Avaliku teenistuse töötajate pühendumuse ja rahulolu uuringu põhiankeedi järelhindamine ja uuendamine ning keskse kordusuuringu läbiviimine

1

Lisa 2 TEHNILINE KIRJELDUS „Avaliku teenistuse töötajate pühendumuse ja rahulolu uuringu põhiankeedi järelhindamine ja uuendamine ning keskse kordusuuringu läbiviimine“

1. VÄIKEHANKE VAJALIKKUS JA VARASEM TAUST 1.1. Üldine taust Riigi personalipoliitika eesmärgiks on tagada riigi ülesannete täitmiseks vajalikus mahus ja vajaliku kvalifikatsiooniga pühendunud personali olemasolu. Ametnike ja töötajate (edaspidi ühiselt töötajate) pühendumus näitab kui tugev on töötajate side nii oma töö kui organisatsiooniga ning on iga asutuse juhtimise seisukohalt võtmetähtsusega näitaja. Töötajate kõrge pühendumus ja hea tööandja maine on omavahel otseselt seotud ning muutumas järjest olulisemaks, et tagada riigi kui tööandja konkurentsivõime. Organisatsioonides, kus töötajate pühendumus ning tööandja maine on madalad, on tavapäraselt suurem töötajate voolavus (sellega seotud suuremad kulud), keerukas värvata uusi töötajaid ning madalam töö tulemuslikkus. Avaliku teenistuse töötajate pühendumus on riigi halduspoliitika programmi eesmärgi üheks peamiseks mõõdetavaks väljundindikaatoriks eesmärkide hindamisel. Avalikus teenistuses ei ole rahaline tasu enamalt jaolt peamiseks motivatsioonifaktoriks ning töötajate pühendumus põhineb tihti muudel teguritel. Seetõttu on motivatsioonifaktorite, mis hoiavad inimeste pühendumust avalikus teenistuses ja mis võivad olulisel määral erineda erasektori omadest, tuvastamine ja testimine üheks peamiseks uuringu kasuteguriks ning uuringu tulemused omavad olulist mõju edaspidisel töötajate avalikku teenistusse värbamisel, motiveerimisel ja töötajate pühendumuse teadlikul kujundamisel avaliku teenistuse asutuses. Avaliku teenistuse pühendumuse ja rahulolu uuringu tulemused annavad Rahandusministeeriumi riigihalduse osakonnale ning ametiasutuste juhtidele ja personalijuhtidele tagasisidet riigi personalipoliitika edukuse kohta ning juhivad tähelepanu arendamist vajavatele valdkondadele. Kogutud võrdlusandmed asutusetüübi lõikes võimaldavad ametiasutustel hinnata oma personalipoliitikate edukust. Uuringu tulemusi kasutatakse selleks, et leida võimalusi töötajate pühendumuse suurendamiseks ning seeläbi paremate töötulemuste saavutamiseks. Läbivalt ühtse metoodika kasutamise peamiseks eeliseks on võrreldavuse tagamine – lisaks võrdlusele erasektori sarnaste näitajatega näitavad tulemused asutusele, kuidas ta asetub võrdluses teistega ning saadakse indikatsiooni tegelemaks edasi oma asutuse kitsaskohtadega. See omakorda aitab koostada parenduskava, mis annab sisendi edasisteks tegevusteks pühendumuse hoidmiseks/suurendamiseks. Samuti aitab olemasoleva metoodika kasutamine, järelhindamine ja uuendamine võimaldada ametiasutustel tulevikus iseseisvalt asutusepõhiseid uuringuid läbi viia väiksema ressursikuluga. 1.2. Varasemad uuringud Avaliku teenistuse pühendumuse ja rahulolu uuringut on läbi viidud regulaarselt iga 2-3 aasta tagant. 2021. aastal viidi läbi sisulisem metoodika uuendamine ja kordusuuring, mille peamine eesmärk oli välja töötada ja piloteerida avalikku teenistusse sobiv pühendumuse- ja rahulolu uuringu metoodika, mida ametiasutused saaksid omal käel asutusesisete mõõtmiste läbiviimiseks kasutada. Uuringu tulemusel valmis 2 andkeediversiooni – üks asutuse sisese uuringu läbiviimiseks ja teine keskse uuringu läbiviimiseks. Keskse ankeedi põhiosa moodustavad asutusepõhise pühendumuse mõõtmise mudeli põhiankeedi küsimused. Asutuse põhiankeediga, viimase kekse uuringu tulemustega ning pühendumuse- ja rahulolu uuringu läbiviimise käsiraamatuga on võimalik tutvuda Rahandusministeeriumi veebilehel: https://www.fin.ee/riigihaldus-ja-avalik-teenistus/avalik-teenistus/strateegiline-personalijuhtimine. Tellitavatega töödega viiakse uuring läbi keskse uuringu ankeediversiooni alusel. Keskse uuringu ankeediversioon on esitatud väikehanke dokumendi lisana (vt Lisa 6). 2023. aasta alguses iga aastase andmekorje käigus küsis Rahandusministeerium infot asutusesisese uuringu ankeedi alusel pühendumuse ja rahulolu uuringu läbiviimise kohta asutustes. Selgus, et uuringut viiakse läbi ebaregulaarselt ning metoodikat kohendatakse organisatsiooni sobivaks, mis aga ei taga sisulist võrdlust üldise uuringu tulemustega. Ka on asutustel erinevad võimalused piiratud eelarvevahendite juures uuringut üldse ise läbi viia. Personalipoliitika seisukohalt puudub seetõttu andme- ja faktipõhine

2

teadmine poliitika kujundamiseks ja arendamiseks. Samuti puudub uuringut mitte läbiviivatel ametiasutustel praktiline teadmine siseste kitsaskohtadega tegelemiseks ja seeläbi töötajate motivatsiooni ja pühenduse hoidmiseks ning tõstmiseks. Sama küsitluse raames aga olid enamus ametiasutusi valmis oma keskmisi tulemusi jagama teistega, et saada võrdlusmoment avaliku teenistuse siseselt. Selle tagamiseks on oluline olemasolev metoodika üle vaadata ja vastavalt kohandada, et ametiasutustel oleks edaspidi hõlpsam seda kasutada ja puuduksid edaspidi laiaulatuslikud muudatusvajadused metoodikas.

2. EESMÄRK 2.1. Hanke eesmärk: Avaliku teenistuse töötajate pühendumus ja rahulolu uuringu põhiankeedi

järelhindamine ja uuendamine ning keskse kordusuuringu läbiviimine.

2.2. Hanke objekt: 2.2.1. Enne uuringu läbiviimist hinnata keskse ankeedi põhiosa metoodika sobivust, teha

parandusettepanekuid kogunenud praktika ja sihtrühmade tagasiside pealt. Keskse ankeedi

põhiosa koosneb samadest küsimustest, mis on asutusepõhise pühendumuse mõõtmise mudeli

põhiankeedi küsimused, seega viiakse metoodika uuendused sisse mõlemasse ankeeti.

2.2.2. Parandatud metoodika alusel viia läbi avaliku teenistuse pühendumuse ja rahulolu keskne

valimuuring (keskse uuringu ankeediversiooni alusel), mille üldkogumi moodustavad kõik

avaliku teenistuse töötajad (üldkogumi kirjeldus on välja toodud käesoleva dokumendi punktis

6).

2.2.3. Erasektori võrdlusandmete saamiseks viia läbi sama uuring, kuid väiksemas mastaabis uuringu

läbiviija valimi alusel. Valim peab sarnanema töödega avalikus teenistuses.

2.2.4. Koostada analüütiline lõppraport, kus tuuakse välja mh võrdlusandmed ametiasutuste ja erasektori vahel ja tehakse soovitusi pühendumuse ning rahulolu tegurite parendamiseks lähtuvalt üldistest tööturu trendidest ja teadmistest.

3. UURIMISÜLESANDED 3.1. Hinnata avaliku teenistuse töötajate pühendumust ja motivatsiooni kujundavaid võtmetegureid ja

nendega rahulolu taset.

3.2. Hinnata avaliku teenistuse töötajate pühendumuse taset ja seda kujundavaid võtmetegureid.

3.3. Kaardistada tugevused ja nõrkused töötajate pühendumuse kujundamisel.

3.4. Hinnata, kuidas erinevad tulemused ametiasutuste ja erasektori lõikes ning millistele tegevustele

peaks enim avalikus teenistuses tähelepanu juhtima?

3.5. Välja tuua asutustele juhtidele ja personalispetsialistidele praktilised soovitused pühendumuse

juhtimiseks.

3.6. Välja tuua soovitused olemasoleva pühendumuse hindamise metoodika parendamiseks.

4. TELLITAVAD TÖÖD, NÕUDED METOODIKALE JA VALIMUURINGU LÄBIVIIMISE ALUSED

Tellitavad tööd:

4.1. Nii keskse uuringu üldise kui asutusepõhise uuringu põhiankeedi eestikeelse lõplike versioonide koostamine koostöös hankijaga, sh arvestada kogunenud praktika ja sidusrühmade tagasisidega. Pakkuja võib teha Hankijale ettepanekuid küsimuste sõnastuse täpsustamiseks ja/või täiendavate küsimuste lisamiseks.

4.2. Küsitluskeskkonna ja veebiküsitluse ettevalmistamine koostöös hankijaga. Läbiviidav uuring peab olema turvaline, tagama vastuste konfidentsiaalsuse ja välistama korduva ankeedi täitmise sama vastaja poolt.

3

4.3. Küsitluse valimi koostamine lähtuvalt uuritavast sihtgrupist (vt tehnilise kirjelduse punkt 6) ning hankija poolt edastatud kontaktibaasist.

Üldkogumiks on avaliku teenistuse töötajad (ca 29 000 inimest). Valimi moodustamisel peab jälgima kuue analüüsitava asutusetüübi (ametid ja inspektsioonid, kohalik omavalitsus, ministeeriumid, põhiseaduslikud institutsioonid ja Riigikantselei, siseturvalisuse asutused ja muud riigiametiasutused) struktuuri selliselt, et tulemuste analüüsimisel oleks igat tüüpi organisatsioonidest piisav arv vastajaid hinnangute üldistamiseks asutusetüübile, ministeeriumi valitsemisalale ning ka avalikule teenistusele tervikuna. Valimi jaotuse muude tunnuste lõikes (nt staaž, juhtimistasand/ametikoht, vanuseline jaotus) täpsustab edukas pakkuja hankijaga enne valimuuringu läbiviimist.

4.4. Keskse uuringu läbiviimine veebiküsitlusena eesti keeles.

4.5. Uuringu läbiviija viib läbi erasektori võrdlusandmete saamiseks väiksema valimi hulgas sama uuringu erasektoris. Erasektori valimi peavad moodustama avaliku teenistusega sarnast tööd tegevad töötajad. Tööde võrdlemisel lähtutakse teenistuskohtade klassifikaatorist, sh peaks valimis kajastuma sarnased ametikohad valdkondade põhiselt, näiteks finantsjuhtimise, IKT, andmeanalüüsi, projektijuhtimise, õigusnõustamise jms valdkondades. Erasektori valimi sobivus täpsustatakse üle koostöös hankijaga.

4.6. Kogutud andmestiku faili korrastamine ja esitamine hankijale Exceli formaadis.

4.7 Exceli risttabelite koostamine ametiasutuste ja sotsiaaldemograafiliste näitajate lõikes ning statistiliselt oluliste tulemuste välja toomine.

4.8. Tulemuste analüüs ja visualiseeritud esitlemine, eestikeelse lõppraporti koostamine. Nõuded raportile:

 Raportis peab olema metoodika peatükk, mis sisaldab valimikirjeldust, kasutatud uurimismetoodikaid ja läbi viidud protsessi ning toob välja uuringu piirangud.

 Tulemused tuleb esitada pühendumuse ja rahulolu kujundavate tegurite, analüüsitava

asutusetüübi, valitsemisalade ning erinevate sotsiaaldemograafiliste tunnuste

(juhtimistasandi, vanuse, staaži jms) lõikes.

 Lõppraportis peavad pühendumuse näitajad olema toodud võrdluses Eesti erasektori vastavate näitajatega ja riigi ning KOVide omavaheliste näitajatega.

 Tuua välja võrdlus 2021. a läbi viidud uuringu tulemustega võrreldavate kriteeriumide osas (2021. a andmestik edastatakse Tellija poolt).

 Läbivalt tuleks eristada tulemused, mis erinevad statistiliselt olulisel määral.

 Raport on illustreeritud graafikute ja joonistega peamiste uuringutulemuste kohta.

 Põhijäreldused on selgelt välja toodud ning viidatud.

 Välja on toodud praktilised soovitused asutustele juhtidele ja personalispetsialistidele ning riigile tervikuna pühendumuse juhtimiseks lähtudes saadud tulemustest ning üldistest tööturu trendidest ja teadmistest.

 Lõppraporti põhjal on koostatud lühike kokkuvõte koos illustratiivsete materjalidega uuringu tulemuste selgitamiseks ja kommunikeerimiseks erinevatele huvigruppidele (nt poliitikud); asutuste juhtidele ning laiemalt meedias ajakirjanikele jne;

 Välja on toodud soovitused olemasoleva pühendumuse hindamise metoodika parendamiseks ning kui täiendatakse ankeete, siis ka uued ankeedi versioonid. Hanke raames välja töötatud pühendumuse ja rahulolu uuringu metoodika uuendatud versiooni autori varalised õigused tuleb üle anda hankijale, et järgmistel aastatel oleks võimalik sama metoodikaga kordusuuringuid läbi viia. Seejuures korraldatakse kordusuuringute läbiviimiseks uus hange, mis on avatud kõigile pakkujatele. Üleantava metoodika kirjeldus peab olema piisavalt põhjalik, et see võimaldaks piisava kompetentsi korral ettevõtjal või avaliku sektori asutusel tulevikus iseseisvalt uuringut sama metoodika alusel läbi viia.

4.9. Uuringutulemuste ja koostatud materjalide esitlemine – eeldatavalt avaliku sektori personalijuhtidele. Täpsem aeg ja koht lepitakse kokku lepingu täitmise käigus.

4

5. TEGEVUSED JA AJAKAVA Pakkuja esitab nägemuse tööde läbiviimise ajakavast oma pakkumuses. Töö teostamiseks vajalikud tegevused peavad olema lõpetatud 30. juuni 2024.

6. VALIMI ÜLDKOGUMI KIRJELDUS

Üldkogumi kirjelduses on välja toodud töötajate (ametnikud ja töötajad) arvud riigiasutustes 31.12.2023

seisuga ja KOVides 31.12.2022 seisuga. Üldkogumisse kuuluvad üksnes avaliku teenistuse ehk riigi (57

asutust)- ja KOV (79 asutust) ametiasutused. Valitsussektori asutuste täpsema jaotusega on võimalik

tutvuda siin.

Üldkogum asutuse tüübi lõikes Töötajate arv

Ministeerium 2689

Ametid ja inspektsioonid 6080

Siseturvalisuse asutused 7876

Muud riigi ametiasutused 5865 Põhiseaduslikud institutsioonid ja Riigikantselei 620

Kohalikud omavalitsused 5517

Kokku 28647

Üldkogum valitsemisala lõikes Töötajate arv

Siseministeerium 6918

Justiitsministeerium 2665

Rahandusministeerium 2279

Majandus- ja Kommun. Min. 722

Sotsiaalministeerium 1281 Regionaal- ja Põllumajandusministeerium 1333

Kliimaministeerium 1465

Haridus- ja Teadusmin. 824

Välisministeerium 662

Kaitseministeerium 4207

Kultuuriministeerium 154

Põhiseaduslikud institutsioonid 620

Kohalikud omavalitsused 5517

Kokku 28647

Lisa 3 HINDAMISKRITEERIUMID JA -METOODIKA „Avaliku teenistuse töötajate pühendumuse ja rahulolu uuringu põhiankeedi järelhindamine ja uuendamine ning keskse kordusuuringu läbiviimine“

Hindamiskriteeriumid ja -metoodika

1. Hankija võrdleb ja hindab kõiki vastavaks tunnistatud pakkumusi hindamiskriteeriumide alusel.

Eduka pakkumuse valiku aluseks on majanduslik soodsus (parim hinna ja kvaliteedi suhe), mis selgitatakse välja väärtuspunktide omistamise meetodil käesolevas dokumendis toodud hindamiskriteeriumide ja -metoodika alusel.

2. Pakkumuste hindamiskriteeriumid 100 väärtuspunkti skaalal on järgnevad:

Kriteerium Maksimaalsed väärtuspunktid

1. Pakkuja arusaam uuringust ja uuringu läbiviimise metoodika, sh 1.1. Pakkuja arusaam sisulisest uuringuprobleemist ja

sellest lähtuvalt püstitatud uurimisülesannetest 1.2. Pakutava uurimismetoodika (sh valimile sobiva

vastamismäära välja pakkumine) ja tegevuste kirjeldus koos põhjendustega

25 25

Uuringumeeskonna koosseis ja tööjaotus 25

Pakkumuse maksumus 25

KOKKU 100

3. Pakkumusele antud väärtuspunktid summeeritakse. 4. Väärtuspunkte omistatakse täpsusega kaks kohta pärast koma. 5. Hankija tunnistab edukaks enim väärtuspunkte saanud pakkumuse. Võrdsete

väärtuspunktidega pakkumuste korral tunnistatakse edukaks pakkumus, millele on omistatud uuringu väljatöötamise ja läbiviimise metoodika kriteeriumi eest suurim arv väärtuspunkte. Juhul, kui ka seejärel on väärtuspunktid võrdsed, tunnistatakse edukaks pakkumus, millele on omistatud uuringumeeskonna koosseisu ja tööjaotuse kriteeriumi eest suurim arv väärtuspunkte. Juhul, kui ka uuringumeeskonna koosseisu ja tööjaotuse kriteeriumi väärtuspunktid on võrdsed, korraldab hankija eduka pakkumuse väljaselgitamiseks liisuheitmise, võimaldades võrdselt väärtuspunkte saanud pakkumuse esitanud pakkujatel liisuheitmise juures viibida.

6. Kvalitatiivsete kriteeriumite osas hinnatakse pakkumust vähemalt kolme sõltumatu hindaja poolt.

7. Hindajad lähtuvad hindamisel käesolevas dokumendis esitatud hindamismetoodikas kirjeldatud põhimõtetest. Hindajad annavad väärtuspunkte igale pakkumusele konsensuse alusel ja hindavad vastavaks tunnistatud pakkumusi kollektiivselt hindamismetoodikas kirjeldatud põhimõtetest lähtuvalt. Hindajad esitavad hindamise põhjendatud tulemused kollektiivses protokollis, mis on kõigi hindajate poolt allkirjastatud.

1. Pakkuja arusaam uuringust ja uuringu läbiviimise metoodika hindamine

Pakkumuse uuringu väljatöötamise ja läbiviimise metoodika väärtuspunktid saadakse igas hindamise alamkriteeriumis kirjeldatud hindamismetoodika alusel antud väärtuspunktide summeerimisel.

Alamkriteerium 1: Pakkuja arusaam sisulisest uuringuprobleemist ja sellest lähtuvalt püstitatud uurimisülesannetest – maksimaalselt 25 punkti

Väärtus- punktide arv

SUUREPÄRANE: Uuringu eesmärk ja lähenemisviis on pakkuja poolt põhjalikult kirjeldatud (seostatus uurimisülesannetega, eesmärkide, oodatavate tulemustega on selge, esitatud on konkreetsed ja asjakohased tegevused nende elluviimiseks, hõlmatud on kõik uurimisküsimused), esitatud lähenemine on teostatav, loogiline ja põhjendatud ning ületab hankija ootusi. Arvestatud on uuringu sihtrühmast

25

tulenevate eripäradega. Pakkumusest nähtub, et juba pakkumuse faasis on uuringu läbiviimine analüütiliselt läbi mõeldud. Välja on pakutud olulisi täiendusi uuringu ülesehituse osas, mis on sisuliselt selgelt ja arusaadavalt põhjendatud ning mille vajalikkus on objektiivselt põhjendatud. Seeläbi ületab pakkumus hankija ootusi ja pakub lisaväärtust, mida hankija ei osanud algses ülesandepüstituses esitada.

VÄGA HEA: Uuringu eesmärk ja lähenemisviis on pakkuja poolt selgelt kirjeldatud, esitatud lähenemine on teostatav, loogiline ja põhjendatud, pakutavad tegevused vastavad eesmärkidele ja oodatavatele tulemustele ning arvestavad uuringu sihtrühma eripäraga. Esitatud lähenemine vastab hankija vajadustele.

20

HEA: Uuringu eesmärk ja lähenemisviis on pakkuja poolt lahti mõtestatud, esitatud lähenemine on teostatav, loogiline ja vastab valdavalt hankija vajadustele. Lähenemisviis on üldist laadi ega arvesta täielikult sihtrühma eripäraga. Hankijal tekkisid pakkumuses esitatu põhjal uuringu eesmärgist ja ülesannetest arusaama kohta üksikud küsimused, kuid puudujäägid ja ebatäpsused pole põhimõttelised.

15

VÄHENE: Uuringu eesmärgi kirjeldus ja lähenemine uurimisülesandele vastab üldjoontes või vähesel määral hankija vajadustele ning on kohati ebaselge ja/või vastuoluline ja/või tsiteerib liialt suurel määral vaid hanke alusdokumentides esitatut ja/või ei arvesta sihtrühma eripäraga. Hankijal tekkisid pakkumuses esitatu põhjal uuringu eesmärgist ja ülesannetest arusaama kohta mõned põhimõttelised küsimused.

10

Alamkriteerium 2: Pakutava uurimismetoodika (sh valimile sobiva vastamismäära välja pakkumine) ja tegevuste kirjeldus koos põhjendustega. Hinnang, kuidas valitud metoodikaga on püstitatud eesmärk saavutatav – maksimaalselt 25 punkti

Väärtus- punktide arv

SUUREPÄRANE: Kasutatav metoodika lähtub üldtunnustatud metodoloogilistest põhimõtetest. Meetodid ja nendest tulenevad tegevused on kirjeldatud detailselt ja arusaadavalt ning kirjeldatu ületab hankija ootusi. Pakkuja poolt väljapakutud valimi suurus ja välja pakutud vastamismäär on piisav ning selle moodustamise alused on põhjendatud. Pakkumuses on selgitatud, kuidas valitud uurimismetoodika ja valimiga on võimalik täita püstitatud eesmärk parimal viisil. Lisaks hankedokumendis nõutule on koos sisuliste ja selgelt arusaadavate põhjendustega välja pakutud hankija poolt aktsepteerimist leidvaid lisalahendusi (nt täiendavate meetodite või lahenduste kasutamine), mis võimaldavad uuringu eesmärke efektiivsemalt saavutada. Tegevused on esitatud koos tulemitega. Pakutud ajakava on hankelepingu kvaliteetseks täitmiseks mõistlik ja objektiivselt põhjendatud. Lisaks on väljapakutud hankija poolt aktsepteerimist leidvaid täiendavaid tegevusi või olemasolevaid tegevusi on liigendatud detailsemaks, eesmärgiga neid paremini avada.

25

VÄGA HEA: Kasutatav metoodika lähtub üldtunnustatud metodoloogilistest põhimõtetest. Meetodid ja nendest tulenevad tegevused on kirjeldatud detailselt ja arusaadavalt. Valimi suurus on piisav ja välja pakutud vastamismäär ning selle moodustamise alused on põhjendatud. Väljapakutud metoodiliste lahenduste kasutamise otstarbekus ja valimi suurus ning moodustamine on põhjendatud, lahendused on uuringu eesmärgiga seostatud.

20

HEA: Kasutatav metoodika lähtub üldtunnustatud metodoloogilistest põhimõtetest. Meetodid ja nendest tulenevad tegevused on kirjeldatud arusaadavalt. Väljapakutud metoodiliste lahenduste kasutamise otstarbekus ja/või valimi suurus või moodustamise alused ning välja pakutud vastamismäär on üldjoontes põhjendatud ja lahendused on uuringu eesmärgiga seostatud, kuid pisidetailide osas esinevad üksikud mittepõhimõttelised puudujäägid ja/või ebatäpsused, mis ei takista uuringu eesmärkide täitmist.

15

VÄHENE: Metoodika ja selle kirjeldus on üldises plaanis sobiv, kuid esineb puudujääke, nt pakutud lahenduste põhjendatuse ja sobivuse ning nende kirjelduse täpsuse osas (nt panustamine uuringu eesmärki) või valimi suuruse ja moodustamise aluste, välja pakutud vastamismääravõi kasutatavate andmeallikate osas. Hankijal tekkisid pakkumuses esitatud metoodika kirjelduse osas põhimõttelised küsimused, kas valitud metoodika ja valimiga on võimalik uuringu eesmärke täielikult täita.

10

Uuringumeeskonna koosseis ja tööjaotus hindamine

Uuringumeeskonna koosseis ja tööjaotus– maksimaalselt 25 punkt Väärtus- punktide arv

SUUREPÄRANE: Hankija näeb, et pakkuja on uuringusse kaasatava meeskonna koostamisel lähtunud uuringu eesmärkidest, uurimisküsimustest ja metoodikast. Planeeritav uuringumeeskond ja selle tööjaotus on detailselt kirjeldatud ja see annab alust eeldada, et pakkuja viib läbi kõrge kvaliteediga uuringu. Uuringumeeskonna kirjelduses on detailselt ja põhjendustega välja toodud, milliseid ülesandeid iga meeskonnaliige täidab ning seejuures on meeskonnaliikmete oskused ja kogemused integreeritud ühise eesmärgi saavutamisse. Kirjeldatud tööjaotus on optimaalne ja ning võimaldab uuringu lõpptähtajaks ja kvaliteetselt valmis saada.

25

RAHULDAV: Pakkumuses on uuringumeeskonda ja selle tööjaotust kirjeldatud ning meeskonna liikmete tööjaotus on uuringu teostamiseks üldiselt sobiv. Kirjelduses või tööjaotuses esinevad üksikud mittepõhimõttelised puudujäägid või vastuolud.

15

VÄHENE: Uuringumeeskonna ja selle tööjaotuse kirjeldus pole ammendav. Hankijal ei kujunenud esitatud pakkumuse alusel kindlat veendumust, et pakkuja suudab uuringu kvaliteetselt ja õigeaegselt teostada.

10

Pakkumuste maksumuste hindamine

Pakkumuste maksumuse hindamine toimub järgmiselt:

1. Madalaima maksumusega pakkumus saab maksimaalse arvu väärtuspunkte (25), järgmised pakkumused saavad väärtuspunkte proportsionaalselt vähem.

2. Järgmiste pakkumuste punktisummad arvutatakse valemiga:

madalaim väärtus : (jagatud) pakkumuse väärtus x (korda) kriteeriumi osakaal (25)

3. Tulemus ümardatakse täpsusega kaks kohta pärast koma.

1

[Lepingu liik] Lisa [lisa number] ANDMETÖÖTLUSE LEPING Käesolev isikuandmete töötlemist puudutav lepingu lisa (edaspidi: lisa) on lahutamatu osa väikeostu tulemusena sõlmitud töövõtulepingust (edaspidi: leping), mis sõlmitakse Rahandusministeeriumi (edaspidi: vastutav töötleja) ja ….. (edaspidi: volitatud töötleja) vahel, teostamaks lepingus nimetatud tegevusi sihtgrupi seas (edaspidi: andmesubjektid). 1. Lisa eesmärk 1.1. Käesoleva lisa eesmärk on kokku leppida volitatud töötleja õigustes ja kohustuses isikuandmete töötlemisel, millest pooled lepingu täitmisel juhinduvad. Käesolev lisa kujutab endast isikuandmete töötlemist puudutavat andmetöötluse lepingut vastavalt Euroopa Liidu isikuandmete kaitse üldmäärusele (2016/679) (edaspidi: üldmäärus). 1.2. Andmesubjektide kategooriad ja isikuandmete liigid, mida lepingu täitmisel töödeldakse (edaspidi: isikuandmed), isikuandmete töötlemise kestus, iseloom ja eesmärgid ning vastutava töötleja antud juhised on välja toodud lepingus, sh selle juurde kuuluvates dokumentides. Vajadusel võib vastutav töötleja anda isikuandmete töötlemiseks täiendavaid dokumenteeritud juhiseid. 1.3. Pooled kohustuvad järgima kõiki kohalduvaid andmekaitsealaseid õigusakte, sh juhendeid ja tegevusjuhiseid, mis on väljastatud isikuandmete kaitse eest vastutava kohaliku ja/või Euroopa Liidu asutuse poolt ning seoses kõikide isikuandmetega, mida lepingu alusel töödeldakse. 2. Mõisted 2.1. Käesolevas lisas olevate mõistete sisustamisel lähtutakse üldmääruses sätestatust, sealhulgas: 2.1.1. „Isikuandmed“ – igasugune teave tuvastatud või tuvastatava füüsilise isiku („andmesubjekti“) kohta; tuvastatav füüsiline isik on isik, keda saab otseselt või kaudselt tuvastada, eelkõige sellise identifitseerimistunnuse põhjal nagu nimi, isikukood, asukohateave, võrguidentifikaator või selle füüsilise isiku ühe või mitme füüsilise, füsioloogilise, geneetilise, vaimse, majandusliku, kultuurilise või sotsiaalse tunnuse põhjal; 2.1.2. „Isikuandmete töötlemine“ – isikuandmete või nende kogumitega tehtav automatiseeritud või automatiseerimata toiming või toimingute kogum, nagu kogumine, dokumenteerimine, korrastamine, struktureerimine, säilitamine, kohandamine ja muutmine, päringute tegemine, lugemine, kasutamine, edastamise, levitamise või muul moel kättesaadavaks tegemise teel avalikustamine, ühitamine või ühendamine, piiramine, kustutamine või hävitamine; 2.1.3. „Isikuandmetega seotud rikkumine“ – turvanõuete rikkumine, mis põhjustab edastatavate, salvestatud või muul viisil töödeldavate isikuandmete juhusliku või ebaseadusliku hävitamise, kaotsimineku, muutmise või loata avalikustamise või neile juurdepääsu; 2.1.4. „Andmesubjekti nõusolek“ – vabatahtlik, konkreetne, teadlik ja ühemõtteline tahteavaldus, millega andmesubjekt kas avalduse vormis või selge nõusolekut väljendava tegevusega nõustub tema kohta käivate isikuandmete töötlemisega. 3. Isikuandmete töötlemine 3.1. Volitatud töötleja kohustub töötlema isikuandmeid vastavalt käesolevas lisas nimetatud ja teistele asjakohastele õigusaktidele, juhenditele ja lepingule (sh vastutava töötleja antud dokumenteeritud juhistele) ning ainult sellisel määral, mis on vajalik lepingu täitmiseks. Kui see on lepingu täitmisega seonduvalt vajalik, võib volitatud töötleja andmesubjektide isikuandmeid töödelda ka järgmistel eesmärkidel:

3.1.1. asjakohaste info- ja sidesüsteemide hooldamine, tagades sellise töötlemise vastavuse käesolevas lisas nimetatud õigusaktidele ja juhenditele.

3.2. Volitatud töötleja teavitab andmesubjekte nende isikuandmete töötlemistingimustest ja tagab, et tal on isikuandmete töötlemiseks vajalikud õigused ja nõusolekud. 3.3. Volitatud töötleja vastutab vastutavale töötlejale edastatud isikuandmete õigsuse ja kättesaadavaks tegemise eest. 3.4. Kui volitatud töötleja ei ole vastutava töötleja juhistes kindel, kohustub ta mõistliku aja jooksul vastutava töötlejaga selgituste või täiendavate juhiste saamiseks ühendust võtma. Volitatud töötleja teavitab vastutavat töötlejat kõigist avastatud vastuoludest dokumenteeritud juhiste ja käesolevas lisas nimetatud õigusaktide või juhendite vahel. 3.5. Volitatud töötleja võib isikuandmete töötlemiseks kasutada teisi volitatud töötlejaid (edaspidi: teine volitatud töötleja) üksnes vastutava töötleja eelneval nõusolekul, mis on antud vähemalt kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis. Ilma vastutava töötleja kirjalikku taasesitamist võimaldava nõusolekuta võib volitatud töötleja kasutada isikuandmete töötlemiseks teisi volitatud töötlejaid üksnes

2

juhul, kui see on vajalik volitatud töötleja info- ja sidesüsteemide hoolduseks, kui hoolduse läbiviimine ilma isikuandmeid töötlemata pole võimalik.

3.5.1. Volitatud töötleja vastutab kõigi teiste volitatud töötlejate tegevuse eest nagu enda tegevuse eest ning sõlmib teise volitatud töötlejaga isikuandmete töötlemiseks kirjalikud lepingud vastavalt üldmääruse artikli 28 lõikele 4, mis on käesolevas lepingus sätestatuga vähemalt samaväärsed. 3.5.2. Kui vastutav töötleja on andnud volitatud töötlejale loa kasutada lepingust tulenevate kohustuste täitmiseks teisi volitatud töötlejaid, on lepingust tulenevatele küsimustele vastamisel kontaktisikuks vastutavale töötlejale üksnes volitatud töötleja ning volitatud töötleja tagab selle, et kõnealune teine volitatud töötleja täidab lepingu nõudeid ja on sellega seotud samal viisil nagu volitatud töötleja ise. Vastutav töötleja võib igal ajahetkel võtta tagasi volitatud töötlejale antud loa kasutada teisi volitatud töötlejaid.

3.6. Volitatud töötleja kohustub hoidma lepingu täitmise käigus teatavaks saanud isikuandmeid konfidentsiaalsena ning mitte töötlema isikuandmeid muul kui lepingus sätestatud eesmärgil. Samuti tagama, et isikuandmeid töötlema volitatud isikud (sh teised volitatud töötlejad, volitatud töötleja töötajad jt, kellel on ligipääs lepingu täitmise käigus töödeldavatele isikuandmetele) järgivad konfidentsiaalsusnõuet. 3.7. Volitatud töötleja kohustub rakendama asjakohaseid turvalisuse tagamise meetmeid, muu hulgas tehnilisi ja korralduslikke, viisil, et isikuandmete töötlemine vastaks üldmääruse artikli 32 nõuetele, sealhulgas:

3.7.1. vältima kõrvaliste isikute ligipääsu isikuandmete töötlemiseks kasutatavatele andmetöötlusseadmetele; 3.7.2. ära hoidma andmekandjate omavolilist teisaldamist; 3.7.3. tagama, et tagantjärele oleks võimalik kindlaks teha, millal, kelle poolt ja milliseid isikuandmeid töödeldi (sh kui andmeid töödeldi omavoliliselt vms).

3.8. Volitatud töötleja aitab võimaluste piires vastutaval töötlejal asjakohaste tehniliste ja korralduslike meetmete abil täita vastutava töötleja kohustusi vastata üldmääruse tähenduses kõigile andmesubjekti taotlustele oma õiguste teostamisel, muu hulgas edastades kõik andmesubjektidelt saadud andmete kontrollimise, parandamise ja kustutamise, andmetöötluse keelamise ja muud taotlused vastutavale töötlejale viivitamatult nende saamisest alates. 3.9. Volitatud töötleja aitab vastutaval töötlejal täita üldmääruse artiklites 32–36 sätestatud kohustusi, võttes arvesse isikuandmete töötlemise laadi ja volitatud töötlejale kättesaadavat teavet. 3.10. Vastutav töötleja võib viia läbi auditeid, taotledes volitatud töötlejalt kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis asjakohast teavet eesmärgiga kontrollida volitatud töötleja käesolevast lisast tulenevate kohustuste täitmist. Pooled on kokku leppinud, et:

3.10.1. vastutava töötleja auditeid võib läbi viia kas vastutav töötleja ja/või kolmas isik, keda vastutav töötleja on selleks volitanud; 3.10.2. volitatud töötlejal on kohustus anda vastutavale töötlejale teavet, andmeid ja dokumente, mida on vaja selleks, et tõendada käesoleva lisa nõuetekohast täitmist; 3.10.3. vastutav töötleja käsitleb kogu volitatud töötleja poolt auditi raames saadud teavet konfidentsiaalsena.

3.11. Volitatud töötleja suunab kõik järelevalveasutuste päringud otse vastutavale töötlejale, kuna suhtluses järelevalveasutustega pole volitatud töötlejal õigust vastutavat töötlejat esindada ega tema nimel tegutseda. Volitatud töötleja teeb vastutava töötlejaga koostööd volitatud töötlejat puudutavates küsimustes või toimingutes järelevalveasutusele vastamisel. 4. Isikuandmete töötlemine väljaspool Euroopa Liitu ja Euroopa Majanduspiirkonda 4.1. Käesoleva lepingu esemeks olevaid isikuandmeid ei tohi töödelda väljaspool Euroopa Liitu ega Euroopa Majanduspiirkonda, sh ei tohi nimetatud isikuandmeid edastada kolmandale riigile või rahvusvahelisele organisatsioonile. 4.2. Juhul, kui käesoleva lepingu esemeks olevate isikuandmete töötlemine väljaspool Euroopa Liitu ja Euroopa Majanduspiirkonda, sh nende edastamine kolmandale riigile või rahvusvahelisele organisatsioonile, on vajalik lepingu täitmiseks, lepivad pooled sellises andmetöötluses eelevalt kirjalikult kokku. Kirjalikku kokkulepet ei ole vaja sõlmida, kui volitatud töötleja on kohustatud isikuandmeid kolmandale riigile või rahvusvahelisele organisatsioonile edastama volitatud töötleja suhtes kohaldatava Euroopa Liidu või liikmesriigi õiguse alusel. Sellisel juhul teatab volitatud töötleja sellise õigusliku aluse olemasolust enne isikuandmete töötlemist vastutavale töötlejale, kui selline teatamine ei ole olulise avaliku huvi tõttu kõnealuse õigusega keelatud. 5. Isikuandmete töötlemisega seotud rikkumistest teavitamine

3

5.1. Volitatud töötleja teavitab vastutavat töötlejat kõikidest isikuandmete töötlemisega seotud rikkumistest, või kui on alust kahtlustada, et selline rikkumine on aset leidnud, ilma põhjendamatu viivituseta alates hetkest, kui volitatud töötleja või tema poolt kasutatav teine volitatud töötleja saab teada isikuandmete töötlemisega seotud rikkumisest või on alust kahelda, et selline rikkumine on aset leidnud. 5.2. Volitatud töötleja peab viivitamatult, aga mitte hiljem kui 24 tundi pärast rikkumisest teada saamist edastama vastutavale töötlejale kogu isikuandmetega seotud rikkumist puudutava asjakohase informatsiooni, täites käesolevas lisas toodud isikuandmete töötlemise rikkumisest teavitamise vormi (edaspidi: vorm) ja lisades juurde asjakohase muu dokumentatsiooni. Juhul, kui kõiki asjaolusid ei ole võimalik selleks ajaks välja selgitada, esitab volitatud töötleja vastutavale töötlejale vormi esialgsete andmetega. Täiendatud vorm lõpliku informatsiooniga rikkumise asjaolude kohta tuleb esitada vastutavale töötlejale esimesel võimalusel pärast esialgsete andmetega vormi esitamist. 5.3. Volitatud töötleja teeb vastutava töötlejaga igakülgset koostööd selleks, et välja töötada ja täita tegevusplaan isikuandmetega seotud rikkumiste kõrvaldamiseks. Volitatud töötleja peab tegema kõik võimaliku, et edasist rikkumist ära hoida ning kahju vähendada. 5.4. Vastutav töötleja vastutab järelevalveasutuse teavitamise eest. 6. Vastutus 6.1. Lisaks lepingus sätestatud vastutusele: 6.1.1. vastutab volitatud töötleja kahju eest, mida ta on tekitanud vastutavale töötlejale, andmesubjektidele või muudele kolmandatele isikutele isikuandmete töötlemise tagajärjel, mis on tekitatud käesoleva lisa nõudeid, mh kõiki selles mainitud õigusnorme ja dokumenteeritud juhiseid, rikkudes. 6.1.2. kohustub volitatud töötleja, kui ta on isikuandmete töötlemise nõudeid rikkunud ja selle tagajärjel on vastutav töötleja kohustatud maksma hüvitist või trahvi, hüvitama vastutavale töötlejale sellega seoses kantud kulud. 6.1.3. kui volitatud töötleja rikub oluliselt käesolevas lisas sätestatud isikuandmete töötlemise nõudeid, muuhulgas isikuandmete kaitse üldmääruse või muude kohaldatavate õigusnormide sätteid isikuandmete kaitse valdkonnas, on vastutaval töötlejal õigus leping ette teatamata üles öelda. Oluline lepingurikkumine on eelkõige, kui:

6.1.3.1 isikuandmete töötlemise põhimõtete täitmist kontrolliva järelevalveasutuse või kohtu menetluses selgub, et volitatud töötleja või teine volitatud töötleja ei täida isikuandmete töötlemise põhimõtteid; 6.1.3.2 vastutav töötleja leiab käesoleva lisa kohaselt läbiviidud auditis, et volitatud töötleja või teine volitatud töötleja ei täida isikuandmete töötlemise põhimõtteid, mis tulenevad käesolevast lisast või kohaldatavatest õigusnormidest.

7. Muud sätted 7.1. Volitatud töötleja kohustub lepingu lõppemisel tagastama vastutava töötlejale kõik andmesubjektide isikuandmed või kustutama või hävitama isikuandmed ja nende koopiad vastavalt vastutava töötleja antud juhistele. Kui pole antud teistsuguseid juhiseid, siis tuleb isikuandmed tagastada või hävitada või kustutada mitte hiljem kui 10 tööpäeva jooksul peale lepingu lõppemist, välja arvatud juhul, kui Euroopa Liidu või selle liikmesriigi õiguse kohaselt nõutakse andmete säilitamist. Isikuandmete kustutamise või hävitamise kulud kannab volitatud töötleja. 7.2. Volitatud töötleja väljastab vastutavale töötlejale volitatud töötleja esindusõigusega isiku kirjaliku kinnituse, et tema ja kõik tema kasutatud teised volitatud töötlejad on teinud eelnevas punktis nimetatud toimingud. 7.3. Volitatud töötleja teavitab vastutavat töötlejat kirjalikult kõigist muudatustest, mis võivad mõjutada volitatud töötleja võimet või väljavaateid pidada kinni käesolevast lisast ja vastutava töötleja dokumenteeritud juhistest. Pooled lepivad kõigis käesolevat lisa puudutavates täiendustes ja muudatustes kokku kirjalikult. 7.4. Kohustused, mis oma iseloomu tõttu peavad jääma jõusse hoolimata käesoleva lisa kehtivuse lõppemisest, nagu konfidentsiaalsuskohustus, jäävad jõusse ka pärast käesoleva lisa kehtivuse lõppemist ning nendele rakendatakse lepingus sätestatut, kui käesolevas lisas ei ole kokku lepitud teisiti. Vastutav töötleja Volitatud töötleja

/allkirjastatud digitaalselt/ /allkirjastatud digitaalselt/

4

Lisa ISIKUANDMETE TÖÖTLEMISE RIKKUMISEST TEAVITAMISE VORM 1. Kontaktandmed Isik, kellelt saab rikkumise asjaolude kohta täiendavat informatsiooni ja tema kontaktandmed: _________________________________________________________________________________ 2. Teavituse tüüp (märgi kast, üks või mitu valikut)

☐ Lõplik teavitus

☐ Varasema teavituse täiendamine

3. Aeg (sisesta kuupäev ja märgi kast) Millal sain rikkumisest teada (kuupäev/kuu/aasta):_________________________________________ Rikkumine toimus pikemal perioodil (algus- ja lõppkuupäev/kuu/aasta):_________________________

☐ Toimus ühekordne rikkumine

☐ Rikkumine jätkuvalt toimub

4. Rikkumise andmed Kirjelda, mis juhtus ning kuidas rikkumise avastasite: _________________________________________________________________________________ _________________________________________________________________________________ Rikkumise asjaolud (märgi kast, üks või mitu valikut)

☐ Seade isikuandmetega on kaotatud või varastatud

☐ Paberdokument on varastatud, kaotatud või jäetud mitteturvalisse keskkonda

☐ Isikuandmete loata avaldamine

☐ Isikuandmeid nägi vale isik

☐ Isikuandmed edastati valele isikule

☐ Infosüsteemidesse loata või ebaseaduslik sisenemine (nt häkkimine, pahavara, lunavara või

õngitsusrünne)

☐ Isikuandmed olid kättesaadavad seoses andmekandjate ebapiisava hävitamisega

☐ Muud (palun täpsusta):

_________________________________________________________________________________ _________________________________________________________________________________ Miks rikkumine juhtus (märgi kast, üks või mitu valikut)

☐ Organisatsiooni töökorralduse reeglite, sisekorra rikkumine

☐ Töötajate vähene teadlikkus (nt puudulikud sisekorrad ja töökorralduse reeglid, töötajate mittepiisav

koolitus)

☐ Inimlik viga

☐ Tehniline viga

Muu (nimetage siin ka koostööpartner(id) nt volitatud töötleja, kui rikkumine toimus tema juures):___________________________________________________________________________ _________________________________________________________________________________ _________________________________________________________________________________

☐ Asjaolud pole veel teada

5. Rikkumisest puudutatud isikuandmed Rikkumisest puudutatud kaustade, dokumentide, failide, e-kirjade, andmebaaside arv, mis sisaldavad isikuandmeid. (nt mitu dokumenti edastati valele inimesele; märgi kast, valides vahemik või sisesta täpne arv või märgi „pole teada“)

☐ 1-9

☐ 10-49

☐ 50-99

☐ 100-499

☐ 500-999

☐ 1000-4999

☐ 5000 – 9999

☐ 10000 ja rohkem

5

Kui on teada, sisesta täpne arv:______

☐ Pole veel teada

Tee järgnevalt valik, millised isikuandmeid rikkumine puudutab (märgi kast, üks või mitu valikut)

☐ Ees-, perenimi

☐ Sünniaeg

☐ Isikukood

☐ E-post

☐ Telefoni nr

☐ Postiandmed või elukoha aadress

☐ Kasutajanimed, salasõnad

☐ Maksevahendite andmed (andmed, mis võimaldavad võtta üle isiku maksevahendi)

☐ Majandus või finantsandmed (tehingu ajalugu, majanduslikku seisundit näitavad andmed,

maksevõime hindamine)

☐ AK teavet sisaldavad dokumendid (sh ameti- ja kutsesaladusega kaitstud teave)

☐ Geolokatsiooni andmed

☐ Suhtlusandmed (nt kes kellega ja millal rääkis, kirjutas)

☐ Andmed süüteoasjades süüdimõistvate kohtuotsuste ja süütegude kohta

☐ Lapsendamissaladuse andmed

☐ Andmed sotsiaalkaitsevajaduse või eestkoste kohta

☐ Rassiline või etniline päritolu

☐ Poliitilised vaated

☐ Usulised või filosoofilised (maailmavaatelised) veendumused

☐ Ametiühingusse kuulumine

☐ Geneetilised andmed

☐ Biomeetrilised andmed

☐ Terviseandmed

☐ Seksuaalelu ja seksuaalne sättumus

Muu (palun täpsusta):________________________________________________________________ _________________________________________________________________________________ Kas isikuandmed olid asjakohaselt krüpteeritud? (sh krüptovõtmeid ei ole kompromiteeritud ja need on andmetöötleja kontrolli all. Märgi kast, üks valik)

☐ Jah

☐ Ei

6. Rikkumisest puudutatud isikud Rikkumisest puudutatud isikute arv (märgi kast, valides vahemik või sisesta täpne arv või märgi „pole teada“)

☐ 1-9

☐ 10-49

☐ 50-99

☐ 100-499

☐ 500-999

☐ 1000-4999

☐ 5000-9999

☐ 10000 ja rohkem

Kui on teada, sisesta täpne arv:_______

☐ Pole veel teada

Tee järgnevalt valik, milliseid isikute kategooriaid rikkumine puudutab (märgi kast, üks või mitu valikut)

☐ Töötajad

☐ Kliendid

☐ Alaealised (nt õpilased, lapsed).

☐ Patsiendid

☐ Sotsiaalset kaitset vajavad inimesed

6

Muu (palun selgita):_________________________________________________________________ _________________________________________________________________________________ _________________________________________________________________________________ 7. Võimalikud tagajärjed rikkumisest puudutatud isikutele Konfidentsiaalsuskadu (andmetele said juurepääsu selleks mittevolitatud isikud. Märgi kast, üks või mitu valikut)

☐ Oht isikuandmete ulatuslikumaks töötlemiseks kui näeb ette esialgne eesmärk või isiku nõusolek

☐ Oht isikuandmete kokku viimiseks muu isikuid puudutava infoga

☐ Oht, et isikuandmeid kasutatakse teistel eesmärkidel ja/või ebaõiglasel viisil

Muu (palun täpsusta):________________________________________________________________ _________________________________________________________________________________ _________________________________________________________________________________ Tervikluse kadu (andmeid on volitamata muudetud. Märgi kast, üks või mitu valikut)

☐ Oht, et isikuandmeid on muudetud ja kasutatud, kuigi need ei pruugi olla enam kehtivad

☐ Oht, et isikuandmeid on muudetud muul moel kehtivateks andmeteks ja neid on hiljem kasutatud

teistel eesmärkidel Muu (palun täpsusta):________________________________________________________________ _________________________________________________________________________________ _________________________________________________________________________________ Käideldavuse kadu (puudub õigeaegne ja hõlbus juurdepääs andmetele. Märgi kast)

☐ Puudub võime osutada rikkumisest puudutatud isikutele kriitilist (elutähtsat) teenust

Muu (palun täpsusta):________________________________________________________________ _________________________________________________________________________________ _________________________________________________________________________________ Füüsiline, varaline või mittevaraline kahju või muu samaväärne tagajärg (märgi kast, üks või mitu valikut)

☐ Isik jääb ilma kontrollist oma isikuandmete üle

☐ Isiku õiguste piiramine (nt ei saa kasutada teenust või lepingust tulenevaid õigusi)

☐ Õiguslik tagajärg (nt isik ei saa hüvitist, toetust, luba mõneks tegevuseks)

☐ Diskrimineerimine

☐ Identiteedivargus

☐ Pettus

☐ Rahaline kahju

☐ Kahju tervisele

☐ Risk elule

☐ Pseudonümiseerimise loata tühistamine

☐ Mainekahju

☐ Usalduse kadu

☐ AK teabe või ameti- ja kutsesaladusega kaitstud teabe kadu

Muu (palun täpsusta):________________________________________________________________ 8. Rikkumisega seotud järeltegevused Isikute teavitamine Juba teavitatud (kuupäev/kuu/aasta):_____________ Kuidas teavitus toimus (märgi kast, üks või mitu valikut):

☐ E-kirjaga

☐ Lühisõnumiga (SMS)

☐ Helistamisega

☐ Meedias sh sotsiaalmeedias

☐ Asutuse/ettevõtte võrgulehel

Muu (palun täpsusta):________________________________________________________________ Mis oli teavituse sisu:________________________________________________________________ _________________________________________________________________________________ _________________________________________________________________________________ Veel pole teavitanud, kuid teavitame: (kuupäev/kuu/aasta):_____________

☐ Pole selge kas on vaja teavitada

7

☐ Ei ole vajalik teavitada

Kui pidasite vajalikuks isikuid mitte teavitada, siis selgitage, kuidas jõudsite järeldusele, et rikkumisega ei kaasne isikute õigustele ja vabadustele suurt riski: _________________________________________________________________________________ _________________________________________________________________________________ Kirjeldage kavandatud ja rakendatud meetmeid rikkumise lahendamiseks, kahjulike mõjude leevendamiseks ja ennetamiseks tulevikus: _________________________________________________________________________________ _________________________________________________________________________________ 9. Rikkumise piiriülene mõju Millises riigis on teie peamine tegevuskoht? (palun kirjuta riigi nimi):___________________________ Rikkumisest on puudutatud ka teiste EL riikide isikud:

☐ Ei

☐ Jah (palun täpsusta, milliste riikide ning tooge välja isikute arv riikide lõikes. Kui puudutatud

isikuandmete koosseis on riigiti erinev, tooge ka see välja): _________________________________________________________________________________

Lisa 7 TÖÖVÕTULEPINGU NR 1.9-10/817 ERITINGIMUSED Eesti Vabariik, Rahandusministeeriumi kaudu, registrikood 70000272, asukoht Suur-Ameerika 1, 10122 Tallinn, keda esindab [ees- ja perekonnanimi] (edaspidi nimetatud „tellija“) ja

[Jur.isiku või FIE ärinimi], registrikood [number], asukoht [aadress], keda esindab [ees- ja perekonnanimi] (edaspidi nimetatud “töövõtja”), edaspidi koos nimetatud „pooled“ ja eraldi „pool“, sõlmisid käesoleva töövõtulepingu (edaspidi “leping”) alljärgnevas: 1. Lepingu objekt Lepingu objektiks on töövõtja poolt avaliku teenistuse töötajate pühendumuse ja rahulolu uuringu põhiankeedi järelhindamine ja uuendamine ning keskse kordusuuringu läbiviimine. Töö teostamisel võetakse eelkõige aluseks 2021. aastal väljatöötatud avalikku teenistuse pühendumuse- ja rahulolu uuringu metoodika. (edaspidi „tööd“). Tööde täpsem kirjeldus on väikehanke dokumendis ja selle lisades ning töövõtja pakkumuses. 2. Tööde teostamise aeg ja tähtpäevad Töövõtja kohustub teostama lepingu objektiks olevad tööd hiljemalt 30.06.2024. Tööde teostamise täpsem ajakava lepitakse poolte poolt eraldi kokku. 3. Lepingu hind 3.1. Lepingu alusel töövõtja poolt teostatavate tööde eeldatav kogumaksumuseks on …. eurot koos

käibemaksuga (edaspidi nimetatud „lepingu hind“). 3.2. Lepingu hind tasutakse tellija volitatud esindaja kinnitatud üleandmise-vastuvõtmise akti alusel

esitatud arve alusel ühe maksena pärast tööde teostamist. 3.3. Töövõtja esitab Tellijale arve e-arvena. E-arvet on võimalik saata e-arvete operaatori vahendusel.

E-arve loetakse laekunuks selle operaatorile laekumise kuupäevast. 4. Volitatud esindajad 4.1. Tellija volitatud esindajaks lepingu täitmisega seotud küsimustes on Maris Lanno, tel 58851435,

e-post Maris.Lanno@fin.ee, või teda asendav isik. 4.2. Töövõtja volitatud esindajaks lepingu täitmisega seotud küsimustes on [ees- ja perekonnanimi],

tel [number], e-post [aadress].

5. Lepingu lisad Lepingu juurde kuuluvad allkirjastamise hetkel lisadena alljärgnevad dokumendid: 5.1. Lisa 1 – Töövõtja pakkumus; 5.2. Lisa 2 – Tehniline kirjeldus; 5.3. Lisa 3 - Andmetöötlusleping. 6. Muud sätted 6.1. Lepingu osaks on lisaks käesolevatele eritingimustele ja nende lisadele töövõtulepingute

üldtingimused. Töövõtja kinnitab, et on üldtingimustega tutvunud paberkandjal või elektroonselt Rahandusministeeriumi kodulehel aadressil: https://fin.ee/media/2683/download. Pooled kinnitavad, et kõik üldtingimused on nende poolt eraldi läbi räägitud, need on mõistlikud ega saa seetõttu olla tühised.

6.2. Kui konkreetsest sättest ei tulene teisiti, tähendab mõiste „leping” lepingu eritingimusi ja üldtingimusi koos kõikide lisadega. Lepingu dokumentide prioriteetsus on järgmine: eritingimused (I), lepingu lisad (II) ja üldtingimused (III). Vastuolude korral lepingu dokumentide vahel prevaleerib prioriteetsem dokument. Lepingu sõlmimisega kaotavad kehtivuse kõik töövõtja hinnapakkumises või muus sarnases dokumendis sisalduvad tingimused niivõrd, kuivõrd need on vastuolus lepingu eritingimuste ja üldtingimustega.

6.3. Leping allkirjastatakse digitaalselt.

Tellija Töövõtja /allkirjastatud digitaalselt/ /allkirjastatud digitaalselt/ Tel: 611 3558 Tel: [number] E-post: info@rahandusministeerium.ee E-post: [aadress]

1

VÄIKEHANGE „Avaliku teenistuse töötajate pühendumuse ja rahulolu uuringu põhiankeedi järelhindamine ja uuendamine ning keskse kordusuuringu läbiviimine“ Käesoleva dokumendiga kutsub Rahandusministeerium Teid esitama pakkumust väikehankel.

HINNAPÄRING

1. ÜLDINFO

1.1 Hankija andmed Rahandusministeerium Suur-Ameerika 1, 10122 Tallinn, Eesti Vabariik

1.2 Hanke eest vastutav isik Maris Lanno, telefon: 58851435, e-post: Maris.Lanno@fin.ee

1.3 Hanke objekti lühikirjeldus ja eesmärk

Avaliku teenistuse töötajate pühendumuse ja rahulolu uuringu põhiankeedi järelhindamine ja uuendamine ning keskse kordusuuringu läbiviimine.

1.4 Eeldatav maksumus km- ta1

29 900 eurot

1.5 Teenuse CPV kood 79311200-9

1.6 Isikuandmete töötlemine

Isikuandmete töötlemisel tuleb järgida isikuandmete kaitse seaduses ja üldmääruses (EL 2016/679) sätestatut. Töö teostajaga sõlmitakse andmetöötlusleping.

2. HANKE OBJEKTI TEHNILINE KIRJELDUS/ OLULISEMAD TINGIMUSED

2.1 Hanke objekti kirjeldus Hanke objekti kirjeldus on toodud väikehanke dokumendi tehnilises kirjelduses (lisa 2).

2.2 Tähtaeg ja/või ajakava Töö teostamiseks vajalikud tegevused peavad olema lõpetatud 30. juuni 2024.

2.3 Täitmise koht Eesti Vabariik

2.4 Lepingutingimused

- Lepingu täitmisel kohaldatakse Rahandusministeeriumi töövõtulepingu üldtingimusi, mis on kättesaadavad Rahandusministeeriumi kodulehel aadressil: https://fin.ee/ministeerium-uudised-ja- kontakt/organisatsioon/majandusteave-ja-riigihanked.

- Lepingu eritingimused on toodud väikehanke dokumendi lisas (lisa 7).

2.5 Samaväärsus

Iga viidet, mille hankija teeb väikehanke dokumentides mõnele standardile, tehnilisele tunnustusele, tehnilisele kontrollisüsteemile vms kui pakkumuse tehnilisele kirjeldusele vastavuse kriteeriumile, tuleb lugeda selliselt, et see on täiendatud märkega „või sellega samaväärne“. Iga viidet, mille hankija teeb väikehanke dokumentides ostuallikale, protsessile, kaubamärgile, patendile, tüübile, päritolule või tootmisviisile, tuleb lugeda selliselt, et see on täiendatud märkega „või sellega samaväärne“.

3. TÄIENDAV INFO

3.1 Pakkujale ja pakkumusele kehtestatavad nõuded

Pakkuja peab vastama järgmistele tingimustele: 3.1.1. Pakkuja peab omama hankelepingu täitmiseks vajalikke

intellektuaalse omandi õigusi. 3.1.2. Kui pakkumuse esitavad mitu Pakkujat ühiselt, peavad nad

hankemenetlusega seotud toimingute tegemiseks volitama enda hulgast esindaja.

3.1.3. Pakkuja peab tööde teostamiseks komplekteerima uurimismeeskonna. Uurimismeeskond kokku peab olema

1 eeldatav maksumus on hankija poolt hankelepingu täitmisel eeldatavalt makstav kogusumma (käibemaksuta), arvestades mh tõenäolisi hankelepingu alusel tulevikus tekkivaid kohustusi ja hankelepingu uuendamist. Füüsiliste isikutega sõlmitavate lepingute korral tuleb eeldatava maksumuse sisse arvestada ka tööandja maksud ja maksed.

2

vähemalt 2-liikmeline. Pakkuja pakutud uurimismeeskonna liikmed peavad vastama järgmistele tingimustele: Projektijuht, kes vastutab projekti osapoolte koostöö

koordineerimise eest, tagab projekti (vahe)tulemuste vastavuse töö eesmärkidele, suhtleb hankija esindajaga. Projektijuht peab omama viimase 36 kuu jooksul pakkumuste esitamise tähtpäevast tagasiulatuvalt vähemalt kahe (2) personalijuhtimisega seotud uuringu ettevalmistamise ja läbiviimise kogemust projektijuhina;

Analüütik-ekspert, kes vastutab tellitava teenuse

terviklahenduse hanke eesmärkidele vastavuse eest teenuse osutamise protsessis ja omab analüütikuna töötamise kogemust viimase 36 kuu jooksul pakkumuste esitamise tähtpäevast tagasiulatuvalt vähemalt kahes (2) hankeesemele sarnases (pühendumuse ja rahulolu alases uuringus või analüüsis) uuringuprojektis.

Pakkumus peab vastama väikehanke dokumendis punktis 3.1 esitatud tingimustele ning tehnilises kirjelduses (lisa 3) esitatud tingimustele.

4. PAKKUMUSE ESITAMINE ja MENETLEMINE

4.1. Selgitused

Huvitatud isikutel on õigus küsida väikehanke dokumentide kohta selgitusi, esitades küsimused e-posti aadressile: Maris.Lanno@fin.ee. Hankija vastab huvitatud isiku küsimustele 3 tööpäeva jooksul. Hankija edastab esitatud küsimused ja vastused samaaegselt kõigile isikutele, kellele tehti ettepanek pakkumuse esitamiseks.

4.2. Pakkumuse vormistamine ja esitamine

Pakkumuses esitab pakkuja: 4.2.1. Pakkumuse vormi (lisatud pakkumuskutsele); 4.2.2. Ühispakkumuse puhul volikirja. 4.2.3. Pakutava teenuse kirjelduse alljärgnevates osades lähtudes

tehnilises kirjelduses toodud tingimustest: 4.2.3.1. pakkumuses on esitatud pakkuja arusaam uuringust ja

selle läbiviimise metoodikast: 4.2.3.1.1. Pakkuja arusaam sisulisest

uuringuprobleemist ja sellest lähtuvalt püstitatud uurimisülesannetest;

4.2.3.1.2. Pakutava uurimismetoodika (sh valimile sobiva vastamismäära välja pakkumine) ja tegevuste kirjeldus koos põhjendustega.

4.2.3.2. pakkumuses on välja toodud uuringumeeskonna koosseis ja tööjaotus;

4.2.3.3. meeskonnaliikmete CV-d etteantud vormil (lisatud pakkumuskutsele, lisa 3).

Pakkumuse teenuse kirjeldus ja vormid peavad sisaldama pakkumuse hindamiseks vajalikke andmeid. Pakkuja kannab kõik pakkumuse ettevalmistamise ja esitamisega seotud kulud ning pakkumuse tähtaegse esitamise riski. Esitatud pakkumus peab olema jõus vähemalt 60 päeva alates pakkumuste esitamise tähtpäevast. Pakkumus tuleb esitada elektrooniliselt e-posti aadressil info@rahandusministeerium.ee hiljemalt 28.02.2024 kell 17.00.

3

Palume ühtlasi, et teavitaksite meid, kui otsustate pakkumust mitte esitada. Pakkumus on konfidentsiaalne kuni hankelepingu sõlmimiseni. Pakkuja märgib pakkumuses, milline teave on pakkuja ärisaladus ning põhjendab teabe ärisaladuseks määramist. Pakkuja ei või ärisaladusena märkida pakkumuse maksumust või osamaksumusi. Hankija ei avalikusta pakkumuste sisu ärisaladusega kaetud osas. Hankija ei vastuta ärisaladuse avaldamise eest osas, milles pakkuja ei ole seda ärisaladuseks märkinud.

4.3. Pakkumuse vastavus

- Hankija avab kõik tähtajaks esitatud esialgsed pakkumused ning kontrollib esitatud pakkumuste vastavust väikehanke dokumendis sätestatud nõuetele.

- Juhul kui pakkuja või pakkumus ei vasta väikehanke dokumendis esitatud tingimustele, siis lükkab hankija pakkumuse tagasi.

- Hankijal on õigus tagasi lükata pakkumus, mille maksumus nõuaks riigihangete seaduse kohaselt toiminguid riigihangete registris.

4.4. Pakkujaga läbirääkimiste pidamine

- Hankija võib pidada kõikide vastavaks tunnistatud pakkumuse esitanud pakkujatega läbirääkimisi esitatud pakkumuse sisu, ajakava ja maksumuse üle. Läbi ei räägita väikehanke dokumendi pakkujale ja pakkumusele sätestatud nõuete ja hindamiskriteeriumide üle.

- Läbirääkimiste ajal tagab hankija kõigi pakkujate võrdse kohtlemise ega avalda läbirääkimiste käigus saadud teavet diskrimineerival viisil, mis võiks anda ühele pakkujale eelise teiste pakkujate ees. Hankija ei avalda pakkuja esitatud konfidentsiaalset teavet teistele läbirääkimistes osalejatele ilma pakkuja nõusolekuta.

- Läbirääkimisi võib pidada vastavalt hankija ja pakkujate kokkuleppele, kas elektrooniliselt või koosoleku vormis. Suuliselt peetud läbirääkimised protokollitakse.

- Läbirääkimiste lõppedes võib hankija teha pakkujatele ettepaneku lõplike, kohandatud pakkumuste esitamiseks.

4.5. Pakkumuste hindamine

- Hankija hindab kõiki vastavaks tunnistatud pakkumusi. Hankijal on õigus vajadusel pakkumusi omavahel võrrelda.

- Edukaks tunnistatakse majanduslikult soodsaim pakkumus lähtudes käesolevas dokumendis esitatud hindamiskriteeriumitest (vt lisa 3).

4.6. Pakkuja teavitamine hankija otsustest ja lepingu sõlmimine

- Hankija esitab kõigile pakkujatele teate hankelepingu sõlmimise kohta mitte hiljem kui 3 tööpäeva jooksul alates lepingu sõlmimisest.

- Hankija sõlmib edukaks tunnistatud pakkumuse esitanud pakkujaga lepingu.

- Hankija võib mitte sõlmida lepingut pakkujaga, kellel on riiklike maksude ja maksete maksuvõlg maksukorralduse seaduse tähenduses. Edukal pakkujal maksuvõla puudumist kontrollitakse päringuga MTA andmebaasist. Kui hankija tuvastab, et pakkujal on maksuvõlg annab ta pakkujale 3 tööpäeva maksuvõla tasumiseks või ajatamiseks. Kui pakkuja hankija antud tähtajaks maksuvõlga ei tasu või ei ajata, kõrvaldab hankija pakkuja menetlusest. Sellisel juhul tunnistab hankija edukaks hindamisel paremusjärjestuses järgmise pakkuja.