Otsus

OTSUS

Vaidlustusasja number

31-26/304887

Otsuse kuupäev 19.03.2026

Vaidlustuskomisjoni liige Angelika Timusk

Vaidlustus Tänavapuhastuse Aktsiaseltsi vaidlustus Sillamäe

Linnavalitsuse riigihankes „Sillamäe linna territooriumite

hooldamine ja puhastamine“ (viitenumber 304887)

riigihanke alusdokumentidele

Menetlusosalised

Vaidlustuse läbivaatamine

Vaidlustaja, Tänavapuhastuse Aktsiaselts, esindaja

vandeadvokaat Kristina Uuetoa-Tepper

Hankija, Sillamäe Linnavalitsus, esindaja Tõnis Kalberg

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada Tänavapuhastuse Aktsiaseltsi vaidlustus ja kohustada Sillamäe

Linnavalitsust viima riigihanke alusdokumendid vastavusse õigusaktidega

ettenähtud nõuetega (v.a TK 2. jaotise p 3.6.4 ja TK 3. jaotise p-id 2.3 ning 2.4

konkreetse kellaajaga seotud põhjenduste ja Lepingu p 4.15 osas).

2. Mõista Sillamäe Linnavalitsuselt Tänavapuhastuse Aktsiaseltsi kasuks välja

lepingulise esindaja kulud 2640 eurot (käibemaksuta) tasutud riigilõiv 2560 eurot.

EDASIKAEBAMISE KORD

Halduskohtumenetluse seadustiku § 270 lg 1 alusel on vaidlustuskomisjoni otsuse peale

halduskohtule kaebuse esitamise tähtaeg kümme (10) päeva arvates vaidlustuskomisjoni otsuse

avalikult teatavaks tegemisest.

JÕUSTUMINE

Otsus jõustub pärast kohtusse pöördumise tähtaja möödumist, kui ükski menetlusosaline ei

esitanud kaebust halduskohtusse. Otsuse osalisel vaidlustamisel jõustub otsus osas, mis ei ole

seotud edasikaevatud osaga (riigihangete seaduse § 200 lg 4).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. 26.01.2025 avaldas Sillamäe Linnavalitsus (edaspidi ka Hankija) riigihangete registris avatud

hankemenetlusega läbiviidava riigihanke „Sillamäe linna territooriumite hooldamine ja

2 (13)

puhastamine“ (viitenumber 304887) (edaspidi Riigihange) hanketeate ja tegi kättesaadavaks

muud riigihanke alusdokumendid (edaspidi RHAD), sh RHAD Lisa 2 Hankelepingu projekt

Territooriumite hooldamine (edaspidi Leping) ja RHAD Lisa 1 Tehniline kirjeldus

Territooriumite hooldamine (edaspidi TK).

2. 19.02.2026 laekus Riigihangete vaidlustuskomisjonile (edaspidi vaidlustuskomisjon)

Tänavapuhastuse Aktsiaseltsi (edaspidi ka Vaidlustaja) vaidlustus RHAD-ile. 3. Vaidlustuskomisjon teatas 26.02.2026 kirjaga nr 12.2-10/31 menetlusosalistele, et vaatab

vaidlustuse läbi esitatud dokumentide alusel kirjalikus menetluses, tegi teatavaks otsuse

avalikult teatavaks tegemise aja ning andis täiendavate seisukohtade ja dokumentide

esitamiseks aega kuni 03.03.2026 ja neile vastamiseks 06.03.2026. Vaidlustuskomisjoni

määratud esimeseks tähtpäevaks esitas täiendavad seisukohad ja menetluskulude taotluse

Vaidlustaja. Teiseks tähtpäevaks täiendavad seisukohti ei esitatud.

Hankija 09.03.2026 esitatud arvamus on esitatud hilinemisega.

MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED

4. Vaidlustaja Tänavapuhastuse Aktsiaselts põhjendab vaidlustust järgmiselt.

4.1. Tänavate ja kergliiklusteede hooldusnõuded

4.1.1. Kergliiklusteeks on nii kõnnitee kui ka jalg- ja jalgrattatee. Vastavalt RHS § 87 lg 1 p-ile

1 tuleb tehniline kirjeldus koostada kasutades valdkonnas tegutsevale isikule arusaadavat

terminoloogiat ja täpsusastet. Ehitusseaduse (edaspidi EhS) § 97 lg 1 kohaselt tuleb tee ja tee

toimimiseks vajalikud rajatised hoida korras viisil, et need vastaksid nõuetele ning tagatud

oleksid tingimused ohutuks liiklemiseks. Teede seisundinõuded on kehtestatud EhS § 97 lg 2

alusel majandus- ja taristuministri 14.07.2015. a määrusega nr 92 „Tee

seisundinõuded“ (edaspidi Määrus 92), mis on teede hooldamise valdkonna põhiakt ja mida

tuleb vastavalt RHAD-ile Riigihankes ka järgida (TK lk 1).

4.1.2. Määruse 92 järgi eristatakse:

- seisunditaset, mis maanteede puhul sõltub liiklussagedusest ning tänavate puhul tänava liigist.

Kergliiklusteede osas mingeid seisunditasemeid ei eristata;

- seisundinõudeid. Kergliiklusteede puhul ei eristata seisundinõudeid mingite seisunditasemete

järgi;

- hooldustsüklit.

Määruses 92 puuduvad sätted, mis sõnaselgelt reguleeriksid kergliiklusteede puhul

hooldustsükleid väljaspool talvist aega. Tavapärane on kohaliku omavalitsuse poolt TK-s

konkreetse(te) hooldustsükli(te) (hooldustööde tegemise sageduse) kehtestamine, mis vastab

Määruse 92 lisale 3.

4.2. Talvised hooldusnõuded

4.2.1. TK 1. jaotise p 1.1 tabeli kohaselt on kergliiklusteedel talvisel ajal 3. seisunditase (kokku

maht 107 538 m², mis koosneb kõnniteedest (55 675 m²) ning jalg- ja jalgrattateedest (51 863

m²)). Ka TK 1. jaotise p-i 1.2.10 järgi tuleb tagada kõnni- ja jalgrattateedel 3. seisunditase.

TK lisa 1 tabelis 1 „Teede nimekiri ja tänavate nimetused ning tööalade mahud“ on toodud

kokku kõnniteed mahus 55 675 m², millel on 4. seisunditase (24 118 m²), 3. seisunditase

(29 961 m²) või 2. seisunditase (1596 m²). Seega on TK lisa 1 vastuolus TK 1. jaotise p-is 1.1

toodud tabeliga ja TK p-ga 1.2.10 osas, mis puudutab kõnniteedele kehtivaid seisunditasemeid.

4.2.2. RHAD-is puuduvad andmed, milline vahe on 2., 3. ja 4. seisunditasemega kõnniteede

3 (13)

hooldamise nõuetes talvisel ajal. Seega on TK ebaselge.

Teehoolduse valdkonnas tegutsevale isikule arusaadavalt tähendab

„seisunditasemete“ eristamine seda, et kehtivad erinevad nõuded, mida tuleb täita erineva aja

(hooldustsükli) jooksul. Määrus 92 ei kehtesta kõnniteedele mingeid erinevaid

seisunditasemeid ning vastavalt puuduvad ka erinevaid seisundinõuded ja hooldustsüklid.

Kõiki linnas, alevikus või alevis asuvaid kergliiklusteid, sh kõnniteid, hooldatakse talvisel

perioodil ühesuguse hooldustsükliga ning seisundinõuded on kõigile samad. Hankija väitel on

tal õigust kehtestada võrreldes Määrusega 92 kõrgemaid seisunditasemeid või kõrgemaid

seisundinõudeid, samas ei vasta Hankija küsimusele, milline vahe on hooldamise nõuetes

tulenevalt sellest, et Hankija on kehtestanud kõnniteedele erinevad seisunditasemed.

4.2.3. Määruse 92 järgi tuleb tagada seisundinõuete täitmine talvisel hooldusel vastavalt

hooldustsüklitele ehk ajaperioodil, mis algab libeduse tekkest või lumesaju või tuisu algusest

(§ 27 lg 2). Mida kõrgem on seisunditase, seda kiiremini tuleb tänavate puhul seisundinõuded

saavutada. Kergliiklusteedel ei ole Määruse 92 järgi erinevaid seisunditasemeid,

seisundinõudeid ega hooldustsükleid.

Ilmselt on Hankija soovinud kergliiklusteede osas kehtestada midagi erinevat võrreldes

Määrusega 92, kuid RHAD on lubamatult ebaselge küsimuses, mida tähendab hooldusnõuete

ja nende täitmiseks oleva aja osas see, et kõigil kergliiklusteedel (nii kõnniteedel kui ka jalg- ja

jalgrattateid) on 3. seisunditase.

4.2.4. Hankija on selgitanud, et haljasalade koosseisus olevate kõnniteede maht on esitatud TK

lisa 1 tabelis 2. Vastavalt TK 2. jaotise p-idele 3.6.2 ja 3.6.2.2 (lk 11) tuleb haljasaladel olevate

jalakäijate teedel ja kõnniteedel teostada talihooldust vastavalt Määruse 92 nõuetele.

Tulenevalt TK 2. jaotise p-idest 3.6.2 ja 3.6.2.2 tuleb osade TK lisa 1 tabelis 2 toodud

kergliiklusteede puhul järgida Määruse 92 nõudeid, samas nähtuvalt TK lisa 1 tabelist 2 on

kõigil seal toodud jalg- ja jalgrattateedel (kokku 51 863 m²) 3. seisunditase ning sama tuleneb

ka TK 1. jaotise p-s 1.1 tabelist (lk 3). Seega on RHAD vastuoluline.

4.2.5. Määruse 92 nõuete järgi ei ole kergliiklusteedel erinevaid seisunditasemeid ega

hooldusnõudeid. Vaidlustajale ei ole arusaadav, miks konkreetselt haljasaladel asuvatel

kergliiklusteedel on asjakohane Määruse 92 järgsete nõuete täitmine, mujal aga mitte. Objektid

ei erine kasutuse poolest.

4.3. Talviste hooldusnõuete täitmise võimatus

4.3.1. Määruse 92 § 27 lg 2 kohaselt algavad kõigi talviste hooldustööde tegemise ajad

(hooldustsüklid) libeduse tekkest või lumesaju või tuisu algusest ning nende jooksul tuleb

tagada vastavus seisundinõuetele. Libedus võib tekkida, samuti lumesadu või tuisk alata

mistahes ajal. Seega ei ole võimalik teostada hooldustöid mingiks konkreetseks kellaajaks – nt

kui lund hakkab sadama kl 6.45, siis ei ole võimalik tagada kõigil 4. seisunditasemega tänavatel

seisundinõuded 15 minuti jooksul ehk kl 7.00-ks. Määruse 92 järgi on 4. seisunditaseme puhul

hooldustsükli ajaks 2 tundi, 2. seisunditaseme puhul on lumetõrje teostamise aeg 12 tundi.

4.3.2. Hankija on kehtestanud RHAD-is talviste hooldustööde puhul hulgaliselt objekte, mille

puhul on nõutav, et tööd oleks teostatud konkreetseks kellaajaks. Kõik need tingimused on

õigusvastased põhjusel, et neid ei ole võimalik täita.

Hankija on küsimustele antud vastustes leidnud, et juhul, kui libedus tekib või lund hakkab

sadama vahetult enne määratud kellaaega, siis tuleb lähtuda Määrusest 92. See ei nähtu

RHAD-ist. Lisaks teatud objektidele (nt pingid, jalgrattahoidjad jmt) Määrus 92 üldse ei

kohaldu ehk hooldustsükkel peaks olema kehtestatud RHAD-is.

4.3.3. Olukorras, kus mingeid muutusi linnaruumis ei ole (libedust ei ole tekkinud, lund ei ole

4 (13)

sadanud), ei ole mingit vajadust teha vastavalt libeduse- ja/või lumetõrjet. Ebavajalike tööde

nõudmine on õigusvastane.

4.3.4. TK 1. jaotise p-id 1.2.15, 1.2.16 ja 1.2.17

Tööde konkreetseks kellaajaks teostamine on võimatu.

Hooldustsükkel ei saa olla null (ehk seisundinõuded peavad olema tagatud kogu päeva vältel,

24/7). Nõue „kogu päeva vältel jooksvalt“ on vastuolus samas punktis toodud nõudega, et

puhastatud peavad olema igal päeval konkreetseks kellaajaks.

TK 1. jaotise p 1.2.15 on vastuolus ka TK 1. jaotise p-ga 1.3.1, mis nõuab bussipeatustes talviste

hooldustööde teostamist „vastava seisunditaseme hooldustsükliks ettenähtud aja

jooksul“ (mitte igal päeval konkreetseks kellaajaks või jooksvalt kogu päeva vältel). Hankija

peab kehtestama hooldustsükli, mis hakkab kulgema hooldustööde teostamise objektiivsest

vajadusest lähtuvalt ehk libeduse tekkest ja lume või tuisu algusest.

4.3.5. TK 1. jaotise p 1.2.18

Tööde konkreetseks kellaajaks teostamine on võimatu.

Arusaamatuks jääb, milliste objektide puhul p 1.2.18 kehtib. Võrdluses TK 1. jaotise p-is 1.1

toodud tabeliga peaks vastav tingimus käima kõigi Riigihanke mahus olevate tänavate,

kergliiklusteede, treppide, parklate jne kohta, mis on ilmselgelt vastuolus RHAD-i

tingimustega, mille kohaselt tuleb lähtuda tänavate puhastamisel Määrusest 92 jne.

4.3.6. TK 4. jaotise p 1.2.7

Tööde konkreetseks kellaajaks teostamine on võimatu.

Võimatu on ka nõue, et töövõtja hoiaks jalgteed „puhastatud korras ja mittelibedatena“,

Töövõtja saab neid objekte puhastada, tõrjuda libedust lume sadamise ja/või libeduse tekkimise

järel ning seda mõistliku aja jooksul (hooldustsükli vältel).

4.3.7. TK 1. jaotise p 1.4.2

Tingimus, mis nõuab hooldustööde tegemist olukorras kus selleks puudub objektiivne vajadus

(lund ei ole sadanud, ei ole midagi pinkidelt, väikevormidelt ära pühkida), ei ole õiguspärane.

4.3.8. TK 1. jaotise p 3.6.4

Tööde konkreetseks kellaajaks teostamine on võimatu.

4.3.9. TK 3. jaotise p 2.3

Tööde konkreetseks kellaajaks teostamine on võimatu.

Võimatu on nõue, et töövõtja hoiaks pingid ja jalgrattahoidjad talvisel ajal lumevabana.

Töövõtja saab neid objekte puhastada lume sadamise järel ning seda mõistliku aja jooksul

(hooldustsükli vältel). Tingimus, mis nõuab hooldustööde tegemist olukorras, kus selleks

puudub objektiivne vajadus (lund ei ole sadanud, ei ole midagi pinkidelt, jalgrattahoidjatelt,

teedelt ära pühkida, teedel ei ole tekkinud libedust, mida tõrjuda), ei ole õiguspärane.

4.4. Suvised hooldustööd

4.4.1. TK 2. jaotise p 2.1 ja p 2.2.6 on vastuolus.

4.4.2. Igapäevaselt kogu Riigihanke objektil (vt TK 2. jaotise p 2.1 tabelit) puhastustööde

tegemine ei ole realistlik (arvestades Hankijal eeldatavalt lepingu täitmiseks planeeritud rahalisi

vahendeid) ega ka objektiivselt vajalik ning on seega õigusvastane.

4.4.3. TK 2. jaotise p 3.5

Lehtede puudumise tingimuste täitmine on objektiivselt võimatu, objektiivselt võimatu on ka

tagada mistahes ajahetkel haljasaladel, sh nendel olevatel teedel prügi, tolmu ja mustuse

5 (13)

puudumine.

Väljaspool talvist hooaega (mil hooldustsüklid on seotud libeduse tekke või lumesaju või tuisu

algusega) on Määrusega 92 nähtud ette tänavate hooldamine teatud sagedusega ning mida

kõrgem on seisunditase, seda tihedamini tuleb hooldustöid teha. Mõistlik ja põhjendatud oleks

ka sügisese hoolduse puhul kehtestada kas hooldustööde (teede puhastamise, lehtede

koristamise) sagedus vastava 3-kuulise perioodi jooksul või sarnaselt kevadkoristusega

kehtestada kuupäevad, milliseks peavad tööd olema tehtud.

4.4.4. TK 4. jaotise p 1.2.8

Paakunud lume eemaldamine ja jääpurustamine mehhaaniliselt ei ole võimalik põõsaid

kahjustamata. Samuti saab taimede vahetus läheduses jää lõhkumisel kahjustada taimestiku

maapinna lähedane juurestik. Nõutud tingimuste täitmine hävitab haljastuse, mille töövõtja

peaks seejärel oma kulul taastama (vt Lepingu p 4.18) (vastuolu RHS §-ga 3).

4.5. Õigusvastased Lepingu tingimused

4.5.1. Lepingu p-i 4.15 järgi on töövõtjal järgmine kohustus: Täieliku ja tingimusteta varalise

vastutuse kandmine Tööde Lepingu tingimustele mittevastavuse tõttu Tellijale või kolmandale

isikule tekkinud kahju eest.

Lepingu p 11.6: Töövõtja hüvitab Tellijale Töövõtjal lasuvate kohustuste täitmata jätmise või

mittenõuetekohase täitmise tõttu tekkinud kahju täies ulatuses.

Tegemist on töövõtjat põhjendamatult kahjustavate tingimustega. VÕS § 115 lg 1 järgi ei või

võlausaldaja (tellija) nõuda kahju hüvitamist, kui võlgnik (töövõtja) kohustuse rikkumise eest

ei vastuta või kui kahju ei kuulu seadusest tulenevalt muul põhjusel hüvitamisele. VÕS § 139

lg 1 kohaselt juhul, kui kahju tekkis osaliselt kahjustatud isikust tulenevatest asjaoludel või ohu

tagajärjel, mille eest kahjustatud isik on vastutav, vähendatakse kahjuhüvitist ulatuses, milles

need asjaolud või oht soodustasid kahju tekkimist.

4.5.2. Lepingu p 11.4: Tööde tegemise ajal kannab juhusliku hävimise või kahjustamise riisikot

Töövõtja. Töövõtjal ei ole õigust nõuda tasu Tööde eest, mis on hävinud või kahjustunud enne

nende vastuvõtmist Tellija poolt. Töö juhusliku hävimise või kahjustumise riisiko läheb üle

Tellijale Tööde vastuvõtmisel Tööde üleandmise ja vastuvõtmise aktis märgitud kuupäevast

alates.

Lepingu alusel tuleb teostada jooksvalt hooldustöid ning seda tellijale kuuluval või tellija

hallataval avalikus linnaruumis, millele on igaühel ligipääs 24/7. Tegemist ei ole olukorraga,

kus töövõtja peaks lepingu täitmiseks „valmistama“ mingi asja, hoidma ja valvama seda ning

andma lõpuks üle (valmis asja) otsese valduse, mille kohta allkirjastatakse akt ning sellega

läheks üle ka juhusliku kahjustumise ja hävimise riisiko. Seega on asjakohane VÕS § 640 lg 2

esimene lause, mille järgi töövõtja kannab juhusliku kahjustumise ja hävimise riisikot kuni töö

valmimiseni. Ebamõistlikult töövõtjat kahjustav on tingimus, mille järgi juhul, kui teenust on

küll osutatud (hooldustööd teostatud, kuid nt mõni prügikast, pargipink, mänguväljaku

atraktsioon, liiklusmärk vmt (enne järgmisel kuul vastava kuu kohta akti allkirjastamist) uuesti

lõhutud, soditud vmt), siis töövõtja ei saagi tasu.

4.5.3. Lepingu p-i 11.7 kohaselt on Hankijal õigus tööde Lepingu tingimustele mittevastavuse

korral nõuda ja töövõtjal on kohustus maksta leppetrahve mh järgmiselt:

• 250 eurot iga rikkumise, sh iga tähtaega ületava päeva eest, iga objekti eest eraldi, mille

osas ei ole nõudeid täidetud (alap 11.7.2);

• 250 eurot iga liiklusohtliku koha kohta (alap 11.7.3);

• 250 eurot iga nõuetele mittevastava ristmiku kohta (alap 11.7.4);

• 250 eurot iga nõuetele mittevastava ülekäiguraja kohta (alap 7.11.5);

6 (13)

• 250 eurot iga nõuetele mittevastava bussipeatuse kohta (alap 7.11.6).

Leppetrahvi rakendamise alused peavad olema määratletud selgelt. Hankija kehtestatud

sanktsioonid peavad olema asjakohased ja põhjendatud ega tohi olla rikkumisega võrreldes

ebaproportsionaalselt karmid. Seejuures ei ole põhjendatud mittevastavuse tuvastamise korral

teha absoluutsummades mahaarvamisi, kui seejuures ei arvestata mittevastavuse sisu ja ulatust

(mitteoluline, väiksemahuline mittevastavus). Vaidlustaja on seisukohal, et viidatud

leppetrahvide alustest on ilmne, et ühtegi olulist asjaolu arvesse ei võeta.

4.5.4. Lepingu alap 11.7.3 on põhjendamatult ebaselge, kuivõrd leppetrahvi määramise aluseks

on see, et esineb „liiklusohtlik“ koht.

4.5.5. Lepingu p 11.11: Kui Töövõtja on rikkunud Lepingust tulenevaid kohustusi rohkem kui

ühel korral kuus ja ei kõrvalda puuduseid määratud tähtajaks, on Tellijal õigus Leping

ühepoolselt üles öelda ja/või nõuda leppetrahvi 10% Lepingu kogumaksumusest.

Lepingu p 16.2: Tellijal on õigus Leping erakorraliselt igal ajal lõpetada, kui Töövõtja rikub

Lepingut oluliselt ning ei kõrvalda rikkumist Tellija poolt talle selleks kirjalikult taasesitatavas

vormis antud mõistliku tähtaja jooksul.

Lepingu lõpetamine on kõige enam töövõtjat kahjustav õiguskaitsevahend, mistõttu ei või olla

ebaselgust, millal ning milliste võimalike täiendavate tagajärgedega saab Hankija seda

rakendada. Võimalik ei ole teha vahet, millal saab Lepingu lõpetamise aluseks olla p 16.2

(millisel alusel lõpetamisega ei kaasne leppetrahvinõuet) ja millal p 11.1 (millisel alusel

lõpetamisel kaasneb väga suur leppetrahv – 10 % kogu Lepingu hinnast). Vaidlustaja on

seisukohal, et Lepingu lõpetamine ja vähemalt 290 000 euro suurune leppetrahv põhjusel, et

mistahes lepingulisi kohustusi on mistahes ulatuses rikutud ühes kuus 2 korda, on

ebaproportsionaalne tingimus.

4.6. Vaidlustaja täiendas 03.03.2026 oma seisukohti järgnevalt.

4.6.1. Vaidlustaja väitele, et TK lisa 1 on vastuolus TK 1. jaotise p-s 1.1 toodud tabeliga ja TK

p-iga 1.2.10 osas, mis puudutab kõnniteedele kehtivaid seisunditasemeid, on Hankija jätnud

vastamata.

4.6.2. Vaidlustaja väitele, et RHAD-is puuduvad andmed, milline vahe on kõnniteede

hooldamisel sõltuvana sellest, kas kõnniteel on 2., 3. või 4. seisunditase ? on Hankija jätnud

vastamata.

4.6.3. Vaidlustaja ei ole väitnud, et kergliiklusteele ei või kehtestada seisunditasemeid. Vaidlus

on selles, et RHAD-i järgi on kergliiklusteedel mitu erinevat seisunditaset, kuid Määruse 92

järgi ei ole kergliiklusteedel erinevaid seisunditasemeid ning ka RHAD-st ei tulene, milline

vahe on kergliiklusteede hooldamisel sõltuvana Hankija kehtestatud seisunditasemest.

4.6.4. Vaidlust ei ole selles, et Hankija võib kehtestada võrreldes Määrusega 92 täiendavaid

nõudeid, kehtestatust kõrgemat seisunditaset või kõrgemaid seisundinõudeid, sh lühendada

hooldustsükli aegasid. Probleem on selles, et RHAD-ist ei nähtu, mida tuleb siis töövõtjal teha

Lepingu täitmise käigus erinevalt võrreldes sellega, mida näeb kergliiklusteede talvisel

hooldusel ette Määrus 92. RHAD-is puuduvat infot ei sisalda ka Hankija viidatud Sillamäe

Linnavolikogu 28.06.2018. a määrus nr 18 „Elutähtsa teenuse kirjeldus ja elutähtsa teenuse

toimepidevuse nõuded kohaliku tee sõidetavuse tagamisel“ (edaspidi Määrus 18).

4.6.5. Vastavalt Määruse 18 § 5 lg-le 1 kohaldub määrus üksnes erandlikes olukordades

(hädaolukorras või muus sarnases olukorras, kus teede hooldaja ei ole võimeline osutama

teenust tasemel, mis tagab Sillamäe linnas kohalike teede võrgu toimimise ning tingimused

7 (13)

ohutuks liiklemiseks (vt määruse 18 § 3 lg 1)). Määrus 18 reguleerib erandlikus olukorras

üksnes 8 konkreetse tänava kõnniteedel nõutava taseme saavutamist. Vastavalt Määruse 92

lisale 10 on linnas lume- ja libedusetõrjeks kehtiv tavapärane hooldustsükkel 8 tundi ehk

sisuliselt ei tulene Määrusest 18 muud kui see, et isegi hädaolukorras vms sarnases olukorras

tuleb järgida Määruse 92 järgseid hooldustsükleid ning seda ainult 8 konkreetse kõnnitee osas.

4.6.6. TK 2. jaotise p-d 3.6.2 ja 3.6.2.2 ning TK 1. jaotise p 1.1 tabel (lk 3) ja lisa 1 tabel 2 on

vastuolus selles, kas haljasaladel olevatel jalakäijate teedel ja kõnniteedel tuleb teostada

talihooldust vastavalt Määruse 92 nõuetele või mingite muude nõuete järgi.

Hankija on jätnud vaidlustusele selles osas vastamata.

4.6.7. Täitmiseks on võimatud RHAD-i tingimused, mis nõuavad talihoolduse teostamist

konkreetseks kellaajaks. Hankija vastusest ei nähtu, kuidas on objektiivselt võimalik teostada

lume- ja libedusetõrjet konkreetseks kellaaegadeks olenemata sellest, millal lund hakkab

sadama või libedus tekib. Ekslik on Hankija arvamus, et tingimusi on võimalik täita tööde

„mõistlikult“ etteplaneerimisega. Põhjendatud ei ole nõuda talihoolduse teostamist mingiks

konkreetseks kellaajaks.

4.6.8. Määrus 92 ei rakendu pinkidele, jalgrattahoidjatele jmt-le – seega ei piisa üksnes

kellaajalise nõude eemaldamisest, kehtestada tuleb ka hooldustsükkel.

4.6.9. RHAD-is on vastuolud osas, milles on nõutud hooldustööde teostamist kogu päeva vältel

jooksvalt või hooldatavate objektide hoidmist pidevalt mingis seisundis (sh prügi, tolmu ja

mustuse vabana), lisaks nõudes samaaegselt hooldamist konkreetseks kellaajaks või veel ka

lähtudes Määruse 92 hooldustsüklitest.

Hankija on jätnud sisuliselt vaidlustusele vastamata.

4.6.10. Arusaadav ei ole, mida peaks järeldama Hankija seisukohast, et hooldusnõuet „kogu

päeva vältel jooksvalt“ või „pidevalt“ mingis seisundis hoidmist ei tule tõlgendada „absoluutse

ja hetkepõhise kohustusena“. Talihoolduse puhul täidetakse seisundinõuded ettenähtud aja

jooksul (mitte ei hoita objektide vastavust seisundinõuetele pidevalt ega teostata hooldustöid

kogu päeva vältel (24/7)).

4.6.11. Põhjendamatu on nõuda hooldustööde teostamist, kui selleks puudub objektiivne

vajadus.

Hankija on jätnud selles osas vaidlustusele vastamata.

4.6.12. TK 1. jaotise p 2.1 (tabel) ja p 2.2.6 on vastuolus osas, mis puudutab hooldustööde

tegemise sagedust.

Hankija on jätnud vaidlustusele selles osas vastamata.

4.6.13. TK 1. jaotise p 2.2.6 on põhjendamatu, kuivõrd selle kohaselt tuleks suvisel perioodil

kogu Riigihanke objekti hooldada iga päev, mis ei ole aga realistlik ega objektiivselt vajalik

ning eeldatavalt puuduvad Hankijal sellistel tingimustel teenuse ostmiseks vajalikud rahalised

vahendid.

Hankija on jätnud selles osas vaidlustusele vastamata.

4.6.14. TK 4. jaotise p 1.2.8 on põhjendamatu, kuivõrd nõutud tingimuste täitmine hävitab

haljastuse, mille töövõtja peaks seejärel oma kulul taastama.

Hankija on jätnud selles osas vaidlustusele vastamata.

4.6.15. Hankija ei ole vastanud vaidlustusele seoses Lepingu p-idega 4.15, 11.6, 11.4 ja 11.7.

Hankija on jätnud sisuliselt vastamata ka vaidlustusele seoses Lepingu p-idega 11.11 ja 16.2,

8 (13)

kuivõrd küsimuseks ei olnud leppetrahvi suurus (10%), vaid see, et pole arusaadav, millal

rakendub 6.11.1 ja millal p 16.2.

5. Sillamäe Linnavalitsus vaidleb vaidlustusele vastu.

5.1. Hankija on esitanud oma seisukohad ja arvamused 13.02.2026 vastustena Tänavapuhastuse

Aktsiaseltsi poolt 9.02.2026 teabevahetuse kaudu esitatud küsimustele.

5.2. Hankija juhib tähelepanu, et tööde teostamisel ja teenuse osutamisel tuleb muude

õigusaktide kõrval juhinduda ka Määrusest 18, mis määratleb asjaolud, millal loetakse kohaliku

tee sõidetavuse tagamise teenus elutähtsaks teenuseks kohalike teede korrashoiu teostamises ja

tööde teostamise prioriteetsed piirkonnad linnas ning tähtajad, mis peavad tagama Sillamäe

linnas kohalike teedevõrgu toimimise ning tingimused ohutuks liiklemiseks. Samuti sätestab

Määrus 18 täiendavad tingimused ja nõuded, sh millal loetakse teeettevõtja osutatav elutähtis

teenus katkenuks.

5.3. RHAD-i koostamisel on lähtutud RHS §-i 3 üldpõhimõtetest, hankelepingu esemest,

avalikust huvist ning liiklusohutuse tagamise kohustusest ning kohaliku omavalitsuse

vastutusest avaliku ruumi korrashoiu eest. Kõik vaidlustatud tingimused on seotud

hankelepingu esemega ning on vajalikud teenuse kvaliteedi ja ohutuse tagamiseks.

5.4. Kergliiklusteede hooldustase

5.4.1. Hankija on nõus, et kergliiklusteede hooldusel tuleb juhinduda Määrusega 92 sätestatud

miinimumnõuetest. Kehtestatud nõuded on täidetavad tavapärase talihoolduse korral ja ei eelda

erakorralisi tehnilisi vahendeid. Tegemist ei ole RHS §-i 3 rikkumisega ega konkurentsi

põhjendamatu piiramisega.

5.4.2. Tulenevalt Määrusest 92 võib tee omanik liikluskoormuse muutusest, piirkonna

vajadusest või kohaliku omavalitsuse huvist lähtudes rakendada tee seisundile täiendavaid

nõudeid, kehtestatust kõrgemat seisunditaset või kõrgemaid seisundinõudeid, sh lühendada

Määruse 92 §-is 27 käsitletud hooldustsükli aegasid. Kergliiklusteede hooldusel tuleb mh

juhinduda Määruses 92 ja Määruses 18 sätestatud nõuetest ning tähtaegadest.

5.5. Kellaaeg 07:00 / 08:00 nõue

RHAD-is sätestatud nõue tagada teatud seisund tööpäeva alguseks on eesmärgipõhine

kvaliteedinõue, mis ei välista Määruses 92 sätestatud reageerimisaegade kohaldamist.

Tegemist ei ole ebaproportsionaalse ega võimatu kohustusega, vaid teenuse planeerimise ja

korraldamise nõudega, mis eeldab tööde mõistlikku etteplaneerimist vastavalt ilmastikuoludele

ja tegelikule olukorrale. Nõuet tuleb tõlgendada koostoimes Määruse 92 sätetega, arvestades

seal sätestatud hooldustasemeid ja reageerimisaegu. Nõue täpsustab teenuse kvaliteedieesmärki

kohaliku omavalitsuse vastutusest ja avalikust huvist lähtudes.

5.6. Sõnastused „pidevalt“, „kogu päeva vältel“, „alati korrektne“

Tegemist on teenuse kvaliteedinõuete kirjeldustega, mille eesmärk on tagada avaliku ruumi

korrashoid kogu hooldusperioodi vältel. Neid sõnastusi ei tule tõlgendada absoluutse ega

hetkepõhise kohustusena, vaid mõistliku ja professionaalse teenuse osutamise standardina,

arvestades ilmastikuolusid ning tööde korraldamise praktilisi võimalusi.

5.7. Leppetrahv 10%

Hankija märgib, et leppetrahvi kohaldamine ei ole automaatne. Leppetrahvi kohaldatakse, kui

tegemist on korduvate rikkumistega ja muud meetmed ei anna tulemust. Sanktsiooni eesmärk

on tagada lepingu nõuetekohane täitmine ja avalike teenuse toimepidevus.

9 (13)

Arvestades lepingu eset ja avalikku huvi, ei ole leppetrahvi regulatsioon ebamõistlik ega

RHS §-iga 3 vastuolus.

VAIDLUSTUSKOMISJONI PÕHJENDUSED

6. Vaidlustus on osaliselt laialivalguv ja konkreetsete, väidetavalt õigusvastaste RHAD-i

punktidega raskesti seostatav. Vaidlustuskomisjonile arusaadavalt on vaidlus kokkuvõtlikult

järgmistes RHAD-i punktides/tingimustes:

1) TK lisa 1 vastuolu TK 1. jaotise p-is 1.1 toodud tabeliga ja TK p-iga 1.2.10 kõnniteedel

kehtivate seisunditasemete osas;

2) ebaselgus - puuduvad andmed, mis vahe on kõnniteede hooldamise nõuetel 2., 3. ja 4.

seisunditasemel;

3) ebaselgus – mida tähendab, et kõigil kergliiklusteedel on 3. seisunditase;

4) vastuolu - TK 2. jaotise p-id 3.6.2 ja 3.6.2.2 ja TK lisa 1 tabel 2 (kas kohaldub Määrus

92 või 3. seisunditase);

5) arusaamatus – miks haljasaladel asuvatel kergliiklusteedel on asjakohane Määrus 92,

kuid mujal mitte;

6) TK 1 jaotise p-id 1.2.15, 1.2.16, 1.2.17, 1.2.18, TK 2. jaotuse p 3.6.4 (Vaidlustaja on

ekslikult viidanud 3. jaotisele), 4. jaotise p 1.2.7 ning 3. jaotise p-id 2.3 ja 2.4 –

konkreetseks kellaajaks tööde teostamine on võimatu;

7) lisaks alapunktis 6 esitatud konkreetse kellaaja võimatuse etteheitele, mis on kõikidele

viidatud TK p-idele ühine, on eraldi etteheited:

a. TK 1. jaotise p-id 1.2.15, 1.5.16, 1.2.17, 1.4.2, TK 2. jaotise p 3.5.3 ja 3.5.11

kasutavad lubamatult sõnastust „pidevalt“, „kogu päeva vältel“, “vajadusel

täiendavalt“, „alati korrektne“;

b. TK 1. jaotise p-id 1.2.15, 1.5.16, 1.2.17, 1.2.18, 1.4.2, 2.2.6 ja 2.2.7, TK 2.

jaotise p 3.2.12 ja TK 3. jaotise p-id 2.3, 2.4 ja 3.6.4 sätestavad ebavajalikku

töömahu (iga päev/kord ööpäevas);

c. TK 1 jaotise p 1.2.15 on vastuolus TK 1. jaotise p-iga 1.3.1;

d. TK 1. jaotise p-i 1.2.18 puhul jääb arusaamatuks, milliste objektide puhul kehtib

p 1.2.18;

e. TK 4. jaotise p-is 1.2.7 on võimatu nõue (jalgteid ei saa hoida „puhastatud korras

ja mittelibedatena“);

f. TK 3. jaotise p-is 2.3 on võimatu nõue (lumevabana hoidmise kohus).

8) TK 2. jaotise p-i 3.5 täitmine on objektiivselt võimatu;

9) TK 4. jaotise p-i 1.2.8 täitmine hävitab haljastuse;

10) Lepingu p-id 4.15 ja 11.6 õigusvastased, kuna kahju hüvitamist ei saa nõuda, kui

töövõtja ei vastuta kohustuste rikkumise eest;

11) Lepingu p 11.4 on ebamõistlikult töövõtjat koormav;

12) Lepingu p 11.7 (alap-id 11.7.2-11.7.6) on õigusvastane, kuna arvesse ei võeta ühtegi

olulist asjaolu;

13) ebaselgus - Lepingu alap 11.7.3: mida tähendab „liiklusohtlik koht“;

14) arusaamatus - Lepingu p-ist 11.11 ei ole võimalik vahet teha, millal on Lepingu

lõpetamise aluseks 16.2 või millal 11.11.

7. Kahtlemata on hankijal vabadus määratleda ise hankelepingu ese ning hankemenetluse

läbiviimise tingimused ja pakkumust ei peagi saama esitada kõik turul vastavas valdkonnas

tegutsevad isikud, kuid oma vajaduste kirjeldamisel peab hankija lähtuma riigihanke

korraldamise üldpõhimõtetest, sh RHS § 3 p-idest 1 ja 2, mille kohaselt peab hankija tegutsema

läbipaistvalt, kontrollitavalt ja proportsionaalselt ning jälgima, et kõik isikutele seatavad

kriteeriumid (kaasa arvatud hankelepingu esemele esitatavad tehnilised tingimused ja

hankelepingu tingimused) oleksid riigihanke eesmärgi suhtes proportsionaalsed, asjakohased ja

10 (13)

põhjendatud ega tekitaks objektiivselt põhjendamatuid takistusi riigihangete avamisel

konkurentsile (RHS § 88 lg 7). Ei saa olla vaidlust, et Hankija lähtub riigihanke välja

kuulutamisel enda vajadustest ning vaidlustuskomisjon saab sekkuda vaid juhul, kui hankija

kehtestatud tingimused on ilmselgelt asjakohatud, meelevaldsed või vastuolus RHS §-is 3

kehtestatud riigihanke korraldamise üldpõhimõtetega.

Hankija õigus hankelepingu eseme kirjeldamisel (erinevate tingimuste kehtestamisel) ei ole

siiski piiramatu ja ta peab hiljemalt vaidlustusmenetluses esitama põhjendused selle kohta, et

esitatud TK ja Lepingu tingimused on selged ja vajalikud – läbipaistvad, riigihanke eesmärgi

suhtes proportsionaalsed, asjakohased ja põhjendatud. Hankija ei tohi hankeeset silmas pidades

seada tingimusi, mis on ilma mõistliku põhjenduseta piiravad, arusaamatud või mis on

üksteisega vastuolus.

8. Käesolevas vaidlustusmenetluses on oluline märkida, et Hankija asus ennast sisuliselt

distantseerima esitatud vaidlustusest, esitades 20.02.2026 vastuseks vaidlustusele lakooniliselt:

Hankija ei nõustu vaidlustaja väidetega. Nõuded on seotud hankelepingu esemega ning on

vajalikud teenuse nõuetekohaseks osutamiseks ja liiklusohutuse tagamiseks. Hankija hinnangul

on tingimused proportsionaalsed ega piira põhjendamatult konkurentsi.

Kuna vastusest vaidlustusele ei nähtu midagi selle kohta, miks peab Hankija enda kehtestatud

tingimusi vaidlustuse kontekstis õiguspärasteks (sisuliselt ei ole vastatud vaidlustusele (ühelegi

p-is 6 loetletud vaidlustatud punktile)), esitas vaidlustuskomisjon, soovides vaidlustust siiski

sisuliselt lahendada, veel ühe nõude Hankijale vaidlustusele vastamiseks.

25.02.2026 esitas Hankija oma seisukohad, vastates valikuliselt vaidlustuskomisjonile

arusaadavalt alap-idele 1-6 ja 7a (p-is 6 esitatud numeratsiooni järgides). Teistele vaidlustuses

õigusvastastena nimetatud/loetletud punktidele ei ole Hankija vaidlustusmenetluses vastanud,

millele juhtis tähelepanu ka Vaidlustaja oma 03.03.2026 täiendavas seisukohas.

Vaidlustuskomisjoni 26.02.2026 kirjaga nr 12.2-10/31 menetlusosaliste antud tähtaja jooksul

(03.03.2026 esitatud seisukohtadele vastamise tähtpäev saabus 06.03.2026) Hankija midagi ei

vastanud. Hilinemisega (09.03.2026) laekus vaidlustuskomisjonile Hankija kiri, milles märgiti,

et lisaks vaidlustuskomisjonile 25.02.2026 esitatud vastusele on osaliselt antud selgitusi

riigihankes osalemisest huvitatud isikutele RHR-is (ilmselt viitab Hankija 13.02.2026 vastusele

Vaidlustaja küsimustele (RHR-is sõnumi ID: 1054407) (edaspidi Selgitus), mis on esitatud enne

vaidlustusmenetluse algust). Seega isegi kui see kiri oleks esitatud tähtaegselt, mida see ei ole,

ei sisaldanud see mis tahes täiendavaid selgitusi vastuseks vaidlustusele.

9. Hankija on esitanud sisulised sisukohad kolmes plokis:

- kergliiklusteede hooldustase;

- kellaaeg 7.00 / 8.00;

- sõnastus „pidevalt“, „kogu päeva vältel“, „alati korrektne“;

- leppetrahv 10%.

9.1. Kergliiklusteede hooldustase

Puudub vaidlus, et Määruse 92 § 151 lg 1 kohaselt kergliiklustee on kõnni-, jalg-, jalgratta- ja

jalg- või jalgrattatee ja kergliiklustee seisundinõuded on esitatud Määruse 92 lisas 10

(Määruse 92 lg 3).

9.1.1. Hankija selgitas vastuses vaidlustusele, et oleme nõus, et kergliiklusteede hooldusel tuleb

juhinduda Määrusega 92 sätestatud miinimumnõuetest. Nimetatud Hankija selgitus seostub

Vaidlustaja väidetega, et:

- RHAD on seal esitatud samasisuliste tingimuste osas vastuolus (otsuse p 6 alap-id 1 ja 4),

ebaselge küsimustes, et kui kõnniteede hooldamisel on erinevad seisunditasemed (2., 3. ja 4.),

siis milles on hoolduse erinevus, aga ka mida tähendab, et kõigil kergliiklusteedel on 3.

seisunditase (otsuse p 6 alap-id 2 ja 3);

- arusaamatuks jääb, miks on haljasaladel asuvatel kergliiklusteedel asjakohane Määrus 92,

11 (13)

kuid mujal mitte (otsuse p 6 alap 5).

Vaidlustaja ei väida, et kergliiklusteedele ei või kehtestada seisunditasemeid.

9.1.2. Vaidlustuskomisjon saab Hankija vastusest aru selliselt, et Hankija on tunnistanud

vaidlustuse selles osas põhjendatuks ja muudab RHAD-i (Hankija nõusolek juhinduda

Määrusest 92 ei avalda mõju RHAD-ile teisiti kui vaid läbi vastavate sätete

muutmise/täpsustamise RHAD-is), kehtestades RHAD-is kergliiklusteede hoolduses

Määrusest 92 juhindumise kohustuse, mis kokkuvõttes kõrvaldab vaidlustuskomisjoni

hinnangul Vaidlustaja väidetud ebaselguse (erinevaid seisunditasemeid ei kehtestata, kõikidel

kergliiklusteedel on kohane Määrus 92).

Hankija nõustumisele järgnevad üldsõnalised väited, et konkurentsi ei piirata ja nõuded on

talihoolduses tavapärased, ei kõrvalda iseenesest ühtegi ebaselgust ega arusaamatust RHAD-is.

Juhul, kui vaidlustuskomisjon siiski mõistis Hankija positsiooni valesti, tuleb kohustada

Hankijat viidatud vastuolud, ebaselgused ja arusaamatus RHAD-is kõrvaldama.

9.2. Kellaaeg 7.00 / 8.00

9.2.1. Hankija väited, et nõue (tagada teatud seisund tööpäeva alguseks) on eesmärgipärane,

võimalik ja proportsionaalne ega välista mõistliku planeerimise korral Määruses 92 sätestatud

reageerimisaegade kohaldamist, seostub Vaidlustaja väitega, et TK 1. jaotise p-ides 1.2.15,

1.2.16, 1.2.17, 1.2.18, TK 2. jaotise p-is 3.6.4, TK 4. jaotise p-is 1.2.7 ning TK 3. jaotise

p-ides 2.3 ja 2.4 sätestatud konkreetseteks kellaaegadeks tööde teostamine on võimatu.

9.2.2. TK 1. jaotis sätestab p-is 1.2 linna teede ja tänavate talvise hoolduse nõuded ja 4. jaotis

p 1.2 sätestab rannapromenaadi ja kergliiklustee talviste hooldustööde täiendava kirjelduse.

Määruse 92 § 2 lg 1 kohaselt on seisundinõuete täitmine kohustuslik kõigile määruse

reguleerimisalasse jäävate teede omanikele või omaniku ülesandeid täitvatele isikutele

(edaspidi tee omanik). Määrus 92 seob tee seisundinõuete täitmise kohustuse hooldustsükli

aegadega. Määruse 92 § 27 lg 1 kohaselt on hooldustsükli aeg tähtaeg, mille lõpuks peavad tee

talvised seisundinõuded olema täidetud, ning Määruse 92 § 27 lg 4 kohaselt peab hooldustsükli

aja lõpuks olema tee hooldatud, st, et Määruse 92 lisades 8 ja 10 toodud tee nõutav seisund peab

olema tagatud. Määruse 92 § 27 lg 6 kohaselt on hooldustsükli aeg arvestatuna tundides esitatud

tabelina Määruse 92 lisades 9 ja 10. Hooldustsükli aeg hakkab kulgema libeduse tekkest või

lumesaju või tuisu algusest (Määruse 92 § 27 lg 2).

Eeltoodust tulenevalt leiab vaidlustuskomisjon, et Hankijal ei ole õigust nõuda seisunditaseme

tagamist teisel viisil kui see tuleneb Määrusest 92, st konkreetseks kellaajaks, mistõttu TK 1.

jaotise p-ides 1.2.15, 1.2.16, 1.2.17, 1.2.18 ja TK 4. jaotise p-is 1.2.7 sätestatud konkreetseteks

kellaaegadeks tööde teostamine ei lähtu Määruse 92 lisades 9 ja 10 kehtestatud hooldustsükli

pikkusest ja ei ole õigusaktidega kooskõlas.

Määruse 92 § 2 lg 2 lubab tee omanikul liikluskoormuse muutusest, piirkonna vajadusest või

kohaliku omavalitsuse huvist lähtudes rakendada tee seisundile täiendavaid nõudeid,

kehtestatust kõrgemat seisunditaset või kõrgemaid seisundinõudeid, sealhulgas lühendada

Määruse 92 §-is 27 sätestatud hooldustsükli aegasid. Seega on Hankijal õigus soovi ja vajaduse

korral määrata RHAD-is lühem kui hooldustsükli aeg, kuid mitte kehtestada nõuet, et tee

seisundinõuded peavad olema täidetud mingiks konkreetseks kellajaks päevas.

Tulenevalt eespooltoodust leiab vaidlustuskomisjon, et TK 1. jaotise p-id 1.2.15, 1.2.16, 1.2.17,

1.2.18 ja TK 4. jaotise p 1.2.7, milles need kehtestavad tööde teostamise konkreetseks

kellaajaks, ei ole kooskõlas Määrusega 92 ning tuleb viia kooskõlla õigusaktidega ettenähtud

nõuetega (Määrusega 92).

9.2.3. Hankija selgitus, et nõuet tuleb tõlgendada koostoimes Määrusega 92, ei ole mõistetav

olukorras, kus TK-s on selgelt kellaajad jäigalt fikseeritud– nt kui hooldustsükli aeg on 8 tundi,

lund hakkab sadama kell 6, siis kuidas töötab Hankija väidetud koostoime, kui TK nõuab

12 (13)

libeduse likvideerimist kella 7-ks. RHAD-is puudub vaidlustuskomisjonile äratuntavalt säte,

mis kellaaegade täitmise võimatuse korral annaks prioriteetsuse Määrusele 92.

9.2.4. Vaidlustuskomisjon on samal ajal seisukohal, et TK 2. jaotise p-i 3.6.4 nõue: Inventari

(pingid ja väikevormid) lumest ja prahist puhastamine - iga päev kella 8.00-ks, 3. jaotise p-i

2.3 nõue: Lumisel ajal mänguväljakute siseste teede ja juurdepääsuteede lumest ja jääst

puhastamine tee laiuselt, vajadusel nende puhastamine prahist ning libedusetõrje teostamine

lubatud puistematerjalidega iga päev kella 10.00-ks ja p-i 2.4 nõue: Pinkide, jalgrattahoidjate

ja nende ümbruse puhastamine ja lumevabana hoidmine iga päev kella 10.00-ks ei ole

õigusvastased kellaaja fikseeritusse põhjusel, arvestades sealjuures Hankija Selgituste p-i 11:

Punktis 2.4 on mõeldud, et pingid ja jalgrattahoidjad on iga päeva hommikul lumest puhastatud

nii, et neid on võimalik kasutada. Nõuetest nähtuvalt peab konkreetseks kellajaks, vastavalt

kella 8.00-ks või kella 10.00-ks, olema sätetes loetletud tööd teostatud (lõpetatud) (nt kui öösel

sadas lund, peab see kella 10-ks olema koristatud ja kui lund hakkab sadama kell 11.00, siis

juriidiliselt on nn hommikune kohustus täidetud) ja nendes TK punktides ei sätesta Hankija

tööde teostamise nõuet kogu päeva jooksul. Seega TK 2. jaotise p-is 3.6.4, TK 3. jaotise p-ides

2.3 ja 2.4 sätestatud juhtudel on konkreetseks kellaajaks tööde tegemine põhimõtteliselt

võimalik ja nende osas ilmne vastuolu RHS § 3 p-iga 1 puudub.

9.3. Sõnastus „pidevalt“, „kogu päeva vältel“, „alati korrektne“.

Selliste sõnadega seostuvad vaidlustuses etteheited TK 1. jaotise p-ide 1.2.15, 1.5.16, 1.2.17,

1.4.2, TK 2. jaotise p-de 3.5.3 ja 3.5.11 kohta.

Vaidlustuskomisjon nõustub Vaidlustajaga, et selgitusest ei ole arusaadav, mida peaks järeldama

Hankija seisukohast, et hooldusnõuet „kogu päeva vältel jooksvalt“ või „pidevalt“ mingis

seisundis hoidmist ei tule tõlgendada „absoluutse ja hetkepõhise kohustusena“. Kuidas seda aga

siis tõlgendada tuleb, Hankija ei selgita.

Tulenevalt eespooltoodust on vaidlustuskomisjon seisukohal, et isegi kui Hankija on midagi

üritanud selgitada TK 1. jaotise p-ides 1.2.15, 1.5.16, 1.2.17, 1.4.2, TK 2. jaotise p-des 3.5.3 ja

3.5.11 kasutatud sõnastuse kohta, siis täiendavat selgust või arusaama väitmaks, et Hankija

tegevus on kooskõlas RHS §-ga 3, see ei anna.

9.4. Leppetrahv 10%.

Hankija selgituste kohaselt ei ole leppetrahv automaatne, kuid vaidlustusest nähtuvalt ei seisne

Vaidlustaja väidetud õigusvastavus leppetrahvi kohaldamise automaatsuses vaid Lepingu

tingimuste sisulises lubatavuses (kooskõlas RHS § 3 p-ga 1). Selles osas on Hankija jätnud

igasugused asjakohased selgitused tingimuse lubatavuse põhjendamiseks esitamata.

Vaidlustuskomisjon märgib täiendavalt, et kuna Lepingu p-il 4.15 puudub Vaidlustaja väidetud

sisu (sätte sõnastus on: Pidevalt linna teede, tänavate, parklate, haljasalade, sildade, treppide,

väljakute, bussipeatuste ja pargiinventari (prügikastid, pingid, mänguväljakud jm),

rannapromenaadi, liiklusmärkide, lastemänguväljakute ja treeningualade ning puude,

põõsaste, lillepeenarde seisukorra jälgimine ja Tellija teavitamine nende tehnilisest

korrasolekust või vigastustest), siis sõltumata sellest, kas Hankija midagi asjakohast Lepingu

p-i 4.15 kohta ütles või mitte, vaidlustuskomisjon Hankijat seda muutma ei kohusta.

Ilmselt on Vaidlustaja pidanud silmas siiski Lepingu p-i 4.17.

10. Kuna vaidlustuskomisjon kontrollib vaidlustusmenetluses vaidlustatud RHAD-i tingimuste

õiguspärasust/õigusvastasust Hankija esitatud põhjenduste kaudu ja kui Hankija neid isegi

korduvatele nõuetele vaatamata ei esita, siis ei võta vaidlustuskomisjon vaidlustusmenetluses

üle Hankija rolli ega hakka Vaidlustaja väiteid vastandama enda hinnangutele. Sellisel juhul

lähtub vaidlustuskomisjon asjaolust, et Hankija ei ole tegutsenud Riigihanke korraldamisel

läbipaistvalt ja kontrollitavalt (vastuolu RHS § 3 p-iga 1) ja rahuldab vaidlustuse.

Tulenevalt eespooltoodust rahuldab vaidlustuskomisjon vaidlustuse otsuse p-is 6 nähtavat

numeratsiooni järgides alap-ides 7-14 loetletud RHAD-i tingimuste osas nende vastuolu tõttu

13 (13)

RHS § 3 p-iga 1 (v.a TK 2. jaotis p 3.6.4 ja TK 3. jaotis p-is 2.3 ja 2.4 konkreetse kellaaja nõude

osas ja Lepingu p 4.15).

Vaidlustuskomisjon peab vajalikuks selgitada, et Vaidlustaja arusaamatuse ja ebaselguse

etteheiteid ei tooks tingimata kaasa vaidlustuse rahuldamist, kui need etteheited oleksid olnud

lihtsasti kõrvaldatavad selgitustega ja Hankija oleks vastavasisulised selgitused

vaidlustusmenetluses ka esitanud (väidetavad arusaamatused ja ebaselgused kõrvaldanud ilma

RHAD-i muutmata), kuid praegusel juhul ei ole Hankija seda teinud.

11. Vaidlustusmenetluse kulud

Vaidlustaja on esitanud tähtaegselt taotluse lepingulise esindaja kulude väljamõistmiseks

kogusummas 3317,60 eurot (käibemaksuta) 15,08 tunni õigusabi osutamise eest tunnihinnaga

220 eurot. Vaidlustuskomisjon leiab, et asja keerukust ja töömahtu arvestades on Vaidlustaja

lepingulise esindaja kulud mõnevõrra ülepaisutatud, arvestades eelkõige asjaolu, et Hankija

esitas vaidlustusmenetluses oma seisukohti minimaalselt ja kahe TK punkti osas pidas

vaidlustuskomisjon ka ühte esitatud põhjendust mitmest asjakohatuks. Vaidlustuskomisjoni

hinnangul on vajalikud ja põhjendatud kulud 12 tunni õigusabi osutamise eest summas 2640

eurot (käibemaksuta) ja need tuleb Hankijalt välja mõista.

Lisaks mõistab vaidlustuskomisjon Hankijalt vaidlustaja kasuks välja tasutud riigilõivu

summas 2560 eurot.

Vaidlustuskomisjon märgib, et sõltumata sellest, kas Hankija tunnistas vaidlustuse osaliselt

põhjendatuks või mitte, on Vaidlustajal õigus lepingulise esindaja kuludele.

Hankija kulud jäävad tema enda kanda.

(allkirjastatud digitaalselt)

Angelika Timusk