| Dokumendiregister | Riigiprokuratuur |
| Viit | RP-6-15/26/2900 |
| Registreeritud | 20.03.2026 |
| Sünkroonitud | 23.03.2026 |
| Liik | Oportuniteedimäärus |
| Funktsioon | RP-6 Prokuratuuri põhitegevus |
| Sari | RP-6-15 Oportuniteedimäärused |
| Toimik | RP-6-15/2026 |
| Juurdepääsupiirang | Avalik |
| Juurdepääsupiirang | |
| Adressaat | |
| Saabumis/saatmisviis | |
| Vastutaja | Maarja Gustavson (Lääne Ringkonnaprokuratuur, Lääne Ringkonnaprokuratuur Teine osakond) |
| Originaal | Ava uues aknas |
Kriminaalmenetluse lõpetamise määrus
Koostamise kuupäev ja koht: 18.03.2026, Pärnu
Koostaja ametinimetus ja nimi: abiprokurör Maarja Gustavson
Ametiasutuse nimi: Lääne Ringkonnaprokuratuur
Kriminaalasja number: 25267000499
Kuriteo kvalifikatsioon: KarS § 121 lg 2 p 2, 3
Kahtlustatava nimi (isikukood): XXX (xxx)
Lääne Ringkonnaprokuratuur menetleb käesolevat kriminaalasja, milles XXX on esitatud
kahtlustus KarS § 121 lg 2 p 2, 3 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemises, mis seisnes
selles, et tema Pärnu maakonnas, Tori vallas, XXX alevikus aadressil XXX asuvas korteris:
• täpselt tuvastamata ajast 2024 aasta sügisest kuni 2025 aasta sügiseni sikutas oma
alaealise lapse XXX juukseid täpselt tuvastamata arvul kordadel, kuid mitte vähem kui
kahel korral. Sellise tegevusega on XXX põhjustanud korduvalt ja tahtlikult XXX
füüsilist valu,
• 27.11.2025 täpselt tuvastamata hommikusel ajal tõmbas XXX pluusist selja keskosast,
mille tagajärjel kukkus XXX seljaga vastu köögikappi. Selle tagajärjel tundis XXX
füüsilist valu ja tekkis punetus selja keskosale.
KrMS § 202 kohaselt võib prokuratuur kahtlustatava nõusolekul lõpetada kriminaalmenetluse,
kui selle esemeks on teise astme kuritegu, mille eest karistusseadustiku eriosa ei näe
karistusena ette vangistuse alammäära või näeb karistusena ette ainult rahalise karistuse, ning
seejuures isiku süü ei ole suur, ta on heastanud või asunud heastama kuriteoga tekitatud kahju,
tasunud kriminaalmenetluse kulud või võtnud kohustuse need tasuda ja kriminaalmenetluse
jätkamiseks puudub avalik menetlushuvi. Kriminaalmenetluse lõpetamise korral võib
prokuratuur kahtlustatavale tema enda nõusolekul panna ühe või mitu kohustust määratud
tähtajaks. Kohustuseks võib olla lisaks menetluskulude tasumisele ja kuriteoga tekitatud kahju
heastamisele kindla summa maksmine riigituludesse või sihtotstarbeliseks kasutamiseks
üldsuse huvides, üldkasuliku töö sooritamine, ettenähtud ravile allumine, alkoholi või
narkootiliste või psühhotroopsete ainete mitte tarvitamine, alkoholi tarvitamise keelu täitmist
kontrolliva elektroonilise seadme valvele allumine, sihtotstarbelise sotsiaalprogrammi
läbimine või muu asjakohase kohustuse täitmine.
Tutvunud kriminaalasja materjalidega, analüüsinud kuriteo toimepanemise asjaolusid, isikut,
tema käitumisviisi, süü suurust, kuriteo olulisust ja raskusastet, jõudis prokurör järeldusele, et
käesolevas kriminaalasjas on kriminaalmenetlus võimalik KrMS § 202 alusel lõpetada ja seda
järgmistel motiividel.
Kohtueelse menetlusega kogutud materjalidega on tuvastatud, et XXX on kannatanu – oma
alaealise tütre – suhtes tahtlikult toime pannud kehalise väärkohtlemise, mis on toime pandud
lähisuhtes ja korduvalt, s.o KarS § 121 lg 2 p-le 2, 3 vastava kuriteo. KarS § 121 lg 2 p 2, 3
sätestatud kuriteo näol on tegemist teise astme kuriteoga, mille eest karistusseadustik näeb
karistusena ette rahalise karistuse või kuni viieaastase vangistuse. Karistusseadustik ei näe
,
nimetatud kuriteo eest karistusena ette vangistuse alammäära. Kuriteo eest on ette nähtud ka
rahaline karistus, millest nähtub, et seadusandja hinnangul on tegemist kuriteoga, mille puhul
võib isiku süüd pidada väikseks, sest väiksemad sanktsioonimäärad viitavad ka väiksemale
süüle.
Prokuröri hinnangul kahtlustatava süü ei ole suur, kuivõrd ta on kannatanule tekitanud
kehalise väärkohtlemise vähemintensiivse tagajärjena füüsilist valu ja kergeid
tervisekahjustusi. Lisaks ei ole prokuröri hinnangul kriminaalmenetluse käigus tuvastatud
tegude näol tegemist mitte niivõrd klassikalise süstemaatilise perevägivallaga, vaid pigem
lapse distsiplineerimisel valede kasvatuslike meetodite valimisega, mis võib olla tingitud
vajakajäämisest stressijuhtimise ja vanemlikes oskustes. Mistahes eesmärgil lapse suhtes
füüsilise vägivalla kasutamine on küll äärmiselt taunitav ja kindlasti mitte aktsepteeritav
tegevus, kuid prokurör on seisukohal, et XXX süü ei ole sedavõrd suur, et tema tegevus peaks
käesoleval juhul tingimata päädima kriminaalkorras karistamisega. Prokuröri hinnangul on
XXX edaspidise õiguskuuleka käitumise tagamiseks karistusotsuse tegemisest
märkimisväärselt tõhusam meede isiku suunamine asjakohasele nõustamisele, mille käigus
õppida, kuidas edaspidises suhtluses oma alaealise tütrega leida viis vägivallavabaks
suhtluseks ja rahumeelseks konfliktilahenduseks. Samuti tuleb kahtlustataval tasuda
menetluskulud.
Avalik menetlushuvi puudub üldjuhul kuritegude puhul, kus isiku süü ei ole suur, ning on
reeglina olemas juhtudel, kus menetluse jätkamine on vajalik üld- või eripreventiivsetest
vajadustest lähtuvalt. Kuigi jätkuva lähisuhtevägivalla puhul on avalik menetlushuvi üldjuhul
olemas, on prokurör jõudnud veendumusele, et XXX kriminaalkorras karistamine ei ole antud
juhul vältimatult vajalik. XXX on varasemalt kriminaalkorras karistamata isik, samuti ei ole
tema suhtes kriminaalmenetlust lõpetatud KrMS §-st 202 juhindudes. Kahtlustatav on valmis
võtma endale asjakohased kohustused oma käitumise muutmiseks, mistõttu kahtlustatava
kriminaalkorras karistamine ei teeniks eripreventiivset eesmärki ega oleks vajalik ka
õiguskorra kaitsmise huvides.
Eeltoodust tulenevalt, kuna tegemist on teise astme kuriteoga, milles isiku süü ei ole suur ja
menetluse jätkamiseks puudub avalik menetlushuvi, ning kahtlustatav on andnud nõusoleku
täita talle määratud kohustused, leiab prokurör, et on olemas alused kriminaalmenetluse
lõpetamiseks XXX suhtes KrMS § 202 sätteid kohaldades.
Juhindudes KrMS § 202 ja § 206, abiprokurör
määras:
1. Lõpetada kriminaalasjas nr 25267000499 menetlus.
2. Määratud kohustuse liik ja tähtaeg:
• XXX läbida vägivallast loobumise toetamise nõustamine. XXX kohustub pöörduma 5
tööpäeva jooksul alates kriminaalmenetluse lõpetamise määruse allkirjastamise
kuupäevast, s.o hiljemalt 25.03.2026, Sotsiaalkindlustusameti poole nõustamisteenuse
(vägivallast loobumise toetamine) saamiseks (e-posti aadress
[email protected], tel 53668617). Kahtlustatav kohustub teavitama
Lääne Ringkonnaprokuratuuri e-posti aadressil [email protected]
hiljemalt 25.03.2026 nõustamisteenusele pöördumisest ning hiljemalt 18.05.2026
esimese nõustamiskorra läbimisest. Kahtlustatav kohustub osalema nõustamisel
nõustaja poolt ette antud arvul kordi ning järgima nõustajaga koostöös koostatud
tegevusplaani. Nõustaja poolt kindlaks määratud arvul nõustamiskohtumistel tuleb
osaleda hiljemalt 18.08.2026. Nõustamine lõpetatakse nõustaja kinnituse alusel,
omaalgatuslik lõpetamine ei ole lubatud;
• XXX tasuda kriminaalmenetluse kulud – alaealisele kannatanule riigi õigusabi korras
määratud esindaja tasu summas 219,48 eurot. Määratud kohustuste täitmise tähtaeg:
18.05.2026.
3. Kui isik ei täida määratud tähtaja jooksul talle pandud kohustusi, võib prokuratuur
kriminaalmenetluse määrusega uuendada
4. KrMS 4. peatükis loetletud tõkendite ja muude kriminaalmenetluse tagamise vahendite
tühistamine: tõkendit ei ole kohaldatud.
5. Asitõendid või äravõetud või konfiskeerimisele kuuluvad objektid: puuduvad.
6. Riiklikus sõrmejälgede registris ja riiklikus DNA-registris sisalduvate andmete
kustutamine: ei kustutata.
7. Kriminaalmenetluse kulud: alaealisele kannatanule riigi õigusabi korras määratud esindaja
tasu summas 219,48 eurot kohustub hiljemalt 18.05.2026 tasuma XXX.
8. Vastavalt KrMS § 206 lõikele 2 tuleb kriminaalmenetluse lõpetamise määruse koopia saata
kahtlustatavale XXX, kannatanule määratud esindajale vandeadvokaadi abile Toomas
Metsma, Sotsiaalkindlustusametile.
9. Kannatanul on õigus vastavalt KrMS § 206 lõikele 3 tutvuda kriminaaltoimikuga
kriminaalmenetluse lõpetamise määruse koopia saamisest alates kümne päeva jooksul Lääne
Ringkonnaprokuratuuri Pärnu osakonnas (Õhtu põik 5, Pärnu). Kui füüsilisest isikust
kannatanu ei valda eesti keelt, võib ta kümne päeva jooksul taotleda kriminaalmenetluse
lõpetamise määruse sisust arusaamiseks selle teksti tõlkimist emakeelde või keelde, mida ta
valdab.
Edasikaebamise kord
Vastavalt KrMS § 207 lõigetele 2 ja 3 võib kannatanu põhistatud kriminaalmenetluse
lõpetamise määruse koopia saamisest alates kümne päeva jooksul esitada kaebuse
Riigiprokuratuurile, mille asukoht on Wismari 7, Tallinn 15188.
(allkirjastatud digitaalselt)
Maarja Gustavson
Kahtlustatavale on selgitatud, et kui ta ei täida talle pandud kohustusi, uuendatakse
prokuratuuri poolt käesoleva kriminaalasja menetlus KrMS § 202 lg 7 sätetest
juhinduvalt ning menetlust jätkatakse üldises korras.
Olen menetluse lõpetamise ja määratud kohustustega nõus:
(allkirjastatud digitaalselt)
XXX