Otsus

Valge 4 / 11413 Tallinn / 620 1200 / [email protected] / www.transpordiamet.ee

Registrikood 70001490

Nõo Vallavalitsus

[email protected]

Voika tn 23

61601, Tartu maakond, Nõo vald,

Nõo alevik

Teie 15.02.2023 nr 7-2/360

Meie 09.03.2023 nr 7.2-2/23/3808-2

Seisukohtade väljastamine Tartu tn 12a

maaüksuse ja lähiala detailplaneeringu

koostamiseks

Olete teavitanud meid Tartu tn 12a maaüksuse ja selle lähiala detailplaneeringu (edaspidi

planeering) algatamisest Nõo Vallavalitsuse 07.02.2023 korraldusega nr 71.

Planeeringu eesmärgiks on kaaluda võimalusi Tartu tn 12a maaüksusele kaasaegse, inimsõbraliku

ja tervikliku üksik- ja paariselamutest koosneva elamukvartali kujundamiseks ning lahendada

planeeringualale juurdepääsu küsimused. Planeeringuga määratakse üldised

maakasutustingimused ning heakorrastuse, haljastuse, liikluskorralduse, parkimise ja

tehnovõrkudega varustamise põhimõtteline lahendus. Planeeringuala suurus on ca 56739 m² ning

planeeringuala hõlmab Tartu tn 14a (52801:001:0996), Tartu tn 12a (52801:001:0865), Tartu tn 8

(52801:001:1075), Tartu tn 10 (52801:007:0010), Tartu tn 12 (52801:001:0864), Tartu tn 14

(52801:001:0995) ning Toominga tee (52801:001:0842) kinnistuid.

Planeeritav ala külgneb riigiteedega nr 22192 Soosilla-Nõgiaru km 2,82-2,88 ja nr 22198 Nõo-

Keeri km 3,165-3,185. Riigiteede keskmine ööpäevane liiklussagedus on vastavalt 154 ja

307 sõidukit. Võttes aluseks ehitusseadustiku (EhS) ja planeerimisseaduse (PlanS) ning majandus-

ja taristuministri 05.08.2015 määruse nr 106 „Tee projekteerimise normid“ (edaspidi normid)

esitame seisukohad planeeringu koostamiseks järgnevalt.

1. Juurdepääsuna kasutada olemasolevaid ristumiskohti riigitee nr 22192 km 2,828 ja nr 22198

km 3,177. Täiendavaid riigitee ristumiskohti mitte planeerida.

Tulenevalt sellest, et planeeringuga kavandatavate tegevuste tulemusel suureneb mõlema

olemasoleva riigitee ristumiskoha liiklussagedus, tuleb planeeringuga ette näha riigitee

ristumiskohtade rekonstrueerimine (vt ka p 11).

2. Kohalikul omavalitsusel palume korraldada olemasolevate eratee(-de) avaliku kasutuse

määramine, transpordimaa planeerimine ja teeregistrisse kandmine vastavalt

ehitusseadustikule, et tagada juurdepääs planeeringualale ja sellega külgnevatele kinnistutele.

3. Joonistele kanda ja seletuskirjas tuua välja EhS § 71 kohane tee kaitsevöönd.

4. Teekaitsevööndis on keelatud tegevused vastavalt EhS § 70 lg 2 ja § 72 lg 1, sh on keelatud

ehitada ehitusloakohustuslikku teist ehitist. Riigitee kaitsevööndis kehtivatest piirangutest võib

kõrvale kalduda meie nõusolekul vastavalt EhS § 70 lg 3.

Hoonestus kavandada tee kaitsevööndist väljapoole, kuna kaitsevööndis puudub

väljakujunenud hoonestusjoon.

2 (3)

5. Käsitleda vastavust kõrgematele planeeringutele ning ruumiline lahendus siduda järgmiste

kontaktalas paiknevate planeeringute ja projektide lahendustega.

6. Kergliiklusteede kavandamisel on sobilik lähtuda järgmistest põhimõtetest.

6.1. Näha ette kergliiklusteede sidumine tõmbepunktidega ning jätkuvuse tagamine, sh

väljapool planeeringuala.

6.2. Jalakäijate ohutuse tagamiseks tuleb kergliiklusteed eraldada sõiduteest ohutusribaga,

mille minimaalse laiuse valikul tuleb lähtuda kergliiklustaristu kavandamise juhendi

tabelist 4.

7. Parkimine lahendada oma kinnistul ning riigiteel parkimist ja tagurdamist mitte ette näha.

8. Joonistele kanda ja seletuskirjas kirjeldada nähtavuskolmnurgad vastavalt juhisele „Ristmike

vahekauguse ja nähtavusala määramine“. Nähtavusalas ei tohi paikneda nähtavust piiravaid

takistusi. Vajadusel näha ette metsa, võsa, heki, aia vms rajatise likvideerimine (EhS § 72 lg 2).

9. Joonistel näidata planeeringualal paiknevad olemasolevad ja kavandatavad tehnovõrgud ning

muu taristu. Riigitee alune maa on riigitee rajatise teenindamiseks. Vaba ruumi olemasolul

võime asukohapõhiselt anda nõusoleku kasutada seda maad tehnovõrkude paigutamiseks.

Planeeringu koosseisus kavandatavad riigiteega ristuvad tehnovõrgud tuleb rajada kinnisel

meetodil. Lähtuda meie juhendis „Nõuded tehnovõrkude ja -rajatiste teemaale

kavandamisel“ toodud põhimõtetest.

10. Seletuskirjas käsitleda ning joonistel näidata planeeringuala sademevee ärajuhtimise lahendus.

Vastavalt EhS § 72 lg 1 punktile 5 ja § 70 lg 2 punktile 1 on riigitee kaitsevööndis keelatud

teha veerežiimi muutust põhjustavat maaparandustööd ning ohustada ehitist ja selle

korrakohast kasutamist. Vältimaks tee muldkeha uhtumist ja liigniiskumist ei tohi sademevett

juhtida riigitee alusele maaüksusele.

11. Planeeringu elluviimise kavas määrata ehitusjärjekorrad. Riigitee ristumiskohad tuleb

rekonstrueerida ning nähtavust piiravad takistused (istandik, puu, põõsas või liiklusele ohtlik

rajatis) kõrvaldada (alus EhS § 72 lg 2) enne planeeringualale kavandatava mistahes hoone

kasutusloa väljastamist. Nõuded riigitee ristumiskohtade rekonstrueerimiseks taotleda

[email protected].

12. Detailplaneeringu aluseks olev geodeetiline alusplaan peab olema mõõdistatud piisavas

ulatuses, mis võimaldab hinnata planeeringulahenduse sobivust sh kavandatud sademevete

ärajuhtimise süsteemi jms. Võttes aluseks „Täiendavad nõuded topo-geodeetilistele

uurimistöödele teede projekteerimisel“ p 2.3, soovitame mõõdistusala laiuseks 50 meetrit tee

teljest või lähimate hoonete fassaadideni, kuid mitte vähem kui 20 meetrit tee teljest.

13. Kanda joonistele riigitee kaitsevööndisse planeeritud objektide (hoonestusala, parkla,

tehnorajatis jms) kaugused riigitee katte servast.

14. Kasutada riikliku teeregistri põhiseid teede numbreid ja nimetusi.

15. Lähtuvalt asjaolust, et planeeringuala piirneb riigiteedega, tuleb planeeringu koostamisel

arvestada olemasolevast ja perspektiivsest liiklusest põhjustatud häiringutega (müra,

vibratsioon, õhusaaste). Riigitee liiklusest põhjustatud häiringute ulatust tuleb hinnata

vastavalt keskkonnaministri 03.10.2016 määrusele nr 32 „Välisõhus leviva müra piiramise

eesmärgil planeeringu koostamise kohta esitatavad nõuded“. Kavandada planeeringu

kehtestaja kaalutlusotsusena meetmed häiringute leevendamiseks, sh keskkonnaministri

16.12.2016 määruse nr 71 „Välisõhus leviva müra normtasemed ja mürataseme mõõtmise,

määramise ja hindamise meetodid“ lisas 1 toodud müra normtasemete tagamiseks.

Seletuskirjas kirjeldada ning vajadusel näidata joonistel kavandatud leevendusmeetmed.

Seletuskirja lisada selgitus, et riigiteede omanik (Transpordiamet) ei võta endale kohustusi

planeeringuga kavandatud leevendusmeetmete rakendamiseks.

16. Planeeringu seletavas osas märkida, et kõik arendusalaga seotud ehitusprojektid, mille

koosseisus kavandatakse tegevusi riigitee kaitsevööndis, tuleb esitada meile nõusoleku

saamiseks.

17. Me ei võta PlanS § 131 lg 1 kohaselt endale kohustusi planeeringuga seotud rajatiste

väljaehitamiseks.

3 (3)

Seisukohad planeeringu koostamiseks kehtivad kaks aastat alates kirja väljastamise kuupäevast,

tähtaja möödumisel tuleb taotleda uued seisukohad. Oleme valmis tegema koostööd planeeringu

koostajaga, täpsustamaks ning täiendamaks käesoleva kirjaga esitatud seisukohti.

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt)

Tuuli Tsahkna

peaspetsialist

projekteerimise osakonna taristu kooskõlastuste üksus

Lisa: Tartu tn 12a dp lähteseisukohad

Tuuli Tsahkna

58073001, [email protected]

Lisa 1

DETAILPLANEERINGU LÄHTESEISUKOHAD

Nõo vallas Nõgiaru külas asuva Tartu tn 2a maaüksuse ja selle lähiala detailplaneeringu

koostamiseks.

1. Planeeringu eesmärk ja vajadus

Detailplaneeringu eesmärgiks on kaaluda võimalusi Tartu tn 12a maaüksusele kaasaegse,

inimsõbraliku ja tervikliku elamukvartali kujundamiseks ning leida lahendus piirkonna

juurdepääsuküsimustele.

2. Planeeringu ala

Planeeringuala suuruseks on 56739 m2 ja see asub Nõgiaru küla komapaktselt hoonestatud ala

äärealal ning piirneb eraomandis olevate maaüksustega ning riigiteedega 22198 Nõo-Keeri tee

ja 22192 Soosilla-Nõgiaru tee. Planeeringualasse on haaratud ka maaüksused, mille kaudu on

võimalik Tartu tn 12a maaüksuselt kavandada juurdepääs avalikult kasutatavatele riigiteedel.

Planeeringuala skeem (X-GIS2. Maa-amet.)

Andmed planeeringualal asuvate katastriksuste kohta:

Tartu tn 8 katastriüksus (52801:001:1075)

Pindalal – 5116 m2

Maakasutuse sihtotstarve – elamumaa 100%;

Tartu tn 10 katastriüksus (52801:007:0010)

Pindalal – 7622 m2

Maakasutuse sihtotstarve – elamumaa 100%;

Tartu tn 12 katastriüksus (52801:001:0864)

Pindalal – 3579 m2

Maakasutuse sihtotstarve – elamumaa 100%;

Tartu tn 12a katastriüksus (52801:001:0865)

Pindalal – 18083 m2

Maakasutuse sihtotstarve – maatulundusmaa 100%;

Tartu tn 14 katastriüksus (52801:001:0995)

Pindalal – 4508 m2

Maakasutuse sihtotstarve – elamumaa 100%;

Tartu tn 14a katastriüksus (52801:001:0996)

Pindalal – 16787 m2

Maakasutuse sihtotstarve – maatulundusmaa 100%;

Toominga tee katastriüksus (52801:001:0842)

Pindalal – 4623 m2

Maakasutuse sihtotstarve – transpordimaa 100%.

3. Detailplaneeringu koostamise alused ning arvestamisele kuuluvad varem koostatud

planeeringud, hoonestusskeemid ja projektid

3.1. Planeerimisseadus;

3.2. Ehitusseadustik;

3.3. Riigihalduse ministri 17.10.2019 määrus nr 50 „Planeeringu vormistamisele ja

ülesehitusele esitatavad nõuded;

3.4. Nõo Vallavolikogu 15.12.2022 määrus nr 23 „Detailplaneeringukohaste rajatiste

väljaehitamises ja väljaehitamisega seotud kulude kandmises kokkuleppimise

kord“;

3.5. Nõo valla üldplaneering (Nõo Vallavalitsus ja AS K & H, 2006), kehtestatud Nõo

Vallavolikogu 29. juuni 2006 määrusega nr 15;

3.6. Nõo valla ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arendamise kava 2019-2030 (Nõo

Vallavalitsus ja Emajõe Veevärk AS, 2019).

4. Lähteseisukohad

4.1. Planeeringuga esitada planeeringuala ja selle mõjuala analüüsil põhinevad järeldused.

4.2. Parima lahenduse väljatöötamiseks kaaluda ja hinnata erinevaid variante.

4.3. Lubatud krundi maakasutuse sihtotstarbed:

4.3.1. Elamumaa;

4.3.2. üldmaa;

4.3.3. transpordimaa.

4.4. Ehitiste (hoonete) kasutamise otstarbed:

4.4.1. 11101 – Üksikelamu;

4.4.2. 11212 – Kahe korteriga elamu;

4.4.3. 12744 – Elamu, kooli vms abihoone.

4.5. Planeeringuala kruntideks jaotamine:

4.5.1. arvestada elamukrundi minimaalse suurusega 1500 m2 üksikelamu otstarbega

(11101) hoone puhul. Kuna tegemist on hajusa asutusega alaga tuleb

kaksikelamutele (11102) kavandada suuremad (min 1700 m2) krundid, et

hajusam asustus säiliks. Moodustada eraldi krundid juurdepääsutee(de)le

minimaalse laiusega 10 meetrit.

4.6. Krundi hoonestusala:

4.6.1. asukoht määrata detailplaneeringuga.

4.7. Krundi ehitusõigus:

4.7.1. hoonete suurim lubatud arv krundil määrata planeeringuga;

4.7.2. anda kavandatavad maapinna absoluutkõrgused kruntidel;

4.7.3. hoonete suurim ja vajadusel vähim lubatud ehitisealune pind määrata

planeeringuga järgides Nõo valla üldplaneeringus sätestatut. Abihoone ei tohi

olla suurem kui elamu;

4.7.4. hoonete suurim lubatud kõrgus - põhihoone katuseharja kõrgus kuni 9 m;

abihoone kõrgus määrata planeeringuga;

4.7.5. detailplaneeringu koostamise käigus tuleb vähemalt 10% planeeritavast maast

kavandada piirkonda teenindavaks üldmaaks (üldmaa alla ei kuulu piirkonda

teenindavad teed), millele on õigus pääseda kõigil piirkonna elanikel;

4.7.6. Planeeringus sätestada tingimus, et väljapoole hoonestusala on hoonete ( ka

alla 20 m2 väikeehitiste) püstitamine keelatud;

4.7.7. Hoonestusalade kaugus tänavamaa piirist min 7 m.

4.8. Tehnovõrgud ja -rajatised:

4.8.1. Määrata hoonete ja rajatiste toimimiseks vajalike ehitiste, sealhulgas

tehnovõrkude ja rajatiste ja nende ühenduste asukohad;

4.8.2. Kõigil hoonestatavatel kruntidel näha ette liitumine ühisveevärgi ja –

kanalisatsiooniga.

4.8.3. hüdrantide ja tuletõrjevee veevõtukohtade paiknemine lahendada

planeeringuga. Nõo Vallavalitsus ei võta endale kohustust tagada normikohast

tuletõrje veevõtuvarustust;

4.8.4. Hoone välismõjuga tehnilised seadmed (soojuspumba-, konditsioneeri

välisagregaadid jms) peavad olema paigaldatud selliselt, et need ei oleks

tänavatelt vaadeldavad ja ei eraldaks möödujaile mõjutusi (õhu puhumine,

heitgaaside või vedelike väljutamine, jää teke jms). Seadmete eelistatud asupaik

on maapind või katus. Päikesepaneelidel eelistatult katus.

4.8.5. Anda tehnovõrkude koondtabel (planeeringu algatamise eelsed ja

planeeringuga kavandatavad tehnovõrgud ning nende ulatus).

4.9. Olulisemad arhitektuurinõuded ehitistele:

4.9.1. arhitektuurinõuded peavad olema põhjendatud ning tulenema kontaktvööndi

analüüsist;

4.9.2. tulenevalt planeeringuala asukohast peab hoonestus olema esinduslik ja

moodustama arhitektuurselt ühtse terviku. Samas tuleb püüda vältida kõigi

hoonete ühetaolisust;

4.9.3. lubatud korruselisus – elamul kuni 2 maapealset korrust, abihoonel 1 korrus;

4.9.4. katusekalded ja harjajoon määrata planeeringuga;

4.9.5. anda põhilised välisviimistluse materjalid ja piirdekonstruktsioonide tüübi.

4.10. Liikluskorraldus:

4.10.1. Juurdepääsuteed minimaalse laiusega 10 m ja sõidutee katendiga mitte alla 5,5

m kavandada kõvakattega (asfalt);

4.10.2. määrata liikluskorralduse põhimõtted;

4.10.3. näidata krundile juurdepääsu võimalik asukoht. Vajadusel määrata piiri osa,

kust väljasõitude rajamine on keelatud;

4.10.4. parkimine lahendada krundisiseselt;

4.10.5. Käsitleda tee avalikuks kasutamiseks määramise ja omavalitsusele üleandmise

vajadust. Tee üleandmise eelduseks on, et tee ehitamine ja ehitatud tee vastaksid

kehtivatele nõuetele. Avaliku tee rajamiseks on vajalik koostada projekt ja

taotleda kohalikult omavalitsuselt tee-ehitusluba.

4.11. Haljastus ja heakorrastus:

4.11.1. haljastuse kavandamisel järgida Nõo valla üldplaneeringus sätestatut;

4.11.2. anda soovituslikud piirete tüübid ja kõrgused (mitte üle 1,5 m);

4.11.3. anda vertikaalplaneerimise põhimõtted (maapinna kõrguse muutmine,

sademevee ärajuhtimine jmt);

4.11.4. määrata jäätmekäitluse korraldamine.

4.12. Maaparandussüsteemid:

4.12.1. Käsitleda detailplaneeringu alaga kattuvate maaparandussüsteemi osade

(Kasavere 001, Maaparandussüst. Kood 2103860020060) rekonstrueerimist

terviklikult kogu detailplaneeringu alal. Oluline on arvestada, et olenevalt

konkreetsest olukorrast võib vajalik olla maaparandussüsteemi

rekonstrueerimiseks kavandada rekonstrueerimisega kaasnevat ehitustegevust

ka detailplaneeringu alast väljaspool, naaberkinnisasjadel;

4.12.2. Anda sademevee ja pinnasevee ära juhtimise lahendus.

4.13. Servituutide seadmise vajadus.

4.13.1. Servituutide planeerimise korral on vajalik teostada ennem ehituslubade

väljastamist servituutide kanded kinnistusraamatus;

4.13.2. Märkida tingimus, et planeeringus näidatud võimaliku juurdepääsuõiguse

elluviidavuse ja praktikas toimima hakkamise tagamiseks, tuleb notariaalsed

kokkulepped puudutatud isikute vahel juurdepääsuservituudi seadmiseks

sõlmida enne detailplaneeringu kehtestamist.

4.14. Planeeringu rakendamise võimalused:

4.14.1. Kui planeeringu koostamise käigus muutuvad lähteseisukohad ulatuses, mis ei

muuda planeeringu põhilahendust ning vallavalitsus on muudatustega

nõustunud, ei kuulu lähteülesanne muutmisele;

4.14.2. Viidata 2. veebruaril 2023 Nõo valla ja Evelyn Samuni vahel sõlmitud

„Detailplaneeringu koostamise tellimise õiguse üleandmise ja detailplaneeringu

koostamise rahastamise lepingule nr 7-2/1-2023 ja eelkokkuleppele

detailplaneeringukohase tehnilise taristu ja avaliku ruumi väljaehitamiseks ja

väljaehitamise rahastamiseks“.

4.14.3. Anda planeeringu elluviimise ajakava ja tegevuste loetelu, mis tagavad

planeeringu elluviimise;

4.14.4. Anda juhised kehtestatud detailplaneeringu alusel ehitusprojektide

koostamiseks;

4.14.5. Märkida järgmised tingimused:

4.14.5.1. enne ei väljastata ehituslubasid hoonetele kui tehnorajatistele on

väljastatud vähemalt ehitusload ja rajatud on rasketehnika juurdepääsu

võimaldav tee ehitusluba taotlevale krundile;

4.14.5.2. kasutusload hoonetele antakse pärast seda, kui Nõo Vallavolikogu

15.12.2022 määruse nr 23 „Detailplaneeringukohaste rajatiste

väljaehitamises ja väljaehitamisega seotud kulude kandmises

kokkuleppimise kord“ § 2 lõike 1 punkti 4 kohased tehnorajatised on välja

ehitatud ja vajadusel on neile antud kasutusload;

4.14.5.3. Detailplaneeringu kohased rajatised tuleb välja ehitada hiljemalt

viie aasta jooksul detailplaneeringu kehtestamisest arvates kui enne

kehtestamist sõlmitavas halduslepingus ei ole kokku lepitud teisiti.

4.14.5.4. kui planeeringulahenduse elluviimist ei ole alustatud viie aasta

jooksul peale detailplaneeringu kehtestamist on kohalikul omavalitsusel

(Nõo Vallavolikogul) õigus tunnistada koostatud detailplaneering

kehtetuks.

5. Detailplaneeringu koostamisse kaasatavad isikud:

5.1. Päästeameti Lõuna päästekeskus;

5.2. Põllumajandus- ja Toiduamet;

5.3. Transpordiamet.

5.4. Planeeritaval maa-alal paiknevate ja kavandatavate tehnovõrkude omanikud

/valdajad.

5.4.1. Vee- ja kanalisatsioonitorustike liitumispunktide asukohtade määramiseks

teha koostööd Emajõe Veevärk AS-ga (registrikood 11044696; Sõbra 56, 51013,

Tartu; Telefon: 731 1840);

5.5. Planeeritava maa-ala kinnistute omanikud ja piirinaabrid.

6. Detailplaneeringu vormistamine ja menetlus

6.1. Detailplaneering vormistatakse ja esitatakse vastavalt Planeeringu vormistamisele ja

ülesehitusele esitatavatele nõuetele;

6.2. detailplaneeringu avaliku väljapaneku jaoks esitatakse detailplaneering pdf kujul ja

väljatrükk ühes eksemplaris; detailplaneeringule lisatakse kooskõlastuste ja koostöö

koondtabel;

6.3. detailplaneeringu kehtestamisel esitatakse detailplaneering ja selle lisad täiendavalt

pdf kujul ja väljatrükk ühes eksemplaris. Juhul kui avaliku väljapaneku järgselt

planeeringulahendust muudeti esitada väljatrükk kahes eksemplaris;

6.4. detailplaneeringu joonised:

6.4.1. detailplaneeringu koostamise aluskaardiks võtta kehtivale korrale vastav

aktualiseeritud (olemasolevat situatsiooni tõeselt kajastav, sh tehnovõrgud)

digitaalselt mõõdistatud geodeetiline alusplaan täpsusastmega M 1:500.

Geodeetilised tööd tuleb muuhulgas esitada esitada muuhulgas kohaliku

omavalitsuse poolt kasutatavasse geomõõdistuste infosüsteemi (KOVGIS

EVALD geoarhiivi moodul, https://evald.ee/nõovald/);

6.4.2. planeeritava maa-ala kontaktvööndi analüüs;

6.4.3. detailplaneeringu põhijoonis;

6.4.4. maakasutuse ja kitsenduste joonis;

6.4.5. tehnovõrkude joonis;

6.4.6. detailplaneeringu lahendust illustreerivad joonised;

6.4.7. Joonised 6.4.4 ja 6.4.5 on lubatud ühildada kui ei halvene kaartide loetavus.

7. Planeeringu koostamise eeldatav ajakava

7.1. Detailplaneering esitatakse vallavalitsusele vastuvõtmiseks kahe aasta jooksul pärast

detailplaneeringu koostamise algatamist.

7.2. Planeeringu kehtestamise või kehtestama jätmise otsus tehakse hiljemalt kolme aasta

möödumisel detailplaneeringu algatamisest arvates.

8. Vajalikud uuringud:

8.1. Algatamisel ei ole detailplaneeringu koostamiseks vajalike uuringute vajadus teada.

Lähteseisukohad koostas arenguspetsialist Piia Raig