Otsus

PÕLVA VALLAVALITSUS

Maarja tn 2 tel 799 9470 Swedbank AS

63307 Põlva e-post [email protected] EE172200221012204673

Registrikood 75038581 www.polva.ee AS SEB Pank

EE021010402018689001

Transpordiamet

[email protected]

17.02.2026 nr 4-4/26-106-3

Bussipeatuse ümberpaigutamine

Kanariku-Kiidjärve teel nr 18146

Pöördume Teie poole seoses Põlva vallas Kiidjärve külas, riigile kuuluva Kanariku-Kiidjärve

kõrvalmaantee (tee nr. 18146) ääres, vasakul pool asuva bussipeatuse ümberpaigutamisega.

Ühistranspordiseaduse § 13 lg 1 p 4 alusel korraldab ühistranspordi taristu objektide

planeerimist, rajamist, korrashoidu ja kasutamist ning rakendab meetmeid ühissõidukitele

soodusliiklusolude loomiseks kohalik omavalitsus.

Kanariku-Kiidjärve kõrvalmaantee 4,617 km asuvat bussipeatust nimetusega „Maarja küla“

kasutatavad liiklemiseks intensiivselt lähedal asuva Maarja küla elanikud ja nende külastajad.

Bussipeatus asub kõrgepinge õhuliini kaitsevööndis, mis ei võimalda selle rekonstrueerimist

omavalitsuse poolt kavandatud mahus ja tulenevalt ettevõtlus- ja infotehnoloogiaministri

29.05.2018 määrusest nr 28 „Puudega inimeste erivajadustest tulenevad nõuded ehitisele“.

Selleks, et muuta Maarja küla elanike ja nende külastajate liikumine mugavamaks ja

turvalisemaks, on Põlvas vald kavandanud nihutada bussipeatust 20 meetri võrra, kõrvalmaantee

kilomeerile 4,597. Kavandatav bussiootekoda hakkaks paiknema lisas 1 oleval joonisel näidatud

asukohas. Kavandatavate tööde käigus rajatakse ooteplatvorm koos selle juurde kuuluva

kontrastse ja taktiilse märgistusega, paigaldatakse uus ootekoda, bussipeatus valgustatakse

päikesepaneeli toitel valgustiga ning bussipeatusesse juurdepääsemiseks rajatakse ca 30 meetrit

kergliiklusteed paralleelselt Kanariku-Kiidjärve kõrvalmaanteega alates Haavasaare tee

(8720049) ristmikust.

Kuna tegemist on riigile kuuluva teega, siis küsime siinkohal Transpordiameti tingimusi

bussipeatuse ümberpaigutamiseks ja sellele eelnevateks projekteerimistöödeks.

Lisa 1: Maarja küla bussipeatuse asendiplaan

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt)

Ülar Kõrge

hankespetsialist

+372 5330 8855, [email protected]

Valge 4 / 11413 Tallinn / 620 1200 / [email protected] / www.transpordiamet.ee

Registrikood 70001490

Põlva Vallavalitsus

[email protected]

Kesk tn 15

63308, Põlva maakond, Põlva vald,

Põlva linn

Teie 17.02.2026 nr 4-4/26-106-3

Meie 19.03.2026 nr 7.1-2/26/2763-2

Projekteerimistingimused riigitee nr 18146

km 4,617 bussipeatuse rekonstrueerimiseks

või ümber paigutamiseks

Olete taotlenud meie käest projekteerimistingimusi Põlva vallas Kiidjärve külas riigitee nr 18146

Kanariku-Kiidjärve tee (edaspidi riigitee) km 4,617 (vasakul pool) „Maarja küla“ bussipeatuse

ümberpaigutamiseks ja/või rekonstrtueerimiseks.

Kirjeldatud bussipeatus on tähistatud liiklusmärgiga ning peatuses asub ootekoda, kuid puudub

riigiteelt kõrvalesõit, laiendus ning ooteplatvorm.

Taotluse kohaselt soovitakse rajada bussipeatusesse ooteplatvorm koos selle juurde kuuluva

kontrastse ja taktiilse märgistusega, paigaldatakse uus ootekoda, bussipeatus valgustatakse

päikesepaneeli toitel valgustiga ning bussipeatusesse juurdepääsemiseks rajatakse teisele poole

riigiteed ca 30 m kergliiklusteed paralleelselt riigiteega alates Haavasaare tee (kohalik tee nr

8720049) ristmikust.

Tulenevalt sellest, et olemasolev bussipeatus asub Elering AS-ile kuuluva 35-110kV

kõrgepingeliini kaitsevööndis, ei pruugi olla võimalik bussipeatuse rekonstrueerimine selle

olemasolevas asukohas ning on vajalik selle nihutamine riigitee ca km 4,597 (Joonis 1).

Meil ei ole vastuväiteid bussipeatuse rekonstrueerimiseks selle olemasolevas asukohas ega

vajadusel selle ümber tõstmiseks ning uue bussipeatuse rajamiseks riigitee ca km 4,597.

Võttes aluseks ehitusseadustiku (EhS) § 70 lg 3 anname nõusoleku olemasoleva bussipeatuse

rekonstrueerimiseks (ooteplatvormi ehitamiseks ja ootekoja paigaldamiseks) või uue

bussipeatuse tähistamiseks, ooteplatvormi ehitamiseks ja ootekoja paigaldamiseks ning

väljastame ehitusseadustiku § 99 lg 3 ja kliimaministri 17.11.2023 määruse nr 71 „Tee

projekteerimise normid“ (edaspidi normid) alusel järgmised nõuded projekti koostamiseks.

2 (6)

Joonis 1. Riigitee km 4,596 (punase ringiga) ja km 4,617 (oranž marker) asukohad, väljavõte Maa- ja

Ruumiameti geoportaalist

Üldised nõuded ooteplatvormi ehitamise ja ootekoja paigaldamise projekti koostamiseks

1. Ooteplatvormi ehitamiseks ning ootepaviljoni paigaldamiseks olemasolevasse või rajatavasse

bussipeatusesse tuleb koostada teeprojekt põhiprojekti staadiumis vastavalt majandus- ja

taristuministri 09.01.2020 määrusele nr 2 „Tee ehitusprojektile esitatavad nõuded“.

2. Projekti koostaval ettevõtjal või isikul peab olema EhS kohane pädevus.

3. Projekti koostamisel juhinduda kehtivatest seadustest, normdokumentidest, standarditest ja

meie juhenditest.

4. Seletuskirjas ja joonistel käsitleda riigitee kaitsevööndit vastavalt EhS § 71 lg 2 ning kasutada

riikliku teeregistri kohaseid teede numbreid ja nimetusi. Kirjeldada bussipeatuse asukohta

riigitee suhtes (tee nr, nimetus, asukoha km).

5. Teostada projekti koostamiseks vajalikud geodeetilised uuringud vastavalt majandus- ja

taristuministri 14.04.2016 määrusele nr 34 „Topo-geodeetilisele uuringule ja

teostusmõõdistusele esitatavad nõuded“. Lisaks määruses toodule arvestada järgnevaga.

a. Riigitee mõõdistada vastavalt Transpordiameti peadirektori 31.07.2024 käskkirjaga nr

1.1-1/24/117 kinnitatud juhendile „Täiendavad nõuded topo-geodeetilisele uuringule

teede projekteerimisel“.

b. Mõõdistusala ja uuringud peavad olema piisavad projekti koostamiseks ja

kontrollimiseks.

c. Digitaalsed joonised peavad olema teostatud L-EST 97 koordinaatsüsteemis.

d. Projekti kooskõlastamiseks esitamise hetkel peab olema geodeetilise mõõdistuse sh

selle kooskõlastuste vanus kuni üks aasta.

3 (6)

6. Projekti koostamisel arvestada riigitee aasta keskmise ööpäevase liiklussagedusega 192

sõidukit ning kiiruspiiranguga 90 km/h, kuigi peatus asub osutusmärgi nr 556 „Sobiv kiirus 60

km/h“ ja hoiatusmärgi nr 172 „Jalakäijad“ mõjupiirkonnas.

7. Näha ette ehitustööde järgselt riigiteega külgneva ala korrastamine. Teepeenrad kindlustada

purustatud kruusa või killustikuga ja nõlv kasvupinnasega. Tööde teostamisel tuleb vältida

riigitee risustamist.

8. Projekt esitada kooskõlastamiseks/arvamuse avaldamiseks riigitee alusel maal paiknevate

tehnovõrkude valdajatele, kõigile puudutatud isikutele ja ametkondadele (näiteks

looduskaitseala, muinsuskaitse piirangud, maaparandusehitised), kelle esitatud nõuded võivad

mõjutada bussipeatuse asukohta või lahendust.

9. Ooteplatvormi ning selle valgustuse projekteerimise ja ehitamise ning ootekoja paigaldamise

kulud kannab huvitatud isik (kohalik omavalitsus).

10. Me ei võta ooteplatvormi ja ootekoja korrashoiuga seotud kohustusi.

11. Projekt esitada meile kooskõlastamiseks [email protected], mille alusel sõlmime

kohaliku omavalitsusega lepingu ooteplatvormi ehitamiseks ning anname nõusoleku ootekoja

paigaldamiseks.

Nõuded ooteplatvormi ehitamiseks ning bussipeatuse valgustuse projekteerimiseks

12. Ooteplatvorm ei tohi ekspluatatsioonijärgselt seada takistusi sademevete ärajuhtimisele riigitee

kattelt, muldkehast ja riigiteealuselt maalt.

13. Lahendada liikluskorraldus, näidata olemasolevad, likvideeritavad ja projekteeritud

liikluskorraldusvahendid.

14. Kui projekteeritakse valgustus, siis ei tohi see pimestada ega häirida riigiteel liiklejaid.

Kaaluda ja vajadusel projekteerida valgustus vastavalt kehtivatele standarditele ja

Transpordiameti peadirektori 17.05.2024 käskkirjaga nr 1.1-1/24/85 kinnitatud juhendile

„Riigiteede valgustuse kavandamine“.

Nõuded ootekoja kavandamisele

15. Normide § 53 lõike 2 kohaselt tuleb ootekoda kavandada vähemalt 3 m kaugusele

ooteplatvormi sõiduteepoolsest servast.

16. Ootekoda peab olema vastupidav vandalismile ja lume sahkamisele.

17. Ootekoja ja riigitee vaheline kalle ei tohi olla suurem kui 6 %.

18. Kui ootekoda rajatakse riigitee alusele maale, siis tuleb ootekoja püstitamiseks ja hooldamiseks

sõlmida isikliku kasutusõiguse leping. Esitada projekti koosseisus isikliku kasutusõiguse

(IKÕ) plaan, kus tuua eraldi välja kasutusõiguse seadmine ootekoja ja/või tehnovõrgu

rajamiseks/hooldamiseks (elektripaigaldised vms). IKÕ plaani(de) koostamisel lähtuda

Transpordiameti peadirektori 14.02.2025 käskkirjaga nr 1.1-1/25/21 kinnitatud „Riigivara

kasutamiseks andmise“ juhendist.

Nõuded kergliiklustee ehitamiseks (vajadusel)

1. Koostada tee ehitusprojekt (edaspidi projekt) põhiprojekti staadiumis vastavalt majandus- ja

taristuministri 09.01.2020 määrusele nr 2 „Tee ehitusprojektile esitatavad nõuded“.

2. Projekti koostaval ettevõtjal ja/või isikul peab olema EhS kohane tee ehitusprojekti koostamise

ja valgustuse projekteerimise* pädevus. * Juhul kui kergliiklusteele projekteeritakse valgustus.

3. Juhinduda kehtivatest normdokumentidest ja meie juhenditest.

4. Kergliiklustee ja selle koosseisu kuuluvad rajatised projekteerida väljapoole riigitee alust

maad.

5. Kergliiklustee projekteerimisel riigiteealusele maale tuleb projekti koosseisus esitada isikliku

kasutusõiguse (IKÕ) plaan, kus tuua eraldi välja kasutusõiguse seadmine kergliiklustee ja/või

tehnovõrgu rajamiseks/hooldamiseks (elektripaigaldised vms) ning esitada projekti

4 (6)

koosseisus. IKÕ plaani(de) koostamisel lähtuda Transpordiameti peadirektori 14.02.2025

käskkirjaga nr 1.1-1/25/21 kinnitatud „Riigivara kasutamiseks andmise“ juhendist.

6. Teostada projekti koostamiseks vajalikud geodeetilised uuringud vastavalt majandus- ja

taristuministri 14.04.2016 määrusele nr 34 „Topo-geodeetilisele uuringule ja

teostusmõõdistusele esitatavad nõuded“. Lisaks määruses toodule arvestada järgnevaga.

6.1. Riigitee mõõdistada vastavalt Transpordiameti peadirektori 31.07.2024 käskkirjaga nr

1.1-1/24/117 kinnitatud juhendile „Täiendavad nõuded topo-geodeetilisele uuringule

teede projekteerimisel“.

6.2. Projektiga hõlmatud alal mõõdistada riigitee ja sellega külgnev ala min 20 m laiuses.

6.3. Mõõdistusala ja uuringud peavad olema piisavad projekti koostamiseks ja

kontrollimiseks.

6.4. Mõõdistada riigitee olemasolevad veeviimarid (kraavid, truubid jne) ning hinnata truupide

seisukorda. Hinnang koos vajaliku pildimaterjaliga lisada seletuskirja.

6.5. Projekti kooskõlastamiseks esitamise hetkel peab olema geodeetilise mõõdistuse sh

kooskõlastuste vanus kuni üks aasta.

7. Arvestada kehtivate planeeringute ning varem koostatud ja koostamisel olevate tee- ja

valgustusprojektidega.

8. Tiitellehel esitada kergliiklustee projekteeritud lõigu sidumine riigitee kilometraažiga (tee nr,

nimetus, asukoha km).

9. Seletuskirjas ja joonistel käsitleda riigitee kaitsevööndit vastavalt EhS § 71 lg 2 ning kasutada

riikliku teeregistri kohaseid teede numbreid ja nimetusi.

10. Kergliiklustee ühendada olemasolevate teede ja kavandatava bussipeatusega nii, et

moodustuks terviklik teedevõrk.

11. Kergliiklustee eraldada riigiteest ohutusribaga, mille minimaalse laiuse valikul tuleb lähtuda

normide lisa 1 tabelist 41.

12. Projekteerida ohutu teeületuskoht (kergliiklusteelt bussipeatsusesse).

13. Riigiteega ristumisel tagada normide põhimõtetele vastav nähtavuskolmnurk (p 5.2.7.2 ja tabel

7.10). Kavandada nähtavust piiravate takistuste (metsa, võsa, heki, aia vms) likvideerimine

(EhS § 72 lg 2).

14. Projekteerida kergliiklustee katend ja vajadusel riigitee katte taastamine. Lisada materjalidele

esitatavad minimaalsed nõuded.

15. Koostada kergliiklustee tüüpristlõiked iseloomulikest kohtadest koos külgneva maanteega

(kinnistu piirid, katted, eraldusriba, veeviimarid, tehnovõrgud jms). Joonistel määrata

projekteeritud tee-elementide kaugused sõidutee välimisest servast.

16. Projekteerida kergliiklustee liikluskorraldus, mis peab koos riigitee liikluskorraldusega

moodustama terviklahenduse. Joonisel näidata teel olemasolevad, töö käigus likvideeritavad

ja projekteeritud uued liikluskorraldusvahendid. Liikluskorraldusvahendite projekteerimisel

lähtuda „Riigiteede liikluskorralduse juhendist“.

17. Projekteerida sademevee ärajuhtimise lahendus ja esitada vertikaalplaneerimise joonis.

Lahendus peab tagama vee piki- ja põiksuunalise äravoolu projekteeritava ja olevate teede

katetelt, muldkehast ja veeviimaritest. Joonistel näidata olemasolevad ja projekteeritud

veeviimarid. Selgitada välja ja arvestada tööde maa-alal võimalike kevadiste ja sügiseste

üleujutustega.

18. Juhul, kui kergliiklusteele projekteeritakse valgustus, peab valgusarvutuses olema näidatud

sõiduteele langeva heleduse Lm väärtused. Projekteeritavatest kergliiklustee valgustitest ei

tohi külgnevale sõiduteele langeda heledust rohkem kui Lm=0,04 cd/m² 50-70 km/h alas ja

Lm=0,03 cd/m² 90 km/h alas.

18.1Enne valgustuspaigaldise üleandmist tellijale, teostada kergliiklustee valgustuse ehitaja

poolt sõiduteele langeva valgustuse keskmise heleduse mõõtmised, veendumaks, et

sõiduteele ei jõua JJT valgustitest heledust üle 0,03 või 0,04 cd/m2 kohta ning esitada

valgustuse mõõtmise protokoll, mis vastab standardile EVS-EN 13201-4 :2015.

18.2 Seletuskirjas esitada valgustusklassi valiku arvutuskäik vastavalt standardile CEN/TR

5 (6)

13201-1:2014 Teevalgustus. Osa 1: Valgustusklasside valik. Valida konkreetsesse

asukohta sobivad valgustid ja mastide optimaalne paigutus kasutades

valgusarvutusprogrammi.

18.3 Mastid projekteerida liiklejate ohutuse tagamiseks väljapoole teedel nõutud vaba ruumi.

Juhinduda vaba ruumi laiuse määramisel normide lisa 1 tabelist 10 ja EVS 843 joonistest

5.2-5.5 ja ptk 10.6 Tänavavalgustus p 6.

18.4 Esitada valgustusarvutus koos valgustite valgustehniliste parameetritega ning nende

valgustustehniliste arvutuste tulemustega, mis peavad olema vastavuses kehtiva

standardiga. Valgustusarvutused esitada vähemalt alljärgnevas mahus:

18.4.1 hinnanguvälja isoliinide ja halliskaala mudelid, kus tingimused oleksid täidetud

vastavalt etteantud valgustusklassile ning näidatud oleks riigitee, eraldusriba, JJT

jt valgustatud alad (vajadusel näidata eraldi);

18.4.2 planeerimisandmetesse lisada valgustusklass, valgusti võimsus, valgustist väljuv

valgusvoog (lm), valgustipunkti kõrgus, mastide vahe kaugus, konsooli kalle,

konsooli pikkus.

18.5 Valgustusprojekti asendiplaani joonisele märkida: valgustusklass; valgusti number,

võimsus, masti kõrgus, konsooli pikkus; mastide vahekaugused (m) ja kaugus sõidutee jt

teede servast; toitekaablite iseloomulikud näitajad.

19. Võimalusel vältida tehnovõrkude paigaldamist riigitee alusele maale. Eelneva kokkuleppe

alusel lähtuda tehnovõrkude projekteerimisel riigiteealusele maale normide peatükist 12

„Tehnovõrk“, meie juhendist „Nõuded tehnovõrkude teemaale paigaldamise

kavandamisel“ ning lisaks tehnovõrkude valdaja esitatud tehnilistest tingimustest.

20. Näha ette ehitustöödega rikutud maa-ala (sh riigitee jt teede katendid, teepeenrad jms)

taastamine ja korrastamine.

21. Selgitada välja tööde maa-alal tehnovõrkude olemasolu ning kavandatavad tööd kooskõlastada

tehnovõrgu valdajatega.

22. Kavandatava kergliiklustee (ja valgustuse) projekteerimise, ehitamise ja omanikujärelevalve

kulud kannab kohalik omavalitsus.

23. Projekt kooskõlastada puudutatud maaomanike ja ametkondadega.

Arvestada, et kohaliku omavalitsuse tellimisel ehitatud kergliiklustee (ja selle valgustus) jääb

kohaliku omavalitsuse omandiks ja hooldamisele, sõltumata asukohast ja ehitise aluse maa

omandivormist.

Me ei tee põhiprojektide ekspertiisi ega vastuta projekti võimalike puuduste eest. Seetõttu

soovitame tellida ekspertiis vastavalt majandus- ja taristuministri 08.06.2015 määrusele nr 62

„Nõuded ehitusprojekti ekspertiisile“. Ekspertiis tellida heakskiidu saanud lahendusele enne

projekti kooskõlastamist/ projektile nõusoleku andmist.

Projekt (tekstiline osa - pdf, digitaalsed joonised - nii pdf kui ka dwg või dgn, kooskõlastused –

pdf või ddoc) esitada meile EhS § 70 lg 3 alusel nõusoleku saamiseks ja/või EhS § 99 lg 3 alusel

kooskõlastamiseks [email protected].

Oleme valmis vajadusel osalema projektkoosolekul tehniliste lahenduste arutelul.

Ülaltoodud nõuded on projektide lahutamatu osa, mis kehtivad kaks aastat allkirjastamise

kuupäevast.

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt)

Tuuli Tsahkna

peaspetsialist

planeerimise osakonna kooskõlastuste üksus

6 (6)

Lisa: Bussipeatuse ümberpaigutamine Kanariku-Kiidjärve teel nr 18146

Tuuli Tsahkna

58073001, [email protected]