Karmen Joller
Sotsiaalminister
Sotsiaalministeerium Teie: 06.03.2026 nr 1.2-2/23-1
[email protected] Meie: 20.03.2026 nr 3-1/11-1


Arvamuse esitamine lastekaitseseaduse ja
täitemenetluse seadustiku muutmise seaduse eelnõu kohta

Lugupeetav Karmen Joller

Kohtutäiturite ja Pankrotihaldurite Koda tänab võimaluse eest tutvuda lastekaitseseaduse ja täitemenetluse seadustiku muutmise seaduse eelnõu muudetud versiooniga ja esitab järgmise seisukoha.

Vaatamata sellele, et eelnõu on varasema versiooniga võrreldes muudetud, vajavad mitmed eelnõus kavandatud lahendused siiski täpsustamist, et tagada regulatsiooni õigusselgus, ühtlane rakendamispraktika ning lapse huvide tõhus kaitse lapsega suhtlemise võimaldamise täitemenetlustes.

Palume eelnõu täpsustada ja täiendada järgneva kohaselt.

1. Täitmise takistamine (täitemenetluse seadustiku § 27 muutmine)

Jääme varasema ettepaneku juurde asendada täitemenetluse seadustiku (TMS) § 27 lõikes 2 sõna „ettepanekul“ sõnaga „ülesandel“. Eelnõu peab andma üheselt mõistetava selguse, et olukorras, kus kohtutäitur peab vajalikuks täitetoimingut takistava isiku eemaldamist, on politseinik kohustatud vastava isiku eemaldama, selmet jõuda korrakaitseseaduse tõlgendamisel seisukohale, mis ei pruugi kattuda kohtutäituri antud korraldusega.

Mõistame eelnõu koostaja soovi täpsustada TMS § 27 lg-ga 3, et muudatuse eesmärk on täpsustada, et jõu kasutamise pädevus on ainult politseil. Samas jääb arusaamatuks eelnõus kasutatud sõnastus „teeb seda politsei kohtutäituri kaasamisel.“ Jääb mulje, justkui politsei kaasab kohtutäituri täitemenetlusse (vt ka TMS § 179 lg 1 p 2 või p 3, mille kohaselt kaasa kohtutäitur täitetoimingu juurde kohaliku omavalitsuse esindaja, mitte vastupidi). Parema arusaadavuse huvides ja seostatuna TMS § 27 lg-ga 2 teeme ettepaneku jätta TMS § 27 lg 3 sõnastusest välja sõnad „kohtutäituri kaasamisel“ või siis analoogiliselt TMS § 179 lg 3 p-ga 2 sõnastada TMS § 27 lg 3 lõpuosa „teeb seda politsei kohtutäituri taotlusel.“

2. Kohustatud isiku korduva trahvimise regulatsioon (TMS § 1791 lg 3)

Teeme ettepaneku asendada TMS § 179¹ lg-s 3 sõnad „teistkordse trahvi määramise“ sõnadega „korduva trahvi määramise“. Muudatuse kohaselt oleks üheselt mõistetav, et ka kolmanda või järgneva trahvi määramise asemel võib määrata kohustatud isikule aresti.

Samuti peame vajalikuks täpsustada TMS § 179¹ lg 3 täiendava lausega, et korduv trahvimine on võimalik üksnes juhul, kui eelnev trahviotsus on jõustunud.

Kehtiv TMS § 179 lg 22 sõnastus võimaldab erinevaid tõlgendusi ning tekitab õigusselguse puudumise olukordades, kus:
a) varasem kohtutäituri ettepanek trahvi määramiseks on veel kohtu menetluses;
b) varasem trahvitaotlus on jäetud rahuldamata;
c) täitemenetlus on vahepeal lõpetatud ja algatatud uus täiteasi lapsega seotud asjaolude tõttu.

Ilma jõustunud trahviotsuseta ei ole võimalik objektiivselt hinnata, kas isik on varasemalt rikkunud täitedokumendist tulenevat kohustust viisil, mis õigustaks rangema sanktsiooni kohaldamist. Sellisel juhul võib „korduv trahvimine“ sõltuda üksnes menetluslikust ajastusest või paralleelsetest täiteasjadest, mitte tuvastatud ja kinnitatud rikkumisest.

Sanktsioonide kohaldamine peab olema selge, etteaimatav ja proportsionaalne, eriti olukordades, kus riik sekkub intensiivselt isiku põhiõigustesse. Sanktsiooni karmistamine eeldab, et isikule on eelnevalt olnud selge, milline käitumine on rikkumine ning millised on selle tagajärjed. Eelnõu koostaja seisukoht, et seadusandja taotlebki trahvi määramise taotluste esitamist korduvalt sõltumata sellest, millises menetlusstaadiumis on varasemad trahvi määramise menetlused, ei ole õiguspärane. Ei ole mitte mingisugust põhjust koormata kohtutäiturid üle korduvate tegevustega, milliste proportsionaalsus ja õiguspärasus ei ole varem kohtulikku kinnitust leidnud.

Põhjendatud oleks, et rangema sanktsiooni (sh korduva trahvi) kohaldamine on õigustatud üksnes siis, kui:
a) varasem rikkumine on tuvastatud ja õiguslikult kinnitatud;
b) isikul on olnud võimalus oma käitumist korrigeerida pärast sanktsiooni jõustumist;
c) sanktsiooni raskendamine ei põhine oletusel, vaid jõustunud otsusel.

Kui korduvat trahvimist oleks võimalik kohaldada ilma eelneva jõustunud trahviotsuseta, oleks see vastuolus:
a) proportsionaalsuse põhimõttega;
b) õigusselguse ja õiguskindluse põhimõttega;
c) isiku õiguspärase ootusega, et sanktsioonide eskaleerumine toimub üksnes tuvastatud ja lõplikult lahendatud rikkumiste alusel.

3. Täitetoimingu peatamise õiguslik tähendus (TMS § 1791 lg 8)

Peame jätkuvalt vajalikuks, et eelnõus ja seletuskirjas täpsustataks, mida täitetoimingu peatamine lapsega suhtlemise asjades sisuliselt tähendab ning millised on selle õiguslikud tagajärjed? Ebaselgeks jääb, kas täitetoimingu peatamise aluseks olnud asjaolu äralangemisel tuleb täitetoiminguga automaatselt jätkata või tuleb täitetoiming lugeda ebaõnnestunuks, mille järel oleks võimalik alustada uus täitetoiming. Ilma selge regulatsioonita ei ole võimalik ühtselt ja etteaimatavalt hinnata ei täitetoimingu lõppemist ega selle edasist menetluslikku käiku.

Lõikes 8 kasutatud mõiste „lapsega seotud asjaolu“ on küll seletuskirjas lahti seletatud, aga sellele peab olema antud legaaldefinitsioon ka seaduses. Nimelt väidavad menetlusosalised juba praegu, et „lapsega seotud asjaolu“ ehk „laps ei taha“ on tulenev lapsega kooselava vanema mõjutusest või mittetoetamisest uue elukorralduse osas. Kui see väide vastab tõele, oodatakse kohtulahendi täitmist, aga mitte tagasi kohtusse suunamist (lg 9), sest täita ei saa. Laste õiguste konventsioonis on märgitud, et osalisriigid peavad tagama lapse õigust säilitada suhet perekonnaga (Art 8 lg 1). Ja siin peab tähelepanelik olema just seletuskirjas kirjapandu ja tehtava otsuse valguses, sest EIK on teinud mitmeid lahendeid, kus heidetakse ette riigile suutmatust täita lahendeid, mis tagab lapse ja vanema suhtlemise ja on välja mõistnud kopsakaid kahjunõudeid. Leiame, et ei ole põhjendatud jätta seaduses täpselt määratlemata, kuidas tagada lapsevanema õigus suhelda enda lapsega olukorras, kus „laps ei taha“ ja kellel lasub vastutus, kui ei suudeta suhtluskorra kohtulahendit täita „lapsega seotud asjaolude“ tõttu?

Lapsest tulenev asjaolu, mis võiks tingida täitemenetluse peatamise lapsega suhtlemise võimaldamise asjades, ilmneb praktikas reeglina alles täitetoimingu läbiviimise käigus või vahetult selle eel. Arvestades, et täitemenetluse seadustiku § 48 lõike 1 punkti 3 kohaselt võib kohtutäitur täitemenetluse lõpetada täitedokumendis märgitud toimingu tegemisel, peab Koda otstarbekaks täiendada sama paragrahvi lõpetamise aluseid ning näha täiendava alusena ette täitemenetluse lõpetamine täitemenetluse seadustiku § 179 ja § 179¹ alusel läbiviidud täitetoimingu tulemusel. Sellisel juhul tuleks ühtlasi sätestada, et nimetatud alusel tehtud kohtutäituri otsus ei ole edasi kaevatav.

Täitemenetluse peatamine peaks seevastu kõne alla tulema üksnes erandlikel juhtudel, eeskätt olukordades, kus täitetoimingut ei ole veel alustatud. Sellisteks juhtudeks võiksid olla eelkõige:
a) olukord, kus kohtutäitur on täitemenetluse algatanud ja edastanud kohustatud isikule täitmisteate, kuid enne täitetoimingu läbiviimist on kohtutäiturile laekunud lapse kohta teave või kohaliku omavalitsuse esindaja seisukoht, mille kohaselt oleks põhjendatud täitemenetluse ajutine peatamine või täitetoimingu edasilükkamine, näiteks lapse paremaks ettevalmistamiseks;
b) lapse üleandmise asjad, kus asjaolude areng võib olla ettenägematu ning täitetoimingu viivitamatu läbiviimine ei pruugi olla lapse huvides.

Eelnõu seletuskirjas on märgitud, et täitetoimingu peatamise aluseks on lapsega seotud asjaolu, mille all peetakse eelkõige silmas olukordi, kus kohtutäitur on tuvastanud, et lapsega koos elav vanem on täitnud oma kohustused ja teinud kõik endast oleneva, et laps suhtluskorra täitmisega nõustuks, kuid laps keeldub siiski kohtulahendis märgitud ajal, kohal ja viisil teise vanemaga suhtlemast. Kui lapse vastumeelsus mõne aja möödudes muutub, tekib küsimus, kas ja millisel hetkel tuleks täitetoiminguga jätkata? Samuti jääb ebaselgeks, kui kaua tuleks sellise muutuse saabumist oodata või kas tuleks täitetoiming lugeda kohe pärast peatamist lõppenuks?

Kui eelnõu koostaja peab põhjendatuks täitetoimingu või täitemenetluse peatamise regulatsiooni säilitamist, tuleb eelnõus selgelt sätestada, millisel alusel ja millises korras toimub täitemenetluse uuendamine. Uuendamise korral peab kohtutäituril olema õigus küsida sissenõudjalt uus põhitasu esialgse õiguskaitse lahendi täitmisel ning kanda täitekulusid uue (korduva) täitetoimingu läbiviimiseks. Lõpplahendi täitmise korral peab olema võimalik nõuda kohustatud isikult täiendavat ettemaksu ja täitekulusid uue (korduva) täitetoimingu läbiviimiseks. Ilma sellise regulatsioonita tekib oht, et sama täiteasja raames tuleb kohtutäituril korduvalt teha täitetoiminguid ilma selge tasustamise aluseta, mis ei ole kooskõlas täitemenetluse kulude kandmise üldpõhimõtetega.

4. Täitemenetluse ulatus lapsega suhtlemise asjades (TMS § 179)

Peame vajalikuks ka täitemenetluse ulatuse ja eesmärgi selgemat määratlemist lapsega suhtlemise asjades. Praktikas on korduvalt leitud, et kohtutäituri roll ei peaks seisnema lapsega suhtlemise asukohtades viibimises ega suhtluse faktilises korraldamises. Kohtutäituri tegevus peaks piirduma täitemenetluse õiguslike vahenditega, eeskätt kohustatud isiku rikkumise tuvastamise ja vajaduse korral trahvi määramiseks ettepaneku tegemisega. Ka siin oleks efektiivsemaks lahenduseks, et juhul, kui kohustatud isik ei anna last üle või takistab suhtluskorra täitmist, pöördub õigustatud isik kas kohtutäituri poole, mille tulemusel algatatakse täitemenetlus konkreetse suhtluskorra rikkumise sundtäitmiseks, või alternatiivselt kohtu poole avaldusega, mille alusel algatatakse täitemenetlus konkreetse suhtluskorra rikkumise tõttu tehtud trahvimääruse sundtäitmiseks.

Kooskõlastustabelis on korduvalt rõhutatud, et kavandatud muudatused puudutavad eelkõige kestvate suhtluskordade täitmist, kus kohtutäitur teeb täitemenetluse kestel mitmeid toiminguid õigustatud vanema suhtlusõiguse tagamiseks. Sellise mudeli toimimise eelduseks on kohtutäituri pidev kontroll kohustatud isiku üle ning valmisolek teha vajaduse korral korduvaid täitetoiminguid. Eelnõust aga kahjuks ei nähtu, kuidas on riik ette näinud sellise pideva kontrolli rahastamise kohtutäiturite tasustamise süsteemis.

Esialgse õiguskaitse määruse täitmise eest näeb TMS § 38 lg 2 ette fikseeritud tasu 100 eurot, mille eest on võimalik algatada täitemenetlus ja kontrollida maksimaalselt ühel korral suhtluskorra täitmist väljaspool kohtutäituri bürood. Korduva toimingu korral toimuks täitetoimingu tegemine sama täiteasja raames juba kohtutäituri kulul. Seetõttu on puht majanduslikult otstarbekas täitemenetlus lõpetada pärast täitetoimingu sooritamist TMS § 48 lg 1 p 3 alusel ja sissenõudja korduva täitetoimingu läbiviimise soovi korral algatada uus täitemenetlus.

Lõpplahendi täitmise korral on kohtutäituril õigus võtta ettemaksu 92 eurot (MS § 36 lg 12), mis katab samuti minimaalselt ühe täitetoimingu kulud. Põhitasu sissenõudmise võimalus sõltub aga kohustatud isiku majanduslikust seisundist ning ei pruugi praktikas realiseeruda.

Seetõttu ei ole kehtiv tasustamissüsteem kooskõlas eelnõus eeldatud täitemenetluse mudeliga, mis näeb ette kohtutäituri pidevat kontrolli ja korduvaid täitetoiminguid suhtluskorra täitmise tagamiseks.

Kui lapsega suhtluskorra täitmise täitemenetlused oleksid piiritletud vaid ühekordse suhtluskorra sundtäitmisele pööramisega, ei jääks täitemenetlused kestma aastaid ja oleks võimalik selgepiirilisemalt sätestada kohtutäituri rolli ja ametiülesanded menetlustoimingu sooritamisel ja täitetoimingud oleksid ilmselt ka mõjusamad.

Ühekordse täitetoiminguga piiratud täitemenetlus lihtsustaks ka kohtutäituri tasu saamise küsimust. Hetkel toimib sageli praktika, kus lapsega suhtlemise võimaldamise täitemenetlused kestavad aastaid ja kohtutäitur ei saa oma tasu (200 eurot) sisse nõuda enne täitetoimingute lõpetamist. Ühekordse toiminguga täitemenetlus loetaks lõppenuks ühe konkreetse täitetoimingu sooritamisega. Eelnõus kavandatud täitetoimingu peatamise aluste esinemisel tuleks täitetoiming lugeda ebaõnnestunuks. Täitetoimingu sisulisel tulemuslikkusel ei ole seejuures määravat tähendust, välja arvatud küsimus, kas selle tulemusel esitatakse kohtule avaldus kohustatud isiku trahvimiseks või mitte. Kohtutäituri jaoks on aga oluline, et kohtutäituri põhitasu, menetluse alustamise tasu ning täitekulu sissenõudmise alused oleksid selgelt ja üheselt määratletud.

Alternatiivina teeme ettepaneku võimaldada kohtutäituril lapsega suhtluskorra täitemenetlus lõpetada, kui lapsevanemad on asunud suhtluskorda täitma ja 5 järjestikust suhtluskorda on toimunud täitedokumendi kohaselt või lapsevanemate kokkuleppel. Leiame, et täitemenetluste kestvana hoidmine olukorras, kus kohtutäituril ei ole vaja menetlustoiminguid teha, ei ole põhjendatud ja on nii kohtutäiturit kui ka menetlusosalisi koormav.

5. Kohaliku omavalitsuse eriteadmistega esindaja kaasamine (TMS § 179 lg 1 p 3)

Leiame, et kohaliku omavalitsuse lastekaitse esindaja kaasamine ei ole vajalik igakordselt selliste toimingute puhul, mille sisuks on üksnes suhtluskorra täitmise kontrollimine sidevahendite teel. Sellistes olukordades võib olla põhjendatud paindlikum lähenemine täitetoimingu korraldamisele.

Samas tuleb rõhutada, et lapse ja vanema vahetute kontaktkohtumiste puhul on lastekaitsetöötaja osalemine äärmiselt oluline. Lapsega seotud täitetoimingud toimuvad sageli emotsionaalselt pingelistes olukordades ning võivad eskaleeruda väga kiiresti, nagu ka senine praktika on korduvalt näidanud. Mõistes eelnõu koostaja soovi vähendada lastekaitsetöötaja töökoormust juhime tähelepanu, et eelnõu peab olema suunitletud lapse heaolu tagamisele ja seda ei ole kohtutäitur üksi pädev tagama. Eriti olukorras, kus „laps ei taha“. Oluline peab olema lapse jätkusuutlik areng toetavas keskkonnas ja seda ei saavuta mitte kokkuhoiuga sotsiaaltöös, vaid lastekaitsetöötaja ja kohtutäituri mõlema lapsevanemaga tehtava selgitustöö kaudu, et taastada lapse emotsionaalne tasakaal ja head suhted mõlema lapsevanemaga.

Õiguskantsler on oma 25.11.2024 seisukohas rõhutanud, et lapsega seotud täitemenetluses peab lapse heaolu olema esikohal ning täitetoimingus osalevate ametnike rollid ja pädevused peavad olema selgelt määratletud. Samuti tuleb arvestada, et õiguskantsleri käsitluses eeldatakse lastekaitse spetsialisti rolli lapse huvide kaitsel ning ilmselt ei ole peetud silmas olukorda, kus lapse heaolu spetsialist ei oleks täitetoimingule üldse kaasatud.
Lastekaitse spetsialisti osalemine võimaldab hinnata lapse heaolu professionaalselt ning vajaduse korral anda kohtutäiturile asjakohaseid soovitusi täitetoimingu läbiviimiseks.

Kohtutäituritel/abidel puudub lastekaitsealane erialapädevus ning seetõttu ei ole põhjendatud jätta lapsega seotud kontaktkohtumiste puhul lastekaitsetöötaja kaasamist üksnes kohtutäituri diskretsiooni küsimuseks. Lastekaitse spetsialisti kogemus ja väljaõpe võivad aidata ennetada olukordi, mis võiksid lapsele kahju tekitada.

Teeme ettepaneku täpsustada eelnõuga kavandatava TMS § 179 lg 1 p 3 sõnastust nii, et lastekaitse esindaja osalemine on kohustuslik suhtluskorra täitetoimingute juures vahetute kontaktkohtumiste puhul, kui kohtutäitur on eelnevalt taotlenud lapse elukohajärgse või erandina kohustatud isiku elukohajärgse kohaliku omavalitsuse esindaja osalemist.

6. Täiendavad ettepanekud

Teeme ettepaneku täiendada TMS-i §-ga 291, mille kohaselt sätestataks kohtutäituri õigus jäädvustada täitetoiming foto, filmi, heli- või videosalvestise vahendusel. Täitetoimingu käigus tehtud fotot, filmi, heli- või videosalvestist säilitatakse täitetoimikus. Samuti teeme ettepaneku täiendada TMS § 34 lg-ga 4, mille kohaselt sätestataks, et täitetoimingu käigus tehtud fotot, filmi, heli- või videosalvestist oleks lubatud kasutada täitetoimingu kohta vormistatud akti lisana ja sellisel juhul võib akt olla koostatud üldistatumalt.

Täitemenetluse praktikas esineb sageli olukordi, kus täitetoimingu filmimine või muul viisil salvestamine võib olla vajalik täitetoimingu käigu fikseerimiseks ja hilisemate menetluslike vaidluste vältimiseks. Kohtutäiturite ja Pankrotihaldurite Koja 13.03.2026 korraldatud seminaril märkisid Andmekaitse Inspektsiooni esindajad, et filmimise ja salvestamise õigus peaks olema seaduses selgelt reguleeritud. Selline regulatsioon annaks kohtutäiturile võimaluse kasutada filmimist/salvestamist tõendamise vahendina olukordades, kus see on vajalik, jättes samas kohtutäiturile kaalutlusõiguse arvestada lapse huve ja konkreetse olukorra eripära. Suhtluskorra täitmise asjades oleks vaidluse korral kohtutäituril võimalik tõendada suhtluskorra täitetoimingu faktilisi asjaolusid foto, filmi, heli- või videosalvestisega nii võimaliku kaebemenetluse kui ka hilisema trahvimenetluse raames.


Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt)
Janek Pool
Ametikogu juhatuse esimees


Piret Altosaar, [email protected], 6463773
Jaan Lõõnik, [email protected], 6463773