Vastuskiri

Paldiski mnt 81, 10614 Tallinn telefon +372 794 3500 registrikood 70008799

Paju 2, 50603 Tartu e-post: [email protected] KMKN EE101339803

Akadeemia 2, 80011 Pärnu www.terviseamet.ee EE891010220034796011

Kooli 2a, 41598 Jõhvi viitenumber 2800048574

Tallinna Keskkonna- ja Kommunaalamet

[email protected]

Teie 26.02.2026 nr 10-11/412-1

Meie 20.03.2026 nr 9.3-4/26/1691-2

Pardiloigu tn 5, 5a, 11, 13 ja Sepa tn 14

ja 14a ala detailplaneeringu KSH

algatamise vajalikkuse seisukoht

Tulenevalt keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse § 33 lõikest 6

küsisite Terviseameti (edaspidi amet) seisukohta Pardiloigu tn 5, 5a, 11, 13 ja Sepa tn 14 ja 14a

ala detailplaneeringu (edaspidi detailplaneering) elluviimisega kaasneva keskkonnamõju

strateegilise hindamise (edaspidi KSH) algatamise vajalikkuse üle otsustamisel.

Detailplaneeringu koostamise eesmärk on muuta Pardiloigu tn 5, 5a, 11, 13 ja Sepa tn 14 ja 14a

kruntide maakasutuse juhtotstarve tootmismaast elamu- ja ärimaaks. Kavandada

moodustatavatele kruntidele ehitusõigus kuni kuuekorruseliste elamute ning kuni

kuuekorruselise äri- ja eluhoone püstitamiseks. Esitada piirkonna liikluskorralduse ettepanek ja

anda heakorrastuse, haljastuse, juurdepääsuteede, parkimise ning tehnovõrkudega varustamise

põhimõtteline lahendus. Planeeritava maa-ala suurus on 13,56 ha. Käesoleval hetkel on alal

sihtotstarve tootmismaa ja ärimaa. Suur osa planeeringuga haaratavast piirkonnast asub endisel

Spordilaevade Eksperimentaaltehase territooriumil (viimati Silverfields OÜ).

Detailplaneeringus tehakse ettepanek muuta Tallinna üldplaneeringu kohane tööstusettevõtete

ala planeeritava maa-ala ulatuses korruselamute alaks. Tallinna Linnavolikogu 26. jaanuari 2006

otsusega nr 8 algatati Põhja-Tallinna linnaosa üldplaneeringu koostamine, mis võeti vastu

Tallinna Linnavolikogu 18. septembri 2025 otsusega nr 91. Vastuvõetud Põhja-Tallinna

linnaosa üldplaneeringu maakasutusplaani kohaselt jääb planeeritav maa-ala valdavas osas

segahoonestusalale.

Detailplaneeringu KSH eelhinnangus on muuhulgas välja toodud järgnev:

 Planeeringuala asub suure liiklusmüraga piirkonnas, vahetusse lähedusse jääb ka

raudtee. Planeeringualal tuleb teostada mürauuring. Hinnata tuleks ka rongiliiklusest

tulenevaid maksimaalseid müratasemeid planeeringualal. Tuleks hinnata ka läheduses

olevate äri- ja tootmisaladelt tulenevaid müratasemeid.

 Kavandatava tegevuse kinnistul paikneb Silverfields OÜ (registrikood: 11009990), mis

tegeleb laevade ja paatide remondi ja hooldusega (E-krediidiinfo, 2025). Silverfields OÜ

omab kehtivat keskkonnaluba (L.ÕV/321235 (infosüsteem Kotkas, 2025)).

Saasteallikaid emiteerib metallkonstruktsioonide puhastamine ja värvimisosakondade

ventilatsioonisüsteemid ja ahju korsten....Kavandata tegevuse alast ligikaudu 60 m põhja

suunas asub MSI GRUPP AS, kes omab vee erikasutusluba (L.VV/332503 (infosüsteem

Kotkas, 2025)), sademevee juhtimiseks Paljassaare lahte (VEE3134040). Loas

sätestatud seiretingimused olid määratud perioodi 2019 – 2021 (määratlemaks fooni ja

2(3)

vajadusel edasisi tegevusi). Kavandatava tegevuse alast edelas paikneb ligikaudu 170

meetri kaugusel SW Energia OÜ (registrikood 11963782) katlamaja, millel on kehtiv

õhusaasteluba (L.ÕV/331463, Kotkas, 2025). Gaasikatlamaja tegevusega ei kaasne

võimalikke lõhnaainete väljutamisi ulatuses, mis võiks põhjustada lõhnaaine

häiringutaseme ületamist. Samuti ei ole gaasikatelde korrektse paigaldamise ning

hooldamise korral ette näha ülenormatiivse mürataseme tekkimist, mis võiks hoonest

väljapoole kanduda. St tegevuse mõju on lokaalne ega ulatu kaugemale tegevuse

asukohast.

 Detailplaneeringule lisada kinnistu keskkonnaseisundi ülevaatuse ning vajadusel

reostusuuringute aruanded. Keskkonnaseisundi hinnangus kirjeldada ka planeeritaval

alal varem toimunud tegevusi, prognoosida jääkreostuse esinemise võimalikkust

pinnases ja anda juhised edasisteks tegevusteks. Keskkonnaseisundi ülevaatuse võib teha

selleks vajalikku kogemust ja tegevuslube omav ettevõte. Jääkreostusega objektid

tähistada tugiplaanil ning näha ette reostuse likvideerimine enne ehitustööde algust.

 Kavandatava tegevuse elluviimine võib tekitada lühiajalisi mürahäiringuid lähimate

elamute (lähimad ca 30 m kaugusel) juures, eriti kui töid teostatakse õhtusel ja öisel ajal

(21.00-7.00-ni). Keskkonnaministri 16.12.2016. a määrus nr 71 „Välisõhus leviva müra

normtasemed ja mürataseme mõõtmise, määramise ja hindamise meetodid“ lisa 1 alusel

tuleb ehitusmüra piirväärtusena rakenda ajaperioodil 21.00-7.00 ja vastavas piirkonnas

(elamud, II mürakategooria) 45 dB(A) taset. Kehtivate nõuete (müratasemete tagatavuse

osas) täitmine on vägagi tõenäoline, kuid teatavaid ja lühiajalisi häiringuid ei saa

täielikult välistada. Seega tuleb mürarikaste (arvestades ka piirkonna mürafooni)

ehitustööde tegemist vältida õhtusel ja öisel ajal (21.00-7.00). Juhul kui ehitustööde

korraldamine on siiski vastaval ajaperioodil ja piirkonnas vältimatult vajalik, siis

kavandada töökorraldust nii, et mürarikkad tööd ei jääks perioodi 23.00-7.00.

Detailplaneeringu algatamise tingimuste juures on muuhulgas välja toodud järgnev:

 Planeeringuala välisõhus levivad müratasemed peavad vastama keskkonnaministri 16.

detsembri 2016 määruses nr 71 "Välisõhus leviva müra normtasemed ja mürataseme

mõõtmise, määramise ja hindamise meetodid" (edaspidi KeM määrus nr 71) lisas 1

toodud normtasemetele. Arvestada, et ka maksimaalsed helirõhutasemed müratundlike

hoonetega aladel ei tohi ületada KeM määrus nr 71 § 6 lg 2 ja lg 3 välja toodud

normtasemeid.

 Tehnoseadmete paigaldamisel jälgida, et need oleksid suunatud müratundlike hoonetega

aladest võimalikult kaugele. Tehnoseadmete müratasemed ei tohi müratundlike

hoonetega aladel ületada KeM määruses nr 71 lisas 1 toodud tööstusmüra sihtväärtust.

 Siseruumides tuleb tagada radooniohutu keskkond vastavalt Eesti standardi EVS

840:2023 „Juhised radoonikaitse meetmete kasutamiseks uutes ja olemasolevates

hoonetes“ toodule. Meetmete valikuks tuleb teostada ehitusprojekti koostamise

staadiumis radoonitaseme mõõtmised.

Tallinna Keskkonna- ja Kommunaalamet on detailplaneeringu algatamisettepaneku

läbivaatamise käigus kaalunud detailplaneeringu KSH algatamise vajalikkust

keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse § 33 lõike 2 punkti 4 ja

lõigete 3–5 alusel ning leidnud, et KSH läbiviimine ei ole vajalik.

Amet on tutvunud esitatud materjalidega ning ei esita KSH algatamata jätmise osas

vastuväiteid, kuid juhib tähelepanu järgnevale:

 Detailplaneeringu KSH eelhinnangus on kirjutatud: „...Siinkohal tuuakse siiski välja, et

varasemalt lähedal olevatele aladel olid mürauuringud vajalikud, just antud DP kava

raames muutuval alal olnud tööstuse tõttu. Kuna nüüd asendub see tööstus elamu- ja

ärimaadega, siis kaob lähipiirkonnast võimalik mürahäiring ära. Strateegilise

mürakaardi (2022) alusel ei ole mürauuring samuti tingimata vajalik.“.

Detailplaneeringu ala piirneb Pardiloigu tn 15, 17, 18, 21 ning Sepa tn 16, mis on 100%

tootmismaad ning Pardiloigu tn 23, mis on 70% tootmismaa ning 30% ärimaa.

3(3)

Detailplaneeringu alal asuvad samuti tootmishooned. Ameti hinnangul on mürauuringu

koostamine vajalik ning tähelepanu tuleks pöörata lähiümbrusest tulenevale mürale.

Juhul kui detailplaneering viiakse ellu etapiviisiliselt ning planeeringualal säilib samal

ajal tootmisfunktsioon, tuleb tagada keskkonnaministri 16. detsembri 2016. a määruses

nr 71 „Välisõhus leviva müra normtasemed ning mürataseme mõõtmise, määramise ja

hindamise meetodid” sätestatud normtasemete täitmine.

 Detailplaneeringu algatamise tingimustes viidatakse sotsiaalministri 04.03.2002

määrusele nr 42 „Müra normtasemed elu- ja puhkealal, elamutes ning ühiskasutusega

hoonetes ja mürataseme mõõtmise meetodid“ ja sotsiaalministri 17.05.2002 määrusele

nr 78 „Vibratsiooni piirväärtused elamutes ja ühiskasutusega hoonetes ning

vibratsioonimõõtmise meetodid“, mis on tänaseks päevaks kehtetud.

 Edasisel planeerimisel tuleks arvestada, et siseruumide müratasemed ei ületaks

sotsiaalministri 12.11.2025 määruses nr 61 „Nõuded müra, sealhulgas ultra- ja infraheli

ohutusele elamutes ja ühiskasutusega hoonetes ning helirõhutaseme mõõtmise

meetodid“ lisas 1 toodud normtasemeid.

 Ehitusaegsed ja kasutusaegsed vibratsioonitasemed ei tohi ületada sotsiaalministri

01.10.2025 määruse nr 54 „Vibratsiooni piirväärtused elamutes ja ühiskasutusega

hoonetes ning vibratsiooni hindamise kord“ lisas toodud piirväärtuseid.

 Impulssmüra piirväärtusena rakendatakse asjakohase mürakategooria tööstusmüra

normtaset. Impulssmüra põhjustavat tööd võib teha tööpäevadel kella 07.00-19.00.

 Tagada piisav insolatsioon, tuginedes Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi

insolatsiooni kestuse arvutamise juhendile ning EVS-EN 17037:2019+A1:2021

„Päevavalgus hoonetes“.

 Valgustuse paigutamisel tuleb arvestada kavandatavate ja läheduses paiknevate

elamualadega ning vältida nende ülemäärast valgustamist. Vajaduse korral tuleb

kasutada leevendusmeetmed.

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt)

Karmen Põld

vaneminspektor (keskkonnatervis)

Põhja regionaalosakond

Karmen Põld

54840193 [email protected]