Taotluse läbi vaatamata jätmine

ERAELU KAITSE JA RIIGI LÄBIPAISTVUSE EEST

Tatari 39 / 10134 Tallinn / 627 4135 / [email protected] / www.aki.ee

Registrikood 70004235

Riigikantselei

[email protected]

Teie 19.02.2026 nr 26-00330-1 Meie 20.03.2026 nr 2.2.-1/26/20-2

Taotluse läbi vaatamata jätmine

Riigikantselei esitas Andmekaitse Inspektsioonile (AKI) taotluse isikuandmete töötlemiseks ilma

andmesubjekti nõusolekuta uuringus „Viipekeelse tõlkeroboti prototüübi loomine“.

Riigikantselei on taotluse punktis 3 uuringu õiguslike alustena tuginenud järgmistele sätetele:

- teadus- ja arendustegevuse ning innovatsiooni korralduse seaduse (TAIKS) § 9 lõikele 7,

mille kohaselt on Riigikantselei ülesandeks koordineerida ministeeriumite üleselt

innovatsioonitegevusi avalikus sektoris lähtudes riigi strateegilistest eesmärkidest ning

kavandada ja ellu viia oma ülesannete täitmiseks vajalikku teadus- ja arendustegevust ning

innovatsiooni;

- isikuandmete kaitse seaduse (IKS) § 6 lõikele 5, mis võimaldab uuringu läbiviijal

(täidesaatval riigivõimul) avaliku ülesande täitmisel poliitika kujundamiseks tehtava

uuringu tarbeks isikuandmeid koguda ja teaduseesmärgil töödelda;

- Vabariigi Valitsuse seaduse (VVS) § 39 lõikele 3, mille kohaselt kuulub Riigikantselei

valitsusasutuste hulka ja

- Riigikantselei põhimääruse § 2 punktile 13, mille järgi on Riigikantselei ülesanneteks

teised seaduste ja muude õigusaktidega ning Vabariigi Valitsuse poolt Riigikantseleile

pandud ülesanded.

Justiits- ja Digiministeerium (JDM) on IKS § 6 lõikes 5 nimetatud uuringute osas selgitanud1, et

täidetud peab olema kaks tingimust. Esmalt analüüsid ja uuringud teostatakse täidesaatva

riigivõimu poolt ning teisalt, uuringud ja analüüsid on vajalikud poliitika kujundamiseks.

Põhiseaduse § 86 sätestab, et täidesaatev riigivõim kuulub Vabariigi Valitsusele. VVS § 1 kohaselt

teostab täidesaatvat riigivõimu Eesti Vabariigi põhiseaduse ja seaduste alusel vahetult või

valitsusasutuste kaudu Vabariigi Valitsus. Riigikantselei on VVS § 39 lg 3 kohaselt valitsusasutus.

Teine eeldus IKS § 6 lg 5 alusel isikuandmete töötlemiseks on poliitika kujundamise eesmärk. See

tähendab, et uuringu läbiviija töötleb isikuandmeid uuringu läbiviimiseks, mille eesmärgiks on

saada vajalikud teadmised vastutava töötleja pädevusse kuuluvas valdkonnas poliitikat

kujundavate otsuste tegemiseks. Poliitika kujundamise uuringu puhul on eelduseks selge seos

poliitiliste valikute või otsustuskohtadega, näiteks analüüs riigi või avaliku sektori tegevuse

muutmiseks, teenuste arendamise valikute kaalumiseks jms.

Taotleja on uuringu eesmärgina välja toonud Eesti viipekeelse tõlkeroboti prototüübi loomise,

mida saaks otse või edasiarendusena kasutada avalike teenuste ja informatsiooni ligipääsetavaks

1 Justiits- ja Digiministeeriumi 22.01.2024 vastus selgitustaotlusele nr 2-6/24-7834-2

2 (3)

muutmiseks nii meedia- kui muudes digitaalsetes infoedastuskanalites. Seega on prototüüp vajalik

konkreetse tegevuse läbiviimiseks.

Prototüübi loomine võib sisaldada teadus- ja arendustegevuse elemente ja seetõttu kuuluda

teadustegevuse kategooriasse, mis omakorda võib olla osa innovatsioonist2. Kuid kui viipekeelse

tõlkeroboti prototüübi loomise puhul piirdub tegevus tehnilise katsetuse või tootearendusega, mis

keskendub peamiselt tarkvara toimimisele või tehnilisele teostamisele ilma, et sellega kaasneks

analüüs laiema mõju või mingite ühiskondlike protsesside muutmise kavandamiseks, jääb tegevus

poliitikauuringu raamidest välja.

Tõlkeroboti prototüübi loomine ei nähtu antud juhul olevat uuring või analüüs, mille eesmärgiks

on vastutavale töötlejale poliitikat kujundavate otsuste tegemiseks vajaliku sisendi saamine.

Tegemist on konkreetsele sihtgrupile informatsiooni kättesaadavamaks tegemise vahendi

loomisega. Avalikule teabele igaühele juurdepääsu tagamine on avaliku sektori asutuste seadusest

tulenev kohustus.

Lisaks märgib Andmekaitse Inspektsioon, et taotluses loetletud õiguslikest alustest ei nähtu ka

Riigikantselei poliitika kujundamise ülesannet või pädevust.

Seega ei ole täidetud IKS § 6 lõikes 5 sätestatud teine eeldus, et uuring tehakse poliitika

kujundamise eesmärgil ning ei kuulu seetõttu Andmekaitse Inspektsiooni poolt kooskõlastamisele.

Eeltoodust tulenevalt jätab Andmekaitse Inspektsioon taotluse läbi vaatamata.

Täiendavalt selgitab Andmekaitse Inspektsioon seoses taotluses toodud tingimustega järgmist:

Isikuandmete kaitse üldmääruse3 (IKÜM) järgi peab isikuandmete töötlemise õiguslik alus olema

igal konkreetsel juhul kooskõlas töötlemise eesmärgiga. Antud juhul on eesmärgiks kõneroboti

loomine, sh selle treenimine, mis vajab ulatuslikku isikuandmete töötlemist. Kui üldmäärusest ei

tulene selle eesmärgi täitmiseks muud õiguslikku alust, siis on võimalik isikuandmeid töödelda

andmesubjekti nõusoleku alusel. Ka olemuslikult on kavandatav tegevus, st tehisintellekti

treenimine, antud kontekstis selline, mis eeldaks isiku nõusolekut. Taotluse andmetel on uuringu

valimiks, kelle isikuandmeid soovitakse töödelda, 5 viipekeele tõlki. Taotleja on leidnud, et

andmesubjektidelt nõusolekute saamine võib tähendada suurt halduskoormust ning viiks

täiendavate isikuandmete kogumiseni (kontaktid, nende õigsus momendil jms). Lisaks ei ole

kindlust, et nõusolekud saadakse, mis tähendab, et ligipääsetavuse tõstmine, kannataks (p 4).

Andmekaitse Inspektsioon märgib, et vastutav töötleja peab kavandatava andmetöötluse kõiki

aspekte arvesse võtma ja hindama kontekstis. Antud juhul soovitakse töödelda viipekeele tõlkide

isikuandmeid suures mahus, sh videosalvestiselt ja heliribalt võetud tõlgi miimikat ja häält, mida

võib pidada olemuslikult tundlikeks isikuandmeteks. Inspektsiooni hinnangul ei saa võimalikku

riivet andmesubjekti õigustele ja vastutava töötleja huvi kõrvutades pidada lisanduvat

andmetöötlust või halduskoormust ülemääraseks viiele inimesele ettepaneku tegemiseks ja

nendega läbirääkimiste pidamiseks. Andmekaitse Inspektsiooni juhib tähelepanu, et isikuandmete

töötlemise õiguspärasuse tagamine, sh tõendamine, et isikuandmeid töödeldakse eesmärgiga

kooskõlas ja sellega sobival õiguslikul alusel, on vastutava töötleja kohustus. Vastasel juhul ei ole

isikuandmete töötlemine lubatud.

Lisaks on taotleja välja toonud, et ei teavita tõlke nende isikuandmete töötlemisest, kuna

viipekeeletõlkide teavitamine vajaks lisa isikuandmete töötlemist (tõlkidega ühenduse saamiseks

oleks vaja koguda nende isiklikke kontaktandmeid, kuna neil puuduvad ERRiga seotud

kontaktandmed, näiteks e-posti aadress) ja suurendaks isikute riivet, samuti suurendaks halduskulu

projektitiimile ning ei ole teada, kas see nõusolek saadakse. Käesoleval juhul esineb ilmselgelt

avalik huvi ligipääsetavuse rakenduste vastu (p 11).

2 Frascati käsiraamat 2015, p 2.46-2.47 3 Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) 2016/679, 27. aprill 2016, füüsiliste isikute kaitse kohta isikuandmete

töötlemisel ja selliste andmete vaba liikumise ning direktiivi 95/46/EÜ kehtetuks tunnistamise kohta

3 (3)

Andmekaitse Inspektsioon vastutava töötleja seisukohaga ei nõustu. Isikuandmete kaitse

üldmääruse üheks oluliseks põhimõtteks on läbipaistvuse põhimõte. Läbipaistvuse tagamiseks

tuleb andmesubjekte isikuandmete töötlemisest teavitada vastavalt IKÜM artiklitele 12 – 14

konkreetselt selles uuringus toimuvast andmetöötlusest. See on isikuandmete vastutavale

töötlejale pandud konkreetne kohustus. Üldmäärus küll kehtestab ka andmesubjektide teavitamata

jätmise alused, kuid neid saab rakendada pigem erandlikel asjaoludel, mida antud taotlusest ei

nähtu. Vastutava töötleja projektitiimi halduskulu suurenemine viie inimese kontaktandmete

saamiseks ja neile teavituse saatmiseks on kogu projekti rahalist mahtu arvestades marginaalne.

Inspektsioon rõhutab, et andmesubjekti teavitamata jätmine võtab inimeselt võimaluse oma

andmete töötlemisest teada ja seega oma õigusi kaitsta, mis põhjustab isiku õigustele suurema

riive, kui teavitamiseks minimaalselt vajalikus mahus täiendavate andmete töötlemine.

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt)

Anu Suviste

jurist

peadirektori volitusel