| Dokumendiregister | Riigiprokuratuur |
| Viit | RP-6-1/26/2881-1 |
| Registreeritud | 20.03.2026 |
| Sünkroonitud | 23.03.2026 |
| Liik | Väljaminev kiri |
| Funktsioon | RP-6 Prokuratuuri põhitegevus |
| Sari | RP-6-1 Kirjavahetus Vabariigi Presidendi, Vabariigi Valitsuse, Riigikogu, Riigikantselei, Õiguskantsleri, ministeeriumite jt asutustega |
| Toimik | RP-6-1/2026 |
| Juurdepääsupiirang | Avalik |
| Juurdepääsupiirang | |
| Adressaat | Siseministeerium, Sotsiaalministeerium |
| Saabumis/saatmisviis | Siseministeerium, Sotsiaalministeerium |
| Vastutaja | Margaret Makk |
| Originaal | Ava uues aknas |
RIIGIPROKURATUUR Wismari 7 / 15188 TALLINN / 694 4400 / [email protected] / www.prokuratuur.ee
Registrikood 70000906
Siseministeerium
Pikk 61
15065 Tallinn
Sotsiaalministeerium
Suur-Ameerika 1
10122 Tallinn
Meie: 20.03.2026 nr RP-6-1/26/2881-1
Selgitustaotlus
1. Prokuratuuri õigusküsimuste nõupidamisel arutati Lääne Ringkonnaprokuratuuri tõstatatud
probleemi. Politsei- ja Piirivalveameti seisukoha järgi ei tohi politsei KorS-i alusel vallasasja
läbivaatust teha sõidukitele, kui neil tekib kahtlus, et sõidukis leidub narkootilist ainet. Nimelt
ei ole politseil NPALS-i riikliku järelevalve teostamise pädevust, mistõttu ei või politseiametnik
kohaldada järelevalve meetmeid. Kui politseiametnik tuvastab, leiab või näeb (nt sõidukis)
esemeid või pakendeid, mida saab seostada eeldatavalt NPALS rikkumisega, siis ei ole tegemist
reaalse vahetu olulise ohu või vahetu kõrgendatud ohu või korrarikkumisega ja puudub
sekkumise alus edasilükkamatu pädevusega. Seetõttu ei ole lubatud kohaldada KorS
erimeetmeid (nt vallasasja hoiulevõtmist KorS § 52). Politseil on õigus narkootiliste ainete
omamise või valdamise kahtluse korral alustada süüteomenetlust ning sekkuda üksnes
süüteomenetluslike toimingutega. Samas on kohtud pidanud analoogses olukorras õigeks KorS-
i alusel vallasasja läbivaatust, mistõttu soovitakse praktika ühtlustamiseks selgitusi eeltoodud
seisukoha osas.
2. Prokuratuur märkis õigusküsimuste nõupidamisel, et 2025. aasta alguses jõustus
seadusemuudatus, millega muudeti NPALS § 122 lõiget 2. Sätte järgi võib Politsei- ja
Piirivalveamet NPALS-s sätestatud riikliku järelevalve teostamiseks kohaldada KorS §-des 30-
32 ja 45-52 sätestatud riikliku järelevalve erimeetmeid KorS-s toodud alustel ja korras.
Järelikult on käesolevalt politseil olemas seaduslik alus ja pädevus kohaldada NPALS-i järgi
riikliku järelevalve teostamisel korrakaitseseaduses toodud erimeetmeid. Erimeetmete
rakendamisel on oluline, et esineks kahtlus NPALS rikkumise osas. Samuti peavad esinema
muud erimeetme kohaldamise eeldused. Samas olukorra kirjelduses viidatud pädevusega
käesolevalt probleemi ei ole ning see on seadusega reguleeritud. PPA väitele, et meede võib olla
ebaproportsionaalne, leiab prokuratuur, et suure ja väikese narkootilise aine koguse
määratlemine koheselt sündmuskohal on keeruline. Suure koguse kahtluse korral on tegemist
alati raske ehk esimese astme kuriteoga ning sekkumine on oluline. Seega ei tõusetu meetme
kasutamisel proportsionaalsuse põhimõtte rikkumise küsimust. Vallasasja läbivaatuse
seaduslikkust on jaatanud ka kohtupraktika (nt lahendis nr 1-25-1126).
3. Politsei- ja Piirivalveamet vastas Prokuratuuri seisukohale järgnevalt. Politsei- ja
Piirivalveamet nõustus, et:
RIIGIPROKURATUUR Wismari 7 / 15188 TALLINN / 694 4400 / [email protected] / www.prokuratuur.ee
Registrikood 70000906
1) tegemist on riikliku järelevalvega, mida teostatakse VVS ja KorS alusel. Vabariigi
Valitsuse seadus § 75 – Riiklikku järelevalvet teostatakse korrakaitseseaduses ja teistes
seadustes sätestatud alusel ja korras;
2) PPA on nimetatud pädevaks korrakaitseorganiks. KorS § 6 lg 1 – Korrakaitseorgan on
seaduse või määrusega riikliku järelevalve ülesannet täitma volitatud asutus, kogu või
isik.
Seejärel küsis Politsei- ja Piirivalveamet, et kus on „vastavalt oma pädevusele…“ ehk
järelevalveülesanne, mille täitmise kontrollimiseks võib vallasasja läbi vaadata.
NPALS-is on nimetatud politseid neljal korral:
1) NPALS § 42 lg 3 – riiklik ekspertiisiasutus edastab teabe uue psühhoaktiivse aine
identifitseerimise kohta Politsei- ja Piirivalveametile, kes teavitab sellest avalikkust
oma veebilehel;
2) NPALS § 7 lg 1 – käitleja, kellel puudub õigus käidelda narkootilist või psühhotroopset
ainet või lähteainet, kuid kes hoiab seda enda valduses, on kohustatud selle viivitamata
Politsei- ja Piirivalveametile üle andma;
3) NPALS § 121 – riikliku järelevalve teostamise õigus vastavalt oma pädevusele;
4) NPALS § 153 lg 1 – väärteomenetluse pädevus.
Politsei- ja Piirivalveamet leiab, et üksnes järelevalveõiguse andmisest ei piisa. VVS ja KorS-i
kohaselt peab korrakaitseorganile olema antud ülesanne/nõue/adressaat, mille või kelle
tegevuse üle järelevalvet teostatakse. Sellist järelevalveülesannet, mille raames saaks
politseiametnik sõidukeid läbi vaadata KorS-i meetmena ei ole antud.
4. Prokuratuuri hinnangul on oluline mõista, kas on olemas põhjendatud süüteo kahtlus või
mitte ja mis on toimingu eesmärk.
NPALS seletuskirjast võib välja lugeda, et kui asjaoludele antava objektiivse hinnangu põhjal
võib olla tegemist olulise ohuga, aga süüteo tunnused puuduvad, on võimalik NPALS-i sätteid
rakendades sekkuda riikliku järelevalve meetmete abil. Politsei- ja Piirivalveameti riikliku
järelevalvepädevus on reguleeritud Politsei ja piirivalveseaduses (PPVS), mis kirjeldab politsei
ülesanneteks karistusseadustiku 9., 12., 13., 16., 17., 21. ja 22. peatükis sätestatud süütegude
ennetamise, sh narkootiliste ja psühhotroopsete ainetega seotud süüteod.
Siin saab olla näiteks olukord, et isik on narkojoobe kahtlusega sõiduki roolis, siis objektiivse
hinnangu põhjal võib olla tegemist olulise ohuga ja NPALS keelab isikul ilma loata käidelda
narkootilisi ja psühhotroopseid aineid (inimese valduses võib olla narkootilisi aineid joobe
tekitamiseks), meil ei ole veel küllaldaselt andmeid süüteomenetluse alustamiseks, aga ohu
kõrvaldamiseks tuleb kontrollida, et isiku valduses ei oleks tema tervist ohustavaid ja
konfiskeerimisele kuuluvaid aineid.
Teine on olukord, kui me soovime teha nn „tänava operatsiooni“. Meil on põhjendatud kahtlus,
et A käitleb narkootilisi aineid. Peatame tema sõiduki ja asume seal süüteomenetluseks tõendi
otsimise eesmärgil sõidukit läbi vaatama KorS alusel, siis see on lubamatu.
5. Põhjusel, et prokuratuuri ja Politsei- ja Piirivalveameti seisukohad jätkuvalt lahknevad, palub
Riigiprokuratuur Siseministeeriumi ja Sotsiaalministeeriumi seisukohta seoses eelkirjeldatud
probleemiga. Prokuratuur soovib selgust, kas politseiametnikel on kehtiva õiguse kohaselt
pädevus kohaldada NPALS-i järgi riikliku järelevalve teostamisel korrakaitseseaduses toodud
erimeetmeid või vajab NPALS selles osas täiendamist.
RIIGIPROKURATUUR Wismari 7 / 15188 TALLINN / 694 4400 / [email protected] / www.prokuratuur.ee
Registrikood 70000906
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Margaret Makk
konsultant