Projekteerimistingimuste määramine hoonete ehitusprojekti koostamiseks Kangru tee 31, Kangru alevik

Lisa 1

Seletuskiri Kiili Vallavalitsuse 10.03.2026 korralduse nr 91 juurde

Projekteerimistingimused ei anna õigust ehitamise alustamiseks. Vastavalt ehitusseadustiku § 38 lõikele 1 annab ehitusluba õiguse ehitada ehitist, mis vastab ehitusloa andmise aluseks olevale ehitusprojektile.

Taotluse andmed 10.11.2024 esitati Kiili Vallavalitsusele projekteerimistingimuste taotlus nr 2411002/08623, millega soovitakse projekteerimistingimusi Kangru tee 31 (katastritunnus 30501:001:0672) katastriüksusele eluhoone ja abihoone püstitamiseks ilma detailplaneeringut koostamata.

Projekteerimistingimuste andmise võimalikkus ja põhjendatus Ehitusseadustiku (EhS) § 26 lg 1 kohaselt, on projekteerimistingimused vajalikud ehitusloakohustusliku hoone või olulise avaliku huviga rajatise ehitusprojekti koostamiseks, kui puudub detailplaneeringu koostamise kohustus. EhS eelnõu seletuskirjas selgitatakse § 26 kohta, et: „Seega on projekteerimistingimuste taotlemise esimene probleem, millal on võimalik väita, et detailplaneeringut ei ole vaja. Kui tõlgendada sätet koosmõjus kehtiva planeerimisseadusega (PlanS), siis võib järeldada, et projekteerimistingimused on nõutavad igasuguse ehitustegevuse jaoks, mis on väljaspool linnu, aleveid, alevikke ja kompaktse asustusega külasid. Seega jäävad järele hajaasustused olevad alad. Kuna kehtiva EhS § 19 lg 1 p 2 ei täpsusta, millistele ehitistele projekteerimistingimusi taotlema peab, siis jõuab koosmõjus kehtiva PlanS tõlgendamisega sinnani, et projekteerimistingimusi on vaja igasuguste ehitiste püstitamiseks ja laiendamiseks. Seadus ei piira ehitise suuruse või ohtlikkuse kaudu projekteerimistingimuste kohustuslikkust. Kuna tegu on segase ja planeerimisõigusega ühitamata sättega, on käesoleva eelnõu eesmärk luua selged alused projekteerimistingimuste taotlemiseks ning piirata nende taotlemise kohustuslikkust.“

PlanS sätestab detailplaneeringu koostamise kohustuse § 125 lõikes 1 ja lõikes 2. PlanS § 125 lõikes 5 on toodud võimalus, et teatud tingimuste olemasolul võib nimetatud paragrahvi lõikes 1 ja 2 toodud üldplaneeringu kohase detailplaneeringu koostamise kohustuse nõudest loobuda, andes välja projekteerimistingimused. Erandit saab kasutada vaid juhul, kui ehitustegevus on kooskõlas üldplaneeringuga. PlanS § 125 lõikes 5 on toodud erand, millistel tingimustel võib kohaliku omavalituse üksus üldplaneeringukohase detailplaneeringu koostamise nõudest loobuda. See on kohaliku omavalitsuse kaalutlusotsus. Erinevalt planeeringust on projekteerimistingimustega ehitusõiguse määratlemisel piiriks üldplaneeringus sätestatud ehituslikud tingimused ja projekteerimistingimuste taotlusega hõlmatud ala ümbruskonnas väljakujunenud keskkonnatingimused. Nii saab projekteerimistingimusi kasutada eelkõige nn ühe krundi planeeringute asemel aladel, kus on kõik ehitusõiguse määramiseks olulised tingimused juba varem välja kujunenud.

PlanS § 125 lg 5 eesmärki silmas pidades on oluline, et nimetatud alal oleks ehitusõiguse määramiseks olulised tingimused projekteerimistingimuste väljastamiseks juba välja kujunenud. Maa-ala suurust pole määratletud PlanS ega EhS. Selle suuruse määrajaks kohalik omavalitsus. PlanS eesmärk ei ole grammatiliselt reguleerida, et ainult neljast küljest majadega ümbritsetud kinnisasja puhul võiks seda erandit rakendada. Eesmärk oli lihtsustada PlanS nõuded olukorras, kus midagi ei ole planeerida, st maakasutus- ja ehitustingimused järgivad olemasolevaid väljakujunenud tingimusi. Teisisõnu on PlanS § 125 lg 5 alusel projekteerimistingimuste väljastamine kooskõlas

seaduse mõttega kui detailplaneeringu koostamine antud piirkonnas ei annaks lisaväärtust ning selle mõjud piirkonnale on väikesed (TrtHK 23.03.2021, 3-20-464).

Projekteerimistingimuste andmine on haldusorgani kaalutlusotsus. Haldusmenetluse seaduse (HMS) § 56 lg 3 kohaselt tuleb kaalutlusõiguse alusel antud haldusakti põhjenduses märkida ka kaalutlused, millest haldusorgan on haldusakti andmisel lähtunud.

Taotluste kohaselt soovitakse projekteerimistingimusi Kangru tee 31 (katastritunnus 30501:001:0672) katastriüksusele eluhoone ja abihoone püstitamiseks ilma detailplaneeringut koostamata.

I. PlanS § 125 lõike 5 alusel võib kohaliku omavalituse üksus lubada püstitada või laiendada projekteerimistingimuste alusel olemasoleva hoonestuse vahele jäävale kinnisasjale ühe hoone ja seda teenindavad rajatised, kui: o ehitis sobitub mahuliselt ja otstarbelt piirkonna väljakujunenud keskkonda, arvestades

sealhulgas piirkonna hoonestuslaadi; o üldplaneeringus on määratud vastava ala üldised kasutus- ja ehitustingimused,

sealhulgas projekteerimistingimuste andmise aluseks olevad tingimused, ning ehitise püstitamine või laiendamine ei ole vastuolus ka üldplaneeringus määratud muude tingimustega.

II. Kiili valla kehtiva üldplaneeringu tingimused.

Võttes aluseks eelneva ning arvestades alljärgnevaga: Maa-ala maakasutus Planeeritava maa-ala katastriüksused (olemasolevad katastriüksused) on esitatud tabelis 1.

Kinnistu aadress Kinnistu suurus m² Katastriüksuse number Maa sihtotstarve ja osakaalu % 1 Kangru tee 31 12442.0 m2 30401:001:0672 elamumaa 100%

Tabel 1: Maa-ala maakasutus.

Olemasolev olukord ja piirkonna keskkond Kangru tee 31 katastriüksus asub Kiili vallas, Kangru aleviku lõunaosas, ~5 km kaugusel Kiili alevist ja ~7 km kaugusel Tallinna linnast. Rajatud on kergliiklusteed, mis ühendavad Vaela küla Kangru aleviku ja Tallinna linna Nõmme linnaosaga. On hea bussiühendus nii Kiili alevi kui ka Tallinna linnaga. Lähimad teenuseid pakkuvad asutused nagu raamatukogu, kool, lasteaed, kauplused, apteek ja perearstid, asuvad Kiili alevis. Lähipiirkonnas on valdavalt maatulundusmaa sihtotstarbega maaüksused. Lähimate olemasolevate eluhoonete arhitektuursed lahendused on mitmekesised. Valdav osa ehitistest on viilkatusega 1- ja 2-korruselised ühepereelamud, mille välisviimistluses on kasutatud nii puitu, kivi kui krohvi. Esindatud on ka maakivist hoone.

Kangru tee 31 katastriüksus piirneb idast juba hoonestatud Kangru tee 29 katastriüksusega (30501:001:0670).

EHR kood Nimetus Seisund Esmane kasutuselevõtt Ehitisealune pind Korruseid 220681328 külmaveetorustik Olemas 2017 300.0 116024950 Saun Olemas 1919 34.0 1 116024951 Küün Olemas 184.0 1 116024949 Elamu abihoonega Olemas 1919 318.0 2

Tabel 2: Kangru tee 29 hoonestus.

Kiili Vallavalitsus seisukohal, et ehitis sobitub mahuliselt ja otstarbelt piirkonna väljakujunenud keskkonda ja arvestab sealhulgas piirkonna hoonestuslaadi.

Ligipääs Avalikult kasutatava 11115 Kurna-Tuhala teelt (30401:001:0472) läbi riigiomandis oleva Viimsi metskond 53 katastriüksuse (30401:001:1955) ja eraomandis oleva Tamme-Kangru tee T10 katastriüksuse (30501:001:0671).

Kuusiku (uue nimega Kustavi) kinnistu detailplaneering (DP0186) Detailplaneeringu asukoht:

Joonis 1: Kuusiku (uue nimega Kustavi) kinnistu detailplaneeringu asukoht.

Elamute projekteerimise reeglid: Hoonete rajamisel ja materjalide valikul tuleb arvestada hoone sobimisega ümbritsevasse miljöösse. Arvestada tuleb ka ümbritsevatel kruntidel asuvate hoonete viimistlusega ühtse ilme saavutamiseks. Planeeringualale rajatavad hooned peavad olema nii põhiplaanis kui ka mahus, naaberkinnistute hoonetele sarnaste gabariitide, katusekuju ning katusekalletega. Ühel krundil asuva põhihoone ja abihoone arhitektuurne lahendus peavad omavahel kokku sobima.

Arhitektuursed tingimused: o Krundil võib paikneda maksimaalselt 1 elamu ja 1 kõrvalhoonet. o Hooned projekteerida maksimaalselt elamu II korruselisena / kõrvalhoone I korruselisena. o Elamu kõrgusega maapinnast kuni 9 m, kõrvalhoone kõrgusega maapinnast kuni 4,5 m. o Lubatud katusekalle on vahemikus 15º-25º v.a. krundil pos. 12, kus katusekalle on 25º-45º

Kasutatavad ehitusmaterjalid: Välisviimistluses soovitav kasutada puitu, tellist, klaasi, mineraal- või polümeerkrohvi, loodus- ja tehiskivi. Värvilahenduses eelistada pastelseid, sooje ja looduslähedasi värvitoone. Plastikvoodrite kasutamine ei ole lubatud. Palkmajade ehitamine on keelatud. Katusekatted on vabad, sobiv valida vastavalt katuse kaldele (profiilplekk, valtsplekk, bituumenkate, katusekivi).

Aiad ja piirded Kruntide vahelised piirdeaiad kõrgusega 1,6 m ja tänavapoolsed piirdeaiad maksimaalselt 1,4 m v.a krundil pos.11 maanteepoolne piirdeaed võivad olla 2 m. Piirdeaia välisilme tee ääres peab moodustama ühtse terviku ja sobima ka naaberkinnistute piiretega. Ehitusprojekti koosseisus esitada piirdeaia ja väravate eskiislahendus.

Kehtiv Kiili valla üldplaneering Antud juhul on tegemist olemasoleva elamumaa krundiga, mis asub detailplaneeringu kohustusega alas.

Joonis 2: Väljavõte Kiili valla üldplaneeringust.

Kiili valla üldplaneeringu järgselt pole Kangru tee 31 katastriüksusele maakasutuse juhtfunktsiooni määratud. Antud juhul on tegemist olemasoleva elamumaa katastriüksusega, mis asub detailplaneeringu kohustusega alas. Samas ei täida ta üldplaneeringus esitatud detailplaneeringu kohustusega kompaktse hoonestuse ja intensiivse maakasutusega ala nõudeid (Kiili valla üldplaneeringu seletuskiri, lk 19): o Kompaktse hoonestusega, tänavate ja ühiste tehnovõrkudega aleviku- või külaosa; o Suvila või aiandusühistu maa-ala; o Ühepereelamute aiamajade või suvilate grupp, mis koosneb enam kui kolmest nimetatud

hoonest, millede omavaheline kaugus on alla 100 m (rohelise võrgustiku aladel 200 m); o Eraldiseisev rida- või sektsioonelamu(te) ala koos selle teenindamiseks vajaliku maaga

Eraldiseisev üle 1000 m2 ehitusalase kogupinnaga tootmishoone(te) või laohoone(te) ala koos selle teenindamiseks vajaliku maaga;

o Kämpingu või motelli maa-ala; o Puhkeküla või puhkebaasi maa-ala; o Spordikompleksi või supelranna maa-ala; o Väljaspool asulat asuva mõisa süda koos selle juurde kuuluva pargi maa-alaga;

o Väljaspool asulat paikneva lennuvälja, autoteenindusjaama või bensiinijaama ala koos nende teenindamiseks vajaliku maaga.

Detailplaneeringut ei nõuta juhul kui (Kiili valla üldplaneeringu seletuskiri, lk 18): o kavandatava tegevuse tulemusel ei teki kompaktse hoonestuse ja intensiivse maakasutusega ala.

Arvestades eeltoodut on võimalik katastriüksust vaadata, kui stabiilse asundusega aladel (hajaasustus) asuvat maa-ala: o stabiilse asundusega aladel (hajaasustus) on uute hoonete ja olemasolevatele juurdeehituste

projekteerimine lubatud vallavalitsuse poolt väljastatud projekteerimistingimuste alusel. o stabiilse asundusega aladel minimaalseks krundi suuruseks elamu püstitamiseks on 20000 m2

või 1 üksikelamu krunt 2 ha kohta, kusjuures piirdega võib piirata elamut ümbritseva õueala kuni ca 2000 m2.

o stabiilse asundusega aladel moodustatud elamumaa sihtotstarbega katastriüksusele võib püstitada ühe üksikelamu ja kuni kolm abihoonet.

Kuigi katastriüksust saab vaadata, kui hajaasustuses asuvat maa-ala, ei täida ta kinnistu suurusele esitatud tingimust (minimaalseks krundi suuruseks on 20000 m2). Tulenevalt eelnevast peavad projekteerimistingimused järgima väikeelamumaale (EV) esitatud tingimusi (Kiili valla üldplaneeringu seletuskiri, lk 21-22): o Üksikelamu krundil lubatud ehitada kuni kaks hoonet: üks üksikelamu ja üks abihoone; o Väikeelamu korruselisus on kuni 2 ja suurim lubatud kõrgus maapinnast on 9,0 m ning

abihoonel 4,5 m. Korruselisus ja kõrgus määratakse detailplaneeringuga. o Suurim lubatud ehitusalune pind uutel väikeelamukruntidel lubatud kuni 300 m²; o Parkimisvajadused tuleb lahendada oma krundi piirides.

Projekteerimistingimuste andmine avatud menetlusena Haldusmenetluse seaduse § 5 lõike 2 kohaselt kohustub kohalik omavalitsuse üksus haldusmenetluse viima läbi eesmärgipäraselt ja efektiivselt, samuti võimalikult lihtsalt ja kiirelt, vältides üleliigseid kulutusi ja ebameeldivusi isikutele. Käesoleval juhul on projekteerimistingimuste kaudu ehitusõiguse andmine isiku suhtes kõige efektiivsem, lihtsam ja kiirem viis eesmärgi saavutamiseks, mis ei riiva avalikku huvi ja on kooskõlas kehtiva õigusega.

Üksikelamu ehitamisega ei kavandata tegevusi, mis kuuluvad keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse (KeHJS) § 6 lõikes 1 nimetatud olulise keskkonnamõjuga tegevuste loetellu. Sammuti ei kuulu kavandatav tegevus KeHJS § 6 lõikes 2 ja Vabariigi Valitsuse 29. august 2005 määruse nr 224 „Tegevusvaldkondadele, mille korral tuleb anda keskkonnamõju hindamise vajalikkuse eelhinnang, täpsustatud loetelu” nimetatud tegevuste hulka. Seega puudub Kiili Vallavalitsusel kohustus eelhinnangu läbiviimiseks.

Puutumust isikute õigustega selgitas vallavalitsus avatud menetluse käigus. Avatud menetlusel lähtuti haldusmenetluse seaduse 3. peatükist.

Otsus Esitatud ettepanekutega tutvus Kiili valla projektikomisjon ning on seisukohal, et uue elamu ja abihoone püstitamine ei ole planeerimisseaduse ja Kiili valla üldplaneeringuga vastuolus, kuna hoonestus sobitub mahuliselt ja otstarbelt piirkonna väljakujunenud keskkonda. Kokkuvõttes ei esine Kiili Vallavalitsuse hinnangul põhjuseid, mis tingiksid abihoone projekteerimistingimuste andmata jätmise. Juhul kui soovitakse ehitada käesolevast korralduses sätestatust muud ehitist või soovitakse kinnistut jagada on detailplaneeringu koostamine kohustuslik.

Lähtuvalt eeltoodust väljastab Kiili Vallavalitsus projekteerimistingimused Kangru tee 31 (katastritunnus 30501:001:0672) katastriüksusele eluhoone ja abihoone püstitamiseks ilma detailplaneeringut koostamata.

Otsus tugineb ehitusseadustiku § 26 lg 2 p 1, mis sätestab, et pädev asutus annab projekteerimistingimused hoone või olulise rajatise püstitamiseks või rajamiseks ja planeerimisseaduse § 125 lg 5 p 1 ja p 2, mis sätestab, et kohaliku omavalitsuse üksus võib lubada detailplaneeringu koostamise kohustuse korral detailplaneeringut koostamata püstitada või laiendada projekteerimistingimuste alusel olemasoleva hoonestuse vahele jäävale kinnisasjale ühe hoone ja seda teenindavad rajatised, kui: 1) ehitis sobitub mahuliselt ja otstarbelt piirkonna väljakujunenud keskkonda, arvestades sealhulgas piirkonna hoonestuslaadi; 2) üldplaneeringus on määratud vastava ala üldised kasutus- ja ehitustingimused, sealhulgas projekteerimistingimuste andmise aluseks olevad tingimused, ning ehitise püstitamine või laiendamine ei ole vastuolus ka üldplaneeringus määratud muude tingimustega.

Koostas: Eduard Ventman, vallaarhitekt

Lisa 2 Kiili Vallavalitsuse 10.03.2026

korralduse nr 91 juurde

Projekteerimistingimused ei anna õigust ehitamise alustamiseks. Vastavalt ehitusseadustiku § 38 lõikele 1 annab ehitusluba õiguse ehitada ehitist, mis vastab ehitusloa andmise aluseks olevale ehitusprojektile.

Projekteerimistingimused Ehitusõigus ja arhitektuursed-ehituslikud tingimused 1. Suurim ehitisealune pind krundil kokku – 300 m2 (ehitistealuse pinna moodustavad kõik krundil

olevate ehitusloa kohustuslike hoonete, ehitusloa kohustust mitteomavate ehitiste ehitisealuste pindade summa).

2. Suurim hoonete arv krundil kokku – 2 (1 üksikelamu ja 1 abihoone). Projekteeritavate ehitiste kasutamise otstarve – 11101 ja 12744.

3. Suurim korruselisus – 2 (üksikelamu), 1 (abihoone). 4. Suurim kõrgus maapinnast – 9,0 m (üksikelamu) ja 4,5 m (abihoone). Hoone ± 0.00 kõrgus –

soovitavalt 0,30 m maapinnast. Siduda abs. kõrgusega. 5. Ehituslubade väljastamise tingimus: Tamme-Kangru tee T10 (30501:001:0671) peab olema

valla omandis. 6. Katus – lubatud katusekalle on vahemikus 15º-45º, katusekatte materjal: katusekaldele vastav ja

arhitektuurselt sobiv. 7. Projekteeritav hoone peavad järgima piirkonna hoonestuslaadi ja planeerimispõhimõtteid ning

moodustama harmoonilise ansambli naabruses paiknevate ehitistega. 7.1. Ümarpalgist ehitiste ja ehitise osade rajamine ei ole lubatud. 7.2. Hoonel tuleb eelistada naturaalseid materjale (puit, kivi, betoon, metall, katusekivi).

Välisviimistluses ei ole lubatud looduslikke materjale imiteerivate kunstmaterjalide (näiteks: plastik välisvoodrilaud) jmt plast- ning metallfassaadikattesüsteemide kasutamine. Esitada hoone värvilahendused.

7.3. Eelistada loodussõbralikku ehitusviisi kasutades ökoloogilisi materjale ja tehnikaid. 7.4. Asendiplaanil näidata hoonestuse kaugus krundi piiridest.

8. Esitada piirdeaia eskiislahendus. Piirded projekteerida naabruses olemasolevate piirdeaedade lahendustega kooskõlas. Kiili Vallavalitsus võib nõuda puitaia püstitamist ka kruntide vahelisele piirdele kui naaber kinnistu on avalikkusele ligipääsetav. 8.1. Teedepoolne piire peab olema läbipaistev puitaed (kõrgus kuni 1,40 m ja lubatud rajada

krundi piirile kuid mitte lähemale kui 2 m teekatteservast) ja kruntide vaheline võib ka olla võrkaed (kõrgus kuni 1,60 m ja lubatud rajada krundi piirile).

8.2. Mitte rajada massiivpiirdeaeda (müüri, planku). Piirdega võib piirata elamut ümbritseva õueala kuni ca 2000 m2. Esitada piirdeaia eskiislahendus.

9. Projekteerimisel lähtuda siseministri 30. märtsi 2017 määrusest nr 17 „Ehitisele esitatavad tuleohutusnõuded ja nõuded tuletõrje veevarustusele”. Katastriüksuse piirile lähemale kui 4 meetrit võib hooneid projekteerida naaberkinnisasja omanike omavahelisel kirjalikul kokkuleppel, kus peab olema fikseeritud, et naaberkinnisasja omanik(ud) on teadlik(ud) nende katastriüksusele seatavast tuleohutuskujast tulenevast kitsendus(t)est ja/või tuleb tule leviku piiramine naaberehitistele tagada ehituslike või muude abinõudega.

10. Liikluskorraldus ja juurdepääs: lahendada vastavalt projekteerimisnormidele Tamme-Kangru teelt või teeregistris oleva km 1,312 ristumiskoha kaudu. Teede ja mahasõitude planeerimisel lähtuda Eesti standardist.

Projekteerimistingimuste alusel ei teki juurdepääsu tagavat asjaõigust. Projekteerimistingimustes näidatakse vaid avalikule teele juurdepääsutee võimalik asukoht. Katastriüksuse omanikul on õigus saada juurdepääs avalikule teele kokkuleppel üle võõra kinnisasja vastavalt asjaõigusseaduse § 156 lõikes 1 sätestatule või esitades vastavasisuline avaldus Harju Maakohtule. Kiili Vallavalitsus ei võta projekteerimistingimuste väljastamisega endale mistahes varalisi või mittevaralisi kohustusi, mis on seotud juurdepääsu tagamisega kinnisasjale või juurdepääsutee väljaehitamisega avalikult kasutatava teeni või selle tee hooldamisega seoses. Kõik sellised kohustused on kinnisasja omaniku ainukohustused.

11. Parkimine lahendada krundisiseselt. Näidata parkimiskohad asendiplaanil. 12. Hoonete projekteerimisel arvestada olemasolevate kitsendustega. Kitsendustega on võimalik

tutvuda maa-ameti kitsenduste kaardirakenduste lehel. Kitsendused esitada asendiplaanil.

Transpordiameti nõuded 13. Projekti asendiplaanile kanda ja seletuskirjas tuua välja EhS § 71 kohane tee kaitsevöönd. 14. Kanda joonistele ehitiste (hoone, piire, parkla vms) kaugus riigitee äärmise sõiduraja välimisest

servast. 15. Riigitee kaitsevööndis on keelatud EhS § 70 lg 2 ja § 72 lg 1 nimetatud tegevused, sh on

keelatud ehitada ehitusloakohustuslikku teist ehitist. Riigitee kaitsevööndis kehtivatest piirangutest võib kõrvale kalduda Transpordiameti nõusolekul vastavalt EhS § 70 lg 3.

16. Projektis kasutada riikliku teeregistri (http://teeregister.riik.ee) põhiseid teede numbreid ja nimetusi.

17. Juurdepääs kavandada teeregistris oleva km 1,312 ristumiskoha kaudu. 18. Joonistele kanda (ja seletuskirjas kirjeldada) kliimaministri 17.11.2023 määruse nr 71 „Tee

projekteerimise normid“ lisa 1 tabeli 18 ja lisa 2 joonise 8 kohased nähtavuskolmnurgad, milles ei tohi paikneda nähtavust piiravaid takistusi. Vajadusel näha ette metsa, võsa, heki, aia vm rajatise likvideerimine (EhS § 72 lg 2).

19. Parkimine lahendada kinnistusiseselt ning riigiteel parkimist, sh manööverdamist, mitte ette näha. Parkimiskohtade vajadus arvutada vastavalt EVS 843 Linnatänavad.

20. Lähtuvalt asjaolust, et projektiga hõlmatav ala ulatub riigitee kaitsevööndisse, tuleb projekti koostamisel arvestada olemasolevast ja perspektiivsest liiklusest põhjustatud häiringutega (müra, vibratsioon, õhusaaste). Projekti seletuskirja lisada selgitus, et tee omanik (Transpordiamet) on projekti koostajat teavitanud liiklusest põhjustatud häiringutest ega võta endale kohustusi riigitee liiklusest põhjustatud häiringute leevendamiseks projektiga käsitletaval alal. Seletuskirjas märkida, et kõik leevendusmeetmetega seotud kulud kannab arendaja.

21. Projekti joonistel näidata projekteeritaval alal paiknevad olemasolevad ja kavandatavad tehnovõrgud ja muu taristu. Tehnovõrke, sh kaitsevööndeid, riigitee alusele maaüksusele mitte kavandada. Kui kavandatakse riigiteega ristuvaid tehnovõrke, siis tuleb lahendada nende rajamine kinnisel meetodil.

22. Projekti koosseisus kirjeldada ja näidata joonistel projektala sademevete ärajuhtimise lahendused. Sademevett ei tohi üldjuhul juhtida riigitee alusele maaüksusele, sh riigitee koosseisu kuuluvatesse teekraavidesse.

23. Projekti aluseks olev geodeetiline alusplaan peab olema mõõdistatud piisavas ulatuses, mis võimaldab projekti koostada ja kontrollida. Kõik projektiga kavandatu (sademeveesüsteemid, liikluslahendused vms) peab jääma mõõdistatud alusele. Nähtavuskolmnurkade kujutamiseks võib kasutada Maa-ameti väljavõtet.

24. Transpordiamet ei võta kohustusi projektiga seotud rajatiste väljaehitamiseks.

Keskkonnaalased ja tehnovarustuse nõuded 25. Veevarustus ja kanalisatsioon (sh sademe- ja liigvesi): veevarustus lahendada Kangru tee 29

(30501:001:0670) asuva puurkaevuga. Reovee juhtimine kogumismahutisse (min mahtuvusega 10 m3). Reoveepuhasti (või septikute jne) rajamine on keelatud.

Välise tuletõrje veevarustuse tagamisel ehitistele lähtuda Eesti Standardist. 26. Vertikaalplaneerimine, sademeveed ja drenaaž: maaparandussüsteemidega alade maakasutuse

muutmisel tuleb läbi töötada kogu kuivendusvõrgu uus lahendus. Välistada sademevee valgumine naaberkruntidele. Projekti koosseisus esitada maaparanduse, haljastuse ja vertikaalplaneerimise lahendus kas asendiplaanil või eraldi joonisel.

27. Heakord ja jäätmed: lahendada ehitus- ja olmejäätmekonteineri(te) asukoht ja jäätmekäitlus. 28. Haljastus: säilitada väärtuslikku haljastust ja looduslikku pinnareljeefi ehitusaladel, maapinda

säilitatavate puude ümbruses ei ole võimalik tõsta rohkem kui 30 cm. Metsaala hoonestamisel hinnata kõrghaljastus ja säilitada väärtuslikud puud (soovitavalt puuderühmadena).

Nõuded projektide koostamiseks 29. Arvestada katastriüksuse kitsendustega (märkida asendiplaanile). 30. Asendiplaan esitada mõõtkavas 1:500 või 1:1000 koos maapealsete ja maa-aluste tehnovõrkude,

maakasutuse piiride, kõikide krundi kitsenduste, geodeetilise põhivõrgu punktide ja haljastusega kuni kahe aasta vanusel topo-geodeetilisel alusplaanil.

31. Ehitusprojekti koostamisel tuleb lähtuda kõikidest Eesti Vabariigis kehtivatest õigusaktidest, standarditest (EVS) ja normidest (EPN).

Nõuded projektide esitamisele 32. Enne projekti esitamist, kooskõlastada Kiili Vallavalitsusega maa-ala geodeetiline alusplaan

Kiili Vallavalitsuse digitaalse mõõdistusfailide arhiivi kaudu. 33. Nõutavad kooskõlastused\arvamused: ehitusseadustikust tulenevalt on ehitusloa taotluse ja

ehitusteatise menetluste puhul ameti ülesanne edastada haldusakti eelnõu kooskõlastamiseks asutusele, kelle seadusest tulenev pädevus on seotud taotluse esemega või arvamuse avaldamiseks asutusele või isikule, kelle õigusi või huve võib taotletav ehitis või ehitamine puudutada. Sujuvama menetluse huvides tuleb teatud juhtudel (nt. ehitusprojekti koostamisel) teha vajalike asutustega koostööd.

Koostas: Eduard Ventman, vallaarhitekt

KIILI VALLAVALITSUS

KORRALDUS

Kiili 10. märts 2026 nr 91

Projekteerimistingimuste määramine hoonete ehitusprojekti koostamiseks Kangru tee 31, Kangru alevik

Korraldus antakse ehitusseadustiku § 26 lg 2 p 1, planeerimisseaduse § 125 lg 5 p 1 ja p 2 ja Kiili Vallavolikogu 16.05.2013 otsuse nr 26 “Kiili valla üldplaneeringu kehtestamine” alusel, arvestades 10.11.2024 esitatud taotlust nr 2411002/08623.

10.11.2024 esitati Kiili Vallavalitsusele projekteerimistingimuste taotlus nr 2411002/08623, millega soovitakse projekteerimistingimusi Kangru tee 31 (katastritunnus 30501:001:0672) katastriüksusele eluhoone ja abihoone püstitamiseks ilma detailplaneeringut koostamata.

Projekteerimistingimuste andmise võimalikkus ja põhjendatus on esitatud käesoleva korralduse lisas nr 1. Kokkuvõttes ei esine Kiili Vallavalitsuse hinnangul põhjuseid, mis tingiksid projekteerimistingimuste andmata jätmise.

1. Väljastada projekteerimistingimused eluhoone ja abihoone ehitusprojekti koostamiseks asukohaga Kiili vald, Kangru alevik, Kangru tee 31, katastritunnusega 30501:001:0672.

2. Käesoleva korralduse peale on õigus esitada halduskohtule kaebus halduskohtumenetluse seadustikus sätestatud korras 30 päeva jooksul korralduse teatavakstegemisest arvates.

3. Korraldus jõustub teatavakstegemisest.

/allkirjastatud digitaalselt/ Marek Vainola /allkirjastatud digitaalselt/ vallavanem Tarko Tuisk

vallasekretär

Lisad: 1. Seletuskiri 10.03.2026 korralduse nr 91 juurde 2. Projekteerimistingimused