Arvamus eelnõule

Sotsiaalministri
17.03.2026 määrus nr 1.2-2/27-1
„Väheintensiivsete psühholoogiliste sekkumiste
rakendamise toetus“
Lisa 1
Taotlusvorm

1. Taotleja andmed
1.1. Asutuse/ettevõtte nimetus:
1.2. Registrikood:
1.3. Postiaadress:
1.4. Arvelduskonto (IBAN):
1.5. Esindaja nimi ja ametikoht:
1.6. Kontaktisiku andmed (nimi, e-post, telefon):
1.7. Taotletav toetuse kogusumma (käibemaksuta):
1.8. Projekti elluviimise periood:

2. VIPS-i kirjeldus
2.1. Nimetus:
2.2. Lühikirjeldus (sh metoodiline alus):
2.3. Sihtrühm (vanuserühm jne):
2.4. Piirkond:
2.5. Formaat (individuaal, grupi, kombineeritud):
2.6. Struktuur (seansside arv, ühe seansi kestus minutites, grupisekkumiste korral inimeste arv grupis):
2.7. Vorm (kohapeal, veebis jne):
2.8. Tõenduspõhisus (viidata uuringutele, rahvusvahelisele kasutusele; lisada viited või allikad):
2.9. Kinnitus sekkumise juhendi olemasolu kohta (lisada näidis või kirjeldus):
2.10. Varasem rakendamine (rakendamise maht ja kestus):
2.11. Tagasiside kogumise viis:

3. Kavandatud maht
3.1. Seansside koguarv toetusperioodil:
3.2. Teenusesaajate arv:
3.3. Keskmine seansside arv ühe teenusesaaja kohta:
3.4. Maht piirkondade kaupa:
3.5. Sihtrühmani jõudmise ja suunamise kanalid:

4. Meeskond ja rakendusvõimekus
4.1. Spetsialistide arv (vähemalt 5):
4.2. Spetsialistide kvalifikatsioon:
4.3. Superviisorite arv ja kvalifikatsioon:
4.4. Supervisiooni sagedus ja korraldus:
4.5. Riskijuhtimise plaan:
4.6. Kinnitus metoodika kasutusõiguse kohta:

5. Ühe seansi maksumuse ja kulude põhjendus
5.1. Ühe seansi maksumus (koos seansi formaadiga, kui sama taotlus/VIPS sisaldab erinevaid formaate):
5.2. Keskmine kulu ühe teenusesaaja kohta:
5.3. Seansi maksumuse struktuur – esitada kulude jaotus, sh tööjõukulud, supervisioon, koolitus, koordineerimine, litsentsi- ja platvormikulud ning kaudsed kulud (kuni 7% taotletava toetuse üldmahust):

6. Koolitustegevused (vajaduse korral)
6.1. Koolituste kirjeldus ja maht (tundides):
6.2. Koolitatavate spetsialistide arv:
6.3. Koolitatavate superviisorite arv:
6.4. Seos kavandatud rakendamisega ja proportsionaalsuse põhjendus:
6.5. Koolituskulude kogusumma (eurodes) ja osakaal toetuse eelarvest (%):

7. Selgitus, kuidas kavandatav tegevus aitab tervikuna suurendada VIPS-i rakendamise võimekust Eestis (nt spetsialistide ettevalmistus, sekkumise kättesaadavus, rakendamise maht või organisatsiooniline suutlikkus).


Kinnitused

Kinnitan, et esitatud andmed on õiged ning vastan määruses sätestatud nõuetele.

Kinnitan, et taotluses esitatud kulude katteks ei ole saadud ega taotleta toetust Euroopa Liidu fondidest, riigieelarvest ega muudest avaliku sektori vahenditest.

Sotsiaalministri
17.03.2026 määrus nr 1.2-2/27-1
„Väheintensiivsete psühholoogiliste sekkumiste
rakendamise toetus“
Lisa 2

Taotluste hindamiskriteeriumid ja hindamiskord


Hindamiskriteeriumid

1. VIPS-i ja rakendusmudeli vastavus määruses sätestatud eesmärgile (maksimaalselt 5 punkti)

Hinnatakse, mil määral aitab kavandatav sekkumine kaasa VIPS-ide mitmekesistamisele ja nende pakkumise võimekuse suurendamisele Eestis ning toetab kättesaadavuse paranemist erinevates sihtrühmades ja piirkondades.

Hindamisel arvestatakse:
• sekkumise metoodilise kirjelduse selgust ja struktureeritust;
• sekkumise tõenduspõhisust või teaduslikku põhjendatust. Tõenduspõhisuse hindamisel arvestatakse TAI ennetuse teadusnõukogu hinnangut. Kui selline hinnang puudub, lähtutakse rahvusvaheliselt tunnustatud tõenduspõhisuse hindamise põhimõtetest ning TAI ennetustegevuste tõendatuse taseme hindamisraamistikust;
• sekkumise lisandväärtust riikliku VIPS-ide valiku mitmekesistamisel (metoodika, sihtrühma või piirkondliku fookuse kaudu);
• sekkumise potentsiaali parandada kättesaadavust ja laiendada sihtrühmade või piirkondade hõlmatust.

Hindamisskaala

5 punkti: sekkumise metoodika on selgelt ja struktureeritult kirjeldatud ning selle tõenduspõhisus on veenvalt põhjendatud. Sekkumine lisab riiklikku VIPS-ide valikusse selgelt eristuva metoodilise, sihtrühma või piirkondliku mõõtme ning panustab märkimisväärselt kättesaadavuse parandamisse ja hõlmatuse laiendamisse.
4 punkti: sekkumise metoodika ja tõenduspõhisus on hästi kirjeldatud. Sekkumine mitmekesistab VIPS-ide valikut ja parandab kättesaadavust, kuid lisandväärtus ei ole süsteemi tasandil täielikult eristuv.
3 punkti: sekkumine vastab üldjoontes määruses sätestatud eesmärgile. Metoodikat ja tõenduspõhisust on kirjeldatud, kuid lisandväärtus riikliku mitmekesistamise või kättesaadavuse seisukohalt on piiratud või osaliselt põhjendatud.
2 punkti: sekkumise metoodiline kirjeldus või tõenduspõhisus vajab täpsustamist. Panus mitmekesistamisse või kättesaadavuse parandamisse on ebaselge või vähene.
1 punkt: sekkumise seos määruses sätestatud eesmärgiga on nõrgalt põhjendatud. Metoodiline kirjeldus on puudulik ning lisandväärtus riiklikus vaates on minimaalne.
0 punkti: sekkumine ei vasta määruses sätestatud eesmärgile ega toeta VIPS-ide valiku mitmekesistamist või kättesaadavuse parandamist.

2. Kavandatud mahu ja korraldusmudeli põhjendatus (maksimaalselt 5 punkti)

Hinnatakse taotleja suutlikkust rakendada VIPS-i kavandatud mahus ja kvaliteediga kogu toetusperioodi vältel.

Hindamisel arvestatakse:
• vähemalt viiest VIPS-spetsialistist koosneva meeskonna olemasolu ja rollijaotuse selgust;
• meeskonna pädevust ja varasemat kogemust VIPS-i rakendamisel;
• supervisiooni korraldust ja regulaarsust;
• riskijuhtimise plaani olemasolu ja teenuse järjepidevuse tagamise mehhanisme;
• sihtrühmani jõudmise ja teavitamise korraldust.

Hindamisskaala

5 punkti: kavandatud mahtu ja korraldusmudelit on selgelt ja põhjendatult kirjeldatud. Seansside ja teenusesaajate arv on realistlik ning loogiliselt seotud valitud formaadi ja sihtrühmaga. Koolitus- ja arendustegevused on otseselt seotud sekkumise pakkumise mahuga ning nende maht on põhjendatud.
4 punkti: kavandatud maht ja korraldusmudel on hästi põhjendatud ning üldjoontes realistlikud. Koolitus- ja arendustegevused on seotud sekkumise rakendamisega, kuid mõni aspekt (nt mahu täpne põhjendus) vajab täpsustamist.
3 punkti: kavandatud maht on üldjoontes arusaadav ja teostatav, kuid põhjendused ei ole täielikult veenvad. Koolitus- või arendustegevuste seos rakendusmahuga on olemas, kuid ei ole piisavalt põhjendatud.
2 punkti: kavandatud maht või korraldusmudel sisaldab olulisi ebaselgusi või puudusi. Seansside arv, teenusesaajate arv või koolituste ulatus ei ole piisavalt põhjendatud.
1 punkt: kavandatud maht on nõrgalt põhjendatud või sisemiselt vastuoluline. Koolitus- ja arendustegevuste maht ei ole selgelt seotud kavandatud sekkumise rakendamisega.
0 punkti: kavandatud mahu ja korraldusmudeli loogika puudub või ei võimalda hinnata sekkumise realistlikku rakendamist.

3. Ühe seansi maksumuse optimaalsus

Hinnatakse, kas taotletav toetus ja ühe seansi maksumus on läbipaistvad ja põhjendatud ning kooskõlas kavandatud sekkumise mahu ja sisuga.

Hindamisel arvestatakse:
• eelarve struktuuri selgust ja kulukomponentide kirjeldust;
• ühe seansi maksumust ja keskmist kulu ühe teenusesaaja kohta kogu sekkumise vältel;
• koolituskulude osakaalu (kuni 25% projekti eelarvest) ja nende põhjendatust sekkumise pakkumise mahuga võrreldes;
• kulude vastavust kavandatud mahule ja valitud formaadile (individuaalne või grupisekkumine).

Hindamisskaala

5 punkti: ühe seansi maksumus on ammendavalt lahti kirjutatud, täielikult läbipaistev ja kulutõhus. Kõik kulukomponendid (sh koolituskulud, mis jäävad lubatud piiridesse) on rangelt põhjendatud ning sekkumise sisu ja mahuga tasakaalus.
4 punkti: ühe seansi maksumust on selgelt kirjeldatud ja see on optimaalne. Keskmine kulu teenusesaaja kohta ja koolituskulud on nõuetekohased, hästi põhjendatud ja proportsionaalsed.
3 punkti: maksumus on arusaadav ja üldjoontes optimaalne. Kulude struktuur on selge ja koolituskulud ei ületa lubatud piiri, kuid mõni detail võiks olla paremini põhjendatud.
2 punkti: ühe seansi maksumus on esitatud, kuid mõne olulise kulukomponendi suurus, optimaalsus või seos kavandatud mahuga vajab täpsustamist. Eelarve läbipaistvuses esineb puudusi.
1 punkt: taotletav toetussumma on liiga suur võrreldes seansside arvuga või kulude seos sekkumise mahuga ei ole piisavalt põhjendatud. Maksumuse struktuur on ebaselge.
0 punkti: ühe seansi maksumus ei ole läbipaistev, loogiline ega põhjendatud.

4. Taotleja võimekus sekkumist terviklikult rakendada

Hinnatakse taotleja valmisolekut ja võimekust rakendada VIPS-i järjepidevalt, kvaliteetselt ja kavandatud mahus kogu toetusperioodi vältel.

Hindamisel arvestatakse:
• vähemalt viiest VIPS-spetsialistist koosneva meeskonna olemasolu;
• meeskonna pädevust ja rollijaotust;
• taotleja õigust kasutada metoodikat;
• sekkumise eelnevat praktikas rakendamist ja testimist;
• supervisiooni korraldust ja regulaarsust;
• riskijuhtimise plaani olemasolu ja VIPS-i pakkumise püsivuse tagamist;
• sihtrühmani jõudmise ja teavitamise viise.

Hindamisskaala

5 punkti: taotlejal on tugev ja selgelt struktureeritud meeskond, mille rollid ja töökoormus on läbimõeldult jaotatud. Supervisioon on süsteemne ja regulaarselt korraldatud. Riskijuhtimise plaan on konkreetne ja realistlik. Sihtrühmani jõudmise mehhanismid on selged ja teostatavad. Rakendusvõimekus on veenvalt tõendatud.
4 punkti: taotlejal on nõuetele vastav meeskond ja toimiv supervisioonisüsteem. Riskide maandamist ja teenuse järjepidevuse tagamist on kirjeldatud ning see on üldjoontes realistlik. Rakendusvõimekus on realistlik.
3 punkti: taotlejal on olemas nõutav meeskond ja supervisiooniprotsess. Riskijuhtimine ja sihtrühmani jõudmine on üldjoontes arusaadavad, kuid detailid vajavad täpsustamist.
2 punkti: meeskonna töökorraldust, supervisiooni või riskijuhtimist on kirjeldatud ebapiisavalt. Esineb selgeid küsitavusi kavandatud mahu elluviimises.
1 punkt: rakendusvõimekus on nõrgalt põhjendatud. Meeskonna tööjaotus, supervisioon või teenuse järjepidevus ei ole piisavalt läbi mõeldud.
0 punkti: taotleja ei tõenda suutlikkust sekkumist kavandatud mahus ja kvaliteediga rakendada.

Hindamiskord

1. Iga nõuetele vastavaks tunnistatud taotlust ja selles esitatud sekkumist või sekkumisi hindab määruse §-s 12 nimetatud komisjon käesolevas lisas sätestatud hindamiskriteeriumite alusel.
2. Iga komisjoni liige hindab taotlust ja selles kirjeldatud sekkumist/sekkumisi iseseisvalt, andes iga hindamiskriteeriumi eest 0–5 punkti vastavalt käesolevas lisas kirjeldatud hindamisskaalale.
3. Sekkumise lõplik punktisumma kujuneb komisjoni liikmete antud punktide aritmeetilise keskmisena. Punktisumma ümardatakse kahe komakohani pärast koma.
4. Maksimaalne võimalik koondhinne on 20 punkti. Toetuse määramise eelduseks on, et taotlus saavutab vähemalt 12 punkti maksimaalsest 20 võimalikust punktist.
5. Kui komisjoni liikmete hinnangud erinevad oluliselt, arutatakse antud hinnanguid komisjoni koosolekul enne lõpliku punktisumma kinnitamist.
6. Iga taotlust hinnatakse eraldi ning selle kohta kujuneb koondpunktisumma. Taotluse rahuldamise otsus tehakse määruses sätestatud korras, arvestades hindamistulemusi ja paremusjärjestust.
7. Võrdse koondpunktisumma korral eelistatakse sekkumist, mis on saanud suurema punktisumma kriteeriumis 1 „VIPS-i ja rakendusmudeli vastavus määruses sätestatud eesmärgile“. Kui ka see on võrdne, eelistakse madalama seansihinnaga (kriteerium 3) või suurema mahuga taotlust.
8. Toetuse andmise ettepanek tehakse VIPS-ide kaupa paremusjärjestuse alusel, arvestades taotlusvooru eelarvelisi vahendeid ja määruses sätestatud võimalust taotlus osaliselt rahuldada.

Sotsiaalministri
17.03.2026 määrus nr 1.2-2/27-1
„Väheintensiivsete psühholoogiliste sekkumiste
rakendamise toetus“
Lisa 3

Aruande vorm

1. Üldandmed
Toetuse saaja:

Registrikood:

Kontaktisik (nimi, e-post, telefon):

Toetuse andmise käskkirja nr ja kuupäev:

Toetuse kogusumma (eurodes):

Toetusperiood (kuupäevad):


2. Sekkumise andmed
VIPS-i nimetus:

Formaat (individuaalne / grupiformaat / kombineeritud):

Sihtrühm (vanus, eripära):

Piirkondlik ulatus:

Lühikirjeldus (1–3 lauset):


3. Rakendamise maht (kavandatud vs tegelik)
Täida allolev tabel koondandmetega. Isikuandmeid aruandes ei esitata.
Näitajad
Kavandatud
Tegelik
Selgitus (kui erineb)
Seansside koguarv (kokku)



Individuaalsed seansid (arv)



Grupiseansid (arv)



Teenusesaajate arv (unikaalsed)



Katkestamiste arv (unikaalsed)



Katkestamiste määr (%)



Keskmine seansside arv teenusesaaja kohta




4. Kvaliteet, korraldus ja muudatused

4.1. Meeskond (muudatused võrreldes taotlusega):

4.2. Supervisioon (superviisor(id), sagedus, vorm, muudatused võrreldes taotlusega):

4.3. Riskijuhtimine ja teenuse järjepidevus (olulised riskid, juhtumid ja leevendusmeetmete rakendamine):

4.4. Sihtrühmani jõudmine (suunamis- ja teavituskanalid, toimivus; kokkuvõtvad andmed):

4.5. Tagasiside kogumine (kuidas koguti, vastamise määr, peamised järeldused):

5. Kulude kokkuvõte

Esitada kulud koondina. Vajaduse korral lisa täpsustused lisalehel. Kulud peavad vastama toetuse andmise tingimustele.

Kulukategooria
Kavandatud
Tegelik
Tööjõukulud (seansside läbiviimine)


Supervisioon


Koolitus (kuni 25% toetuse maksimaalsest suurusest)


Koordineerimine / projektijuhtimine


Litsentsi- ja platvormikulud


Kaudsed kulud (kuni 7% määruse § 6 lõike 1 alusel arvestatud toetuse suurusest)


KOKKU



5.1. Piirangute täitmise kontroll (25% koolituskulud ja 7% kaudsed kulud)
Koolituskulude osakaal kogu eelarvest (%)

Kaudsete kulude osakaal kogu eelarvest (%)

Selgitus, kui piirangud on piirilähedased või erandlikud


6. Ühe seansi maksumuse arvestus
Toetuse kogusumma (eurodes)

Tegelik seansside arv (kokku)

Tegelik ühe seansi maksumus (eurot/seanss)

Selgitus (kui erineb taotluses kavandatust)


7. Lisad ja kinnitused

7.1. Kohustuslikud lisad
• Kuludokumentide loetelu (dokumendi nimetus, number, kuupäev, summa ja kulukategooria).

7.2. Lisad (vajaduse korral):
• koolituste kokkuvõte (koolituse teema, maht, osalejad koondina);
• supervisiooni kokkuvõte (toimumise ajad koondina);
• teavitustegevuste kokkuvõte;
• muud selgitavad dokumendid (ilma isikuandmeteta).

7.3. Kinnitused:
Kinnitan, et aruandes esitatud andmed on õiged ja täielikud:
Kinnitan, et aruandes ei esitata tuvastatavaid isikuandmeid:
Kinnitan, et kulud on tasutud toetuse saaja arvelduskontolt ning on seotud toetatava sekkumise rakendamisega:

Toetuse saaja esindaja nimi ja ametinimetus:
Allkiri (allkirjastatakse digitaalselt):
Kuupäev:











MINISTRI MÄÄRUS





Väheintensiivsete psühholoogiliste sekkumiste rakendamise toetus



Määrus kehtestatakse riigieelarve seaduse § 531 lõike 1 alusel.

§ 1. Kohaldamisala

Määrusega kehtestatakse toetuse andmise tingimused ja kord väheintensiivsete psühholoogiliste sekkumiste (edaspidi VIPS) rakendamise võimekuse suurendamiseks.

§ 2. Terminid

(1) VIPS on sekkumine, mis on suunatud vaimse tervise probleemide varajaseks märkamiseks ja leevendamiseks ning seda rakendab VIPS-spetsialist. VIPS vastab järgmistele kriteeriumitele:
1) selle eesmärk on tuvastada varakult 15–64-aastaste inimeste meeleolulanguse ja ärevuse sümptomid, hinnata nende abivajadust ja abistada neid tõenduspõhiselt;
2) see on tõenduspõhine, tugineb juhendile ning võimaldab teenusesaajal omandada ja harjutada toimetuleku- ja enesejuhtimisoskusi VIPS-spetsialisti minimaalse kaasamisega;
3) seda rakendav VIPS-spetsialist toetab teenusesaajat sekkumise käigus, annab tagasisidet ning jälgib ja dokumenteerib VIPS-i protsessi ja tulemusi ning rakendab VIPS-i asjakohase supervisiooni all;
4) see on ajaliselt piiritletud ja väheintensiivne;
5) selle seansside arv ja nende kestus – kolm kuni kümme seanssi kestusega kuni 60 minutit individuaalse sekkumise puhul ja kuni 90 minutit grupisekkumise puhul – on VIPS-i eesmärgi suhtes ja sihtrühma puhul põhjendatud;
6) see toimub individuaal- või grupiformaadis vahetult või sidevahendi teel;
7) selle puhul rakendatakse VIPS-i tõhususe ja kvaliteedi tagamise mehhanisme, mis võimaldavad regulaarselt hinnata protsessi ja tulemusi;
8) selle rakendamisel tagatakse teenusesaajale võimalus esitada tagasisidet VIPS-i rakendamise kvaliteedi ja korralduse kohta.

(2) VIPS-spetsialist on käesoleva määruse tähenduses spetsiaalse väljaõppe saanud inimene, kes vastab järgmistele nõuetele:
1) on omandanud rakenduskõrghariduse, bakalaureusekraadi või sellele vastava kvalifikatsiooni;
2) omab teadmisi vaimse tervise häiretest, psühholoogilisest traumast, suitsiidiriskist, stressi- ja elustiiliteguritest ning nende mõjust inimese igapäevaelule;
3) oskab hinnata punktis 2 nimetatud häireid, tegureid ja riske, koostada ohutusplaane ning suunata inimene sobivat abi saama;
4) oskab rakendada nõustamise baastehnikaid, toetada ja motiveerida inimest eesmärkide seadmisel, probleemide lahendamisel ja enesejuhitud muutuste protsessis;
5) järgib andmekaitse ja eetilisi põhimõtteid, austab isiku õigusi, hoiab professionaalseid piire, dokumenteerib tegevusi, kasutab digitehnoloogiaid ning tagab enda ja teenusesaaja vaimse tervise hoidmise ja professionaalse arengu.

§ 3. Otsuse ja toimingu vaidlustamine

Sotsiaalministeeriumi otsust või toimingut on võimalik vaidlustada halduskohtumenetluse seadustikus sätestatud tingimustel ja korras.

§ 4. Toetuse eesmärk

Toetust antakse eesmärgiga:
1) suurendada juba pakutavate VIPS-ide rakendamise võimekust;
2) kujundada riigi tasandil skaleeritav ja jätkusuutlik võimekus VIPS-ide kättesaadavuse parandamiseks meeleolulanguse ja ärevuse sümptomite leevendamisel;
3) tagada VIPS-ide terviklik rakendamine ning piisava arvu väljaõpetatud spetsialistide ja superviisorite olemasolu.

§ 5. Toetatavad tegevused ja abikõlblikud kulud 

(1) Toetust antakse perioodiks 1. jaanuar – 31. detsember vastaval aastal (edaspidi toetusperiood):
1) VIPS-spetsialistide ja superviisorite koolitamiseks;
2)  sihtrühmale VIPS-i tasuta rakendamiseks, tagades teenuse kättesaadavuse eesti keeles.

(2) Lõike 1 punktis 1 nimetatud tegevuseks antakse toetust, kui koolitatav hakkab VIPS-i samal toetusperioodil toetuse saaja vastutusel rakendama.

(3) Abikõlblikud on järgmised kulud, mis on põhjendatud ning vajalikud §-s 4 nimetatud eesmärkide saavutamiseks:
1) koolitamise ja VIPS-i pakkumisega seotud kulud, sealhulgas spetsialisti töötasu, supervisiooni, koordineerimise, litsentsi- ja platvormitasud ning sihtrühmani jõudmiseks vajalikud teavitustegevused;
2) VIPS-i rakendamisega seotud kaudsed kulud kuni 7% kogu § 6 lõike 1 alusel arvestatud toetuse suurusest.

(4) Projekti kaudseteks kuludeks loetakse järgmised halduskulud ja projekti administreerimisega seotud kulud, välja arvatud juhul, kui projektis loetakse kulu selgelt otseseks kuluks:
1) raamatupidamine;
2) sidekulud, sealhulgas interneti-, telefoni- ja postikulu;
3) infotehnoloogia kulud, sealhulgas tark- ja riistvara, kontoritehnika ostmise ja rentimise ning serverite, võrkude ja kontoritehnika hooldamise ja remondi kulud ning infotehnoloogiline tugitegevus;
4) kütte-, vee- ja elektrikulud ning ruumide koristamise kulud;
5) ruumide rendikulud;
6) valveteenuse kulud;
7) pangakonto avamise ja haldamise kulud ning makse ülekandetasu.

(5) Kulu on abikõlblik, kui see on:
1) tekkinud toetusperioodil ja aruande esitamise ajaks tasutud;
2) tasutud toetuse saaja arvelduskontolt;
3) tõendatav algdokumentidega ja ülekannete tegemist tõendava maksedokumendiga;
4) vastav kohaldatavatest õigusaktidest tulenevatele nõuetele ja toetuse saaja raamatupidamise sise-eeskirjale;
5) selgelt eristatavalt kirjeldatud raamatupidamises ja kontrollitav.

(6) Toetuse saaja raamatupidamise sise-eeskiri ja auditeerimise kord peavad võimaldama projekti finantsaruandes esitatud kulude otsest võrdlust asjakohaste raamatupidamisaruannete ja tõendavate dokumentidega.

§ 6. Toetuse suurus

(1) Toetuse suurus taotleja kohta määratakse:
1) paragrahvi 5 lõike 1 punktis 1 nimetatud tegevuse puhul kuni 25% käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud toetuse maksimaalsest suurusest;
2) paragrahvi 5 lõike 1 punktis 2 nimetatud tegevuse puhul taotluses nimetatud toetatava VIPS-i ühe seansi otsese kulu ja toetusperioodil kavandatud seansside arvu alusel, eristades individuaal- ja grupiformaadis sekkumisi.

(2) Toetuse maksimaalne suurus VIPS-i kohta on 90 000 eurot.

(3) Põhjendatud juhul võib toetus olla lõikes 2 nimetatud maksimumsummast suurem.

§ 7. Riigiabi

Määruse raames antav toetus ei ole riigiabi Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 107 lõike 1 tähenduses.

§ 8. Nõuded taotlejale

Toetust võib taotleda juriidiline isik või füüsilisest isikust ettevõtja:
1) kes tagab vähemalt viiest VIPS-spetsialistist koosneva meeskonna VIPS-i järjepidevaks rakendamiseks;
2) kes omab õigust rakendada taotluses kirjeldatud VIPS-i ja vastutab selle metoodika kasutamise eest;
3) kelle taotluses kirjeldatud VIPS-i on enne taotluse esitamist Eestis rakendatud;
4) kellel ei ole taotluse esitamise ajal riiklike maksude maksuvõlga või see on ajatatud;
5) kes on täitnud maksudeklaratsioonide esitamise kohustuse;
6) kellel ei ole taotluse esitamise ajal täitmata kohustusi toetuse andja ees.

§ 9. Nõuded taotlusele

(1) Taotlus peab vastama järgmistele nõuetele:
1) taotlus on esitatud lisas 1 esitatud vormi kohaselt;
2) taotlus sisaldab taotletavat summat;
3) paragrahvi 5 lõike 1 punktis 1 nimetatud tegevusele toetuse taotlemise korral sisaldab taotlus koolituse mahtu ja selle tulemusena toetusperioodil rakendatavat VIPS-i mahtu;
4) paragrahvi 5 lõike 1 punktis 2 nimetatud tegevusele toetuse taotlemise korral sisaldab taotlus VIPS-i kirjeldust koos sihtrühma ja toetusperioodil kavandatud seansside arvuga, ühe seansi maksumust, sihtrühmani jõudmise ja teavitamise viisi ning riskijuhtimise kirjeldust;
5) partneri kaasamise korral sisaldab taotlus sellekohast teavet;
6) taotlus sisaldab tegevuste väljund- ja tulemusnäitajaid;
7) taotlus sisaldab määruses nõutud teavet, mis on asjakohane, ammendav ja õige;
8) taotluse on digitaalselt allkirjastanud esindusõigust omav isik.

(2) Taotluses nimetatud VIPS-i ühe seansi maksumus peab sisaldama kõiki sekkumise terviklikuks rakendamiseks vajalikke otseseid kulusid, sealhulgas spetsialisti töötasu, supervisioon, ruumide kasutamine ja tegevuste koordineerimine.

(3) Toetusest ei rahastata tegevust ega selle osa, mille katteks on juba toetust eraldatud või makstud Euroopa Regionaalarengu Fondi, Euroopa Sotsiaalfondi või Ühtekuuluvusfondi vahenditest või teisest meetmest või riigieelarve või muu avaliku sektori või muudest välisabi vahenditest.

§ 10. Taotlusvooru avamine ja toetuse taotlemine

(1) Taotlusvooru avamisest, taotluste esitamise tähtajast ja taotlusvooru eelarvest teavitab toetuse andja oma veebilehel hiljemalt koos taotlusvooru avamisega.

(2) Toetuse taotlemine toimub alates taotlusvooru avamisest kuni taotlusvooru avamise teates nimetatud tähtpäevani.

(3) Täiendava eelarve lisandumise korral on toetuse andjal õigus avada uus taotlusvoor, lähtudes lõigetes 1 ja 2 sätestatust.

(4) Toetuse taotleja esitab taotluse, lähtudes lisas 1 esitatud taotlusvormist.

(5) Taotleja võib ühe VIPS-i kohta esitada ühe taotluse.

§ 11. Taotluse menetlemine

(1) Taotluse menetlemine koosneb taotluse vastavuse kontrollimisest, taotluse hindamisest ja taotluse rahuldamise või rahuldamata jätmise otsuse tegemisest koos toetuse määramisega taotluse rahuldamise korral.

(2) Kui taotluses esineb puudusi, annab toetuse andja taotluse esitajale kolm tööpäeva puuduste kõrvaldamiseks. Tähtpäevaks puuduste kõrvaldamata jätmise korral võib toetuse andja jätta taotluse läbi vaatamata.

(3) Väljaspool avatud taotlusvooru esitatud taotlusi menetlusse ei võeta ning sellest teavitatakse taotlejat kolme tööpäeva jooksul taotluse esitamisest arvates.

(4) Taotluse rahuldamine või rahuldamata jätmine otsustatakse kümne tööpäeva jooksul komisjoni ettepaneku saamisest arvates.

§ 12. Taotluste hindamine, valikukriteeriumid ja valiku kord

(1) Valdkonna eest vastutav minister moodustab käskkirjaga taotluste hindamiseks vähemalt kolmeliikmelise hindamiskomisjoni (edaspidi komisjon).

(2) Komisjon hindab taotlusi järgmiste hindamiskriteeriumite järgi:
1) VIPS-i vastavus määruses sätestatud eesmärgile;
2) VIPS-i kavandatud mahu ja ülesehituse põhjendatus;
3) ühe seansi maksumuse optimaalsus;
4) taotleja võimekus VIPS-i terviklikult rakendada.

(3) Taotlusi hinnatakse lisas 2 sätestatud hindamiskriteeriumite ja korra alusel. Kui komisjon ei saavuta konsensust, otsustab punktisumma komisjoni esimees.

(4) Kui taotlus sisaldab mitut VIPS-i, hinnatakse neid individuaalse taotlusena.

(5) Komisjonil on õigus küsida taotlejalt lisateavet, kui esitatud teave ei ole täielik või on ebaselge.

(6) Komisjon kujundab hinnangu laekunud taotluste rahastamise kohta kümne tööpäeva jooksul taotluste esitamise tähtpäevast arvates.

§ 13. Toetuse määramine ja maksmine

(1) Sotsiaalministeerium lähtub toetuse määramisel taotluses sisalduvatest andmetest, määruses sätestatud tingimustest ja komisjoni ettepanekust.

(2) Toetuse määramisel rahuldatakse taotlus täielikult või osaliselt.

(3) Toetust ei määrata:
1) kui taotleja või taotlus ei vasta määruses sätestatud nõuetele;
2) kui esitatud taotlus on puudustega, mida ei kõrvaldata ja mis ei võimalda toetust määrata;
3) kui taotluse koondhinne on lisa 2 alusel väiksem kui 12 punkti või mõne hindamiskriteeriumi puhul 0 punkti;
4) taotlusvooru eelarveliste vahendite lõppemise korral;
5) VIPS-i või tegevuse eest, mida juba rahastatakse § 9 lõikes 3 nimetatud vahenditest.

(4) Hindamiskriteeriumite alusel antud punktisummadest lähtuvalt moodustatakse taotluste kaupa paremusjärjestus, alustades suurima punktisumma saanud taotlusest.

(5) Võrdsete koondhinnetega taotluste korral asetatakse paremusjärjestuses kõrgemale kohale taotlus, mis on saanud § 12 lõike 2 punktis 1 nimetatud hindamiskriteeriumi alusel kõrgema hinde. Kui ka see hinne on võrdne, teeb komisjon ettepaneku, lähtudes sekkumise mõjust VIPS-ide kättesaadavuse ja mitmekesistamise seisukohalt.

(6) Valdkonna eest vastutav minister kinnitab käskkirjaga toetuse saajad, neile määratava toetuse suuruse ja toetuse andmise tingimused ning toetuse taotlejad, kelle taotlust ei rahuldata. Taotlejat teavitatakse otsusest hiljemalt järgmisel tööpäeval pärast käskkirja allkirjastamist.

(7) Toetuse andja maksab toetuse välja taotluses märgitud pangakontole kümne tööpäeva jooksul lõikes 5 nimetatud käskkirja allkirjastamisest arvates.

§ 14. Toetuse saaja kohustused

(1) Toetuse saaja kasutab toetust taotluse ja toetuse andmise käskkirja kohaselt.

(2) Toetuse saaja teavitab Sotsiaalministeeriumi, kui asjaolud, mille alusel toetus määrati, oluliselt muutuvad. Toetuse saaja võib projekti toetusperioodil toetuse määramise aluseks olevaid tegevusi ja nende mahtu muuta üksnes Sotsiaalministeeriumi kirjalikul nõusolekul.

(3) Toetuse saaja tagab tegevuste elluviimisel minimaalse ökoloogilise jalajälje, sealhulgas lähtub keskkonnasõbraliku sündmuse põhimõtetest ürituste korraldamisel, vähendab ühekordsete pakendite kasutamist, digiprügi ja paberdokumentide hulka, trükiste tellimisel väldib tarbetut trükkimist, eelistab digitaalsel kujul materjale ning tagab võimaluse korral sündmusel osalemise veebi vahendusel.

(4) Toetuse saaja lähtub teenuste ja toodete, sealhulgas mööbli, puhastustoodete, kontoritarvete ja IT-seadmete hankimisel keskkonnaministri 29. juuni 2021. a määruses nr 35 „Hankelepingu esemeks olevate toodete ja teenuste keskkonnahoidlikud kriteeriumid ja nende kohta riigihanke alusdokumentides kehtestavad tingimused“ sätestatud põhimõtetest.

(5) Toetuse saaja peab arvestust toetuse kasutamise kohta vastavalt raamatupidamise seadusest tulenevatele nõuetele, pidades eraldi kuluarvestust toetuse maksmise aluseks olevate tegevuste kohta, ja eristab maksmise aluseks olevate tegevuste dokumendid muudest dokumentidest. Elektroonsel kujul säilitatavaid kuludokumente peab olema võimalik kirjalikult taasesitada.

(6) Toetuse saaja peab arvestust VIPS-i seansside toimumise aja ja kordade kohta.

(7) Toetuse saaja võimaldab toetuse andjal või tema volitatud isikul kontrollida toetuse taotlemise ja kasutamisega seotud asjaolude paikapidavust.

(8) Toetuse saaja esitab 15 tööpäeva jooksul toetusperioodi lõppemisest arvates toetatud tegevuse aruande, lähtudes lisas 3 esitatud vormist.

(9) Kui tegelikud kulud, mille eest toetust taotleti, on välja makstud toetusest väiksemad, maksab toetuse saaja toetuse summa ja tegeliku kulu vahe, kui see on suurem kui 5 eurot, toetuse andjale tagasi kümne tööpäeva jooksul lõikes 8 nimetatud aruande esitamisest arvates.

(10) Toetuse saaja vastutab VIPS-i rakendavate spetsialistide ja superviisoritega sõlmitud lepingute ning nende töö korralduse ja kvaliteedi eest.

§ 15. Toetuse rahuldamise otsuse kehtetuks tunnistamine ja toetuse tagasinõudmine

Taotluse rahuldamise otsus tunnistatakse kehtetuks ja toetus nõutakse osaliselt või täielikult tagasi järgmistel juhtudel:
1) ilmnevad asjaolud, mille kohaselt taotlust ei oleks rahuldatud;
2) toetuse saaja on tegevuse korraldamisel rikkunud isikuandmete kaitse nõudeid;
3) tegevust viiakse ellu ebaprofessionaalselt;
4) tegevuse korraldus või maht ei vasta taotluses kirjeldatule;
5) toetuse saaja loobub toetusest;
6) toetuse saaja ei esita § 14 lõikes 8 nimetatud aruannet tähtajaks või esitab selles ebatõeseid andmeid;
7) toetuse saaja ei tagasta vabatahtlikult tagastamisele kuuluvat kasutamata jäänud toetust.

§ 16. Määruse rakendamine

Määrust rakendatakse tagasiulatuvalt 1. aprillist 2026. a.




(allkirjastatud digitaalselt)




(allkirjastatud digitaalselt)
Karmen Joller



Sotsiaalministri määruse „Väheintensiivsete psühholoogiliste sekkumiste rakendamise toetus“ eelnõu seletuskiri


1. Sissejuhatus

1.1. Sisukokkuvõte

Määruse eesmärk on suurendada olemasolevate tõenduspõhiste väheintensiivsete psühholoogiliste sekkumiste (edaspidi VIPS) pakkumise võimekust riigi tasandil, parandades nende kättesaadavust ja laiendades eri piirkondade hõlmatust. Selleks toetatakse VIPS-ide terviklikku rakendamist, sealhulgas spetsialistide ettevalmistust ja supervisiooni korraldust, ning kogutakse rakendamise käigus teavet sekkumiste mahu ja rakendamise korralduslike aspektide kohta.

Eestis tugineb riiklik vaimse tervise teenuste pakkumine jätkuvalt suurel määral arstiabile – perearstid ja psühhiaatrid. Samas viitavad rahvastiku vaimse tervise uuringud vaimse tervise probleemide laialdasele levikule ning kasvavale vajadusele varajase ja vähem intensiivse abi järele. 2021. aasta uuringu kohaselt esineb depressioonirisk igal neljandal ja ärevushäire risk igal viiendal täiskasvanul. Eriti suur on risk noorte seas. Praeguses süsteemis on eriarstiabi järjekorrad pikad ja inimressurss piiratud. Kergemate kuni mõõdukate sümptomite korral ei ole eriarstiabi sageli optimaalne ega kulutõhus lahendus.

Vaimse tervise astmelise abi tegevuskava 2024–2027 kohaselt on üheks prioriteediks toetatud väheintensiivsete psühholoogiliste sekkumiste (teine aste) süsteemne arendamine ja rakendamine. Astmelise abi mudeli kohaselt pakutakse esmalt väiksema intensiivsusega tõenduspõhiseid sekkumisi ning vajaduspõhiselt liigutakse edasi intensiivsemate teenusteni. Teise astme sekkumised on suunatud eeskätt meeleolulanguse ja ärevuse sümptomitega inimestele ning nende eesmärk on mõjutada konkreetseid häiret alalhoidvaid mehhanisme struktureeritud ja ajaliselt piiritletud sekkumiste kaudu.

2023. aastal valminud analüüs toob välja, et Eestis on kasutusel mitmeid VIPS-e, kuid nende rakendamise maht, kvaliteedistandardid ja spetsialistide ettevalmistus ei ole ühtlaselt tagatud. Samuti rõhutatakse vajadust süsteemse supervisiooni, kvaliteedihindamise ja oskuste õpetamisele suunatud juhendatud eneseabi sekkumiste järele.

Määrus on suunatud olemasolevate tõenduspõhiste sekkumiste süsteemsele rakendamisele, et parandada erinevate VIPS-ide kättesaadavust ning kujundada riigi tasandil piisav ja jätkusuutlik võimekus pakkuda VIPS-e astmelise abi raamistikus. VIPS-ide rakendamise võimekuse olemasolu on vajalik ka astmelise abi mudeli piloteerimiseks.

Eelnõu mõjutab Sotsiaalministeeriumi halduskoormust. Täpsem kirjeldus halduskoormuse muutustest on esitatud seletuskirja punktis 4.

1.2. Eelnõu ettevalmistaja

Toetusmeetme kavandamisel ja kujundamisel on konsulteeritud VIPS-e pakkuvate organisatsioonidega. Määruse ja selle seletuskirja on koostanud Sotsiaalministeeriumi vaimse tervise osakonna ekspert Aire Mill ([email protected]) koostöös vaimse tervise osakonnaga. Eelnõu juriidilise ekspertiisi on teinud Sotsiaalministeeriumi õigusosakonna õigusloome- ja isikuandmete kaitse nõunik Lily Mals ([email protected]). Eelnõu on keeletoimetanud Rahandusministeeriumi ühisosakonna dokumendihaldustalituse keeletoimetaja Virge Tammaru ([email protected]).

1.3. Märkused

Määrusega kehtestatakse riigieelarve seaduse § 531 lõike 1 alusel toetuse andmise tingimused ja kord VIPS-ide rakendamise võimekuse suurendamiseks. Tegemist on uue terviktekstiga, mis keskendub olemasolevate VIPS-ide süsteemsele rakendamisele ja mahu suurendamisele.

Eelnõu ei ole seotud teiste menetluses olevate eelnõudega ega rakenda Euroopa Liidu õigust.
Eelnõu ei too kaasa olulist mõju isikuandmete töötlemisel.

Eelnõu on küll seotud isikuandmete töötlemisega, kuivõrd VIPS-ide rakendamisel töödeldakse vaimse tervise andmeid, kuid määrusega ei kehtestata uusi isikuandmete töötlemise aluseid. Samuti ei muudeta andmete koosseisu, töötlemise viisi ega andmete töötlejaid. Seetõttu ei kaasne eelnõuga olulisi muudatusi isikuandmete töötlemises.

Toetuse saaja kogub ja töötleb sekkumise elluviimise käigus teenusesaajate isikuandmeid vastavalt kehtivatele õigusaktidele ja oma tegevusvaldkonna regulatsioonile. Käesolev määrus ei kehtesta uusi andmetöötluse aluseid ega määra uusi andmetöötlejaid, vaid sätestab üksnes toetuse andmise tingimused.

Toetuse andjale esitatavad aruandlusandmed on koondandmed (nt osalenud isikute arv, seansside arv, lõpetatud juhtumite arv, katkestatud juhtumite arv) ega hõlma tuvastatavaid isikuandmeid.

2. Eelnõu sisu ja võrdlev analüüs

Eelnõu §-s 1 sätestatakse määruse kohaldamisala. Määrusega kehtestatakse toetuse andmise tingimused ja kord VIPS-ide rakendamise võimekuse suurendamiseks. Määruse eesmärk on süsteemselt rakendada olemasolevaid tõenduspõhiseid VIPS-e ja suurendada nende rakendamise mahtu astmelise abi põhimõtetest lähtudes.

Eelnõu §-s 2 defineeritakse määruses kasutatavad kesksed terminid. Need lähtuvad vaimse tervise astmelise abi tegevuskava põhimõtetest, mille kohaselt pakutakse kergemate ja mõõdukate sümptomite korral esmalt väheintensiivseid, ajaliselt piiritletud ja struktureeritud sekkumisi. Käesoleva taotlusvooru fookuses on eeskätt meeleolulanguse ja ärevuse sümptomitega inimesed, kelle puhul on varajane ja sihipärane sekkumine tõenduspõhiselt efektiivne ning aitab ennetada seisundi süvenemist.

VIPS on struktureeritud ja juhendil põhinev sekkumine, mille keskmes on inimese aktiivne roll ning konkreetsete toimetuleku- ja enesejuhtimisoskuste omandamine ja harjutamine. Erinevalt pikaajalisest teraapiast on VIPS ajaliselt piiritletud ning selle tulemuslikkus põhineb selgelt määratletud metoodikal, mis võimaldab spetsialisti juhendamisel toetada inimese iseseisvat probleemilahendust ja sümptomite vähendamist.

VIPS-e rakendavad asjakohase väljaõppe saanud spetsialistid. Sekkumiste kvaliteedi tagamiseks kasutatakse praktikas regulaarset supervisiooni. VIPS-spetsialist ei pea olema tervishoiutöötaja ega kutsega psühholoog, kuid tema töö kvaliteet eeldab asjakohast ettevalmistust, juhendamist ja järelevalvet. Selline lähenemine võimaldab laiendada abi kättesaadavust eri valdkondades, säilitades samal ajal professionaalsuse ja sekkumiste kvaliteedi.

Tõenduspõhisuse käsitlus lähtub põhimõttest, et sekkumise mõju peab olema hinnatud või see peab tuginema rahvusvaheliselt tunnustatud ja teaduslikult põhjendatud metoodikale. Eestis on tõenduspõhisust hinnanud Tervise Arengu Instituudi ennetuse teadusnõukogu. 2023. aasta uuring „Eestis kasutatavate väheintensiivsete psühholoogiliste sekkumiste ülevaade“ näitab, et Eestis kasutusel olevate sekkumiste küpsusaste ja dokumenteeritus on erinev ning kõik sekkumised ei ole veel läbinud tõenduspõhisuse hindamisprotsessi. Seetõttu ei piira käesolev määrus toetuse andmist üksnes sekkumistega, mis on läbinud hindamise protsessi, vaid võimaldab taotlusvoorus tõendada sekkumise teaduslikku alust ja metoodilist põhjendatust muul asjakohasel viisil, tingimusel et sekkumine vastab määruses sätestatud kvaliteedi- ja struktuurinõuetele.

Määruses sätestatud kriteeriumid – tuginemine juhendile, ajaliselt piiritletud seansside arv, spetsialisti selgelt määratletud roll, regulaarne supervisioon ning protsessi ja tulemuste hindamine – loovad kvaliteediraamistiku, mis tagab sekkumiste ühtlase rakendamise, võrreldavuse ja skaleeritavuse riigi tasandil.

Määruses sätestatud vanusevahemik (15–64 aastat) lähtub vaimse tervise astmelise abi mudelist ja meetme eesmärgist toetada töö- ja noorukiealise elanikkonna varajast sekkumist meeleolulanguse ja ärevuse sümptomite ilmnemise korral. Valik arvestab nii rahvastiku vaimse tervise uuringute tulemusi kui ka teenuste süsteemset ülesehitust, kus laste ja eakate teenused on korraldatud eraldi meetmete ja süsteemide kaudu.

Sekkumise ajaliselt piiritletud iseloom – kolm kuni kümme seanssi kestusega kuni 60 minutit individuaalse sekkumise puhul ja kuni 90 minutit grupisekkumise puhul – tuleneb VIPS-ide rahvusvahelisest praktikast. Selline struktuur võimaldab keskenduda konkreetsetele sümptomitele ja toimetulekuoskuste arendamisele, säilitades sekkumise lühiajalise ja fokusseeritud iseloomu ning eristades seda kõrgema astme sekkumistest.

Määruses sätestatud tagasiside kogumise nõue võimaldab süsteemselt hinnata sekkumise kvaliteeti, kasutajakogemust ja korralduslikku toimivust. Teenusesaajate tagasiside kogumine loob aluse sekkumise pidevaks arendamiseks, toetab kvaliteedijuhtimist ja aitab varakult tuvastada võimalikke kitsaskohti nii metoodika rakendamises kui ka teenuse korralduses. Tagasiside kogumine on oluline ka VIPS-ide võrreldavuse ja edasise arendamise seisukohalt.

Käesoleva meetme raames toetatav VIPS peab olema rakendusvalmis, st selle metoodika, juhendmaterjalid ja väljaõpetatud spetsialistid on olemas ning seda on enne taotluse esitamist praktikas rakendatud ja testitud. Toetuse eesmärk on rakendada süsteemselt ja kvaliteetselt olemasolevat sekkumist ning suurendada VIPS-i rakendamise võimekust, mitte arendada metoodikat.

Eelnõu § 3 sätestab otsuse ja toimingu vaidlustamise võimaluse.

Eelnõu § 4 sätestab toetuse andmise eesmärgid.

Toetuse andmise peamine eesmärk on kujundada riigi tasandil piisav valik erineva metoodikaga VIPS-e ning tagada nende terviklik ja kvaliteetne elluviimine. Meetme kaudu toetatakse VIPS-i pakkujate võimekuse suurendamist ja metoodika süsteemset rakendamist, et kujuneks püsiv ja jätkusuutlik võimekus pakkuda VIPS-e.

Teine eesmärk on suurendada olemasolevate VIPS-ide rakendamise võimekust ja parandada nende kättesaadavust teise astme sekkumistena. VIPS-ide kättesaadavus on praegu piiratud ning nende süsteemne pakkumine erinevatele sihtrühmadele ei ole ühtlaselt tagatud. Varajane ja sihipärane sekkumine meeleolulanguse ja ärevuse sümptomite korral aitab ennetada seisundi süvenemist ning vähendada hilisema intensiivse ravi vajadust.

Kolmas eesmärk on suurendada sekkumisi rakendavate spetsialistide ja superviisorite võimekust. Oluline on tagada, et VIPS-e rakendavate spetsialistide ja superviisorite hulk vastab sekkumiste kavandatud mahule ja piirkondlikule vajadusele. Samuti on oluline, et VIPS-e oleks võimalik pakkuda piisavas mahus ja erinevates keskkondades, sealhulgas haridus-, sotsiaal- ja kogukonnapõhiste teenuste osutamisel. Spetsialistide ettevalmistus ja regulaarne supervisioon loovad eeldused VIPS-ide kvaliteetseks ja järjepidevaks rakendamiseks.

Toetus on suunatud olemasolevate tõenduspõhiste sekkumiste rakendamisele ja tugevdamisele, mitte uute sekkumiste arendamisele ega juhendite väljatöötamisele. Selline lähenemine võimaldab liikuda üksikutelt projektidelt süsteemsema ja laiemalt kättesaadava teise astme toe suunas astmelise abi põhimõtetest lähtudes.

Eelnõu § 5 sätestab toetatavad tegevused, toetusperioodi ja toetuse rakendamise põhimõtted.

Toetus võib üldjuhul katta tegevusi, mida on tehtud perioodil 1. jaanuar – 31. detsember. Aastal 2026, mil määrus kehtestatakse, saab katta tegevusi alates 01.04.2026, milleks rakendatakse määrust tagasiulatuvalt. Sellise tagasiulatuva kohaldamise eesmärk on tagada toetuse saajatele selge ja ette teadaolev rakendusperiood ning võimaldada viia sekkumisi ellu alates 01.04.2026.

Toetatavad tegevused hõlmavad:
1) sihtrühmale VIPS-i tasuta rakendamist, tagades teenuse kättesaadavuse eesti keeles;
2) VIPS-i rakendavate spetsialistide ja superviisorite koolitamist (rakendamiseks vajalikus ulatuses);

Abikõlblikud kulud hõlmavad:
1) VIPS-i rakendamisega otseselt seotud koordineerimis-, litsentsi-, platvormi- ja teavitustegevusi ulatuses, mis on vajalik kavandatud sekkumise elluviimiseks ja sihtrühmani jõudmiseks;
2) VIPS-i rakendamisega seotud kaudseid kulusid.

Koolitustegevuse osakaal on piiratud kuni 25%-ga toetuse maksimaalsest suurusest (§ 6 lõike 1 punkt 1). Piirangu eesmärk on tagada, et toetuse põhirõhk oleks VIPS-ide tegelikul rakendamisel, mitte üksnes ettevalmistavatel tegevustel. Koolituse saanud spetsialist peab asuma VIPS-i rakendama sama toetusperioodi jooksul, et tagada koolituse vahetu seotus teenuse pakkumisega ja toetuse vahendite sihipärane kasutamine.

VIPS-i terviklikuks elluviimiseks võivad abikõlblikud olla ka teenuse koordineerimise ja projektijuhtimise kulud, litsentsi- ja platvormitasud ning sekkumise tutvustamise ja sihtrühmani jõudmisega seotud teavitustegevused, kui need on otseselt seotud konkreetse VIPS-i rakendamisega ning on proportsionaalsed kavandatud sekkumise mahu ja eesmärgiga. Nimetatud kulud peavad sisalduma sekkumise maksumuses ega tohi kujuneda iseseisvaks arendus- või organisatsioonitoetuseks.

VIPS-i pakkumine hõlmab terviklikku sekkumise rakendamise protsessi, sealhulgas seansside läbiviimist ja supervisiooni korraldamist. Toetuse eesmärk on suurendada VIPS-ide mahtu ning tagada nende kvaliteetne ja metoodikale vastav elluviimine.

Pakutav VIPS peab olema teenusesaajale tasuta ning kättesaadav eesti keeles. Tasuta pakkumise nõue tuleneb meetme eesmärgist parandada varajase abi kättesaadavust ja vähendada võimalikke rahalisi barjääre vaimse tervise toe kasutamisel. Avaliku rahastuse kasutamisel on põhjendatud tagada, et teenusesaaja ei peaks sekkumise eest täiendavalt tasuma.

Nõue tagada teenuse kättesaadavus eesti keeles on vajalik riikliku kättesaadavuse põhimõtte tagamiseks ning tuleneb avaliku teenuse osutamise üldpõhimõtetest. See ei välista sekkumise pakkumist ka teistes keeltes, kuid tagab, et teenus on kättesaadav riigikeeles.

Eelnõu § 6 sätestab toetuse suuruse kujunemise põhimõtted.

Koolituskulude osakaal ei või ületada määruse § 6 lõike 1 punktis 1 sätestatud piirmäära.

VIPS-i rakendamise (§ 5 lõike 1 punktis 2 nimetatud tegevus) toetus määratakse taotluses esitatud VIPS-i ühe seansi maksumuse ja toetusperioodil kavandatud seansside arvu alusel, eristades seejuures individuaal- ja grupisekkumisi. Seega esitab taotleja ise oma taotluses ühe seansi hinna eristades individuaalseid- ja grupiseansse. Taotluses nimetatud ühe seansi maksumus hõlmab sekkumise rakendamisega seotud otseseid kulusid, sealhulgas spetsialisti töötasu, supervisiooni, ruumide kasutamist ja tegevuste koordineerimist. Planeeritud seansside mahuga korrutamine seob toetuse otseselt tegeliku rakendusmahuga ning võimaldab võrrelda erinevaid sekkumisi nende kulutõhususe ja mõju ulatuse alusel.

Toetuse andja võib taotluse rahuldada osaliselt, sealhulgas vähendada toetatavate seansside arvu või toetuse summat, arvestades taotluste hindamise tulemusi, eelarve mahtu, kavandatud ühe seansi maksumuse põhjendatust ja sekkumise strateegilist olulisust. Vajaduse korral võib toetuse andja teha taotlejale ettepaneku muuta kavandatud mahtu enne toetuse määramist.

Selline paindlik lähenemine võimaldab ühelt poolt soodustada kulutõhusaid ja suurema mõjuga sekkumisi, teisalt aga tagada konkreetsetele sihtrühmadele suunatud metoodikate kättesaadavus. Määruse § 6 lõikes 2 sätestatud toetuse maksimaalne suurus sekkumise kohta (90 000 eurot) on kehtestatud eesmärgiga tagada toetuse vahendite tasakaalustatud jaotus ning võimaldada toetada mitut erinevat sekkumist ja rakendusmudelit ühe taotlusvooru raames. Toetuse maksimaalne suurus sekkumise kohta on kujundatud selliselt, et see võimaldab toetada mitmest spetsialistist koosneva meeskonna tööd, tagada regulaarse supervisiooni ja pakkuda arvestatavas mahus VIPS-e toetusperioodi jooksul. Ülempiiri määramisel on arvestatud VIPS-ide kulutasemega ja vajadusega tagada toetuse vahendite tasakaalustatud jaotus mitme sekkumise vahel. Ülempiir aitab vältida olukorda, kus kogu eelarve koondub ühe taotleja kätte, ja toetab mitmekesise VIPS-portfelli kujunemist riigi tasandil. Ühtlasi võimaldab ülempiir kavandada sekkumiste mahtu realistlikult ja proportsionaalselt, arvestades toetusperioodi kestust ning nõuet tagada mitmest spetsialistist koosnev meeskond ja regulaarne supervisioon.

Toetuse andja võib põhjendatud ja erandlikel juhtudel maksta lõikes 2 sätestatud maksimumsummast suuremat toetust, kui näiteks sekkumise eripära, kavandatud maht või sihtrühma vajadused eeldavad tavapärasest suuremat rahastust ning see on vajalik meetme eesmärkide saavutamiseks.

Eelnõu § 7 sätestab, et määruse raames antav toetus ei ole Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 107 lõike 1 tähenduses riigiabi (vt täpsemalt seletuskirja punkt 3).

Eelnõu § 8 sätestab nõuded taotlejale. Toetust võivad taotleda juriidilised isikud ja füüsilisest isikust ettevõtjad (edaspidi taotlejad). Määruse § 8 punktis 1 sätestatud nõue tagada vähemalt viiest VIPS-spetsialistist koosnev meeskond on suunatud organisatsioonilise ja jätkusuutliku rakendusvõimekuse tagamisele. Nõude eesmärk on vältida olukorda, kus sekkumise pakkumine sõltub üksikust spetsialistist, ning tagada teenuse järjepidevus, asendatavus ja supervisiooni toimimine. Mitmest spetsialistist koosnev meeskond võimaldab töökoormuse paindlikku jaotamist ja riski hajutamist (nt haigestumise või töölt lahkumise korral) ning loob eeldused kvaliteedijuhtimise ja supervisiooni süsteemseks rakendamiseks. Nõue toetab meetme eesmärki kujundada riigi tasandil skaleeritav ja jätkusuutlik VIPS-i rakendamise võimekus, mitte üksikpraktikupõhine teenuseosutamise mudel. Juhul kui taotletakse toetust ka koolituskulude katteks, peab taotleja taotluses kinnitama, et tal on juba olemas vähemalt viie-liikmeline VIPS-i rakendamiseks koolitatud meeskond. Antud nõuet ei ole võimalik täita taotlusvooru raames koolitatavate spetsialistidega.

Nõue, et taotleja omab õigust rakendada taotluses kirjeldatud VIPS-i ja vastutab selle metoodika kasutamise eest, on suunatud autoriõiguse ja metoodika kasutusõiguse selguse tagamisele. See välistab olukorra, kus toetuse vahenditest rakendatakse metoodikat ilma selle õiguspärase kasutusõiguseta või ilma metoodika omaniku nõusolekuta.

Eelnõu § 9 sätestab nõuded taotlusele. Taotlus tuleb esitada määruse lisas esitatud vormil, esitades selles nõutud teabe. Taotluses sisalduv teave peab olema asjakohane, täielik ja õige ning taotluse peab olema digitaalselt allkirjastanud esindusõigust omav isik. Samuti on sätestatud, et samade kulude katteks ei tohi juba olla saadud toetust Euroopa Liidu fondidest, riigieelarvest või muudest avaliku sektori vahenditest. See nõue välistab topelt rahastamise ning tagab avalike vahendite sihipärase ja läbipaistva kasutamise.

Eelnõu § 10 sätestab toetuse taotlemise korra. Toetust saab taotleda taotlusvooru jooksul alates selle avamisest kuni määratud tähtpäevani. Taotlusvooru avamise, taotluste esitamise tähtaja ja taotlusvooru eelarve kohta avaldab toetuse andja teabe oma veebilehel ning võib vajaduse korral teavitada potentsiaalseid taotlejaid ka muude asjakohaste kanalite kaudu. Taotlused esitatakse määruse lisas esitatud vormil, mis ühtlustab esitatavat teavet ja võimaldab taotlusi võrreldavalt hinnata. Taotleja võib esitada ühe taotluse ühe VIPS-i kohta, mis aitab vältida sama sekkumise mitmekordset taotlemist ning tagab taotluste selge ja võrreldava hindamise.

Eelnõu § 11 sätestab taotluste menetlemise korra. Menetlus hõlmab taotluse vastavuse kontrolli ja hindamist ning otsuse tegemist toetuse rahuldamise või rahuldamata jätmise kohta. Puuduste ilmnemise korral antakse taotlejale tähtaeg nende kõrvaldamiseks. Kui puudusi tähtajaks ei kõrvaldata, võib toetuse andja jätta taotluse läbi vaatamata. Väljaspool avatud taotlusvooru esitatud taotlusi menetlusse ei võeta. Otsus taotluse rahuldamise või rahuldamata jätmise kohta tehakse määruses sätestatud tähtaja jooksul, lähtudes hindamiskomisjoni ettepanekust.

Eelnõu § 12 sätestab taotluste hindamise põhimõtted, valikukriteeriumid ja valiku korra. Taotluste hindamiseks moodustatakse hindamiskomisjon ning hindamiskord kehtestatakse valdkonna eest vastutava ministri käskkirjaga.

Taotlusi hinnatakse määruses sätestatud nelja kriteeriumi alusel: 1) VIPS-i vastavus määruses sätestatud eesmärgile, 2) VIPS-i kavandatud mahu ja ülesehituse põhjendatus, 3) ühe seansi maksumuse optimaalsus ja 4) taotleja võimekus sekkumist terviklikult rakendada. Kriteeriumide eesmärk on tagada toetuse sihipärane ja kulutõhus kasutamine ning võrreldavate lahenduste objektiivne hindamine.

Hindamise tulemusena kujuneb iga taotluse (taotlusi, mis on esitatud mitme VIPS-i kohta, käsitletakse VIPS-ide põhiselt eraldi taotlustena, vt § 12 lõige 4) kohta punktisumma, mille alusel kujundab hindamiskomisjon paremusjärjestuse koos ettepanekuga toetus määrata või jätta määramata. Komisjonil on õigus küsida taotlejalt lisateavet, kui esitatud andmed on puudulikud või ebaselged. Taotluste hindamine toimub määruses sätestatud hindamiskriteeriumide alusel, et tagada tegevuste vastavus meetme eesmärgile ja kulutõhususe põhimõttele.

Eelnõu § 13 sätestab toetuse määramise ja maksmise korra. Toetus määratakse, lähtudes taotluses esitatud andmetest, määruses sätestatud tingimustest ja hindamiskomisjoni ettepanekust. Taotlus võidakse rahuldada täielikult või osaliselt, sealhulgas ühe või mitme taotluses nimetatud VIPS-i puhul.

Toetust ei määrata, kui taotleja või taotlus ei vasta määruses sätestatud nõuetele, taotluses esinevaid puudusi ei kõrvaldata tähtajaks, taotlus ei saavuta nõutud miinimumhinnet või toetatavat tegevust rahastatakse juba Euroopa Liidu fondidest, riigieelarvest või muudest avaliku sektori vahenditest.

Kui toetuse eelarve ei võimalda rahuldada kõiki nõuetele vastavaid taotlusi, tehakse toetuse määramise otsused taotluste hindamistulemuste alusel, arvestades määruses sätestatud tingimusi ja taotlusvooru eelarve mahtu. Toetuse saajad, toetuse suurus ja toetuse andmise tingimused kinnitatakse valdkonna eest vastutava ministri käskkirjaga. Otsusest teavitatakse taotlejat määruses sätestatud korras ning toetus makstakse välja määruses sätestatud tähtaja jooksul pärast käskkirja allkirjastamist.

Eelnõu § 14 sätestab toetuse saaja kohustused. Toetuse saaja on kohustatud kasutama toetust taotluses ja toetuse andmise käskkirjas sätestatud tingimustel ning teavitama Sotsiaalministeeriumi olulistest muudatustest, mis võivad mõjutada toetuse andmise eesmärkide täitmist. Tegevuste mahtu on lubatud muuta üksnes ministeeriumi kirjalikul nõusolekul. Toetuse saaja peab tegevuste elluviimisel arvestama ka keskkonnahoidlike põhimõtetega, sealhulgas vähendama võimaluse korral paberdokumentide kasutamist, digiprügi ja ühekordsete materjalide kasutamist ning lähtuma keskkonnahoidlike hangete põhimõtetest.

Toetuse saaja peab pidama arvestust toetuse alusel elluviidud koolituste ja VIPS-i seansside toimumise aja ja kordade ning toetuse kasutamisega seotud kulude üle, samuti võimaldama toetuse andjal kontrollida toetuse kasutamise tingimuste täitmist.

Aruandevorm näeb ette ka kuludokumentide loetelu esitamise, mis võimaldab toetuse andjal vajaduse korral kontrollida toetuse kasutamise vastavust määruses sätestatud tingimustele, ilma et aruandega kaasneks kohustus esitada kõiki algdokumente.

Toetuse saaja esitab aruande 15 tööpäeva jooksul pärast toetusperioodi lõppu. Kui toetuse saaja tegevuse maht ei vasta taotluses kirjeldatule või toetust kasutatakse määrusega vastuolus, võib toetuse rahuldamise otsus tunnistada kehtetuks ning toetus osaliselt või täielikult tagasi nõuda vastavalt määruse §-le 15.

Andmete kogumise nõue võimaldab hinnata meetme rakendusmahtu, täielikult ellu viidud juhtumite ja katkestatud juhtumite määra ning koguda sisendit VIPS-ide edasiseks kujundamiseks astmelise abi süsteemis. Aruandlus toimub koondandmete tasemel ega hõlma tuvastatavaid isikuandmeid.

Eelnõu § 15 sätestab toetuse rahuldamise otsuse kehtetuks tunnistamise ja toetuse tagasinõudmise alused. Toetuse rahuldamise otsus tunnistatakse kehtetuks ning toetus nõutakse osaliselt või täielikult tagasi juhul, kui ilmnevad asjaolud, mille korral ei oleks taotlust rahuldatud, või kui toetuse saaja rikub toetuse andmise tingimusi.

Tagasinõudmise aluseks võib olla eelkõige taotluses kirjeldatule mittevastav tegevus või sekkumise maht, aruande esitamata jätmine või ebatõeste andmete esitamine. Tagasinõudmise aluseks võib olla ka isikuandmete kaitse nõuete rikkumine sekkumise elluviimisel.

Samuti kuulub toetus tagasinõudmisele, kui toetuse saaja loobub toetusest või ei täida määrusest tulenevaid kohustusi. Nimetatud sätted on vajalikud avalike vahendite õiguspärase ja sihipärase kasutamise tagamiseks.

Ebaprofessionaalse elluviimise alus on vajalik sekkumise kvaliteedi ja teenusesaajate turvalisuse tagamiseks. VIPS-id puudutavad vaimse tervise valdkonda ning eeldavad professionaalsete standardite järgimist, sealhulgas riskihindamist, suunamist kõrgema astme abi saama ja eetiliste põhimõtete järgimist.

Eelnõu §-ga 16 nähakse ette määruse tagasiulatuv rakendamine alates 01.04.2026. Tagasiulatuv rakendamine on oluline, et toetusega oleks võimalik katta kulusid, mis on tekkinud enne taotluse rahuldamist, kui need on kooskõlas määruses sätestatud abikõlblike kulude tingimustega.

3. Eelnõu vastavus Euroopa Liidu õigusele

Eelnõu ei ole seotud Euroopa Liidu direktiivide ülevõtmisega ega muuda Eesti õigust ELi õigusega kooskõlla viimiseks. Eelnõu reguleerimisala ei tulene otseselt ühestki konkreetsest Euroopa Liidu määrusest ega direktiivist.

Riigiabi andmise analüüs

Eelnõu puhul on arvestatud Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklis 107 sätestatud riigiabi reeglistikuga.
Riigiabiga on tegemist järgmiste tingimuste korral:
1) toetus antakse riigi vahenditest;
2) toetus annab ettevõtjale majandusliku eelise;
3) toetus on valikuline;
4) toetus moonutab või võib moonutada konkurentsi ja võib mõjutada liikmesriikidevahelist kaubandust.

Käesoleva määruse alusel antavat toetust rahastatakse riigieelarvest ning see on suunatud konkreetsetele taotlejatele. Riigi vahendite kasutamise tingimus on seega täidetud. Toetuse eesmärk ei ole toetada turupõhist majandustegevust ega anda ettevõtjale konkurentsieelist, vaid tagada avalikes huvides pakutavate VIPS-ide rakendamine vaimse tervise astmelise abi süsteemis. VIPS-id on teenusesaajale tasuta ning nende rakendamine toimub riigi tervishoiu- ja sotsiaalpoliitika eesmärkide täitmiseks. Meetme mõju on olemuselt kohalik ega ole suunatud piiriülese teenusturu mõjutamisele. Toetuse andmine ei mõjuta liikmesriikidevahelist kaubandust ega moonuta konkurentsi Euroopa Liidu siseturul. Eeltoodust tulenevalt ei ole meetme raames antav toetus käsitatav riigiabina ELTL artikli 107 lõike 1 tähenduses.

4. Määruse mõjud

Sotsiaalne, sealhulgas demograafiline mõju

Määruse rakendamine parandab kergemate ja mõõdukate vaimse tervise sümptomitega inimeste ligipääsu varajasele ja sobiva raskusastmega abile. VIPS-ide laiem rakendamine aitab ennetada probleemide süvenemist ja toetab inimeste toimetulekut ning võib vähendada töövõimetuse, õpingute katkestamise ja sotsiaalse tõrjutuse riski. Demograafiline mõju avaldub eeskätt noorte ja tööealiste inimeste paremas vaimses heaolus, kuid määrus ei mõjuta otseselt rahvastiku koosseisu ega rändeprotsesse.

Mõju riigi julgeolekule ja välissuhetele

Määrusel puudub otsene mõju riigi julgeolekule või välissuhetele.

Majanduslik mõju

Määruse rakendamine toetab kulutõhusamate sekkumiste kasutuselevõttu vaimse tervise valdkonnas. Varajane ja väiksema intensiivsusega abi võib vähendada vajadust kulukamate tervishoiuteenuste järele ning seeläbi aidata kaasa avalike vahendite efektiivsemale kasutamisele. Kaudselt võib paraneda tööealiste inimeste töövõime ja tootlikkus, kui vaimse tervise mured lahendatakse varases staadiumis.

Mõju elu- ja looduskeskkonnale

Määrusel puudub otsene või kaudne mõju elu- ja looduskeskkonnale.

Mõju regionaalarengule

Toetuse andmine avatud taotlusvooru kaudu võimaldab sekkumiste pakkumist erinevates Eesti piirkondades. See võib parandada vaimse tervise toe kättesaadavust ka väljaspool suuremaid linnu ning vähendada regionaalseid erinevusi teenuste kättesaadavuses.

Mõju riigi ja kohaliku omavalitsuse korraldusele

Määrus ei too kaasa muudatusi riigi või kohaliku omavalitsuse struktuuris ega ülesannetes. Mõju avaldub olemasoleva vaimse tervise süsteemi täiendamises ja koormuse paremas jaotumises astmelise abi põhimõtete alusel.

Muud otsesed ja kaudsed mõjud

Määrus toetab vaimse tervise astmelise abi põhimõtete rakendamist ning võib kaasa aidata teenuste kvaliteedi ühtlustamisele juhendipõhiste ja superviseeritud sekkumiste rakendamise näol.

Olulisi negatiivseid mõjusid ei ole tuvastatud.

Mõju halduskoormusele

Taotlejate (juriidilised isikud ja FIE-d) jaoks on halduskoormus prognoositav ja mõõdukas, piirdudes toetuse taotlemiseks ja aruandluseks vajaliku infokohustuse täitmisega. Kasutusel on standardsed taotlus- ja aruandevormid, mis on analoogsed teiste sarnaste toetusmeetmetega, mistõttu ei kaasne taotlejatele ebatavalist või täiendavat administratiivset koormust võrreldes tavapärase toetuse taotlemise protsessiga.

5. Määruse rakendamisega seotud tegevused, vajalikud kulud ja määruse rakendamise eeldatavad tulud

Määruse rakendamiseks korraldab Sotsiaalministeerium avatud taotlusvooru väljakuulutamise, taotluste menetlemise, hindamiskomisjoni moodustamise, toetuse määramise otsuste ettevalmistamise ja väljamaksmise korraldamise ning toetuse kasutamise järelevalve ja aruandluse. Tegemist on ministeeriumi tavapäraste toetuse andmisega seotud tegevustega.

2026. aasta taotlusvooru vahendid summas 278 370 eurot eraldatakse tervist toetavate valikute programmi tegevuse „Vaimse tervise edendamine“ eelarvest.

Toetuse maksmisega seotud kulud on ühekordsed ja seotud konkreetse taotlusvooru perioodiga. Halduskulud kaetakse Sotsiaalministeeriumi olemasolevate ressursside arvelt ning täiendavate püsikulude tekkimist ei ole ette näha.

Määrus ei too kaasa otseseid kulusid kohalike omavalitsuste eelarvetele. Kaudselt võib sekkumiste laiem kättesaadavus vähendada kohalike omavalitsuste sotsiaalvaldkonna koormust, kui varajane sekkumine aitab ennetada probleemide süvenemist.

Määruse rakendamisega ei kaasne riigile otseseid tulusid. Kaudne positiivne majanduslik mõju võib avalduda tervishoiu- ja sotsiaalkulude võimalikus vähenemises pikemas perspektiivis, kuid seda ei ole võimalik käesoleva määruse raames kvantitatiivselt prognoosida.

Toetuse rakendamisega kaasnev haldusmõju on väheoluline. Sotsiaalministeeriumi jaoks piirdub see ajutise töömahu kasvuga taotlusvooru ajal, mis lahendatakse olemasoleva personaliga. Taotlejate halduskoormus püsib tavapärase toetuse taotlemise protsessi tasemel.

Määruse rakendamine ei ole seotud Euroopa Liidu vahendite kasutamisega.

6. Määruse jõustumine

Määrus jõustub üldises korras.

Määruse rakendamisel tagasiulatuvalt alates 01.04.2026 on arvestatud sellega, et taotlusvooru avamine, taotluste menetlemine ja hindamine nõuavad ettevalmistusaega, sealhulgas hindamiskomisjoni moodustamist ja vajalike korralduslike tegevuste elluviimist. Määruse jõustumine üldises korras tagab, et osapooltel on võimalik normidega tutvuda ja valmistuda taotluste esitamiseks.

Toetusperiood algab 2026. aastal seoses tagasiulatuva rakendamisega 1. aprillist, seega loetakse abikõlblikeks ka tegevusi, mis on ellu viidud alates 1. aprillist 2026, sõltumata määruse jõustumise kuupäevast. Tagasiulatuva kohaldamise eesmärk on tagada toetuse saajatele ette teadaolev ja ühtne rakendusperiood ning võimaldada sekkumisi järjepidevalt ellu viia.

Tagasiulatuv kohaldamine on isikule soodne, kuna võimaldab toetuse arvestamist varasemast kuupäevast alates ning ei too kaasa uusi kohustusi ega piiranguid. Seetõttu ei ole tagasiulatuv rakendamine vastuolus õiguskindluse põhimõttega.

7. Eelnõu kooskõlastamine, huvirühmade kaasamine ja avalik konsultatsioon

Määruse eelnõu esitatakse kooskõlastamiseks Rahandusministeeriumile ning arvamuse avaldamiseks Tervise Arengu Instituudile, Tervisekassale ja Eesti Vaimse Tervise ja Heaolu Koalitsioonile (VATEK). Samuti edastatakse eelnõu arvamuse avaldamiseks asjaomastele erialaseltsidele ning infotunnis osalenud ja täiendavat huvi üles näidanud VIPS-ide pakkujatele.

Sotsiaalministri
17.03.2026 määrus nr 1.2-2/27-1
„Väheintensiivsete psühholoogiliste sekkumiste
rakendamise toetus“
Lisa 1
Taotlusvorm

1. Taotleja andmed
1.1. Asutuse/ettevõtte nimetus:
1.2. Registrikood:
1.3. Postiaadress:
1.4. Arvelduskonto (IBAN):
1.5. Esindaja nimi ja ametikoht:
1.6. Kontaktisiku andmed (nimi, e-post, telefon):
1.7. Taotletav toetuse kogusumma (käibemaksuta):
1.8. Projekti elluviimise periood:

2. VIPS-i kirjeldus
2.1. Nimetus:
2.2. Lühikirjeldus (sh metoodiline alus):
2.3. Sihtrühm (vanuserühm jne):
2.4. Piirkond:
2.5. Formaat (individuaal, grupi, kombineeritud):
2.6. Struktuur (seansside arv, ühe seansi kestus minutites, grupisekkumiste korral inimeste arv grupis):
2.7. Vorm (kohapeal, veebis jne):
2.8. Tõenduspõhisus (viidata uuringutele, rahvusvahelisele kasutusele; lisada viited või allikad):
2.9. Kinnitus sekkumise juhendi olemasolu kohta (lisada näidis või kirjeldus):
2.10. Varasem rakendamine (rakendamise maht ja kestus):
2.11. Tagasiside kogumise viis:

3. Kavandatud maht
3.1. Seansside koguarv toetusperioodil:
3.2. Teenusesaajate arv:
3.3. Keskmine seansside arv ühe teenusesaaja kohta:
3.4. Maht piirkondade kaupa:
3.5. Sihtrühmani jõudmise ja suunamise kanalid:

4. Meeskond ja rakendusvõimekus
4.1. Spetsialistide arv (vähemalt 5):
4.2. Spetsialistide kvalifikatsioon:
4.3. Superviisorite arv ja kvalifikatsioon:
4.4. Supervisiooni sagedus ja korraldus:
4.5. Riskijuhtimise plaan:
4.6. Kinnitus metoodika kasutusõiguse kohta:

5. Ühe seansi maksumuse ja kulude põhjendus
5.1. Ühe seansi maksumus (koos seansi formaadiga, kui sama taotlus/VIPS sisaldab erinevaid formaate):
5.2. Keskmine kulu ühe teenusesaaja kohta:
5.3. Seansi maksumuse struktuur – esitada kulude jaotus, sh tööjõukulud, supervisioon, koolitus, koordineerimine, litsentsi- ja platvormikulud ning kaudsed kulud (kuni 7% taotletava toetuse üldmahust):

6. Koolitustegevused (vajaduse korral)
6.1. Koolituste kirjeldus ja maht (tundides):
6.2. Koolitatavate spetsialistide arv:
6.3. Koolitatavate superviisorite arv:
6.4. Seos kavandatud rakendamisega ja proportsionaalsuse põhjendus:
6.5. Koolituskulude kogusumma (eurodes) ja osakaal toetuse eelarvest (%):

7. Selgitus, kuidas kavandatav tegevus aitab tervikuna suurendada VIPS-i rakendamise võimekust Eestis (nt spetsialistide ettevalmistus, sekkumise kättesaadavus, rakendamise maht või organisatsiooniline suutlikkus).


Kinnitused

Kinnitan, et esitatud andmed on õiged ning vastan määruses sätestatud nõuetele.

Kinnitan, et taotluses esitatud kulude katteks ei ole saadud ega taotleta toetust Euroopa Liidu fondidest, riigieelarvest ega muudest avaliku sektori vahenditest.

Sotsiaalministri
17.03.2026 määrus nr 1.2-2/27-1
„Väheintensiivsete psühholoogiliste sekkumiste
rakendamise toetus“
Lisa 2

Taotluste hindamiskriteeriumid ja hindamiskord


Hindamiskriteeriumid

1. VIPS-i ja rakendusmudeli vastavus määruses sätestatud eesmärgile (maksimaalselt 5 punkti)

Hinnatakse, mil määral aitab kavandatav sekkumine kaasa VIPS-ide mitmekesistamisele ja nende pakkumise võimekuse suurendamisele Eestis ning toetab kättesaadavuse paranemist erinevates sihtrühmades ja piirkondades.

Hindamisel arvestatakse:
• sekkumise metoodilise kirjelduse selgust ja struktureeritust;
• sekkumise tõenduspõhisust või teaduslikku põhjendatust. Tõenduspõhisuse hindamisel arvestatakse TAI ennetuse teadusnõukogu hinnangut. Kui selline hinnang puudub, lähtutakse rahvusvaheliselt tunnustatud tõenduspõhisuse hindamise põhimõtetest ning TAI ennetustegevuste tõendatuse taseme hindamisraamistikust;
• sekkumise lisandväärtust riikliku VIPS-ide valiku mitmekesistamisel (metoodika, sihtrühma või piirkondliku fookuse kaudu);
• sekkumise potentsiaali parandada kättesaadavust ja laiendada sihtrühmade või piirkondade hõlmatust.

Hindamisskaala

5 punkti: sekkumise metoodika on selgelt ja struktureeritult kirjeldatud ning selle tõenduspõhisus on veenvalt põhjendatud. Sekkumine lisab riiklikku VIPS-ide valikusse selgelt eristuva metoodilise, sihtrühma või piirkondliku mõõtme ning panustab märkimisväärselt kättesaadavuse parandamisse ja hõlmatuse laiendamisse.
4 punkti: sekkumise metoodika ja tõenduspõhisus on hästi kirjeldatud. Sekkumine mitmekesistab VIPS-ide valikut ja parandab kättesaadavust, kuid lisandväärtus ei ole süsteemi tasandil täielikult eristuv.
3 punkti: sekkumine vastab üldjoontes määruses sätestatud eesmärgile. Metoodikat ja tõenduspõhisust on kirjeldatud, kuid lisandväärtus riikliku mitmekesistamise või kättesaadavuse seisukohalt on piiratud või osaliselt põhjendatud.
2 punkti: sekkumise metoodiline kirjeldus või tõenduspõhisus vajab täpsustamist. Panus mitmekesistamisse või kättesaadavuse parandamisse on ebaselge või vähene.
1 punkt: sekkumise seos määruses sätestatud eesmärgiga on nõrgalt põhjendatud. Metoodiline kirjeldus on puudulik ning lisandväärtus riiklikus vaates on minimaalne.
0 punkti: sekkumine ei vasta määruses sätestatud eesmärgile ega toeta VIPS-ide valiku mitmekesistamist või kättesaadavuse parandamist.

2. Kavandatud mahu ja korraldusmudeli põhjendatus (maksimaalselt 5 punkti)

Hinnatakse taotleja suutlikkust rakendada VIPS-i kavandatud mahus ja kvaliteediga kogu toetusperioodi vältel.

Hindamisel arvestatakse:
• vähemalt viiest VIPS-spetsialistist koosneva meeskonna olemasolu ja rollijaotuse selgust;
• meeskonna pädevust ja varasemat kogemust VIPS-i rakendamisel;
• supervisiooni korraldust ja regulaarsust;
• riskijuhtimise plaani olemasolu ja teenuse järjepidevuse tagamise mehhanisme;
• sihtrühmani jõudmise ja teavitamise korraldust.

Hindamisskaala

5 punkti: kavandatud mahtu ja korraldusmudelit on selgelt ja põhjendatult kirjeldatud. Seansside ja teenusesaajate arv on realistlik ning loogiliselt seotud valitud formaadi ja sihtrühmaga. Koolitus- ja arendustegevused on otseselt seotud sekkumise pakkumise mahuga ning nende maht on põhjendatud.
4 punkti: kavandatud maht ja korraldusmudel on hästi põhjendatud ning üldjoontes realistlikud. Koolitus- ja arendustegevused on seotud sekkumise rakendamisega, kuid mõni aspekt (nt mahu täpne põhjendus) vajab täpsustamist.
3 punkti: kavandatud maht on üldjoontes arusaadav ja teostatav, kuid põhjendused ei ole täielikult veenvad. Koolitus- või arendustegevuste seos rakendusmahuga on olemas, kuid ei ole piisavalt põhjendatud.
2 punkti: kavandatud maht või korraldusmudel sisaldab olulisi ebaselgusi või puudusi. Seansside arv, teenusesaajate arv või koolituste ulatus ei ole piisavalt põhjendatud.
1 punkt: kavandatud maht on nõrgalt põhjendatud või sisemiselt vastuoluline. Koolitus- ja arendustegevuste maht ei ole selgelt seotud kavandatud sekkumise rakendamisega.
0 punkti: kavandatud mahu ja korraldusmudeli loogika puudub või ei võimalda hinnata sekkumise realistlikku rakendamist.

3. Ühe seansi maksumuse optimaalsus

Hinnatakse, kas taotletav toetus ja ühe seansi maksumus on läbipaistvad ja põhjendatud ning kooskõlas kavandatud sekkumise mahu ja sisuga.

Hindamisel arvestatakse:
• eelarve struktuuri selgust ja kulukomponentide kirjeldust;
• ühe seansi maksumust ja keskmist kulu ühe teenusesaaja kohta kogu sekkumise vältel;
• koolituskulude osakaalu (kuni 25% projekti eelarvest) ja nende põhjendatust sekkumise pakkumise mahuga võrreldes;
• kulude vastavust kavandatud mahule ja valitud formaadile (individuaalne või grupisekkumine).

Hindamisskaala

5 punkti: ühe seansi maksumus on ammendavalt lahti kirjutatud, täielikult läbipaistev ja kulutõhus. Kõik kulukomponendid (sh koolituskulud, mis jäävad lubatud piiridesse) on rangelt põhjendatud ning sekkumise sisu ja mahuga tasakaalus.
4 punkti: ühe seansi maksumust on selgelt kirjeldatud ja see on optimaalne. Keskmine kulu teenusesaaja kohta ja koolituskulud on nõuetekohased, hästi põhjendatud ja proportsionaalsed.
3 punkti: maksumus on arusaadav ja üldjoontes optimaalne. Kulude struktuur on selge ja koolituskulud ei ületa lubatud piiri, kuid mõni detail võiks olla paremini põhjendatud.
2 punkti: ühe seansi maksumus on esitatud, kuid mõne olulise kulukomponendi suurus, optimaalsus või seos kavandatud mahuga vajab täpsustamist. Eelarve läbipaistvuses esineb puudusi.
1 punkt: taotletav toetussumma on liiga suur võrreldes seansside arvuga või kulude seos sekkumise mahuga ei ole piisavalt põhjendatud. Maksumuse struktuur on ebaselge.
0 punkti: ühe seansi maksumus ei ole läbipaistev, loogiline ega põhjendatud.

4. Taotleja võimekus sekkumist terviklikult rakendada

Hinnatakse taotleja valmisolekut ja võimekust rakendada VIPS-i järjepidevalt, kvaliteetselt ja kavandatud mahus kogu toetusperioodi vältel.

Hindamisel arvestatakse:
• vähemalt viiest VIPS-spetsialistist koosneva meeskonna olemasolu;
• meeskonna pädevust ja rollijaotust;
• taotleja õigust kasutada metoodikat;
• sekkumise eelnevat praktikas rakendamist ja testimist;
• supervisiooni korraldust ja regulaarsust;
• riskijuhtimise plaani olemasolu ja VIPS-i pakkumise püsivuse tagamist;
• sihtrühmani jõudmise ja teavitamise viise.

Hindamisskaala

5 punkti: taotlejal on tugev ja selgelt struktureeritud meeskond, mille rollid ja töökoormus on läbimõeldult jaotatud. Supervisioon on süsteemne ja regulaarselt korraldatud. Riskijuhtimise plaan on konkreetne ja realistlik. Sihtrühmani jõudmise mehhanismid on selged ja teostatavad. Rakendusvõimekus on veenvalt tõendatud.
4 punkti: taotlejal on nõuetele vastav meeskond ja toimiv supervisioonisüsteem. Riskide maandamist ja teenuse järjepidevuse tagamist on kirjeldatud ning see on üldjoontes realistlik. Rakendusvõimekus on realistlik.
3 punkti: taotlejal on olemas nõutav meeskond ja supervisiooniprotsess. Riskijuhtimine ja sihtrühmani jõudmine on üldjoontes arusaadavad, kuid detailid vajavad täpsustamist.
2 punkti: meeskonna töökorraldust, supervisiooni või riskijuhtimist on kirjeldatud ebapiisavalt. Esineb selgeid küsitavusi kavandatud mahu elluviimises.
1 punkt: rakendusvõimekus on nõrgalt põhjendatud. Meeskonna tööjaotus, supervisioon või teenuse järjepidevus ei ole piisavalt läbi mõeldud.
0 punkti: taotleja ei tõenda suutlikkust sekkumist kavandatud mahus ja kvaliteediga rakendada.

Hindamiskord

1. Iga nõuetele vastavaks tunnistatud taotlust ja selles esitatud sekkumist või sekkumisi hindab määruse §-s 12 nimetatud komisjon käesolevas lisas sätestatud hindamiskriteeriumite alusel.
2. Iga komisjoni liige hindab taotlust ja selles kirjeldatud sekkumist/sekkumisi iseseisvalt, andes iga hindamiskriteeriumi eest 0–5 punkti vastavalt käesolevas lisas kirjeldatud hindamisskaalale.
3. Sekkumise lõplik punktisumma kujuneb komisjoni liikmete antud punktide aritmeetilise keskmisena. Punktisumma ümardatakse kahe komakohani pärast koma.
4. Maksimaalne võimalik koondhinne on 20 punkti. Toetuse määramise eelduseks on, et taotlus saavutab vähemalt 12 punkti maksimaalsest 20 võimalikust punktist.
5. Kui komisjoni liikmete hinnangud erinevad oluliselt, arutatakse antud hinnanguid komisjoni koosolekul enne lõpliku punktisumma kinnitamist.
6. Iga taotlust hinnatakse eraldi ning selle kohta kujuneb koondpunktisumma. Taotluse rahuldamise otsus tehakse määruses sätestatud korras, arvestades hindamistulemusi ja paremusjärjestust.
7. Võrdse koondpunktisumma korral eelistatakse sekkumist, mis on saanud suurema punktisumma kriteeriumis 1 „VIPS-i ja rakendusmudeli vastavus määruses sätestatud eesmärgile“. Kui ka see on võrdne, eelistakse madalama seansihinnaga (kriteerium 3) või suurema mahuga taotlust.
8. Toetuse andmise ettepanek tehakse VIPS-ide kaupa paremusjärjestuse alusel, arvestades taotlusvooru eelarvelisi vahendeid ja määruses sätestatud võimalust taotlus osaliselt rahuldada.

Sotsiaalministri
17.03.2026 määrus nr 1.2-2/27-1
„Väheintensiivsete psühholoogiliste sekkumiste
rakendamise toetus“
Lisa 3

Aruande vorm

1. Üldandmed
Toetuse saaja:

Registrikood:

Kontaktisik (nimi, e-post, telefon):

Toetuse andmise käskkirja nr ja kuupäev:

Toetuse kogusumma (eurodes):

Toetusperiood (kuupäevad):


2. Sekkumise andmed
VIPS-i nimetus:

Formaat (individuaalne / grupiformaat / kombineeritud):

Sihtrühm (vanus, eripära):

Piirkondlik ulatus:

Lühikirjeldus (1–3 lauset):


3. Rakendamise maht (kavandatud vs tegelik)
Täida allolev tabel koondandmetega. Isikuandmeid aruandes ei esitata.
Näitajad
Kavandatud
Tegelik
Selgitus (kui erineb)
Seansside koguarv (kokku)



Individuaalsed seansid (arv)



Grupiseansid (arv)



Teenusesaajate arv (unikaalsed)



Katkestamiste arv (unikaalsed)



Katkestamiste määr (%)



Keskmine seansside arv teenusesaaja kohta




4. Kvaliteet, korraldus ja muudatused

4.1. Meeskond (muudatused võrreldes taotlusega):

4.2. Supervisioon (superviisor(id), sagedus, vorm, muudatused võrreldes taotlusega):

4.3. Riskijuhtimine ja teenuse järjepidevus (olulised riskid, juhtumid ja leevendusmeetmete rakendamine):

4.4. Sihtrühmani jõudmine (suunamis- ja teavituskanalid, toimivus; kokkuvõtvad andmed):

4.5. Tagasiside kogumine (kuidas koguti, vastamise määr, peamised järeldused):

5. Kulude kokkuvõte

Esitada kulud koondina. Vajaduse korral lisa täpsustused lisalehel. Kulud peavad vastama toetuse andmise tingimustele.

Kulukategooria
Kavandatud
Tegelik
Tööjõukulud (seansside läbiviimine)


Supervisioon


Koolitus (kuni 25% toetuse maksimaalsest suurusest)


Koordineerimine / projektijuhtimine


Litsentsi- ja platvormikulud


Kaudsed kulud (kuni 7% määruse § 6 lõike 1 alusel arvestatud toetuse suurusest)


KOKKU



5.1. Piirangute täitmise kontroll (25% koolituskulud ja 7% kaudsed kulud)
Koolituskulude osakaal kogu eelarvest (%)

Kaudsete kulude osakaal kogu eelarvest (%)

Selgitus, kui piirangud on piirilähedased või erandlikud


6. Ühe seansi maksumuse arvestus
Toetuse kogusumma (eurodes)

Tegelik seansside arv (kokku)

Tegelik ühe seansi maksumus (eurot/seanss)

Selgitus (kui erineb taotluses kavandatust)


7. Lisad ja kinnitused

7.1. Kohustuslikud lisad
• Kuludokumentide loetelu (dokumendi nimetus, number, kuupäev, summa ja kulukategooria).

7.2. Lisad (vajaduse korral):
• koolituste kokkuvõte (koolituse teema, maht, osalejad koondina);
• supervisiooni kokkuvõte (toimumise ajad koondina);
• teavitustegevuste kokkuvõte;
• muud selgitavad dokumendid (ilma isikuandmeteta).

7.3. Kinnitused:
Kinnitan, et aruandes esitatud andmed on õiged ja täielikud:
Kinnitan, et aruandes ei esitata tuvastatavaid isikuandmeid:
Kinnitan, et kulud on tasutud toetuse saaja arvelduskontolt ning on seotud toetatava sekkumise rakendamisega:

Toetuse saaja esindaja nimi ja ametinimetus:
Allkiri (allkirjastatakse digitaalselt):
Kuupäev:











MINISTRI MÄÄRUS





Väheintensiivsete psühholoogiliste sekkumiste rakendamise toetus



Määrus kehtestatakse riigieelarve seaduse § 531 lõike 1 alusel.

§ 1. Kohaldamisala

Määrusega kehtestatakse toetuse andmise tingimused ja kord väheintensiivsete psühholoogiliste sekkumiste (edaspidi VIPS) rakendamise võimekuse suurendamiseks.

§ 2. Terminid

(1) VIPS on sekkumine, mis on suunatud vaimse tervise probleemide varajaseks märkamiseks ja leevendamiseks ning seda rakendab VIPS-spetsialist. VIPS vastab järgmistele kriteeriumitele:
1) selle eesmärk on tuvastada varakult 15–64-aastaste inimeste meeleolulanguse ja ärevuse sümptomid, hinnata nende abivajadust ja abistada neid tõenduspõhiselt;
2) see on tõenduspõhine, tugineb juhendile ning võimaldab teenusesaajal omandada ja harjutada toimetuleku- ja enesejuhtimisoskusi VIPS-spetsialisti minimaalse kaasamisega;
3) seda rakendav VIPS-spetsialist toetab teenusesaajat sekkumise käigus, annab tagasisidet ning jälgib ja dokumenteerib VIPS-i protsessi ja tulemusi ning rakendab VIPS-i asjakohase supervisiooni all;
4) see on ajaliselt piiritletud ja väheintensiivne;
5) selle seansside arv ja nende kestus – kolm kuni kümme seanssi kestusega kuni 60 minutit individuaalse sekkumise puhul ja kuni 90 minutit grupisekkumise puhul – on VIPS-i eesmärgi suhtes ja sihtrühma puhul põhjendatud;
6) see toimub individuaal- või grupiformaadis vahetult või sidevahendi teel;
7) selle puhul rakendatakse VIPS-i tõhususe ja kvaliteedi tagamise mehhanisme, mis võimaldavad regulaarselt hinnata protsessi ja tulemusi;
8) selle rakendamisel tagatakse teenusesaajale võimalus esitada tagasisidet VIPS-i rakendamise kvaliteedi ja korralduse kohta.

(2) VIPS-spetsialist on käesoleva määruse tähenduses spetsiaalse väljaõppe saanud inimene, kes vastab järgmistele nõuetele:
1) on omandanud rakenduskõrghariduse, bakalaureusekraadi või sellele vastava kvalifikatsiooni;
2) omab teadmisi vaimse tervise häiretest, psühholoogilisest traumast, suitsiidiriskist, stressi- ja elustiiliteguritest ning nende mõjust inimese igapäevaelule;
3) oskab hinnata punktis 2 nimetatud häireid, tegureid ja riske, koostada ohutusplaane ning suunata inimene sobivat abi saama;
4) oskab rakendada nõustamise baastehnikaid, toetada ja motiveerida inimest eesmärkide seadmisel, probleemide lahendamisel ja enesejuhitud muutuste protsessis;
5) järgib andmekaitse ja eetilisi põhimõtteid, austab isiku õigusi, hoiab professionaalseid piire, dokumenteerib tegevusi, kasutab digitehnoloogiaid ning tagab enda ja teenusesaaja vaimse tervise hoidmise ja professionaalse arengu.

§ 3. Otsuse ja toimingu vaidlustamine

Sotsiaalministeeriumi otsust või toimingut on võimalik vaidlustada halduskohtumenetluse seadustikus sätestatud tingimustel ja korras.

§ 4. Toetuse eesmärk

Toetust antakse eesmärgiga:
1) suurendada juba pakutavate VIPS-ide rakendamise võimekust;
2) kujundada riigi tasandil skaleeritav ja jätkusuutlik võimekus VIPS-ide kättesaadavuse parandamiseks meeleolulanguse ja ärevuse sümptomite leevendamisel;
3) tagada VIPS-ide terviklik rakendamine ning piisava arvu väljaõpetatud spetsialistide ja superviisorite olemasolu.

§ 5. Toetatavad tegevused ja abikõlblikud kulud 

(1) Toetust antakse perioodiks 1. jaanuar – 31. detsember vastaval aastal (edaspidi toetusperiood):
1) VIPS-spetsialistide ja superviisorite koolitamiseks;
2)  sihtrühmale VIPS-i tasuta rakendamiseks, tagades teenuse kättesaadavuse eesti keeles.

(2) Lõike 1 punktis 1 nimetatud tegevuseks antakse toetust, kui koolitatav hakkab VIPS-i samal toetusperioodil toetuse saaja vastutusel rakendama.

(3) Abikõlblikud on järgmised kulud, mis on põhjendatud ning vajalikud §-s 4 nimetatud eesmärkide saavutamiseks:
1) koolitamise ja VIPS-i pakkumisega seotud kulud, sealhulgas spetsialisti töötasu, supervisiooni, koordineerimise, litsentsi- ja platvormitasud ning sihtrühmani jõudmiseks vajalikud teavitustegevused;
2) VIPS-i rakendamisega seotud kaudsed kulud kuni 7% kogu § 6 lõike 1 alusel arvestatud toetuse suurusest.

(4) Projekti kaudseteks kuludeks loetakse järgmised halduskulud ja projekti administreerimisega seotud kulud, välja arvatud juhul, kui projektis loetakse kulu selgelt otseseks kuluks:
1) raamatupidamine;
2) sidekulud, sealhulgas interneti-, telefoni- ja postikulu;
3) infotehnoloogia kulud, sealhulgas tark- ja riistvara, kontoritehnika ostmise ja rentimise ning serverite, võrkude ja kontoritehnika hooldamise ja remondi kulud ning infotehnoloogiline tugitegevus;
4) kütte-, vee- ja elektrikulud ning ruumide koristamise kulud;
5) ruumide rendikulud;
6) valveteenuse kulud;
7) pangakonto avamise ja haldamise kulud ning makse ülekandetasu.

(5) Kulu on abikõlblik, kui see on:
1) tekkinud toetusperioodil ja aruande esitamise ajaks tasutud;
2) tasutud toetuse saaja arvelduskontolt;
3) tõendatav algdokumentidega ja ülekannete tegemist tõendava maksedokumendiga;
4) vastav kohaldatavatest õigusaktidest tulenevatele nõuetele ja toetuse saaja raamatupidamise sise-eeskirjale;
5) selgelt eristatavalt kirjeldatud raamatupidamises ja kontrollitav.

(6) Toetuse saaja raamatupidamise sise-eeskiri ja auditeerimise kord peavad võimaldama projekti finantsaruandes esitatud kulude otsest võrdlust asjakohaste raamatupidamisaruannete ja tõendavate dokumentidega.

§ 6. Toetuse suurus

(1) Toetuse suurus taotleja kohta määratakse:
1) paragrahvi 5 lõike 1 punktis 1 nimetatud tegevuse puhul kuni 25% käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud toetuse maksimaalsest suurusest;
2) paragrahvi 5 lõike 1 punktis 2 nimetatud tegevuse puhul taotluses nimetatud toetatava VIPS-i ühe seansi otsese kulu ja toetusperioodil kavandatud seansside arvu alusel, eristades individuaal- ja grupiformaadis sekkumisi.

(2) Toetuse maksimaalne suurus VIPS-i kohta on 90 000 eurot.

(3) Põhjendatud juhul võib toetus olla lõikes 2 nimetatud maksimumsummast suurem.

§ 7. Riigiabi

Määruse raames antav toetus ei ole riigiabi Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 107 lõike 1 tähenduses.

§ 8. Nõuded taotlejale

Toetust võib taotleda juriidiline isik või füüsilisest isikust ettevõtja:
1) kes tagab vähemalt viiest VIPS-spetsialistist koosneva meeskonna VIPS-i järjepidevaks rakendamiseks;
2) kes omab õigust rakendada taotluses kirjeldatud VIPS-i ja vastutab selle metoodika kasutamise eest;
3) kelle taotluses kirjeldatud VIPS-i on enne taotluse esitamist Eestis rakendatud;
4) kellel ei ole taotluse esitamise ajal riiklike maksude maksuvõlga või see on ajatatud;
5) kes on täitnud maksudeklaratsioonide esitamise kohustuse;
6) kellel ei ole taotluse esitamise ajal täitmata kohustusi toetuse andja ees.

§ 9. Nõuded taotlusele

(1) Taotlus peab vastama järgmistele nõuetele:
1) taotlus on esitatud lisas 1 esitatud vormi kohaselt;
2) taotlus sisaldab taotletavat summat;
3) paragrahvi 5 lõike 1 punktis 1 nimetatud tegevusele toetuse taotlemise korral sisaldab taotlus koolituse mahtu ja selle tulemusena toetusperioodil rakendatavat VIPS-i mahtu;
4) paragrahvi 5 lõike 1 punktis 2 nimetatud tegevusele toetuse taotlemise korral sisaldab taotlus VIPS-i kirjeldust koos sihtrühma ja toetusperioodil kavandatud seansside arvuga, ühe seansi maksumust, sihtrühmani jõudmise ja teavitamise viisi ning riskijuhtimise kirjeldust;
5) partneri kaasamise korral sisaldab taotlus sellekohast teavet;
6) taotlus sisaldab tegevuste väljund- ja tulemusnäitajaid;
7) taotlus sisaldab määruses nõutud teavet, mis on asjakohane, ammendav ja õige;
8) taotluse on digitaalselt allkirjastanud esindusõigust omav isik.

(2) Taotluses nimetatud VIPS-i ühe seansi maksumus peab sisaldama kõiki sekkumise terviklikuks rakendamiseks vajalikke otseseid kulusid, sealhulgas spetsialisti töötasu, supervisioon, ruumide kasutamine ja tegevuste koordineerimine.

(3) Toetusest ei rahastata tegevust ega selle osa, mille katteks on juba toetust eraldatud või makstud Euroopa Regionaalarengu Fondi, Euroopa Sotsiaalfondi või Ühtekuuluvusfondi vahenditest või teisest meetmest või riigieelarve või muu avaliku sektori või muudest välisabi vahenditest.

§ 10. Taotlusvooru avamine ja toetuse taotlemine

(1) Taotlusvooru avamisest, taotluste esitamise tähtajast ja taotlusvooru eelarvest teavitab toetuse andja oma veebilehel hiljemalt koos taotlusvooru avamisega.

(2) Toetuse taotlemine toimub alates taotlusvooru avamisest kuni taotlusvooru avamise teates nimetatud tähtpäevani.

(3) Täiendava eelarve lisandumise korral on toetuse andjal õigus avada uus taotlusvoor, lähtudes lõigetes 1 ja 2 sätestatust.

(4) Toetuse taotleja esitab taotluse, lähtudes lisas 1 esitatud taotlusvormist.

(5) Taotleja võib ühe VIPS-i kohta esitada ühe taotluse.

§ 11. Taotluse menetlemine

(1) Taotluse menetlemine koosneb taotluse vastavuse kontrollimisest, taotluse hindamisest ja taotluse rahuldamise või rahuldamata jätmise otsuse tegemisest koos toetuse määramisega taotluse rahuldamise korral.

(2) Kui taotluses esineb puudusi, annab toetuse andja taotluse esitajale kolm tööpäeva puuduste kõrvaldamiseks. Tähtpäevaks puuduste kõrvaldamata jätmise korral võib toetuse andja jätta taotluse läbi vaatamata.

(3) Väljaspool avatud taotlusvooru esitatud taotlusi menetlusse ei võeta ning sellest teavitatakse taotlejat kolme tööpäeva jooksul taotluse esitamisest arvates.

(4) Taotluse rahuldamine või rahuldamata jätmine otsustatakse kümne tööpäeva jooksul komisjoni ettepaneku saamisest arvates.

§ 12. Taotluste hindamine, valikukriteeriumid ja valiku kord

(1) Valdkonna eest vastutav minister moodustab käskkirjaga taotluste hindamiseks vähemalt kolmeliikmelise hindamiskomisjoni (edaspidi komisjon).

(2) Komisjon hindab taotlusi järgmiste hindamiskriteeriumite järgi:
1) VIPS-i vastavus määruses sätestatud eesmärgile;
2) VIPS-i kavandatud mahu ja ülesehituse põhjendatus;
3) ühe seansi maksumuse optimaalsus;
4) taotleja võimekus VIPS-i terviklikult rakendada.

(3) Taotlusi hinnatakse lisas 2 sätestatud hindamiskriteeriumite ja korra alusel. Kui komisjon ei saavuta konsensust, otsustab punktisumma komisjoni esimees.

(4) Kui taotlus sisaldab mitut VIPS-i, hinnatakse neid individuaalse taotlusena.

(5) Komisjonil on õigus küsida taotlejalt lisateavet, kui esitatud teave ei ole täielik või on ebaselge.

(6) Komisjon kujundab hinnangu laekunud taotluste rahastamise kohta kümne tööpäeva jooksul taotluste esitamise tähtpäevast arvates.

§ 13. Toetuse määramine ja maksmine

(1) Sotsiaalministeerium lähtub toetuse määramisel taotluses sisalduvatest andmetest, määruses sätestatud tingimustest ja komisjoni ettepanekust.

(2) Toetuse määramisel rahuldatakse taotlus täielikult või osaliselt.

(3) Toetust ei määrata:
1) kui taotleja või taotlus ei vasta määruses sätestatud nõuetele;
2) kui esitatud taotlus on puudustega, mida ei kõrvaldata ja mis ei võimalda toetust määrata;
3) kui taotluse koondhinne on lisa 2 alusel väiksem kui 12 punkti või mõne hindamiskriteeriumi puhul 0 punkti;
4) taotlusvooru eelarveliste vahendite lõppemise korral;
5) VIPS-i või tegevuse eest, mida juba rahastatakse § 9 lõikes 3 nimetatud vahenditest.

(4) Hindamiskriteeriumite alusel antud punktisummadest lähtuvalt moodustatakse taotluste kaupa paremusjärjestus, alustades suurima punktisumma saanud taotlusest.

(5) Võrdsete koondhinnetega taotluste korral asetatakse paremusjärjestuses kõrgemale kohale taotlus, mis on saanud § 12 lõike 2 punktis 1 nimetatud hindamiskriteeriumi alusel kõrgema hinde. Kui ka see hinne on võrdne, teeb komisjon ettepaneku, lähtudes sekkumise mõjust VIPS-ide kättesaadavuse ja mitmekesistamise seisukohalt.

(6) Valdkonna eest vastutav minister kinnitab käskkirjaga toetuse saajad, neile määratava toetuse suuruse ja toetuse andmise tingimused ning toetuse taotlejad, kelle taotlust ei rahuldata. Taotlejat teavitatakse otsusest hiljemalt järgmisel tööpäeval pärast käskkirja allkirjastamist.

(7) Toetuse andja maksab toetuse välja taotluses märgitud pangakontole kümne tööpäeva jooksul lõikes 5 nimetatud käskkirja allkirjastamisest arvates.

§ 14. Toetuse saaja kohustused

(1) Toetuse saaja kasutab toetust taotluse ja toetuse andmise käskkirja kohaselt.

(2) Toetuse saaja teavitab Sotsiaalministeeriumi, kui asjaolud, mille alusel toetus määrati, oluliselt muutuvad. Toetuse saaja võib projekti toetusperioodil toetuse määramise aluseks olevaid tegevusi ja nende mahtu muuta üksnes Sotsiaalministeeriumi kirjalikul nõusolekul.

(3) Toetuse saaja tagab tegevuste elluviimisel minimaalse ökoloogilise jalajälje, sealhulgas lähtub keskkonnasõbraliku sündmuse põhimõtetest ürituste korraldamisel, vähendab ühekordsete pakendite kasutamist, digiprügi ja paberdokumentide hulka, trükiste tellimisel väldib tarbetut trükkimist, eelistab digitaalsel kujul materjale ning tagab võimaluse korral sündmusel osalemise veebi vahendusel.

(4) Toetuse saaja lähtub teenuste ja toodete, sealhulgas mööbli, puhastustoodete, kontoritarvete ja IT-seadmete hankimisel keskkonnaministri 29. juuni 2021. a määruses nr 35 „Hankelepingu esemeks olevate toodete ja teenuste keskkonnahoidlikud kriteeriumid ja nende kohta riigihanke alusdokumentides kehtestavad tingimused“ sätestatud põhimõtetest.

(5) Toetuse saaja peab arvestust toetuse kasutamise kohta vastavalt raamatupidamise seadusest tulenevatele nõuetele, pidades eraldi kuluarvestust toetuse maksmise aluseks olevate tegevuste kohta, ja eristab maksmise aluseks olevate tegevuste dokumendid muudest dokumentidest. Elektroonsel kujul säilitatavaid kuludokumente peab olema võimalik kirjalikult taasesitada.

(6) Toetuse saaja peab arvestust VIPS-i seansside toimumise aja ja kordade kohta.

(7) Toetuse saaja võimaldab toetuse andjal või tema volitatud isikul kontrollida toetuse taotlemise ja kasutamisega seotud asjaolude paikapidavust.

(8) Toetuse saaja esitab 15 tööpäeva jooksul toetusperioodi lõppemisest arvates toetatud tegevuse aruande, lähtudes lisas 3 esitatud vormist.

(9) Kui tegelikud kulud, mille eest toetust taotleti, on välja makstud toetusest väiksemad, maksab toetuse saaja toetuse summa ja tegeliku kulu vahe, kui see on suurem kui 5 eurot, toetuse andjale tagasi kümne tööpäeva jooksul lõikes 8 nimetatud aruande esitamisest arvates.

(10) Toetuse saaja vastutab VIPS-i rakendavate spetsialistide ja superviisoritega sõlmitud lepingute ning nende töö korralduse ja kvaliteedi eest.

§ 15. Toetuse rahuldamise otsuse kehtetuks tunnistamine ja toetuse tagasinõudmine

Taotluse rahuldamise otsus tunnistatakse kehtetuks ja toetus nõutakse osaliselt või täielikult tagasi järgmistel juhtudel:
1) ilmnevad asjaolud, mille kohaselt taotlust ei oleks rahuldatud;
2) toetuse saaja on tegevuse korraldamisel rikkunud isikuandmete kaitse nõudeid;
3) tegevust viiakse ellu ebaprofessionaalselt;
4) tegevuse korraldus või maht ei vasta taotluses kirjeldatule;
5) toetuse saaja loobub toetusest;
6) toetuse saaja ei esita § 14 lõikes 8 nimetatud aruannet tähtajaks või esitab selles ebatõeseid andmeid;
7) toetuse saaja ei tagasta vabatahtlikult tagastamisele kuuluvat kasutamata jäänud toetust.

§ 16. Määruse rakendamine

Määrust rakendatakse tagasiulatuvalt 1. aprillist 2026. a.




(allkirjastatud digitaalselt)




(allkirjastatud digitaalselt)
Karmen Joller



Sotsiaalministri määruse „Väheintensiivsete psühholoogiliste sekkumiste rakendamise toetus“ eelnõu seletuskiri


1. Sissejuhatus

1.1. Sisukokkuvõte

Määruse eesmärk on suurendada olemasolevate tõenduspõhiste väheintensiivsete psühholoogiliste sekkumiste (edaspidi VIPS) pakkumise võimekust riigi tasandil, parandades nende kättesaadavust ja laiendades eri piirkondade hõlmatust. Selleks toetatakse VIPS-ide terviklikku rakendamist, sealhulgas spetsialistide ettevalmistust ja supervisiooni korraldust, ning kogutakse rakendamise käigus teavet sekkumiste mahu ja rakendamise korralduslike aspektide kohta.

Eestis tugineb riiklik vaimse tervise teenuste pakkumine jätkuvalt suurel määral arstiabile – perearstid ja psühhiaatrid. Samas viitavad rahvastiku vaimse tervise uuringud vaimse tervise probleemide laialdasele levikule ning kasvavale vajadusele varajase ja vähem intensiivse abi järele. 2021. aasta uuringu kohaselt esineb depressioonirisk igal neljandal ja ärevushäire risk igal viiendal täiskasvanul. Eriti suur on risk noorte seas. Praeguses süsteemis on eriarstiabi järjekorrad pikad ja inimressurss piiratud. Kergemate kuni mõõdukate sümptomite korral ei ole eriarstiabi sageli optimaalne ega kulutõhus lahendus.

Vaimse tervise astmelise abi tegevuskava 2024–2027 kohaselt on üheks prioriteediks toetatud väheintensiivsete psühholoogiliste sekkumiste (teine aste) süsteemne arendamine ja rakendamine. Astmelise abi mudeli kohaselt pakutakse esmalt väiksema intensiivsusega tõenduspõhiseid sekkumisi ning vajaduspõhiselt liigutakse edasi intensiivsemate teenusteni. Teise astme sekkumised on suunatud eeskätt meeleolulanguse ja ärevuse sümptomitega inimestele ning nende eesmärk on mõjutada konkreetseid häiret alalhoidvaid mehhanisme struktureeritud ja ajaliselt piiritletud sekkumiste kaudu.

2023. aastal valminud analüüs toob välja, et Eestis on kasutusel mitmeid VIPS-e, kuid nende rakendamise maht, kvaliteedistandardid ja spetsialistide ettevalmistus ei ole ühtlaselt tagatud. Samuti rõhutatakse vajadust süsteemse supervisiooni, kvaliteedihindamise ja oskuste õpetamisele suunatud juhendatud eneseabi sekkumiste järele.

Määrus on suunatud olemasolevate tõenduspõhiste sekkumiste süsteemsele rakendamisele, et parandada erinevate VIPS-ide kättesaadavust ning kujundada riigi tasandil piisav ja jätkusuutlik võimekus pakkuda VIPS-e astmelise abi raamistikus. VIPS-ide rakendamise võimekuse olemasolu on vajalik ka astmelise abi mudeli piloteerimiseks.

Eelnõu mõjutab Sotsiaalministeeriumi halduskoormust. Täpsem kirjeldus halduskoormuse muutustest on esitatud seletuskirja punktis 4.

1.2. Eelnõu ettevalmistaja

Toetusmeetme kavandamisel ja kujundamisel on konsulteeritud VIPS-e pakkuvate organisatsioonidega. Määruse ja selle seletuskirja on koostanud Sotsiaalministeeriumi vaimse tervise osakonna ekspert Aire Mill ([email protected]) koostöös vaimse tervise osakonnaga. Eelnõu juriidilise ekspertiisi on teinud Sotsiaalministeeriumi õigusosakonna õigusloome- ja isikuandmete kaitse nõunik Lily Mals ([email protected]). Eelnõu on keeletoimetanud Rahandusministeeriumi ühisosakonna dokumendihaldustalituse keeletoimetaja Virge Tammaru ([email protected]).

1.3. Märkused

Määrusega kehtestatakse riigieelarve seaduse § 531 lõike 1 alusel toetuse andmise tingimused ja kord VIPS-ide rakendamise võimekuse suurendamiseks. Tegemist on uue terviktekstiga, mis keskendub olemasolevate VIPS-ide süsteemsele rakendamisele ja mahu suurendamisele.

Eelnõu ei ole seotud teiste menetluses olevate eelnõudega ega rakenda Euroopa Liidu õigust.
Eelnõu ei too kaasa olulist mõju isikuandmete töötlemisel.

Eelnõu on küll seotud isikuandmete töötlemisega, kuivõrd VIPS-ide rakendamisel töödeldakse vaimse tervise andmeid, kuid määrusega ei kehtestata uusi isikuandmete töötlemise aluseid. Samuti ei muudeta andmete koosseisu, töötlemise viisi ega andmete töötlejaid. Seetõttu ei kaasne eelnõuga olulisi muudatusi isikuandmete töötlemises.

Toetuse saaja kogub ja töötleb sekkumise elluviimise käigus teenusesaajate isikuandmeid vastavalt kehtivatele õigusaktidele ja oma tegevusvaldkonna regulatsioonile. Käesolev määrus ei kehtesta uusi andmetöötluse aluseid ega määra uusi andmetöötlejaid, vaid sätestab üksnes toetuse andmise tingimused.

Toetuse andjale esitatavad aruandlusandmed on koondandmed (nt osalenud isikute arv, seansside arv, lõpetatud juhtumite arv, katkestatud juhtumite arv) ega hõlma tuvastatavaid isikuandmeid.

2. Eelnõu sisu ja võrdlev analüüs

Eelnõu §-s 1 sätestatakse määruse kohaldamisala. Määrusega kehtestatakse toetuse andmise tingimused ja kord VIPS-ide rakendamise võimekuse suurendamiseks. Määruse eesmärk on süsteemselt rakendada olemasolevaid tõenduspõhiseid VIPS-e ja suurendada nende rakendamise mahtu astmelise abi põhimõtetest lähtudes.

Eelnõu §-s 2 defineeritakse määruses kasutatavad kesksed terminid. Need lähtuvad vaimse tervise astmelise abi tegevuskava põhimõtetest, mille kohaselt pakutakse kergemate ja mõõdukate sümptomite korral esmalt väheintensiivseid, ajaliselt piiritletud ja struktureeritud sekkumisi. Käesoleva taotlusvooru fookuses on eeskätt meeleolulanguse ja ärevuse sümptomitega inimesed, kelle puhul on varajane ja sihipärane sekkumine tõenduspõhiselt efektiivne ning aitab ennetada seisundi süvenemist.

VIPS on struktureeritud ja juhendil põhinev sekkumine, mille keskmes on inimese aktiivne roll ning konkreetsete toimetuleku- ja enesejuhtimisoskuste omandamine ja harjutamine. Erinevalt pikaajalisest teraapiast on VIPS ajaliselt piiritletud ning selle tulemuslikkus põhineb selgelt määratletud metoodikal, mis võimaldab spetsialisti juhendamisel toetada inimese iseseisvat probleemilahendust ja sümptomite vähendamist.

VIPS-e rakendavad asjakohase väljaõppe saanud spetsialistid. Sekkumiste kvaliteedi tagamiseks kasutatakse praktikas regulaarset supervisiooni. VIPS-spetsialist ei pea olema tervishoiutöötaja ega kutsega psühholoog, kuid tema töö kvaliteet eeldab asjakohast ettevalmistust, juhendamist ja järelevalvet. Selline lähenemine võimaldab laiendada abi kättesaadavust eri valdkondades, säilitades samal ajal professionaalsuse ja sekkumiste kvaliteedi.

Tõenduspõhisuse käsitlus lähtub põhimõttest, et sekkumise mõju peab olema hinnatud või see peab tuginema rahvusvaheliselt tunnustatud ja teaduslikult põhjendatud metoodikale. Eestis on tõenduspõhisust hinnanud Tervise Arengu Instituudi ennetuse teadusnõukogu. 2023. aasta uuring „Eestis kasutatavate väheintensiivsete psühholoogiliste sekkumiste ülevaade“ näitab, et Eestis kasutusel olevate sekkumiste küpsusaste ja dokumenteeritus on erinev ning kõik sekkumised ei ole veel läbinud tõenduspõhisuse hindamisprotsessi. Seetõttu ei piira käesolev määrus toetuse andmist üksnes sekkumistega, mis on läbinud hindamise protsessi, vaid võimaldab taotlusvoorus tõendada sekkumise teaduslikku alust ja metoodilist põhjendatust muul asjakohasel viisil, tingimusel et sekkumine vastab määruses sätestatud kvaliteedi- ja struktuurinõuetele.

Määruses sätestatud kriteeriumid – tuginemine juhendile, ajaliselt piiritletud seansside arv, spetsialisti selgelt määratletud roll, regulaarne supervisioon ning protsessi ja tulemuste hindamine – loovad kvaliteediraamistiku, mis tagab sekkumiste ühtlase rakendamise, võrreldavuse ja skaleeritavuse riigi tasandil.

Määruses sätestatud vanusevahemik (15–64 aastat) lähtub vaimse tervise astmelise abi mudelist ja meetme eesmärgist toetada töö- ja noorukiealise elanikkonna varajast sekkumist meeleolulanguse ja ärevuse sümptomite ilmnemise korral. Valik arvestab nii rahvastiku vaimse tervise uuringute tulemusi kui ka teenuste süsteemset ülesehitust, kus laste ja eakate teenused on korraldatud eraldi meetmete ja süsteemide kaudu.

Sekkumise ajaliselt piiritletud iseloom – kolm kuni kümme seanssi kestusega kuni 60 minutit individuaalse sekkumise puhul ja kuni 90 minutit grupisekkumise puhul – tuleneb VIPS-ide rahvusvahelisest praktikast. Selline struktuur võimaldab keskenduda konkreetsetele sümptomitele ja toimetulekuoskuste arendamisele, säilitades sekkumise lühiajalise ja fokusseeritud iseloomu ning eristades seda kõrgema astme sekkumistest.

Määruses sätestatud tagasiside kogumise nõue võimaldab süsteemselt hinnata sekkumise kvaliteeti, kasutajakogemust ja korralduslikku toimivust. Teenusesaajate tagasiside kogumine loob aluse sekkumise pidevaks arendamiseks, toetab kvaliteedijuhtimist ja aitab varakult tuvastada võimalikke kitsaskohti nii metoodika rakendamises kui ka teenuse korralduses. Tagasiside kogumine on oluline ka VIPS-ide võrreldavuse ja edasise arendamise seisukohalt.

Käesoleva meetme raames toetatav VIPS peab olema rakendusvalmis, st selle metoodika, juhendmaterjalid ja väljaõpetatud spetsialistid on olemas ning seda on enne taotluse esitamist praktikas rakendatud ja testitud. Toetuse eesmärk on rakendada süsteemselt ja kvaliteetselt olemasolevat sekkumist ning suurendada VIPS-i rakendamise võimekust, mitte arendada metoodikat.

Eelnõu § 3 sätestab otsuse ja toimingu vaidlustamise võimaluse.

Eelnõu § 4 sätestab toetuse andmise eesmärgid.

Toetuse andmise peamine eesmärk on kujundada riigi tasandil piisav valik erineva metoodikaga VIPS-e ning tagada nende terviklik ja kvaliteetne elluviimine. Meetme kaudu toetatakse VIPS-i pakkujate võimekuse suurendamist ja metoodika süsteemset rakendamist, et kujuneks püsiv ja jätkusuutlik võimekus pakkuda VIPS-e.

Teine eesmärk on suurendada olemasolevate VIPS-ide rakendamise võimekust ja parandada nende kättesaadavust teise astme sekkumistena. VIPS-ide kättesaadavus on praegu piiratud ning nende süsteemne pakkumine erinevatele sihtrühmadele ei ole ühtlaselt tagatud. Varajane ja sihipärane sekkumine meeleolulanguse ja ärevuse sümptomite korral aitab ennetada seisundi süvenemist ning vähendada hilisema intensiivse ravi vajadust.

Kolmas eesmärk on suurendada sekkumisi rakendavate spetsialistide ja superviisorite võimekust. Oluline on tagada, et VIPS-e rakendavate spetsialistide ja superviisorite hulk vastab sekkumiste kavandatud mahule ja piirkondlikule vajadusele. Samuti on oluline, et VIPS-e oleks võimalik pakkuda piisavas mahus ja erinevates keskkondades, sealhulgas haridus-, sotsiaal- ja kogukonnapõhiste teenuste osutamisel. Spetsialistide ettevalmistus ja regulaarne supervisioon loovad eeldused VIPS-ide kvaliteetseks ja järjepidevaks rakendamiseks.

Toetus on suunatud olemasolevate tõenduspõhiste sekkumiste rakendamisele ja tugevdamisele, mitte uute sekkumiste arendamisele ega juhendite väljatöötamisele. Selline lähenemine võimaldab liikuda üksikutelt projektidelt süsteemsema ja laiemalt kättesaadava teise astme toe suunas astmelise abi põhimõtetest lähtudes.

Eelnõu § 5 sätestab toetatavad tegevused, toetusperioodi ja toetuse rakendamise põhimõtted.

Toetus võib üldjuhul katta tegevusi, mida on tehtud perioodil 1. jaanuar – 31. detsember. Aastal 2026, mil määrus kehtestatakse, saab katta tegevusi alates 01.04.2026, milleks rakendatakse määrust tagasiulatuvalt. Sellise tagasiulatuva kohaldamise eesmärk on tagada toetuse saajatele selge ja ette teadaolev rakendusperiood ning võimaldada viia sekkumisi ellu alates 01.04.2026.

Toetatavad tegevused hõlmavad:
1) sihtrühmale VIPS-i tasuta rakendamist, tagades teenuse kättesaadavuse eesti keeles;
2) VIPS-i rakendavate spetsialistide ja superviisorite koolitamist (rakendamiseks vajalikus ulatuses);

Abikõlblikud kulud hõlmavad:
1) VIPS-i rakendamisega otseselt seotud koordineerimis-, litsentsi-, platvormi- ja teavitustegevusi ulatuses, mis on vajalik kavandatud sekkumise elluviimiseks ja sihtrühmani jõudmiseks;
2) VIPS-i rakendamisega seotud kaudseid kulusid.

Koolitustegevuse osakaal on piiratud kuni 25%-ga toetuse maksimaalsest suurusest (§ 6 lõike 1 punkt 1). Piirangu eesmärk on tagada, et toetuse põhirõhk oleks VIPS-ide tegelikul rakendamisel, mitte üksnes ettevalmistavatel tegevustel. Koolituse saanud spetsialist peab asuma VIPS-i rakendama sama toetusperioodi jooksul, et tagada koolituse vahetu seotus teenuse pakkumisega ja toetuse vahendite sihipärane kasutamine.

VIPS-i terviklikuks elluviimiseks võivad abikõlblikud olla ka teenuse koordineerimise ja projektijuhtimise kulud, litsentsi- ja platvormitasud ning sekkumise tutvustamise ja sihtrühmani jõudmisega seotud teavitustegevused, kui need on otseselt seotud konkreetse VIPS-i rakendamisega ning on proportsionaalsed kavandatud sekkumise mahu ja eesmärgiga. Nimetatud kulud peavad sisalduma sekkumise maksumuses ega tohi kujuneda iseseisvaks arendus- või organisatsioonitoetuseks.

VIPS-i pakkumine hõlmab terviklikku sekkumise rakendamise protsessi, sealhulgas seansside läbiviimist ja supervisiooni korraldamist. Toetuse eesmärk on suurendada VIPS-ide mahtu ning tagada nende kvaliteetne ja metoodikale vastav elluviimine.

Pakutav VIPS peab olema teenusesaajale tasuta ning kättesaadav eesti keeles. Tasuta pakkumise nõue tuleneb meetme eesmärgist parandada varajase abi kättesaadavust ja vähendada võimalikke rahalisi barjääre vaimse tervise toe kasutamisel. Avaliku rahastuse kasutamisel on põhjendatud tagada, et teenusesaaja ei peaks sekkumise eest täiendavalt tasuma.

Nõue tagada teenuse kättesaadavus eesti keeles on vajalik riikliku kättesaadavuse põhimõtte tagamiseks ning tuleneb avaliku teenuse osutamise üldpõhimõtetest. See ei välista sekkumise pakkumist ka teistes keeltes, kuid tagab, et teenus on kättesaadav riigikeeles.

Eelnõu § 6 sätestab toetuse suuruse kujunemise põhimõtted.

Koolituskulude osakaal ei või ületada määruse § 6 lõike 1 punktis 1 sätestatud piirmäära.

VIPS-i rakendamise (§ 5 lõike 1 punktis 2 nimetatud tegevus) toetus määratakse taotluses esitatud VIPS-i ühe seansi maksumuse ja toetusperioodil kavandatud seansside arvu alusel, eristades seejuures individuaal- ja grupisekkumisi. Seega esitab taotleja ise oma taotluses ühe seansi hinna eristades individuaalseid- ja grupiseansse. Taotluses nimetatud ühe seansi maksumus hõlmab sekkumise rakendamisega seotud otseseid kulusid, sealhulgas spetsialisti töötasu, supervisiooni, ruumide kasutamist ja tegevuste koordineerimist. Planeeritud seansside mahuga korrutamine seob toetuse otseselt tegeliku rakendusmahuga ning võimaldab võrrelda erinevaid sekkumisi nende kulutõhususe ja mõju ulatuse alusel.

Toetuse andja võib taotluse rahuldada osaliselt, sealhulgas vähendada toetatavate seansside arvu või toetuse summat, arvestades taotluste hindamise tulemusi, eelarve mahtu, kavandatud ühe seansi maksumuse põhjendatust ja sekkumise strateegilist olulisust. Vajaduse korral võib toetuse andja teha taotlejale ettepaneku muuta kavandatud mahtu enne toetuse määramist.

Selline paindlik lähenemine võimaldab ühelt poolt soodustada kulutõhusaid ja suurema mõjuga sekkumisi, teisalt aga tagada konkreetsetele sihtrühmadele suunatud metoodikate kättesaadavus. Määruse § 6 lõikes 2 sätestatud toetuse maksimaalne suurus sekkumise kohta (90 000 eurot) on kehtestatud eesmärgiga tagada toetuse vahendite tasakaalustatud jaotus ning võimaldada toetada mitut erinevat sekkumist ja rakendusmudelit ühe taotlusvooru raames. Toetuse maksimaalne suurus sekkumise kohta on kujundatud selliselt, et see võimaldab toetada mitmest spetsialistist koosneva meeskonna tööd, tagada regulaarse supervisiooni ja pakkuda arvestatavas mahus VIPS-e toetusperioodi jooksul. Ülempiiri määramisel on arvestatud VIPS-ide kulutasemega ja vajadusega tagada toetuse vahendite tasakaalustatud jaotus mitme sekkumise vahel. Ülempiir aitab vältida olukorda, kus kogu eelarve koondub ühe taotleja kätte, ja toetab mitmekesise VIPS-portfelli kujunemist riigi tasandil. Ühtlasi võimaldab ülempiir kavandada sekkumiste mahtu realistlikult ja proportsionaalselt, arvestades toetusperioodi kestust ning nõuet tagada mitmest spetsialistist koosnev meeskond ja regulaarne supervisioon.

Toetuse andja võib põhjendatud ja erandlikel juhtudel maksta lõikes 2 sätestatud maksimumsummast suuremat toetust, kui näiteks sekkumise eripära, kavandatud maht või sihtrühma vajadused eeldavad tavapärasest suuremat rahastust ning see on vajalik meetme eesmärkide saavutamiseks.

Eelnõu § 7 sätestab, et määruse raames antav toetus ei ole Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 107 lõike 1 tähenduses riigiabi (vt täpsemalt seletuskirja punkt 3).

Eelnõu § 8 sätestab nõuded taotlejale. Toetust võivad taotleda juriidilised isikud ja füüsilisest isikust ettevõtjad (edaspidi taotlejad). Määruse § 8 punktis 1 sätestatud nõue tagada vähemalt viiest VIPS-spetsialistist koosnev meeskond on suunatud organisatsioonilise ja jätkusuutliku rakendusvõimekuse tagamisele. Nõude eesmärk on vältida olukorda, kus sekkumise pakkumine sõltub üksikust spetsialistist, ning tagada teenuse järjepidevus, asendatavus ja supervisiooni toimimine. Mitmest spetsialistist koosnev meeskond võimaldab töökoormuse paindlikku jaotamist ja riski hajutamist (nt haigestumise või töölt lahkumise korral) ning loob eeldused kvaliteedijuhtimise ja supervisiooni süsteemseks rakendamiseks. Nõue toetab meetme eesmärki kujundada riigi tasandil skaleeritav ja jätkusuutlik VIPS-i rakendamise võimekus, mitte üksikpraktikupõhine teenuseosutamise mudel. Juhul kui taotletakse toetust ka koolituskulude katteks, peab taotleja taotluses kinnitama, et tal on juba olemas vähemalt viie-liikmeline VIPS-i rakendamiseks koolitatud meeskond. Antud nõuet ei ole võimalik täita taotlusvooru raames koolitatavate spetsialistidega.

Nõue, et taotleja omab õigust rakendada taotluses kirjeldatud VIPS-i ja vastutab selle metoodika kasutamise eest, on suunatud autoriõiguse ja metoodika kasutusõiguse selguse tagamisele. See välistab olukorra, kus toetuse vahenditest rakendatakse metoodikat ilma selle õiguspärase kasutusõiguseta või ilma metoodika omaniku nõusolekuta.

Eelnõu § 9 sätestab nõuded taotlusele. Taotlus tuleb esitada määruse lisas esitatud vormil, esitades selles nõutud teabe. Taotluses sisalduv teave peab olema asjakohane, täielik ja õige ning taotluse peab olema digitaalselt allkirjastanud esindusõigust omav isik. Samuti on sätestatud, et samade kulude katteks ei tohi juba olla saadud toetust Euroopa Liidu fondidest, riigieelarvest või muudest avaliku sektori vahenditest. See nõue välistab topelt rahastamise ning tagab avalike vahendite sihipärase ja läbipaistva kasutamise.

Eelnõu § 10 sätestab toetuse taotlemise korra. Toetust saab taotleda taotlusvooru jooksul alates selle avamisest kuni määratud tähtpäevani. Taotlusvooru avamise, taotluste esitamise tähtaja ja taotlusvooru eelarve kohta avaldab toetuse andja teabe oma veebilehel ning võib vajaduse korral teavitada potentsiaalseid taotlejaid ka muude asjakohaste kanalite kaudu. Taotlused esitatakse määruse lisas esitatud vormil, mis ühtlustab esitatavat teavet ja võimaldab taotlusi võrreldavalt hinnata. Taotleja võib esitada ühe taotluse ühe VIPS-i kohta, mis aitab vältida sama sekkumise mitmekordset taotlemist ning tagab taotluste selge ja võrreldava hindamise.

Eelnõu § 11 sätestab taotluste menetlemise korra. Menetlus hõlmab taotluse vastavuse kontrolli ja hindamist ning otsuse tegemist toetuse rahuldamise või rahuldamata jätmise kohta. Puuduste ilmnemise korral antakse taotlejale tähtaeg nende kõrvaldamiseks. Kui puudusi tähtajaks ei kõrvaldata, võib toetuse andja jätta taotluse läbi vaatamata. Väljaspool avatud taotlusvooru esitatud taotlusi menetlusse ei võeta. Otsus taotluse rahuldamise või rahuldamata jätmise kohta tehakse määruses sätestatud tähtaja jooksul, lähtudes hindamiskomisjoni ettepanekust.

Eelnõu § 12 sätestab taotluste hindamise põhimõtted, valikukriteeriumid ja valiku korra. Taotluste hindamiseks moodustatakse hindamiskomisjon ning hindamiskord kehtestatakse valdkonna eest vastutava ministri käskkirjaga.

Taotlusi hinnatakse määruses sätestatud nelja kriteeriumi alusel: 1) VIPS-i vastavus määruses sätestatud eesmärgile, 2) VIPS-i kavandatud mahu ja ülesehituse põhjendatus, 3) ühe seansi maksumuse optimaalsus ja 4) taotleja võimekus sekkumist terviklikult rakendada. Kriteeriumide eesmärk on tagada toetuse sihipärane ja kulutõhus kasutamine ning võrreldavate lahenduste objektiivne hindamine.

Hindamise tulemusena kujuneb iga taotluse (taotlusi, mis on esitatud mitme VIPS-i kohta, käsitletakse VIPS-ide põhiselt eraldi taotlustena, vt § 12 lõige 4) kohta punktisumma, mille alusel kujundab hindamiskomisjon paremusjärjestuse koos ettepanekuga toetus määrata või jätta määramata. Komisjonil on õigus küsida taotlejalt lisateavet, kui esitatud andmed on puudulikud või ebaselged. Taotluste hindamine toimub määruses sätestatud hindamiskriteeriumide alusel, et tagada tegevuste vastavus meetme eesmärgile ja kulutõhususe põhimõttele.

Eelnõu § 13 sätestab toetuse määramise ja maksmise korra. Toetus määratakse, lähtudes taotluses esitatud andmetest, määruses sätestatud tingimustest ja hindamiskomisjoni ettepanekust. Taotlus võidakse rahuldada täielikult või osaliselt, sealhulgas ühe või mitme taotluses nimetatud VIPS-i puhul.

Toetust ei määrata, kui taotleja või taotlus ei vasta määruses sätestatud nõuetele, taotluses esinevaid puudusi ei kõrvaldata tähtajaks, taotlus ei saavuta nõutud miinimumhinnet või toetatavat tegevust rahastatakse juba Euroopa Liidu fondidest, riigieelarvest või muudest avaliku sektori vahenditest.

Kui toetuse eelarve ei võimalda rahuldada kõiki nõuetele vastavaid taotlusi, tehakse toetuse määramise otsused taotluste hindamistulemuste alusel, arvestades määruses sätestatud tingimusi ja taotlusvooru eelarve mahtu. Toetuse saajad, toetuse suurus ja toetuse andmise tingimused kinnitatakse valdkonna eest vastutava ministri käskkirjaga. Otsusest teavitatakse taotlejat määruses sätestatud korras ning toetus makstakse välja määruses sätestatud tähtaja jooksul pärast käskkirja allkirjastamist.

Eelnõu § 14 sätestab toetuse saaja kohustused. Toetuse saaja on kohustatud kasutama toetust taotluses ja toetuse andmise käskkirjas sätestatud tingimustel ning teavitama Sotsiaalministeeriumi olulistest muudatustest, mis võivad mõjutada toetuse andmise eesmärkide täitmist. Tegevuste mahtu on lubatud muuta üksnes ministeeriumi kirjalikul nõusolekul. Toetuse saaja peab tegevuste elluviimisel arvestama ka keskkonnahoidlike põhimõtetega, sealhulgas vähendama võimaluse korral paberdokumentide kasutamist, digiprügi ja ühekordsete materjalide kasutamist ning lähtuma keskkonnahoidlike hangete põhimõtetest.

Toetuse saaja peab pidama arvestust toetuse alusel elluviidud koolituste ja VIPS-i seansside toimumise aja ja kordade ning toetuse kasutamisega seotud kulude üle, samuti võimaldama toetuse andjal kontrollida toetuse kasutamise tingimuste täitmist.

Aruandevorm näeb ette ka kuludokumentide loetelu esitamise, mis võimaldab toetuse andjal vajaduse korral kontrollida toetuse kasutamise vastavust määruses sätestatud tingimustele, ilma et aruandega kaasneks kohustus esitada kõiki algdokumente.

Toetuse saaja esitab aruande 15 tööpäeva jooksul pärast toetusperioodi lõppu. Kui toetuse saaja tegevuse maht ei vasta taotluses kirjeldatule või toetust kasutatakse määrusega vastuolus, võib toetuse rahuldamise otsus tunnistada kehtetuks ning toetus osaliselt või täielikult tagasi nõuda vastavalt määruse §-le 15.

Andmete kogumise nõue võimaldab hinnata meetme rakendusmahtu, täielikult ellu viidud juhtumite ja katkestatud juhtumite määra ning koguda sisendit VIPS-ide edasiseks kujundamiseks astmelise abi süsteemis. Aruandlus toimub koondandmete tasemel ega hõlma tuvastatavaid isikuandmeid.

Eelnõu § 15 sätestab toetuse rahuldamise otsuse kehtetuks tunnistamise ja toetuse tagasinõudmise alused. Toetuse rahuldamise otsus tunnistatakse kehtetuks ning toetus nõutakse osaliselt või täielikult tagasi juhul, kui ilmnevad asjaolud, mille korral ei oleks taotlust rahuldatud, või kui toetuse saaja rikub toetuse andmise tingimusi.

Tagasinõudmise aluseks võib olla eelkõige taotluses kirjeldatule mittevastav tegevus või sekkumise maht, aruande esitamata jätmine või ebatõeste andmete esitamine. Tagasinõudmise aluseks võib olla ka isikuandmete kaitse nõuete rikkumine sekkumise elluviimisel.

Samuti kuulub toetus tagasinõudmisele, kui toetuse saaja loobub toetusest või ei täida määrusest tulenevaid kohustusi. Nimetatud sätted on vajalikud avalike vahendite õiguspärase ja sihipärase kasutamise tagamiseks.

Ebaprofessionaalse elluviimise alus on vajalik sekkumise kvaliteedi ja teenusesaajate turvalisuse tagamiseks. VIPS-id puudutavad vaimse tervise valdkonda ning eeldavad professionaalsete standardite järgimist, sealhulgas riskihindamist, suunamist kõrgema astme abi saama ja eetiliste põhimõtete järgimist.

Eelnõu §-ga 16 nähakse ette määruse tagasiulatuv rakendamine alates 01.04.2026. Tagasiulatuv rakendamine on oluline, et toetusega oleks võimalik katta kulusid, mis on tekkinud enne taotluse rahuldamist, kui need on kooskõlas määruses sätestatud abikõlblike kulude tingimustega.

3. Eelnõu vastavus Euroopa Liidu õigusele

Eelnõu ei ole seotud Euroopa Liidu direktiivide ülevõtmisega ega muuda Eesti õigust ELi õigusega kooskõlla viimiseks. Eelnõu reguleerimisala ei tulene otseselt ühestki konkreetsest Euroopa Liidu määrusest ega direktiivist.

Riigiabi andmise analüüs

Eelnõu puhul on arvestatud Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklis 107 sätestatud riigiabi reeglistikuga.
Riigiabiga on tegemist järgmiste tingimuste korral:
1) toetus antakse riigi vahenditest;
2) toetus annab ettevõtjale majandusliku eelise;
3) toetus on valikuline;
4) toetus moonutab või võib moonutada konkurentsi ja võib mõjutada liikmesriikidevahelist kaubandust.

Käesoleva määruse alusel antavat toetust rahastatakse riigieelarvest ning see on suunatud konkreetsetele taotlejatele. Riigi vahendite kasutamise tingimus on seega täidetud. Toetuse eesmärk ei ole toetada turupõhist majandustegevust ega anda ettevõtjale konkurentsieelist, vaid tagada avalikes huvides pakutavate VIPS-ide rakendamine vaimse tervise astmelise abi süsteemis. VIPS-id on teenusesaajale tasuta ning nende rakendamine toimub riigi tervishoiu- ja sotsiaalpoliitika eesmärkide täitmiseks. Meetme mõju on olemuselt kohalik ega ole suunatud piiriülese teenusturu mõjutamisele. Toetuse andmine ei mõjuta liikmesriikidevahelist kaubandust ega moonuta konkurentsi Euroopa Liidu siseturul. Eeltoodust tulenevalt ei ole meetme raames antav toetus käsitatav riigiabina ELTL artikli 107 lõike 1 tähenduses.

4. Määruse mõjud

Sotsiaalne, sealhulgas demograafiline mõju

Määruse rakendamine parandab kergemate ja mõõdukate vaimse tervise sümptomitega inimeste ligipääsu varajasele ja sobiva raskusastmega abile. VIPS-ide laiem rakendamine aitab ennetada probleemide süvenemist ja toetab inimeste toimetulekut ning võib vähendada töövõimetuse, õpingute katkestamise ja sotsiaalse tõrjutuse riski. Demograafiline mõju avaldub eeskätt noorte ja tööealiste inimeste paremas vaimses heaolus, kuid määrus ei mõjuta otseselt rahvastiku koosseisu ega rändeprotsesse.

Mõju riigi julgeolekule ja välissuhetele

Määrusel puudub otsene mõju riigi julgeolekule või välissuhetele.

Majanduslik mõju

Määruse rakendamine toetab kulutõhusamate sekkumiste kasutuselevõttu vaimse tervise valdkonnas. Varajane ja väiksema intensiivsusega abi võib vähendada vajadust kulukamate tervishoiuteenuste järele ning seeläbi aidata kaasa avalike vahendite efektiivsemale kasutamisele. Kaudselt võib paraneda tööealiste inimeste töövõime ja tootlikkus, kui vaimse tervise mured lahendatakse varases staadiumis.

Mõju elu- ja looduskeskkonnale

Määrusel puudub otsene või kaudne mõju elu- ja looduskeskkonnale.

Mõju regionaalarengule

Toetuse andmine avatud taotlusvooru kaudu võimaldab sekkumiste pakkumist erinevates Eesti piirkondades. See võib parandada vaimse tervise toe kättesaadavust ka väljaspool suuremaid linnu ning vähendada regionaalseid erinevusi teenuste kättesaadavuses.

Mõju riigi ja kohaliku omavalitsuse korraldusele

Määrus ei too kaasa muudatusi riigi või kohaliku omavalitsuse struktuuris ega ülesannetes. Mõju avaldub olemasoleva vaimse tervise süsteemi täiendamises ja koormuse paremas jaotumises astmelise abi põhimõtete alusel.

Muud otsesed ja kaudsed mõjud

Määrus toetab vaimse tervise astmelise abi põhimõtete rakendamist ning võib kaasa aidata teenuste kvaliteedi ühtlustamisele juhendipõhiste ja superviseeritud sekkumiste rakendamise näol.

Olulisi negatiivseid mõjusid ei ole tuvastatud.

Mõju halduskoormusele

Taotlejate (juriidilised isikud ja FIE-d) jaoks on halduskoormus prognoositav ja mõõdukas, piirdudes toetuse taotlemiseks ja aruandluseks vajaliku infokohustuse täitmisega. Kasutusel on standardsed taotlus- ja aruandevormid, mis on analoogsed teiste sarnaste toetusmeetmetega, mistõttu ei kaasne taotlejatele ebatavalist või täiendavat administratiivset koormust võrreldes tavapärase toetuse taotlemise protsessiga.

5. Määruse rakendamisega seotud tegevused, vajalikud kulud ja määruse rakendamise eeldatavad tulud

Määruse rakendamiseks korraldab Sotsiaalministeerium avatud taotlusvooru väljakuulutamise, taotluste menetlemise, hindamiskomisjoni moodustamise, toetuse määramise otsuste ettevalmistamise ja väljamaksmise korraldamise ning toetuse kasutamise järelevalve ja aruandluse. Tegemist on ministeeriumi tavapäraste toetuse andmisega seotud tegevustega.

2026. aasta taotlusvooru vahendid summas 278 370 eurot eraldatakse tervist toetavate valikute programmi tegevuse „Vaimse tervise edendamine“ eelarvest.

Toetuse maksmisega seotud kulud on ühekordsed ja seotud konkreetse taotlusvooru perioodiga. Halduskulud kaetakse Sotsiaalministeeriumi olemasolevate ressursside arvelt ning täiendavate püsikulude tekkimist ei ole ette näha.

Määrus ei too kaasa otseseid kulusid kohalike omavalitsuste eelarvetele. Kaudselt võib sekkumiste laiem kättesaadavus vähendada kohalike omavalitsuste sotsiaalvaldkonna koormust, kui varajane sekkumine aitab ennetada probleemide süvenemist.

Määruse rakendamisega ei kaasne riigile otseseid tulusid. Kaudne positiivne majanduslik mõju võib avalduda tervishoiu- ja sotsiaalkulude võimalikus vähenemises pikemas perspektiivis, kuid seda ei ole võimalik käesoleva määruse raames kvantitatiivselt prognoosida.

Toetuse rakendamisega kaasnev haldusmõju on väheoluline. Sotsiaalministeeriumi jaoks piirdub see ajutise töömahu kasvuga taotlusvooru ajal, mis lahendatakse olemasoleva personaliga. Taotlejate halduskoormus püsib tavapärase toetuse taotlemise protsessi tasemel.

Määruse rakendamine ei ole seotud Euroopa Liidu vahendite kasutamisega.

6. Määruse jõustumine

Määrus jõustub üldises korras.

Määruse rakendamisel tagasiulatuvalt alates 01.04.2026 on arvestatud sellega, et taotlusvooru avamine, taotluste menetlemine ja hindamine nõuavad ettevalmistusaega, sealhulgas hindamiskomisjoni moodustamist ja vajalike korralduslike tegevuste elluviimist. Määruse jõustumine üldises korras tagab, et osapooltel on võimalik normidega tutvuda ja valmistuda taotluste esitamiseks.

Toetusperiood algab 2026. aastal seoses tagasiulatuva rakendamisega 1. aprillist, seega loetakse abikõlblikeks ka tegevusi, mis on ellu viidud alates 1. aprillist 2026, sõltumata määruse jõustumise kuupäevast. Tagasiulatuva kohaldamise eesmärk on tagada toetuse saajatele ette teadaolev ja ühtne rakendusperiood ning võimaldada sekkumisi järjepidevalt ellu viia.

Tagasiulatuv kohaldamine on isikule soodne, kuna võimaldab toetuse arvestamist varasemast kuupäevast alates ning ei too kaasa uusi kohustusi ega piiranguid. Seetõttu ei ole tagasiulatuv rakendamine vastuolus õiguskindluse põhimõttega.

7. Eelnõu kooskõlastamine, huvirühmade kaasamine ja avalik konsultatsioon

Määruse eelnõu esitatakse kooskõlastamiseks Rahandusministeeriumile ning arvamuse avaldamiseks Tervise Arengu Instituudile, Tervisekassale ja Eesti Vaimse Tervise ja Heaolu Koalitsioonile (VATEK). Samuti edastatakse eelnõu arvamuse avaldamiseks asjaomastele erialaseltsidele ning infotunnis osalenud ja täiendavat huvi üles näidanud VIPS-ide pakkujatele.