.sm.ee/et/abiks-

rakendajale/2021-2027/toetuse-taotlejale-ja-saajale/digitooriist/kuidas-projektis-

edendada-soolist-vordsust

2) hoolivuse ja koostöömeelsuse mõõdik – võrdse kohtlemise aspektiga arvestamine

on asjakohane, kui projekti raames loodav lahendus on suunatud inimestele ja selle

mõju erinevatele sotsiaalsetele rühmadele (nt eri vanuses, erivajadusega inimesed

jt) võib olla erinev. Kui erinev mõju inimestele on võimalik, siis tuleb digilahenduse

loomisel hinnata varjatud kallutatuse või võimaliku diskrimineerimise esinemise riske

automatiseeritud otsustusprotsessides ja neid riske vajadusel maandada. Taotluses

esitatud riskianalüüsis on kirjeldatud võimalikke algoritmilise kallutatuse riske ja

nende maandamisvõimalusi. Projekt panustab "hoolivuse ja koostöömeelsuse

mõõdikusse"

3) ligipääsetavuse näitaja – kui projekti raames toimuv tegevus on mõeldud

kasutamiseks laiemale avalikkusele või, kui kasutajate seas võib olla erivajadusega

inimesi, siis peab olema tagatud ligipääsetavus nelja peamise erivajadusega

(liikumis-, nägemis-, kuulmis- ja intellektipuue) inimestele ning sellisel juhul

panustab projekt ligipääsetavuse mõõdikusse. Lisainfo:

https://kompetentsikeskus.sm.ee/et/vordsed-

voimalused/ligipaasetavus/ligipaasetavuse-parandamine/ligipaasetavus-fuusilisele-

keskkonnale

4) väljaspool Harjumaad loodud sisemajanduse koguprodukt elaniku kohta Euroopa

Liidu 27 keskmisest – ettevõte tegevus toimub väljaspool Harjumaad.

5) kasvuhoonegaaside netoheide CO2 ekvivalentides – panustatakse

kasvuhoonegaaside netoheide CO2 ekvivalenttonnides vähenemisse.

6) ringleva materjali määr.

4 Projekt panustab kahte või enamasse strateegia Eesti 2035 näitajasse.

2 Projekt panustab vähemalt ühte strateegia Eesti 2035 näitajasse.

0 Projekt ei panusta sisuliselt strateegia Eesti 2035 näitajatesse

Versioon 1

Andmemajanduse kasutusjuhu väljatöötamise ja rakendamise toetuse taotluste

hindamismetoodika

1. Taotluse hindamise kord

1. Määruses „Ettevõtjate digitaliseerimise, reaalajamajanduse

lahenduste ja andmemajanduse kasutusjuhtude arendamise

toetamine“ (edaspidi määrus) toodud tegevuse andmemajanduse

kasutusjuhu väljatöötamine ja rakendamine raames esitatud ja vastavaks

tunnistatud projekte hinnatakse määruses toodud valikukriteeriumite ning

hindamismetoodikas kirjeldatud hindamiskriteeriumite alusel.

2. Taotlust hinnatakse vastavalt hindamismetoodikale ning hindamisel

võetakse arvesse taotlus koos lisadega ja muud andmed, mis on

kättesaadavad avalikest andmekogudest.

3. Kriteeriume 1-4 hinnatakse täisarvudes skaalal 0 kuni 4, seejuures 0 =

mitterahuldav, 2 = keskmine ja 4 = suurepärane. Hinne 1 on hinnete 0 ja 2

vahepealne ja hinne 3 on hinnete 2 ja 4 vahepealne hinnang.

4. Kriteerium 5 hinnatakse skaalal 0 = mitterahuldav, 2 = keskmine ja 4 =

suurepärane. Vahepealseid hinnanguid ei ole.

5. Hindamise tulemusena koostab ettevõtlustoetuste osakonna töötaja taotluse

hindamisaruande, milles sisalduvad kõikide kriteeriumite hinded, taotluse

koondhinne ning põhjendused.

6. Rakendusüksus võib taotluse menetlemisse kaasata valdkondliku eksperdi,

kes hindab taotlust oma valdkonnas.

7. Taotluste lõplik hindamine toimub hindamiskomisjonis.

8. Hindamiskomisjon lähtub enda töös EISi poolt kinnitatud hindamiskomisjoni

töökorrast ja hindamismetoodikast.

9. Hindamiskomisjoni poolt taotluse hindamisel kujuneb iga valikukriteeriumi

hinne hindamiskomisjoni liikmete antud hinnete aritmeetilise keskmisena.

10. Taotluse koondhinne on viie kriteeriumi kaalutud keskmine hinne. Taotluse

koondhinne ja kriteeriumite hinded arvutatakse täpsusega kaks kohta peale

koma.

11. Taotlused rahuldatakse kuni taotlusvoorus ette nähtud eelarve

ammendumiseni.

12. Rahuldamisele kuuluvad nõuetele vastavaks tunnistatud taotlused, mis

käesoleva valikumetoodika punktis 2 toodud valikukriteeriumite alusel on

saanud koondhindeks vähemalt 2,50 ja iga punktis 2 toodud

valikukriteeriumi lõikes vähemalt 2,00.

13. Hindamiskomisjon teeb rakendusüksusele ettepaneku rahuldada taotlus

taotletud mahus, rahuldada taotlus taotletust väiksemas mahus või jätta

taotlus rahuldamata.

14. Hindamiskomisjon võib teha ettepaneku projektile täiendavate tingimuste

seadmiseks.

15. Hindamiskomisjon võib teha ettepaneku projekti osaliseks rahastamiseks,

kui:

a) toetust on taotletud tegevusele või kulude katteks, mis ei ole projekti

elluviimise seisukohast põhjendatud;

b) taotluse rahaline maht ületab rahastamise eelarve vaba jääki.

2. Taotluse hindamiskriteeriumid

1. projekti kooskõla valdkondlike arengukavadega, mõju rakenduskava

erieesmärgi ja meetme eesmärkide saavutamisele - 30% hindest

Hinnatakse projekti:

• kooskõla valdkondlike arengukavadega: „Eesti digiühiskonna arengukava 2030“

ja teiste arengudokumentidega

• projekti mõju meetme 21.1.2.2 „Digiriik“ sekkumise 21.1.2.21 „Digilahenduste

ja uuenduste väljatöötamine ja kasutuselevõtt erasektoris“ ning erieesmärgi iii

„VKEde kestliku majanduskasvu ja konkurentsivõime tõhustamine“ või meetme

21.1.3.1 „Ettevõtluskeskkonna arendamine, rahvusvahelistumise toetamine ja

investeeringute soodustamine“ sekkumise 21.1.3.14 „Ettevõtete

digitaliseerimisega seotud tegevuste toetamine (sh RTE)“ eesmärkide

saavutamisele;

Hinne Selgitus

4 • Projekt on väga hästi kooskõlas valdkondlike arengukavadega ning toetab

nendes seatud eesmärke.

• Projekt edendab digitaliseerimise ja andmepõhise majanduse arengut,

mille tulemusel tekib selge kasu kodanikele, ettevõtjatele,

teadusasutustele ja avaliku sektori asutustele.

• Projekti tulemustel on selge ja otsene mõju erasektori digilahenduste

arendamisele ja kasutuselevõtule.

• Projekt toetab VKEde kestlikku majanduskasvu ja konkurentsivõime

suurenemist, aidates kaasa ettevõtluskeskkonna arendamisele,

rahvusvahelistumisele ja investeeringute soodustamisele.

• Projekt edendab ettevõtete digitaliseerimist, reaalajamajanduse või

andmemajanduse arengut.

2 • Projekt on üldjoontes kooskõlas valdkondlike arengukavadega, kuid seos

konkreetsete eesmärkide või tegevussuundadega on kirjeldatud üldiselt.

• Projekt edendab digitaliseerimist ja andmepõhist majandust, kuid kasu

kodanikele, ettevõtjatele, teadusasutustele ja avaliku sektori asutustele on

kirjeldatud üldsõnaliselt.

• Projekti tulemustel on eeldatav mõju erasektori digilahenduste

arendamisele ja kasutuselevõtule, kuid ei ole selge, milliseid lahendusi ja

kui suures mahus rakendatakse.

• Projekt toetab VKEde konkurentsivõimet ja kestlikku kasvu, kuid seos

planeeritud tegevuste ja oodatavate äriliste mõjude (nt tootlikkus,

turulepääs, investeeringud) vahel ei ole piisavalt selge.

• Projekt aitab mõnevõrra kaasa ettevõtete digitaliseerimisele ning

reaalajamajanduse või andmemajanduse arengule, kuid eeldatav mõju ei

ole kirjeldatud piisavalt konkreetselt.

0 • Kooskõla valdkondlike arengukavadega puudub või ei ole selgelt esitatud.

• Puudub arusaadav selgitus, kuidas projekt toob kasu kodanikele,

ettevõtjatele, teadusasutustele või avalikule sektorile; mõju ei ole

määratletud.

• Projekt ei toeta erasektori digilahenduste arendamist ega kasutuselevõttu

või vastavad kirjeldused puuduvad.

• Panus VKEde konkurentsivõimesse ei ole nähtav. Projekt ei selgita, kuidas

tegevused toetavad VKEde kestlikku kasvu, tootlikkust,

rahvusvahelistumist või investeeringuid.

• Projekt ei aita kaasa ettevõtete digitaliseerimisele, reaalajamajanduse või

andmemajanduse arengule.

2. projekti põhjendatus – 20% hindest

Hinnatakse:

1) projekti eesmärgipüstitus on põhjendatud (eksisteerib probleem, kitsaskoht või

kasutamata arenguvõimalus);

2) projekti sekkumisloogika on arusaadav, mõjus (projektis ettenähtud tegevused

võimaldavad saavutada projekti eesmärgid ning planeeritud väljundid ja

tulemused parimal moel. Nende sidusus eesmärkidega ning mõjusus on

arusaadavad, võimalusel innovaatilisi lahendusi soosivad);

3) tegevuste ajakava on realistlik, arvestades mh tegevuste omavahelisi seoseid

ja ajalist järgnevust.

4 • Eesmärk on selge ja hästi põhjendatud. Projekt lahendab

konkreetset probleemi, mis on seotud riiklike kesksete lahenduste

kasutuselevõtuga või avaliku sektori valduses olevate andmete

väärindamisega. On selgelt kirjeldatud kitsaskoht või kasutamata

võimalus ning valitud lahendus aitab seda lahendada.

• Tegevused on loogilised ja toetavad eesmärki. Kavandatud tegevused

aitavad otseselt välja töötada ja praktikas rakendada

andmemajanduse kasutusjuhtu. Need vastavad ettevõtte

ärivajadustele ja on sisuliselt mõtestatud.

• Tulemus on praktiliselt rakendatav. Kasutusjuht viib reaalse

funktsionaalsuse, töövoo või teenuseni, mida ettevõte päriselt

kasutama hakkab. Lahendus parandab ettevõtte sisest või

ettevõtjate vahelist koostööd ning suurendab digivõimekust.

• Sekkumisloogika ja mõju on selgelt kirjeldatud. On arusaadav,

kuidas tegevused viivad valmis lahenduseni ja millist muutust see

loob (nt väiksem käsitöö, kiirem protsess, parem otsustamine, uued

ärivõimalused). Mõju on hästi põhjendatud.

• Ajakava on realistlik ja arvestab riske. Tegevused on loogilises

järjekorras, vajalikud eeltööd nt kaardistused on tehtud, kooskõlas

sõltuvustega ja ajaliselt teostatavad. On arvestatud riskide ja

võimalike viivitustega.

2 • Eesmärk on osaliselt selge ja põhjendatud. Probleem või kasutamata

võimalus on kirjeldatud, kuid põhjendus ei ole piisavalt veenev või

konkreetne. Ei ole lõpuni selge, kuidas valitud lahendus on seotud

riiklike kesksete lahenduste kasutuselevõtuga või avaliku sektori

valduses olevate andmete väärindamisega.

• Tegevused toetavad eesmärki vaid osaliselt. Osa tegevusi aitab

kasutusjuhtu luua või rakendada, ent kõigi tegevuste seos

ärieesmärkidega ei ole üheselt arusaadav. Mõni tegevus on

üldsõnaline või dubleeriv, mistõttu äriline/tehnoloogiline väärtus on

osaliselt tõendamata.

• Praktiline rakendatavus on osaline. On viiteid, et tekib reaalne

funktsionaalsus või töövoog, kuid kasutuselevõtu ulatus, valmisolek

ja vajalikud eeldused (sh rollid, vastutused, koolitus, toe korraldus)

ei ole piisavalt läbi mõeldud. Mõju koostööle ja digivõimekusele on

osaliselt põhjendatud.

• Sekkumisloogika ja mõju on osaliselt kirjeldatud. Projekti tulemuste

saavutamine ei ole kõikides etappides selge. Muutused (nt käsitöö

vähenemine, protsesside kiirenemine, otsustustoetus) on kirjeldatud

üldisel tasemel või ilma näitajate/sihtmõõdikuteta.

• Ajakava on osaliselt realistlik, kuid mitte täielikult läbimõeldud.

Tegevused on osaliselt loogilises järjekorras, kuid sõltuvused (nt

andmeallikad, riiklikud teenused, partnerite panus, testimine) ei ole

piisavalt kaardistatud. Riskide ja võimalike viivitustega on arvestatud

piiratult, mis seab teostatavuse kohati küsimärgi alla.

• 0 • Eesmärk on ebaselge või puudub. Ei ole arusaadav, millist probleemi

või kasutamata võimalust projekt lahendab. Puudub põhjendus,

kuidas lahendus seostub riiklike kesksete lahenduste

kasutuselevõtuga või avaliku sektori andmete väärindamisega.

• Tegevused ei toeta eesmärki. Tegevuste seos eesmärkide ja

tulemuste saavutamisega puudub või on vastuoluline. Kasutusjuht ei

ole määratletud või selle rakendamiseks vajalikud sammud

puuduvad.

• Praktiline rakendatavus puudub. Ei ole kirjeldatud, milline

funktsionaalsus, töövoog või teenus valmib ega kuidas lahendus

ettevõttes kasutusele võetakse.

• Sekkumisloogika ja mõju on kirjeldamata. Ei ole arusaadav, kuidas

tegevused viivad väljundite või tulemusteni ega milliseid

mõõdetavaid muutusi lahendus peaks looma.

• Ajakava on ebarealistlik või puudub. Tegevused ei ole ajastatud,

sõltuvused on arvesse võtmata ning riskide ja võimalike viivitustega

ei ole arvestatud.

3. Projekti kulutõhusus -20% hindest

Hinnatakse, kas projekti planeeritud eelarve on realistlik ja mõistlik ning kas on

selge, milliste arvutuste ja hinnangute alusel on eelarve kokku pandud

4 • Projekti eelarve sisaldab kõiki projekti elluviimise abikõlblikke kulusid ja on

põhjendatud, läbipaistev, detailine ning kuluefektiivne. Eelarve moodustab

ühtse terviku on seotud planeeritud tegevustega, kulud toetavad selgelt

projekti elluviimist.

• Kulud on realistlikud ning mõistlikud, sh vajalikud tegevuste elluviimiseks

ning tulemuste saavutamiseks.

• Eelarve koostamise põhimõtted on arusaadavad, toodud on arvutused ja

hinnangud kulude kohta.

2 • Projekti eelarve sisaldab peamisi abikõlblikke kulusid ning on seotud

planeeritud tegevustega, kuid eelarve ei ole piisavalt detailne ega

läbipaistev. Mõned kulud on esitatud üldiselt või nende eesmärk ei ole selgelt

kirjeldatud.

• Kulude seos tegevuste ja oodatavate tulemustega on osaliselt arusaadav.

Osa kulusid on põhjendatud, kuid kõigi kulude vajalikkust ei ole üheselt

selgitatud.

• Eelarve on üldjoontes teostatav, kuid kuluefektiivsus ja mõistlikkus ei ole

täielikult põhjendatud. Üksikute kulude osas esinevad mõningased

ebatäpsused, kuid see ei mõjuta projekti elluviimist.

0 • Projekti eelarve ei ole realistlik ega piisavalt põhjendatud. Eelarve ei vasta

projekti eesmärkidele ega sisule.

• Eelarve ei moodusta loogilist tervikut planeeritud tegevustega. Osa olulisi

kulusid puudub või on lisatud kulusid, mille seos projektiga ei ole selge ega

põhjendatud.

• Kulude vajalikkus ja mõistlikkus ei ole selgitatud ning eelarve koostamise

aluseks olevad arvutused või hinnangud puuduvad või on ebapiisavad.

• Ei ole arusaadav, kuidas esitatud eelarve võimaldab projekti ellu viia

kuluefektiivselt. Projekti rahalised eeldused ei ole usaldusväärsed.

4. Taotleja ja koostööpartneri(te) suutlikkus projekti ellu viia – 20% hindest

Hinnatakse, kas toetuse taotlejal (ettevõttel ja tema meeskonnal) on vajalik

kvalifikatsioon ja kogemused, õiguslikud, organisatsioonilised ja tehnilised eeldused

projekti elluviimiseks ning võimekus tagada projekti tulemuste kestlikkus ja

jätkusuutlikkus.

4 • Taotlejal on õiguslik alus arenduste tegemiseks sh andmete töötlemiseks, nt

vastavus GDPRile ning riiklikele andmekogude ja andmevahetuse nõuetele (nt

X-tee kasutus) ning tehniline võimekus (IT-lahendused, infrasturkutuur ja

infoturbe meetmed)

• Projekti meeskonnas (nii taotleja kui partner) on isikud, kellel on tugev

kompetents ja kogemus projekti valdkonnas. Meeskonna liikmed ja nende

rollid on läbimõeldud, meeskonnaliikmete kompetentsid toetavad projekti

elluviimist. Projektimeeskonda on vajaminevad teadmised ja kogemused

kaasatud parimal võimalikul viisil, mis tagavad projekti eduka ellu

rakendamise. Kaasatud testijad on asjakohased arendatava lahenduse

valideerimiseks ning nende rollid, panus ja testimise ulatus on

projektiplaanis selgelt esitatud.

• Partneri ja/või koostööpartneri roll projekti eesmärkide ja tulemuste

saavutamisel on selge. Partner ja/või koostööpartner osaleb projekti

tegevustes sisuliselt sh on osaline reaalajamajanduse lahenduse

arendamises või rakendamises.

• Taotleja ja partneri (olemasolul) finantsvõimekus (omavahendid või laen) on

väga hea. Taotlejal ja partneril on vahendid projekti omafinantseeringu

katmiseks ja hilisem võimekus arenduse/lahenduse/teenuse pakkumiseks.

• Riskide realiseerumisel on ettevõttel piisav puhver, et projekti tegevustega

jätkata ning riskide ilmnemine ei avalda tema tavapärasele äritegevusele

olulist mõju. Väljatöötatud tulemusi rakendatakse ka pärast projekti lõppu.

Ettevõtjal on selge plaan jätkutegevuste elluviimiseks.

2 • Taotlejal on projekti elluviimiseks vajalikud eeldused osaliselt olemas.

Taotlejal on olemas õiguslik alus andmete töötlemiseks, kuid vastavus

andmekaitse- ning riiklike andmekogude või turvalise andmevahetuse

nõuetele ei ole piisavalt selgelt kirjeldatud. Tehniline võimekus on olemas, kuid

IT‑lahenduste, infrastruktuuri ja infoturbe kirjeldused on osaliselt puudulikud

või ebapiisavad.

• Projektimeeskonnas (nii taotleja kui partner) on asjakohaste teadmistega

liikmed, kuid rollid ja vastutused ei ole täielikult selged ning meeskonna

kogemus ei kata kõiki projekti vajadusi. Kaasatud testijad on osaliselt

sobivad, kuid nende rollid, panus ja testimise ulatus ei ole projektiplaanis

piisavalt selgelt esitatud.

• Taotleja ja partneri (olemasolul) finantsvõimekus (omavahendid või laen) on

väga hea. Taotlejal ja partneril on vahendid projekti omafinantseeringu

katmiseks ja hilisem võimekus arenduse/lahenduse/teenuse pakkumiseks.

• Partneri või koostööpartneri roll projekti tegevustes on kirjeldatud, kuid

sisuline panus arendustegevustesse või lahenduse rakendamisse ei ole

täielikult selge ega piisavalt põhjendatud.

• Projekti tulemuste kestlikkus on kirjeldatud, kuid jätkutegevuste plaan ja

lahenduse edasine kasutamine ei ole piisavalt põhjendatud. Riskide

realiseerumisel võib taotleja suutlikkus projekti jätkata olla osaliselt piiratud.

0 • Taotlejal puuduvad või ei ole tõendatud projekti elluviimiseks vajalikud

eeldused. Õiguslik alus andmete töötlemiseks ja vahetamiseks on puudu või

ei ole usaldusväärselt kirjeldatud. Vastavus andmekaitse-, riiklike

andmekogude ning turvalise andmevahetuse (nt X‑tee) nõuetele ei ole

näidatud. Tehniline võimekus (IT‑lahendused, infrastruktuur, infoturve) ei ole

piisav või on kirjeldamata.

• Projektimeeskonna kompetents ja kogemus ei ole projekti elluviimiseks

piisavad. Rollid ja vastutused on ebaselged või puuduvad, ning meeskonna

koosseis ei kata projekti vajadusi. Kaasatud testijad ei ole sobivad arendatava

lahenduse valideerimiseks ja nende rollid, panus ning testimise ulatus ei ole

kirjeldatud.

• Taotleja ja partneri (partneri olemasolul) finantsvõimekus ei ole piisav, et

tagada projekti omafinantseerimine. Taotlejal ja partneril (partneri

olemasolul) puuduvad finantsvahendid või võimalused täiendavate

finantsvahendite kaasamiseks tegevuskavas ettenähtud investeeringute

teostamiseks ning projekti eesmärkide elluviimiseks ja tulemuste

jätkusuutlikkuse tagamiseks.

• Partneri ja koostööpartneri roll projekti eesmärkide ja tulemuste saavutamisel

on ebaselge või formaalne. Sisuline osalus arendustegevustes või lahenduse

rakendamises puudub või ei ole näidatud.

• Projekti tulemuste kestlikkus ja jätkusuutlikkus ei ole tagatud. Puudub usutav

plaan lahenduse kasutamiseks pärast projekti lõppu ning riskide

realiseerumisel ei ole taotlejal piisavat võimekust projekti jätkata ilma olulise

mõjuta tavapärasele äritegevusele.

5. Projekti kooskõla „Eesti 2035“ aluspõhimõtete ja sihtidega – 10 % hindest

Hinnatakse projekti kooskõla Eesti „2035” aluspõhimõtete ja sihtidega.

Hinnatakse strateegia Eesti 2035 aluspõhimõtete hoidmist ja sihtide saavutamist,

tasakaalustatud regionaalset arengut, soolist võrdõiguslikkust, võrdseid võimalusi,

ligipääsetavust ning keskkonna- ja kliimaeesmärke toetaval moel järgmiste

horisontaalsete näitajatega:

1) soolise võrdõiguslikkuse indeks – soolise aspektiga arvestamine on asjakohane, kui

projekti raames loodav lahendus on suunatud inimestele ja sellel võib olla erinev mõju

naistele ja meestele (näiteks ravimid, tervisediagnostika). Kui erinev mõju meestele ja

naistele on võimalik, siis tuleb digilahenduse loomisel hinnata soolise kallutatuse

võimalikke riske automatiseeritud otsustamise puhul ja neid vajadusel maandada.

Taotluses esitatud riskianalüüsis on kirjeldatud võimalikke algoritmilise kallutatuse riske

ja nende maandamisvõimalusi. Projekt panustab soolise võrdõiguslikkuse indeksisse.

Lisainfo: https://kompetentsikeskus.sm.ee/et/abiks-rakendajale/2021-2027/toetuse-

taotlejale-ja-saajale/digitooriist/kuidas-projektis-edendada-soolist-vordsust

2) hoolivuse ja koostöömeelsuse mõõdik – võrdse kohtlemise aspektiga arvestamine on

asjakohane, kui projekti raames loodav lahendus on suunatud inimestele ja selle mõju

erinevatele sotsiaalsetele rühmadele (nt eri vanuses, erivajadusega inimesed jt) võib

olla erinev. Kui erinev mõju inimestele on võimalik, siis tuleb digilahenduse loomisel

hinnata varjatud kallutatuse või võimaliku diskrimineerimise esinemise riske

automatiseeritud otsustusprotsessides ja neid riske vajadusel maandada. Taotluses

esitatud riskianalüüsis on kirjeldatud võimalikke algoritmilise kallutatuse riske ja nende

maandamisvõimalusi. Projekt panustab "hoolivuse ja koostöömeelsuse mõõdikusse"

3) ligipääsetavuse näitaja – kui projekti raames toimuv tegevus on mõeldud

kasutamiseks laiemale avalikkusele või, kui kasutajate seas võib olla erivajadusega

inimesi, siis peab olema tagatud ligipääsetavus nelja peamise erivajadusega (liikumis-,

nägemis-, kuulmis- ja intellektipuue) inimestele ning sellisel juhul panustab projekt

ligipääsetavuse mõõdikusse. Lisainfo: https://kompetentsikeskus.sm.ee/et/vordsed-

voimalused/ligipaasetavus/ligipaasetavuse-parandamine/ligipaasetavus-fuusilisele-

keskkonnale

4) väljaspool Harjumaad loodud sisemajanduse koguprodukt elaniku kohta Euroopa Liidu

27 keskmisest – ettevõte tegevus toimub väljaspool Harjumaad.

5) kasvuhoonegaaside netoheide CO2 ekvivalentides – panustatakse kasvuhoonegaaside

netoheide CO2 ekvivalenttonnides vähenemisse.

6) ringleva materjali määr.

4 Projekt panustab kahte või enamasse strateegia Eesti 2035 näitajasse.

2 Projekt panustab vähemalt ühte strateegia Eesti 2035 näitajasse.

0 Projekt ei panusta sisuliselt strateegia Eesti 2035 näitajatesse

Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutus Estonian Business and Innovation Agency Registrikood / Registry code 90006012 KMKR / VAT EE100698600

Sepise 7 11415 Tallinn ESTONIA

www.eis.ee [email protected] +372 672 9700

Sigrid Rajalo

Majandus- ja

Kommunikatsiooniministeerium

Suur-Ameerika tn 1

10122 Tallinn

[email protected] (kuupäev digiallkirjas) nr 11-4/26/1778

Ettevõtjate digitaliseerimise, reaalaja-majanduse lahenduste ja andmemajanduse

kasutusjuhtude arendamise toetuste hindamismetoodikate kinnitamine

Lugupeetud Sigrid Rajalo

30.01.2026. a jõustus majandus- ja tööstusministri määrus nr 2 „Ettevõtjate digitaliseerimise,

reaalajamajanduse lahenduste ja andmemajanduse kasutusjuhtude arendamise toetamine“

(edaspidi määrus). Toetuse eesmärk on soodustada reaalajamajanduse lahenduste

kasutuselevõttu ettevõtjate poolt ja hoogustada andmemajanduse valdkonna arengut.

Vastavalt määruse § 15 lg 4 koostab rakendusüksus valikukriteeriumite järgi hindamiseks

täpsema hindamismetoodika, mille kooskõlastab rakendusasutusega ning teeb selle

kättesaadavaks rakendusüksuse veebilehel enne taotlusvooru avamist. Määrus sätestab § 6 lg

1 punktides 2–4 nimetatud tegevuste elluviimiseks esitatud taotluste hindamise.

Palun kooskõlastada hindamismetoodikad:

1) Teg2 äriprotsesside digitaliseerimise ja automatiseerimise hindamismetoodika

2) Teg3 andmepõhise aruandluse ja andmevahetuse tarkvara hindamismetoodika

3) Teg4 andmemajanduse kasutusjuhu väljatöötamise ja rakendamise hindamismetoodika

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt)

Mari-Liis Küppar

juhatuse liige

Lisad:

1. Lisa 1 „Teg2 äriprotsesside digitaliseerimise ja automatiseerimise

hindamismetoodika.pdf“

2. Lisa 2 „ Teg3 andmepõhise aruandluse ja andmevahetuse tarkvara

hindamismetoodika.pdf“

3. Lisa 3 „Teg4 andmemajanduse kasutusjuhu väljatöötamise ja rakendamise

hindamismetoodika.pdf“

Kadrin Randpuu

teenuseomanik (toetused)

+372 5551 3827, [email protected]

Versioon 1

Ettevõtja äriprotsesside digitaliseerimise ja automatiseerimise arendamise

toetuse hindamismetoodika

1. Taotluse hindamise kord

1. Määruses „Ettevõtjate digitaliseerimise, reaalajamajanduse

lahenduste ja andmemajanduse kasutusjuhtude arendamise

toetamine“ (edaspidi määrus) toodud tegevuse: ettevõtja äriprotsesside

koostalitlusvõimelise digitaliseerimise ja automatiseerimise arendamine

raames esitatud ja vastavaks tunnistatud projekte hinnatakse määruses

toodud valikukriteeriumite ning hindamismetoodikas kirjeldatud

hindamiskriteeriumite alusel.

2. Taotlust hinnatakse vastavalt hindamismetoodikale ning hindamisel

võetakse arvesse taotlus koos lisadega ja muud andmed, mis on

kättesaadavad avalikest andmekogudest.

3. Kriteeriume 1-4 hinnatakse täisarvudes skaalal 0 kuni 4, seejuures 0 =

mitterahuldav, 2 = keskmine ja 4 = suurepärane. Hinne 1 on hinnete 0 ja 2

vahepealne ja hinne 3 on hinnete 2 ja 4 vahepealne hinnang.

4. Kriteerium 5 hinnatakse skaalal 0 = mitterahuldav, 2 = keskmine ja 4 =

suurepärane. Vahepealseid hinnanguid ei ole.

5. Hindamise tulemusena koostab ettevõtlustoetuste osakonna töötaja taotluse

hindamisaruande, milles sisalduvad kõikide kriteeriumite hinded, taotluse

koondhinne ning põhjendused.

6. Rakendusüksus võib taotluse menetlemisse kaasata valdkondliku eksperdi,

kes hindab taotlust oma valdkonnas.

7. Taotluste lõplik hindamine toimub hindamiskomisjonis.

8. Hindamiskomisjon lähtub enda töös EISi poolt kinnitatud hindamiskomisjoni

töökorrast ja hindamismetoodikast.

9. Hindamiskomisjoni poolt taotluse hindamisel kujuneb iga valikukriteeriumi

hinne hindamiskomisjoni liikmete antud hinnete aritmeetilise keskmisena.

10. Taotluse koondhinne on viie kriteeriumi kaalutud keskmine hinne. Taotluse

koondhinne ja kriteeriumite hinded arvutatakse täpsusega kaks kohta peale

koma.

11. Taotlused rahuldatakse kuni taotlusvoorus ette nähtud eelarve

ammendumiseni.

12. Rahuldamisele kuuluvad nõuetele vastavaks tunnistatud taotlused, mis

käesoleva valikumetoodika punktis 2 toodud valikukriteeriumite alusel on

saanud koondhindeks vähemalt 2,50 ja iga punktis 2 toodud

valikukriteeriumi lõikes vähemalt 2,00.

13. Hindamiskomisjon teeb rakendusüksusele ettepaneku rahuldada taotlus

taotletud mahus, rahuldada taotlus taotletust väiksemas mahus või jätta

taotlus rahuldamata.

14. Hindamiskomisjon võib teha ettepaneku projektile täiendavate tingimuste

seadmiseks.

15. Hindamiskomisjon võib teha ettepaneku projekti osaliseks rahastamiseks,

kui:

a) toetust on taotletud tegevusele või kulude katteks, mis ei ole projekti

elluviimise seisukohast põhjendatud;

b) taotluse rahaline maht ületab rahastamise eelarve vaba jääki.

2. Taotluse hindamiskriteeriumid

1. projekti kooskõla valdkondlike arengukavadega, mõju rakenduskava

erieesmärgi ja meetme eesmärkide saavutamisele - 30% hindest

Hinnatakse projekti:

• kooskõla valdkondlike arengukavadega: „Eesti digiühiskonna arengukava 2030“

ja teiste arengudokumentidega

• projekti mõju meetme 21.1.2.2 „Digiriik“ sekkumise 21.1.2.21 „Digilahenduste

ja uuenduste väljatöötamine ja kasutuselevõtt erasektoris“ ning erieesmärgi iii

„VKEde kestliku majanduskasvu ja konkurentsivõime tõhustamine“ või meetme

21.1.3.1 „Ettevõtluskeskkonna arendamine, rahvusvahelistumise toetamine ja

investeeringute soodustamine“ sekkumise 21.1.3.14 „Ettevõtete

digitaliseerimisega seotud tegevuste toetamine (sh RTE)“ eesmärkide

saavutamisele;

Hinne Selgitus

4 • Projekt on väga hästi kooskõlas valdkondlike arengukavadega ning toetab

nendes seatud eesmärke.

• Projekt edendab digitaliseerimise ja andmepõhise majanduse arengut,

mille tulemusel tekib selge kasu kodanikele, ettevõtjatele,

teadusasutustele ja avaliku sektori asutustele.

• Projekti tulemustel on selge ja otsene mõju erasektori digilahenduste

arendamisele ja kasutuselevõtule.

• Projekt toetab VKEde kestlikku majanduskasvu ja konkurentsivõime

suurenemist, aidates kaasa ettevõtluskeskkonna arendamisele,

rahvusvahelistumisele ja investeeringute soodustamisele.

• Projekt edendab ettevõtete digitaliseerimist, reaalajamajanduse või

andmemajanduse arengut.

2 • Projekt on üldjoontes kooskõlas valdkondlike arengukavadega, kuid seos

konkreetsete eesmärkide või tegevussuundadega on kirjeldatud üldiselt.

• Projekt edendab digitaliseerimist ja andmepõhist majandust, kuid kasu

kodanikele, ettevõtjatele, teadusasutustele ja avaliku sektori asutustele on

kirjeldatud üldsõnaliselt.

• Projekti tulemustel on eeldatav mõju erasektori digilahenduste

arendamisele ja kasutuselevõtule, kuid ei ole selge, milliseid lahendusi ja

kui suures mahus rakendatakse.

• Projekt toetab VKEde konkurentsivõimet ja kestlikku kasvu, kuid seos

planeeritud tegevuste ja oodatavate äriliste mõjude (nt tootlikkus,

turulepääs, investeeringud) vahel ei ole piisavalt selge.

• Projekt aitab mõnevõrra kaasa ettevõtete digitaliseerimisele ning

reaalajamajanduse või andmemajanduse arengule, kuid eeldatav mõju ei

ole kirjeldatud piisavalt konkreetselt.

0 • Kooskõla valdkondlike arengukavadega puudub või ei ole selgelt esitatud.

• Puudub arusaadav selgitus, kuidas projekt toob kasu kodanikele,

ettevõtjatele, teadusasutustele või avalikule sektorile; mõju ei ole

määratletud.

• Projekt ei toeta erasektori digilahenduste arendamist ega kasutuselevõttu

või vastavad kirjeldused puuduvad.

• Panus VKEde konkurentsivõimesse ei ole nähtav. Projekt ei selgita, kuidas

tegevused toetavad VKEde kestlikku kasvu, tootlikkust,

rahvusvahelistumist või investeeringuid.

• Projekt ei aita kaasa ettevõtete digitaliseerimisele, reaalajamajanduse või

andmemajanduse arengule.

2. projekti põhjendatus – 20% hindest

Hinnatakse:

1) projekti eesmärgipüstitus on põhjendatud (eksisteerib probleem, kitsaskoht või

kasutamata arenguvõimalus);

2) projekti sekkumisloogika on arusaadav, mõjus (projektis ettenähtud tegevused

võimaldavad saavutada projekti eesmärgid ning planeeritud väljundid ja

tulemused parimal moel. Nende sidusus eesmärkidega ning mõjusus on

arusaadavad, võimalusel innovaatilisi lahendusi soosivad);

3) tegevuste ajakava on realistlik, arvestades mh tegevuste omavahelisi seoseid

ja ajalist järgnevust.

4 • Eesmärk on selge ja põhjendatud. Projekt lahendab konkreetse probleemi

ettevõtte koostalitlusvõimes vt seletuskiri. On arusaadav, millist kitsaskohta

või arenguvõimalust lahendus puudutab ning miks see on vajalik.

• Tegevused on loogilised ja asjakohased. Planeeritud tegevused aitavad

otseselt saavutada projekti eesmärke ja tulemusi ning vastavad ettevõtte

tegelikele vajadustele.

• Sekkumisloogika on selge. On arusaadav, kuidas tegevused viivad soovitud

tulemusteni ja millist positiivset muutust need ettevõttes loovad. Lahendus

on uuenduslik ja tõhus.

• Ajakava on realistlik. Tegevused on mõistlikult järjestatud, ajaliselt

kooskõlas ja teostatavad. Ajakava arvestab arenduse mahtu ja võimalikke

viivitusi.

• Riskianalüüs on põhjalik, sisuline ja arvestab erinevaid riske, toodud on

riskide maandamise võimalused, esinemistõenäosus ja tegutsemine riskide

realiseerumise korral ja vastutaja

2 • Eesmärk on osaliselt põhjendatud. Probleem või arenguvõimalus on

nimetatud, kuid selle sisu ja põhjendus ei ole piisavalt selged.

• Tegevused on eesmärkidega seotud, kuid mitte kõik tegevused ei aita

saavutada projekti eesmärke ning ei ole kooskõlas ettevõtte vajadustega.

• Sekkumisloogika on üldjoontes arusaadav, kuid mõne tegevuse mõju ja

oodatav muutus ei ole piisavalt selgelt kirjeldatud. Lahenduse uuenduslikkust

on käsitletud pealiskaudselt.

• Ajakava on laias laastus realistlik, kuid mõne tegevuse ajakulu või järjestus

vajab täpsemat põhjendust. Võimalikke viivitusi ja riske ei ole täielikult

arvesse võetud.

• Riskianalüüs käsitleb peamisi riske, kuid osa riske on välja toomata või ilma

selge maandamiseta. Mõne riski maandamine on kirjeldatud ebapiisavalt,

kuid mis on siiski tõenäoliselt võimalik maandada.

0 • Eesmärk ei ole selgelt esitatud. Probleem, kitsaskoht või arenguvõimalus

puudub või ei ole arusaadavalt kirjeldatud.

• Tegevused ei toeta projekti eesmärki. Tegevuste ja soovitud tulemuste

vaheline seos puudub või ei ole arusaadav.

• Sekkumisloogika ei ole kirjeldatud. Ei ole selge, kuidas tegevused peaksid

soovitud muutust looma.

• Ajakava ei ole realistlik. Tegevuste ajastus on ebatäpne või ebaloogiline ning

võimalikud riskid ja viivitused ei ole arvesse võetud.

• Riskianalüüs puudub või ei ole sisuline. Osa olulisi riske on välja toomata või

ilma maandamistegevusteta.

3. Projekti kulutõhusus -20% hindest

Hinnatakse, kas projekti planeeritud eelarve on realistlik ja mõistlik ning kas on

selge, milliste arvutuste ja hinnangute alusel on eelarve kokku pandud

4 • Projekti eelarve sisaldab kõiki projekti elluviimise abikõlblikke kulusid ja on

põhjendatud, läbipaistev, detailine ning kuluefektiivne. Eelarve moodustab

ühtse terviku on seotud planeeritud tegevustega, kulud toetavad selgelt

projekti elluviimist.

• Kulud on realistlikud ning mõistlikud, sh vajalikud tegevuste elluviimiseks

ning tulemuste saavutamiseks.

• Eelarve koostamise põhimõtted on arusaadavad, toodud on arvutused ja

hinnangud kulude kohta.

2 • Projekti eelarve sisaldab peamisi abikõlblikke kulusid ning on seotud

planeeritud tegevustega, kuid eelarve ei ole piisavalt detailne ega

läbipaistev. Mõned kulud on esitatud üldiselt või nende eesmärk ei ole selgelt

kirjeldatud.

• Kulude seos tegevuste ja oodatavate tulemustega on osaliselt arusaadav.

Osa kulusid on põhjendatud, kuid kõigi kulude vajalikkust ei ole üheselt

selgitatud.

• Eelarve on üldjoontes teostatav, kuid kuluefektiivsus ja mõistlikkus ei ole

täielikult põhjendatud. Üksikute kulude osas esinevad mõningased

ebatäpsused, kuid see ei mõjuta projekti elluviimist.

0 • Projekti eelarve ei ole realistlik ega piisavalt põhjendatud. Eelarve ei vasta

projekti eesmärkidele ega sisule.

• Eelarve ei moodusta loogilist tervikut planeeritud tegevustega. Osa olulisi

kulusid puudub või on lisatud kulusid, mille seos projektiga ei ole selge ega

põhjendatud.

• Kulude vajalikkus ja mõistlikkus ei ole selgitatud ning eelarve koostamise

aluseks olevad arvutused või hinnangud puuduvad või on ebapiisavad.

• Ei ole arusaadav, kuidas esitatud eelarve võimaldab projekti ellu viia

kuluefektiivselt. Projekti rahalised eeldused ei ole usaldusväärsed.

4. Taotleja ja koostööpartneri(te) suutlikkus projekti ellu viia – 20% hindest

Hinnatakse, kas toetuse taotlejal (ettevõttel ja tema meeskonnal) on vajalik

kvalifikatsioon ja kogemused, õiguslikud, organisatsioonilised ja tehnilised eeldused

projekti elluviimiseks ning võimekus tagada projekti tulemuste kestlikkus ja

jätkusuutlikkus.

4 • Taotlejal on õiguslik alus arenduste tegemiseks sh andmete töötlemiseks, nt

vastavus GDPRile ning riiklikele andmekogude ja andmevahetuse nõuetele (nt

X-tee kasutus) ning tehniline võimekus (IT-lahendused, infrasturkutuur ja

infoturbe meetmed)

• Projekti meeskonnas (nii taotleja kui partner) on isikud, kellel on tugev

kompetents ja kogemus projekti valdkonnas. Meeskonna liikmed ja nende

rollid on läbimõeldud, meeskonnaliikmete kompetentsid toetavad projekti

elluviimist. Projektimeeskonda on vajaminevad teadmised ja kogemused

kaasatud parimal võimalikul viisil, mis tagavad projekti eduka ellu

rakendamise. Kaasatud testijad on asjakohased arendatava lahenduse

valideerimiseks ning nende rollid, panus ja testimise ulatus on

projektiplaanis selgelt esitatud (Testijate hindamine on ainult TEG 3)

• Partneri ja/või koostööpartneri roll projekti eesmärkide ja tulemuste

saavutamisel on selge. Partner ja/või koostööpartner osaleb projekti

tegevustes sisuliselt sh on osaline reaalajamajanduse lahenduse

arendamises või rakendamises.

• Taotleja ja partneri (olemasolul) finantsvõimekus (omavahendid või laen) on

väga hea. Taotlejal ja partneril on vahendid projekti omafinantseeringu

katmiseks ja hilisem võimekus arenduse/lahenduse/teenuse pakkumiseks.

• Riskide realiseerumisel on ettevõttel piisav puhver, et projekti tegevustega

jätkata ning riskide ilmnemine ei avalda tema tavapärasele äritegevusele

olulist mõju. Väljatöötatud tulemusi rakendatakse ka pärast projekti lõppu.

Ettevõtjal on selge plaan jätkutegevuste elluviimiseks.

2 • Taotlejal on projekti elluviimiseks vajalikud eeldused osaliselt olemas.

Taotlejal on olemas õiguslik alus andmete töötlemiseks, kuid vastavus

andmekaitse- ning riiklike andmekogude või turvalise andmevahetuse

nõuetele ei ole piisavalt selgelt kirjeldatud. Tehniline võimekus on olemas, kuid

IT‑lahenduste, infrastruktuuri ja infoturbe kirjeldused on osaliselt puudulikud

või ebapiisavad.

• Projektimeeskonnas (nii taotleja kui partner) on asjakohaste teadmistega

liikmed, kuid rollid ja vastutused ei ole täielikult selged ning meeskonna

kogemus ei kata kõiki projekti vajadusi. Kaasatud testijad on osaliselt

sobivad, kuid nende rollid, panus ja testimise ulatus ei ole projektiplaanis

piisavalt selgelt esitatud.

• Taotleja ja partneri (olemasolul) finantsvõimekus (omavahendid või laen) on

väga hea. Taotlejal ja partneril on vahendid projekti omafinantseeringu

katmiseks ja hilisem võimekus arenduse/lahenduse/teenuse pakkumiseks.

• Partneri või koostööpartneri roll projekti tegevustes on kirjeldatud, kuid

sisuline panus arendustegevustesse või lahenduse rakendamisse ei ole

täielikult selge ega piisavalt põhjendatud.

• Projekti tulemuste kestlikkus on kirjeldatud, kuid jätkutegevuste plaan ja

lahenduse edasine kasutamine ei ole piisavalt põhjendatud. Riskide

realiseerumisel võib taotleja suutlikkus projekti jätkata olla osaliselt piiratud.

0 • Taotlejal puuduvad või ei ole tõendatud projekti elluviimiseks vajalikud

eeldused. Õiguslik alus andmete töötlemiseks ja vahetamiseks on puudu või

ei ole usaldusväärselt kirjeldatud. Vastavus andmekaitse-, riiklike

andmekogude ning turvalise andmevahetuse (nt X‑tee) nõuetele ei ole

näidatud. Tehniline võimekus (IT‑lahendused, infrastruktuur, infoturve) ei ole

piisav või on kirjeldamata.

• Projektimeeskonna kompetents ja kogemus ei ole projekti elluviimiseks

piisavad. Rollid ja vastutused on ebaselged või puuduvad, ning meeskonna

koosseis ei kata projekti vajadusi. Kaasatud testijad ei ole sobivad arendatava

lahenduse valideerimiseks ja nende rollid, panus ning testimise ulatus ei ole

kirjeldatud.

• Taotleja ja partneri (partneri olemasolul) finantsvõimekus ei ole piisav, et

tagada projekti omafinantseerimine. Taotlejal ja partneril (partneri

olemasolul) puuduvad finantsvahendid või võimalused täiendavate

finantsvahendite kaasamiseks tegevuskavas ettenähtud investeeringute

teostamiseks ning projekti eesmärkide elluviimiseks ja tulemuste

jätkusuutlikkuse tagamiseks.

• Partneri ja koostööpartneri roll projekti eesmärkide ja tulemuste saavutamisel

on ebaselge või formaalne. Sisuline osalus arendustegevustes või lahenduse

rakendamises puudub või ei ole näidatud.

• Projekti tulemuste kestlikkus ja jätkusuutlikkus ei ole tagatud. Puudub usutav

plaan lahenduse kasutamiseks pärast projekti lõppu ning riskide

realiseerumisel ei ole taotlejal piisavat võimekust projekti jätkata ilma olulise

mõjuta tavapärasele äritegevusele.

5. Projekti kooskõla „Eesti 2035“ aluspõhimõtete ja sihtidega – 10 % hindest

Hinnatakse projekti kooskõla Eesti „2035” aluspõhimõtete ja sihtidega.

Hinnatakse strateegia Eesti 2035 aluspõhimõtete hoidmist ja sihtide saavutamist,

tasakaalustatud regionaalset arengut, soolist võrdõiguslikkust, võrdseid võimalusi,

ligipääsetavust ning keskkonna- ja kliimaeesmärke toetaval moel järgmiste

horisontaalsete näitajatega:

1) soolise võrdõiguslikkuse indeks – soolise aspektiga arvestamine on asjakohane, kui

projekti raames loodav lahendus on suunatud inimestele ja sellel võib olla erinev mõju

naistele ja meestele (näiteks ravimid, tervisediagnostika). Kui erinev mõju meestele ja

naistele on võimalik, siis tuleb digilahenduse loomisel hinnata soolise kallutatuse

võimalikke riske automatiseeritud otsustamise puhul ja neid vajadusel maandada.

Taotluses esitatud riskianalüüsis on kirjeldatud võimalikke algoritmilise kallutatuse riske

ja nende maandamisvõimalusi. Projekt panustab soolise võrdõiguslikkuse indeksisse.

Lisainfo: https://kompetentsikeskus.sm.ee/et/abiks-rakendajale/2021-2027/toetuse-

taotlejale-ja-saajale/digitooriist/kuidas-projektis-edendada-soolist-vordsust

2) hoolivuse ja koostöömeelsuse mõõdik – võrdse kohtlemise aspektiga arvestamine on

asjakohane, kui projekti raames loodav lahendus on suunatud inimestele ja selle mõju

erinevatele sotsiaalsetele rühmadele (nt eri vanuses, erivajadusega inimesed jt) võib

olla erinev. Kui erinev mõju inimestele on võimalik, siis tuleb digilahenduse loomisel

hinnata varjatud kallutatuse või võimaliku diskrimineerimise esinemise riske

automatiseeritud otsustusprotsessides ja neid riske vajadusel maandada. Taotluses

esitatud riskianalüüsis on kirjeldatud võimalikke algoritmilise kallutatuse riske ja nende

maandamisvõimalusi. Projekt panustab "hoolivuse ja koostöömeelsuse mõõdikusse"

3) ligipääsetavuse näitaja – kui projekti raames toimuv tegevus on mõeldud

kasutamiseks laiemale avalikkusele või, kui kasutajate seas võib olla erivajadusega

inimesi, siis peab olema tagatud ligipääsetavus nelja peamise erivajadusega (liikumis-,

nägemis-, kuulmis- ja intellektipuue) inimestele ning sellisel juhul panustab projekt

ligipääsetavuse mõõdikusse. Lisainfo: https://kompetentsikeskus.sm.ee/et/vordsed-

voimalused/ligipaasetavus/ligipaasetavuse-parandamine/ligipaasetavus-fuusilisele-

keskkonnale

4) väljaspool Harjumaad loodud sisemajanduse koguprodukt elaniku kohta Euroopa Liidu

27 keskmisest – ettevõte tegevus toimub väljaspool Harjumaad.

5) kasvuhoonegaaside netoheide CO2 ekvivalentides – panustatakse kasvuhoonegaaside

netoheide CO2 ekvivalenttonnides vähenemisse.

6) ringleva materjali määr.

4 Projekt panustab kahte või enamasse strateegia Eesti 2035 näitajasse.

2 Projekt panustab vähemalt ühte strateegia Eesti 2035 näitajasse.

0 Projekt ei panusta sisuliselt strateegia Eesti 2035 näitajatesse

Versioon 1

Andmepõhise aruandluse ja andmevahetuse tarkvara arenduse toetus toetuse

taotluste hindamismetoodika

1. Taotluse hindamise kord

1. Määruses „Ettevõtjate digitaliseerimise, reaalajamajanduse

lahenduste ja andmemajanduse kasutusjuhtude arendamise

toetamine“ (edaspidi määrus) toodud tegevuse olemasoleva või uudse

tarkvara arendamine raames esitatud ja vastavaks tunnistatud projekte

hinnatakse määruses toodud valikukriteeriumite ning hindamismetoodikas

kirjeldatud hindamiskriteeriumite alusel.

2. Taotlust hinnatakse vastavalt hindamismetoodikale ning hindamisel

võetakse arvesse taotlus koos lisadega ja muud andmed, mis on

kättesaadavad avalikest andmekogudest.

3. Kriteeriume 1-4 hinnatakse täisarvudes skaalal 0 kuni 4, seejuures 0 =

mitterahuldav, 2 = keskmine ja 4 = suurepärane. Hinne 1 on hinnete 0 ja 2

vahepealne ja hinne 3 on hinnete 2 ja 4 vahepealne hinnang.

4. Kriteerium 5 hinnatakse skaalal 0 = mitterahuldav, 2 = keskmine ja 4 =

suurepärane. Vahepealseid hinnanguid ei ole.

5. Hindamise tulemusena koostab ettevõtlustoetuste osakonna töötaja taotluse

hindamisaruande, milles sisalduvad kõikide kriteeriumite hinded, taotluse

koondhinne ning põhjendused.

6. Rakendusüksus võib taotluse menetlemisse kaasata valdkondliku eksperdi,

kes hindab taotlust oma valdkonnas.

7. Taotluste lõplik hindamine toimub hindamiskomisjonis.

8. Hindamiskomisjon lähtub enda töös EISi poolt kinnitatud hindamiskomisjoni

töökorrast ja hindamismetoodikast.

9. Hindamiskomisjoni poolt taotluse hindamisel kujuneb iga valikukriteeriumi

hinne hindamiskomisjoni liikmete antud hinnete aritmeetilise keskmisena.

10. Taotluse koondhinne on viie kriteeriumi kaalutud keskmine hinne. Taotluse

koondhinne ja kriteeriumite hinded arvutatakse täpsusega kaks kohta peale

koma.

11. Taotlused rahuldatakse kuni taotlusvoorus ette nähtud eelarve

ammendumiseni.

12. Rahuldamisele kuuluvad nõuetele vastavaks tunnistatud taotlused, mis

käesoleva valikumetoodika punktis 2 toodud valikukriteeriumite alusel on

saanud koondhindeks vähemalt 2,50 ja iga punktis 2 toodud

valikukriteeriumi lõikes vähemalt 2,00.

13. Hindamiskomisjon teeb rakendusüksusele ettepaneku rahuldada taotlus

taotletud mahus, rahuldada taotlus taotletust väiksemas mahus või jätta

taotlus rahuldamata.

14. Hindamiskomisjon võib teha ettepaneku projektile täiendavate tingimuste

seadmiseks.

15. Hindamiskomisjon võib teha ettepaneku projekti osaliseks rahastamiseks,

kui:

a) toetust on taotletud tegevusele või kulude katteks, mis ei ole projekti

elluviimise seisukohast põhjendatud;

b) taotluse rahaline maht ületab rahastamise eelarve vaba jääki.

2. Taotluse hindamiskriteeriumid

1. projekti kooskõla valdkondlike arengukavadega, mõju rakenduskava

erieesmärgi ja meetme eesmärkide saavutamisele - 30% hindest

Hinnatakse projekti:

• kooskõla valdkondlike arengukavadega: „Eesti digiühiskonna arengukava 2030“

ja teiste arengudokumentidega

• projekti mõju meetme 21.1.2.2 „Digiriik“ sekkumise 21.1.2.21 „Digilahenduste

ja uuenduste väljatöötamine ja kasutuselevõtt erasektoris“ ning erieesmärgi iii

„VKEde kestliku majanduskasvu ja konkurentsivõime tõhustamine“ või meetme

21.1.3.1 „Ettevõtluskeskkonna arendamine, rahvusvahelistumise toetamine ja

investeeringute soodustamine“ sekkumise 21.1.3.14 „Ettevõtete

digitaliseerimisega seotud tegevuste toetamine (sh RTE)“ eesmärkide

saavutamisele;

Hinne Selgitus

4 • Projekt on väga hästi kooskõlas valdkondlike arengukavadega ning toetab

nendes seatud eesmärke.

• Projekt edendab digitaliseerimise ja andmepõhise majanduse arengut,

mille tulemusel tekib selge kasu kodanikele, ettevõtjatele,

teadusasutustele ja avaliku sektori asutustele.

• Projekti tulemustel on selge ja otsene mõju erasektori digilahenduste

arendamisele ja kasutuselevõtule.

• Projekt toetab VKEde kestlikku majanduskasvu ja konkurentsivõime

suurenemist, aidates kaasa ettevõtluskeskkonna arendamisele,

rahvusvahelistumisele ja investeeringute soodustamisele.

• Projekt edendab ettevõtete digitaliseerimist, reaalajamajanduse või

andmemajanduse arengut.

2 • Projekt on üldjoontes kooskõlas valdkondlike arengukavadega, kuid seos

konkreetsete eesmärkide või tegevussuundadega on kirjeldatud üldiselt.

• Projekt edendab digitaliseerimist ja andmepõhist majandust, kuid kasu

kodanikele, ettevõtjatele, teadusasutustele ja avaliku sektori asutustele on

kirjeldatud üldsõnaliselt.

• Projekti tulemustel on eeldatav mõju erasektori digilahenduste

arendamisele ja kasutuselevõtule, kuid ei ole selge, milliseid lahendusi ja

kui suures mahus rakendatakse.

• Projekt toetab VKEde konkurentsivõimet ja kestlikku kasvu, kuid seos

planeeritud tegevuste ja oodatavate äriliste mõjude (nt tootlikkus,

turulepääs, investeeringud) vahel ei ole piisavalt selge.

• Projekt aitab mõnevõrra kaasa ettevõtete digitaliseerimisele ning

reaalajamajanduse või andmemajanduse arengule, kuid eeldatav mõju ei

ole kirjeldatud piisavalt konkreetselt.

0 • Kooskõla valdkondlike arengukavadega puudub või ei ole selgelt esitatud.

• Puudub arusaadav selgitus, kuidas projekt toob kasu kodanikele,

ettevõtjatele, teadusasutustele või avalikule sektorile; mõju ei ole

määratletud.

• Projekt ei toeta erasektori digilahenduste arendamist ega kasutuselevõttu

või vastavad kirjeldused puuduvad.

• Panus VKEde konkurentsivõimesse ei ole nähtav. Projekt ei selgita, kuidas

tegevused toetavad VKEde kestlikku kasvu, tootlikkust,

rahvusvahelistumist või investeeringuid.

• Projekt ei aita kaasa ettevõtete digitaliseerimisele, reaalajamajanduse või

andmemajanduse arengule.

2. projekti põhjendatus – 20% hindest

Hinnatakse:

1) projekti eesmärgipüstitus on põhjendatud (eksisteerib probleem, kitsaskoht või

kasutamata arenguvõimalus);

2) projekti sekkumisloogika on arusaadav, mõjus (projektis ettenähtud tegevused

võimaldavad saavutada projekti eesmärgid ning planeeritud väljundid ja

tulemused parimal moel. Nende sidusus eesmärkidega ning mõjusus on

arusaadavad, võimalusel innovaatilisi lahendusi soosivad);

3) tegevuste ajakava on realistlik, arvestades mh tegevuste omavahelisi seoseid

ja ajalist järgnevust.

4 • Eesmärk on selge ja hästi põhjendatud. Projekt lahendab selgelt

kirjeldatud probleemi. Kitsaskoht andmepõhises aruandluses,

andmevahetuses või reaalajamajanduse toimimises on selgelt

sõnastatud. Kavandatav tarkvaraarendus sobib selle lahendamiseks ja on

sisuliselt põhjendatud.

• Sekkumisloogika on selge ja mõju veenvalt põhjendatud. On arusaadav,

kuidas tegevused viivad konkreetsete väljunditeni ja millist mõõdetavat

muutust need loovad (nt töökoormuse vähenemine, vigade arvu langus,

protsessiaja lühenemine).

• Tegevused on loogilised ja vastavuses nõuetega. Kõik arendustegevused

toetavad projekti eesmärkide saavutamist ning vastavad tehnilistele

tingimustele (turvaline andmevahetus, masinloetavad andmed, vajadusel

nõusolekuteenuse kasutamine). Lahendus ei ole mõeldud üksnes ühe

ettevõtte vajaduste täitmiseks, vaid sellel on laiem rakendatavus ning

turupotentsiaal.

• Lahenduse universaalsus ja mõju on väga hästi põhjendatud. Tarkvara on

kasutatav mitme ettevõtte poolt ning sellel on laiem sektori- või turumõju

(nt standardiseeritud liidesed, ühised andmemudelid, skaleeritav teenus).

• Ajakava on realistlik ja arvestab riske. Tegevused on loogilises

järjekorras, kooskõlas sõltuvustega ja ajaliselt teostatavad ning on

arvestatud ajaliste viivitustega

• Riskianalüüs on põhjalik, sisuline ja arvestab erinevaid riske, toodud on

riskide maandamise võimalused, esinemistõenäosus ja tegutsemine

riskide realiseerumise korral ja vastutaja

• Projektis kavandatud tarkvara turundustegevused on selgelt

põhjendatud, sihtrühmapõhised ja vastavuses arendatava andmepõhise

aruandluse terviklahenduse eesmärkidega. Sõnumid, kanalid ja

tegevused on hästi läbi mõeldud ning toetavad süsteemi kasutuselevõttu,

aruandluskohustuslaste, ametkondade ja tehniliste partnerite teadlikkuse

tõstmist ning muudatuse edukat juurutamist.

2 • Eesmärk on kirjeldatud, kuid põhjendus ei ole piisavalt selge. Probleem

andmepõhises aruandluses, andmevahetuses või reaalajamajanduses on

mainitud, kuid selle sisu või olulisus ei ole täielikult arusaadav.

Kavandatava arenduse seos probleemi lahendamisega vajab

täpsustamist.

• Sekkumisloogika on osaliselt arusaadav. Tegevuste ja väljundite seos on

kirjeldatud, kuid mõju või loodav mõõdetav muutus ei ole piisavalt selgelt

esitatud.

• Tegevused on üldjoontes loogilised ja nõuetega kooskõlas, kuid mõne

tegevuse seos eesmärkidega ei ole selge. Tehniliste tingimuste täitmine

(turvaline andmevahetus, masinloetavad andmed, nõusolekuteenuse

võimalus) on osaliselt põhjendamata või ebatäielikult esitatud.

• Lahenduse universaalsus ja mõju on kirjeldatud, kuid mitte piisavalt

konkreetselt. On viidatud võimalikule kasutamisele ka teistes ettevõtetes,

kuid puudub selge ülevaade lahenduse laiemast rakendatavusest või

turupotentsiaalist.

• Ajakava on üldjoontes realistlik, kuid ajastus või tegevuste järjestus

vajab selgemat põhjendust. Mõningaid riske või viivitusi ei ole arvesse

võetud.

• Riskianalüüs käsitleb peamisi riske, kuid osa riske on välja toomata või

ilma selge maandamiseta. Mõne riski käsitlus on ebapiisav.

• Turundustegevused on kirjeldatud, kuid nende seos arendatava

lahenduse eesmärkidega ei ole piisavalt selge. Sihtrühmad, sõnumid ja

kanalid on osaliselt läbi mõeldud, kuid turundusplaan ei toeta veenvalt

süsteemi kasutuselevõttu ega osapoolte teadlikkuse tõstmist.

0 • Probleem ja eesmärk on ebaselged või puuduvad. Ei ole arusaadav,

millist kitsaskohta projekt lahendab või miks arendust vaja on.

Lahenduse sobivus probleemi lahendamiseks ei ole tõendatud.

• Sekkumisloogika ei ole asjakohane või on olematu. Ei ole arusaadav,

kuidas tegevused peaksid muutust looma.

• Tegevused ei toeta eesmärki. Puudub loogiline seos tegevuste,

eesmärkide ja tulemuste vahel; sekkumisloogikat ei ole kirjeldatud või

see on vastuoluline.

• Lahenduse universaalsus ja laiem mõju on tõendamata. Puuduvad

argumendid või plaan, mis näitaks lahenduse kasutatavust mitme

ettevõtte poolt või selle turumõju.

• Ajakava on puudulik või ebarealistlik. Tegevused ei ole ajaliselt

seostatud, sõltuvusi ei ole arvestatud või ajakava puudub.

• Riskianalüüs on esitamata või ei ole asjakohane. Esineb oluline

finantsrisk, mida ei ole võimalik maandada.

• Projektis ei ole turundustegevusi sisuliselt käsitletud või on need esitatud

väga pealiskaudselt. Puudub põhjendus, sihtrühmapõhisus ning seos

arendatava andmepõhise aruandluse terviklahenduse eesmärkidega.

Turunduskanalid ja tegevused ei ole kirjeldatud või ei ole arusaadavad

ega rakendatavad. Turundustegevused ei toeta süsteemi kasutuselevõttu,

ei kasvata aruandluskohustuslaste või ametkondade teadlikkust ning ei

toeta muudatuse juhtimist. Turundusplaan puudub või ei vasta

hindamiskriteeriumitele.

3. Projekti kulutõhusus -20% hindest

Hinnatakse, kas projekti planeeritud eelarve on realistlik ja mõistlik ning kas on

selge, milliste arvutuste ja hinnangute alusel on eelarve kokku pandud

4 • Projekti eelarve sisaldab kõiki projekti elluviimise abikõlblikke kulusid ja

on põhjendatud, läbipaistev, detailine ning kuluefektiivne. Eelarve

moodustab ühtse terviku on seotud planeeritud tegevustega, kulud

toetavad selgelt projekti elluviimist.

• Kulud on realistlikud ning mõistlikud, sh vajalikud tegevuste

elluviimiseks ning tulemuste saavutamiseks.

• Eelarve koostamise põhimõtted on arusaadavad, toodud on arvutused ja

hinnangud kulude kohta.

2 • Projekti eelarve sisaldab peamisi abikõlblikke kulusid ning on seotud

planeeritud tegevustega, kuid eelarve ei ole piisavalt detailne ega

läbipaistev. Mõned kulud on esitatud üldiselt või nende eesmärk ei ole

selgelt kirjeldatud.

• Kulude seos tegevuste ja oodatavate tulemustega on osaliselt

arusaadav. Osa kulusid on põhjendatud, kuid kõigi kulude vajalikkust ei

ole üheselt selgitatud.

• Eelarve on üldjoontes teostatav, kuid kuluefektiivsus ja mõistlikkus ei ole

täielikult põhjendatud. Üksikute kulude osas esinevad mõningased

ebatäpsused, kuid see ei mõjuta projekti elluviimist.

0 • Projekti eelarve ei ole realistlik ega piisavalt põhjendatud. Eelarve ei vasta

projekti eesmärkidele ega sisule.

• Eelarve ei moodusta loogilist tervikut planeeritud tegevustega. Osa olulisi

kulusid puudub või on lisatud kulusid, mille seos projektiga ei ole selge

ega põhjendatud.

• Kulude vajalikkus ja mõistlikkus ei ole selgitatud ning eelarve koostamise

aluseks olevad arvutused või hinnangud puuduvad või on ebapiisavad.

• Ei ole arusaadav, kuidas esitatud eelarve võimaldab projekti ellu viia

kuluefektiivselt. Projekti rahalised eeldused ei ole usaldusväärsed.

4. Taotleja ja koostööpartneri(te) suutlikkus projekti ellu viia – 20%

hindest

Hinnatakse, kas toetuse taotlejal (ettevõttel ja tema meeskonnal) on vajalik

kvalifikatsioon ja kogemused, õiguslikud, organisatsioonilised ja tehnilised

eeldused projekti elluviimiseks ning võimekus tagada projekti tulemuste

kestlikkus ja jätkusuutlikkus.

4 • Taotlejal on õiguslik alus arenduste tegemiseks sh andmete töötlemiseks,

nt vastavus GDPRile ning riiklikele andmekogude ja andmevahetuse

nõuetele (nt X-tee kasutus) ning tehniline võimekus (IT-lahendused,

infrasturkutuur ja infoturbe meetmed)

• Projekti meeskonnas (nii taotleja kui partner) on isikud, kellel on tugev

kompetents ja kogemus projekti valdkonnas. Meeskonna liikmed ja

nende rollid on läbimõeldud, meeskonnaliikmete kompetentsid toetavad

projekti elluviimist. Projektimeeskonda on vajaminevad teadmised ja

kogemused kaasatud parimal võimalikul viisil, mis tagavad projekti

eduka ellu rakendamise. Kaasatud testijad on asjakohased arendatava

lahenduse valideerimiseks ning nende rollid, panus ja testimise ulatus

on projektiplaanis selgelt esitatud.

• Partneri ja/või koostööpartneri roll projekti eesmärkide ja tulemuste

saavutamisel on selge. Partner ja/või koostööpartner osaleb projekti

tegevustes sisuliselt sh on osaline reaalajamajanduse lahenduse

arendamises või rakendamises.

• Taotleja ja partneri (olemasolul) finantsvõimekus (omavahendid või laen)

on väga hea. Taotlejal ja partneril on vahendid projekti

omafinantseeringu katmiseks ja hilisem võimekus

arenduse/lahenduse/teenuse pakkumiseks.

• Riskide realiseerumisel on ettevõttel piisav puhver, et projekti

tegevustega jätkata ning riskide ilmnemine ei avalda tema tavapärasele

äritegevusele olulist mõju. Väljatöötatud tulemusi rakendatakse ka

pärast projekti lõppu. Ettevõtjal on selge plaan jätkutegevuste

elluviimiseks.

2 • Taotlejal on projekti elluviimiseks vajalikud eeldused osaliselt olemas.

Taotlejal on olemas õiguslik alus andmete töötlemiseks, kuid vastavus

andmekaitse- ning riiklike andmekogude või turvalise andmevahetuse

nõuetele ei ole piisavalt selgelt kirjeldatud. Tehniline võimekus on olemas,

kuid IT‑lahenduste, infrastruktuuri ja infoturbe kirjeldused on osaliselt

puudulikud või ebapiisavad.

• Projektimeeskonnas (nii taotleja kui partner) on asjakohaste

teadmistega liikmed, kuid rollid ja vastutused ei ole täielikult selged ning

meeskonna kogemus ei kata kõiki projekti vajadusi. Kaasatud testijad on

osaliselt sobivad, kuid nende rollid, panus ja testimise ulatus ei ole

projektiplaanis piisavalt selgelt esitatud.

• Taotleja ja partneri (olemasolul) finantsvõimekus (omavahendid või

laen) on väga hea. Taotlejal ja partneril on vahendid projekti

omafinantseeringu katmiseks ja hilisem võimekus

arenduse/lahenduse/teenuse pakkumiseks.

• Partneri või koostööpartneri roll projekti tegevustes on kirjeldatud, kuid

sisuline panus arendustegevustesse või lahenduse rakendamisse ei ole

täielikult selge ega piisavalt põhjendatud.

• Projekti tulemuste kestlikkus on kirjeldatud, kuid jätkutegevuste plaan ja

lahenduse edasine kasutamine ei ole piisavalt põhjendatud. Riskide

realiseerumisel võib taotleja suutlikkus projekti jätkata olla osaliselt

piiratud.

0 • Taotlejal puuduvad või ei ole tõendatud projekti elluviimiseks vajalikud

eeldused. Õiguslik alus andmete töötlemiseks ja vahetamiseks on puudu

või ei ole usaldusväärselt kirjeldatud. Vastavus andmekaitse-, riiklike

andmekogude ning turvalise andmevahetuse (nt X‑tee) nõuetele ei ole

näidatud. Tehniline võimekus (IT‑lahendused, infrastruktuur, infoturve)

ei ole piisav või on kirjeldamata.

• Projektimeeskonna kompetents ja kogemus ei ole projekti elluviimiseks

piisavad. Rollid ja vastutused on ebaselged või puuduvad, ning

meeskonna koosseis ei kata projekti vajadusi. Kaasatud testijad ei ole

sobivad arendatava lahenduse valideerimiseks ja nende rollid, panus ning

testimise ulatus ei ole kirjeldatud.

• Taotleja ja partneri (partneri olemasolul) finantsvõimekus ei ole piisav, et

tagada projekti omafinantseerimine. Taotlejal ja partneril (partneri

olemasolul) puuduvad finantsvahendid või võimalused täiendavate

finantsvahendite kaasamiseks tegevuskavas ettenähtud investeeringute

teostamiseks ning projekti eesmärkide elluviimiseks ja tulemuste

jätkusuutlikkuse tagamiseks.

• Partneri ja koostööpartneri roll projekti eesmärkide ja tulemuste

saavutamisel on ebaselge või formaalne. Sisuline osalus

arendustegevustes või lahenduse rakendamises puudub või ei ole

näidatud.

• Projekti tulemuste kestlikkus ja jätkusuutlikkus ei ole tagatud. Puudub

usutav plaan lahenduse kasutamiseks pärast projekti lõppu ning riskide

realiseerumisel ei ole taotlejal piisavat võimekust projekti jätkata ilma

olulise mõjuta tavapärasele äritegevusele.

5. Projekti kooskõla „Eesti 2035“ aluspõhimõtete ja sihtidega – 10 %

hindest

Hinnatakse projekti kooskõla Eesti „2035” aluspõhimõtete ja sihtidega.

Hinnatakse strateegia Eesti 2035 aluspõhimõtete hoidmist ja sihtide saavutamist,

tasakaalustatud regionaalset arengut, soolist võrdõiguslikkust, võrdseid võimalusi,

ligipääsetavust ning keskkonna- ja kliimaeesmärke toetaval moel järgmiste

horisontaalsete näitajatega:

1) soolise võrdõiguslikkuse indeks – soolise aspektiga arvestamine on asjakohane,

kui projekti raames loodav lahendus on suunatud inimestele ja sellel võib olla erinev

mõju naistele ja meestele (näiteks ravimid, tervisediagnostika). Kui erinev mõju

meestele ja naistele on võimalik, siis tuleb digilahenduse loomisel hinnata soolise

kallutatuse võimalikke riske automatiseeritud otsustamise puhul ja neid vajadusel

maandada. Taotluses esitatud riskianalüüsis on kirjeldatud võimalikke algoritmilise

kallutatuse riske ja nende maandamisvõimalusi. Projekt panustab soolise

võrdõiguslikkuse indeksisse. Lisainfo: https://kompetentsikeskus.sm.ee/et/abiks-

rakendajale/2021-2027/toetuse-taotlejale-ja-saajale/digitooriist/kuidas-projektis-

edendada-soolist-vordsust

2) hoolivuse ja koostöömeelsuse mõõdik – võrdse kohtlemise aspektiga arvestamine

on asjakohane, kui projekti raames loodav lahendus on suunatud inimestele ja selle

mõju erinevatele sotsiaalsetele rühmadele (nt eri vanuses, erivajadusega inimesed

jt) võib olla erinev. Kui erinev mõju inimestele on võimalik, siis tuleb digilahenduse

loomisel hinnata varjatud kallutatuse või võimaliku diskrimineerimise esinemise riske

automatiseeritud otsustusprotsessides ja neid riske vajadusel maandada. Taotluses

esitatud riskianalüüsis on kirjeldatud võimalikke algoritmilise kallutatuse riske ja

nende maandamisvõimalusi. Projekt panustab "hoolivuse ja koostöömeelsuse

mõõdikusse"

3) ligipääsetavuse näitaja – kui projekti raames toimuv tegevus on mõeldud

kasutamiseks laiemale avalikkusele või, kui kasutajate seas võib olla erivajadusega

inimesi, siis peab olema tagatud ligipääsetavus nelja peamise erivajadusega

(liikumis-, nägemis-, kuulmis- ja intellektipuue) inimestele ning sellisel juhul

panustab projekt ligipääsetavuse mõõdikusse. Lisainfo:

https://kompetentsikeskus.sm.ee/et/vordsed-

voimalused/ligipaasetavus/ligipaasetavuse-parandamine/ligipaasetavus-fuusilisele-

keskkonnale

4) väljaspool Harjumaad loodud sisemajanduse koguprodukt elaniku kohta Euroopa

Liidu 27 keskmisest – ettevõte tegevus toimub väljaspool Harjumaad.

5) kasvuhoonegaaside netoheide CO2 ekvivalentides – panustatakse

kasvuhoonegaaside netoheide CO2 ekvivalenttonnides vähenemisse.

6) ringleva materjali määr.

4 Projekt panustab kahte või enamasse strateegia Eesti 2035 näitajasse.

2 Projekt panustab vähemalt ühte strateegia Eesti 2035 näitajasse.

0 Projekt ei panusta sisuliselt strateegia Eesti 2035 näitajatesse

Versioon 1

Andmemajanduse kasutusjuhu väljatöötamise ja rakendamise toetuse taotluste

hindamismetoodika

1. Taotluse hindamise kord

1. Määruses „Ettevõtjate digitaliseerimise, reaalajamajanduse

lahenduste ja andmemajanduse kasutusjuhtude arendamise

toetamine“ (edaspidi määrus) toodud tegevuse andmemajanduse

kasutusjuhu väljatöötamine ja rakendamine raames esitatud ja vastavaks

tunnistatud projekte hinnatakse määruses toodud valikukriteeriumite ning

hindamismetoodikas kirjeldatud hindamiskriteeriumite alusel.

2. Taotlust hinnatakse vastavalt hindamismetoodikale ning hindamisel

võetakse arvesse taotlus koos lisadega ja muud andmed, mis on

kättesaadavad avalikest andmekogudest.

3. Kriteeriume 1-4 hinnatakse täisarvudes skaalal 0 kuni 4, seejuures 0 =

mitterahuldav, 2 = keskmine ja 4 = suurepärane. Hinne 1 on hinnete 0 ja 2

vahepealne ja hinne 3 on hinnete 2 ja 4 vahepealne hinnang.

4. Kriteerium 5 hinnatakse skaalal 0 = mitterahuldav, 2 = keskmine ja 4 =

suurepärane. Vahepealseid hinnanguid ei ole.

5. Hindamise tulemusena koostab ettevõtlustoetuste osakonna töötaja taotluse

hindamisaruande, milles sisalduvad kõikide kriteeriumite hinded, taotluse

koondhinne ning põhjendused.

6. Rakendusüksus võib taotluse menetlemisse kaasata valdkondliku eksperdi,

kes hindab taotlust oma valdkonnas.

7. Taotluste lõplik hindamine toimub hindamiskomisjonis.

8. Hindamiskomisjon lähtub enda töös EISi poolt kinnitatud hindamiskomisjoni

töökorrast ja hindamismetoodikast.

9. Hindamiskomisjoni poolt taotluse hindamisel kujuneb iga valikukriteeriumi

hinne hindamiskomisjoni liikmete antud hinnete aritmeetilise keskmisena.

10. Taotluse koondhinne on viie kriteeriumi kaalutud keskmine hinne. Taotluse

koondhinne ja kriteeriumite hinded arvutatakse täpsusega kaks kohta peale

koma.

11. Taotlused rahuldatakse kuni taotlusvoorus ette nähtud eelarve

ammendumiseni.

12. Rahuldamisele kuuluvad nõuetele vastavaks tunnistatud taotlused, mis

käesoleva valikumetoodika punktis 2 toodud valikukriteeriumite alusel on

saanud koondhindeks vähemalt 2,50 ja iga punktis 2 toodud

valikukriteeriumi lõikes vähemalt 2,00.

13. Hindamiskomisjon teeb rakendusüksusele ettepaneku rahuldada taotlus

taotletud mahus, rahuldada taotlus taotletust väiksemas mahus või jätta

taotlus rahuldamata.

14. Hindamiskomisjon võib teha ettepaneku projektile täiendavate tingimuste

seadmiseks.

15. Hindamiskomisjon võib teha ettepaneku projekti osaliseks rahastamiseks,

kui:

a) toetust on taotletud tegevusele või kulude katteks, mis ei ole projekti

elluviimise seisukohast põhjendatud;

b) taotluse rahaline maht ületab rahastamise eelarve vaba jääki.

2. Taotluse hindamiskriteeriumid

1. projekti kooskõla valdkondlike arengukavadega, mõju rakenduskava

erieesmärgi ja meetme eesmärkide saavutamisele - 30% hindest

Hinnatakse projekti:

• kooskõla valdkondlike arengukavadega: „Eesti digiühiskonna arengukava 2030“

ja teiste arengudokumentidega

• projekti mõju meetme 21.1.2.2 „Digiriik“ sekkumise 21.1.2.21 „Digilahenduste

ja uuenduste väljatöötamine ja kasutuselevõtt erasektoris“ ning erieesmärgi iii

„VKEde kestliku majanduskasvu ja konkurentsivõime tõhustamine“ või meetme

21.1.3.1 „Ettevõtluskeskkonna arendamine, rahvusvahelistumise toetamine ja

investeeringute soodustamine“ sekkumise 21.1.3.14 „Ettevõtete

digitaliseerimisega seotud tegevuste toetamine (sh RTE)“ eesmärkide

saavutamisele;

Hinne Selgitus

4 • Projekt on väga hästi kooskõlas valdkondlike arengukavadega ning toetab

nendes seatud eesmärke.

• Projekt edendab digitaliseerimise ja andmepõhise majanduse arengut,

mille tulemusel tekib selge kasu kodanikele, ettevõtjatele,

teadusasutustele ja avaliku sektori asutustele.

• Projekti tulemustel on selge ja otsene mõju erasektori digilahenduste

arendamisele ja kasutuselevõtule.

• Projekt toetab VKEde kestlikku majanduskasvu ja konkurentsivõime

suurenemist, aidates kaasa ettevõtluskeskkonna arendamisele,

rahvusvahelistumisele ja investeeringute soodustamisele.

• Projekt edendab ettevõtete digitaliseerimist, reaalajamajanduse või

andmemajanduse arengut.

2 • Projekt on üldjoontes kooskõlas valdkondlike arengukavadega, kuid seos

konkreetsete eesmärkide või tegevussuundadega on kirjeldatud üldiselt.

• Projekt edendab digitaliseerimist ja andmepõhist majandust, kuid kasu

kodanikele, ettevõtjatele, teadusasutustele ja avaliku sektori asutustele on

kirjeldatud üldsõnaliselt.

• Projekti tulemustel on eeldatav mõju erasektori digilahenduste

arendamisele ja kasutuselevõtule, kuid ei ole selge, milliseid lahendusi ja

kui suures mahus rakendatakse.

• Projekt toetab VKEde konkurentsivõimet ja kestlikku kasvu, kuid seos

planeeritud tegevuste ja oodatavate äriliste mõjude (nt tootlikkus,

turulepääs, investeeringud) vahel ei ole piisavalt selge.

• Projekt aitab mõnevõrra kaasa ettevõtete digitaliseerimisele ning

reaalajamajanduse või andmemajanduse arengule, kuid eeldatav mõju ei

ole kirjeldatud piisavalt konkreetselt.

0 • Kooskõla valdkondlike arengukavadega puudub või ei ole selgelt esitatud.

• Puudub arusaadav selgitus, kuidas projekt toob kasu kodanikele,

ettevõtjatele, teadusasutustele või avalikule sektorile; mõju ei ole

määratletud.

• Projekt ei toeta erasektori digilahenduste arendamist ega kasutuselevõttu

või vastavad kirjeldused puuduvad.

• Panus VKEde konkurentsivõimesse ei ole nähtav. Projekt ei selgita, kuidas

tegevused toetavad VKEde kestlikku kasvu, tootlikkust,

rahvusvahelistumist või investeeringuid.

• Projekt ei aita kaasa ettevõtete digitaliseerimisele, reaalajamajanduse või

andmemajanduse arengule.

2. projekti põhjendatus – 20% hindest

Hinnatakse:

1) projekti eesmärgipüstitus on põhjendatud (eksisteerib probleem, kitsaskoht või

kasutamata arenguvõimalus);

2) projekti sekkumisloogika on arusaadav, mõjus (projektis ettenähtud tegevused

võimaldavad saavutada projekti eesmärgid ning planeeritud väljundid ja

tulemused parimal moel. Nende sidusus eesmärkidega ning mõjusus on

arusaadavad, võimalusel innovaatilisi lahendusi soosivad);

3) tegevuste ajakava on realistlik, arvestades mh tegevuste omavahelisi seoseid

ja ajalist järgnevust.

4 • Eesmärk on selge ja hästi põhjendatud. Projekt lahendab

konkreetset probleemi, mis on seotud riiklike kesksete lahenduste

kasutuselevõtuga või avaliku sektori valduses olevate andmete

väärindamisega. On selgelt kirjeldatud kitsaskoht või kasutamata

võimalus ning valitud lahendus aitab seda lahendada.

• Tegevused on loogilised ja toetavad eesmärki. Kavandatud tegevused

aitavad otseselt välja töötada ja praktikas rakendada

andmemajanduse kasutusjuhtu. Need vastavad ettevõtte

ärivajadustele ja on sisuliselt mõtestatud.

• Tulemus on praktiliselt rakendatav. Kasutusjuht viib reaalse

funktsionaalsuse, töövoo või teenuseni, mida ettevõte päriselt

kasutama hakkab. Lahendus parandab ettevõtte sisest või

ettevõtjate vahelist koostööd ning suurendab digivõimekust.

• Sekkumisloogika ja mõju on selgelt kirjeldatud. On arusaadav,

kuidas tegevused viivad valmis lahenduseni ja millist muutust see

loob (nt väiksem käsitöö, kiirem protsess, parem otsustamine, uued

ärivõimalused). Mõju on hästi põhjendatud.

• Ajakava on realistlik ja arvestab riske. Tegevused on loogilises

järjekorras, vajalikud eeltööd nt kaardistused on tehtud, kooskõlas

sõltuvustega ja ajaliselt teostatavad. On arvestatud riskide ja

võimalike viivitustega.

2 • Eesmärk on osaliselt selge ja põhjendatud. Probleem või kasutamata

võimalus on kirjeldatud, kuid põhjendus ei ole piisavalt veenev või

konkreetne. Ei ole lõpuni selge, kuidas valitud lahendus on seotud

riiklike kesksete lahenduste kasutuselevõtuga või avaliku sektori

valduses olevate andmete väärindamisega.

• Tegevused toetavad eesmärki vaid osaliselt. Osa tegevusi aitab

kasutusjuhtu luua või rakendada, ent kõigi tegevuste seos

ärieesmärkidega ei ole üheselt arusaadav. Mõni tegevus on

üldsõnaline või dubleeriv, mistõttu äriline/tehnoloogiline väärtus on

osaliselt tõendamata.

• Praktiline rakendatavus on osaline. On viiteid, et tekib reaalne

funktsionaalsus või töövoog, kuid kasutuselevõtu ulatus, valmisolek

ja vajalikud eeldused (sh rollid, vastutused, koolitus, toe korraldus)

ei ole piisavalt läbi mõeldud. Mõju koostööle ja digivõimekusele on

osaliselt põhjendatud.

• Sekkumisloogika ja mõju on osaliselt kirjeldatud. Projekti tulemuste

saavutamine ei ole kõikides etappides selge. Muutused (nt käsitöö

vähenemine, protsesside kiirenemine, otsustustoetus) on kirjeldatud

üldisel tasemel või ilma näitajate/sihtmõõdikuteta.

• Ajakava on osaliselt realistlik, kuid mitte täielikult läbimõeldud.

Tegevused on osaliselt loogilises järjekorras, kuid sõltuvused (nt

andmeallikad, riiklikud teenused, partnerite panus, testimine) ei ole

piisavalt kaardistatud. Riskide ja võimalike viivitustega on arvestatud

piiratult, mis seab teostatavuse kohati küsimärgi alla.

• 0 • Eesmärk on ebaselge või puudub. Ei ole arusaadav, millist probleemi

või kasutamata võimalust projekt lahendab. Puudub põhjendus,

kuidas lahendus seostub riiklike kesksete lahenduste

kasutuselevõtuga või avaliku sektori andmete väärindamisega.

• Tegevused ei toeta eesmärki. Tegevuste seos eesmärkide ja

tulemuste saavutamisega puudub või on vastuoluline. Kasutusjuht ei

ole määratletud või selle rakendamiseks vajalikud sammud

puuduvad.

• Praktiline rakendatavus puudub. Ei ole kirjeldatud, milline

funktsionaalsus, töövoog või teenus valmib ega kuidas lahendus

ettevõttes kasutusele võetakse.

• Sekkumisloogika ja mõju on kirjeldamata. Ei ole arusaadav, kuidas

tegevused viivad väljundite või tulemusteni ega milliseid

mõõdetavaid muutusi lahendus peaks looma.

• Ajakava on ebarealistlik või puudub. Tegevused ei ole ajastatud,

sõltuvused on arvesse võtmata ning riskide ja võimalike viivitustega

ei ole arvestatud.

3. Projekti kulutõhusus -20% hindest

Hinnatakse, kas projekti planeeritud eelarve on realistlik ja mõistlik ning kas on

selge, milliste arvutuste ja hinnangute alusel on eelarve kokku pandud

4 • Projekti eelarve sisaldab kõiki projekti elluviimise abikõlblikke kulusid ja on

põhjendatud, läbipaistev, detailine ning kuluefektiivne. Eelarve moodustab

ühtse terviku on seotud planeeritud tegevustega, kulud toetavad selgelt

projekti elluviimist.

• Kulud on realistlikud ning mõistlikud, sh vajalikud tegevuste elluviimiseks

ning tulemuste saavutamiseks.

• Eelarve koostamise põhimõtted on arusaadavad, toodud on arvutused ja

hinnangud kulude kohta.

2 • Projekti eelarve sisaldab peamisi abikõlblikke kulusid ning on seotud

planeeritud tegevustega, kuid eelarve ei ole piisavalt detailne ega

läbipaistev. Mõned kulud on esitatud üldiselt või nende eesmärk ei ole selgelt

kirjeldatud.

• Kulude seos tegevuste ja oodatavate tulemustega on osaliselt arusaadav.

Osa kulusid on põhjendatud, kuid kõigi kulude vajalikkust ei ole üheselt

selgitatud.

• Eelarve on üldjoontes teostatav, kuid kuluefektiivsus ja mõistlikkus ei ole

täielikult põhjendatud. Üksikute kulude osas esinevad mõningased

ebatäpsused, kuid see ei mõjuta projekti elluviimist.

0 • Projekti eelarve ei ole realistlik ega piisavalt põhjendatud. Eelarve ei vasta

projekti eesmärkidele ega sisule.

• Eelarve ei moodusta loogilist tervikut planeeritud tegevustega. Osa olulisi

kulusid puudub või on lisatud kulusid, mille seos projektiga ei ole selge ega

põhjendatud.

• Kulude vajalikkus ja mõistlikkus ei ole selgitatud ning eelarve koostamise

aluseks olevad arvutused või hinnangud puuduvad või on ebapiisavad.

• Ei ole arusaadav, kuidas esitatud eelarve võimaldab projekti ellu viia

kuluefektiivselt. Projekti rahalised eeldused ei ole usaldusväärsed.

4. Taotleja ja koostööpartneri(te) suutlikkus projekti ellu viia – 20% hindest

Hinnatakse, kas toetuse taotlejal (ettevõttel ja tema meeskonnal) on vajalik

kvalifikatsioon ja kogemused, õiguslikud, organisatsioonilised ja tehnilised eeldused

projekti elluviimiseks ning võimekus tagada projekti tulemuste kestlikkus ja

jätkusuutlikkus.

4 • Taotlejal on õiguslik alus arenduste tegemiseks sh andmete töötlemiseks, nt

vastavus GDPRile ning riiklikele andmekogude ja andmevahetuse nõuetele (nt

X-tee kasutus) ning tehniline võimekus (IT-lahendused, infrasturkutuur ja

infoturbe meetmed)

• Projekti meeskonnas (nii taotleja kui partner) on isikud, kellel on tugev

kompetents ja kogemus projekti valdkonnas. Meeskonna liikmed ja nende

rollid on läbimõeldud, meeskonnaliikmete kompetentsid toetavad projekti

elluviimist. Projektimeeskonda on vajaminevad teadmised ja kogemused

kaasatud parimal võimalikul viisil, mis tagavad projekti eduka ellu

rakendamise. Kaasatud testijad on asjakohased arendatava lahenduse

valideerimiseks ning nende rollid, panus ja testimise ulatus on

projektiplaanis selgelt esitatud.

• Partneri ja/või koostööpartneri roll projekti eesmärkide ja tulemuste

saavutamisel on selge. Partner ja/või koostööpartner osaleb projekti

tegevustes sisuliselt sh on osaline reaalajamajanduse lahenduse

arendamises või rakendamises.

• Taotleja ja partneri (olemasolul) finantsvõimekus (omavahendid või laen) on

väga hea. Taotlejal ja partneril on vahendid projekti omafinantseeringu

katmiseks ja hilisem võimekus arenduse/lahenduse/teenuse pakkumiseks.

• Riskide realiseerumisel on ettevõttel piisav puhver, et projekti tegevustega

jätkata ning riskide ilmnemine ei avalda tema tavapärasele äritegevusele

olulist mõju. Väljatöötatud tulemusi rakendatakse ka pärast projekti lõppu.

Ettevõtjal on selge plaan jätkutegevuste elluviimiseks.

2 • Taotlejal on projekti elluviimiseks vajalikud eeldused osaliselt olemas.

Taotlejal on olemas õiguslik alus andmete töötlemiseks, kuid vastavus

andmekaitse- ning riiklike andmekogude või turvalise andmevahetuse

nõuetele ei ole piisavalt selgelt kirjeldatud. Tehniline võimekus on olemas, kuid

IT‑lahenduste, infrastruktuuri ja infoturbe kirjeldused on osaliselt puudulikud

või ebapiisavad.

• Projektimeeskonnas (nii taotleja kui partner) on asjakohaste teadmistega

liikmed, kuid rollid ja vastutused ei ole täielikult selged ning meeskonna

kogemus ei kata kõiki projekti vajadusi. Kaasatud testijad on osaliselt

sobivad, kuid nende rollid, panus ja testimise ulatus ei ole projektiplaanis

piisavalt selgelt esitatud.

• Taotleja ja partneri (olemasolul) finantsvõimekus (omavahendid või laen) on

väga hea. Taotlejal ja partneril on vahendid projekti omafinantseeringu

katmiseks ja hilisem võimekus arenduse/lahenduse/teenuse pakkumiseks.

• Partneri või koostööpartneri roll projekti tegevustes on kirjeldatud, kuid

sisuline panus arendustegevustesse või lahenduse rakendamisse ei ole

täielikult selge ega piisavalt põhjendatud.

• Projekti tulemuste kestlikkus on kirjeldatud, kuid jätkutegevuste plaan ja

lahenduse edasine kasutamine ei ole piisavalt põhjendatud. Riskide

realiseerumisel võib taotleja suutlikkus projekti jätkata olla osaliselt piiratud.

0 • Taotlejal puuduvad või ei ole tõendatud projekti elluviimiseks vajalikud

eeldused. Õiguslik alus andmete töötlemiseks ja vahetamiseks on puudu või

ei ole usaldusväärselt kirjeldatud. Vastavus andmekaitse-, riiklike

andmekogude ning turvalise andmevahetuse (nt X‑tee) nõuetele ei ole

näidatud. Tehniline võimekus (IT‑lahendused, infrastruktuur, infoturve) ei ole

piisav või on kirjeldamata.

• Projektimeeskonna kompetents ja kogemus ei ole projekti elluviimiseks

piisavad. Rollid ja vastutused on ebaselged või puuduvad, ning meeskonna

koosseis ei kata projekti vajadusi. Kaasatud testijad ei ole sobivad arendatava

lahenduse valideerimiseks ja nende rollid, panus ning testimise ulatus ei ole

kirjeldatud.

• Taotleja ja partneri (partneri olemasolul) finantsvõimekus ei ole piisav, et

tagada projekti omafinantseerimine. Taotlejal ja partneril (partneri

olemasolul) puuduvad finantsvahendid või võimalused täiendavate

finantsvahendite kaasamiseks tegevuskavas ettenähtud investeeringute

teostamiseks ning projekti eesmärkide elluviimiseks ja tulemuste

jätkusuutlikkuse tagamiseks.

• Partneri ja koostööpartneri roll projekti eesmärkide ja tulemuste saavutamisel

on ebaselge või formaalne. Sisuline osalus arendustegevustes või lahenduse

rakendamises puudub või ei ole näidatud.

• Projekti tulemuste kestlikkus ja jätkusuutlikkus ei ole tagatud. Puudub usutav

plaan lahenduse kasutamiseks pärast projekti lõppu ning riskide

realiseerumisel ei ole taotlejal piisavat võimekust projekti jätkata ilma olulise

mõjuta tavapärasele äritegevusele.

5. Projekti kooskõla „Eesti 2035“ aluspõhimõtete ja sihtidega – 10 % hindest

Hinnatakse projekti kooskõla Eesti „2035” aluspõhimõtete ja sihtidega.

Hinnatakse strateegia Eesti 2035 aluspõhimõtete hoidmist ja sihtide saavutamist,

tasakaalustatud regionaalset arengut, soolist võrdõiguslikkust, võrdseid võimalusi,

ligipääsetavust ning keskkonna- ja kliimaeesmärke toetaval moel järgmiste

horisontaalsete näitajatega:

1) soolise võrdõiguslikkuse indeks – soolise aspektiga arvestamine on asjakohane, kui

projekti raames loodav lahendus on suunatud inimestele ja sellel võib olla erinev mõju

naistele ja meestele (näiteks ravimid, tervisediagnostika). Kui erinev mõju meestele ja

naistele on võimalik, siis tuleb digilahenduse loomisel hinnata soolise kallutatuse

võimalikke riske automatiseeritud otsustamise puhul ja neid vajadusel maandada.

Taotluses esitatud riskianalüüsis on kirjeldatud võimalikke algoritmilise kallutatuse riske

ja nende maandamisvõimalusi. Projekt panustab soolise võrdõiguslikkuse indeksisse.

Lisainfo: https://kompetentsikeskus.sm.ee/et/abiks-rakendajale/2021-2027/toetuse-

taotlejale-ja-saajale/digitooriist/kuidas-projektis-edendada-soolist-vordsust

2) hoolivuse ja koostöömeelsuse mõõdik – võrdse kohtlemise aspektiga arvestamine on

asjakohane, kui projekti raames loodav lahendus on suunatud inimestele ja selle mõju

erinevatele sotsiaalsetele rühmadele (nt eri vanuses, erivajadusega inimesed jt) võib

olla erinev. Kui erinev mõju inimestele on võimalik, siis tuleb digilahenduse loomisel

hinnata varjatud kallutatuse või võimaliku diskrimineerimise esinemise riske

automatiseeritud otsustusprotsessides ja neid riske vajadusel maandada. Taotluses

esitatud riskianalüüsis on kirjeldatud võimalikke algoritmilise kallutatuse riske ja nende

maandamisvõimalusi. Projekt panustab "hoolivuse ja koostöömeelsuse mõõdikusse"

3) ligipääsetavuse näitaja – kui projekti raames toimuv tegevus on mõeldud

kasutamiseks laiemale avalikkusele või, kui kasutajate seas võib olla erivajadusega

inimesi, siis peab olema tagatud ligipääsetavus nelja peamise erivajadusega (liikumis-,

nägemis-, kuulmis- ja intellektipuue) inimestele ning sellisel juhul panustab projekt

ligipääsetavuse mõõdikusse. Lisainfo: https://kompetentsikeskus.sm.ee/et/vordsed-

voimalused/ligipaasetavus/ligipaasetavuse-parandamine/ligipaasetavus-fuusilisele-

keskkonnale

4) väljaspool Harjumaad loodud sisemajanduse koguprodukt elaniku kohta Euroopa Liidu

27 keskmisest – ettevõte tegevus toimub väljaspool Harjumaad.

5) kasvuhoonegaaside netoheide CO2 ekvivalentides – panustatakse kasvuhoonegaaside

netoheide CO2 ekvivalenttonnides vähenemisse.

6) ringleva materjali määr.

4 Projekt panustab kahte või enamasse strateegia Eesti 2035 näitajasse.

2 Projekt panustab vähemalt ühte strateegia Eesti 2035 näitajasse.

0 Projekt ei panusta sisuliselt strateegia Eesti 2035 näitajatesse

Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutus Estonian Business and Innovation Agency Registrikood / Registry code 90006012 KMKR / VAT EE100698600

Sepise 7 11415 Tallinn ESTONIA

www.eis.ee [email protected] +372 672 9700

Sigrid Rajalo

Majandus- ja

Kommunikatsiooniministeerium

Suur-Ameerika tn 1

10122 Tallinn

[email protected] (kuupäev digiallkirjas) nr 11-4/26/1778

Ettevõtjate digitaliseerimise, reaalaja-majanduse lahenduste ja andmemajanduse

kasutusjuhtude arendamise toetuste hindamismetoodikate kinnitamine

Lugupeetud Sigrid Rajalo

30.01.2026. a jõustus majandus- ja tööstusministri määrus nr 2 „Ettevõtjate digitaliseerimise,

reaalajamajanduse lahenduste ja andmemajanduse kasutusjuhtude arendamise toetamine“

(edaspidi määrus). Toetuse eesmärk on soodustada reaalajamajanduse lahenduste

kasutuselevõttu ettevõtjate poolt ja hoogustada andmemajanduse valdkonna arengut.

Vastavalt määruse § 15 lg 4 koostab rakendusüksus valikukriteeriumite järgi hindamiseks

täpsema hindamismetoodika, mille kooskõlastab rakendusasutusega ning teeb selle

kättesaadavaks rakendusüksuse veebilehel enne taotlusvooru avamist. Määrus sätestab § 6 lg

1 punktides 2–4 nimetatud tegevuste elluviimiseks esitatud taotluste hindamise.

Palun kooskõlastada hindamismetoodikad:

1) Teg2 äriprotsesside digitaliseerimise ja automatiseerimise hindamismetoodika

2) Teg3 andmepõhise aruandluse ja andmevahetuse tarkvara hindamismetoodika

3) Teg4 andmemajanduse kasutusjuhu väljatöötamise ja rakendamise hindamismetoodika

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt)

Mari-Liis Küppar

juhatuse liige

Lisad:

1. Lisa 1 „Teg2 äriprotsesside digitaliseerimise ja automatiseerimise

hindamismetoodika.pdf“

2. Lisa 2 „ Teg3 andmepõhise aruandluse ja andmevahetuse tarkvara

hindamismetoodika.pdf“

3. Lisa 3 „Teg4 andmemajanduse kasutusjuhu väljatöötamise ja rakendamise

hindamismetoodika.pdf“

Kadrin Randpuu

teenuseomanik (toetused)

+372 5551 3827, [email protected]