Kriminaalmenetluse 26230300140 lõpetamise määrus

1/2

Kriminaalmenetluse lõpetamise määrus

Koostamise kuupäev ja koht: 25.02.2026, Tallinn

Koostaja ametinimetus ja nimi: abiprokurör Laura Liisa Mölder

Ametiasutuse nimi: Põhja Ringkonnaprokuratuur

Kriminaalasja number: 26230300140

Kuriteo kvalifikatsioon: KarS § 424 lg 1

Kahtlustatava nimi (isikukood): XXX

Kriminaalasjas nr 26230300140 alustati 23.02.2026 menetlust karistusseadustiku (edaspidi KarS)

§ 424 lg 1 järgi selles, et XXX 23.02.2026 kella 16.40 paiku juhtis Harju maakonnas mööda Tallinn-

Pärnu mnt suunaga Tallinna poole Kernu vallas Vaimõisa külas Kohatu Kangermaa bussipeatuse

juures ja Krooningi tanklas mootorsõidukit DAF (reg-nr XXX), olles joobeseisundis (etanoolisisaldus

veres 3,16 ± 0,06 mg/g). Sellise tegevusega rikkus XXX liiklusseaduse (LS) § 69 lg 1 ja § 69 lg 2 p

1 ning korrakaitseseaduse (KorS) § 36 lg 1 ja § 36 lg 4 p 1 nõudeid.

LS § 69 lg 1 - Juht ei tohi olla käesoleva paragrahvi lõigetes 3 ja 31 nimetatud alkoholi piirmäära

ületavas seisundis ega joobeseisundis. Joobeseisund ja alkoholi piirmäära ületamine tuvastatakse

korrakaitseseaduses sätestatud korras.

KorS § 36 lg 1 – Joobeseisund on alkoholi, narkootilise või psühhotroopse aine või muu joovastava

aine tarvitamisest põhjustatud terviseseisund, mis avaldub väliselt tajutavas häiritud või muutunud

kehalistes või psüühilistes funktsioonides ja reaktsioonides.

KorS § 36 lg 4 p 1 ja 2 – Joobeseisundi liigid on: 1) alkoholijoove; 2) narkootilise, psühhotroopse

või muu joovastava aine tarvitamisest põhjustatud joove.

LS § 69 lg 2 p 1 – alkoholijoobes olevaks loetakse mootorsõidukijuht, trammijuht ja

maastikusõidukijuht kui juhi ühes grammis veres on vähemalt 1,50 milligrammi alkoholi või tema

väljahingatavas õhus on alkoholi 0,75 milligrammi ühe liitri kohta või rohkem.

Seega pani XXX oma tahtliku tegevusega toime mootorsõiduki juhtimise joobeseisundis, s.o

KarS § 424 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

KrMS § 202 lg 1 ja lg 2 sätestavad, et kriminaalmenetluse võib lõpetada teise astme kuriteos avaliku

menetlushuvi puudumise korral, kui kahtlustatava süü ei ole suur ja kui kahtlustatav on heastanud või

asunud heastama kuriteoga tekitatud kahju ja on tasunud kriminaalmenetluse kulud või võtnud endale

kohustuse tasuda kulud. KarS § 424 lg 1 järgi kvalifitseeritud kuriteo näol on tegemist teise astme

kuriteoga, mille eest näeb karistusseadustik ette rahalise karistuse või kuni kolmeaastase vangistuse.

KrMS § 202 lg-tes 1 ja 2 sätestatud alustel võib taolises asjas kriminaalmenetluse lõpetada ja

kohustused määrata prokuratuur.

Kriminaalasjas kogutud tõendite põhjal on kinnitust leidnud kuriteo toimepanemine XXX poolt. Olles

aga analüüsinud kuriteo toimepanemise asjaolusid, isikut ja tema käitumisviisi, süü suurust ning

kuriteo raskusastet, samuti kriminaalmenetluse läbiviimise proportsionaalsust ja perspektiivi, leiab

prokurör, et kriminaalasjas esinevad KrMS §-s 202 sätestatud alused menetluse lõpetamiseks.

Tulenevalt üld- ja eripreventiivsetest kaalutlustest ei ole alati kriminaalkaristuse kohaldamine vajalik.

Riigikohtu otsuse nr 3-1-1-85-04 p 16 järgi on oportuniteediprintsiibiga antud prokuröridele

kaalutlusõigus, mille eesmärk hõlmab lisaks menetlusökonoomikale ka proportsionaalsuse

põhimõttest tuleneva vajaduse välistada kriminaalrepressiooni kohaldamine juhtudel, mil see oleks

teo asjaolusid silmas pidades ilmselgelt mittemõõdukas.

2/2

Kriminaalasjas nr 26230300140 puudub avalik menetlushuvi, mis on üheks eelduseks menetluse

lõpetamisele KrMS § 202 alusel. Kohtupraktikas seostatakse avalikku menetlushuvi enamjaolt

materiaalses karistusõiguses sätestatud karistamise eesmärkidega, s.o üld- ja eripreventatiivsete

kaalutlustega. Eripreventatiivsetest kaalutlustest lähtuvalt on avalik menetlushuvi olemas, kui

kriminaalmenetluse lõpetamine ja teo toimepannud isiku karistamisest loobumine võib eeldatavalt

tingida tema poolt uute süütegude toimepanemise. Üldpreventiivsetest vajadustest lähtuvalt tuleb

hinnata, kas isikule etteheidetav tegu on oma olemuselt selline, mis riivab ulatuslikult ja intensiivselt

üldsuse õiglustunnet ja puudutab laiemat õigussubjektide ringi. Käesolevalt ei ole XXX etteheidetav

tegu oma olemuselt ulatuslikult ja intensiivselt üldsuse õiglustunnet riivav. Samuti lahkub XXX Eesti

Vabariigist ning karistusest loobumine ei tingiks eeldatavalt XXX poolt Eesti Vabariigis kuritegude

toimepanemise jätkamist. Samuti puuduvad tema käitumises KarS §-s 58 sätestatud raskendavad

asjaolud.

KrMS § 202 lg 1 kohaselt pannakse kuriteoga tekitatud hüvitamata kahjude ja tasumata

menetluskulude puhul süüdlasele alati kohustus need tasuda. Kriminaalasjas on menetluskuluna

joobe tuvastamise kulu 22 eurot, mis tuleb XXX tasuda. KrMS § 202 lg 2 kohaselt võib

kriminaalmenetluse lõpetamise korral panna kahtlustatavale lisakohustuse, kuid arvesse võttes

erandlikke asjaolusid, s.o asjaolu, et XXX on Ukraina kodanik, kes lahkub Eesti Vabariigist

eeldatavalt kohe pärast kinnipidamiselt vabanemist, ei ole lisakohustuste panemine tingimata vajalik

ega ka antud juhul osaliselt võimalik. Prokuröri hinnangul on isiku riigist lahkumine täitnud juba

kohustuste asemel eesmärgi, kuivõrd XXX ei jätka kuritegude toimepanemist Eestis.

Lõpetades menetluse KrMS § 202 alusel, on kahtlustatava käitumises olemas kõik kuriteo tunnused

ja tegu on väärt ühiskondlikku hukkamõistu, kuid selle hukkamõistu väljendamiseks ja kahtlustatava

edaspidise õiguskuuleka käitumise tagamiseks ei ole kriminaalkaristus kõige tõhusam vahend.

Juhindudes KrMS § 202 lg 7 ja 206, abiprokurör määras:

1. Lõpetada kriminaalasjas nr 26230300140 menetlus.

2. Määratud kohustuse liik ja tähtaeg: XXX on kohustatud KrMS § 202 lg 2 p 1 järgi tasuma

kriminaalmenetluse kuludena joobe tuvastamise kulu 22 eurot. Tähtajaks määrata KrMS § 202

lg 3 alusel 4 kuud alates kriminaalmenetluse lõpetamisest, s.o 25.06.2026.

3. KrMS 4. peatükis loetletud tõkendite ja muude kriminaalmenetluse tagamise vahendite

tühistamine: tõkendit ei kohaldatud.

4. Asitõendid või äravõetud või konfiskeerimisele kuuluvad objektid: puuduvad.

5. Kriminaalmenetluse kulud: puuduvad.

6. Vastavalt KrMS § 206 lõikele 2 tuleb kriminaalmenetluse lõpetamise määruse koopia üle anda

kahtlustatavale XXX.

Laura Liisa Mölder

abiprokurör