Dokumendiregister | Ravimiamet |
Viit | JV-2/943-1 |
Registreeritud | 14.03.2024 |
Sünkroonitud | 31.03.2024 |
Liik | Väljaminev kiri |
Funktsioon | JV Järelevalve |
Sari | JV-2 Kirjavahetus ravimite käitlejatega |
Toimik | JV-2/2024 |
Juurdepääsupiirang | Avalik |
Juurdepääsupiirang | |
Adressaat | Apteegid |
Saabumis/saatmisviis | Apteegid |
Vastutaja | Katrin Kõiv (RA, Järelevalveosakond, Inspektsioonibüroo) |
Originaal | Ava uues aknas |
Ravimiameti infokiri 08.03.2024
Patsiendikesksest nõustamisest apteekides
Head apteekrid
Elu on pidevas muutumises. Apteekrite roll ühiskonnas on austusväärne ja oluline, hõlmates
endas unikaalset kompetentsi, mille säilimiseks praegusel kujul on ühe fookusteemana vaja
järjest enam rõhku panna ravimite alasele nõustamisele. Kvaliteetse apteegiteenuse üheks
peamiseks eelduseks on patsiendi igakülgne nõustamine ravimi sihipäraseks ja ratsionaalseks
kasutamiseks ning kasutaja teavitamine ravimi õigest ja ohutust kasutamisest ja säilitamisest
(ravimiseaduse § 29 lg 1). Ravimite alane nõustamine apteegis peab olema proviisoritest ja
farmatseutidest apteekrite poolt tagatud igal ajahetkel, kui apteek on avatud. Nõustamisel peab
alati lähtuma:
- konkreetse patsiendi vajadustest (tervislik seisund, teised kasutatavad ravimid,
võimalikud koos- ja kõrvaltoimed, ravimi hind jmt),
- tõenduspõhistest erialateadmisest ning ravimiinfost,
- apteekri kutse-eetikast.
Sel viisil toimides saab patsient koostöös apteekri ja raviarstiga just need ravimid, toidulisandid
ja meditsiiniseadmed, mida ta vajab. Täname kõiki apteekreid, kes oma igapäevases töös just
sellest lähtuvad ja soovime jõudu jätkamiseks!
Apteekrita ei ole apteegiteenust ega nõustamist
Ravimite alast nõustamist võivad ja peavad apteegis pakkuma ainult apteegi erialased töötajad.
Klienditeenindajate poolne ravimite alane nõustamine ei ole lubatud. Kui apteegis töötab
klienditeenindaja, siis peab apteegi töökorraldus tagama selle, et klienditeenindaja ei teeninda
ravimi ostjat enne, kui proviisorist või farmatseudist apteeker on teda nõustanud sõltumata
sellest, kas ravimi ostja ise tuleb selle peale, et ravimi kasutamise kohta nõu küsida. Seetõttu ei
saa apteegis kasutada nn kiirkassat, kus inimene saab ravimi eest klienditeenindajale tasuda
apteekripoolse nõustamiseta või iseteeninduskassasid, kus puudub apteekri nõustamine.
Apteeker peaks nõustama proaktiivselt ning mitte eeldama, et klient esitab küsimusi, kui talle
on midagi ravimi kasutamisel jäänud segaseks. Inimesed enamasti ei oska õigeid küsimusi oma
ravimi kohta küsida.
Millele ravimialasel nõustamisel tähelepanu pöörata?
Patsiendid on oma tervisliku seisundi, kasutatavate ravimite ja iseärasuste poolest sedavõrd
erinevad, et kõigile ei sobi samad kombinatsioonid erinevatest toodetest. Apteekrid peavad
ravimi väljastamisel läbi aktiivse suhtluse veenduma, et patsient teab ja saab aru, kuidas ostetud
ravimit tuleb kasutada, ning patsienti igakülgselt nõustama sh ka ravimi säilitamise ja ohutuse
aspektides. Seejuures tuleb meeles pidada, et ka käsimüügiravimitel on olulisi vastunäidustusi
ja hoiatusi, mis tuleb ravimi soovitamisel ja väljastamisel patsiendile üle rääkida.
Alati on oluline inimestele meelde tuletada, et soovi korral leiab lisainfot pakendi infolehest
ning ravimeid tuleb hoida lastele kättesaamatus kohas.
Viimast on eriti oluline meenutada lapsevanematele, kes ostavad lastele mõeldud ravimeid, aga
ka eakamatele patsientidele, kel ehk igapäevaselt lapsi kodus ei ole, kuid keda lapselapsed aeg-
ajalt külastavad.
Ravimite riskivähendamise meetmed
Ravimite osas, millel on riskivähendamise meetmed (ravimi pakendil hoiatused ja pakendi sees
või küljes patsiendikaart), peab apteeker patsiendile ravimit väljastades riske meelde tuletama,
sh seda, et hoiatuskaarti peab patsient alati endaga kaasas kandma. Ravimid, millel on
täiendavad riskivähendamise meetmed ja pakendis hoiatuskaardid, leiate veebilehelt
www.ravimiregister.ee, valides täpsema otsingu ja selle alt „Täiendavad riskivähendamise
meetmed“. Riskivähendamise meetmed on äärmiselt olulised ning võivad saada määravaks
mürgistuste või teiste tõsiste tervisekahjude ennetamisel. Neile tähelepanu pööramine nii arsti
kui apteekri poolt on vajalik, sest patsientide võime uut teavet vastu võtta on erinev ja
kordamine aitab sõnumi kindlamalt kohale viia.
Ravimi hind nõustamise osana
Apteekril tuleb ravimit väljastades alati anda patsiendile info soodsaimast ravimist (milleks
enamasti on hinnakokkuleppe ravim), et inimene saaks teha teadliku valiku ja saaks soovi korral
soodsaima ravimi. Soodsaimat ravimit tuleb pakkuda ka käsimüügiravimite puhul. Vahel on
ravi jätkamine sama ravimiga ravisoostumuse vaatest olulisem kui veidi soodsam hind, kuid
seda ei saa eeldada ning see tuleb nõustamise käigus välja selgitada. Patsiendil on alati vaba
valik erineva hinnaga samaväärsete ravimite vahel valida – oluline on anda patsiendile
valikuvõimalus teadmisega, et ravimid ise on võrdväärsed.
Tarneraskused
Tarneraskused paraku on igapäevased ja mureks nii patsientidele, arstidele, apteekritele kui
teistele ravimituru osapooltele. Apteekrid on tarneraskuste küsimustes eesliinil ja saavad sageli
tunda nii patsientide kui arstide pahameelt, kuigi tarneraskuse lahendamine ei ole apteekri
võimuses. Küll aga on apteekril võimalus läbi teabe jagamise tõsta patsientide teadlikkust ja
teha kättesaadavaks need lahendused, mis konkreetsel juhul on saadaval oma apteegis või
teistes apteekides.
Müügiloaga kuid võõrkeelse pakendi puhul on oluline inimesele selgitada, miks on pakend
seekord võõrkeelne (tähelepanelikud inimesed on tundnud muret ega sellistel juhtudel pole
tegemist võltsingutega) ja juhatada inimene eestikeelse infoleheni, kui seda ei ole pakendile
lisatud.
Erialaseltsi taotluse alusel Ravimiametilt turustamise loa saanud müügiloata ravimite puhul
(kui infoleht on karbile kinnitatud kummiga või antakse väljastamisel kaasa) palume
patsientidele selgitada, et tegemist on Ravimiametilt erandkorras turustamiseks loa saanud
ravimitega, eestikeelsed infolehed on nendel juhtudel toimeainepõhised, st nendes ei kajastu
infot abiainete ja ravimite säilitamise osas - see info kajastub võõrkeeles kas pakendi sees
infolehel või karbi peal). Kui patsient soovib täpsemat infot, saab apteeker seda selgitada ja
vajadusel info ülesleidmisel abistada.
Toimeainepõhised infolehed leiate Ravimiameti veebilehelt
https://www.ravimiamet.ee/ravimid-ja-ohutus/ravimitest/muugiloata-ravimid#ravimiameti-
kasutami
Eestisse sisse veetud müügiloata ravimid ja nende infolehed leiate Ravimiregistrist veebilehelt
https://www.ravimiregister.ee/
Raviarsti taotlusega müügiloata ravimite nõustamine
Arsti taotluse alusel lubatud müügiloata ravimi kasutamise vajaduse üle konkreetsel patsiendil
otsustab arst. Apteeker peab patsiendile eestikeelse infoleheta ravimi väljastamisel selgitama,
et müügiloata ravimite määramine on arsti otsus ning kui patsiendile on jäänud ravimi kasutuse
osas midagi ebaselgeks, siis peaks ta pöörduma uuesti arsti poole. Kuna müügiloata ravimi
pakend ja infoleht on võõrkeelsed, siis müügiloata ravimi raviskeemi määramisel on arstil
kohustus patsienti eelnevalt igakülgselt informeerida ravimi omadustest ja selle kasutamisest
(näidustused, õige annustamine ja manustamisviis, vastunäidustused, hoiatused, koostoimed
teiste ravimitega, kasutamine raseduse ja imetamise ajal, kõrvaltoimed, mida teha
üleannustamise korral). Apteeker saab ravimi väljastamisel märkida pakendile ravimi
annustamise ja üle rääkida, et kõrvaltoimete tekkimisel tuleks pöörduda kindlasti arsti poole.
Nõustamine toidulisandite jm toodete puhul
Apteegis müüdavate toidulisandite soovitamisel tuleb lähtuda sellest, et need on ette nähtud
tavatoidu täiendamiseks ega ole mõeldud haiguste või haigussümptomite ravimiseks ega
leevendamiseks. Toidulisandid ei ole ravimid, sest nende toime ei ole kliinilistes uuringutes
sarnaselt ravimitele tõestatud. Seetõttu saabki neid käsitleda just toidulisanditena.
Toidulisandite nõustamise käigus ei ole lubatud anda soovitusi kasutada toidulisandeid haiguste
raviks või patsiendile arsti määratud ravi asemel. Apteekri ülesanne on nõustamisel alati
lähtuda tõenduspõhisest teabest ja kasutada õiget terminoloogiat. Sobiva lahenduse leidmisel
tuleb arvestada nii patsiendi seisundit kui eelistusi ja patsiendile selgitada, kuidas ravimeid ning
teisi tooteid ohutult ja efektiivselt kasutada ning mis on tõendatud ootus nende toimele. Kui
inimesel on mure arsti määratud raviskeemiga, siis on õige suunata inimene seda küsimust
raviarstiga üle rääkima, mitte pakkuda asemele tooteid, millel puudub samaväärne ravitoime.
Ravimite alase nõustamise küsimustes leiate vajadusel lisa pidepunkte ja häid soovitusi
„Apteegiteenuse kvaliteedijuhisest“ veebilehel https://efs.ee/wp-
content/uploads/Apteegiteenuse-kvaliteedijuhis-2021.pdf
Kui teil on nõustamise või laiemalt apteegiteenuse osas küsimusi siis palun võtke meiega
ühendust [email protected] või telefonil 747 4140.
Ravimiamet