Otsus

Elamu Töö nr: 260130 Ärilaane, Melliste küla, eelprojekt Kastre vald, Tartu maakond

OÜ EHITOR Vastutav spetsialist: Pille Pärn 25.02.2026 Koostas: Peep Jentson

3 / 47

A SELETUSKIRI

SISUKORD

1. ÜLDOSA 8

1.1 SELETUSKIRJA ÜLESEHITUS 8 1.2 ÜLDANDMED 8 1.2.1 EHITISE ASUKOHT 8 1.2.2 EHITISE LÜHIKIRJELDUS 8 1.2.3 PROJEKTEERIJA 8 1.2.4 EHITUSGEODEESIA 8 1.3 ALUSDOKUMENDID 9 1.3.1 LÄHTEANDMED 9 1.3.1.1 Tellija lähteülesanne 9 1.3.1.2 Detailplaneering ja projekteerimistingimused 9 1.3.2 NORMDOKUMENDID 9 1.4 EHITAMISE DOKUMENTEERIMINE 10

2. ASENDIPLAAN 11

2.1 ÜLDANDMED 11 2.1.1 PROJEKTEERIMISTÖÖ PIIRITLUS 11 2.1.2 ALUSDOKUMENDID 11 2.1.2.1 Lähteandmed 11 2.2 OLEMASOLEV OLUKORD 11 2.2.1 PAIKNEMINE 11 2.2.2 OLEMASOLEVAD HOONED JA RAJATISED 11 2.2.3 OLEMASOLEV RELJEEF 11 2.2.4 OLEMASOLEV KÕRGHALJASTUS 11 2.2.5 OLEMASOLEVAD TÄNAVAD, JUURDESÕIDUTEED JA KÕNNITEED 11 2.3 ASENDIPLAANI LAHENDUS 12 2.3.1 HOONETE JA RAJATISTE PAIGUTUS 12 2.3.2 EHITUSETAPID 12 2.4 VERTIKAALPLANEERING 12 2.4.1 VERTIKAALPLANEERIMISE LAHENDUSE LÄHTEANDMED 12 2.4.2 HOONE PAIKNEMISKÕRGUS 12 2.4.3 SADEMEVEE KÄITLEMINE 12 2.5 KRUNDISISENE LIIKLUSKORRALDUS JA PARKIMINE 12 2.5.1 LIIKLUSKORRALDUS JA PARKIMINE KRUNDIL 12 2.5.2 LIIKLUSKORRALDUSVAHENDID 12 2.5.3 PARKIMINE 12 2.6 TEED JA PLATSID 13 2.6.1 JUURDESÕIDUTEE 13 2.6.2 KRUNDISISESED TEED JA PLATSID 13 2.6.3 KATENDID 13 2.7 HALJASTUS JA HEAKORRASTUS 13 2.7.1 OLEMASOLEV, SÄILITATAV HALJASTUS 13 2.7.2 PROJEKTEERITUD HALJASTUS 13 2.7.3 VÄIKEEHITISED JA –VORMID 14 2.7.4 PIIRDED JA VÄRAVAD 14 2.7.5 JÄÄTMEKÄITLUS 14 2.7.6 VÄLISVALGUSTUSE KONTSEPTSIOON 15

Elamu Töö nr: 260130 Ärilaane, Melliste küla, eelprojekt Kastre vald, Tartu maakond

OÜ EHITOR Vastutav spetsialist: Pille Pärn 25.02.2026 Koostas: Peep Jentson

4 / 47

2.8 MAA-ALA TEHNILISED ANDMED 15

3. ARHITEKTUUR 16

3.1 ÜLDANDMED 16 3.1.1 PROJEKTEERIMISTÖÖ PIIRITLUS 16 3.1.2 ALUSDOKUMENDID 16 3.1.2.1 Lähteandmed 16 3.2 ARHITEKTUURI ÜLDLAHENDUS 16 3.2.1 HOONE PAIKNEMINE, PLANEERINGU PIIRANGUD 16 3.2.2 HOONE ARHITEKTUUR 16 3.2.3 ENERGIATÕHUSUS JA SISEKLIIMA 16 3.2.4 HOONE RUUMID 16 3.3 HOONE KONSTRUKTSIOONID JA PINNAKATTED 17 3.3.1 VUNDAMENT 17 3.3.2 PÕRAND PINNASEL 17 3.3.3 VERTIKAALSED JA HORISONTAALSED KANDEKONSTRUKTSIOONID 18 3.3.4 KATUS 18 3.3.5 VAHELAGI 18 3.3.6 VÄLISSEINAD 19 3.3.7 SISESEINAD 19 3.3.8 AVATÄITED 20 3.3.9 VARIKATUSED, TERRASSID JA TEISED HOONE VÄLISKONSTRUKTSIOONID 20 3.4 HOONE TEHNILISED ANDMED 21 3.5 RUUMIDE EKSPLIKATSIOON 21

4. SISEARHITEKTUUR 22

4.1 ÜLDANDMED 22 4.1.1 PROJEKTEERIMISTÖÖ PIIRITLUS 22 4.1.2 ALUSDOKUMENDID 22 4.1.2.1 Normdokumendid 22 4.2 SISEARHITEKTUURNE KONTSEPTSIOON 22 4.3 VIIMISTLUSMATERJALID 22 4.4 ERINÕUDED 22 4.4.1 ÜLDISED NÕUDED VIIMISTLUSMATERJALIDELE 22

5. KONSTRUKTSIOONID 23

5.1 ÜLDANDMED 23 5.1.1 PROJEKTEERIMISTÖÖ PIIRITLUS 23 5.1.2 ALUSDOKUMENDID 23 5.1.2.1 Normdokumendid 23 5.2 TEHNILISED PÕHINÕUDED HOONE KANDEKONSTRUKTSIOONIDELE 23 5.2.1 PROJEKTEERITUD KASUTUSIGA 23 5.2.2 TAGAJÄRGEDE JA TÖÖKINDLUSKLASS 23 5.2.3 JÄRELEVALVEKLASS 23 5.2.4 KOORMUSED 24 5.2.4.1 Kasuskoormused 24 5.2.4.2 Lumekoormus 24 5.2.4.3 Tuulekoormus 24 5.2.4.4 Omakaalukoormused 24 5.2.4.5 Koormuste varutegurid 24

Elamu Töö nr: 260130 Ärilaane, Melliste küla, eelprojekt Kastre vald, Tartu maakond

OÜ EHITOR Vastutav spetsialist: Pille Pärn 25.02.2026 Koostas: Peep Jentson

5 / 47

5.2.5 KANDEKONSTRUKTSIOONIDE TOLERANTSI- JA KVALITEEDIKLASSID 24 5.3 HOONE KANDESKELETT 24 5.4 MAA-ALUSED KONSTRUKTSIOONID 25 5.4.1 VUNDAMENT 25 5.4.2 PÕRAND 25 5.4.3 TREPID JA PANDUSED 25 5.5 MAAPEALSED KONSTRUKTSIOONID 25 5.5.1 KANDVAD JA JÄIGASTAVAD KONSTRUKTSIOONID 25 5.5.2 PÕHILISED PIIRDEKONSTRUKTSIOONID 25 5.5.3 MITTEKANDVAD SEINAKONSTRUKTSIOONID 25 5.5.4 KATUSEKONSTRUKTSIOONID 26 5.5.5 ERINÕUDED 26

6. AKUSTIKA 27

6.1 ÜLDANDMED 27 6.1.1 ALUSDOKUMENDID 27 6.1.1.1 Normdokumendid 27 6.2 VÄLISPIIRETE JA RUUMIDEVAHELISED HELIISOLATSIOONINÕUDED 27 6.2.1 VÄLISPIIRETE HELIISOLATSIOONINÕUDED 27 6.2.2 RUUMIDEVAHELISED HELIISOLATSIOONINÕUDED 27 6.3 TEHNOSEADMETE MÜRATASEMED RUUMIDES JA TERRITOORIUMIL 27 6.4 VÄLISSEINTE HELIISOLATSIOON JA VASTAVUS VÄLISMÜRANÕUETELE 28 6.4.1 VÄLISMÜRATASE JA NÕUDED HELIISOLATSIOONILE 28 6.4.2 MÜRAKAITSE RAKENDAMISE MEETMED 28 6.4.3 LEEVENDUSMEETMETE ELLUVIIMINE 28

7. TULEOHUTUS 29

7.1 ÜLDANDMED 29 7.1.1 PROJEKTEERIMISTÖÖ PIIRITLUS 29 7.1.2 ALUSDOKUMENDID 29 7.1.2.1 Lähteandmed 29 7.1.2.2 Normdokumendid 29 7.2 TULEOHUKLASS, KASUTUSVIIS JA KASUTUSOTSTARVE 29 7.3 TULEOHUTUSE TAGAMISE PÕHIMÕTTED 29 7.3.1 TULEOHUTUSKUJAD 29 7.3.1.1 Kande- ja tuletõkkekonstruktsioonide tulepüsivusajad 29 7.3.2 LADUSTAMINE 29 7.4 TULETÕKKESEKTSIOONID, TULEPÜSIVUS 30 7.1 TULETUNDLIKKUS 30 7.2 EVAKUATSIOONILAHENDUS 30 7.2.1 MAKSIMAALNE INIMESTE ARV 30 7.2.2 EVAKUATSIOONITEED 30 7.2.2.1 Evakuatsiooniväljapääsud 30 7.2.3 PÄÄSUD KELDRISSE, PÖÖNINGULE JA KATUSELE 30 7.2.4 SUITSUEEMALDUS 30 7.2.5 MUUD TULEOHUTUSSÜSTEEMID 31 7.3 TEHNOSÜSTEEMIDE TULEOHUTUS 31 7.3.1 VENTILATSIOONISÜSTEEMIDE TULEOHUTUS 31 7.3.2 KÜTTESEADMETE TULEOHUTUS 31 7.4 PÄÄSTEMEESKONNA JUURDEPÄÄS EHITISELE 31 7.5 VÄLINE TULEKUSTUTUSVESI 31

Elamu Töö nr: 260130 Ärilaane, Melliste küla, eelprojekt Kastre vald, Tartu maakond

OÜ EHITOR Vastutav spetsialist: Pille Pärn 25.02.2026 Koostas: Peep Jentson

6 / 47

8. KÜTE, VENTILATSIOON, JAHUTUS 32

8.1 ÜLDANDMED 32 8.1.1 PROJEKTEERIMISTÖÖ PIIRITLUS 32 8.1.2 ALUSDOKUMENDID 32 8.1.2.1 Lähteandmed 32 8.1.2.2 Normdokumendid 32 8.2 VÄLISÕHU ARVUTUSLIKUD PARAMEETRID 32 8.2.1 TALVISED ARVUTUSLIKUD VÄLISÕHU PARAMEETRID 32 8.3 SISEKLIIMA PARAMEETRID 32 8.3.1 TEMPERATUUR 32 8.3.2 MÜRA 32 8.4 SOOJUSALLIKAS 33 8.4.1 SOOJUSKOORMUSED 33 8.4.2 HOONE LIGIKAUDNE ENERGIAVAJADUS 33 8.4.3 SOOJUSALLIKA LIIK 33 8.5 KÜTE 33 8.5.1 VÄLISPIIRETE SOOJUSLÄBIVUSED 33 8.5.2 ÜLDISED NÕUDED KÜTTESÜSTEEMI KVALITEEDILE 33 8.5.2.1 Süsteemi kirjeldus 33 8.5.2.2 Põhiseadmed ja materjalid 34 8.6 VENTILATSIOON 34 8.6.1 ARVUTUSLIKUD ÕHUVOOLUHULGAD JA RUUMIDE ÕHUVAHETUS 34 8.6.2 ÜLDISED NÕUDED VENTILATSIOONISÜSTEEMIDE KVALITEEDILE 34 8.6.3 VENTILATSIOONI KIRJELDUS 34 8.6.4 PÕHISEADMED JA MATERJALID 35 8.6.4.1 Ventilatsiooniagregaadid 35 8.6.4.2 Õhukanalid 35 8.6.4.3 Lõppelemendid 35 8.6.4.4 Isolatsioon 35 8.6.4.5 Reguleerklapid 36 8.6.4.6 Õhuhaarded ja heitõhu väljavisked 36 8.6.4.7 Mürasummutus 36 8.7 JAHUTUS 36 8.7.1 JAHUTUSKOORMUSE ARVUTAMISE ALUSED 36 8.7.2 ÜLDOSA 36 8.7.3 JAHUTUSSÜSTEEMIDE KIRJELDUS 36 8.7.4 KONDENSAADITORUSTIK 37 8.7.5 TORUSTIKUD JA ISOLATSIOON 37

9. HOONE VEEVARUSTUS JA KANALISATSIOON 38

9.1 ÜLDANDMED 38 9.1.1 PROJEKTEERIMISTÖÖ PIIRITLUS 38 9.1.2 ALUSDOKUMENDID 38 9.1.2.1 Lähteandmed 38 9.1.2.2 Normdokumendid 38 9.2 VEEVARUSTUS 38 9.2.1 VEEVARUSTUSE ÜLDPÕHIMÕTTED 38 9.2.2 VEEVARUSTUSE ARVUTUSLIKUD VOOLUHULGAD 38 9.2.3 VEEALLIKAS 39 9.2.4 VEEMÕÕDUSÕLM 39

Elamu Töö nr: 260130 Ärilaane, Melliste küla, eelprojekt Kastre vald, Tartu maakond

OÜ EHITOR Vastutav spetsialist: Pille Pärn 25.02.2026 Koostas: Peep Jentson

7 / 47

9.2.5 SANITAARTEHNILISED SEADMED 39 9.2.6 TORUSTIKUD JA SEADMED 39 9.2.7 SOOJAVEEVARUSTUS 39 9.3 KANALISATSIOON 40 9.3.1 KANALISATSIOONI ÜLDPÕHIMÕTTED 40 9.3.2 KANALISATSIOONI ARVUTUSLIK VOOLUHULK 40 9.3.3 KANALISATSIOONI EELVOOL 40 9.3.4 SANITAARTEHNILISED SEADMED 40 9.3.5 TORUSTIKUD JA MATERJALID 40 9.4 SADEMEVEEKANALISATSIOON 41

10. HOONE TUGEVVOOLUPAIGALDIS 42

10.1 ÜLDANDMED 42 10.1.1 PROJEKTEERIMISTÖÖ PIIRITLUS 42 10.1.2 ALUSDOKUMENDID 42 10.1.2.1 Lähteandmed 42 10.1.2.2 Normdokumendid 42 10.2 PÕHIANDMED 42 10.2.1 LIITUMISPUNKTI ANDMED 42 10.2.2 MADALPINGE (< 1000 V) PEAJAOTUSSÜSTEEMID 42 10.3 MAANDUSED JA POTENTSIAALIÜHTLUSTUSED 43 10.4 JÕUSEADMETE ELEKTRIVARUSTUS 43 10.4.1 KVVK-SEADMETE ELEKTRIVARUSTUS 43 10.4.2 KÖÖGISEADMETE ELEKTRIVARUSTUS 43 10.4.3 MUUDE SEADMETE ELEKTRIVARUSTUS 43 10.5 ELEKTRITOITE ÜHENDUSSÜSTEEMID 43 10.5.1 PISTIKUPESAD 43 10.6 VALGUSTUSSÜSTEEMID 44 10.6.1 ÜLDVALGUSTUS 44

11. HOONE NÕRKVOOLUPAIGALDIS 45

11.1 ÜLDANDMED 45 11.1.1 PROJEKTEERIMISTÖÖ PIIRITLUS 45 11.1.2 ALUSDOKUMENDID 45 11.1.2.1 Normdokumendid 45 11.2 ÜLDANDMED 45 11.2.1 SIDEVARUSTUSE SEOS ANDMESIDE, TELEFONISIDE JA TV-SÜSTEEMIDEGA 45 11.3 ANDMESIDESÜSTEEMID 45 11.3.1.1 Üldkaabelduse põhimõtted 45 11.3.1.2 Magistraalkaabelduse põhimõtted 45 11.3.1.3 Paigalduse põhimõtted 45 11.4 VALVESIGNALISATSIOON 46 11.5 ΤV-VÕRK 46

12. ENERGIATÕHUSUS 47

12.1 ÜLDANDMED 47 12.1.1 ALUSDOKUMENDID 47 12.1.1.1 Lähteandmed 47 12.1.1.2 Normdokumendid 47 12.1.2 ENERGIAARVUTUSE TULEMUSED 47

Elamu Töö nr: 260130 Ärilaane, Melliste küla, eelprojekt Kastre vald, Tartu maakond

OÜ EHITOR Vastutav spetsialist: Pille Pärn 25.02.2026 Koostas: Peep Jentson

8 / 47

SELETUSKIRI

1. ÜLDOSA

1.1 Seletuskirja ülesehitus

Käesoleva eelprojekti seletuskirja koostamisel on aluseks võetud Eesti Vabariigi standard EVS 932:2017 „Ehitusprojekt“. Seletuskirja eesmärgiks on eelprojekti teabe esitamine Tellijale ja ehitusprojekti kooskõlastatavatele ametkondadele. Käesolev ehitusprojekt on koostatud lähtedokumendina ehitusloa taotluse menetlemiseks ja ehitusloa väljastamiseks. Käesolevas seletuskirjas kirjeldatakse projektlahendusi, mis on eelprojekti staadiumis välja valitud. Koostatud eelprojekti seletuskiri on jagatud vastavalt asjaomaste projektiosade alamjaotustena peatükkideks.

1.2 Üldandmed

1.2.1 Ehitise asukoht

Kinnistu aadress: Ärilaane, Melliste küla, Kastre vald, Tartu maakond Krundi sihtotstarve: Maatulundusmaa 100% Katastritunnus: 50101:004:0309

1.2.2 Ehitise lühikirjeldus

Käesoleva projektiga on projekteeritud elamu eelprojekti mahus. Hoone kasutusotstarve on Üksikelamu (kood 11101).

1.2.3 Projekteerija

OÜ EHITOR Mõisavahe tn 13-20, Tartu, Tartumaa 50707 tel: 527 7447 e-post: [email protected] Reg. nr. 10984581 MTR reg nr EP10984581-0001 3.11.2003

1.2.4 Ehitusgeodeesia

MÄGER POEGADEGA OÜ Purde tn 37-25 Tartu linn, Tartu linn Tartu maakond 50106 tel: 53493059 e-post: [email protected] Reg. nr. 12827561 MTR reg nr EEG000360

Elamu Töö nr: 260130 Ärilaane, Melliste küla, eelprojekt Kastre vald, Tartu maakond

OÜ EHITOR Vastutav spetsialist: Pille Pärn 25.02.2026 Koostas: Peep Jentson

9 / 47

1.3 Alusdokumendid

1.3.1 Lähteandmed

1.3.1.1 Tellija lähteülesanne

Ehitusprojekti koostamise aluseks on tellijapoolne lähteülesanne - koostada elamu ehitusprojekt eelprojekti mahus. Projektlahenduse koostamise aluseks oli tellija esitatud ruumiprogramm ja tellija nägemus hoone mahust.

1.3.1.2 Detailplaneering ja projekteerimistingimused

Käesoleva projekti koostamise aluseks on: - Projekteerimistingimused nr 2411802/01403

1.3.2 Normdokumendid

- Ehitusseadustik - Hea ehitustava (ET-1 0207-0068) - Nõuded ehitusprojektile (Majandus- ja taristuministri 17.07.2015 määrus nr 97) - EVS 932:2017 Ehitusprojekt - EVS 843:2016 Linnatänavad - Tuleohutuse seadus - Ehitisele esitatavad tuleohutusnõuded (Siseministri 30.03.2017 määrus nr 17) - Nõuded müra, sealhulgas ultra- ja infraheli ohutusele elamutes ja

ühiskasutusega hoonetes ning helirõhutaseme mõõtmise meetodid (Sotsiaalministri määrus 12.11.2025 nr 61)

- EVS 842:2003 Ehitise heliisolatsiooninõuded. Kaitse müra eest - Eluruumile esitatavad nõuded (Majandus- ja taristuministri 02.07.2015 määrus

nr 85) - Hoone energiatõhusust oluliselt mõjutavale tehnosüsteemile esitatavad nõuded

(Majandus- ja taristuministri 03.07.2020 määrus nr 40) - Hoone energiatõhususe miinimumnõuded (Ettevõtlus- ja infotehnoloogiaministri

11.12.2018 määrus nr 63) - Nõuded energiamärgise andmisele ja energiamärgisele (Majandus- ja

taristuministri 30.04.2015 määrus nr 36) - Hoone energiatõhususe arvutamise metoodika (Majandus- ja taristuministri

05.06.2015 määrus nr 58) - Muudele projektis mainitud normidele

Elamu Töö nr: 260130 Ärilaane, Melliste küla, eelprojekt Kastre vald, Tartu maakond

OÜ EHITOR Vastutav spetsialist: Pille Pärn 25.02.2026 Koostas: Peep Jentson

10 / 47

1.4 Ehitamise dokumenteerimine

Ehitamine dokumenteeritakse süstemaatiliselt selliselt, et tagatakse ehitamise läbipaistvus ja jälgitavus. Ehituse dokumenteerimise aluseks on Majandus- ja taristuministri 14.02.2020 määrus nr 3 „Ehitamise dokumenteerimisele, ehitusdokumentide säilitamisele ja üleandmisele esitatavad nõuded ning hooldusjuhendile, selle hoidmisele ja üleandmisele esitatavad nõuded“. Kõikide materjalide paigaldamisel tuleb järgida tootjapoolseid ohutus-, paigaldus ja kasutusjuhendeid. Hoone ehitamisel tuleb täita ehitustööde päevikut. Materjalide tootelehed ja sertifikaadid tuleb säilitada. Kaetud tööde kohta tuleb koostada kaetud tööde aktid koos fotodega. Tehnosüsteemide kohta tuleb koostada vastavad auditid/aktid/mõõteprotokollid jms.

Elamu Töö nr: 260130 Ärilaane, Melliste küla, eelprojekt Kastre vald, Tartu maakond

OÜ EHITOR Vastutav spetsialist: Pille Pärn 25.02.2026 Koostas: Peep Jentson

11 / 47

2. ASENDIPLAAN

2.1 Üldandmed

2.1.1 Projekteerimistöö piiritlus

Käesoleva projekti käsitlusala on piiritletud kinnistuga Ärilaane, katastriüksuse tunnusega 50101:004:0309. Käesolev projekti osa on koostatud elamu eelprojekti asendiplaani osa kohta nõutud mahus.

2.1.2 Alusdokumendid

2.1.2.1 Lähteandmed

- Tellija lähteülesanne - Geodeetiline alusplaan - Projekteerimistingimused

2.2 Olemasolev olukord

2.2.1 Paiknemine

Projekteeritava elamu krunt asub Ärilaane kinnistul (katastriüksus 50101:004:0309) Melliste külas Kastre vallas Tartumaal.

2.2.2 Olemasolevad hooned ja rajatised

Ehitisregistri andmetel kinnistul hooned puuduvad, rajatistest asub kinnistul salvkaev (EHR kood 221498878).

2.2.3 Olemasolev reljeef

Krundi mõõdistatud maapinna absoluutkõrgused jäävad 32,40 ja 36,54 meetri vahele.

2.2.4 Olemasolev kõrghaljastus

Kinnistu on osaliselt kaetud metsaga.

2.2.5 Olemasolevad tänavad, juurdesõiduteed ja kõnniteed

Alale juurdepääs puudub.

Elamu Töö nr: 260130 Ärilaane, Melliste küla, eelprojekt Kastre vald, Tartu maakond

OÜ EHITOR Vastutav spetsialist: Pille Pärn 25.02.2026 Koostas: Peep Jentson

12 / 47

2.3 Asendiplaani lahendus

2.3.1 Hoonete ja rajatiste paigutus

Hoone, platside ja tee sidumismõõdud on antud asendiplaanil, samuti sidumine tehnovõrkudega.

2.3.2 Ehitusetapid

Ehitus on ühe-etapiline.

2.4 Vertikaalplaneering

2.4.1 Vertikaalplaneerimise lahenduse lähteandmed

Vertikaalplaneerimisega antakse maapinnale kalle hoonest eemale, sadeveed hajutatakse omal kinnistul.

2.4.2 Hoone paiknemiskõrgus

Hoonestuse paiknemiskõrgus: ±0,00=36,15.

2.4.3 Sademevee käitlemine

Sademevesi suunatakse hoone seintest, teedelt ja platsidelt murupinnale, sadeveed hajutatakse omal kinnistul.

2.5 Krundisisene liikluskorraldus ja parkimine

2.5.1 Liikluskorraldus ja parkimine krundil

Krundisisesed liikumisalad projekteeritakse uued (vt joonis asendiplaan). Transpordi juurdepääsuks on projekteeritud ühendustee koos 3 auto parkimiskohaga. Kõvakattega teed on ette nähtud ehitatava hoone ees.

2.5.2 Liikluskorraldusvahendid

Täiendavaid liikluskorraldusvahendeid ei ole vaja.

2.5.3 Parkimine

Parkimine on lahendatud hoone kõrval parkimisalal (2 parkimiskohta) ja autovarjualuse all (1 parkimiskoht). Parkimisnormatiiv: parkimiskohtade vajadus on arvestatud vastavalt Eesti Standardile EVS 843:2016, Väike-elamute ala.

Elamu Töö nr: 260130 Ärilaane, Melliste küla, eelprojekt Kastre vald, Tartu maakond

OÜ EHITOR Vastutav spetsialist: Pille Pärn 25.02.2026 Koostas: Peep Jentson

13 / 47

Tabel 1. Parkimisnormatiiv

2.6 Teed ja platsid

2.6.1 Juurdesõidutee

Alale juurdepääs rajatakse Melliste-Võõpste (22273) teelt, millelt rajatakse uus maha- ja pealesõit krundile, kõnniteed puuduvad. Ristumiskoht rajatakse vastavalt Transpordiameti ja huvitatud isiku vahel sõlmitud lepingule nr 7.1-1/26/21484-5.

2.6.2 Krundisisesed teed ja platsid

Krundisisesed liikumisalad projekteeritakse uued (vt joonis asendiplaan). Transpordi juurdepääsuks on projekteeritud ühendustee koos 3 auto parkimiskohaga. Kõvakattega teed on ette nähtud ehitatava hoone ees.

2.6.3 Katendid

Parkimisala rajatakse kõvakattega. Täpsem asukoht on näidatud asendiplaanil. Mahasõit rajatakse kõvakattega (2x pinnatud freespuru kate). Täpsem asukoht on näidatud asendiplaanil. Mahasõidu katend on projekteeritud 2x pinnatud freespuru kate:

- Freespuru+ 2x pindamine 12 cm - Kruusalus 20 cm - Jämedast kergest saviliivast mulle või parem materjal

2.7 Haljastus ja heakorrastus

2.7.1 Olemasolev, säilitatav haljastus

Säilitatavad ning likvideeritavad puud on näidatud joonisel asendiplaan.

2.7.2 Projekteeritud haljastus

Heakorrastuse alal on ette nähtud projekteeritava hoone ümbruses istutada puud ja ilupõõsad. Projekteeritava kõrghaljastuse lahendus esitatakse põhiprojekti mahus. Krundi detailsemad heakorrastuslahendused ja rajatava uushaljastuse liigiline ning arvuline koosseis töötatakse välja projekteerimise järgmises staadiumites. Soovituslikult kasutada ainult Eesti päritolu istutusmaterjali.

Positsiooni number Normatiivne parkimiskohtade arv

Projekteeritud parkimiskohtade arv

Ärilaane 3 3

Elamu Töö nr: 260130 Ärilaane, Melliste küla, eelprojekt Kastre vald, Tartu maakond

OÜ EHITOR Vastutav spetsialist: Pille Pärn 25.02.2026 Koostas: Peep Jentson

14 / 47

2.7.3 Väikeehitised ja –vormid

Väikevormid esitatakse põhiprojekti mahus.

2.7.4 Piirded ja väravad

Ei projekteerita.

2.7.5 Jäätmekäitlus

Ehituse Töövõtja vastutab ehitusperioodil keskkonnakaitse eest ehitusplatsil ja sellega vahetult piirneval aladel Eesti Vabariigis kehtivaile seadustele ja nõuetele ning Tellija poolt esitatud juhistele vastavalt. Olmejäätmed koguda ja sorteerida krundi piires asendiplaanil näidatud vastavatesse konteineritesse ning korraldada nende utiliseerimine, kust see viiakse edasi prügimäele vastavalt omavalitsuses kehtestatud korrale. Konteinerid paigutatakse nii, et nad ei sega vaatepilti ja on hõlpsasti tühjendatavad. Äravedu võib teostada vastavat litsentsi omav ettevõte. Jäätmekogumiskohale on tagatud jäätmeveo teenindamiseks vajaliku transpordi juurdepääs. Prügikonteineri tühjendamiseks sõlmitakse leping jäätmekäitlusfirmaga. Juhised ehitajale

 Ehitusobjektil tekkivad jäätmed sorteeritakse kohapeal liikide kaupa vastavalt jäätmekavale ja paigutatakse eraldi konteineritesse mahuga 0,24 – 10 m3, mis on vastavalt tähistatud. Pinnas, kaevis ja suuremahulised jäätmed paigutatakse eraldi hunnikutesse.

 Ohtlike ehitusjäätmete kogumiseks kasutatavad mahutid märgistatakse ja lukustatakse või tagatakse nende valve.

 Ehitusjäätmeid võib üle anda vedamiseks, kõrvaldamiseks või taaskasutamiseks ainult isikule, kellel on asjakohane jäätmeluba või kes on ehitusjäätmete käitlejana registreeritud. Ohtlike ehitusjäätmete üleandmisel peab jäätmevaldaja kontrollima, et isikul, kellele jäätmed üle antakse, on lisaks jäätmeloale ka ohtlike jäätmete käitluslitsents. Lubade ja litsentside olemasolu saab kontrollida keskkonnalubade infosüsteemist. Jäätmete üleandmisel vormistatakse seda tõendav dokument.

 Pinnase ladustamiseks või taaskasutamiseks väljaspool ehitusobjekti tuleb taotleda Keskkonnaametilt registreerimistõend.

 Kui pinnas kaevatakse välja kaevetööde käigus looduslikust olekust, st tekib kaevis, on võimalik seda kasutada väljaspool sama kinnistut ainult Keskkonnaameti nõusolekul, esitades ametile eelnevalt vastava taotluse.

 Puidujäätmeid võib põletada/kasutada kütteks vaid juhul, kui need ei ole värvitud, lakitud ega immutatud.

 Asbestitööde tegemisel tuleb järgida keskkonnaministri määrust asbesti sisaldavate jäätmete käitlusnõuete kohta.

 Tööde käigus avastatud reostusnähtudega pinnas viiakse erikäitlusse. Reostuse avastamisest teavitada kohalikku omavalitsust.

 Muus osas tuleb jäätmete nõuetekohasel käitlemisel lähtuda kohaliku omavalitsuse jäätmehoolduseeskirjast ja jäätmeseadusest.

Elamu Töö nr: 260130 Ärilaane, Melliste küla, eelprojekt Kastre vald, Tartu maakond

OÜ EHITOR Vastutav spetsialist: Pille Pärn 25.02.2026 Koostas: Peep Jentson

15 / 47

 Pärast ehitustööde/lammutustööde lõppemist esitada ehitusregistri kaudu kooskõlastamiseks jäätmeõiend. Vajadusel esitatakse lisaks jäätmete üleandmisel kinnitavad dokumendid.

 Ehitusjäätmete üleandmist tõendavad dokumendid säilitatakse vähemalt kaks aastat või kuni kasutusloa/kasutusteatise kooskõlastamiseni ehitusregistri kaudu.

2.7.6 Välisvalgustuse kontseptsioon

Hoone sissepääsude juures lahendatakse välisvalgustus, täpsed lahendused antakse tugevvoolu projektiosaga. Valgustamiseks võib kasutada ka hoone külge kinnitatud valgusteid. Projekteeritav välisvalgustuslahendus ei tohi häirida valgusreostusega. Lubatud välisvalgustuslahenduse maksimaalne valgusvärvsus on 3000K. Tänavavalgustusposte krundile ei paigutata.

2.8 Maa-ala tehnilised andmed

- Katastritunnus 50101:004:0309

- Krundi Pindala 16728,0 m²

- Krundi sihtotstarve Maatulundusmaa 100% - Hoone tuleohutusklass TP-3 - Ehitisealune pind 156,9 m² - Heakorrastatav krundi osa 1300 m² - Teede ja platside pind 230 m² - Parkimiskohtade arv 3

Elamu Töö nr: 260130 Ärilaane, Melliste küla, eelprojekt Kastre vald, Tartu maakond

OÜ EHITOR Vastutav spetsialist: Pille Pärn 25.02.2026 Koostas: Peep Jentson

16 / 47

3. ARHITEKTUUR

3.1 Üldandmed

3.1.1 Projekteerimistöö piiritlus

Käesolev projekti osa on koostatud Ärilaane kinnistu elamu eelprojekti arhitektuurse osa kohta nõutud mahus.

3.1.2 Alusdokumendid

3.1.2.1 Lähteandmed

- Tellija lähteülesanne - Projekteerimistingimused

3.2 Arhitektuuri üldlahendus

3.2.1 Hoone paiknemine, planeeringu piirangud

Asendiplaani lahendus põhineb olemasolevale situatsioonile, hoonete funktsioonile ja krundi võimalustele.

3.2.2 Hoone arhitektuur

Hoone üldkontseptsioon on määratletud projekteerimistingimustega. Projekteerimisel on lähtutud põhimõtetest, et uus hoone oleks keskkonda sobiv ning moodustaks terviku olemasolevate hoonetega. Lisaks peaks hoone vastama kõikidele tänapäeva nõuetele, oleks energiasäästlik ning madalate rajamis- ja hoolduskuludega. Elamu on ühe korruseline, ehitisealuse pindalaga 156,9 m². Hoonet katab 30 kraadine viilkatus, katusekatteks on plekk. Välisviimistluses kasutatakse laudvoodrit.

3.2.3 Energiatõhusus ja sisekliima

Hoone varustatakse tänapäevase hoone automaatikaga. Kasutusel on erinevad andurid, mis võimaldavad ökonoomsemaid lahendusi. Tehnosüsteemid on projekteeritud nii, et on võimalik nende pikaajaline ja tõhus töötamine optimaalses tööpiirkonnas. Hoone kõikides ruumides on küttesüsteemidega tagatud nõuetekohane sisetemperatuur. Nõuetekohane õhuvahetus on tagatud soojustagastiga sissepuhke- väljatõmbe ventilatsiooniga. Kõiki ruume on võimalik tuulutada ka avatava akna kaudu.

3.2.4 Hoone ruumid

Põhiplaanilt on hoone maht jagatud selgelt piiritletud eri funktsiooniga osadeks. Peasissekäik paikneb lääneküljel. Elumaja keskseks ruumiks on avar elutuba, mis moodustab koos avatud köögiga ühe suure õhuruumi. Põhikorrusel asuvad veel

Elamu Töö nr: 260130 Ärilaane, Melliste küla, eelprojekt Kastre vald, Tartu maakond

OÜ EHITOR Vastutav spetsialist: Pille Pärn 25.02.2026 Koostas: Peep Jentson

17 / 47

magamistoad, tualettruum, wc, esik ja tehniline ruum. Elutoast ja tualettruumist pääseb terrassile, mis asetub hoone lääneküljel.

3.3 Hoone konstruktsioonid ja pinnakatted

Radooniohu vältimise meetodid Piirkonna radooniriski kaardi kohaselt võib alal esineda kõrgeid radoonisisaldusi pinnases. Selleks et tagada ohutu radoonitase elamus tuleb ehitada radoonikindel hoone vastavalt standardile EVS840:2023 „Juhised radoonikaitse meetmete kasutamiseks uutes ja olemasolevates hoonetes“, arvestades pinnase kõrge radoonitasemega. Juhul kui projekteerimise järgmises etapis teostatakse radoonitaseme mõõdistus, siis peavad töö protokoll ja aruanne vastama Keskkonnaministeeriumi juhendmaterjalis „Radooni aktiivsuskontsentratsiooni mõõtmine (RAM 2016)“ lisa 4 toodud nõuetele ning mõõtmised tuleb läbi viia vastavalt juhendmaterjalile. Töö peab sisaldama konkreetseid mõõtmiste tulemustel põhinevaid radoonileevendusmeetmeid vastavalt standardile EVS 840 "Juhised radoonikaitse meetmete kasutamiseks uutes ja olemasolevates hoonetes" ja järgmise etapi projekteerimisel ning ehitamisel tuleb nendest juhinduda.

3.3.1 Vundament

Hoone alt eemaldada orgaaniline pinnas, mis asendatakse mineraalse täitematerjaliga. Vundamendid rajatakse armeeritud monoliitbetoonist plaatvundamendina. Monoliitse betoonplaadi valuks rajatakse 100 mm paksusest XPS soojutusplaadi L-plokist (survepinge ≥300 kpa, λᴅ ≤0,036 w/mK) sobiv raketise vorm. Plaatvundamendi põranda osa alune osa laotakse täis 100 mm paksuselt vahtpolüstüreen plaate (survepinge ≥200 kpa, λᴅ ≤0,033 w/mK) ja radoonimembraaniga järgnevalt 200 mm vahtpolüstüreen plaate, mis kaetakse kilega. Välis- ja toetavate seinte alla rajatakse plaatvundamendi sisse paksendused. Sokkel kaetakse sokliplaadiga. Külmakergete vältimiseks paigaldatakse ümber maja perimeetri ja postvundamentide vundamendi horisontaalne soojustus (survepinge ≥250 kpa, λᴅ ≤0,036 w/mK). Sokkel SOKLIPLAAT XPS SOOJUSTUSPLAAT 100 mm (survepinge ≥300 kpa, λᴅ ≤0,036 w/mK) PLAATVUNDAMENT Varjualuse ja abiruumi vundament rajatakse 150 mm monoliitbetoonist lintvundamendina.

3.3.2 Põrand pinnasel

Põranda kandva osa moodustab plaatvundament, mis rajatakse monoliitsest raudbetoonist, milles paiknevad vesipõrandakütte torud. Monoliitse põranda paksus 100 mm. Põranda all rajatakse tihendatud kapilaartõusu takistav kiht, mille peale

Elamu Töö nr: 260130 Ärilaane, Melliste küla, eelprojekt Kastre vald, Tartu maakond

OÜ EHITOR Vastutav spetsialist: Pille Pärn 25.02.2026 Koostas: Peep Jentson

18 / 47

paigaldatakse vahtpolüstüreenplaadid (survepinge ≥200 kpa, λᴅ ≤0,033 w/mK) 300 mm ja kile. Vahtpolüstüreenplaatide vahele paigaldatakse radoonimembraan. Põrandaplaadi arvutuslik soojajuhtivus U = 0,09 W/m2K (arvutustes võetud arvesse alloleva pinnase soojaerijutivus, 2,0 W/mK). Põrand pinnasel (U≤0,09 W/(m2K) PÕRANDAKATE ARMEERITUD BETOON 100 mm +VESIPÕRANDAKÜTTE TORU POLÜETULEENKILE 2x0,2 mm VAHTPOLÜSTÜREENPLAADID 2x100 mm (survepinge ≥200 kpa, λᴅ ≤0,033 w/mK) RADOONIMEMBRAAN VAHTPOLÜSTÜREENPLAADID 100 mm (survepinge ≥200 kpa, λᴅ ≤0,033 w/mK) TIHENDATUD LIIV TIHENDATUD KRUUS KANDEV PINNASEKIHT

3.3.3 Vertikaalsed ja horisontaalsed kandekonstruktsioonid

Hoone kandeskeleti moodustavad puitkarkass seinad, millele toetuvad puidust ogaplaat-sõrestikud (vt. joonis lõige A-A).

3.3.4 Katus

Katus on projekteeritud 30° kaldega viilkatus. Katuse kandekonstruktsiooniks puidust ogaplaat-sõrestikud, sammuga 900 mm. Katusekatteks on projekteeritud plekk. Sõrestikele kinnitatakse armeeritud katusekile, 50x32 mm dist. liist ja 25x100 mm puidust roovid (s 200 mm). Räästa ääres paigaldatakse tuulesuunajad. Katusekatteks kasutatava katte kinnitus ja vuukide tihendus teostada vastavalt materjali tootja juhistele. Katus PROFIILPLEKK KLASSIK ROOV 25x100 mm s200 mm DIST. LIIST 50x32 mm ÕHKVAHE ALUSKATE OGAPLAAT-KATUSESÕRESTIK s900 mm (lahendus vastavalt konstruktiivsele projektile) TUULESUUNAJA (räästa ääres)

3.3.5 Vahelagi

Pööningu vahelae moodustavad puidust ogaplaat-sõrestike (s 900 mm) alumine vöö, mille vahed täidetakse 450 mm puistevillaga. Alumine vöö kaetakse alt vineeriga, millele kinnitatakse hõre laudis, roov ja kipsplaadid. Lae arvutuslik soojajuhtivus U = 0,08 W/m2K, helipidavus minimaalselt 47 dB.

Elamu Töö nr: 260130 Ärilaane, Melliste küla, eelprojekt Kastre vald, Tartu maakond

OÜ EHITOR Vastutav spetsialist: Pille Pärn 25.02.2026 Koostas: Peep Jentson

19 / 47

Vahelagi (U≤0,08 W/(m2K) KÄIGUTEE (vastavalt vajadusele) PUISTEVILL 500 mm (λᴅ ≤0,039 W/mK) + OGAPLAAT-KATUSESÕRESTIK s900 (lahendus vastavalt konstruktiivsele projektile) VINEER 12 mm AURUTÕKE HÕRE LAUDIS 22x100 mm s300 HÕRE LAUDIS 22x100 mm s300 KIPSPLAAT 2x12,5 mm

3.3.6 Välisseinad

Kandev konstruktsioon 195 mm paksune puitkarkass (alavöö sügavimmutatud pruss), soojustuseks min. vill paksusega 200 mm. Karkassile paigaldatakse väljapoole 45x45 mm roovitis, mille vahe täidetakse kivivilla plaatidega (λᴅ 0,036 W/mK) ja kaetakse tuuletõkkeplaatidega ning laudvoodriga. Sissepoole paigaldatakse aurutõke ning kinnitatakse 45x45 mm roovitis, mille vahe täidetakse kivivilla plaatidega (λᴅ 0,036 W/mK) ja kaetakse OSB puitlaastplaadi ning kipsplaadiga, mis pahteldatakse ja siis osaliselt värvitakse või tapeeditakse. Välisseinte arvutuslik soojajuhtivus U = 0,12 W/m2K, helipidavus minimaalselt 47 dB. Välissein (U≤0,12 W/(m2K) LAUDVOODER 21 mm ROOV 22x100 mm s600 PÜSTLAUD 22x100 mm s600 TUULETÕKKEPLAAT 30 mm ROOV 45x45 mm s600 SOOJUSTUSVILL 50 mm (λᴅ ≥0,036 W/mK) KARKASSIPOST 45x195 mm s600 SOOJUSTUSVILL 200 mm (λᴅ ≥0,036 W/mK) AURUTÕKE PUITSÕRESTIK 45x45 mm s600 SOOJUSTUSVILL 50 mm (λᴅ ≥0,036 W/mK) OSB PUITLAASTPLAAT 12 mm KIPSPLAAT 12,5 mm SISEVIIMISTLUS

3.3.7 Siseseinad

Ennastkandvad seinad ehitatakse kipsplaat ja OSB puitlaastplaat puitkarkassil koos heliisolatsiooniga. Pesemisruumides seinapinnad katta lisaks niiskustõkkega ja paigaldada paigaldussegul keraamilised plaadid. Õhumüra isolatsiooni indeks eluruumide vahel min R’w = 43 dB.

Sisesein SISEVIIMISTLUS KIPSPLAAT 12,5 mm OSB PUITLAASTPLAAT 12 mm PUITKARKASS 70 mm

Elamu Töö nr: 260130 Ärilaane, Melliste küla, eelprojekt Kastre vald, Tartu maakond

OÜ EHITOR Vastutav spetsialist: Pille Pärn 25.02.2026 Koostas: Peep Jentson

20 / 47

+ MINERAALVILLAMATT 70 mm OSB PUITLAASTPLAAT 12 mm KIPSPLAAT 12,5 mm SISEVIIMISTLUS

3.3.8 Avatäited

Aknad ja uksed valmistatakse vastavalt joonistel esitatud spetsifikatsioonidele. PVC profiilraamidega kolmekordse klaaspaketiga aknad. Aknad on kahe lahtikäigu võimalusega. Akna arvutuslik soojajuhtivus U = 0,8 W/m2K. Puitprofiil raamidega välisuksed. Lukusüsteemid ASSA või hinnalt analoogne. Ukse arvutuslik soojajuhtivus U = 1,0 W/m2K. Siseuksed – puituksed, pesemisruumi ja vannitoa uksed niiskuskindlad. Kvaliteedinõuded avatäidete omadustele vastavalt EVS-EN 14351-1.

3.3.9 Varikatused, terrassid ja teised hoone väliskonstruktsioonid

Ümber välisperimeetri 700 mm laiuselt rajatakse betoonist sillutisriba, kaldega i=0,05 hoonest eemale. Rajatava terrassi kandvaks konstruktsiooniks on 50x150 mm puidust talad, mis kaetakse 100x50 mm puidust roovidega ja 24x150 mm WPC terrassilaudadega. Kõik puitdetailid tehakse sügavimmutatud puidust. Terrass toetatakse betoonist terrassi vundamendiplokile. Terrass TERRASSILAUD 28x145 mm IMMUTATUD PUIDUST PEATALA 50x150 mm s1500 mm IMMUTATUD PUIDUST VAHETALA 50x100 mm s350 mm TERRASSI VUNDAMENDIPLOKK KILLUSTIK GEOTEKSTIIL TÄITEPINNAS KANDEV PINNASEKIHT

Elamu Töö nr: 260130 Ärilaane, Melliste küla, eelprojekt Kastre vald, Tartu maakond

OÜ EHITOR Vastutav spetsialist: Pille Pärn 25.02.2026 Koostas: Peep Jentson

21 / 47

3.4 Hoone tehnilised andmed

Katastriüksuse nimi Ärilaane Ehitisealune pind 156,9 m² Maapealsete korruste arv 1 Kõrgus 6,2 m Pikkus 17,0 m Laius 9,5 m Suletud netopind 106,3 m² Hoone köetav pind 97,9 m2 Toatemperatuuriga pind 97,9 m2 Eluruumide pind 94,2 m2 Maht 628 m3 Tehnopind 3,7 m2 Üldkasutatav pind 8,4 m2 Tubade arv 4 tk Hoone tööiga 50 aastat Tuleohutusklass TP-3

3.5 Ruumide eksplikatsioon

Elamu Töö nr: 260130 Ärilaane, Melliste küla, eelprojekt Kastre vald, Tartu maakond

OÜ EHITOR Vastutav spetsialist: Pille Pärn 25.02.2026 Koostas: Peep Jentson

22 / 47

4. SISEARHITEKTUUR

4.1 Üldandmed

4.1.1 Projekteerimistöö piiritlus

Värvilahenduste, siseviimistluse ja ehitatava mööbli osas koostatakse vajadusel eraldi sisekujunduse projekt.

4.1.2 Alusdokumendid

4.1.2.1 Normdokumendid

- Sisetööde RYL 2013 - Ehitustööde kvaliteedi üldnõuded. Hoone sisetööd - Maalritööde RYL 2012 - Maalritööde kvaliteedi üldnõuded ja viimistluskombinatsioonid

4.2 Sisearhitektuurne kontseptsioon

Kõikidele ruumidele antakse ühtne lahendusprintsiip. Põrandad ruumides kaetakse naturaalse puitparketiga. Siseseinad pahteldatakse ja värvitakse. Sanitaarruumides kaetakse põrandad ja seinad (min. 1,5m ulatuses) keraamiliste plaatidega. Täpsemad materjalid ja värvitoonid antakse kas sisekujundusprojektis või tellija poolt ehituse käigus.

4.3 Viimistlusmaterjalid

Viimistlusmaterjalid ja nende paigaldusained ei tohi esile kutsuda mürgistusi, allergiat ega teisi tervisehäireid. Tehtavad tööd ja kasutatavad materjalid peavad vastama Sisetööde RYL 2013 nõuetele ning toote puhul lisaks toote paigaldamiseks antud juhistele.

4.4 Erinõuded

4.4.1 Üldised nõuded viimistlusmaterjalidele

Käesoleva hoone siseviimistluses tuleb lähtuda heast ehitustavast (ET-1 0207-0068), tugineda RYL-ide üldistele ehitustöödele ning üldistele kvaliteedinõuetele seatud tingimustele. Viimistlustöödel võtta aluseks tarindi RYL 2013 tolerantsi klass 2. Tehniliste ruumide puhul võib juhinduda klass 3 nõuetest.

Elamu Töö nr: 260130 Ärilaane, Melliste küla, eelprojekt Kastre vald, Tartu maakond

OÜ EHITOR Vastutav spetsialist: Pille Pärn 25.02.2026 Koostas: Peep Jentson

23 / 47

5. KONSTRUKTSIOONID

5.1 Üldandmed

5.1.1 Projekteerimistöö piiritlus

Käesoleva projekti eelprojekti staadiumis antud ehituslikud mõõtmed ja konstruktsioonid on üldkirjeldavad ning täpsustuvad projekteerimise järgnevates staadiumides. Konstruktiivne osa lahendatakse eraldi projektiga.

5.1.2 Alusdokumendid

5.1.2.1 Normdokumendid

- EVS-EN 1990 Ehituskonstruktsioonide projekteerimise alused - EVS-EN 1991 Ehituskonstruktsioonide koormused - EVS-EN 1992-1-1 Betoonkonstruktsioonide projekteerimine - EVS-EN 1993-1-1 Teraskonstruktsioonide projekteerimine - EVS-EN 1995-1-1 Puitkonstruktsioonide projekteerimine - EVS-EN 1996-1-1 Kivikonstruktsioonide projekteerimine - EVS-EN 1997-1 Geotehniline projekteerimine - EVS-EN 13670 Raudbetoonkonstruktsioonide ehitamine - EVS-814 Normaalbetooni külmakindlus - ET-1 0207-0068 Hea ehitustava - ET-2 0109-0650 Ehitustoodete tulekindluse klassid

5.2 Tehnilised põhinõuded hoone kandekonstruktsioonidele

5.2.1 Projekteeritud kasutusiga

Hoone ja selle osade vähimad tööead: - hoone kandetarindite (seinad, karkass) kasutusiga – klass D (50 aastat) - mittekandvad piirded – klass E (20 aastat) - värvkatted – klass F (10 aastat)

5.2.2 Tagajärgede ja töökindlusklass

Standardi EVS-EN 1990 kohaselt töökindluse eristamise eesmärgil on kandekonstruktsioonide tagajärgede klassiks võetud CC2. Standardi EVS-EN 1990 kohaselt on tagajärgede klassi CC2 korral töökindlusklassiks RC2.

5.2.3 Järelevalveklass

Projekteerimise järelvalve klass

Elamu Töö nr: 260130 Ärilaane, Melliste küla, eelprojekt Kastre vald, Tartu maakond

OÜ EHITOR Vastutav spetsialist: Pille Pärn 25.02.2026 Koostas: Peep Jentson

24 / 47

Standardi EVS-EN 1990 kohaselt on projekteerimise järelvalve tasemeks valitud järelevalve tase DSL2. Kontrollivad eri isikud, kes ei ole projektiga seotud, kuid töötavad samas organisatsioonis. Ehitusaegse järelvalve tase Standardi EVS-EN 1990 kohaselt on järelvalve tase IL2 ehk teostatakse suurendatud järelvalvet kolmanda isiku poolt.

5.2.4 Koormused

5.2.4.1 Kasuskoormused

Kasuskoormused leitakse vastavalt standardile EVS-EN 1991-1-1.

5.2.4.2 Lumekoormus

Lumekoormus leitakse vastavalt standardile EVS-EN 1991-1-3.

5.2.4.3 Tuulekoormus

Tuulekoormus leitakse vastavalt standardile EVS-EN 1991-1-4.

5.2.4.4 Omakaalukoormused

Omakaalukoormused leitakse vastavalt kavandatud konstruktsioonide raskusest ja lähtudes EVS-EN 1991-1-1.

5.2.4.5 Koormuste varutegurid

Koormuste varutegurid leitakse vastavalt EVS-EN 1990 standardis esitatud nõuetele. Vastavalt sellele üldiselt: Kasuskoormused 1,5

Omakaalukoormused 1,2

5.2.5 Kandekonstruktsioonide tolerantsi- ja kvaliteediklassid

- Betoonkonstruktsioonide tolerantside arvväärtused vastavalt standardile EVS- ENV 13670.

- Kivikonstruktsioonide tolerantsid vastavalt EVS-EN 1996 nõuetele. - Puitkonstruktsioonide tolerantsid EVS-EN 1995-1-1 ja TarindiRYL 2000 p.5

puidu- ja plaatimistöö nõuded. - Samuti tuleb lähtuda nii materjalide kui ka toodete valmistajate poolsetest

nõuetest ja lubatavatest tolerantsidest.

5.3 Hoone kandeskelett

Elamu kandeskeleti moodustavad puitkarkassist seinad ja puidust katuse sõrestikud.

Elamu Töö nr: 260130 Ärilaane, Melliste küla, eelprojekt Kastre vald, Tartu maakond

OÜ EHITOR Vastutav spetsialist: Pille Pärn 25.02.2026 Koostas: Peep Jentson

25 / 47

5.4 Maa-alused konstruktsioonid

5.4.1 Vundament

Vundamendid rajatakse armeeritud monoliitbetoonist plaatvundamendina. Monoliitse betoonplaadi valuks rajatakse EPS soojutusplaadi L-plokist sobiv raketise vorm. Välis- ja toetavate seinte alla rajatakse plaatvundamendi sisse paksendused. Sokkel kaetakse sokliplaadiga.

5.4.2 Põrand

Põranda kandva osa moodustab plaatvundament, mis rajatakse monoliitsest raudbetoonist, milles paiknevad vesipõrandakütte torud. Monoliitse põranda paksus 100 mm. Põranda all rajatakse tihendatud kapilaartõusu takistav kiht, mille peale paigaldatakse vahtpolüstüreenplaadid 300 mm ja kile.

5.4.3 Trepid ja pandused

Rajatava trepi kandvaks konstruktsiooniks monoliitne betoon. Ümber välisperimeetri 700 mm laiuselt rajatakse betoonist sillutisriba, kaldega i=0,05 hoonest eemale.

5.5 Maapealsed konstruktsioonid

5.5.1 Kandvad ja jäigastavad konstruktsioonid

Kandvateks ja jäigastatavateks konstruktsioonideks on hoone vundamendid, välis- ja siseseinad, vahelaed ja katusekonstruktsioonid (vt. joonis lõige A-A). Hoone kandeskeleti moodustavad kandvad puitkarkass seinad, millele toetuvad puidust ogaplaat-sõrestikud (s 900 mm) (vt. joonis lõige A-A). Hoone kandvad välisseinad on seotud jäigastavate siseseintega ning ogaplaatsõrestikega, mis koostöös tagavad hoone jäikuse.

5.5.2 Põhilised piirdekonstruktsioonid

Piirdekonstruktsioonideks on pinnasel soojustatud põrand, soojustatud välisseinad ja katus. Pööningu vahelae moodustavad puidust ogaplaat-sõrestike (s 900 mm) alumine vöö. Välisseina kandev konstruktsioon 195 mm paksune puitkarkass.

5.5.3 Mittekandvad seinakonstruktsioonid

Mittekandvad siseseinad rajatakse 70 mm puitkarkassil, kipsplaadi ning OSB plaadiga kaetud seintena. Karkassi vahe täidetakse villaplaatidega.

Elamu Töö nr: 260130 Ärilaane, Melliste küla, eelprojekt Kastre vald, Tartu maakond

OÜ EHITOR Vastutav spetsialist: Pille Pärn 25.02.2026 Koostas: Peep Jentson

26 / 47

5.5.4 Katusekonstruktsioonid

Katus on projekteeritud 30° kaldega viilkatus. Katuse kandekonstruktsiooniks puidust ogaplaat-sõrestikud, sammuga 900 mm.

5.5.5 Erinõuded

Tööd viiakse läbi Hea Ehitustava kohaselt (ET -1 0207 - 0068) ja vastavalt: - Eesti Vabariigis kehtivatele seadustele, määrustele, otsustustele; - Eesti Vabariigis kehtivatele normidele ja standarditele; - kohaliku võimu määrustele, juhenditele; - muudele projektis mainitud normidele; - materjalide ja seadmete paigalduseeskirjadele ja juhistele

Ehitustööde kvaliteet peab vastama MaaRyl 2000, TarindiRyl 2000, ViimistlusRyl 2000 nõuetele, kui projektdokumentatsioonis või Töövõtulepingus ei ole märgitud teisiti. Kõik materjalid, mida kasutatakse hoone ehitamiseks peavad vastama sertifikaatidele ja muudele nende omadusi kindlaksmääravatele dokumentidele. Pinnasetööde kvaliteedinõuete aluseks on MaaRYL 2010. Tagasitäited ja põranda alustäited tehakse keskliivast või kruusast. Põranda alustäite tihendamine toimub 150 mm paksuste kihtidena tihenduskoefitsendini 0,96. Alustäitele rajatud killustikaluste tolerantsid vertikaalsuunas on 20 mm. Konstruktsioonide rajamise kvaliteedinõuete aluseks on TarindiRYL 2010. Vundamentide aluse horisontaalne tolerants on 20 mm, ülapinna vertikaalne tolerants 10 mm. Betoonpõrandate pinna tasasus peab vastama BLY/by45 nõuetele. Nullviimistlusega põrandate puhul peab tasasus vastama klassile C ja kaetavatel põrandatel klassile A. Põrandate mahukahanemisvuugid lõigatakse sisse hiljemalt 12 tunni jooksul pärast betoneerimist maks. silmaga 4x4 meetrit, paiknemine vastavalt töövõtja ettepanekule. Vuugid täidetakse pealispinnas kulumiskindla vuugitäitega. Kandvate betoonkonstruktsioonide raketise eemaldamine võib toimuda, kui betoon on saavutanud 60% betooni projekteeritud tugevusest. Betoontarindite tolerantsid peavad vastama BY39 nõuetele.

Elamu Töö nr: 260130 Ärilaane, Melliste küla, eelprojekt Kastre vald, Tartu maakond

OÜ EHITOR Vastutav spetsialist: Pille Pärn 25.02.2026 Koostas: Peep Jentson

27 / 47

6. AKUSTIKA

6.1 Üldandmed

6.1.1 Alusdokumendid

6.1.1.1 Normdokumendid

- Nõuded müra, sealhulgas ultra- ja infraheli ohutusele elamutes ja ühiskasutusega hoonetes ning helirõhutaseme mõõtmise meetodid (Sotsiaalministri määrus 12.11.2005 nr 61)

- EVS 842:2003 Ehitise heliisolatsiooninõuded. Kaitse müra eest

6.2 Välispiirete ja ruumidevahelised heliisolatsiooninõuded

6.2.1 Välispiirete heliisolatsiooninõuded

Õhumüra isolatsiooni indeks R’tr,s,w =35(dB)

6.2.2 Ruumidevahelised heliisolatsiooninõuded

Õhumüra isolatsiooni indeks eluruumide vahel R’w =43 dB Õhumüra isolatsiooni indeks ruumide vahel, kui seinas on uks R’w ≥39 dB Õhumüra isolatsiooni indeks siseavatäidetel R’w ≥35 dB

6.3 Tehnoseadmete müratasemed ruumides ja territooriumil

Tehnosüsteemide müratase siseruumides LpA,max <35 dB(A). Tehnoseadmete tööst tekkiva struktuurimüra vähendamiseks paigaldada seadmed vibroalustele-vibratsioonimattidele. Ventilatsioonisüsteemides tekkiva müra vähendamiseks kasutatakse mürasummuteid ja isolatsiooni. Peamüra-summutid paigaldatakse vahetult peale/enne ventilatsiooniseadet, et võimalikult efektiivselt tagada selle toimimist ja tõkestada müra levikut ventilatsioonikanali seinte kaudu ümbritsevasse keskkonda. Keskkonnaministri 16.12.2016 määruse nr 71 lisa 1 kohaselt rakendatakse tehnoseadmete müra piirväärtusena tööstusmüra piirväärtust. Kinnistu kuulub II mürakategooriasse, kus kehtib päeval piirväärtus 50 dB ja öösel 40 dB. Soojuspumba välisosa peab jääma müratasemelt etteantud normide piiresse. Tehnoseadmete müra nõuetega tuleb arvestada KVVK- ja elektrisüsteemide projekteerijatel oma vastavates projektides.

Elamu Töö nr: 260130 Ärilaane, Melliste küla, eelprojekt Kastre vald, Tartu maakond

OÜ EHITOR Vastutav spetsialist: Pille Pärn 25.02.2026 Koostas: Peep Jentson

28 / 47

6.4 Välisseinte heliisolatsioon ja vastavus välismüranõuetele

6.4.1 Välismüratase ja nõuded heliisolatsioonile

Projekteeritava hoone asukohas on hinnanguline maanteeliiklusest tingitud väline keskmine helirõhutase (LpA,eq,T) maksimaalselt 45 dB, mis vastab mõõdukale välismüratasemele. Vastavalt Eesti standardile EVS 842 ning siseruumide müra piirväärtustele, tuleb sellistes tingimustes tagada eluruumide välispiiretele (sh seinad ja aknad) õhumüra isolatsiooni indeks R'tr,s,w ≥ 30 dB.

6.4.2 Mürakaitse rakendamise meetmed

- Kavandatud välisseina konstruktsioon tagab helipidavuse R’w = 47 dB, mis ületab kehtiva minimaalnõude (30 dB) 17 dB võrra. Konstruktsioon tagab väga hea mürasummutuse ka kõrgemates müratasemetes (kuni ca 66–70 dB), säilitades samas siseruumides soovitusliku maksimaalse mürataseme.

- Krundi maanteepoolsesse külge on kavandatud kõrghaljastuse riba, mis täidab täiendavat müratõkke ja visuaalse puhvri rolli. Kuigi kõrghaljastuse mõju mürasummutusele on piiratud (2–5 dB sõltuvalt tihedusest ja liigilisest koosseisust), aitab see murduda kõrgsageduslikel helidel ja loob visuaalselt meeldiva ning akustiliselt pehmendatud keskkonna.

6.4.3 Leevendusmeetmete elluviimine

Tee omanik on projekti koostajat teavitanud liiklusest põhjustatud häiringutest ning ei võta kohustusi rakendada meetmeid liiklusest põhjustatud häiringute leevendamiseks projektiga käsitletaval alal. Kõik käesolevas projektis kavandatud müraleevenduse ja keskkonnatingimuste täitmise meetmed ning kõrghaljastuse rajamine krundi maanteepoolsesse serva, viiakse ellu ja rahastatakse krundi hoonestaja poolt.

Elamu Töö nr: 260130 Ärilaane, Melliste küla, eelprojekt Kastre vald, Tartu maakond

OÜ EHITOR Vastutav spetsialist: Pille Pärn 25.02.2026 Koostas: Peep Jentson

29 / 47

7. TULEOHUTUS

7.1 Üldandmed

7.1.1 Projekteerimistöö piiritlus

Käesolev projekti osa annab tuleohutuslahendused hoone ehitusprojektile.

7.1.2 Alusdokumendid

7.1.2.1 Lähteandmed

Tuleohutuse osa koostamise aluseks on eelprojekti joonised.

7.1.2.2 Normdokumendid

- Tuleohutuse seadus - Ehitisele esitatavad tuleohutusnõuded (Siseministri 30.03.2017 määrus nr 17) - Veevõtukoha rajamise, katsetamise, kasutamise, korrashoiu, tähistamise ja

teabevahetuse nõuded, tingimused ning kord (Siseministri 18.02.2021 määrus nr 10)

- EVS 812-2:2014 - Ehitiste tuleohutus. Osa 2: Ventilatsioonisüsteemid - EVS 812-3:2018 - Ehitiste tuleohutus. Osa 3. Küttesüsteemid - EVS 812-6:2012 - Ehitiste tuleohutus. Osa 6. Tuletõrje veevarustus - EVS 812-7:2018 - Ehitiste tuleohutus. Osa 7. Ehitisele esitatavad

tuleohutusnõuded

7.2 Tuleohuklass, kasutusviis ja kasutusotstarve

Ehitise tuleohutusklass TP-3 Hoone kasutusviis I kasutusviis Kasutusotstarve Üksikelamu (kood 11101)

7.3 Tuleohutuse tagamise põhimõtted

7.3.1 Tuleohutuskujad

Olemasolevate hoonete vaheline kuja vastab normidele.

7.3.1.1 Kande- ja tuletõkkekonstruktsioonide tulepüsivusajad

Nõuded puuduvad.

7.3.2 Ladustamine

Prügi kogumine toimub prügikastidesse, mis asuvad hoonest ca 6 m kaugusel.

Elamu Töö nr: 260130 Ärilaane, Melliste küla, eelprojekt Kastre vald, Tartu maakond

OÜ EHITOR Vastutav spetsialist: Pille Pärn 25.02.2026 Koostas: Peep Jentson

30 / 47

7.4 Tuletõkkesektsioonid, tulepüsivus

Elamu moodustab ühe tuletõkkesektsiooni.

7.1 Tuletundlikkus

- seinad, lagi D-s2, d2 - põrandad nõudeid ei esitata - soojustussüsteem D, d0 - väliseina välispind, D, d2 - õhutuspilu välispind D, d2 - õhutuspilu sisepind nõudeid ei esitata - katusekate BROOF(t2) - kaabel Dca-s2,d2,a2

Tehnilised ruumid

- seinad ja lagi B-s1,d0 - põrandad DFL-s1

7.2 Evakuatsioonilahendus

7.2.1 Maksimaalne inimeste arv

Evakueeruvate inimeste arv on alla 10.

7.2.2 Evakuatsiooniteed

7.2.2.1 Evakuatsiooniväljapääsud

Väljumistee maksimaalpikkus ei ületa 30 m. Evakuatsiooniks kasutatakse välisuksi min ava laiusega 850 mm. Uksed peavad olema varustatud sulustega, mis on avatavad ilma võtmeta (väändenupuga). Hädaväljapääsuks on aknad või terrassiuksed.

7.2.3 Pääsud keldrisse, pööningule ja katusele

Elamul puudub kelder ja korsten. Pääs fermide vahele tagatakse otsakelpa paigaldatava luugi kaudu (min valgusava 600x800 mm). Räästast korstnani paigaldatakse katuseredel. Korstna kõrvale paigaldatakse töötasapind. Korstnale paigaldatakse ilmastikukaitse või korstnamüts

7.2.4 Suitsueemaldus

Suitsu eemaldamine hoonest toimub loomuliku tõmbega: akende ja uste kaudu, aga ka tuletõrje- ja päästemeeskonna kaasabil nende tehnilisi vahendeid kasutades.

Elamu Töö nr: 260130 Ärilaane, Melliste küla, eelprojekt Kastre vald, Tartu maakond

OÜ EHITOR Vastutav spetsialist: Pille Pärn 25.02.2026 Koostas: Peep Jentson

31 / 47

7.2.5 Muud tuleohutussüsteemid

Elamusse paigaldatakse vähemalt üks autonoomne tulekahjusignalisatsiooniandur ja vingugaasiandur.

7.3 Tehnosüsteemide tuleohutus

7.3.1 Ventilatsioonisüsteemide tuleohutus

Kuna hoone moodustab ühe tuletõkkesektsiooni ei ole vajadust ventilatsioonikanaleid varustada tuletõkkeklappidega. Eluhoone köögi väljatõmbekanal, mis ei ole rajatud šahti, peab olema tulepüsivusega vähemalt EI 15 ja tuletundlikkusega vähemalt A2-s1,d0. Õhupuhasti ja väljatõmbekanali ühendamiseks võib kasutada painduvaid kanaleid.

7.3.2 Kütteseadmete tuleohutus

Üksikelamusse projekteeritav küte (vesi-põrandaküte) baseerub õhk-vesi soojuspumbal (koguvõimsusega alla 25kW), mille tehnilised seadmed paigaldatakse üksikelamu tehnoruumi. Korstna läbiviik laest ja katusest isoleeritakse vastavalt korstna tootja juhenditele. Korstnale paigaldatakse ilmastikukaitse või korstnamüts. Korstna pea ja katuse pinna lühim kaugus on vähemalt 0,8 m. Kütteseadmete ees peab olema vähemalt 1 m ja tahmaluukide ees vähemalt 0,6 m vaba ruumi. Kolde suu ees peab olema mittepõlevast materjalist põrand või mittepõlev kate ukseava servast 100 mm kummalegi poole ja koldesuust 400 mm eemale. Kamin on klaasustega. Kamina ohutuskuja vastavalt tootja juhenditele.

7.4 Päästemeeskonna juurdepääs ehitisele

Päästemeeskonnale on tagatud ehitisele piisav juurdepääs tulekahju kustutamiseks ettenähtud päästevahenditega.

7.5 Väline tulekustutusvesi

Vastavalt määrusele nr 10 § 6 lõige 51 2) võib hoone veevõtukohana käsitada lähimat nõuetele vastavat veevõtukohta, sest naaberkinnistute hooned asuvad kaugemal kui 40 meetrit. Tulekustutusvesi saadakse Aabitsa tee 1 // 1a kinnistul paiknevast (vt joonis Asukoha skeem) veevõtukohast, mis asub hoonest ca 290 m kaugusel. Tuletõrjevee vajadus hoonele on 10 l/s kolme tunni jooksul.

Elamu Töö nr: 260130 Ärilaane, Melliste küla, eelprojekt Kastre vald, Tartu maakond

OÜ EHITOR Vastutav spetsialist: Pille Pärn 25.02.2026 Koostas: Peep Jentson

32 / 47

8. KÜTE, VENTILATSIOON, JAHUTUS

8.1 Üldandmed

8.1.1 Projekteerimistöö piiritlus

Kütte ja ventilatsiooni põhimõttelisest lahendusest annab ülevaate järgnev seletuskirja peatükk. Küte ja ventilatsioon lahendatakse eraldi projektiga.

8.1.2 Alusdokumendid

8.1.2.1 Lähteandmed

Ehitiste tehnosüsteemide kasutusead on järgmised: - ventilatsiooni- ja kütteseadmete kasutusiga on 20 aastat - kütte- ja ventilatsioonitorustike kasutusiga on 50 aastat

8.1.2.2 Normdokumendid

- EVS 844:2016 Hoonete kütte projekteerimine - EVS 812-2:2014/AC:2018 Ehitiste tuleohutus. Osa 2: Ventilatsioonisüsteemid - EVS 812-3:2018 - Ehitiste tuleohutus. Osa 3. Küttesüsteemid - CEN/TR 14788:2006 Hoonete ventilatsioon. Elamute ventilatsioonisüsteemide

projekteerimine ja dimensioneerimine - EVS-EN 15251:2007/AC:2012 Sisekeskkonna algandmed hoonete

energiatõhususe projekteerimiseks ja hindamiseks, lähtudes siseõhu kvaliteedist, soojuslikust mugavusest, valgustusest ja akustikast

- EVS-EN 14511 Õhu konditsioneerid, elektri-kompressoritega vedelikjahutusseadmed ja soojuspumbad ruumide kütteks ja jahutuseks

8.2 Välisõhu arvutuslikud parameetrid

8.2.1 Talvised arvutuslikud välisõhu parameetrid

Talvine arvutuslik välistemperatuur -24C.

8.3 Sisekliima parameetrid

8.3.1 Temperatuur

Eluruumid +21,0 oC WC +21,0 oC Pesuruum +24,0 oC Majandusruum +21,0 oC

8.3.2 Müra

Eluruumid 35 dB(A)

Elamu Töö nr: 260130 Ärilaane, Melliste küla, eelprojekt Kastre vald, Tartu maakond

OÜ EHITOR Vastutav spetsialist: Pille Pärn 25.02.2026 Koostas: Peep Jentson

33 / 47

WC 40 dB(A) Pesuruum 40 dB(A) Majandusruum 45 dB(A)

8.4 Soojusallikas

8.4.1 Soojuskoormused

Eluhoone küttevajadus 4,0 kW Sooja tarbevee valmistamine 2,0 kW Ventilatsiooniagregaadi elektriline eelküttekalorifeer 1,0 kW

8.4.2 Hoone ligikaudne energiavajadus

Netoenergiavajadus Ruumide küte 3521 kWh/a Ventilatsiooniõhu soojendamine 941 kWh/a Tarbevee soojendamine 2937 kWh/a Ruumide jahutus 1160 kWh/a

8.4.3 Soojusallika liik

Eluhoone kütteks kasutatakse inverter õhk-vesi soojuspumpa koos soojavee valmistamise boileriga. Süsteem paigaldatakse tehnoruumi esimesele korrusele. Hoone küttesüsteem on lahendatud vesipõrandakütte baasil.

8.5 Küte

8.5.1 Välispiirete soojusläbivused

Välisseinad: U= 0,12 W/m2K Põrand: U= 0,09 W/m2K Katuslagi: U= 0,08 W/m2K Aknad: U= 0,80 W/m2K Uksed: U= 1,00 W/m2K

8.5.2 Üldised nõuded küttesüsteemi kvaliteedile

8.5.2.1 Süsteemi kirjeldus

Eluhoone kütteks kasutatakse inverter õhk-vesi soojuspumpa. Soojapumbaga komplektis peab olema ka puhverpaak, paisupaak (koos muude ohutusseadmetega), soojavee valmistamise boiler koos astmelise elektriküttekehaga. Soojapumbaga peab olema komplektis ka kogu küttesüsteemi ja sooja tarbevee tsirkulatsiooni juhtimise automaatika. Süsteem paigaldatakse tehnilisse ruumi esimesele korrusele.

Hoone küte on kavandatud lahendada vesipõrandaküttega. Põrandakütte soojuskandja temperatuur 30/25°C. Sooja tarbevee temperatuur enne ja pärast kuumutamist 5/55°C. Küttesüsteemi reguleerimistäpsus on ±0.5 °C.

Elamu Töö nr: 260130 Ärilaane, Melliste küla, eelprojekt Kastre vald, Tartu maakond

OÜ EHITOR Vastutav spetsialist: Pille Pärn 25.02.2026 Koostas: Peep Jentson

34 / 47

Soojapumba (nii sise- kui välisosa) paigaldusel jälgida tootjapoolseid juhendeid ja ettekirjutusi. Enne ehitustööde tegemist kooskõlastada soojapumba lahendus ka hoone elektriosa projekteerija ja -ehitajaga.

8.5.2.2 Põhiseadmed ja materjalid

Põrandakütte torustik tehakse hapnikutõkkega PE-Xa plasttorudest. Magistraaltorustik isoleeritakse mineraalvillkoorikutega. Põrandasse tuleb paigaldada torustik sammuga 150…200 mm. Tsirkulatsiooniringide soojuskandja vooluhulkade väljareguleerimiseks paigaldatakse pealevoolu jaotuskollektorisse reguleerventiilid. Soojusväljastuse reguleerimiseks paigaldatakse tagasivoolukollektorisse elektriajamitega ventiilid, mida juhitakse ruumi paigaldatava termostaadi abil.

8.6 Ventilatsioon

8.6.1 Arvutuslikud õhuvooluhulgad ja ruumide õhuvahetus

Ruumide õhuvahetused leitakse vastavalt standardites toodud normarvudele või arvutuse teel lähtudes lähteülesandest. Igasse ventileeritavasse ruumi tagatakse värske õhu juurdevool sissepuhkesüsteemist või siirdõhuna. Ventilatsioonisüsteemide sissepuhe ja väljatõmme on projekteeritud õhujaoturitega ruumide lagede alt. Alarõhulistes ruumides tagatakse värskeõhu juurdepääs siirdeõhurestide kaudu.

8.6.2 Üldised nõuded ventilatsioonisüsteemide kvaliteedile

Ventilatsioonisüsteemide elueaks on arvestatud 20 aastat (klass E). Süsteemide elementide tööea määrab tootja. Ventilatsioonisüsteemides kasutatakse kõrge kasuteguriga soojustagastusseadmeid. Vastuvoolu plaatsoojustagasti ≥ 80%* * - välisõhk -24°C; RH = 90% / siseõhk 21°C; RH = 20% Soojustagastusega varustatud mehaaniliste sissepuke/väljatõmbe ventilatsiooni süsteemide SFP (ventilaatorite elektriline erivõimsus) peab olema ≤ 2,0 kW/m3. Mehaaniliste sissepuhke ventilatsioonisüsteemide SFP peab olema ≤ 1,2 kW/m3. Mehaaniliste väljatõmbe ventilatsioonisüsteemide SFP peab olema ≤ 0,8 kW/m3. Käsitletud hoone ventilatsioonisüsteemide sissepuhkeõhu puhtusklass tuleb tagada vähemalt F7 klassi filtritega. Ventilatsioonitorustike tihedusklass peab olema vähemalt B. Ventilatsiooniseadmete kesta tihedus peab vastama vähemalt klassile A, soojajuhtivus klassile T3 ja külmasildade näitaja klassile TB3.

8.6.3 Ventilatsiooni kirjeldus

Süsteem S1-V1 on ettenähtud eluhoone üldõhuvahetuslikuks sissepuhkeks- väljatõmbeks. Süsteem paigaldatakse tehnilisse ruumi esimesele korrusele. Sissepuhkeõhk puhastatakse tolmust (filter F7) ja vajadusel soojendatakse. Väljatõmbeõhk puhastatakse filtris G3. Suurem osa soojusest saadakse tagasi plaatsoojustagasti abil väljatõmbeõhust. Ventilatsiooniagregaat on varustatud

Elamu Töö nr: 260130 Ärilaane, Melliste küla, eelprojekt Kastre vald, Tartu maakond

OÜ EHITOR Vastutav spetsialist: Pille Pärn 25.02.2026 Koostas: Peep Jentson

35 / 47

elektrilise eelküttekalorifeeriga. Ventilatsiooniseadme paigaldatakse tehnilisse ruumi. Ventilatsiooniseade töötab pidevalt ning selle sisse- ja väljalülitamine toimub programmkellaga või käsitsi. Ventilatsiooniagregaadile tagada kondensaadi äravool. Süsteem V2 on ette nähtud väljatõmbeks köögipliidi kohalt. Arvutuslik tootlikus on 0,05 m³/s. Väljatõmmatavat õhku eraldi süsteemide kaudu ei kompenseerita kuna puhastatav õhk juhitakse ruumi tagasi. Pliidikubu varustada rasvafiltri, söefiltri ja valgustiga.

8.6.4 Põhiseadmed ja materjalid

8.6.4.1 Ventilatsiooniagregaadid

Ventilatsiooniagregaatidena tuleb kasutada kompleksseid seadmeid, mis on valmistatud vastavalt kehtivatele standarditele, olema testitud vastavalt EN 1886 ja EN 13053 ning nende kohta peab olema piisav tehniline dokumentatsioon. Ventilatsiooniseadmed peavad olema kokkupandud nii, et see vastab 98/37/EC nõuetele ning omab CE tähistust. Ventilatsiooniseadme kest peab olema nii tugev, et ei deformeeru ka ventilaatori töötades suletud välisklapi korral. Kesta tihedus peab olema mitte halvem kui klass A, soojajuhtivus mitte halvem kui klass T4 ja külmasildade näitaja mitte halvem kui TB3 (vastavalt EN 1886). Ventilatsiooniseadme ajamiga klapi soojajuhtivustegur ei tohi olla halvem kui 3 W/m2K ja tiheduse klass mitte halvem kui 3 (vastavalt EN 1751). Ventilatsiooni seadmed (tsentraalseadmed, ventilaatorid, kalorifeerid jt) tuleb valida vastavalt arvutuslikule õhuvooluhulkale, teisaldatavale õhukeskkonnale, akustilistele nõuetele hoones, kehtivatele tuleohutusnõuetele jm tingimustele.

8.6.4.2 Õhukanalid

Ventilatsioonitorustikud on ette nähtud spiraalvaltsitud ümara ristlõikega ja lehtterasest kandilise ristlõikega tsingitud terasplekist õhutorudest. Õhutorude tihedusklass C.

8.6.4.3 Lõppelemendid

Õhu jaotuseks ja väljatõmbeks kasutatakse vastavalt tehnilisele ja arhitektuursele sobivusele reste, plafoone ning erinevat tüüpi õhujaotajaid.

8.6.4.4 Isolatsioon

Ventilatsioonitorustiku isoleerimine peab tagama, et soojuskaod ei ole optimaalsetest suuremad. Vältima peab niiskuse kondenseerumist ventilatsiooni kanali pinnal ning tagada tuleb tuleohutus. Isoleerimine peab vastama Hoone tehnosüsteemide RYL 2002 “Ehitustööde üldised kvaliteedinõuded. Osa 1“ peatükk „G9 Isolatsioon“ nõuetele.

Elamu Töö nr: 260130 Ärilaane, Melliste küla, eelprojekt Kastre vald, Tartu maakond

OÜ EHITOR Vastutav spetsialist: Pille Pärn 25.02.2026 Koostas: Peep Jentson

36 / 47

8.6.4.5 Reguleerklapid

Õhuhulkade reguleerimiseks kasutatakse ainult testitud (reguleerimis- ja mürakarakteristikutega) IRIS-tüüpi reguleerklappe, mis on varustatud mõõtotsikutega ja mille paigaldus võimaldab sealt õhuhulga mõõtmise.

8.6.4.6 Õhuhaarded ja heitõhu väljavisked

Ventilatsioonisüsteemide õhuvõtt ja väljavise teostatakse hoone välispiirdest.

8.6.4.7 Mürasummutus

Ventilatsioonisüsteemides tekkiva müra vähendamiseks kasutatakse mürasummuteid ja isolatsiooni.

8.7 Jahutus

8.7.1 Jahutuskoormuse arvutamise alused

Vastavalt määrusele „Energiatõhususe miinimumnõuded“ elamute jahutuse seadetemperatuur on +25°C.

8.7.2 Üldosa

Elamu ruumidesse paigaldatakse õhk-vesi soojuspumbal baseeruv jahutussüsteem. Süsteem võimaldab suveperioodil tagada nõutud sisekliima parameetrid ning hoida ruumide õhutemperatuuri projekteeritud tasemel. Jahutussüsteem on kavandatud vesipõhisena, kus jahutusenergia toodetakse välisõhust soojust ammutava õhk-vesi soojuspumba abil ning edastatakse ruumidesse veeringluse kaudu. Süsteem töötab pöördrežiimil ning võimaldab vajadusel kasutada sama seadet ka kütteperioodil. Süsteemi juhtimine toimub automaatselt ruumitermostaatide ja soojuspumba juhtautomaatika kaudu. Lahendus tagab energiatõhusa ja kasutajasõbraliku ekspluatatsiooni.

8.7.3 Jahutussüsteemide kirjeldus

Jahutus toodetakse õhk-vesi soojuspumbaga, mis jahutusrežiimis valmistab madalatemperatuurilist jahutusvett. Jahutusvesi suunatakse ruumidesse paigaldatud fan-coil tüüpi konvektoritesse, mille kaudu toimub soojusülekanne ruumiõhust jahutusveele. Fan-coil konvektorid on varustatud:

 sisseehitatud ventilaatoriga  kondensaadialusega ja kondensaadi äravooluga  ruumitermostaadi või juhtautomaatikaga

Konvektorite paigutus ruumidesse on määratud selliselt, et oleks tagatud ühtlane õhujaotus ning vältida tuuletõmbust ja lokaalseid külmatsoone.

Elamu Töö nr: 260130 Ärilaane, Melliste küla, eelprojekt Kastre vald, Tartu maakond

OÜ EHITOR Vastutav spetsialist: Pille Pärn 25.02.2026 Koostas: Peep Jentson

37 / 47

Süsteem on varustatud ringluspumbaga, paisupaagiga, ohutusventiiliga ning vajalike sulg- ja reguleerimisventiilidega. Jahutussüsteemi töö on integreeritud hoone üldisesse tehnosüsteemide automaatikasse.

8.7.4 Kondensaaditorustik

Splitsüsteemide kondensaadi äravool peab olema isevoolne. Kondensveetorustik tehakse PP plasttorust De32 muhvühenduste abil. Kõik ühendused üldkanalisatsiooni tuleb teha läbi vesiluku. Fan-coil konvektorite jahutusrežiimis tekib soojusvaheti pinnal kondensaat, mis kogutakse seadme kondensaadialusesse ning juhitakse ära kondensaaditorustiku kaudu. Kondensaaditorustik projekteeritakse ja paigaldatakse järgmistel põhimõtetel:

 Iga fan-coil konvektor ühendatakse eraldi kondensaaditoruga või liidetakse korrusepõhisesse kogumistorustikku

 Torustik rajatakse isevoolsena, minimaalse kaldega 1–2% kanalisatsiooni liitumispunkti suunas

 Kondensaadi äravool juhitakse hoone sisekanalisatsiooni vastavalt kehtivatele normidele ja veevarustuse- ja kanalisatsiooni projektile

 Iga seadme kondensaadiühendusele paigaldatakse sifoon (vesilukk), mis takistab kanalisatsioonilõhnade levikut ruumi ja õhu liikumist läbi torustiku

Kondensaaditorustik teostatakse plasttorust (nt PP, PVC või PE), mis on niiskuskindel ja korrosioonivaba. Torustiku läbimõõt valitakse vastavalt seadme tootja nõuetele ja eeldatavale kondensaadi hulgale. Kondensaaditorustik, mis paikneb jahutatud või niiskustundlikes konstruktsioonides, isoleeritakse kondensaadi tekkimise vältimiseks. Vajadusel paigaldatakse torustik tilgavannide või lekketuvastusega kohtades, kus võimalik lekkimine võib põhjustada ehituslikku kahju.

8.7.5 Torustikud ja isolatsioon

Torustike mõõdud ja materjalid peavad vastama standardis EVS 844:2004 toodule. Jahutussüsteemi torustikud rajatakse mitmekihilisest plasttorust või terastorust vastavalt projekteerimisnõuetele ja tootja juhistele. Torustike dimensioneerimisel arvestatakse vooluhulkade, rõhukadude ja lubatud voolukiirustega. Kõik jahutusvee torustikud isoleeritakse difusioonitiheda soojusisolatsiooniga, et:

 vältida kondensaadi teket torustiku pinnale  vähendada soojusjuhtivusest tulenevaid kadusid  tagada süsteemi energiatõhus töö

Isolatsioonimaterjal peab olema suletud pooridega elastomeerne isolatsioon (nt sünteetiline kumm), mille aurutakistus on piisav kondensatsiooni vältimiseks. Isolatsiooni paksus määratakse vastavalt toru läbimõõdule ja jahutusvee temperatuurile, tagades, et toru välispinna temperatuur ei lange alla ümbritseva õhu kastepunkti. Kondensaadi äravoolutorustik rajatakse kaldega ning juhitakse kanalisatsiooni vastavalt kehtivatele normidele. Vajadusel kasutatakse sifooni lõhnatõkke tagamiseks.

Elamu Töö nr: 260130 Ärilaane, Melliste küla, eelprojekt Kastre vald, Tartu maakond

OÜ EHITOR Vastutav spetsialist: Pille Pärn 25.02.2026 Koostas: Peep Jentson

38 / 47

9. HOONE VEEVARUSTUS JA KANALISATSIOON

9.1 Üldandmed

9.1.1 Projekteerimistöö piiritlus

Hoone veevarustuse ja kanalisatsiooni põhimõttelisest lahendusest annab ülevaate järgnev seletuskirja peatükk. Asendiplaani joonisel on näidatud vee- ja kanalisatsioonitrasside võimalikud ühenduste kohad. Veevarustus ja kanalisatsioon lahendatakse eraldi projektiga. Kinnistusisene vee- ja kanalisatsioonitaristu (edaspidi: taristu) alates liitumispunktist kuulub kinnistuomanikule. Kinnistusiseste taristu rajamise korraldab kinnistu omanik vastavalt kohaliku omavalitsuse ja vee-ettevõtja poolt kehtestatud tingimustele. Ühiskanalisatsiooni liitumisleping on sõlmitud. Taristuks loetakse vajalikke vee- ja kanalisatsioonitorustikke, sulgarmatuure, survetõstepumplaid, liitmike, kanalisatsioonipumplaid, rõhualaldusklappe, trappe ja muu sellise kogumit, mis on vajalikud kinnistul paikneva hoone teenindamiseks.

9.1.2 Alusdokumendid

9.1.2.1 Lähteandmed

Ehitise tehnosüsteemide kasutusead on järgmised: - veevarustuse seadmete kasutusiga on 20 aastat - vee- ja kanalisatsioonitorustike kasutusiga on 50 aastat

9.1.2.2 Normdokumendid

- EVS 835 Hoone veevärk - EVS 921 Veevarustuse välisvõrk - EVS 846 Hoone kanalisatsioon - EVS 848 Väliskanalisatsioonivõrk

9.2 Veevarustus

9.2.1 Veevarustuse üldpõhimõtted

Hoone projektiga lahendatavad süsteemid: - majandus-joogivee süsteem (tarbijateks on 1 korruse san. sõlmed ja kööginurk)

9.2.2 Veevarustuse arvutuslikud vooluhulgad

Eeldatav veetarbimine: - maksimaalne päeva vooluhulk 0,50 m3/d - maksimaalne hetke vooluhulk 0,6 l/s

Elamu Töö nr: 260130 Ärilaane, Melliste küla, eelprojekt Kastre vald, Tartu maakond

OÜ EHITOR Vastutav spetsialist: Pille Pärn 25.02.2026 Koostas: Peep Jentson

39 / 47

9.2.3 Veeallikas

Joogi ja tarbevesi saadakse kinnistul paiknevast salvkaevust. Kaevu ja elumaja vahele rajatakse veetorustik De32 PE PN10. Veesisend majja on vundamendi alt läbi põranda. Hoone alla jääv veetorustik tuleb paigaldada hülssi. Hoone tehnilisse ruumi rajatakse veemõõdusõlm koos vajalike seadmetega.

9.2.4 Veemõõdusõlm

Vee arvestamiseks on projekteeritud veemõõdusõlm tehnoruumi. Veemõõdusõlme paigaldada kaugloetav ultraheli veearvesti. Lubatud on paigaldada ainult neid veearvesteid, millel on Eesti standardiorganisatsiooni tüübikinnitus. Enne veemõõtjat paigaldada mehaaniline filter-mudapüüdja. Veemõõdusõlmele jätta veetöötlemisseadme ühendamise võimalus.

9.2.5 Sanitaartehnilised seadmed

Hoone sanitaartehnilised seadmed peavad olema komplektis armatuuriga, vesilukuga ning kinnitusvahenditega. Tooted peavad olema termopüsivad ja glasuur peab olema püsiv keemilistele ainetele. Seadmed tuleb ühendada hoone tarbeveesüsteemiga järgides tootja tehnilisi nõudeid. WC-potid vastavalt arhitektuursele projektile kas põrandale kinnitusega ja tagant äravooluga või seinapealse paigaldusega ja seinasisese loputuspaagiga. WC-poti veeühendus peab olema varustatud sulgliitmikuga. Dušisegistid paigaldada dušinurga tsentrisse, paigalduskõrgus põrandast h=1100mm.

9.2.6 Torustikud ja seadmed

Veetorustikud paigaldada vastavalt toru tootja nõuetele ning järgida „Hoone tehnosüsteemide RYL 2002“. Veesüsteemis kasutatavad materjalid, st torud, sulgemisarmatuurid, ühendusosad, tihendid jne. peavad omama Tervisekaitse Inspektsiooni ja Standardiameti vastavat sertifikaati või kasutusluba. Veevarustussüsteemi nähtavale mittejäävate ja nähtavale jäävate torudena kasutada valdavalt veevarustuse PEX torusid. Ühendustorustikud sanseadmetega monteeritakse süvistatult seina- ja põrandakonstruktsioonide sisse. Konstruktsioonide sees paigaldatakse plasttorud hülsiga. Tehnilises ruumis võib kasutada Unipipe torusid pinnapealselt. Kasutatakse kollektorjaotuse süsteemi. Torud kinnitatakse vastavalt tootjapoolsetele nõuetele ja ettekirjutustele.

9.2.7 Soojaveevarustus

Sooja tarbevee valmistamine toimub tehnilises ruumis õhk-vesi soojuspumba abil. Sooja tarbevee temperatuur hoitakse +55°C. Kõik armatuurid soojaveevarustusele valitakse surveklassiga minimaalselt PN10.

Elamu Töö nr: 260130 Ärilaane, Melliste küla, eelprojekt Kastre vald, Tartu maakond

OÜ EHITOR Vastutav spetsialist: Pille Pärn 25.02.2026 Koostas: Peep Jentson

40 / 47

9.3 Kanalisatsioon

9.3.1 Kanalisatsiooni üldpõhimõtted

Projekteeritud süsteemide loetelu: - reoveekanalisatsioon ja ventilatsiooniagregaatide kondensaadi äravool.

9.3.2 Kanalisatsiooni arvutuslik vooluhulk

Eeldatav olmereovee kogus: - maksimaalne päeva vooluhulk 0,50 m3/d - maksimaalne hetke vooluhulk 1,2 l/s

9.3.3 Kanalisatsiooni eelvool

Kanalisatsiooni liitumispunktiks kinnistul paiknev kaev, mis on märgitud liitumislepingu Lisas 1 olevale kinnistu plaanile. Kõik isevoolse kanalisatsioonitorustiku pöörangud tuleb teostada kaevus. Kaevust-kaevu peab torustik olema sirge. Ühendustorustik liitumispunktist kuni kinnitu sees asuva esimese kaevuni rajada PVC SN8 De160 mm torudest. Kinnistutorustiku läbimõõt ja kalle peab tagama torustiku isepuhastuvuse. Isevoolse kanalisatsiooni torustik projekteerida muhvidega plastiktorudest (PVC). Reoveekanalisatsiooni sulgarmatuurina kasutada reoveekanalisatsioonile sobivat sulgarmatuuri. Kanalisatsiooni paisutuskõrguseks on liitumispunkti kaevu kaane kõrgusest 10cm võrra kõrgem tase. Allpool ühiskanalisatsiooni paisutustaset paikenevatel reovee, sademevee ja drenaaživee äravooludel peavad olema kaitseseadmed/-meetmed uputuste vältimiseks. Kinnistu kanalisatsiooni ühendustorustik peab olema ventileeritud hoone kanalisatsiooni kaudu läbi vähemalt ühe hoone katuselt välisõhku avaneva ventilatsioonitoru kaudu. Ainult õhutusklappide (antivaakumklappide) kasutamine hoones ei ole lubatud. Kinnistu kanalisatsioon näha ette lahkvoolne. Sademe-, pinnase- ja pinnavee juhtimine ühiskanalisatsiooni ei ole lubatud.

9.3.4 Sanitaartehnilised seadmed

Hoone sanitaartehnilised seadmed peavad olema komplektis armatuuriga, vesilukuga ning kinnitusvahenditega. Tooted peavad olema termopüsivad ja glasuur peab olema püsiv keemilistele ainetele. Valamute soovituslikud mõõtmed valib sisekujundaja või Tellija. Valamu paigalduskõrgus põrandast h=850mm (ülemise servani). Köögivalamud roostevabast terasest, komplektis kinnitustega. WC-potid on kas põrandale kinnitusega, tagant äravooluga või seinapealse paigaldusega ja seinasisese loputuspaagiga (vastavalt sisekujundus projektile).

9.3.5 Torustikud ja materjalid

Väljaviik hoonetest teha PVC toruga DN160. Kanalisatsioonitrass ehitada liivapadjale. Kontrollkaevu sisseviigu ja väljaviigu vaheline nurk (vajalik kontrollkaevu tellimisel) kindlaks teha ehituse käigus. Ühendustorustikul kasutada PE

Elamu Töö nr: 260130 Ärilaane, Melliste küla, eelprojekt Kastre vald, Tartu maakond

OÜ EHITOR Vastutav spetsialist: Pille Pärn 25.02.2026 Koostas: Peep Jentson

41 / 47

kontrollkaevusid, minimaalne läbimõõt De400/315 mm suurema läbimõõduga kaev rajatakse projekti alusel. Isevoolse ühendustorustiku korral tuleb igasse torustiku pöörde- ja hargnemiskohta paigaldada kaev. Sisemised kanalisatsioonitorud ehitatakse PVC plastkanalisatsioonitorudest Ø110- 32mm. Ühendustel kasutada laugjaid poognaid ja kolmikuid. Torustikud paiknevad valdavalt varjatuna põrandates ja seintes. Kanalisatsiooni väljundile paigaldada puhastusots ja püstikule paigaldada puhastusluuk. Torustik ehitada põranda alla PVC torudest Ø 50 – 100, WC- sse paigaldada tuulutus. Valamu kan. torud varjata valamujalaga. Pesu- ja nõudepesumasinale ning köögi valamule jätta seina pinnale korgiga kan. ots. Püstikute tuulutustorud ühendada pööningul üheks tuulutustoruks ja viia läbi katuse võimalikult katuseharja lähedal. Kanalisatsioonitorustiku kalded teha väljaviigu suunas: toru Ø32-50 mm i=0,03 %; toru Ø75-110 mm i=0,02 %.

9.4 Sademeveekanalisatsioon

Sademevesi suunatakse hoone seintest, teedelt ja platsidelt murupinnale, sadeveed hajutatakse omal kinnistul.

Elamu Töö nr: 260130 Ärilaane, Melliste küla, eelprojekt Kastre vald, Tartu maakond

OÜ EHITOR Vastutav spetsialist: Pille Pärn 25.02.2026 Koostas: Peep Jentson

42 / 47

10. HOONE TUGEVVOOLUPAIGALDIS

10.1 Üldandmed

10.1.1 Projekteerimistöö piiritlus

Tugevvoolu põhimõttelisest lahendusest annab ülevaate järgnev seletuskirja peatükk. Asendiplaani joonisel on näidatud madalpingekaabel ja ühenduste kohad. Elektrivarustuseks koostatakse elektriprojekt.

10.1.2 Alusdokumendid

10.1.2.1 Lähteandmed

LISA 1 TEHNILISED TINGIMUSED ELEKTRILEVI OÜ Ehitise tehnosüsteemide kasutusead on järgmised: - elektripaigaldise kasutusiga on 25 aastat

10.1.2.2 Normdokumendid

- EVS-IEC 60364 Ehitiste elektripaigaldised - EVS-EN 61140 Kaitse elektrilöögi eest - EVS-EN 12464 Valgus ja valgustus. Töökohavalgustus

10.2 Põhiandmed

10.2.1 Liitumispunkti andmed

Olemasolev liitumiskilp asub kinnistu nurgas. Liitumiskilbist viiakse maakaabel hooneni. Pingesüsteem TN-S 50Hz,400/230V.

10.2.2 Madalpinge (< 1000 V) peajaotussüsteemid

Hooned saavad toite liitumiskapist toitekaabliga pinnases ja hoone põranda alt kaitsetorus. Elektri jaotusvõrk teostada vastavalt TN-S (5-juhtmelisele) süsteemile. Hoone sisemine elektrivarustus on projekteeritud jäigalt maandatud neutraaliga pingesüsteemile 3x400/230V, 50Hz. Elektrikilp paigaldatakse tehnoruumi. Peajaotuskeskus varustatakse hingedega ja ühe võtmega avatava süvislukuga uksega. Kilbist väljuvate grupiliinide kaitseks kasutatakse automaat-kaitselüliteid. Pistikupesade grupiliinid on lisaks kaitstud lekkevoolulülitiga. Kaitseaparatuur peab taluma kilpides lühisvoolu. Kilbi skeem paigaldatakse kilbiukse siseküljele, väljuvad rühmaliinid nummerdatakse. Peakeskuses tuleb arvestada võimsuse lisandumise reserviga 20%.

Elamu Töö nr: 260130 Ärilaane, Melliste küla, eelprojekt Kastre vald, Tartu maakond

OÜ EHITOR Vastutav spetsialist: Pille Pärn 25.02.2026 Koostas: Peep Jentson

43 / 47

10.3 Maandused ja potentsiaaliühtlustused

Potentsiaaliühtlustus teostatakse vastavalt normidele. Peakeskusesse paigaldatakse peapotentsiaaliühtlustuse latt, milline ühendatakse maanduspaigaldisega peamaandusjuhi abil. Kõikidesse rühmakeskustesse näha ette kaitsejuhilatt ning teostada potentsiaaliühtlustuse maandusühendused keskuse piirkonnas asuvatele torudele, kaabliredelitele, metallkonstruktsioonidele jne. Peapotentsiaaliühtlustuse latile ühendada ka nõrkvoolusüsteemide kapid. Seadmete ja valgustite maandamiseks kasutatakse kaabli eraldi soont, milline ühendatakse keskuste maandusega. Maanduspaigaldis teostada ringmaandurina ümber hoone.

10.4 Jõuseadmete elektrivarustus

10.4.1 KVVK-seadmete elektrivarustus

Kõik VKKV süsteemi mootorid varustatakse eraldi turvalülitiga, kui need ei asetse keskuse vahetus läheduses. Peale sagedusmuundureid kasutatakse häirete vähendamiseks ekraniseeritud kaableid. KVVK seadmed saavad toite üldjuhul eraldiseisvatest jaotuskeskustest tehnilistes ruumides. Seadmed ühendatakse hooneautomaatikasüsteemiga.

10.4.2 Köögiseadmete elektrivarustus

Kööginurkade köögiseadmed toimetatakse vastavalt köögi mööbli projektile. Paigalduse üksikasjad (ühendus läbi pistikupesa, - läbi klemmkarbi, otse seadmega ning nende vajalik asukoht) täpsustada valmistaja paigaldusjoonistest.

10.4.3 Muude seadmete elektrivarustus

Hoones kasutatavad tehnoloogilised seadmed ühendatakse vooluvõrguga vastavalt valmistaja nõuetele.

10.5 Elektritoite ühendussüsteemid

10.5.1 Pistikupesad

Ühe- ja kahekohalised maanduskontaktiga pistikupesade klass on üldjuhul 16A, 250 VAC. Niisketes ja tuleohtlikes ruumides näha ette pritsmekindlad (IP34) pistikupesad. Ühefaasilised pesad peavad olema varustatud ava sulguriga (lastekaitsega). Pistikupesade paigalduskõrgus:

- üldiselt seinapistikud põrandast h=200 mm - niiskete ruumide pistikupesad h=1500 mm - tööpinnast kõrgemal olevad pistikupesad 300 mm tööpinnast kõrgemal või

h=1200 mm põrandast Pistikupesade ahelate puhul kasutada mitte väiksema kui 2,5 mm² ristlõikepindalaga vaskjuhte.

Elamu Töö nr: 260130 Ärilaane, Melliste küla, eelprojekt Kastre vald, Tartu maakond

OÜ EHITOR Vastutav spetsialist: Pille Pärn 25.02.2026 Koostas: Peep Jentson

44 / 47

Valgustusahelate puhul kasutada mitte väiksema kui 1,5 mm² ristlõikepindalaga vask juhte. Valgustusrühma kaitseaparatuur, kaabli ristlõige ja valgustite arv valida vastavalt liiteseadmete valmistaja soovitustele. Ruumide valgustuse väljalülitamiseks kasutada põhiliselt lihtlüliteid kaitseklassiga IP20. Niisketes ja tuleohtlikes ruumides kasutada IP44 kaitseastmega lüliteid. Lülitite ja nuppude paigalduskõrgus:

- üldjuhul h=1000 mm - niisketes ruumides h=1500 mm

10.6 Valgustussüsteemid

10.6.1 Üldvalgustus

Ruumi kasutusotstarbele valida vastavad valgustusseadmed. Valgustite valik teostada koostöös sisearhitektiga. Valgustid peavad olema hangitud koos sisseehitatud võimsusteguri korrigeerimiseks mõeldud kondensaatoritega. Valgustite kaitseaste eri ruumide lõikes vastavalt ruumi keskkonnale. Kaitsmata valgustid paigaldada minimaalselt kõrgusele 2,5 m, puuteulatusest välja. Valgustuse juhtimine peab olema võimalikult lihtne ja funktsionaalne. Välisvalgustuse juhtimine toimub hämara anduri ja programmkella abil.

Elamu Töö nr: 260130 Ärilaane, Melliste küla, eelprojekt Kastre vald, Tartu maakond

OÜ EHITOR Vastutav spetsialist: Pille Pärn 25.02.2026 Koostas: Peep Jentson

45 / 47

11. HOONE NÕRKVOOLUPAIGALDIS

11.1 Üldandmed

11.1.1 Projekteerimistöö piiritlus

Nõrkvoolu põhimõttelisest lahendusest annab ülevaate järgnev seletuskirja peatükk. Nõrkvoolusüsteemid ja sidevõrgud lahendatakse eraldi projektiga.

11.1.2 Alusdokumendid

11.1.2.1 Normdokumendid

- Elektroonilise side seadus - EVS-EN 50131 Häiresüsteemid – Sissetungimishäire süsteemid standardisari. - EVS-EN 50132 CCTV surveillance systems for use in security application. - EVS-EN 50133 Läbipääsukontrollsüsteemid. - Eesti Turvaettevõtete Liidu poolt välja töötatud eeskiri "Sissetungimishäire

süsteemide projekteerimine, paigaldamine ja hooldus " - Üldkaabelduse standardid EVS-EN50173 ja EVS-EN50174

11.2 Üldandmed

11.2.1 Sidevarustuse seos andmeside, telefoniside ja TV-süsteemidega

Hoonesisese andmesidevõrgu ja TV tarbeks paigaldada koos elektrijuhtmestiku montaažiga vajalikud kaablid, pistikupesad paigaldada võimalusel blokki tugevvoolu pistikupesadega. Kaabeldus rajada seina ja lae siseselt. Pinnapealsed tarvikud paigaldada analoogselt elektrisüsteemiga. Arvestada valvesüsteemi väljaehitamise võimalusega. Ehitada ühtne võrk telefoni- ja arvutiside jaoks, eristamine toimub ühenduskaablite kommuteerimisega andmesidekapis, mis paigaldada esikusse. Hoonesisese andmesidevõrgu kaabeldussüsteemi projekteerimise ja ehitamise aluseks võtta standard EN50173-1.

11.3 Andmesidesüsteemid

11.3.1.1 Üldkaabelduse põhimõtted

Hooneosa sidevõrk lahendada EVS-EN 50173-1 2007 klass E (kategooria 6 standardi EIA/TIA-568 järgi) vastav kaabeldussüsteem.

11.3.1.2 Magistraalkaabelduse põhimõtted

Magistraalkaabeldus andmesidejaotlate vahel rajada Cat 6a kaablitega.

11.3.1.3 Paigalduse põhimõtted

Hoone peajaotla paigaldatakse koridori. Sidejaotlad peavad vastama standardile EIA-310. Jaotlatesse tuleb ette näha piisav koogus ristühenduse kaableid.

Elamu Töö nr: 260130 Ärilaane, Melliste küla, eelprojekt Kastre vald, Tartu maakond

OÜ EHITOR Vastutav spetsialist: Pille Pärn 25.02.2026 Koostas: Peep Jentson

46 / 47

Sidejaotlates peavad olema krosseerimiseks ja seadmete paigaldamiseks mõeldud metallist seadmekapp.

11.4 Valvesignalisatsioon

Valvesignalisatsiooni väljaehitamisel lähtuda standardi EVS-EN 50131 ning EVS-EN 50133 nõuetest. Samuti jälgida valvesignalisatsiooni projekteerimisel/ehitamisel vastavust teiste asjasse puutuvate standarditega ja Eesti Turvaettevõtete Liidu eeskirjaga.

11.5 ΤV-võrk

Ehitada autonoomne TV süsteem, mis võimaldab vastu võtta ja hoones edastada Eesti tele ja raadiokanalite poolt edastatavaid programme. Antennid paigaldada hoone katusele. Antennile sobiva asukoha leidmiseks teostada enne antenni paigaldamist signaalitugevuse mõõtmised. Televisioonivõrgu võimendi paigaldada andmesidekappi. Antennivõrk ehitada vastavalt standardile EVS-EN 50083 “Televisiooni-, heli- ja interaktiivsete multimeedia signaalide kaablijaotussüsteemid”.

Elamu Töö nr: 260130 Ärilaane, Melliste küla, eelprojekt Kastre vald, Tartu maakond

OÜ EHITOR Vastutav spetsialist: Pille Pärn 25.02.2026 Koostas: Peep Jentson

47 / 47

12. ENERGIATÕHUSUS

12.1 Üldandmed

12.1.1 Alusdokumendid

12.1.1.1 Lähteandmed

Ärilaane kinnistu elamu eelprojekt.

12.1.1.2 Normdokumendid

- Hoone energiatõhususe miinimumnõuded (Ettevõtlus- ja infotehnoloogiaministri 11.12.2018 määrus nr 63)

- Nõuded energiamärgise andmisele ja energiamärgisele (Majandus- ja taristuministri 30.04.2015 määrus nr 36)

- Hoone energiatõhususe arvutamise metoodika (Majandus- ja taristuministri 05.06.2015 määrus nr 58)

12.1.2 Energiaarvutuse tulemused

Projektile on koostatud energiatõhususe miinimumnõuetele vastav energiamärgis arvutuslikul meetodil. Väikeelamu köetava pinnaga kuni 120 m² energiatõhususarv: 143 kWh/m²·a, klass B. Hoone vastab Eesti Vabariigi energiatõhususe miinimumnõuetele. Energiamärgis on elektrooniliselt esitatud EHRi.

GSPublisherVersion 0.0.100.100

TÖÖ NR.

STAADIUM

MÕÕTKAVA

JOONISE NR.

KUUPÄEV

PROJEKT

VASTUTAV SPETSIALIST

TELLIJA

TÖÖ NIMETUS

JOONISE NIMETUS

Aleksandr Višnjakov 260130

EP

1:500

26.02.2026

AS-4-02

ELAMU

Asendiplaan

Ärilaane, Melliste küla, Kastre vald, Tartu maakond P. PÄRN

P. JENTSON

(allkirjastatud digitaalselt)

(allkirjastatud digitaalselt)

EHITOR OÜ 527 7447 [email protected] EP10984581-0001

1

1

3, 50

36,07

32,71

3 5.

28 3

5. 30

3 5.

24

3 5.

49 3 5.

56 3 5.

49

3 5.

72

3 5.

75 3

5. 71

3 5.

89 3 5.

98 3 5.

93

3 6.

08 3

6. 11

3 6.

06

3 6.

21 3 6.

26 3 6.

22

3 6.

44 3

6. 48

3 6.

46

3 6.

70 3 6.

74 3 6.

69

3 6.

89

3 6.

96 3

6. 96

3 7.

06 3 7.

07 3 7.

03

3 7.

02

3 7.

08 3

7. 12

3 6.

94

3 6.

84

3 6.

59

3 6.

40

3 6.

14

3 5.

97

3 5.

82

3 5.

65

3 5.

39

3 5.

24

3 5.

20

3 5.

54 3

5. 35

3 5.

60

3 5.

72

3 5.

88 3

5. 76

3 5.

82

3 6.

05

3 6.

24 3

6. 06

3 6.

30

3 6.

47

3 6.

74 3

6. 66

3 6.

97

3 7.

02

3 7.

11

3 7.

11

36.27

36.27

35.93

36.41

3 6.

13

3 6.

30 3

6. 68

36.61

36.55

36.18

3 6.

52

36.51 36.62

36.62

36.39

36.34

36.21

36 .44

3 5.

75

3 5.

16

35.76

3 5.

07

34 .93

34.94

3 4.

83

3 4.

68

3 4.

37

33.98 34.51

34.77

3 5.

10

33.69

34.01

34.47 34.52

34.39 34.69 34.54

34.37

34.76

34.73

34.97

34.92 34.96

35.12 35.18

35.04

35.16

34.94

34.88

34.91 35.02

35.71 35.80 33.38

3 3.

35

33.66 33.61

33.74

33.78 33.80

33.84

33.78

33.71

33.75 33.75

33.84

33.73

33.75

33.87

33.88

34.08

33.74

34.14

34.02

34.32

34.32

35.26

35.93

36.12

36.65

36.15

35.53

35.22

34.92

34.90

34.32

34.34 34.75

35.02

35.66

35.93 36.19

36.54

36.32

36.2

36.13 36.12 35.71

36.24

36.17

35.88

36.26 35.88

36.21

35.71

35.73

36.39

36.53 36.20

35.99

35.39

36.27 36.29

36 .97

37.1 36.97

36.73

37.27

36.82

37.24

36.59

36.34

34.49

34.76

35.33

35.79

35.98

35.27

35.29

34.83

3 3.

46

3 2.

73

3 3.

16

3 3.

50

3 3.

12

3 2.

62

33.46

32.42 33.25

33.11

33.30

32.52

32.78 32.54

33.14 32.40

32.32

32.83

32.95

34.05

35.23

37.17

36.77

36.6

36.08

35.94

35.84

36.03

35.3 35.45

35.09

3 5.

18

3 5.

05

35.02

34.84

3 4.

99

3 5.

10

34.96

3 7.

00

Ärilaane 50101:004:0309

Kopliniidu 50101:004:0225

Aabitsa tee 1 // 1a 50101:004:0077

50101:004:0033

Saeveski 50101:004:0298

29101:001:0480

50101:003:0294

Indomänni

Käbisoo

22273 Melliste-Võõpste tee

K

pinnas

34.63

34.64 34.45

33.90

34.80

34.21

34.40

kaevu kaas 36.31

34.28

34.54

34.77

34.59

34.28

34.19

33.90

35.31

35.62

33.82

33.76

33.91

33.65

34.09

33.47

33.29

33.92

34.46

34.97

33.91

33.07

32.91

32.87

33.02

33.29

33.41

33.16

33.05

33.23

33.28

36.55 36.61

36.88

36.83

36.52

36.11

35.87

35.51 35.26

35.06

35.15

35.05

34.86

35.08

kraav

X=6469900

Y=674550 Y=674550

X=6469800

A

A

A

Kr

Kr

Kr

Kr

Kr

Kr

TINGMÄRGID

MÄRKUSED - Ehitusprojekti alusplaanina on kasutatud geodeetilist alusplaani, koostatud MÄGER POEGADEGA OÜ poolt 02.12.2025 töö nr MP1527/26G - Koorinaadid L-EST 97 süsteemis - Kõrgused EH2000 süsteemis - Hoone mahamärkimisel üle kontrollida hoone ±0,00

K

Projekteeritud objekti kinnistu piir Kinnistute piirid Projekteeritud elamu Avalikult kasutatava tee kaitsevöönd Isiklik kasutusõigus Maaparandussüsteemi maa-ala Ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni kaitsevöönd 2m Olemasolev sõidutee Projekteeritud ristumiskoht (Freespurukate+2x pindamine) Projekteeritud kõvakattega teed Projekteeritud parkimiskoht Projekteeritud kõrghaljastus Projekteeritud murukate Likvideeritav puu Projekteeritud horisontaal Projekteeritud maapinna kõrgusmärk Olemasolev maapinna kõrgusmärk Pääs krundile Hoone peasissepääsu asukoht Olmejäätmete konteiner Komposter Koordinaadi number Olemasolev kaev Olemasolev el. liitumiskilp Olemasolev madalpingekaabel Projekteeritud madalpingekaabel Projekteeritud veetrass Projekteeritud kanalisatsioonitrass

59.50

Nä ht

av us

ko lm

nu rk

3 x8

0 m

Nä ht

av us

ko lm

nu rk

3 x8

0 m

OLMEKANALISATSIOONI LIITUMISPUNKT KINNISTUL

De400/315

6469869.79 674510.46 6469870.86 674502.08 6469874.83 674502.59 6469874.90 674502.10 6469887.77 674503.74 6469886.58 674513.14 6469873.70 674511.50 6469873.77 674510.96

35 .8

0 35

.6 0

35 .4

0 35

.2 0

35 .0

0

34 .6

0 34

.8 0

36.00

35.80

35.60

35.80

36.00

36 .40

36.20

3

A

2

B 12

4

5 6

7 83

P

KOORDINAADID X Y 1. 2. 3. 4. 5. 6. 7. 8.

W

S

N

E

82,40 82,19

TEHNILISED NÄITAJAD Krundi pind 16728,0 m² Katastriüksuse nimi Ärilaane Ehitisealune pind 156,9 m² Maapealsete korruste arv 1 Kõrgus 6,2 m Pikkus 17,0 m Laius 9,5 m Suletud netopind 106,3 m² Hoone köetav pind 97,9 m2

Toatemperatuuriga pind 97,9 m2

Eluruumide pind 94,2 m2

Tehnopind 3,7 m2

Üldkasutatav pind 8,4 m2

Maht 628 m3

Tubade arv 4 tk Tuleohutusklass TP-3

P P

õhk-vesi soojuspumba välisosa

±0,00=36,15 veemõõdusõlm

35,90 36,17

35,90 35,30

35,90 36,25

35,90 36,42

Valge 4 / 11413 Tallinn / 620 1200 / [email protected] / www.transpordiamet.ee

Registrikood 70001490

Kastre Vallavalitsus

[email protected]

Vallamaja

62113, Tartu maakond, Kastre vald,

Kurepalu küla

Teie 11.03.2026

Meie 22.03.2026 nr 7.1-2/26/4130-2

Ärilaane kinnistu ehitusloa eelnõu

kooskõlastamine märkustega

Olete esitanud meile kooskõlastamiseks Tartu maakonna Kastre valla Melliste küla Ärilaane

kinnistu ehitusloa eelnõu (menetlus nr 536813, EHR kood nr 121452057).

Kinnistu (katastritunnus 50101:004:0309) asub riigitee nr 22273 Melliste-Võõpste tee (edaspidi

riigitee) km 0,21-0,35 kaitsevööndis.

Ehitusluba antakse üksikelamu ehitamiseks. Ehitusloa aluseks on OÜ Ehitor, töö nr 260130

„Elamu ehitusprojekt. Eelprojekt.“, versioon 25.02.2026.

Oleme esitanud ettepanekud projekteerimistingimuste eelnõule ja nõuded riigiteega ühendamiseks

09.05.2024 kirjaga nr 7.1-2/24/7495-2.

Lähtudes ehitusseadustiku (EhS) § 70 lg 3 ja § 99 lg 3, kooskõlastame ehitusloa eelnõu ja anname

nõusoleku teekaitsevööndis kehtivatest piirangutest kõrvale kaldumiseks vastavalt ehitusloa

aluseks olevale projektile tingimusel, et eelnõud täiendatakse kõrvaltingimusega: riigitee

ristumiskoht peab olema välja ehitatud ja meile üle antud enne Ärilaane kinnistule kavandatava

üksikelamu ehitamise alustamise teatise esitamist.

Ehitamisel tuleb arvestada järgnevate asjaoludega.

1. Materjalide veod korraldada rajatava juurdepääsutee kaudu.

2. Vältida pinnase (muda, kruus jms) kandumist riigiteele. Vajadusel näha ette vastavad

leevendavad meetmed, näiteks sõidukite puhastamine enne riigiteele sõitmist.

3. Me ei võta kohustusi projektiga seotud rajatiste väljaehitamiseks.

Kooskõlastus kehtib kaks aastat kirja välja andmise kuupäevast. Kui ehitusluba ei ole selleks ajaks

välja antud, siis palume meid kaasata uuesti ehitusloa või projekteerimistingimuste menetlusse.

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt)

Tuuli Tsahkna

peaspetsialist

planeerimise osakonna kooskõlastuste üksus

2 (2)

Lisad:

1. 260130_EP_AA-3-01_seletus

2. 260130_EP_AS-4-02_asendiplaan

Tuuli Tsahkna

58073001, [email protected]