| Dokumendiregister | Justiits- ja Digiministeerium |
| Viit | 9-2/2174-1 |
| Registreeritud | 20.03.2026 |
| Sünkroonitud | 23.03.2026 |
| Liik | Sissetulev kiri |
| Funktsioon | 9 Kriminaalpoliitika alase tegevuse korraldamine |
| Sari | 9-2 Kirjavahetus asutuste ja isikutega (prokuratuuri, EKEI, kuriteoennetuse, korruptsiooni, kriminaalpoliitika tegevusega seotud) |
| Toimik | 9-2/2026 |
| Juurdepääsupiirang | Avalik |
| Juurdepääsupiirang | |
| Adressaat | Riigikantselei |
| Saabumis/saatmisviis | Riigikantselei |
| Vastutaja | Andreas Kangur (Justiits- ja Digiministeerium, Kantsleri vastutusvaldkond, Kriminaalpoliitika valdkond, Kriminaalpoliitika osakond, Karistusõiguse ja menetluse talitus) |
| Originaal | Ava uues aknas |
Resolutsiooni liik: Riigikantselei resolutsioon Viide: Riigikogu / 18.03.2026 / 2-2/15-959 ; Riigikantselei / 19.03.2026 / 7-12/26-00610
Resolutsiooni teema: Kuue Riigikogu liikme arupärimine peaministrile (AP 959) Vaenu õhutamise ja vaenukõne leviku kohta naiste ning LGBT+ inimeste suhtes
Adressaat: Justiits- ja Digiministeerium Ülesanne: Palume koostada peaministri vastuse projekt Tähtaeg: 30.04.2026
Lisainfo: Palume märkida vastuse projektile AvTS § 35 lg 2 p 2 Kontroll: Kätlin Atonen
Kinnitaja: Kertu Künnapuu, Peaministri büroo assistent Kinnitamise kuupäev: 19.03.2026 Resolutsiooni koostaja: Kertu Künnapuu [email protected], 693 5555
.
RIIGIKOGLJ
Kristen Michal
Peaminister
18.03.2026
Arupärimine vaenu Ohutamise ja vaenukOne leviku kohta naiste fling LGBT+ inimeste suhtes
Austatud peaminister
Meie riigis naiste ja LGBT+ inimeste suunas levivat vaenu Ohutamist ei saa enam pelgalt “ebameeldivaks sonakasutuseks” nimetada, sest kusimuse all on nUud juba inimeste turvalisus ja riigi kohustusest nende inimeste pOhioigusi kaitsta. Tartu Ulikooli teadur Oksana Belova Daltoni uuring toob vaija, et noorte hinnangul on vaen LGBT+ inimeste vastu normaliseerumas ning LGBT-4- inimesi nhakse poliitilise vagivalla kontekstis Uhe vihatuima sihtmargina.
Veelgi rängem on taust, mida ei saa ignoreerida: Sotsiaalkindlustusameti ulevaate kohaselt naitab FRA 2023 uuring, et Eestis on 15—17-aastaste LGBT+ noorte seas viimase aastajooksul suitsiidimOtteid mOelnucl kokku 70% (38% harva, 24% sageli, 9% pidevalt) fling 28% on elu jooksul teinud enesetapukatse. Need arvud raagivad sellest, kui kOrge on selle rUhma haavatavusja kui ohtlik on vaenu normaliseerumine.
Samas venitatakse jatkuvalt vaenukOne seaduse öigusliku reguleerimisega. Riigikogu liige Andre Hanimae on Oigusega hoiatanud, et Oigusriik ei tohi luua olukorda, kus inimesed jaotatakse kaitstuse järgi “olulisemateks ja vahem olulisteks”.
Lahtudes eeltoodust palume Teid vastata Riigikogu kodu- ja töokorra seaduse § 139 alusel jargmistele kusimustele:
1. Milliseid konkreetseid samme on valitsus astunud vaenu Ohutamise ja vaenukOne leviku vahendamiseks, arvestades, et samade sihtrUhmade puhul on naha väga rasket vaimse tervise langust?
2. Kuidas hindab valitsus riski, et vaen LGBT+ kogukonna vastu on noorte hinnangul normaliseerumas, an’estades samal ajal, et Euroopa Liidu POhiOiguste Ameti (FRA) 2023. aasta uuringu järgi on Eesti 1 5—17-aastaste LGBT+ noorte seas viimase aasta jooksul suitsiidimOtteid mOelnud 38% harva, 24% sageli ja 9% pidevalt ning vaid 30% ei ole suitsiidimotteid viimase aasta jooksul Uldse moelnud? Milliseid konkreetseid meetmeid on valitsusel kavas kasutusele vOtta, et vahendada vaenust ja tOrjutusest tulenevat vaimse tervise kahju?
3. Kuidas selgitate ja milliseid jareldusi teete sellest, et FRA 2023. aasta uuringu kohaselt on 28% Eesti LGBT+ noortest clii jooksul teinud enesetapukatse? Millised on valitsuse
Arupärimino RIIGIKOGU Lossi plats Ia. T. +372 631 6331 riigikogu.ee
15165. Tallinn P. +372 631 6334
RIIGIKOC,U 2
konkreetsed sammud (ennetuses, ohvriabis, koolikeskkonnas ja vaimse tervise teenustes), et seda näitajat vahendada?
4. Miks venib vaenukone seaduse regulatsiooni (sh karistusoigusliku lahenduse) menetlus fling milline on valitsuse konkreetne ajakava, arvestades, et viivitused jatavad vahemused olukorda, kus vaenu normaliseerumine ja sellest tulenev kahju suveneb?
5. Kas valitsus peab pOhjendatuks laheneniist, mule järgi kuriteona karistatav vaenukOne oleks vaid see, mis ohustab ,,kogu uhiskonna turvalisust” fling muudel juhtudel jaaks vaenu Ohutamine valdavalt vAarteoks? Millise analUusi alusel on valitud just selline lahenemine?
6. Kuidas tagab valitsus, et vaenukOne regulatsioon ei loo hierarhiat, kus osa inimesi ja inimgruppe on praktikas paremini kaitstud kui teised? Palun selgitage valitsuse seisukohta kriitika suhtes, et selline lahenemine “jagab inimesed olulisemateks ja vahem olulisteks”.
7. Millised meetmeid on valitsusel kavas kasutusele vOtta, et tagada vaenukOne ja vaenu ohutamise sihtmargiks sattuvatele inimestele kiire Oiguslik kaitse ja tugi (sh veebiplatvormidel)?
8. Kas valitsus on hinnanud, kuidas praegu kavandatav lahenemine mOjutab demokraatlikku arutelu ja Uhiskonna sidusust, arvestades, et vaenu ôhutamine törjub inimesi uhiskonnast eemale ja kahjustab Oigusriigi toimimist?
Lugupidamisega
- \\‘
- /
i j
I ‘-
I
J
fJ’ .
/T Lc * Lk
Hr Keit Kasemets .03.2026 nr 2-2/15-959
Riigisekretär
Arupärimise edastamine
Edastan kuue Riigikogu liikme esitatud arupärimise peaminister Kristen Michalile.
Vastavalt Riigikogu kodu- ja töökorra seaduse § 140 lõikele 1 tuleb arupärimisele vastata
Riigikogu istungil 20 istungipäeva jooksul arvates arupärimise adressaadile edastamisest.
Palun ministril teatada kirjalikult DHX-i kaudu, millal ta arupärimisele Riigikogu istungil
vastab.
Lugupidamisega
Lauri Hussar
(allkirjastatud digitaalselt)
Lisa: arupärimine kahel lehel