Kriminaalmenetluse lõpetamise määrus 25267000146

Kriminaalmenetluse lõpetamise määrus

Koostamise kuupäev ja koht: 19.03.2026, Pärnu

Koostaja ametinimetus ja nimi: abiprokurör Maarja Gustavson

Ametiasutuse nimi: Lääne Ringkonnaprokuratuur

Kriminaalasja number: 25267000146

Kuriteo kvalifikatsioon: KarS § 121 lg 2 p 2, 3

Kahtlustatava nimi (isikukood): XXX XXX (XXX)

Lääne Ringkonnaprokuratuur menetleb käesolevat kriminaalasja, milles XXX XXXle on

esitatud kahtlustus KarS § 121 lg 2 p 2, 3 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemises XXX

XXX suhtes 07. ja 08.08.2025.

KrMS § 202 kohaselt võib prokuratuur kahtlustatava nõusolekul lõpetada kriminaalmenetluse,

kui selle esemeks on teise astme kuritegu, mille eest karistusseadustiku eriosa ei näe

karistusena ette vangistuse alammäära või näeb karistusena ette ainult rahalise karistuse, ning

seejuures isiku süü ei ole suur, ta on heastanud või asunud heastama kuriteoga tekitatud kahju,

tasunud kriminaalmenetluse kulud või võtnud kohustuse need tasuda ja kriminaalmenetluse

jätkamiseks puudub avalik menetlushuvi. Kriminaalmenetluse lõpetamise korral võib

prokuratuur kahtlustatavale tema enda nõusolekul panna ühe või mitu kohustust määratud

tähtajaks. Kohustuseks võib olla lisaks menetluskulude tasumisele ja kuriteoga tekitatud kahju

heastamisele kindla summa maksmine riigituludesse või sihtotstarbeliseks kasutamiseks

üldsuse huvides, üldkasuliku töö sooritamine, ettenähtud ravile allumine, alkoholi või

narkootiliste või psühhotroopsete ainete mitte tarvitamine, alkoholi tarvitamise keelu täitmist

kontrolliva elektroonilise seadme valvele allumine, sihtotstarbelise sotsiaalprogrammi

läbimine või muu asjakohase kohustuse täitmine.

Tutvunud kriminaalasja materjalidega, analüüsinud kuriteo toimepanemise asjaolusid, isikut,

tema käitumisviisi, süü suurust, kuriteo olulisust ja raskusastet, jõudis prokurör järeldusele, et

käesolevas kriminaalasjas on kriminaalmenetlus võimalik KrMS § 202 alusel lõpetada ja seda

järgmistel motiividel.

Kohtueelse menetlusega kogutud materjalidega on tuvastatud, et XXX XXX on kannatanu

suhtes tahtlikult toime kehalise väärkohtlemise, mis on toime pandud lähisuhtes ja korduvalt,

s.o KarS § 121 lg 2 p-le 2, 3 vastava kuriteo. KarS § 121 lg 2 p 2, 3 sätestatud kuriteo näol on

tegemist teise astme kuriteoga, mille eest karistusseadustik näeb karistusena ette rahalise

karistuse või kuni viieaastase vangistuse. Karistusseadustik ei näe nimetatud kuriteo eest

karistusena ette vangistuse alammäära. Kuriteo eest on ette nähtud ka rahaline karistus,

millest nähtub, et seadusandja hinnangul on tegemist kuriteoga, mille puhul võib isiku süüd

pidada väikseks, sest väiksemad sanktsioonimäärad viitavad ka väiksemale süüle. Prokuröri

hinnangul kahtlustatava süü ei ole suur, kuivõrd ta on kehalise väärkohtlemise

vähemintensiivse tagajärjena füüsilist valu ja kergemaid tervisekahjustusi.

XXX XXX käitumises puudub prokuratuuri hinnangul avalik menetlushuvi. Avalik

menetlushuvi puudub üldjuhul kuritegude puhul, kus isiku süü ei ole suur, ning on reeglina

olemas juhtudel, kus menetluse jätkamine on vajalik üld- või eripreventiivsetest vajadustest

lähtuvalt. XXX XXX on kriminaalkorras karistamata isik, samuti ei ole tema suhtes

kriminaalmenetlust varem lõpetatud KrMS §-st 202 või 2031 juhindudes, mistõttu pärast

kriminaaltoimikuga tutvumist on prokurör jõudnud seisukohale, et antud juhul ei peaks

kahtlustatava poolt toimepandu vältimatult päädima kriminaalkorras süüdimõistmise ja

kriminaalkaristusega.

Kuigi XXX XXX kahtlustatakse lähisuhtes toime pandud korduvas kehalises

väärkohtlemises, millisel juhul avalik menetlushuvi on üldjuhul olemas, on kahtlustatav oma

käitumisega näidanud, et suudab õiguskuulekalt käituda ka ilma karistusõiguslike meetmete

rakendamiseta, mistõttu tema kriminaalkorras karistamine ei teeniks eripreventiivset eesmärki

ega oleks vajalik ka õiguskorra kaitsmise huvides. Lisaks on käesolevaks hetkeks kannatanu

ja kahtlustatava vaheline lähisuhe lõppenud ning kahtlustatav ja kannatanu elavad eraldi

elukohtades.

Füüsilise vägivalla kasutamine oma elukaaslase suhtes on küll äärmiselt taunitav ja kindlasti

mitte aktsepteeritav tegevus, kuid antud juhul on prokuröri hinnangul XXX XXX edaspidise

õiguskuuleka käitumise tagamiseks karistusotsuse tegemisest märkimisväärselt tõhusam

meede isiku suunamine vägivallast loobumise toetamise nõustamisele, mille käigus õppida,

kuidas edaspidises elus ette tulla võivates konfliktsituatsioonides toime tulla viisil, mis ei

hõlmaks vägivalla kasutamist. Samuti tuleb kahtlustataval tasuda kriminaalmenetluse kulud.

Eeltoodust tulenevalt, kuna tegemist on teise astme kuriteoga, milles isiku süü ei ole suur ja

menetluse jätkamiseks puudub avalik menetlushuvi, ning kahtlustatav on andnud nõusoleku

täita talle määratud kohustused, leiab prokurör, et on olemas alused kriminaalmenetluse

lõpetamiseks XXX XXX suhtes KrMS § 202 sätteid kohaldades.

Juhindudes KrMS § 202 ja § 206, abiprokurör

määras:

1. Lõpetada kriminaalasjas nr 25267000146 menetlus.

2. Määratud kohustuse liik:

• kohustada XXX XXX läbima vägivallast loobumise toetamise nõustamine. XXX

XXX kohustub pöörduma 5 tööpäeva jooksul alates kriminaalmenetluse lõpetamise

määruse allkirjastamise kuupäevast, s.o hiljemalt 26.03.2026, Sotsiaalkindlustusameti

poole nõustamisteenuse (vägivallast loobumise toetamine) saamiseks (e-posti aadress

[email protected], tel 53668617). Kahtlustatav kohustub teavitama

Lääne Ringkonnaprokuratuuri e-posti aadressil [email protected]

hiljemalt 26.03.2026 nõustamisteenusele pöördumisest ning hiljemalt 19.05.2026

esimese nõustamiskorra läbimisest. Kahtlustatav kohustub osalema nõustamisel

nõustaja poolt ette antud arvul kordi ning järgima nõustajaga koostöös koostatud

tegevusplaani. Nõustaja poolt kindlaks määratud arvul nõustamiskohtumistel tuleb

osaleda hiljemalt 19.08.2026. Nõustamine lõpetatakse nõustaja kinnituse alusel,

omaalgatuslik lõpetamine ei ole lubatud;

• kohustada XXX XXX tasuma hiljemalt 01.04.2026 kriminaalmenetluse kulud – seoses

ekspertiisi tegemisega tekkinud kulu 155 eurot.

3. Kui isik ei täida määratud tähtaja jooksul talle pandud kohustusi, võib prokuratuur

kriminaalmenetluse määrusega uuendada.

4. KrMS 4. peatükis loetletud tõkendite ja muude kriminaalmenetluse tagamise vahendite

tühistamine: tõkendit ei ole kohaldatud.

5. Asitõendid või äravõetud või konfiskeerimisele kuuluvad objektid: puuduvad.

6. Kriminaalmenetluse kulud: seoses ekspertiisi tegemisega tekkinud kulu 155 eurot kohustub

tasuma XXX XXX.

7. Vastavalt KrMS § 206 lõikele 2 tuleb kriminaalmenetluse lõpetamise määruse koopia saata

kannatanule XXX XXX, Sotsiaalkindlustusametile, Tervisekassale, kahtlustatavale XXX

XXX, kaitsjale Charlotta Rebecca Zobel.

7. Kannatanul on õigus vastavalt KrMS § 206 lõikele 3 tutvuda kriminaaltoimikuga

kriminaalmenetluse lõpetamise määruse koopia saamisest alates kümne päeva jooksul Lääne

Ringkonnaprokuratuuri Pärnu osakonnas (Õhtu põik 5, Pärnu). Kui füüsilisest isikust

kannatanu ei valda eesti keelt, võib ta kümne päeva jooksul taotleda kriminaalmenetluse

lõpetamise määruse sisust arusaamiseks selle teksti tõlkimist emakeelde või keelde, mida ta

valdab.

Edasikaebamise kord

Vastavalt KrMS § 207 lõigetele 2 ja 3 võib kannatanu põhistatud kriminaalmenetluse

lõpetamise määruse koopia saamisest alates kümne päeva jooksul esitada kaebuse

Riigiprokuratuurile, mille asukoht on Wismari 7, Tallinn 15188.

__________________________

Maarja Gustavson

Kahtlustatavale on selgitatud, et kui ta ei täida talle pandud kohustusi, uuendatakse

prokuratuuri poolt käesoleva kriminaalasja menetlus KrMS § 202 lg 7 sätetest

juhinduvalt ning menetlust jätkatakse üldises korras.

Olen kohustustega nõus: ________________________________

XXX XXX