Üldkäskkiri

KÄSKKIRI

Tallinn 19.03.2026 nr 1-1/49

Töölähetuste kord Siseministeeriumi infotehnoloogia- ja arenduskeskuses

Siseministri 17. veebruari 2020 määruse nr 8 „Siseministeeriumi infotehnoloogia- ja

arenduskeskuse põhimäärus“ § 10 lõike 1 punkti 10 ja lõike 2 alusel ning lähtudes töölepingu

seaduse §-st 21, tulumaksuseaduse § 13 lõike 3 punktist 1 ja Vabariigi Valitsuse 25. juuni 2009.

aasta määrusest nr 110 „Töölähetuse kulude hüvitiste maksmise kord ning välislähetuse

päevaraha alammäär, maksmise tingimused ja kord“:

1. Kehtestan käskkirja lisaks oleva „Töölähetuste kord Siseministeeriumi infotehnoloogia-

ja arenduskeskuses“.

2. Käskkiri jõustub ja seda rakendatakse allkirjastamise hetkest.

3. Tunnistan kehtetuks 30.12.2024 peadirektori käskkirja nr 1-1/100 „Töölähetuste kord“.

4. Panen kontrolli käskkirja täitmise üle ja määran käskkirja ajakohastamise eest

vastutavaks asjaajamisjuhi-töökeskkonnaspetsialisti.

LISAD:

Lisa 1: Töölähetuste kord Siseministeeriumi infotehnoloogia- ja arenduskeskuses

(allkirjastatud digitaalselt)

Mait Vaiksaar

peadirektori asetäitja baasteenuste valdkonnas

peadirektori ülesannetes

Lisa 1.

Töölähetuste kord Siseministeeriumi infotehnoloogia- ja arenduskeskuses

1. Üldsätted

1.1. Korraga sätestatakse Siseministeeriumi infotehnoloogia- ja arenduskeskuse (edaspidi

SMIT) töötajate töölähetusse (edaspidi lähetus) saatmise, lähetusega seotud dokumentide

vormistamise ja lähetuse kulude hüvitamise tingimused ja kord.

1.2. Lähetuseks loetakse tööandja poolt lähetuskorralduse alusel töötaja lähetamist

kindlaksmääratud ajavahemikus tööülesande täitmiseks (sh koolitusel osalemiseks),

tööandja esindamiseks või tööandja poolt korraldatud üritusel osalemiseks väljapoole

töölepinguga määratud töö tegemise asukohta.

1.3. Töötaja lähetamist Eesti Vabariigi piires loetakse siselähetuseks, töötaja lähetamist

välisriiki välislähetuseks.

1.4. Käesolevat korda ei kohaldata võlaõigusliku teenuslepingu alusel teenust osutavatele

isikutele.

1.5. Summeeritud tööajaarvestuse alusel töötavate töötajate puhul arvestatakse iga lähetuses

viibimise ööpäeva kohta 8 tundi tööaega.

1.6. Siselähetuse korral:

1.6.1. Kui lähetataval lähetuskulusid ei teki, siis lähetuskorraldust ei vormistata ja

lähetuskulude aruannet ei koostata;

1.6.2. kui ainult SMITile tekivad lähetuskulud (nt SMITile esitatud majutusarve), siis

vormistatakse lähetuskorraldus ja lähetuskulude aruannet ei koostata.

1.6.3. kui töötajale tekivad lähetuskulud (nt sõidupileti kulu), siis vormistatakse

lähetuskorraldus ja koostatakse lähetuskulude aruanne töötaja poolt makstud kulude

hüvitamiseks.

1.7. Koostööpartnerite või kolmandate osapoolte poolt korraldatavatel tasuta seminaridel,

teabepäevadel, koolitustel jmt lähetustega seotud üritustel osalemiseks koostatakse

lähetuskorraldus, mille alusel korralduse kooskõlastajad hindavad huvide konflikti

tekkimise ja/või korruptsiooni riski.

1.8. Töötaja on kohustatud teavitama lähetusse mitteminekust või lähetust puudutavast

muudatusest vahetut juhti ja lähetuste haldurit, kes algatab lähetuskorralduse ning ostetud

reisikorraldusteenuse muutmise või tühistamise.

2. Välislähetuse päevaraha maksmine 2.1. Päevaraha makstakse välislähetuse korral 50,00 eurot päevas välislähetuse esimese 15

päeva kohta, kuid kõige rohkem 15 päeva kohta kalendrikuus, ja 40 eurot iga järgneva

päeva kohta. Siselähetuse korral päevaraha ei maksta.

2.2. Tööandja võib välislähetuse päevaraha määra vähendada kuni 22,37 euroni päevas, kui

lähetuskohas viibimise ajal tagatakse lähetatule tasuta lõuna- ja õhtusöök.

2.3. Välislähetusse väljasõidu päeva eest makstakse töötajale päevaraha, kui välisriiki suunduv

sõiduk väljub varem kui 21.00. Välislähetusest saabumise päeva eest makstakse päevaraha

siis, kui sõiduk saabub pärast kella 03.00.

2.4. Välislähetusest saabumise päeval teise välislähetusse mineku korral makstakse päevaraha

ühekordse määra ulatuses.

3. Lähetuskorralduse vormistamine Riigitöötaja iseteenindusportaalis

3.1. Töötaja esitab lähetuskorralduse arvestusega, et see on esitatud ja kinnitatud hiljemalt 5

tööpäeva enne lähetuse algust.

3.2. Töötaja pöördub reisikorraldusteenuste ostmiseks lähetuste halduri poole, kes lähtub

pakkumiste võtmisel sõlmitud reisikorraldusteenuse hankelepingus sätestatust, k.a ürituse

korraldaja poolsete eripakkumiste korral (nt ööbimine konverentsi korraldaja poolt

pakutavas hotellis).

3.3. Lähetuskorralduses peavad olema näidatud: lähetuse sihtkoht, lähetuse kestus, lähetuse

eesmärk, lähetuse päevaraha määr ja eeldatav lähetuskulude maksumus ning lisatud

reisikorraldusteenuse pakkumus(ed).

3.4. Töötaja siselähetuse ja välislähetuse aluseks on vahetu juhi poolt kinnitatud

lähetuskorraldus.

3.5 Ühe lähetuskorraldusega (ühislähetus) võib samadel tingimustel lähetada rohkem kui ühe

töötaja, kui lähetused toimuvad samadel alustel.

4. Lähetusega seotud aruannete esitamine

4.1. Lähetatu esitab lähetuskulude aruande Riigitöötaja iseteenindusportaalis 5 tööpäeva

jooksul peale lähetuse lõppu ning suunab selle kinnitamiseks vahetule juhile.

4.2. Välislähetuste puhul esitatakse lähetuskulude aruanne ka juhul, kui lähetatava jaoks oli

kulu 0 eurot.

4.3.

4.4. Lähetusega seotud kulutusi tõendavad originaaldokumendid lisab lähetatud töötaja

manusena Riigitöötaja iseteenindusportaalis lähetuskulude aruandele.

5. Lähetuskulude hüvitamine

5.1. Tööandja hüvitab kulu tõendava dokumendi alusel sõidu- ja majutuskulud ning lähetuse

eesmärgi täitmisega seotud muud kulud (näiteks reisikindlustus, viisa vormistamine vms).

5.1.1. Ühistranspordiga sõitmisel eelistatakse tavaklassi pileteid. Juhul kui see pole

võimalik, kirjutab lähetatav kuluaruandesse põhjenduse kallima hinnaklassi piletite

soetamise kohta.

5.1.2. Siselähetuste puhul on keskkonnajalajälje jm ressursside kokkuhoiu nimel auto

kasutamisele eelistatud sõidu jagamine juhul, kui mitme töötaja lähetuse ajad ja sihtkohad

kattuvad (sh erinevad tiimiüritused, koolitused jms).

5.2. Lähetusega seotud sõidukuluks loetakse:

5.2.1. sõitu sadamasse, lennu-, raudtee- või bussijaama ühistranspordi või taksoga;

5.2.2. sõitu sadamast, lennu-, raudtee- või bussijaamast majutuskohta ja tagasi

ühistranspordi või taksoga;

5.2.3. majutuskoha ja ürituse toimumiskoha vahelist sõitu;

5.2.4. tagasisõitu sadamast, lennu-, raudtee- või bussijaamast ühistranspordi või taksoga.

5.3. Isikliku sõiduauto kasutamine lähetuses

5.3.1. Lähetuses isikliku sõiduauto kasutamise korral hüvitatakse isikliku sõiduautoga

otseselt seotud täiendavalt tekkinud kulud (kütus, laevapiletid parkimine jms), välja

arvatud remondi- ja hoolduskulud. Kulud hüvitatakse kulu tõendava

originaaldokumendi alusel. Kütuse ostmist tõendav kuludokument võib erineda

lähetuse perioodist kuni kaks nädalat. Kütusekulu hüvitamisel lähtutakse läbitud

kilomeetrite arvust lähetuse sihtkohta ja tagasi ning mõistlikust kütuse kogusest

läbitud vahemaa kohta.

5.3.2. Isikliku sõiduauto kasutamine peab olema fikseeritud lähetuskorralduses.

5.3.3. Isikliku sõiduauto kasutamine lähetuseks on lubatud juhtudel, kui lähetusse ei ole

võimalik minna ametisõidukiga, ühiskondlik transport ei taga teekonna läbimist

mõistliku aja jooksul ja/või lähetataval on lähetusse minekul vajalik kaasa võtta

suuremõõtmeline või raske pagas. Töötaja peab lähtuma isikliku sõiduauto

kasutamisel selle majanduslikust otstarbekusest.

5.3.4. Isikliku sõiduautona käsitletakse töötaja kasutuses olevat sõiduautot, mis ei ole

tööandja omanduses ega valduses.

5.4. Majutuskulude hüvitamine

5.4.1. Reeglina ei tohi ühe töötaja välislähetuse majutuskulu ületada 250 eurot ja

siselähetuse majutuskulu 100 eurot öö kohta, sisaldades võimalusel hommikusööki

ja vajadusel parkimist. Piirmäärast suurem majutuskulu peab olema

lähetuskorralduses põhjendatud.

5.5. Töötajal on õigus saada lähetuskulude ettemaksu lähetatava poolt tasutavate lähetuskulude

ligikaudses suuruses, täites lähetuskorralduses avansi osa. Ettemaks tehakse tingimusel, et

lähetuskorraldus on esitatud õigeaegselt (vastavalt käesoleva korra punktile 3.1) ja

varasemad lähetuskulude aruanded on Riigitöötaja iseteenindusportaalis esitatud.

5.6. Lähetuskulude aruande alusel hüvitamisele kuuluv summa kantakse üle töötaja

arvelduskontole. Lähetuskulude hüvitatavat summat vähendatakse saadud ettemakse võrra.

Kui tegelikud lähetuskulud on ettemaksena saadud summast väiksemad, kannab töötaja

kasutamata summa tagasi vastavalt Siseministeeriumi poolt esitatud nõudele.