Pöördumine

RIIGIPROKURATUUR Wismari 7 / 15188 TALLINN / 694 4400 / [email protected] / www.prokuratuur.ee

Registrikood 70000906

Siseministeerium

Pikk 61

15065 Tallinn

[email protected]

Sotsiaalministeerium

Suur-Ameerika 1

10122 Tallinn

[email protected]

Meie: 20.03.2026 nr RP-6-1/26/2881-1

Selgitustaotlus

1. Prokuratuuri õigusküsimuste nõupidamisel arutati Lääne Ringkonnaprokuratuuri tõstatatud

probleemi. Politsei- ja Piirivalveameti seisukoha järgi ei tohi politsei KorS-i alusel vallasasja

läbivaatust teha sõidukitele, kui neil tekib kahtlus, et sõidukis leidub narkootilist ainet. Nimelt

ei ole politseil NPALS-i riikliku järelevalve teostamise pädevust, mistõttu ei või politseiametnik

kohaldada järelevalve meetmeid. Kui politseiametnik tuvastab, leiab või näeb (nt sõidukis)

esemeid või pakendeid, mida saab seostada eeldatavalt NPALS rikkumisega, siis ei ole tegemist

reaalse vahetu olulise ohu või vahetu kõrgendatud ohu või korrarikkumisega ja puudub

sekkumise alus edasilükkamatu pädevusega. Seetõttu ei ole lubatud kohaldada KorS

erimeetmeid (nt vallasasja hoiulevõtmist KorS § 52). Politseil on õigus narkootiliste ainete

omamise või valdamise kahtluse korral alustada süüteomenetlust ning sekkuda üksnes

süüteomenetluslike toimingutega. Samas on kohtud pidanud analoogses olukorras õigeks KorS-

i alusel vallasasja läbivaatust, mistõttu soovitakse praktika ühtlustamiseks selgitusi eeltoodud

seisukoha osas.

2. Prokuratuur märkis õigusküsimuste nõupidamisel, et 2025. aasta alguses jõustus

seadusemuudatus, millega muudeti NPALS § 122 lõiget 2. Sätte järgi võib Politsei- ja

Piirivalveamet NPALS-s sätestatud riikliku järelevalve teostamiseks kohaldada KorS §-des 30-

32 ja 45-52 sätestatud riikliku järelevalve erimeetmeid KorS-s toodud alustel ja korras.

Järelikult on käesolevalt politseil olemas seaduslik alus ja pädevus kohaldada NPALS-i järgi

riikliku järelevalve teostamisel korrakaitseseaduses toodud erimeetmeid. Erimeetmete

rakendamisel on oluline, et esineks kahtlus NPALS rikkumise osas. Samuti peavad esinema

muud erimeetme kohaldamise eeldused. Samas olukorra kirjelduses viidatud pädevusega

käesolevalt probleemi ei ole ning see on seadusega reguleeritud. PPA väitele, et meede võib olla

ebaproportsionaalne, leiab prokuratuur, et suure ja väikese narkootilise aine koguse

määratlemine koheselt sündmuskohal on keeruline. Suure koguse kahtluse korral on tegemist

alati raske ehk esimese astme kuriteoga ning sekkumine on oluline. Seega ei tõusetu meetme

kasutamisel proportsionaalsuse põhimõtte rikkumise küsimust. Vallasasja läbivaatuse

seaduslikkust on jaatanud ka kohtupraktika (nt lahendis nr 1-25-1126).

3. Politsei- ja Piirivalveamet vastas Prokuratuuri seisukohale järgnevalt. Politsei- ja

Piirivalveamet nõustus, et:

RIIGIPROKURATUUR Wismari 7 / 15188 TALLINN / 694 4400 / [email protected] / www.prokuratuur.ee

Registrikood 70000906

1) tegemist on riikliku järelevalvega, mida teostatakse VVS ja KorS alusel. Vabariigi

Valitsuse seadus § 75 – Riiklikku järelevalvet teostatakse korrakaitseseaduses ja teistes

seadustes sätestatud alusel ja korras;

2) PPA on nimetatud pädevaks korrakaitseorganiks. KorS § 6 lg 1 – Korrakaitseorgan on

seaduse või määrusega riikliku järelevalve ülesannet täitma volitatud asutus, kogu või

isik.

Seejärel küsis Politsei- ja Piirivalveamet, et kus on „vastavalt oma pädevusele…“ ehk

järelevalveülesanne, mille täitmise kontrollimiseks võib vallasasja läbi vaadata.

NPALS-is on nimetatud politseid neljal korral:

1) NPALS § 42 lg 3 – riiklik ekspertiisiasutus edastab teabe uue psühhoaktiivse aine

identifitseerimise kohta Politsei- ja Piirivalveametile, kes teavitab sellest avalikkust

oma veebilehel;

2) NPALS § 7 lg 1 – käitleja, kellel puudub õigus käidelda narkootilist või psühhotroopset

ainet või lähteainet, kuid kes hoiab seda enda valduses, on kohustatud selle viivitamata

Politsei- ja Piirivalveametile üle andma;

3) NPALS § 121 – riikliku järelevalve teostamise õigus vastavalt oma pädevusele;

4) NPALS § 153 lg 1 – väärteomenetluse pädevus.

Politsei- ja Piirivalveamet leiab, et üksnes järelevalveõiguse andmisest ei piisa. VVS ja KorS-i

kohaselt peab korrakaitseorganile olema antud ülesanne/nõue/adressaat, mille või kelle

tegevuse üle järelevalvet teostatakse. Sellist järelevalveülesannet, mille raames saaks

politseiametnik sõidukeid läbi vaadata KorS-i meetmena ei ole antud.

4. Prokuratuuri hinnangul on oluline mõista, kas on olemas põhjendatud süüteo kahtlus või

mitte ja mis on toimingu eesmärk.

NPALS seletuskirjast võib välja lugeda, et kui asjaoludele antava objektiivse hinnangu põhjal

võib olla tegemist olulise ohuga, aga süüteo tunnused puuduvad, on võimalik NPALS-i sätteid

rakendades sekkuda riikliku järelevalve meetmete abil. Politsei- ja Piirivalveameti riikliku

järelevalvepädevus on reguleeritud Politsei ja piirivalveseaduses (PPVS), mis kirjeldab politsei

ülesanneteks karistusseadustiku 9., 12., 13., 16., 17., 21. ja 22. peatükis sätestatud süütegude

ennetamise, sh narkootiliste ja psühhotroopsete ainetega seotud süüteod.

Siin saab olla näiteks olukord, et isik on narkojoobe kahtlusega sõiduki roolis, siis objektiivse

hinnangu põhjal võib olla tegemist olulise ohuga ja NPALS keelab isikul ilma loata käidelda

narkootilisi ja psühhotroopseid aineid (inimese valduses võib olla narkootilisi aineid joobe

tekitamiseks), meil ei ole veel küllaldaselt andmeid süüteomenetluse alustamiseks, aga ohu

kõrvaldamiseks tuleb kontrollida, et isiku valduses ei oleks tema tervist ohustavaid ja

konfiskeerimisele kuuluvaid aineid.

Teine on olukord, kui me soovime teha nn „tänava operatsiooni“. Meil on põhjendatud kahtlus,

et A käitleb narkootilisi aineid. Peatame tema sõiduki ja asume seal süüteomenetluseks tõendi

otsimise eesmärgil sõidukit läbi vaatama KorS alusel, siis see on lubamatu.

5. Põhjusel, et prokuratuuri ja Politsei- ja Piirivalveameti seisukohad jätkuvalt lahknevad, palub

Riigiprokuratuur Siseministeeriumi ja Sotsiaalministeeriumi seisukohta seoses eelkirjeldatud

probleemiga. Prokuratuur soovib selgust, kas politseiametnikel on kehtiva õiguse kohaselt

pädevus kohaldada NPALS-i järgi riikliku järelevalve teostamisel korrakaitseseaduses toodud

erimeetmeid või vajab NPALS selles osas täiendamist.

RIIGIPROKURATUUR Wismari 7 / 15188 TALLINN / 694 4400 / [email protected] / www.prokuratuur.ee

Registrikood 70000906

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt)

Margaret Makk

konsultant