Seisukoha küsimine

20260319_Avalik_RKIK_4-4_26_1023_DM-129802-5.pdf.bdoc

Digiallkirjad

Allkirjade kehtivust ei ole kontrollitud.

SIRET PUNNISK PNOEE-47904262744 2026-03-19 05:52:36

DM-129802-5.pdf

Maa- ja Ruumiamet [email protected] Saku Vallavalitsus [email protected] Riigi Kaitseinvesteeringute Keskus [email protected]

19.03.2026 nr DM-129802-5

Seisukoha küsimine Tammemäe V liivakarjääri korrastamistingimuste ja keskkonnamõju hindamise eelhinnangu ja keskkonnamõju hindamise algatamata jätmise otsuse eelnõudele

Balti Liiv OÜ (registrikood 16316343, aadress Tartu mnt 84a-159, Kesklinna linnaosa, Tallinn, Harju maakond, Eesti) esitas 01.10.2024 Keskkonnaametile taotluse Tammemäe V liivakarjääri mäeeraldise korrastamistingimuste saamiseks (registreeritud Keskkonnaameti süsteemis KOTKAS 02.10.2024 kirjana nr DM-129802-1). Balti Liiv OÜ palus taotluses korrastamise tingimustes näha ette võimalus rajatava veekogu maastiku ilmestamiseks ja bioloogilise mitmekesisuse suurendamiseks kolme kuni nelja u 2,5 – 3 ha suuruse tehissaare rajamisega, et tõsta korrastatud ala rekreatiivset ja esteetilist väärtust. Korrastamistingimuste andmisel palus arvestada, et saarte rajamiseks võiks muuhulgas kasutada järgmise koodiga inertseid materjale 01 01 02; 17 01 01; 17 01 02; 17 01 03; 17 01 07; 17 05 04; 17 05 06; 17 05 08 ja 20 02 02. Keskkonnaamet 17.03.2025 kirjaga DM-129802-2 teatas taotlejale, et Tammemäe V karjääri asukoht hõlmab osaliselt kaitsealuste liikide püsielupaika mis on tundlik vee režiimi muutustele, peab Keskkonnaamet vajalikuks koostada eksperthinnang, kus hinnatakse:

1. Tehissaarte rajamisega kaasnevat võimalikku veerežiimi muutumist (mõju veetasemele); 2. Sellest tulenevaid mõjusid kaitsealustele liikidele; 3. Kumulatiivset mõju Tammemäe järvele. Märkides, et eksperthinnang tuleb anda ka siis, kui tehissaari otsustatakse mitte rajada. Kuna elupaigad sõltuvad Tammemäe järve veetasemest, tuleb hindamisel arvesse võtta kõik tegurid, mis võivad Tammemäe järve veetaset mõjutada, mh äravoolu kraavi kaudu ja Männiku X uuringuruumi karjääri rajamist. Keskkonnaamet palus esitada eksperthinnang 2 kuu jooksul, s.o hiljemalt 14.05.2025.

Keskkonaamet kirjadega DM-129802-3 ja DM-129802-4 (17.09.2025 ja 16.12.2025) esitas taotlejale märgukirjad Tammemäe V liivakarjääri korrastamistingimustele eksperthinnangu küsimisele. Keskkonnaamet palus esitada eksperthinnang hiljemalt 16.02.2026, märkides kui eelpool küsitud andmeid Keskkonnaametile ei edastata, ei ole veendumust negatiivsete mõjude kohta. Seega ei ole veendumust negatiivsete mõjude puudumise kohta ja Keskkonnaameti

Roheline 64 / 80010 Pärnu / Tel 662 5999 / Faks 680 7427 / e-post: [email protected] / www.keskkonnaamet.ee / Registrikood 70008658

hinnangul ei saa tehissaarte rajamist lubada.

Tänaseni eksperthinnangut Keskkonnaametile ei ole esitatud ega pikendatud esitamise tähtaega. Seega Keskkonnaamet ei käsitle Tammemäe V keskkonnamõjude eelhinnangus ja korrastamistingimuste andmisel tehissaarte rajamist. Vastavalt maapõueseaduse (edaspidi MaaPS) § 81 lõigetele 1 ja 2 korrastatakse kaevandatud maa kaevandatud maa korrastamise projekti alusel, mis on koostatud lähtuvalt korrastamistingimustest. MaaPS § 81 lõike 3 kohaselt esitab korrastamistingimused kaevandamisloa omajale Keskkonnaamet. Tuginedes MaaPS § 81 lõikele 5 küsib Keskkonnaamet korrastamistingimuste koostamise kohta maaomaniku ja kohaliku omavalitsuse üksuse arvamust.

Tuginedes keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse § 11 lõikele 2 2

küsib Keskkonnaamet seisukohta ka Tammemäe V liivakarjääri korrastamistingimuste keskkonnamõju hindamise eelhinnangu ja keskkonnamõju hindamise algatamata jätmise otsuse eelnõule. Eelnevast lähtuvalt soovime Teie kirjalikku arvamust ja ettepanekuid Tammemäe V liivakarjääri korrastamistingimuste ja keskkonnamõju hindamise eelhinnangu ja keskkonnamõju hindamise algatamata jätmise otsuse eelnõude kohta esimesel võimalusel, kuid mitte hiljem kui 20.04.2026. Kui arvamust ei ole määratud tähtajaks antud ega tähtaega pikendatud, lahendatakse menetlus Teie arvamuseta.

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt) Siret Punnisk juhataja maapõuebüroo

Lisad:

Teadmiseks: Balti Liiv OÜ

Aare Mark 5064227 [email protected]

1. Eelhinnang_KMH_algatamata_jätmine_18.03.2026.pdf 2. TammemäeV_korrastamistingimused_eelnõu18.03.2026.pdf

2(2)

Lisa 1 Eelhinnang_KMH_algatamata_jätmine_18.03.2026.pdf

EELNÕU

11.03.2026

Tammemäe V liivakarjääri mäeeraldise

korrastamistingimustele keskkonnamõju

hindamise algatamata jätmine

1. OTSUS

Lähtudes Balti Liiv OÜ poolt esitatud Tammemäe V liivakarjääri korrastamistingimuste

taotlusest ning tuginedes keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse § 3

lõige 1 punktile 1, § 6 lõige 2 punktile 2, § 61 lõigetele 3 ja 5, § 9 lõikele 1, § 11 lõigetele 2, 22

, 23, 4, 8 ja 81, keskkonnaministri 16.08.2017 määrusele nr 31 „Eelhinnangu sisu täpsustatud

nõuded“ otsustab Keskkonnaamet:

1.1. Jätta algatamata keskkonnamõju hindamine Tammemäe liivamaardla Tammemäe

V liivakarjääri korrastamistingimuste taotluse menetluse raames.

1.2. Keskkonnameetmeid muidu ilmneda võiva olulise ebasoodsa keskkonnamõju

vältimiseks või leevendamiseks ei määrata, kuna need ei ole korrastamistingimuste

andmise ajal teada. Kui korrastamise käigus ilmnevad olulised ebasoodsad

keskkonnamõjud siis lahendatakse need mõjude ilmnemisel operatiivselt ning

kaasates asjaomaseid asutusi ja isikuid

1.3. Täiendavad keskkonnauuringud ei ole vajalikud.

2. ASJAOLUD

Balti Liiv OÜ (registrikood 16316343, aadress Tartu mnt 84a-159, Kesklinna linnaosa, Tallinn,

Harju maakond, Eesti) esitas 01.10.2024 Keskkonnaametile taotluse Tammemäe V

liivakarjääri mäeeraldise korrastamistingimuste saamiseks (registreeritud keskkonnaotsuste

infosüsteemis KOTKAS 02.10.2024 kirjana nr DM-129802-1).

Balti Liiv OÜ palus taotluses korrastamise tingimustes näha ette võimalus rajatava veekogu

maastiku ilmestamiseks ja bioloogilise mitmekesisuse suurendamiseks kolme kuni nelja u 2,5

– 3 ha suuruse tehissaare rajamisega, et tõsta korrastatud ala rekreatiivset ja esteetilist väärtust.

Korrastamistingimuste andmisel palus arvestada, et saarte rajamiseks võiks muuhulgas

kasutada järgmise koodiga inertseid materjale 01 01 02; 17 01 01; 17 01 02; 17 01 03; 17 01

07; 17 05 04; 17 05 06; 17 05 08 ja 20 02 02.

Keskkonnaamet 17.03.2025 kirjaga DM-129802-2 teatas taotlejale, et Tammemäe V karjääri

asukoht hõlmab osaliselt kaitsealuste liikide püsielupaika mis on tundlik vee režiimi

muutustele, peab Keskkonnaamet vajalikuks koostada eksperthinnang, kus hinnatakse:

1. Tehissaarte rajamisega kaasnevat võimalikku veerežiimi muutumist (mõju veetasemele);

2. Sellest tulenevaid mõjusid kaitsealustele liikidele;

3. Kumulatiivset mõju Tammemäe järvele.

Märkides, et eksperthinnang tuleb anda ka siis, kui tehissaari otsustatakse mitte rajada. Kuna

elupaigad sõltuvad Tammemäe järve veetasemest, tuleb hindamisel arvesse võtta kõik tegurid,

mis võivad Tammemäe järve veetaset mõjutada, mh äravoolu kraavi kaudu ja Männiku X

uuringuruumi karjääri rajamist. Keskkonnaamet palus esitada eksperthinnang 2 kuu jooksul,

s.o hiljemalt 14.05.2025.

Keskkonaamet kirjadega DM-129802-3 ja DM-129802-4 (17.09.2025 ja 16.12.2025) esitas

2 (9)

taotlejale märgukirjad Tammemäe V liivakarjääri korrastamistingimustele eksperthinnangu

küsimisele. Keskkonnaamet palus esitada eksperthinnang hiljemalt 16.02.2026, märkides kui

eelpool küsitud andmeid Keskkonnaametile ei edastata, ei ole veendumust negatiivsete mõjude

kohta. Seega ei ole veendumust negatiivsete mõjude puudumise kohta ja Keskkonnaameti

hinnangul ei saa tehissaarte rajamist lubada.

Tänaseni eksperthinnangut Keskkonnaametile ei ole esitatud ega pikendatud esitamise

tähtaega. Seega Keskkonnaamet ei käsitle Tammemäe V keskkonnamõjude eelhinnangus ja

korrastamistingimuste andmisel tehissaarte rajamist.

Maavara kaevandamise keskkonnaluba (edaspidi kaevandamisluba) nr HARM-153 Tammemäe

V liivakarjääri täiteliiva kaevandamiseks kuulub ettevõttele Balti Liiv OÜ. Kaevandamisluba

kehtib 20.12.2018 - 19.12.2030.

Tammemäe V liivakarjääri mäeeraldis asub Harju maakonnas Saku vallas Tammemäe külas

riigile kuuluval katastriüksusel Tammemäe liivakarjäär (katastritunnus 71801:001:0032).

Mäeeraldise pindala on 40,53 ha ja mäeeraldise teenindusmaa pindala on 40,64 ha. Riigimaa

valitseja on Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium ja volitatud asutus Maa- ja

Ruumiamet. Mäeeraldis hõlmab täielikult Tallinn-Saku liivamaardla (registrikaart nr 0109)

täiteliiva aktiivse tarbevaru 117 plokki. Tammemäe V liivakarjäär külgneb läänest Tammemäe

VIII liivakarjääriga (KL-512362), idast Tammemäe II (HARM-144) ja Tammemäe III (KMIN-

104) liivakarjääridega.

Keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse (edaspidi KeHJS) § 3 lõike

1 punkti 1 kohaselt hinnatakse keskkonnamõju, kui taotletakse tegevusluba või selle muutmist

ning tegevusloa taotlemise või muutmise põhjuseks olev kavandatav tegevus toob eeldatavalt

kaasa olulise keskkonnamõju. KeHJS §-s 7 puntides 1-3 ei ole korrastamistingimused

määratletud tegevusloaks. KeHJS § 7 punkti 4 kohaselt on tegevusluba eeldatavalt olulise

keskkonnamõjuga kavandatavat tegevust lubav käesolevad paragrahvis nimetamata muu

dokument. Seega loeb Keskkonnaamet korrastamistingimuste taotluse tegevusloa taotluseks.

KeHJS § 11 lõike 2 kohaselt vaatab otsustaja tegevusloa taotluse läbi ning teeb otsuse

keskkonnamõju hindamise (edaspidi KMH) algatamise või algatamata jätmise kohta KeHJS §

6 lõikes 2 nimetatud valdkondade tegevuse ja KeHJS § 6 lõikes 21 viidatud tegevuse korral

õigusaktis sätestatud tegevusloa taotluse menetlemise aja jooksul, kuid hiljemalt 90. päeval

pärast KeHJS § 61 lõikes 1 loetletud teabe saamist. KeHJS § 9 lõike 1 kohaselt on otsustaja

tegevusloa andja. Maapõueseaduse (edaspidi MaaPS) § 48 kohaselt annab maavara

kaevandamise keskkonnaloa Keskkonnaamet, seega on Keskkonnaamet otsustajaks KeHJS-e

tähenduses.

KeHJS § 6 lõige 2 punkti 2 kohaselt peab loa andja andma eelhinnangu selle kohta, kas

kaevandatud maa korrastamine on olulise keskkonnamõjuga tegevus ning kaaluma

keskkonnamõju hindamise algatamise vajalikkust.

KeHJS § 11 lõike 23 järgi KMH vajalikkus otsustatakse, lähtudes eelhinnangust ja asjaomase

asutuse seisukohast. KeHJS § 11 lõike 4 kohaselt, kui kavandatava tegevuse KMH algatamise

või algatamata jätmise otsus tehakse KeHJS § 6 lõigete 2 või 21 alusel, lisatakse otsusele

eelhinnang.

3. EELHINNANG

KeHJS § 61 lg 3 järgi annab Keskkonnaamet eelhinnangu arendaja esitatud ja muu asjakohase

teabe alusel ning lähtudes kavandatavast tegevusest, selle asukohast ning eeldatavast

keskkonnamõjust. Eelhinnangu sisu täpsustatud nõuded on KeHJS § 61 lg 5 alusel kehtestatud

keskkonnaministri 16.08.2017 määrusega nr 31 „Eelhinnangu sisu täpsustatud

nõuded“ (edaspidi määrus nr 31).

Keskkonnaamet on eelhinnangu andmisel kasutanud järgmisi materjale:

3 (9)

1. Kaevandamisloa nr HARM-153 taotlus, sh KeHJS § 61 lg 1 kohane teave;

2. KMH aruanne „Tammemäe V liivakarjääri rajamise ja töötamisega kaasneva

keskkonnamõju hindamise aruanne“ (koostaja OÜ Inseneribüroo STEIGER, Tallinn

2016, edaspidi aruanne);

3. Maa-ja Ruumiameti geoportaali kaardirakendus.

3.1. Kavandatav tegevus

Ettevõttele on antud kaevandamisluba nr HARM-153 Tammemäe V liivakarjääri täiteliiva

kaevandamiseks. Kaevandamisluba kehtib 20.12.2018 - 19.12.2030.

Ettevõte soovib 01.10.2024 esitatud taotlusega korrastamistingimusi Tammemäe V liivakarjääri

korrastamiseks.

3.1.1. Tegevuse iseloom ja maht

Kavandatava tegevuse eesmärgiks on Tammemäe V liivakarjääri mäeeraldise korrastamine.

Korrastamise järgselt tekib mäeeraldistega kattuvale alale tehisveekogu.

Korrastamisele kuluvad mahud ja tegevused täpsustatakse korrastamisprojektis.

3.1.2. Tegevuse seosed asjakohaste strateegiliste planeerimisdokumentidega ning

lähipiirkonna praeguste ja planeeritavate tegevustega

Kuna antud juhul on tegemist maavara kaevandamistegevuse lõpetamisega seotud loomuliku

ning seadusjärgse tegevusega, ei ole kavandataval tegevusel otsest vastuolu õigusaktide,

planeeringute ega arengukavadega.

3.1.3. Ressursside kasutamine, tegevuse energiakasutus

Tammemäe V liivakarjääri mäeeraldisel toimub aktiivne kaevandamistegevus. Korrastamisel

saab kasutada mäeeraldistel olemasolevat materjali. Korrastamiseks mäeeraldistele juurde

toodava materjali vajalikkus ja maht täpsustatakse korrastamisprojektis.

3.1.4. Tegevuse energiakasutus

Võib eeldada, et kavandatav tegevus ei ole energiamahukam kui kaevandamine. Peamised

energiatarbijad on korrastamistöödel karjääris töötavad seadmed ja masinad.

3.1.5. Tegevusega kaasnevad tegurid, nagu heide vette, pinnasesse ja õhku ning müra,

vibratsioon, valgus, soojus, kiirgus ja lõhn

Tammemäe V liivakarjääris on läbi viidud KMH ja koostati „Tammemäe V liivakarjääri

rajamise ja töötamisega kaasneva keskkonnamõju hindamise aruanne“ (koostaja OÜ

Inseneribüroo STEIGER, Tallinn 2016, edaspidi aruanne). Keskkonnamõju hindamise käigus

tehti kindlaks võimalike tundlike objektide olemasolu ja seisukord eeldatava mõju piirkonnas,

kirjeldati arendaja tehnoloogilisi kavatsusi, analüüsiti ja hinnati kavandatava tegevuse

võimalikku keskkonnamõju ning võrreldi seda 0-alternatiiviga. Kavandatava tegevusega

kaasneva negatiivse keskkonnamõju vältimise või minimeerimise eesmärgil pakuti välja

leevendusmeetmed ning hinnati nende kasutamise eeldatavat efektiivsust. Töös anti soovitusi

keskkonnaseire tingimuste seadmiseks ja käsitleti teiste keskkonnalubade vajadust.

Mõju pinnaveele.

4 (9)

Pinnavee reostusoht võib tekkida, kui toimub mõne karjäärimasina avarii töökohal ning kütus

või õli satuvad pinnasesse. Sellisel juhul tuleb reostus koheselt likvideerida, et vältida kütuse

imbumist karjääri siseveekogusse ja sealt edasi kandumist jõgedesse. Masinatest põhjustatud

võimalikke avariisid saab ennetada perioodilise hoolduse ja ülevaatusega, mida tuleb teha

vastaval hooldusplatsil. Seadmete tankimine ja hooldus peavad toimuma väljaspool karjääri

eelpoolmainitud hooldusplatsil, kus peavad olema ka õli kogumise ja tõrje vahendid. Meetmete

õigeaegsel rakendamisel on võimalik vältida olulist mõju pinnavee kvaliteedile.

Kuna puudub vee ärajuhtimine ja tegemist on olemasoleva veekoguga kus kaevandatakse

veealust varu, siis ei mõjutata äravoolava veega teisi veekogusid, seda eeldusel kui tööde käigus

ei reostata pinnavett.

Lähim märgala Tammemäe V liivakarjäärile on Männiku raba, mis asub ~1,2 km kaugusel ida

suunas. Kuna kavandatava tegevuse piirkonnas plaanitud tegevusega veerežiimi ei muudeta,

puudub ka mõju Männiku raba veerežiimile. Ka teised kavandatava tegevusega kaasnevad

mõjutegurid ei mõjuta Männiku raba. Kavandatava tegevuse asukohta ja Männiku raba

eraldavad Tammemäe IV liivakarjäär, Tammemäe II karjäär ja Tammemäe III liivakarjäär.

Mõju põhjaveele

Tammemäe V liivakarjääri mäeeraldise korrastamise käigus on võimalikuks põhjavee reostuse

allikaks transpordimasinate põhjustatavad diiselkütuse või määrdeainete lekked. Selle

vältimiseks tuleb tehnikale korraldada perioodilist tehnilist kontrolli. Ala korrastamine

veekoguks iseenesest ohtu põhjaveele ei kujuta. Liiva kaevandamisega ei rikuta veepidet, mis

kaitseb alumisi põhjavee kihte võimaliku avarii reostuse korral ja seetõttu ei ole avarii korral

oodata reostuse levikut sügavamatesse põhjavee kihtidesse. Kavandatava tegevusega ei

mõjutata kohalike inimeste tarbekaevudes joogivee taset ega kvaliteeti. Kokkuvõtlikult võib

öelda, et taotletav tegevus Tammemäe V mäeeraldisel ei mõjuta veekomplekside taset.

Keemiline mõju on välditav, kui on välditavad masinate ja määrdeõlide lekked. Tammemäe V

liivakarjääris ei kaasne korrastamisega põhjavee taseme alanemist ega reostumist avarii korral.

Kavandatava tegevusega ei mõjutata kohalike inimeste tarbekaevudes joogivee taset ega

kvaliteeti.

Karjääri maastiku väärtust tõstetakse rikutud maa korrastamisega, millega moodustatakse alale

tehisveekogu.

Tuginedes KMH aruandes toodule jõuti järeldusele, et korrastamisel Tammemäe V liivakarjääri

mäeeraldiselt ei kaasne sellist olulist keskkonnamõju mida ei ole juba leevendatud või mida ei

saaks tulevikus leevendada.

Müra, õhu saastatus ja vibratsioon.

Korrastamistööde ajal võib eeldada ajutist peenosakeste kontsentratsiooni tõusu välisõhus ja

müra teket, mis on seotud alal töötavate masinatega.

Mõningat tajutavat vibratsiooni võivad tekitada mäeeraldistel töötavad masinad. Lähtuvalt

töötervishoidu käsitlevatest õigusaktidest on tehnikale kehtestatud vibratsiooni piirnormid juba

valmistajatehases. Seetõttu ei põhjusta korrastamisel kasutatav tehnika vibratsiooni, mis võiks

oluliselt negatiivselt mõjutada mäeeraldisel töötavaid inimesi või ümbruskonda.

Korrastamistegevusel on pikaajalises plaanis tugev positiivne mõju seoses häiringute

lakkamisega, sest kaevandamistegevus lõppeb.

Valguse, soojuse, kiirguse ega lõhna reostust kaevandamistegevusega ümbruskonnale ei kaasne

tekitatav peenosakeste kontsentratsioon on väike materjali loodusliku niiskuse sisalduse tõttu.

5 (9)

Tuginedes KMH aruandes toodule jõuti järeldusele, et korrastamisel Tammemäe V liivakarjääri

mäeeraldiselt ei kaasne sellist olulist keskkonnamõju tolmu ja müra osas, mida ei ole juba

leevendatud või mida ei saaks tulevikus leevendada.

3.1.6. Tekkivad jäätmed ning nende käitlemine

Kaevandatud maa korrastamisel ei teki jäätmeid. Korrastamisel kasutatakse ära mäeeraldisel

olemasolevad materjalid nagu näiteks kooritud katend.

Korrastatavale alale on keelatud prügi ladustada. Keskkonnale ohtlikud jäätmed kogutakse

teistest jäätmetest eraldi (määrdeõlid, pliiakud, patareid, õlised kaltsud jms) ja käideldakse need

nõuetekohaselt (viiakse jäätmejaama vms).

3.1.7. Natura 2000 võrgustiku alad ja muud kaitstavad loodusobjektid

Taotletava mäeeraldise ja selle teenindusmaa kattuvad rohevõrgustiku tuumalaga ~1 %

ulatuses, mis ei too kaasa tuumala osatähtsuse langemist alla 90 %. Mäeeraldise keskosas asub

eelnevalt kaevandamata jäänud 3,18 ha suurune saar, mis on ettenähtud lindude pesitsemiseks.

Natura 2000 võrgustikku alad taotletava mäeeraldise piirkonnas puuduvad. Lähim Natura 2000

võrgustikku kuuluv Rahumäe loodusala jääb mäeeraldisest ~7,6 km kaugusele põhja suunda,

mida kavandatava tegevusega ei mõjutata. Taotletava mäeeraldise ja selle teenindusmaa

piirkonnas ei ole kultuurimälestisi ega pärandkultuuri objekte.

Tammemäe V liivakarjääri põhjaosas kattub teenindusmaa ~0,9 ha ulatuses ja mäeeraldis ~0,8

ha ulatuses ning kaguosas mäeeraldis ~0,5 ha ulatuses Männiku kõre ja kivisisaliku

püsielupaiga ja selle piiranguvööndiga. Kattuv ala on kõrede ja kivisisalike toitumis- ja

varjumisala ning lisaks ka viimaste sigimispaik. Lähimad kõre sigimisveekogud asuvad

mäeeraldise piirist vaid 80 m kaugusel edela suunas. Nii kõre (I kaitsekategooria) kui kivisisalik

(II kaitsekategooria) on liigid, kes asustavad päikesele avatud maastikke (näiteks luitealad,

liivikud), kus leidub hõreda taimestikuga alasid toitumiseks ja varjumiseks ning avatud

liivaalasid, mis on kivisisalikele vajalikud munemiseks ja kõredele kaevumiseks. Lisaks

vajavad kõred sigimispaikadena madalaveelisi, ajutisi veekogusid. Nende kahe liigi elupaikade

geoloogilises struktuuris domineerib sageli liiv. Liivasel pinnasel kasvab kidur taimestik ja

pinnase struktuur võimaldab juttselg-kärnkonnadel maasse kaevuda ja kivisisalikel endale

munemiseks sobivad pesakoopad kaevata. Kõre eelistab sigida madalates (vee maksimaalne

sügavus 40 cm), laugete kallastega ajutistes veekogudes, mis on 100 % päikesele avatud.

Sellistele tingimustele vastavad väga hästi karjääridesse tekkinud madalaveelised lombid.

Madalates veekogudes soojeneb vesi kiiresti, luues head tingimused kulleste arenguks. Samuti

kuivavad ajutised veekogud suve lõpuks ära, mistõttu on neis harva röövtoidulisi selgrootuid ja

kalu, kes võiksid kudu ja kulleseid ohustada. Veekogudega on kõred seotud vaid

sigimisperioodil, enamuse ajast veedavad nad aga maismaaelupaikades (hõreda või

vähese/madala taimestikuga päikesepaistelistel aladel). Kõred on aktiivsed videvikus ja

öötundidel, päeva veedavad nad pinnasesse (enamasti liiva) kaevunult või peituvad

lauatükkide, kivide ja puurontide alla või kivihunnikutesse. Seetõttu on kõredele eluks vajalik

nii kvaliteetsetest sigimisveekogudest kui sobivast maismaa-elupaigast koosnev

elupaigakompleks. Samas ei tohi elupaigakompleksi erinevad osad olla üksteisest isoleeritud

(näiteks tiheda liiklusega maanteede, laiade metsa, võsa, roostiku või veealadega).

Tänapäeval on suurem osa kõre ja kivisisaliku endistest elupaikadest avatud luite- ja

liivikualadel metsastamise ja intensiivse kaevandustegevuse tõttu hävinud. Käesoleval ajal

asustab 65 % Eestis säilinud kõre asurkondadest liiva- ja kruusakarjääre, mis on enamasti

rajatud endistele (nüüdseks metsastatud) liivikutele ja luitealadele. Kuna karjääre ümbritseval

metsa- või sooalal kõred elada ei saa, siis on avatud karjäärid kujunenud liigile refuugiumiteks

6 (9)

ehk pelgupaikadeks. Kõre on „pioneerliik“, kes on võimeline väga kiiresti uued ja neile

sobilikud alad hõivama. Liiva kaevandamisel pinnasevee tasemeni tekivad päikesele avatud

liivapaljandid ja madalaveelised tehisveekogud, mis on kõredele sobivateks elupaikadeks. Seda

tõestab ka liigi lai levik Tallinna-Saku liivamaardla neil aladel, kus kaevandamine on toimunud

pinnasevee tasemeni. Liiva kaevandamisel lamamini hävivad aga kõrele sobivad elupaigad

täielukult, kuna kaevandustegevuse tulemusel tekivad sügavad tehisveekogud, kus liik elada

ega sigida ei saa. Liiva lamamini kaevandamise tagajärjel on käesolevaks ajaks hävinud 90 %

kõrede kaitseks moodustatud Männiku püsielupaigast, mistõttu tuleb allesjäänud liivaalade

kasutamisel arvestada senisest oluliselt rohkem selle ohustatud kahepaiksega. Sarnaselt kõrele

on ka kivisisaliku asurkonnad säilinud enamasti karjäärides, kus neid aga ohustab üha

intensiivistuv kaevandustegevus.

Maavara (liiv, kruus, paas, savi) kaevandamisel tekkinud veekogud on tavaliselt sobivaks

elupaigaks jõevähile, nii ka Tammemäe järv. Enamasti on jõevähk karjääriveekogudesse

sattunud kas ametliku või teadmata (ebaseadusliku) asustamisega, mitte liigi looduslikul teel

levimisega. Tammemäe järve vähiveekoguna säilitamisel on eelkõige harrastuskalanduslik

tähtsus.

Mäeeraldisest ~320 m kaugusele lõuna suunda, teisele poole Tallinna ringteed jääb II

kaitsekategooria loomaliigi veelendlase (Myotis daubentonii) ~1,7 ha suurune elupaik.

Nahkhiirte elu- ja toitumistingimusi soodustavad olemasolevate veekogude säilimine ja uute

veekogude rajamine. Samuti on oluline soodustav tegur veekogu kaldala puistu säilimine.

Negatiivselt mõjutab nahkhiiri valgustuse kasutamine ning nende häirimine.

KMH aruandes jõuti järeldusele, et kavandatav tegevus ei avalda Natura 2000 aladele

negatiivset mõju vaid pigem suurendab tehisveekogu loomise näol looduslikku mitmekesisust.

3.1.8. Tegevusega kaasnevate avariiolukordade esinemise võimalikkus, sealhulgas heite

suurus

Ettevõte peab järgima ettenähtud ohutusnõudeid, Ettevõtte töötajad peavad olema läbinud

vastava koolituse ning kasutatavad seadmed peavad vastama selleks tööks kehtestatud

tehnilistele nõuetele. Eelpool nimetatud tingimuste täitmine vähendab avariiolukordade

esinemise tõenäosust.

Senine kaevandamine on küll muutnud looduskeskkonda, kuid keskkonna reostumist ei ole

täheldatud. Keskkonnakaitse ja ohutustehnika nõuetest kinnipidamise korral ei kahjusta

mäetööde jätkamine piirkonna ökoloogilisi tingimusi. Korrastamisel kasutatavad masinad

peavad olema läbinud regulaarse tehnilise kontrolli, et vältida diislikütuse ja õli lekkeid.

Vältimaks kütte- ja määrdeõlide sattumist karjääri põhja ja sealtkaudu vette ei teostata tehnika

remonti karjääris, vaid tangitakse ja hooldatakse masinaid vastavalt kohandatud platsidel. Kui

ikkagi peaks tekkima olukord, kus naftaproduktid on masinatest lekkinud, on kaevandaja

kohustatud viivitamatult reostuse likvideerima vahenditega, mille olemasolu on karjääris

kohustuslik. Mehhanismidest ja seadmetest tekkivad jäätmed kogutakse kokku ning antakse üle

jäätmekäitlemisluba omavale jäätmekäitlejale. Korrastavale alale on keelatud prügi ladustada.

3.1.9. Tegevuse seisukohast asjakohaste suurõnnetuste või katastroofide oht, sealhulgas

kliimamuutustest põhjustatud suurõnnetuste või katastroofide oht teaduslike andmete

alusel

Tegevuse seisukohast asjakohaste suurõnnetuste või katastroofide oht puudub.

4. Kavandatava tegevuse asukoht ja mõjutatav keskkond

7 (9)

4.1 Olemasolev ja planeeritav maakasutus ning seal toimuvad või planeeritavad

tegevused

Korrastamistingimusi soovitakse alale, mis on juba kaevandamistegevusega hõlmatud. Seega

on tegemist juba inimtegevusest tugevalt mõjutatud keskkonnaga. Katastriüksuse Tammemäe

liivakarjäär (katastritunnus 71801:001:0032) sihtotstarve on mäetööstusmaa 100%. Korrastatud

maa sihtotstarve määratakse vastavalt Vabariigi Valitsuse 23.10.2008 määrusele nr 155

„Katastriüksuse sihtotstarvete liigid ja nende määramise kord“. Ala korrastatakse

tehisveekoguks.

4.2. Alal esinevad loodusvarad, sealhulgas maa, muld, pinnas, maavara, vesi ja looduslik

mitmekesisus, nende kättesaadavus, kvaliteet ja taastumisvõime

Maavara (liiv) on taastumatu loodusvara, seega tuleb seda kasutada võimalikult säästlikult.

Kaevandamise seisukohalt tähendab see, et aktiivne tarbevaru tuleb väljata ja kasutada

minimaalsete kadudega. Karjääride rajamisel ja nende töötamise jooksul looduslik

mitmekesisus vaesestub. Samuti muutub maastiku visuaalne ilme. Need on kaevandamisega

kaasnevad paratamatud mõjud. Looduslik mitmekesisus saab hakata taastuma ja maastikuilme

paranema peale karjääri korrastamist. Korrastamise peamine eesmärk on tingimuste loomine

ala looduslähedasemaks muutumiseks ja elupaikade mitmekesistamiseks ning uute loomiseks.

4.3.Keskkonna vastupanuvõime, mille hindamisel lähtutakse märgalade, jõeäärsete alade,

jõesuudmete, randade ja kallaste, merekeskkonna, pinnavormide, maastike, metsade,

Natura 2000 võrgustiku alade, kaitstavate loodusobjektide, alade, kus õigusaktidega

kehtestatud nõudeid on ületatud või võidakse ületada, tiheasutusega alade ning

kultuuri- või arheoloogilise väärtusega alade vastupanuvõimest

Keskkonnaamet käsitleb kavandatava tegevuse mõjualana Tammemäe V liivakarjääri

mäeeraldise teenindusmaad ning 200 m ümber selle, kuna nii kaugele võib teoreetiliselt ulatuda

müra- või tolmuhäiring. Kaevandamistegevusega kaasnevad mõjud on seotud kaevandmisega

ning avalduvad kaevandamise käigus. Perioodil, kui kaevandamist ei toimu, kavandataval

tegevusel mõjusid ei ole v.a. visuaalne häiring. Pärast kaevandamistegevuse lõppemist ning ala

korrastamist lõpeb ka kavandatava tegevuse mõju.

Mäeeraldis kattub osaliselt Männiku kõre ja kivisisaliku püsielupaigaga. Kattuv ala on kõrede

ja kivisisalike toitumis- ja peitumisala ning lisaks ka viimaste sigimispaik. Kattumisala pindala

on väga väike, mistõttu selle hävimine kavandatava tegevuse tõttu ei halvenda kõre ja

kivisisaliku elupaikade üldpindala ega kvaliteeti olulisel määral. Seega ei too kavandatav

tegevus nende liikide seisukohast kaasa olulist negatiivset mõju. Samas tuleb karjääri

korrastamistingimuste määramisel kindlasti arvestada nende liikide elupaiganõudlusega.

Liivaseid kaldaid ei tohi katta huumusrikka pinnasega ega taimestada/metsastada. Nõlvadel

peab säilima avatud liiv, mis ajajooksul looduslikult taimestub.

Mäeeraldisest ~320 m kaugusele lõuna suunda, teisele poole Tallinna ringteed jääb II

kaitsekategooria loomaliigi veelendlase elupaik. Veelendlased kasutavad Tammemäe järve

toitumiskohana. Putukate püüdmine toimub öisel ajal, kui liiva kaevandamisega seotud

tegevusi ei toimu. Kavandatav tegevus veelendlast ei ohusta ega tema toitumist ei häirita.

Korrastatavad mäeeraldised ei asu tiheasustusalal ning selle mõjupiirkonnas puuduvad kultuuri

või arheoloogilise väärtusega alad, mistõttu neile mõju puudub.

4.4. Inimese tervis ja heaolu ning elanikkond

Keskkonnaseadustik üldosaseadus (edaspidi KeÜS) § 23 lõige 1 sätestab, et igaühel on õigus

8 (9)

tervise- ja heaoluvajadustele vastavale keskkonnale, millega tal on oluline puutumus. Sama

paragrahvi lõike 2 kohaselt on oluline puutumus isikul, kes viibib tihti mõjutatud keskkonnas,

kasutab sageli mõjutatud loodusvara või kellel on muul põhjusel eriline seos mõjutatud

keskkonnaga. KeÜS § 3 lg 1 kohaselt on keskkonnahäiring ka selline ebasoodne mõju

keskkonnale, mis ei ületa arvulist normi või mis on arvulise normiga reguleerimata. Siiski tuleb

võimaliku keskkonnahäiringu tekkimist võimalusel ennetada ning kui see pole võimalik, võtta

kasutusele leevendusmeetmed.

Kavandataval tegevusel puudub otsene mõju inimestele, sh tervisele, heaolule ning varale,

samuti mõju kultuuripärandile, korrastamist teostatakse suurel territooriumil. Puudub koosmõju

muude tegevustega, samuti piiriülene mõju. Lähtudes eelnevast ebasoodsa mõju tõhusa

ennetamise, vältimise, vähendamise ja leevendamise võimalused-meetmed ei ole vajalikud.

Kaevandamise lõppemisel lõppevad karjääris kaevandamise käigus esinenud häirivad tegurid

nagu müra, tolm ja vibratsioon ning antud piirkonna eluväärtus tõuseb.

Peale korrastamist saab korrastatud alal hakata taastuma asukohale looduskeskkond.

4.5. Hinnang keskkonnamõju olulisusele

Keskkonnamõju hindamisel tuvastatakse kavandatava tegevuse otsene ja kaudne oluline

keskkonnamõju keskkonnaelementidele, nagu maa, pinnas, vesi, välisõhk, kliima, maastik ja

looduslik mitmekesisus, elanikkonnale, inimese tervisele, heaolule ja varale, kultuuripärandile

ja kaitstavatele loodusobjektidele ning nende omavahelistele seostele, samuti võimaliku

suurõnnetuse või katastroofiga kaasnev oluline keskkonnamõju, ning kirjeldatakse ja

hinnatakse neid. Kas kavandataval tegevusel võib olla otsene või kaudne oluline

keskkonnamõju ülalmainitule arvestades:

1) mõju suurust;

2) mõjuala ulatust, näiteks geograafiline ala ja tõenäoliselt mõjutatava elanikkonna suurus;

3) mõju ilmnemise tõenäosust;

4) mõju tugevust, kestust, sagedust ja pöörduvust;

5) mõju piiriülesust;

6) mõju Natura 2000 võrgustiku alale;

7) kavandatava tegevuse koosmõju muude asjakohaste toimuvate või mõjualas

planeeritavate tegevustega;

8) ebasoodsa mõju tõhusa ennetamise, vältimise, vähendamise ja leevendamise võimalusi.

Liivakarjääri korrastamisel on positiivne mõju nii keskkonnale kui ka ümbritsevale

elanikkonnale. Lisaks lakkavad kaevandamisega kaasneda võivad muud häiringud

(peenosakeste heide, müra, masinate liikumine teedel jne).

Korrastamistööde käigus eeldatavalt märkimisväärselt tolmu ei eraldu ning müra piirnorme ei

ületata. Kaevandamise lõpetamisega lõpevad karjääris kaevandamise käigus esinenud häirivad

tegurid nagu müra, tolm ja vibratsioon ning antud piirkonna elamisväärsus tõuseb.

Karjääri korrastamisel ja sulgemisel jäätmeid ei teki. Samuti ei kaasne kavandatud töödega

mõjusid, mis oleksid seotud valguse, soojuse, kiirguse või lõhnadega.

Selleks, et ei kahjustataks põhjavee kvaliteeti ning pinnast, tuleb tehnikat hooldada ja remontida

selleks ettenähtud teenindusplatsil või korrastatavast alast väljaspool. Avariide vältimiseks

tuleb jälgida masinate tehnilist seisundit.

Lähtudes eelnevast puudub Tammemäe V liivakarjääri korrastamisel oluline negatiivne mõju

inimestele, sh tervisele, heaolule ning varale, samuti mõju kultuuripärandile. Oluline

9 (9)

kumulatiivne mõju puudub. Piiriülest mõju ette näha ei ole.

4.6. Eelhinnangu järeldus

Eelhindamise tulemusena järeldab Keskkonnaamet, et kavandataval tegevusel puudub oluline

keskkonnamõju, kuna:

1. Kavandatav tegevus ei mõjuta oluliselt Natura 2000 võrgustiku ala ning kavandatava

korrastamisega ei mõjutata kaitsealasid ega Natura 2000 võrgustiku alasid;

2. korrastamine ei mõjuta oluliselt väljakujunenud põhjaveerežiimi, kuna tegevusega veetaset

ei alandata;

3. korrastamisega ei ületata piirmäärasid õhusaaste, müra ja vibratsiooni osas;

4. korrastamisega taastatakse maa-ala kvalitatiivne ilme ning piirkonda rajatakse veekogu ja

püsielupaik.

KeHJS § 11 lg 81 kohaselt KMH algatamata jätmise otsus peab muu hulgas sisaldama

asjakohaseid KeHJS § 61 lg 1 p 6 alusel esitatud kavandatava tegevuse erisusi või

keskkonnameetmeid muidu ilmneda võiva olulise ebasoodsa keskkonnamõju vältimiseks või

ennetamiseks. Määruse nr 31 § 5 lg 2 järgi, kui eelhinnangu järelduseks on kavandatava

tegevuse KMH algatamata jätmine, esitatakse eelhinnangus põhjendatud juhul ettepanekud

vajalikeks keskkonnameetmeteks.

KeHJS § 33 lg 1 järgi keskkonnameetmed on kavandatava tegevuse elluviimisega kaasneva

ebasoodsa keskkonnamõju ennetamise, vältimise, vähendamise ja leevendamise ning

põhjendatud juhul heastamise meetmed. Keskkonnameetmete hulka arvatakse ka

keskkonnaseire. KeHJS § 33 lg 2 kohaselt peavad keskkonnameetmed, sealhulgas

keskkonnaseirega jälgitavate näitajate liik ja seire kestus, olema proportsionaalsed kavandatava

tegevuse iseloomu, asukoha ja mahuga ning eeldatavalt avalduva keskkonnamõjuga.

Keskkonnaseire määramisel ja tegemisel arvestatakse olemasoleva keskkonnaseirega.

5. MENETLUSOSALISTE ÄRAKUULAMINE

Keskkonnaamet saatis XX.03.2026 kirjaga nr XX KeHJS § 11 lõike 22 ja haldusmenetluse

seaduse § 40 lõike 2 alusel kohalikule omavalitsusele, Maa -ja Ruumiametile, Riigi

Kaitseinvesteeringute Keskusele ning teadmiseks Balti Liiv OÜ tutvumiseks ning seisukoha

andmiseks käesoleva eelhinnangu ja KMH algatamata jätmise otsuse eelnõu.

Saku Vallavalitsus …

Maa-ja Ruumiamet …

Riigi Kaitseinvesteeringute Keskus …

Aare Mark 5064227(maapõu)

[email protected]

Monika Laurits-Arro 5302 0849 (loodushoid)

[email protected]

Lisa 2 TammemäeV_korrastamistingimused_eelnõu18.03.2026.pdf

EELNÕU

11.03.2026

K O R R A L D U S

Tammemäe V liivakarjääri

korrastamistingimuste esitamine

I. OTSUS

Arvestades alljärgnevat, võttes aluseks maapõueseaduse § 81 ning tuginedes Balti Liiv OÜ

01.10.2024 esitatud taotlusele, otsustan:

1.1. Anda Balti Liiv OÜ maavara kaevandamise keskkonnaloa nr HARM-153 alusel

kaevandatud maa korrastamisprojekti koostamiseks järgmised korrastamistingimused:

1.1.1 Korrastatud maa sihtotstarve:

1.1.1.1 Korrastatud maa sihtotstarve määratakse vastavalt Maakatastriseadusele.

1.1.1.2 Kaevandatud maa korrastada veekogumaaks (tehisveekogu).

1.1.2 Uute pinnavormide nõlvade ja kaevandatud maa kujundamise nõuded:

1.1.2.1 Korrastatud ala reljeef ja pinnavormid peavad olema võimalikult looduslähedased.

Karjääri küljed tuleb kujundada nii, et oleks välditud varingud, erosioon. Liivaseid kaldaid ei

tohi katta huumusrikka pinnasega ega taimestada/metsastada. Nõlvadel peab säilima avatud liiv,

mis ajajooksul looduslikult taimestub. Tagada, et korrastatud ala ei kujutaks oma iseärasustest

tulenevalt ohtu seal liikuvatele inimestele.

1.1.3 Veerežiimi kujundamise nõuded:

1.1.3.1 Karjäärialal kujunev põhjaveetase peab vastama maa kasutamise sihtotstarbele.

1.1.4 Veekogu rajamise nõuded:

1.1.4.1 Korrastamise käigus rajatava veekogu sügavus kujundada valdavalt üle 2 m.

1.1.4.2 Korrastamise käigus rajatava veekogu põhi kujundada lauge ja ühtlane.

1.1.4.3 Veekogu nõlvad/kaldad tuleb kujundada nii, et oleks välistatud varingud, lihked ja

erosioon.

1.1.4.4 Veekogu nõlvad ei tohi olla järsemad kui looduslik varisemisnurk.

1.1.4.5 Kaldaperv peab olema vähemalt 2 m lai.

1.1.4.6 Liivaseid kaldaid ei tohi katta huumusrikka pinnasega ega taimestada/metsastada.

Nõlvadel peab säilima avatud liiv, mis ajajooksul looduslikult taimestub.

1.1.5 Lisatingimused:

1.1.5.2 Korrastamistöödel mäeeraldisel ja liikumisel mäeeraldise teenindusmaal tuleb jälgida, et

ei kahjustataks kaitsealuseid liike.

2 (4)

1.1.5.3 Jõevähi elupaiga kvaliteedi suurendamise huvides pärast maavara ammendamist

võimalusel paigaldada järve põhjale loodusliku kivi puisteid.

1.1.5.4. Korrastamisprojekti koostamisel kaasata liigiekspert (kivisisalik, kõre ja jõevähk).

1.1.5.5 Korrastamisprojektis põhjendada kasutatava tehnoloogia valikut lähtuvalt

korrastamistingimustest, keskkonnatingimustest ja majanduslikest kaalutlustest.

1.1.5.6 Kaevandatud maa korrastamisprojekt koostada vastavalt keskkonnaministri 07.04.2017

määruses nr 12 „Uuritud ning kaevandatud maa korrastamise täpsustatud nõuded ja kord,

kaevandatud maa korrastamise projekti sisu kohta esitatavad nõuded ning maa korrastamise akti

sisu ja vorm“ esitatud nõuetele.

1.1.5.7 Pärast kaevandatud maa korrastamise kohustuse täidetuks tunnistamise otsuse

väljastamist taotleda kinnisasja omanikult katastriüksuse sihtotstarbe muutmist.

II. ASJAOLUD

Balti Liiv OÜ (registrikood 16316343, aadress Tartu mnt 84a-159, Kesklinna linnaosa, Tallinn,

Harju maakond, Eesti) esitas 01.10.2024 Keskkonnaametile taotluse Tammemäe V liivakarjääri

mäeeraldise korrastamistingimuste saamiseks (registreeritud Keskkonnaameti süsteemis

KOTKAS 02.10.2024 kirjana nr DM-129802-1).

Balti Liiv OÜ palus taotluses korrastamise tingimustes näha ette võimalus rajatava veekogu

maastiku ilmestamiseks ja bioloogilise mitmekesisuse suurendamiseks kolme kuni nelja u 2,5 –

3 ha suuruse tehissaare rajamisega, et tõsta korrastatud ala rekreatiivset ja esteetilist väärtust.

Korrastamistingimuste andmisel palus arvestada, et saarte rajamiseks võiks muuhulgas kasutada

järgmise koodiga inertseid materjale 01 01 02; 17 01 01; 17 01 02; 17 01 03; 17 01 07; 17 05 04;

17 05 06; 17 05 08 ja 20 02 02.

Keskkonnaamet 17.03.2025 kirjaga DM-129802-2 teatas taotlejale, et Tammemäe V karjääri

asukoht hõlmab osaliselt kaitsealuste liikide püsielupaika mis on tundlik veereziimi muutustele,

seega peab Keskkonnaamet vajalikuks koostada eksperthinnang, kus hinnatakse: 1. Tehissaarte

rajamisega kaasnevat võimalikku veerežiimi muutumist (mõju veetasemele); 2. Sellest

tulenevaid mõjusid kaitsealustele liikidele; 3. Kumulatiivset mõju Tammemäe järvele. Märkides,

et eksperthinnang tuleb anda ka siis, kui tehissaari otsustatakse mitte rajada. Kuna elupaigad

sõltuvad Tammemäe järve veetasemest, tuleb hindamisel arvesse võtta kõik tegurid, mis võivad

Tammemäe järve veetaset mõjutada, mh äravoolu kraavi kaudu ja Männiku X uuringuruumi

karjääri rajamist. Keskkonnaamet palus esitada eksperthinnang 2 kuu jooksul, s.o hiljemalt

14.05.2025.

Keskkonaamet kirjadega DM-129802-3 ja DM-129802-4 (17.09.2025 ja 16.12.2025) esitas

taotlejale märgukirjad Tammemäe V liivakarjääri korrastamistingimustele eksperthinnangu

küsimisele. Keskkonnaamet palus esitada eksperthinnang hiljemalt 16.02.2026, märkides kui

eelpool küsitud andmeid Keskkonnaametile ei edastata, ei ole veendumust negatiivsete mõjude

kohta. Seega ei ole veendumust negatiivsete mõjude puudumise kohta ja Keskkonnaameti

hinnangul ei saa tehissaarte rajamist lubada.

Tänaseni eksperthinnangut Keskkonnaametile ei ole esitatud ega pikendatud esitamise tähtaega.

Seega Keskkonnaamet ei käsitle Tammemäe V korrastamise keskkonnamõjude eelhinnangus ja

korrastamistingimuste andmisel tehissaarte rajamist.

Maavara kaevandamise keskkonnaluba (edaspidi kaevandamisluba) nr HARM-153 Tammemäe

V liivakarjääri täiteliiva kaevandamiseks kuulub ettevõttele Balti Liiv OÜ. Kaevandamisluba

kehtib 20.12.2018 - 19.12.2030.

Tammemäe V liivakarjääri mäeeraldis asub Harju maakonnas Saku vallas Tammemäe külas

riigile kuuluval katastriüksusel Tammemäe liivakarjäär (katastritunnus 71801:001:0032).

3 (4)

Mäeeraldise pindala on 40,53 ha ja mäeeraldise teenindusmaa pindala on 40,64 ha. Riigimaa

valitseja on Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium ja volitatud asutus Maa- ja

Ruumiamet. Mäeeraldis hõlmab täielikult Tallinn-Saku liivamaardla (registrikaart nr 0109)

täiteliiva aktiivse tarbevaru 117 plokki. Tammemäe V liivakarjäär külgneb läänest Tammemäe

VIII liivakarjääriga (KL-512362), idast Tammemäe II (HARM-144) ja Tammemäe III (KMIN-

104) liivakarjääridega.

Taotletav mäeeraldis ja selle teenindusmaa kattuvad täielikult riigikaitselise ehitise Männiku

harjutusväli piiranguvööndiga ja osaliselt riigikaitselise ehitise Männiku lasketiir

piiranguvööndiga.

Taotletav mäeeraldis kattub osaliselt I kategooria kaitsealuse liigi Bufo calamita (kõre;

keskkonnaregistri kood KLO9101954) elupaigaga ja Männiku kõre ja kivisisaliku

püsielupaigaga (keskkonnaregistri kood KLO3000592).

Kaevandatud maavara kasutatakse teede ehituses ja remondil. Katendi (sh muld) kogus 0 m³.

Kaevandamisloale kantud korrastamise suunaks on tehisjärv.

III. KAALUTLUSED KORRASTAMISTINGIMUSTE ANDMISEL

3.1. Õiguslik alus

MaaPS § 80 lõike 1 ja § 81 alusel peab kaevandamisloa omaja kaevandatud maa korrastama

tehnoloogia seisukohalt otstarbekal ajal. Kaevandatud maa korrastatakse kaevandatud maa

korrastamise projekti (edaspidi korrastamisprojekt) alusel. Korrastamisprojekti koostamise

korraldab kaevandamisloa omaja Keskkonnaameti esitatud korrastamistingimustest lähtuvalt.

MaaPS § 81 lõike 4 kohaselt peab Keskkonnaamet korrastamistingimusi esitades lähtuma

keskkonnamõju hindamise soovitustest, kui keskkonnamõju on hinnatud, ja kaevandamisloale

kantud korrastamise suunast. Põhjendatud juhul võib lähtuda korrastamistingimusi esitades ka

muust korrastamise suunast, kui selle mõju on keskkonnamõju hindamise või keskkonnamõju

strateegilise hindamise raames hinnatud.

Kaevandamisloa nr HARM-153 kohaselt on kaevandatud maa kasutamise otstarve tehisveekogu.

MaaPS § 84 lõike 2 kohaselt tuleb kaevandatud maa korrastada enne kaevandamisloa kehtivuse

lõppemist. Kaevandamisluba nr HARM-153 kehtib kuni 19.12.2030.

MaaPS § 81 lõike 5 kohaselt küsib Keskkonnaamet korrastamistingimuste kohta maaomaniku ja

kohaliku omavalitsuse üksuse arvamust.

Lisaks Keskkonnaameti poolt esitatud korrastamistingimustele tuleb korrastamisprojekti

koostamisel lähtuda MaaPS § 81 lõikes 9 sätestatud nõuetest.

Keskkonnaamet küsis MaaPS § 81 lõike 5 alusel xx.03.2026 kirjaga nr DM-129802-x Saku

Vallavalitsuse, maaomaniku (volitatud asutus Maa- ja Ruumiamet) ja Riigikaitse Investeeringute

Keskuse arvamust Tammemäe V liivakarjääri korrastamistingimuste koostamiseks.

Saku Vallavalitsus ….

Maaomaniku volitatud asutus, Maa-ja Ruumiamet ….

Riigikaitse Investeeringute Keskus …

4 (4)

Vastavalt haldusmenetluse seaduse § 40 lõikele 1 tuleb enne haldusakti andmist anda

menetlusosalisele võimalus esitada oma arvamus ja vastuväited. Keskkonnaamet edastas

xx.xx.2025 kirjaga nr DM-129802-x korrastamistingimuste eelnõu ettevõttele Balti Liiv OÜ.

Balti Liiv OÜ….

3.2. Keskkonnamõju hindamine

Keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse § 6 lg 2 p 2 ja § 27 lg 1

kohaselt annab Keskkonnaamet eelhinnangu selle kohta, kas kaevandatud maa korrastamisel on

oluline keskkonnamõju. Keskkonnaamet otsustas XX.XX.XXXX kirjaga nr XXXX jätta

Tammemäe V liivakarjääri mäeeraldise korrastamistingimuste andmise taotlusele

keskkonnamõju hindamise algatamata.

VAIDLUSTAMINE

Korraldust on võimalik vaidlustada 30 päeva jooksul teatavaks tegemisest, esitades vaide

haldusakti andjale haldusmenetluse seaduses sätestatud korras või kaebuse halduskohtusse

halduskohtumenetluse seadustikus sätestatud korras.

Aare Mark 5064227(maapõu)

[email protected]

Monika Laurits-Arro 5302 0849 (loodushoid)

[email protected]

Eelhinnang_KMH_algatamata_jätmine_18.03.2026.pdf