Oriku II liivakarjääri keskkonnaloa taotlusele koostatud keskkonnamõju eelhinnangu ja keskkonnamõju hindamise algatamata jätmise otsuse eelnõule seisukoha küsimine ning otsuse tegemise tähtaja pikendamine

Otepää Vallavalitsus [email protected]

20.03.2026 nr DM-134539-16

Oriku II liivakarjääri keskkonnaloa taotlusele koostatud keskkonnamõju eelhinnangu ja keskkonnamõju hindamise algatamata jätmise otsuse eelnõule seisukoha küsimine ning otsuse tegemise tähtaja pikendamine

Eraisik Rene Alter 21.11.2025 esitas Oriku II liivakarjääri maavara kaevandamise keskkonnaloa (edaspidi kaevandamisluba) taotluse (registreeritud keskkonnaotsuste infosüsteemis KOTKAS 21.11.2025 dokumendina nr DM-134539-1). Parandatud taotlus esitati 05.12.2025 (DM- 134539-4). Taotletav mäeeraldis asub Valga maakonnas Otepää vallas katastriüksusel Mikusmäe (tunnus 63601:003:1091) eramaal. Oriku II mäeeraldise pindala on 3,41 ha ja selle teenindusmaa pindala on 3,41 ha. Taotletav mäeeraldis hõlmab täielikult Oriku liivamaardla (maavarade registri registrikaart nr 535) täiteliiva aktiivse tarbevaru 5. plokki. Keskkonnaamet edastab Teile tutvumiseks ja seisukoha saamiseks Oriku II liivakarjääri keskkonnaloa muutmistaotluse kohta koostatud eelhinnangu ja keskkonnamõju hindamise (edaspidi KMH) algatamata jätmise otsuse eelnõu. Palume esitada seisukoht esimesel võimalusel, kuid mitte hiljem kui 30 päeva jooksul, s.o hiljemalt 20.04.2026. Kui seisukohta ei ole ette antud tähtajaks antud ega tähtaega pikendatud, otsustatakse KMH algatamine või algatamata jätmine Teie seisukohata. Arvestades eelnevat ei ole võimalik tähtaegselt KMH algatamise või algatamata jätmise otsust teha, mistõttu pikendatakse otsuse tegemise tähtaega kuni 20.05.2026. Lisateave:

Keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seadus § 11 lg 2, 11 lg 2 1, 11 lg 22

Lugupidamisega

Roheline 64 / 80010 Pärnu / Tel 662 5999 / Faks 680 7427 / e-post: [email protected] / www.keskkonnaamet.ee / Registrikood 70008658

(allkirjastatud digitaalselt) Siret Punnisk juhataja maapõuebüroo

Lisa: OrikuII_KMH_algatamata_jätmine_eelnõu20.03.2026.pdf

Teadmiseks: HEILY AAVIK, KAI VAIN, KARIN ANTROPOV, LEA LEPPIK, LignaMets OÜ, MATTIAS AGABUS, osaühing ÖKOTEH, Ranek Rohtla, Rene Alter, SÖREN RUUTSOO, Tanel Keres, Transpordiamet, Urmas Siigur

Aare Mark 5064227 (maapõu) [email protected]

Janne Breidaks 5855 3986 (loodushoid) [email protected]

2(2)

EELNÕU

20.03.2026

Oriku II liivakarjääri maavara

kaevandamise keskkonnaloa taotlusele

keskkonnamõju hindamise algatamata

jätmine

1. OTSUS

Lähtudes eraisik Rene Alter esitatud Oriku II liivakarjääri keskkonnaloa taotlusest, võttes

aluseks keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse § 3 lõige 1 punkti 1,

§ 6 lõige 2 punkti 2 ja lõike 4, § 9 lõike 1, § 11 lõiked 2, 8 ja 81 , maapõueseaduse § 48 ning

Vabariigi Valitsuse 29.08.2005 määruse nr 224 „Tegevusvaldkondade, mille korral tuleb anda

keskkonnamõju hindamise vajalikkuse eelhinnang, täpsustatud loetelu“ § 1 lõike 1 ja § 3 punkti

4 otsustab Keskkonnaamet:

1.1. Jätta algatamata Oriku II liivakarjääri mäeeraldise keskkonnaloa taotlusele

keskkonnamõju hindamine;

1.2. Keskkonnauuringud ei ole vajalikud.

1.3. Oriku II liivakarjääri keskkonnakaitseloa muutmise taotluse menetlemisel arvestada

järgmise keskkonnameetmega:

1.3.1. Kaevandamisel kütuse ja õli pinnasesse ja vette sattumise vältimiseks peab

seadmete ja masinate tankimine ja remont toimuma selleks ettenähtud

teenindusplatsil.

1.3.2. Vähemalt kolme kaebuse esitamise korral tuleb kaebuse esitanud talu õuemaa

piiril läbi viia tolmuosakeste kontsentratsiooni mõõtmine ning vastavalt mõõtmise

tulemustele kasutusele võtta täiendavad leevendavad meetmed (nt. kloriidide

kasutamine, teede viimine mustkatte alla, kõrgemate katendivallide rajamine,

väljaveotee müratõkkega piiramine jms), mis kooskõlastatakse Keskkonnaameti

ning selle talu esindajaga, kelle talu õuemaal lubatud õhusaaste piire ületati.

Konkreetsed täiendavad meetmed selguvad mõõtmistulemuste analüüsil.

1.3.3. Purusti ja sorteerimissõlm tuleb paigutada mäeeraldisel kohta, kus see häirib

ümbruskonna elanikke kõige vähem. Purustussõlme parima asukoha peab välja

selgitama loa omanik.

1.3.4. Kruusafraktsiooni töötlemisel (väljasõelumisel ja purustamisel) tuleb kasutada

kaasaegset mobiilset kompleksi ja toodangu transportimiseks kaasaegseid,

madala müratasemega, veokeid.

1.3.5. Vähemalt kolme kaebuse esitamise korral tuleb kaebuse esitanud talu õuemaa

piiril läbi viia müra mõõtmine ning vastavalt mõõtmise tulemustele kasutusele

võtta täiendavad leevendavad meetmed (nt kõrgemate katendivallide rajamine,

purustus-sorteerimissõlme asukoha muutmine, väljaveo tee müratõkkega

piiramine jms), mis kooskõlastatakse Keskkonnaameti ning selle talu esindajaga,

kelle talu õuemaal müra piire ületati. Konkreetsed täiendavad meetmed selguvad

mõõtmistulemuste analüüsil;

1.3.6. Karjääris tohib töötada tööpäevadel kella 8.00-17.00-ni. Puhkepäevadel,

riigipühadel ja pärast tööpäeva lõppu on kaevandamine keelatud;

1.3.7. Mäeeraldise teenindusmaale tuleb majapidamiste suunal müratõkkeks ladustada

katendivallid, mis peavad olema silutud ning korrapäraselt hooldatud;

1.3.8. Kaevandamise ja väljavedude ajal tuleb kuivaperioodil kasta karjäärisiseseid

teid, karjääri väljaveoteed ja valmistoodangu puistanguid;

1.3.9. Teostada veeseiret Piiri (katastritunnus 63601:003:0182), Veske (katastritunnus

63601:003:0950), Kellamäe (katastritunnus 63601:003:2041), Kaarli

(katastritunnus 63601:003:2031) ja Tsiberi (katastritunnus 63601:003:1970)

katastriüksustel asuvatest kaevudest. Veeseiret teostatakse kokkuleppel kaevude

omanikega kaks korda aastas, minimaalse ja maksimaalse veetaseme ajal. Kui vee

kadumine kaevus on tekkinud kaevandamistegevuse tõttu, on kaevandamisloa

omanikul kohustus tagada majapidamisele kvaliteetne vesi kas uue salv- või

puurkaevu rajamisega.

Keskkonnaamet teavitab KeHJS § 12 lõike 1¹ punkti 2 kohaselt käesolevast KMH algatamata

jätmisest 14 päeva jooksul ametlikus väljaandes Ametlikud Teadaanded ning puudutatud

isikuid ja teisi menetlusosalisi eraldi kirjaga.

2. ASJAOLUD JA ÕIGUSLIKUD ALUSED

Eraisik Rene Alter 21.11.2025 esitas Oriku II liivakarjääri maavara kaevandamise

keskkonnaloa (edaspidi kaevandamisluba) taotluse (registreeritud keskkonnaotsuste

infosüsteemis KOTKAS 21.11.2025 dokumendina nr DM-134539-1). Parandatud taotlus esitati

05.12.2025 (DM-134539-4).

Taotletav mäeeraldis asub Valga maakonnas Otepää vallas katastriüksusel Mikusmäe (tunnus

63601:003:1091) eramaal. Oriku II mäeeraldise pindala on 3,41 ha ja selle teenindusmaa

pindala on 3,41 ha. Taotletav mäeeraldis hõlmab täielikult Oriku liivamaardla (maavarade

registri registrikaart nr 535) täiteliiva aktiivse tarbevaru 5. plokki. Seisuga 01.01.2025 on Oriku

II liivakarjääri piires oleva 5 ploki varu (täiteliiv) 416 tuh m3 kaevandatav varu 314 m³.

Maavara kaevandamise keskmiseks aastamääraks taotletakse 21 tuh m³. Katendi kogus 19 tuh

m³, sh muld 19 tuh m³. Maavara kasutusaladeks on ehitus ja teedeehitus. Korrastamise suunaks

on veekogu ja rohumaa. Kaevandamisluba taotletakse 15 aastaks.

Keskkonnaamet kontrollis taotleja esitatud taotlusmaterjalide vastavust maapõueseadusele

(MaaPS), keskkonnaministri 23.10.2019 määrusele nr 56 „Keskkonnaloa taotlusele esitatavad

täpsustavad nõuded ja loa andmise kord ning keskkonnaloa taotluse ja loa andmekoosseis“ ning

kas koos taotlusega oli esitatud keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi

seaduse (KeHJS) § 6¹ lõike 1 kohane teave. Esitatud taotlus vastas nõuetele, sisaldades muu

hulgas KeHJS § 6¹ lõikes 1 nimetatud teavet.

2.2. Keskkonnaloa taotlus on 19.12.2025 avalikustatud ametlikus väljaandes Ametlikud

Teadaanded. Keskkonnaamet võttis 19.12.2025 kirjaga nr DM-134539-6 Oriku II liivakarjääri

kaevandamisloa taotluse menetlusse ja teavitas taotluse menetlusse võtmisest

keskkonnaseadustiku üldosa seaduse (KeÜS) § 46 lõike 1 punktides 1 ja 2 nimetatud isikuid.

Avalikustamise käigus 29. jaanuaril 2026. a toimus Otepää Vallavalitsuses avalik koosolek,

millel osalesid Keskkonnaameti, Gravel Deposits OÜ, Otepää Vallavalitsuse ja kogukonna

elanikud.

2.3. Kooskõlas MaaPS § 49 lõikega 6 edastas Keskkonnaamet Oriku II liivakarjääri

keskkonnaloa muutmise taotluse 19.12.2025 kirjaga nr DM-134539-7 Otepää Vallavalitsusele.

Otepää Vallavolikogu 19.02.2026 otsusega nr 1-3/6 nõustus Rene Alterile maavara

kaevandamise keskkonnaloa andmisega maavara kaevandamiseks Kaurutootsi külas Mikusmäe

katastriüksusel (katastritunnus 63601:003:1091) asuval Oriku II liivakarjääri mäeeraldisel

järgmistel tingimustel:

1. karjääris tohib töötada tööpäevadel kella 8.00-17.00-ni. Puhkepäevadel, riigipühadel ja pärast

tööpäeva lõppu on kaevandamine keelatud;

2. mäeeraldise teenindusmaale tuleb majapidamiste suunal müratõkkeks ladustada

katendivallid, mis peavad olema silutud ning korrapäraselt hooldatud;

3. kaevandamise ja väljavedude ajal tuleb kuivaperioodil kasta karjäärisiseseid teid, karjääri

väljaveoteed ja valmistoodangu puistanguid;

4. teostada veeseiret Piiri (katastritunnus 63601:003:0182), Veske (katastritunnus

63601:003:0950), Kellamäe (katastritunnus 63601:003:2041), Kaarli (katastritunnus

63601:003:2031) ja Tsiberi (katastritunnus 63601:003:1970) katastriüksustel asuvatest

kaevudest. Veeseiret teostatakse kokkuleppel kaevude omanikega kaks korda aastas,

minimaalse ja maksimaalse veetaseme ajal. Kui vee kadumine kaevus on tekkinud

kaevandamistegevuse tõttu, on kaevandamisloa omanikul kohustus tagada majapidamisele

kvaliteetne vesi kas uue salv- või puurkaevu rajamisega.

Keskkonnaamet 23.02.2026 kirjaga DM-134539-14 küsis taotleja arvamust Otepää

Vallavolikogu esitatud tingimustele.

Rene Alter 23.02.2026 e-kirjaga teatas, et on dokumentidega tutvunud ja nõus menetluse

jätkamisega.

2.4. KeHJS § 3 lõige 1 punkti 1 kohaselt hinnatakse keskkonnamõju, kui taotletakse

tegevusluba või selle muutmist ning tegevusloa taotlemise või muutmise põhjuseks olev

kavandatav tegevus toob eeldatavalt kaasa olulise keskkonnamõju.

KeHJS § 11 lõike 2 kohaselt vaatab otsustaja tegevusloa taotluse läbi ning teeb otsuse

keskkonnamõju hindamise (edaspidi KMH) algatamise või algatamata jätmise kohta KeHJS §

6 lõikes 2 nimetatud valdkondade tegevuse ja KeHJS § 6 lõikes 21 viidatud tegevuse korral

õigusaktis sätestatud tegevusloa taotluse menetlemise aja jooksul, kuid hiljemalt 90. päeval

pärast KeHJS § 61 lõikes 1 loetletud teabe saamist. KeHJS § 9 lõike 1 kohaselt on otsustaja

tegevusloa andja, maapõueseaduse § 48 kohaselt annab kaevandamiseks keskkonnaloa

Keskkonnaamet. Seega on Keskkonnaamet otsustajaks KeHJS tähenduses.

KeHJS § 6 lõige 2 punkti 2, § 61 lõike 3, § 11 lõigete 2 ja 4 ning KeHJS § 6 lõike 4 alusel

kehtestatud Vabariigi Valitsuse 29.08.2005 määruse nr 224 „Tegevusvaldkondade, mille korral

tuleb anda keskkonnamõju hindamise vajalikkuse eelhinnang, täpsustatud loetelu“ § 1 lõike 1

ja § 3 punkti 4 kohaselt peab otsustaja andma eelhinnangu selle kohta, kas

pealmaakaevandamine kuni 25 hektari suurusel alal on eeldatavalt olulise keskkonnamõjuga

tegevus või mitte ning otsustama KMH algatamise või algatamata jätmise üle.

KeHJS § 11 lõike 23 järgi KMH vajalikkus otsustatakse, lähtudes eelhinnangust (vt ptk 3) ja

asjaomase asutuse seisukohast (seisukohad ning selgitused nendega arvestamise või

arvestamata jätmise kohta, vt ptk 4). KeHJS § 11 lõike 4 kohaselt, kui kavandatava tegevuse

KMH algatamise või algatamata jätmise otsus tehakse KeHJS § 6 lõike 2 või 21 alusel, lisatakse

otsusele eelhinnang.

3. EELHINNANG

Keskkonnaamet annab KMH eelhinnangu arendaja esitatud ja muu asjakohase teabe alusel ning

lähtudes kavandatavast tegevusest, selle asukohast ning eeldatavast keskkonnamõjust (KeHJSi

§ 61 lõige 3). Eelhinnangu sisu täpsustatud nõuded on kehtestatud keskkonnaministri

16.08.2017 määrusega nr 31 „Eelhinnangu sisu täpsustatud nõuded“ (KeHJSi § 61 lõige 5).

Keskkonnaamet on eelhinnangu andmisel kasutanud järgmisi materjale:

1. Oriku II liivakarjääri mäeeraldise kaevandamisloa taotluse seletuskiri, sh KeHJS § 61 lg 1

kohane teave;

2. Maa-ja Ruumiameti geoportaali kaardirakendusi;

3. Valga maakonnaplaneering 2030+ (15.12.2017 Valga maavanema korraldusega nr 1-1/17-

417);

4. Otepää valla üldplaneering (kehtestatud Otepää Vallavolikogu 01.10.2013 määrusega nr 1-

6-14);

5. Üleriigiline planeering „Eesti 2030+”.

3.1. Kavandatav tegevus

3.1.1. Tegevuse iseloom ja maht

Rene Alter taotleb Oriku II liivakarjääri kaevandamisluba maavara kaevandamiseks.

Taotletav mäeeraldis asub Valga maakonnas Otepää vallas katastriüksusel Mikusmäe (tunnus

63601:003:1091) eramaal. Kinnistu omanik on Rene Alter, kelle firma Rener OÜ hakkab Oriku

II liivakarjääris kaevandama. Oriku II mäeeraldise pindala on 3,41 ha ja selle teenindusmaa

pindala on 3,41 ha. Taotletav mäeeraldis hõlmab täielikult Oriku liivamaardla (maavarade

registri registrikaart nr 535) täiteliiva aktiivse tarbevaru 5. plokki. Seisuga 01.01.2025 on Oriku

II liivakarjääri piires oleva 5 ploki varu (täiteliiv) 416 tuh m3 kaevandatav varu 314 m³.

Maavara kaevandamise keskmiseks aastamääraks taotletakse 21 tuh m³. Katendi kogus 19 tuh

m³, sh muld 19 tuh m³. Maavara kasutusaladeks on ehitus ja teedeehitus. Korrastamise suunaks

on veekogu ja rohumaa. Kaevandamisluba taotletakse 15 aastaks.

Maastikuliselt paikneb Oriku II liivakarjäär lainja reljeefiga alal, mille absoluutsed kõrgused

jäävad 137–148 m vahemikku. Maapinna kõrgus suureneb loode suunas. Nii mäeeraldise kui

ka ümbritseva ala reljeef on väikekünklik. Karjääri aluspõhja moodustab Kesk-Devoni

ladestiku Burtnieki kihistu (D2br) liivakivi aleuroliidi ja savi vahekihtidega.

Oriku II liivakarjääri mäeeraldis jääb valdavalt looduslikule rohumaale. Oriku II liivakarjääri

mäeeraldis on ümbritsetud põhja poolt Kuldpõllu (katastritunnus 63601:003:0472) maaüksuse

loodusliku rohumaaga. Ida ja lääne poolt Mikusmäe (katastritunnus 63601:003:1091) maaüksus

jätkub. Ida poole jääb Mikusmäe maaüksuse raiutud mets ning lääne poole Mikusmäe hooned

ja looduslik rohumaa. Lõuna poole jääb Oriku maaüksuse (katastritunnus 63601:003:0780)

endine raiutud metsamaa ja looduslik rohumaa.

Oriku II liivakarjääri mäeeraldis piirneb lõunast Oriku liivakarjääri mäeeraldisega. Oriku

liivakarjääris kaevandab Gravel Deposits OÜ kaevandamisloa L.MK/326241 alusel.

Kaevandajaks on Rener OÜ. Kehtiva mäeeraldise pindala on 4,34 ha ja teenindusmaa pindala

5,12 ha. Oriku liivakarjäär hõlmab kohaliku tähtsusega Oriku liivamaardla ehitusliiva aktiivse

tarbevaru 3. plokki pindalaga 4,34 ha. Plokk 3 asub põhjaveetasemest kõrgemal. Kaevandaja

poolt deklareeritud mahtude alusel (mäeeraldise detailandmetel seisuga 31.12.2024) oli

mäeeraldise ehitusliiva aktiivse tarbevaru 3. ploki jääkvaru 223,1780 tuh m3, millest

kaevandatav 173,1780 tuh m3. Oriku liivakarjääri lamamisse jääb ehitusliiva aktiivse tarbevaru

4. plokk, mis jääb aktiivse tarbevaru plokiga 3 samadesse piiridesse. Aktiivse tarbevaru 4. ploki

maht on 258 tuh m3 (mäeeraldise detailandmetel seisuga 31.12.2024) ja asub põhjaveetasemest

allpool. Antud hetkel soovitakse muuta ka Oriku liivakarjääri mäeeraldist, kuna 2025. a aruande

põhjal (EGF 47188) muudeti ehitusliiva aktiivse tarbevaru plokke 3 ja 4. Mäeeraldis hõlmab

laienduse järgi ehitusliiva aktiivse tarbevaru plokki 3 aT (pindala 5,10 ha), mille varu on seisuga

01.01.2025 (2025 a aruande kohaselt, EGF 47188) 275,178 tuh m3 ja ehitusliiva aktiivse

tarbevaru plokki 4 aT (pindala 5,10 ha), mille varu on seisuga 01.01.2025 (2025 a aruande

kohaselt, EGF 47188) 304 tuh m3. Seisuga 30.09.2025 on mäeeraldise detailandmetel Oriku

liivakarjääri mäeeraldisel ehitusliiva aktiivse tarbevaru 3. plokis jääkvaru 258,403 tuh m3.

Oriku II liivakarjääri mäeeraldise lähim elamu asub Mikusmäe maaüksusel ca 0,10 km (100 m)

lääne pool (taotluse graafiline lisa 1). Mikusmäe tiik jääb mäeeraldisest ca 50 m kaugusele lääne

poole. Mikusmäe talu salvkaev jääb mäeeraldisest ca 110 m kaugusele lääne poole. Teised

elamud Veske (katastritunnus 63601:003:0950) ja Piiri (katastritunnus 63601:003:0182)

maaüksustel koos salvkaevudega jäävad mäeeraldise piirist ligikaudu 460 ja 260 m kaugusele.

Ilmjärve–Kontsu kruuskattega riigimaantee jääb mäeeraldisest ligikaudu 0,5–0,7 km lääne–

loode poole, Otepää linn ligikaudu 12 km kaugusele loodesse.

Lähim elektrimaakaabelliin 24 kV (keskpingeliin) AXLJ-LT.3x50+16 (tunnus 240764711)

paikneb mäeeraldise teenindusmaast põhja pool, kuid Oriku II liivakarjääri mäeeraldis liini

kaitsevööndisse ei ulatu.

Oriku II liivakarjääri mäeeraldisel ega selle vahetus läheduses ei asu kaitsealuseid üksikobjekte,

kaitsealasid, kommunikatsioone ega ehitisi. Oriku II liivakarjääri mäeeraldisest loode poole,

ligikaudu 4,5 kilomeetri kaugusele jääb Otepää looduspark (Natura 2000 loodusala). Oriku II

liivakarjääri mäeeraldisest põhja poole, ligikaudu 1,4 kilomeetri kaugusele jääb Vidrike järve

hoiuala.

Oriku II liivakarjääri mäeeraldisest ligikaudu 1,4 km kaugusele põhja poole jääb Vidrike järv

(VEE2120300) ja 1,1 km kaugusele lääne poole Partsilombi (Kauru Partsilomp) paisjärv

(VEE2127030). Oriku liivakarjääri mäeeraldisest ligikaudu 1,4 km kaugusel asuvas Vidrike

järves jääb veetase 119 m absoluutsele kõrgusele. Partsilombi paisjärve veetase jääb 140,5 m

absoluutsele kõrgusele. Mäeeraldise teenindusmaa loodenurgast ligikaudu 0,7 km kaugusel on

Pühajõgi (VEE1003300) voolusuunaga edelast kirdesse (Kauru järvest (VEE2120700; veetase

133,50 m absoluutsel kõrgusel) Vidrike järve). Pühajõe veetase jääb absoluutsele kõrgusele

133...134 m.

Oriku II liivakarjääri mäeeraldis külgneb lõunasuunas Oriku liivakarjääri mäeeraldisega.

Maavarauuringud OÜ poolt valmis 2025 aastal aruanne „Oriku II uuringuruumi liiva varu

geoloogiline uuring ning aktiivse tarbevaru plokkide 3 ja 4 täpsustamine (varu seisuga

01.01.2025)“ (EGF 47188). Eesti Geoloogiateenistuse direktori korraldusega 04.06.2025 nr 13-

5/25-69 on Valga maakonna Oriku liivamaardla registrikannet muudetud

Kattekihi moodustab kasvukiht (muld). Mulla paksus on 0,0...1,2 m. Kolmes uuringupunktis

(Ka-Pa 01, Ka-Pa 06 ja Ka-Pa 09) ulatub kattekihi (mulla) paksus 0,9...1,2 meetrini. Ülejäänutes

on 0,0...0,5. 5 Kasuliku kihi lamami moodustab moreen, mis on läbitud ainult ühes

uuringupunktis (Ka-Pa 02). Ülejäänutes lamamini ei jõutud.

Kasuliku kihi moodustab liustikujõeline eriteraline liiv kruusa ja veeristega, mis kohati on

savikas ja vahel sõre. Täiteliiva plokk 5 sisaldab liiva (osakesed 0,063…2 mm) keskmiselt

78,7%. Savi- ja tolmu (osakeste 31,5 mm) sisaldus on keskmiselt 2,8%. Täiteliiva 5. ploki

kasuliku kihi keskmine paksus on 12,20 m, millest 6,90 m asub allpool põhjaveetaset.

Ehitusliiva saab peale kruusa väljasõelumist kasutada ehitussegudes. Keskmise- ja jämeteralist

liiva saab kasutada betooni täiteliivana. Kruusateede aluste jaoks segude koostamiseks sobib

liiv peensusmooduliga > 2,2. Looduslikult sobib ehitusliiv teede ehitusel aluskihi ja teepeenarde

rajamiseks. Peeneteraline liiv on kasutatav teede ehitusel ja ehitusel täiteks ning peale kruusa

väljasõelumist valikuliselt ehitussegudes. Väga peeneteralist liiva saab kasutada valdavalt

täitematerjalina, valikuliselt ehitussegudes.

Mäetehnilised tingimused Oriku II liivakarjääris kaevandamise jätkamiseks ei ole keerulised.

Kaevandamist alustatakse Oriku liivakarjäärist olemasoleva nõlva ära võtmisega ja liigutatakse

Oriku II liivakarjääris põhja poole. Kattekiht tuleb vallitada Oriku II liivakarjääri põhjapiirile

müra tõkkeks. Osa varust asub põhjaveetasemest madalamal. Karjäärile on juba hea juurdepääs,

kuna väljaveoks kasutatakse Oriku liivakarjääri väljaveoteid. Väljaveoteena kasutatakse

edaspidi Oriku karjääri lääneosas asuvat karjääri teed, mis viib algul maaüksusele Välja tee ja

sealt edasi riigi kõrvalmaanteele Ilmjärve–Kontsu (taotluse graafiline lisa 1). Maaüksuse Välja

tee omanik on Gravel Deposits OÜ.

Mäeeraldise lamam paikneb põhjaveetasemest madalamale jääva täiteliiva plokk 5 aT lamamis

abs kõrgusel 128,17–134,09 m. Mäetöid tehakse vastavalt kaevandamisprojektile, kus on

määratud täpsem kaevandamise tehnoloogia ja vastavalt mäetööde territoriaalsele arengukavale

mäetööde ajaline ja ruumiline areng.

Karjääris kaevandamisel tuleb esmalt eemaldada koorida kattekiht, mis koosneb mullast. Muld

tuleb vallitada eraldi karjääri äärealale kuni 3 m kõrgustesse aunadesse ja säilitamaks mulla

bioloogilist aktiivsust ei tohi aunasid tihendada. Katendi koorimine ja vallitamine toimub kuival

aastaajal pinnase loodusliku niiskuse juures. Katendiauna geotehnilise stabiilsuse tagamiseks

silutakse auna pealispind ja küljed. Katendile tuleb leida rakendus. Mäeeraldise katendist saab

kujundada tõhusa müratõkke karjääri põhjaossa. Ladustatud katend on võrdsustatav saastumata

pinnasega, sest kaevealal ei ole olnud tööstust ega tuvastatud jääkreostust. Kasvukihi (mulla)

vallitamisel on jälgitud, et ei toimuks segunemist teiste materjalidega. Katendit saab kasutada

karjääri hilisemal bioloogilisel korrastamisel või võõrandada. Kaevandamisjärgselt

korrastatakse karjääri ala veekoguks ja rohumaaks. Kaevandamise lõpptulemusena kujuneva

karjääri nõlvad tasandatakse pinnase püsinurgast tuleneva nõlvusega, liivpinnase puhul

põhjaveetasemest kõrgemal kaldega 1:2 ja põhjaveetasemest madalamal kaldega 1:3 (taotluse

graafiline lisa 2).

Maavara kaevandatakse pöördkoppekskavaatoriga ja kopplaaduriga mitme kaeveastmega –

esmalt veepealne varu ja siis veealune varu. Veetasemest kõrgemal asuva maavara

kaevandamise tehnoloogiline skeem oleks järgmine. Ekskavaatoriga kaevandamisel ja

laadimisel seisab ekskavaator astangu peal ning frontaallaaduriga kaevandamisel ja laadimisel

liigub laadur astangu all, mõlemal juhul ammutatakse kaevist alt üles. Pöördkoppekskavaator

laadib liiva kaeve-eest või puistangutest kalluritele või töötlemiseks (purustamiseks ja

sõelumiseks) mobiilsesse purustus-sorteerimissõlme. Fraktsioneeritud (purustatud ja sõelutud)

materjali veab puistangutesse (ladudesse) frontaallaadur, mis vajadusel laadib sealt ka kallureid.

Väljavedu karjäärist toimub autotranspordiga.

Veealuse varu kaevandamisel asub ekskavaator, mis tõstab vee alt materjali karjääri põhjale

nõrguma, ohutuse huvides ligikaudu 0,5 m veetasemest kõrgemal. Nõrgunud materjali

realiseeritakse looduslikuna (kalluritele laadib ekskavaator või frontaallaadur) või töödeldakse

jällegi mobiilse töötlemissõlme abil vajalikeks fraktsioonideks, mis esmalt ladustatakse

puistangutesse ja hiljem laaditakse kalluritele, mis viivad selle tarbijateni.

Oriku II liivakarjääri liiva kasutatakse looduslikul kujul kui ka töödelduna. Vajadusel materjali

purustatakse ja sõelutakse. Materjali töötlemiseks tuuakse karjääri aeg-ajalt mobiilne

purustussorteerimissõlm.

Maapõueseaduse § 99 kohaselt on maavara katend, sh ka muld võõrandatav ning väljaspool

mäeeraldist ja selle teenindusmaad kasutatav. Seega võib kaevandaja majanduslikest

kaalutlustest lähtuvalt ka kogu katendi võõrandada ja hiljem korrastamisprojektiga ette

nähtavas koguses sisse osta. Oriku II liivakarjääris looduslikust lasundist väljatav maavara ja

selle katend (moreen ja muld) leiab kogu mahus kasutust, seega ei teki Oriku II liivakarjääris

mäeeraldiselt kaevandamisel jäätmeseaduse tähenduses jäätmeid ega kaevandamisjäätmeid.

Maavara kaevandamisel ei teostata lõhketöid ega kasutata hüdrovasaraid, mis võiks

vibratsiooni tekitada.

3.1.2. Tegevuse seos asjakohaste strateegiliste planeerimisdokumentidega ning

lähipiirkonna praeguste ja planeeritavate tegevustega

Üldplaneering

Otepää valla üldplaneeringus on välja toodud, et valla territooriumil leidub maavaradest liiva

ja kruusa. Keskkonnaregistri andmete kohaselt asub valla territooriumil kuus maardlat, nende

hulgas ka Oriku liivamaardla (registrikaardi nr 535). Otepää valla üldplaneeringuga kavandati

mäetööstusmaad Oriku liivamaardla maardla alale. Mäetööstusmaa hõlmab ka mäetööstusmaa

teenindusmaad. Mäetööstusmaa arendamisel kehtivad järgmised üldpõhimõtted ja tingimused:

1. lähtutakse vastavatest õigusaktidest (Maapõueseadus, Keskkonnamõju hindamise ja

keskkonnajuhtimissüsteemi seadus);

2. kaevandamisega ei tohi kaasneda pöördumatuid keskkonnakahjusid, sh negatiivset

mõju kohalikule veerežiimile, inimese tervisele ja heaolule;

3. ammendatud karjäärid korrastatakse vastavalt Keskkonnaministri 26. mai 2005. a

määrusele nr 43 „Üldgeoloogilise uurimistööga, geoloogilise uuringuga ja

kaevandamisega rikutud maa korrastamise kord“. Pealmaakaevandamisega rikutud maa

tuleb muuta niisuguseks, et seal on võimalik maaviljelus või metsakasvatus või

kujundatakse rikutud maa veekoguks, ehitusmaaks, mis tahes muuks tarbimisväärseks

maaks või tunnustatud väärtusega maastikuks. Maavara kaevandamise tarbeks rajatud

hooned lammutatakse, teed, kraavid, tiigid ja puistangud tasandatakse, täidetakse,

puhastatakse ning ala haljastatakse selle kohandamiseks asukoha keskkonnaga.

Otepää valla üldplaneeringu kohaselt tuleb geoloogilise uuringu lubade ja kaevandamislubade

taotlemisel arvestada Otepää looduspargi kaitse-eeskirjaga ning kaaluda Valga

maakonnaplaneeringus, Otepää valla üldplaneeringus ja teistes strateegilistes dokumentides

määratud väärtusi ja maakasutustingimusi. Muude lubade menetlemisel ja tegevuste

kavandamisel tuleb arvestada, et tulenevalt Maapõueseaduse § 62 tuleb maardlate aladel tagada

maavara kaevandamisväärsena säilimine ja juurdepääs maavaravarule.

Lähtudes eelnevast ei ole tegevus Otepää valla üldplaneeringuga vastuolus, Oriku II

liivakarjääri mäeeraldis asub Oriku maardlal ja piirneb juba olemasoleva karjääriga. Taotlusega

ei soovita võtta kasutusele uut maardlat.

Kaevandamisega Oriku II liivakarjääris ei kaasne pöördumatuid keskkonnakahjusid, sh

negatiivset mõju kohalikule veerežiimile, inimese tervisele ja heaolule. Karjääri ala

korrastatakse veekoguks ja rohumaaks.

Maakonnaplaneering

Valga maakonnaplaneeringus on toodud järgmised tingimused maardlate kasutamisel:

- Maardlate kasutuselevõtul vältida võimalusel alasid, mis asuvad väärtuslikel

põllumajandusmaadel, väärtuslikel maastikel ja rohelises võrgustikus. Juhul, kui

nimetatud aladel on kaevandamine majanduslikult otstarbekas, tuleb kaaluda eelnevalt

kaasnevaid mõjusid väärtuslikele maastikukomponentidele.

- Väärtusliku põllumajandusmaa, väärtusliku maastiku, rohelise võrgustiku ja linnade

rohevööndi toimimise tagamisega tuleb arvestada kaevandamisloale tingimuste

seadmisel, korrastamistingimuste andmisel ja nende alusel korrastamisprojekti

koostamisel. Vajadusel tuleb lisada kaevandamisloale tingimused leevendavate

meetmete rakendamiseks.

- Kasutuselevõetud maardlates tuleb varud ammendada ning alad majandustegevuse

lõppemisel korrastamisprojekti abil korrastada, et võimaldada maade edasist kasutust

kas põllu- või metsamaana, puhkeala või ehitusalana.

- Turba kaevandamiseks tuleb eelistada juba kuivendusest rikutud alasid.

- Maapõue seisundit ja kasutamist mõjutava tegevuse korraldamisel tuleb tagada

arvelevõetud maavara kaevandamisväärsena säilimine ja juurdepääs maavaravarule.

Püsiva iseloomuga tegevus on põhimõtteliselt lubatav, kui kavandatav tegevus ei

halvenda maavaravaru kaevandamisväärsena säilimise või maavaravarule juurdepääsu

osas olemasolevat olukorda.

- Aladel, mis kattuvad maardlatega, kuid mida ei ole maavara väljamise (mäetööstusmaa)

eesmärgil seni kasutusse võetud ning mida ei ole käesolevas planeeringus käsitletud

kaevandamiseks perspektiivsena, määratlemine mäetööstusmaana on võimalik pärast

maavara kaevandamise loa taotlemist ja selle saamist õigusaktidega sätestatud korras.

Maakonnaplaneeringu joonisel on see ala märgitud olemasoleva maardlana. Vastuolu

maakonnaplaneeringuga ei esine.

Üleriigiline planeering

Üleriigilises planeeringus "Eesti 2030+" on maavarade kaevandamise kohta märgitud järgmist:

1. Eestis on viimastel aastatel rohetaristu määratlemisel ära tehtud suur töö – maakondade

teemaplaneeringu „Asustust ja maakasutust suunavad keskkonnatingimused” üheks alateemaks

oli rohevõrgustik. Võrgustiku ja selle osiste piire ja kasutustingimusi on täpsustatud valdade

hiljem kehtestatud üldplaneeringutes. Rohevõrgustiku kavandamisel kasutati Eestis

integreeritud lähenemist, kuivõrd võrgustiku toimimist vaadeldi koos asustuse ja tehnilise

taristuga, et leida konfliktikohad ja pakkuda lahendusi rohevõrgustiku sidususe tagamiseks.

Seega on rohevõrgustik planeeringuline meede, mis parandab loodushoiu olukorda ja kestliku

arengu võimalusi. Sellist tasakaalustatud vaatenurka tuleb tehnilise taristu planeerimisel ja

maavarade kaevandamisel rakendada ka edaspidi;

2. „/-/ Kui rohevõrgustiku tuumaladele kavandatakse suuri, riigi toimimiseks vajalikke objekte,

tuleb tagada tuumalasisene ja tuumaladevaheline sidusus. Maavarade kaevandamisel tuleb see

tagada korrastamise või asendusalade leidmise kaudu.“;

3. Üleriigiline planeering ei käsitle väga põhjalikult maavaradega seonduvat ega liivakarjääre

spetsiifiliselt. Tuuakse välja hetkeolukord.

Lähtudes üleriigilise planeeringu üldisest iseloomust, ei ole tegevus sellega vastuolus.

Vastavalt strateegilises dokumendis „Maapõuepoliitika põhialused aastani 2050“ toodud

eesmärkidele ja põhimõtetele tuleb maardlate kasutusse võtmisel eelistada juba avatud

maardlate maksimaalset võimalikku kasutamist, mille kohta on piisavalt vajalikku

informatsiooni nii keskkonnatingimuste kui ka kaevandamise tehnoloogiliste võimaluste kohta.

Kaevandamise jätkamine juba avatud ja kaevandamisega rikutud maa-alal

keskkonnasäästlikum kui täiesti uute alade kasutusele võtmine. Oriku II liivakarjääri

kaevandamisloa taotlemine on kooskõlas juba avatud maardla maksimaalse võimaliku

kasutamise eesmärgiga, tagades maavarade registris arvel oleva maavaravaru võimalikult

täieliku väljamise minimaalsete kadude ja jääkidega.

3.1.3. Ressursside, sealhulgas loodusvarade, nagu maa, muld, pinnas, maavara, vesi ja

looduslik mitmekesisus, näiteks loomastik ja taimestik, kasutamine. Tegevuse

energiakasutus.

Oriku II liivakarjääri mäeeraldis jääb valdavalt looduslikule rohumaale. Oriku II liivakarjääri

mäeeraldis piirneb lõunast Oriku liivakarjääri mäeeraldisega. Oriku liivakarjääris kaevandab

Gravel Deposits OÜ kaevandamisloa L.MK/326241 alusel.

Karjääri looduslik mitmekesisus on seotud seal esinevate liikidega, kes kaevandamist ja selle

mõjusid taluvad. Kuna tegemist on uue karjääriga rohumaal, siis looduslik mitmekesisus on

sellel alal madal. Samas taastub see ala korrastamisel. Korrastamisel tuleb karjääri küljed

kujundada nii, et oleks tagatud maa ohutu ja otstarbekas taaskasutamine ning maastiku üldilme

oleks esteetiliselt vastuvõetav.

Kaevandamisel veetaseme alandamist (vee väljapumpamist ega ärajuhtimist) ei toimu ning varu

väljatakse maksimaalses võimalikus mahus. Vett kui ressurssi ei tarbita. Häiringute (müra,

tolm) leevendamiseks tuleb vajadusel kasutusele võtta vajalikud leevendusmeetmed.

Mäeeraldisel olev taimekooslus hävineb, kuid hiljem korrastamise käigus kujuneb alale

veekogu ja rohumaa, kuhu tekivad uued kooslused.

Peamised energiatarbijad mäeeraldisel on seal töötavad seadmed ja masinad.

3.1.4. Tegevusega kaasnevad tegurid, nagu heide vette, pinnasesse ja õhku ning müra,

vibratsioon, valgus, soojus, kiirgus ja lõhn

Maavara kaevandamisega mõjutatakse alati suuremal või vähemal määral looduskeskkonda.

Oriku II liivakarjääris kaevandamisel on peamisteks keskkonda mõjutavateks teguriteks

maastikupildi visuaalne muutumine, müra, õhusaaste (tolm). Teatud määral võib olla mõju ka

pinna- ning põhjaveele.

Põhjavesi

Oriku II liivakarjääris paikneb kaevandatav maavara all- ja pealpool põhjaveetaset, seega

suureneb võimalus lokaalse veereostuse tekitamiseks. Veealuse maavara kaevandamist

korraldatakse nii, et karjäärist vett välja ei pumbata ja veetaset ei alandata, siis on vähe

tõenäoline, et kavandatav tegevus tooks kaasa negatiivseid mõjusid vesivarustusele ja põhjavee

kvaliteedile. Põhjavee tasemest madalamal kaevandamine ei riku piirkonna veerežiimi ega

mõjuta piirkonna majapidamiste kaevude vee taset ega vee kvaliteeti.

Oriku II mäeeraldise piirkonnas levib liustikujõeliste setete veekiht. Geoloogiliste uuringute

ajal, 2013. a. novembris, oli uuringupuuraukudes veetase 133,6–136,2 m absoluutsel kõrgusel.

Vesi on vabapinnaline. Veekiht toitub sademetest ja reljeefis kõrgemal asuvatest, hüdrauliliselt

seotud veekihtidest. Kõrval asuvas Oriku liivakarjääris võeti veetasemeks 136,20 m absoluutne

kõrgus (EH2000 kõrgussüsteemis).

Hüdrogeoloogilistest töödest tehti veetaseme mõõtmised 2025. a (EGF 47188) kaevandites ja

puuraukudes. Veetase on fikseeritud uuringute ajal kaheksas kaevand-puuraugus ja kaevandis,

kus veetase jäi maapinnast 3,9...9,7 m sügavusele. Oriku II uuringuruumi põhjaveetase jäi

kaevand-puuraukude andmetel absoluutsetele kõrgustele 136,18...136,39 m.

Alates Oriku II uuringuloa saamisest kuni 2025. a oktoobrikuuni teostati veetaseme mõõtmisi

Mikusmäe ja Oriku maaüksusele jäävates veekogudes, Oriku liivakarjääri mäeeraldise keskele

ekstra veetaseme jälgimiseks tehtud august ning kolmel korral ka Mikusmäe talu kaevus.

Loodusliku veetaseme kõikumine jääb nii veekogudes kui ka karjääri põhjas jälgitavas augus

1–1,2 m juurde. Kaevu veetaseme kõikumine aga sõltus liialt ka veetarbimisest lähipäevade

jooksul ning seetõttu oli kõikumine 3 m juures. Veetaseme kõikumine kaevus ei näita loodusliku

veetaseme kõikumist.

Maavarauuringud OÜ tegi ka uuringud Oriku liivakarjääri mäeeraldisest ligikaudu 0,8 km ida

poole jäävas Koigu II uuringuruumis, kus põhjaveetaseme keskmiseks kõrguseks oli 135,2 m

absoluutne kõrgus. Seega veetaseme alanemine toimub läänest ida suunas.

Mõningane risk võib tekkida vee kvaliteedile mäemasinate või kallurite rikete puhul. Juhul kui

avarii tõttu satubki määrdeõli või kütus karjääri põhja ja sealt pinnasesse, siis tuleb see sealt

võimalikult kiiresti eemaldada. Reostunud pinnas tuleb koheselt ekskavaatoriga muust

lasundist eemaldada ja laadida kallurile, mis transpordib selle jäätmekäitlusasutusse. Valmidus

reostuse kiireks likvideerimiseks peab olema selline, et see ei jõuks imbuda veekihti. Lisaks

tuleb karjääri territooriumil hoida absorbeerivaid materjale (turvas, saepuru, graanulid), mida

lekete puhul saaks koheselt kasutada.

Kaevandamisloale ettevaatusprintsiibist lähtuvalt seatakse põhjavee kaitseks kõrvaltingimus:

Kaevandamisel kütuse ja õli pinnasesse ja vette sattumise vältimiseks peab seadmete ja

masinate tankimine ja remont toimuma selleks ettenähtud teenindusplatsil.

Otepää Vallavolikogu 19.02.2026 otsusest nr 1-3/6 tulenevalt seada kaevandamisloa

kõrvaltingimuseks:

Teostada veeseiret Piiri (katastritunnus 63601:003:0182), Veske (katastritunnus

63601:003:0950), Kellamäe (katastritunnus 63601:003:2041), Kaarli (katastritunnus

63601:003:2031) ja Tsiberi (katastritunnus 63601:003:1970) katastriüksustel asuvatest

kaevudest. Veeseiret teostatakse kokkuleppel kaevude omanikega kaks korda aastas,

minimaalse ja maksimaalse veetaseme ajal. Kui vee kadumine kaevus on tekkinud

kaevandamistegevuse tõttu, on kaevandamisloa omanikul kohustus tagada majapidamisele

kvaliteetne vesi kas uue salv- või puurkaevu rajamisega.

Peenosakesed (tolm)

Maavara kaevandamisel on võimalikeks tahkete osakeste ehk tolmu allikateks maavara

ammutamis- ja laadimisprotsessid ning toodangu väljaveoga seotud transport. Tahkete osakeste

eraldumine mäeeraldisel toimuvatest tööprotsessidest sõltub kaevandamise tehnoloogiast,

maavara kohapealsest töötlemisest kui ka ilmastikutingimustest (tuul, sademed jne).

Transpordil kaasneb tahkete osakeste eraldumine kruuskattega teedel liiklemisel

transpordivahendite (eriti raskeveokite) ratastelt ning lahtistelt koormatelt. Veose katmise

nõuded on toodud liiklusseadustikus ja selle alamaktides.

Oriku II liivakarjääris lasub kaevandatav maavara üleval- ja allpool põhjaveetaset, looduslikult

on kaevandatav materjal niiske ega põhjusta õhusaaste tekkimist. Keskkonnaministri

14.12.2016 määruse nr 67 „Tegevuse künnisvõimsused ja saasteainete heidete künniskogused,

millest alates on käitise tegevuse jaoks nõutav õhusaasteluba“ (määrus nr 67) ja selle lisa 1

kohaselt on õhusaasteluba vaja, kui tegevuse käigus eraldub ühe aasta jooksul atmosfääri

tahkeid osakesi (PMSUM) enam kui 1 tonn. Taotluse seletuskirjas toodud arvutusliku hinnangu

kohaselt ei ületata maavara töötlemisel määruses nr 67 sätestatud künniskogust ning

õhusaasteloa taotlemine pole vajalik. Keskmiselt kaevandatakse aastas 21 tuh m³. Maksimaalne

kaevandatav maht määruses sätestatud künnist ületamata on 1000 : 0,0065 = 154 000 tonni, mis

liiva keskmise tiheduse juures (1,8 t/m3) teeb 86 tuh m3 aastas. Selle koguse ületamisel tuleb

taotleda õhusaasteluba.

Oriku II liivakarjääri materjal vajab töötlemist (sõelumist või purustamist). Aeg-ajalt karjääris

töötama hakkav mobiilne töötlemissõlm (purusti koos sõeltega) töötab sisepõlemis- mootori

abil ja kütusena kasutatakse diiselkütust. Töötlemissõlme põletusseadme nimi-soojusvõimsus

on 0,257 MW. Oriku liivakarjääris kaevandatakse keskmiselt 21 tuh m3 kruusa aastas ehk

orienteeruvalt 38 tuhat tonni. Tunnis töödeldakse keskmiselt 150 tonni materjali. Seega töötab

töötlemissõlm aastas hinnanguliselt kuni 320 tundi.

Kuna nii Oriku II liivakarjääris kui ka kõrval asuvas Oriku II liivakarjääris on üks kaevandaja

(Rener OÜ), siis kahe karjääri koosmõjus ei ulatu ka õhusaaste üle normi piiride, kuna

kaevandamine ei toimu korraga kahes karjääris.

Tahkeid osakesi tekib ka karjäärialal töötavate masinate ümbruses, kuid nende levik on lokaalse

iseloomuga. Kaevandamismasinate poolt tekitatava õhusaaste (tolmu) hulk on väike,

sadestudes praktiliselt õhkutõusmise koha lähedale. Kaugemale võib levida tolm toodangut

vedavatest kallurautodest, kuna nende kiirus on suurem. Kallurid tõstavad tolmu nii

karjäärisisestel- kui ka väljaveoteedel. Töötavates karjäärides tehtud vaatluste järgi võib

hinnata, et transpordi tõttu tekkiv õhusaaste võib levida lagedal maastikul keskmise tuulega

200-250 m kaugusele. Veokite kiirus karjääris ei tohi olla selline, mis põhjustab

ülenormatiivseid tahkete peenosakeste heitkoguseid. Maavara transpordist tekkiva tolmu leviku

tõkestamise efektiivseks vahendiks kuival perioodil on teede niisutamine ning erinevate

kemikaalide kasutamine.

Kaevandamisloale ettevaatusprintsiibist lähtuvalt seatakse tolmutekke ennetamiseks

kõrvaltingimus:

1. Vähemalt kolme kaebuse esitamise korral tuleb kaebuse esitanud talu õuemaa piiril läbi

viia tolmuosakeste kontsentratsiooni mõõtmine ning vastavalt mõõtmise tulemustele

kasutusele võtta täiendavad leevendavad meetmed (nt. kloriidide kasutamine, teede

viimine mustkatte alla, kõrgemate katendivallide rajamine, väljaveotee müratõkkega

piiramine jms), mis kooskõlastatakse Keskkonnaameti ning selle talu esindajaga, kelle

talu õuemaal lubatud õhusaaste piire ületati. Konkreetsed täiendavad meetmed

selguvad mõõtmistulemuste analüüsil.

Otepää Vallavolikogu 19.02.2026 otsusest nr 1-3/5 tulenevalt seada kaevandamisloa

kõrvaltingimuseks:

1. kaevandamise ja väljavedude ajal tuleb kuivaperioodil kasta karjäärisiseseid teid,

karjääri väljaveoteed ja valmistoodangu puistanguid.

Karjääris töötava ekskavaatori/laaduri, sõelumissõlme heitgaasid peavad vastama kehtestatud

normidele. Kasutada tohib ainult tehniliselt korras olevat kaevandamistehnikat. Karjääri

territooriumilt võivad kanduda välja kallurautode heitgaasid, mis samuti ei tohi ületada lubatud

määrasid. Veokite heitgaaside piirväärtused on kehtestatud valmistaja tehase poolt ja neid

kontrollitakse autode tehnoülevaatusel.

Müra

Välisõhus leviva müraga seonduvat reguleerib atmosfääriõhu kaitse seaduse § 55 kuni 66.

Kaevandamisloa omaja on kohustatud kinni pidama nii atmosfääriõhu kaitse seadusest,

keskkonnaministri 16.12.2016 määrusest nr 71 „Välisõhus leviva müra normtasemed ja

mürataseme mõõtmise, määramise ja hindamise meetodid“ kui ka sotsiaalministri 04.03.2002

määrusest nr 42 „Müra normtasemed elu- ja puhkealal, elamutes ning üldkasutusega hoonetes

ja mürataseme mõõtmise meetodid“.

Maavara kaevandamise, töötlemise ja transportimisega kaasneb müra, mida tekitavad karjääris

töötavad kaevandamismasinad. Ekskavaatorite, buldooserite ja kopplaadurite müratase jääb

vahemikku 80-110 dB. Müraallikast eemaldudes müratase alaneb. Karjääris on müra

summutavateks täiendavateks teguriteks karjääri seinad ja katendist vallid.

Oriku II liivakarjääri lähiala käsitletakse vastavalt keskkonnaministri 16.12.2016 määrusele nr

71 kui II kategooria ala, kus tööstusmürale kehtivad järgmised piirväärtused: päevasel ajal 60

dB ja öisel ajal 45 dB. Liiklusmüra (nt maanteeliiklus) piirväärtused II kategooria alal on

vastavalt: päevasel ajal 60 dB (65 dB on lubatud müratundliku hoone teepoolsel küljel) ja öisel

ajal 55 dB (60 dB on lubatud müratundliku hoone teepoolsel küljel). Arvestades, et karjäär

töötab päevasel ajal tuleb tagada vastav päevase aja normtase elamumaa-alal.

Oriku II liivakarjääris tehakse mäetöid päevasel ajal. Oriku liivakarjääri liiva töötlemisel tuleb

kasutada kaasaegset mobiilset kompleksi ja liiva ning sellest valmistatud toodangu

transportimiseks kaasaegseid, madala müratasemega veokeid. Kuival ajal töötamisel tuleb

vajadusel karjäärisiseseid teid niisutada. Reostuse vältimiseks teostada pidevat tehnilise

korrasoleku kontrolli karjääris kasutatava tehnika üle, hooldust ja tankimist viia läbi selleks

kohandatud alal.

Lähimad elamud (Mikusmäe (katastritunnus 63601:003:1091), Veske (katastritunnus

63601:003:0950), Piiri (katastritunnus 63601:003:0182)) jäävad mäeeraldise piirist ligikaudu

100, 450 ja 260 m kaugusele. Mikusmäe elamu kuulub Oriku II liivakarjääri kaevandamiseloa

taotlejale ja samas ka kaevandajale endale.

Müratase sõltub müraallika kaugusest ning helivõimsustasemest. Teades kaugust

punktallikalisest müratekitajast (r1) ning sellel kaugusel olevat mürataset (Lp2), saab arvutada

mürataseme (Lp1) suvalisel kaugusel (r2) müraallikast järgmise valemiga:

Lp1 = Lp2 + 20log10(r1) – 20log10(r2)

Lp2 – masina poolt tekitatav müratase mõõdetud kaugusel, dB;

r1 – mõõtmise kaugus müraallikast, m;

r2 – arvutatava mürataseme kaugus müra allikast.

Selle kohaselt on ekskavaatori põhjustatud maksimaalne müratase 100 m kaugusel: Lp1 = 80 +

20log10(10) – 20log10(160) = 56 dB, kus arvutuse aluseks on 10 m kaugusel mõõdetud

helirõhutase, väärtusega 80 dB.

Kui karjääris töötab samaaegselt nii ekskavaator ja frontaallaadur, mille helivõimsustase on

võrdne, siis lisandub suurimale müraallikale ca 3 dB, kolmanda müraallika olemasolul ca 2,5

dB.

Müratase koosmõjus (ekskavaator, kopplaadur, kallurauto) on karjäärist 200 m kaugusel 52 dB.

Reaalselt ei tööta müraallikad kõik ühes punktis ja korraga.

Mürataseme tuletamise valem eeldab vaba helivälja tingimusi ehk tasast maapinda ilma

haljastuse ja reljeefita.

Oriku II liivakarjääri mäeeraldisest lähima elamu juures 100 m kaugusel ei ületa müratase

keskkonnaministri 16.12.2016 määruses nr 71 toodud II kategooria ala päevase aja

piirväärtuseks olevat 60 dB. Seda kuna reaalsuses asub ekskavaator ja purusti eluhoonest

ligikaudu 8-10 m madalamal karjäärisüvendis ning ekskavaatori ja majapidamise vahel puudub

otsenähtavus, seega väheneb müratase ligikaudu 12 dB võrra, arvutuslikult jäädes tasemele 53

dB. Lisaks ei plaanita purustit lähemale kui 50 meetrit karjääri piirist viia.

2025 aasta suvel (juulis) teostas Oriku liivakarjääri kaevandamise keskkonnaloa omaja Gravel

Deposits OÜ mäeeraldisel ja selle ümbruses müra mõõtmised (TROTEC SL400). Müra

mõõdeti ajal kui karjääris toimus aktiivne kaevandamine ja tuul polnud suur. Müra allikateks

oli 2 ekskavaatorit, 2 laadurit ja 2 sorteerimissõlme. Mõõtmised tehti: kahe sorteerimissõlme

vahel, mäeeraldise piiril nõlva all, mäeeraldise piiril nõlva peal, Mikusmäe maaüksuse piiril

karjäärist põhja pool, Piiri maaüksuse teeotsas ja Mikusmäe elamu juures.

Mõõtmised näitavad, et suurem on müra nõlva all ja nõlva peal on juba oluliselt väiksem müra.

Aga juba katendi puistangute taga 130 m kaugusel müra objektidest on kõik määruse piirides.

Siiski tuleb mainida, et enamasti on karjääris ainult üks ekskavaator, üks laadur ja üks

sorteerimissõlm. Nii et müra mõju karjääris on veel väiksem kui mõõdetud ajal. Kuna nii Oriku

liivakarjääris kui ka kõrval taotletaval Oriku II liivakarjääris on üks kaevandaja (Rener OÜ),

siis kahe karjääri koosmõjus ei ulatu ka müra üle normi piiride.

Kaevandamisloale ettevaatusprintsiibist lähtuvalt seatakse müra ennetamiseks

kõrvaltingimused:

1. Purusti ja sorteerimissõlm tuleb paigutada mäeeraldisel kohta, kus see häirib

ümbruskonna elanikke kõige vähem. Purustussõlme parima asukoha peab välja

selgitama loaomanik.

2. Kruusafraktsiooni töötlemisel (väljasõelumisel ja purustamisel) tuleb kasutada

kaasaegset mobiilset kompleksi ja toodangu transportimiseks kaasaegseid, madala

müratasemega veokeid.

3. Vähemalt kolme kaebuse esitamise korral tuleb kaebuse esitanud talu õuemaa piiril läbi

viia müra mõõtmine ning vastavalt mõõtmise tulemustele kasutusele võtta täiendavad

leevendavad meetmed (nt kõrgemate katendivallide rajamine, purustus-

sorteerimissõlme asukoha muutmine, väljaveo tee müratõkkega piiramine jms), mis

kooskõlastatakse Keskkonnaameti ning selle talu esindajaga, kelle talu õuemaal müra

piire ületati. Konkreetsed täiendavad meetmed selguvad mõõtmistulemuste analüüsil.

Otepää Vallavolikogu 19.02.2026 otsusest nr 1-3/5 tulenevalt seada kaevandamisloa

kõrvaltingimuseks:

1. karjääris tohib töötada tööpäevadel kella 8.00-17.00-ni. Puhkepäevadel, riigipühadel ja

pärast tööpäeva lõppu on kaevandamine keelatud;

2. mäeeraldise teenindusmaale tuleb majapidamiste suunal müratõkkeks ladustada

katendivallid, mis peavad olema silutud ning korrapäraselt hooldatud;

Vibratsioon

Lähtuvalt töötervishoidu käsitlevast seadusandlusest on karjääris töötavale tehnikale

kehtestatud vibratsiooni piirnormid juba valmistajatehases. Oriku II liivakarjääris töötav

tehnika peab vastama kehtestatud normidele, mistõttu kaevandamisel kasutatav tehnika ning

laadimistööd ei põhjusta vibratsiooni, mis võiks oluliselt negatiivselt mõjutada karjääris

töötavaid inimesi või ümbruskond. Oriku II liivakarjääris kaevandamisel vibratsiooni

põhjustavaid lõhkamistöid läbi ei viida. Ülenormatiivset ega hoonetele kahjustusi tekitavat

vibratsiooni ei teki ka karjääri vahetus läheduses.

Valguse, soojuse, kiirguse ja lõhna reostust kaevandustegevusest ümbruskonnale ei kaasne.

3.1.5. Tekkivad jäätmed ning nende käitlemine

Kaevandamisjäätmed on jäätmed, mis on tekkinud maavarade uuringute, maavarade

kaevandamise, rikastamise ja ladustamise ning kaevandamise töö tulemusena.

Kui kaevandamise käigus tekib kaevandamisjäätmeid, mida ladustatakse mäeeraldise

teenindusmaal, mis ei ole jäätmehoidla jäätmeseaduse § 352 tähenduses, tuleb koostada

kaevandamisjäätmekava. Oriku II liivakarjääri mäeeraldisel esinev katend kasutatakse

maapinna kujundamiseks vastavalt kaevandatud maa korrastamise projektile või võõrandatakse

vajadusel vastavalt maapõueseaduse § 99.

Katend kooritakse mäeeraldise alalt. Muld ladustatakse aunadesse ning nende bioloogilise

aktiivsuse säilitamiseks aunasid ei tihendata. Mulla koorimine ja vallitamine toimub reeglina

kuival aastaajal mulla loodusliku niiskuse juures. Tagamaks auna geotehnilist stabiilsust,

silutakse auna pealispind ja küljed. Mulla vallitamisel jälgitakse, et ei toimuks segunemist teiste

materjalidega.

Katendi vallitamine mäeeraldise teenindusmaale ei nõua suletud jäätmehoidla järelhooldust ja

järelevalvet. Välistatud on õhu ja vee kaudu eralduvate saasteainete teke ja levik. Vallitatav

katend on geotehniliselt ja geokeemiliselt stabiilne pinnas. Keskkonnale ohtlike ainete sisaldus

ladustatavas materjalis ei ületa looduslikke taustakontsentratsioone ja sellega ei kaasne

keskkonnale saasteohtu. Mäeeraldise alalt eemaldatud katend vastab jäätmeseaduse § 22

tingimustele, seega on katendi puhul jäätmeseaduse mõistes tegemist tootmisprotsessi käigus

tekkinud kõrvalsaadusega, mitte jäätmetega. Katend kasutatakse ära karjääri maa-ala

korrastamisel, mistõttu on tegemist taaskasutatava materjaliga. Kui Oriku II liivakarjääris

kaevandamise käigus purustatakse ja sõelutakse materjali erinevateks fraktsioonideks, siis kõik

fraktsioonid leiavad kasutust teedeehitusel, seega materjali töötlemisel jäätmeid ei teki.

Jäätmeseaduse mõistes Oriku II liivakarjääri mäeeraldise piires püsi- ega kaevandamisjäätmeid

ei teki ning tegemist ei ole jäätmehoidlaga. Eelnevast tulenevalt ei ole kaevandamisjäätmekava

koostamine vajalik.

Karjäärialale on keelatud prügi ladustada. Keskkonnale ohtlikud jäätmed kogutakse teistest

jäätmetest eraldi (määrdeõlid, pliiakud, patareid, õlised kaltsud jms) ja käideldakse need

nõuetekohaselt (viiakse jäätmejaama vms).

3.1.6. Tegevusega kaasnevate avariiolukordade esinemise võimalikkus, sealhulgas heite

suurus

Kaevandamisel tuleb rangelt jälgida, et ei satuks kütust või õli pinnasesse. Mäetöödel on

potentsiaalseteks reostusallikateks karjääri ja transportmasinate tehnilised avariid. Selle

tulemusel võib pinnasesse sattuda diiselkütust ja/või määrdeaineid, millega võidakse reostada

nii pinnast kui ka pinnasevett. Selle vältimiseks tuleb hoolega jälgida masinate tehnilist

seisundit. Karjääri kasutamisel tuleb välja töötada võimaliku reostuse kiire likvideerimise viis.

Ettevõtte tegevusega ei kaasne eeldatavalt suurõnnetuste või katastroofide tekke ohtu.

Teadaolevalt puuduvad mäeeraldise mõjupiirkonnas alad, kus õigusaktidega kehtestatud

nõudeid on ületatud või võidakse ületada.

3.1.7. Tegevuse seisukohast asjakohaste suurõnnetuste või katastroofide oht, sealhulgas

kliimamuutustest põhjustatud suurõnnetuste või katastroofide oht teaduslike andmete

alusel

Tegevuse seisukohast asjakohaste suurõnnetuste või katastroofide oht puudub.

3.2. Kavandatava tegevuse asukoht ja mõjutatav keskkond

3.2.1. Olemasolev ja planeeritav maakasutus ning seal toimuvad või planeeritavad

tegevused

Ülevaade olemasolevast ning planeeritavast maakasutusest ja kavandatud tegevusest on toodud

ptk-s 3.1.1. Oriku II liivakarjäär on avatav karjäär. Käesoleva keskkonnaloa taotlusega

maakasutus muutub. Enne karjääri rajamist oli ala maatulundusmaa ning see korrastatakse

veekoguks ja rohumaaks.

Taotletav keskmine kaevandamise aastamäär on 21 tuh m³. Kaevandamisluba taotletakse 15

aastaks.

3.2.2. Alal esinevad loodusvarad, sealhulgas maa, muld, pinnas, maavara, vesi ja looduslik

mitmekesisus, nende kättesaadavus, kvaliteet ja taastumisvõimes

Alal esinevatest loodusvaradest on toodud ülevaade eelhinnangu punktis 3.1.1 ja 3.1.3.

Kaevandamisloa taotluse kohaselt on mäeeraldise aktiivne tarbevaru seisuga 30.09.2025

ehitusliival 416 tuh m³ ning kaevandatava varu koguseks 314 tuh m3. Maavara kaevandamise

keskmiseks aastamääraks taotletakse 21 tuh m³. Katendi kogus 19 tuh m³, sh muld 19 tuh m³.

Maavara kasutusaladeks on ehitus ja teedeehitus. Korrastamise suunaks on veekogu ja

rohumaa.

Eesti Geoloogiateenistuse direktori korraldusega 04.06.2025 nr 13-5/25-69 muudeti Valga

maakonna Oriku liivamaardla registrikannet ning kinnitati 3,41 hektaril täiteliiva ploki 5

aktiivne tarbevaru mahus 416 tuh m3.

Looduslikul kujul sobib materjal teede ehitusel aluskihi ja teepeenarde rajamiseks. Materjal

vajab sõelumist. Väljasõelutud peeneteralist vähese savi- ja tolmuosakeste sisaldusega liiva

saab kasutada ehitussegudes. Peeneteralist savikat liiva saab kasutada teedeehitusel ja ehitusel

täiteks. Väga peeneteralist ja ülipeeneteralist liiva saab kasutada valdavalt täiematerjalina,

valikuliselt ehitussegudes.

Kaevandatav ehitusliiv looduses ei taastu, mistõttu on tegemist taastumatu loodusvaraga ning

puudub looduskeskkonna vastupanuvõime. Kaevandamise käigus muutub kaevandatava ala

maastik täielikult. Maakasutus taastatakse kaevandamise lõppemisel, ala korrastatakse

veekoguks ja rohumaaks.

Tegemist on uue karjääriga. Varasem maakasutus oli rohumaa. Seega tegevus mõjutab

looduslikku mitmekesisust. Ala korrastamisel veekoguks ja rohumaaks looduslik mitmekesisus

tõuseb, kuna korrastatud maale tekivad elurikkamad kooslused kui olemasolevas karjääris.

Veetarbimist alal ei toimu. Karjääris kaevandamise käigus veetaset ei alandata ja olemasolevat

veerežiimi ei muudeta.

3.2.3. Keskkonna vastupanuvõime, mille hindamisel lähtutakse märgalade, jõeäärsete

alade, jõesuudmete, randade ja kallaste, merekeskkonna, pinnavormide, maastike,

metsade, Natura 2000 võrgustiku alade, kaitstavate loodusobjektide, alade, kus

õigusaktidega kehtestatud nõudeid on ületatud või võidakse ületada, tiheasutusega alade

ning kultuuri- või arheoloogilise väärtusega alade vastupanuvõimest

Planeeritav tegevus sarnaneb oma olemuselt ehitustegevusega. Nagu iga ehitustegevusega võib

ka maavara kaevandamisega kaasneda keskkonnahäiringuid. Keskkonnaseadustiku üldosa

seaduse (edaspidi KeÜS) § 3 lg 1 kohaselt on keskkonnahäiring inimtegevusega kaasnev vahetu

või kaudne ebasoodne mõju keskkonnale. Keskkonnaloaga lubatud tegevusega kaasneda

võivateks olulisemateks keskkonnamõjudeks on kaevandamise tehnoloogilise protsessi ja

transpordiga kaasnev müra ja peenosakeste heide välisõhku ning mõju maastikule ja

maakasutusele.

Kaevandamistegevusega kaasneda võiva peenosakeste heitme (PM) või müra häiringu mõju ei

ulatu kaevandamistegevuseks kasutatavale tehnoloogiale õigusaktidega seatud tehnilistest

piirangutest ja väljatava maavara looduslikust niiskusest tulenevalt eeldatavalt kaugemale kui

250 m. Kuivema ilma korral, avamaal võib toodangu transportimisel välisõhku paiskuv

peenosaketse (PM) heitme kogus tugevama tuule korral kanduda ka mainitust kaugemale.

Selliste olukordade vältimiseks on Keskkonnaamet seadnud kaevandamisloale kõrvaltingimuse

asjakohase leevendusmeetme rakendamiseks.

Kuna kaevandamisel veetaset ei alandata, siis ei mõjuta kavandatav tegevus piirkonna

veerežiimi.

Looduskaitse

Taotletaval mäeeraldisel looduskaitselised objektid LKS § 4 tähenduses puuduvad. Natura 2000

võrgustiku- ega muud looduskaitseala mäeeraldise mõjualas (250-300 m) ei ole. Samuti ei jää

mäeeraldise mõjualasse kaitsealuste taime- ega loomaliikide leiukohti. Oriku II liivakarjääri

mäeeraldisest loode poole, ligikaudu 4,5 kilomeetri kaugusele jääb Otepää looduspark (Natura

2000 loodusala). Oriku II liivakarjääri mäeeraldisest põhja poole, ligikaudu 1,4 kilomeetri

kaugusele jääb Vidrike järve hoiuala.

Oriku II liivakarjääri kavandatav tegevus ei avalda negatiivset mõju Otepää looduspargi ja

Vidrike järve hoiuala kaitse-eesmärkidele.

Oriku II liivakarjääri mäeeraldise ja mäeeraldise teenindusmaa piires kavandatav tegevus ei

avalda mõju Natura 2000 võrgustiku aladele.

Kaitsealused taime- ja loomaliigid

Mäeeraldise mõjualal (250–300 m) I ja II kategooria kaitsealuste liikide esinemist ei ole teada.

Oriku II liivakarjäärist 1,6 km kaugusele jääb lähim teadaolev must-toonekure toitumisala.

Must-toonekure elupaik KLO9128284 jääb ~ 9 km kaugusele. Lähim konnakotka elupaik asub

3,2 km kaugusel KLO9129619 (KLO3001791, KLO3001928, KLO3002630).

Väike-konnakotkas (Clanga pomarina)

Seletuskirja kohaselt on maksimaalne müratase 100 m kaugusel 53 dB. Müra mõõtmise

tulemusel oli 330 m kaugusel sorteerimissõlmest müra tase 38,9 dB.

Piirkonnas asuvates väike-konnakotka elupaikades on EELISe andmete järgi märgata

pesitsusedukuse langust, mis ilmselt on põhjustatud erinevate häiringute koosmõjust. Praegusel

juhul jääb kaevandus lähimast teadaolevast pesapuust piisavalt kaugele, mistõttu ei saa väita,

et helihäiring tõenäoliselt pesitsusedukust oluliselt negatiivselt mõjutab. Lisaks on samas kohas

juba aktiivne kaevandustegevus.

Eeldatavalt puudub oluline mõju väike-konnakotka pesitsemisele.

Must-toonekurg (Ciconia nigra)

Seletuskirja kohaselt asub osa kaevandatavast maavarast allpool veetaset. Veealuse maavara

kaevandamist korraldatakse nii, et karjäärist vett välja ei pumbata ja veetaset ei alandata.

Põhjaveetasemest madalamal kaevandamine ei riku piirkonna veerežiimi ega mõjuta piirkonna

majapidamiste kaevude vee taset ega vee kvaliteeti.

Mürahäiring teadaoleva pesapuuni ei jõua.

Eeldatavalt puudub mõju teadaolevate toitumisalade veerežiimile.

Kaldapääsuke (Riparia riparia)

Oriku II liivakarjääris kaevandamise käigus võivad tekkida kaldapääsukestele (III kat)

sobilikud elupaigad, mistõttu võib tekkida vajadus nendega arvestada. Kaldapääsukese

pesitsema tulek ei tähenda seda, et karjääris tuleks kaevandamine täielikult lõpetada, sest

kaevandamine loobki sellele linnule sobilikke elupaiku.

Kaldapääsuke viibib Eestis mai algusest septembri teise pooleni, munad ja/või pojad on pesas

juuni algusest augusti esimese pooleni. Kaldapääsukeste arvukuse trend on tugevas languses

(üle 50%) ja pesitsuspaikadeks sobivaid pinnasejärsakuid on võrreldes paarikümne aasta taguse

ajaga tunduvalt vähemaks jäänud. Kaldapääsukesi pesitseb Eestis senise hinnangu kohaselt ligi

viis korda vähem kui 20 aasta eest, mistõttu on oluline võimaluse korral luua neile sobivaid

elupaiku. Kui karjääris või ehitusalal leidub puistanguid, nõlvu, katendi- või pinnasekuhjasid,

kust perioodil 1. mai–30. august ei ole vaja materjali võtta, saab sinna luua pääsukestele

elupaiga.

Täpsemalt soovitused leiab lisamaterjalist „KALDAPÄÄSUKE KARJÄÄRIDES JA

EHITUSPLATSIDEL. Juhend mäetööstus- ja

ehitusettevõtjatele“ (https://www.eoy.ee/img/Kaldapaasuke_juhend.pdf). Kuna paljud

kaldapääsukesed eelistavad pesaparasiitide vältimiseks uuristada igal aastal uue pesakoopa, siis

sobivad nõuetekohaselt loodud nõlvakud neile pesakoobaste kaevamiseks hästi. Soovitusi,

kuidas kaldapääsukesega koos kaevandustegevust teha ja kas/kuidas karjääri korrastamisel

elupaika luua, on toodud eelnevalt mainitud lisamaterjalis.

Kaevandamistegevusega toob endaga kaasa maastiku pikaajalise või püsiva muutumise. Samas

on näiteks majanduslikust aspektist oluline ka taastumatute maavarade jätkusuutliku

kasutamise tagamine. Karjääri rajamisel ja selle töötamise jooksul looduslik mitmekesisus

paratamatult vaesub. See saab hakata taastuma peale karjääri korrastamist.

Keskkonnaametile teadaolevalt ei esine taotletava Oriku II liivakarjääri mõjupiirkonnas alasid,

kus õigusaktidega kehtestatud nõudeid oleks ületatud või võidakse ületada. Mäeeraldis ei asu

tiheasustusalal ning selle mõjupiirkonnas puuduvad kultuurimälestiste registrisse kantud

kultuuri- või arheoloogilise väärtusega alad.

3.2.4. Inimese tervis ja heaolu ning elanikkond

KeÜS § 23 lõige 1 sätestab, et igaühel on õigus tervise- ja heaoluvajadustele vastavale

keskkonnale, millega tal on oluline puutumus. Lõike 2 kohaselt on oluline puutumus isikul, kes

viibib tihti mõjutatud keskkonnas, kasutab sageli mõjutatud loodusvara või kellel on muul

põhjusel eriline seos mõjutatud keskkonnaga. KeÜS § 3 lg 1 kohaselt on keskkonnahäiring ka

selline ebasoodne mõju keskkonnale, mis ei ületa arvulist normi või mis on arvulise normiga

reguleerimata. Siiski tuleb võimaliku keskkonnahäiringu tekkimist võimalusel ennetada ning

kui see pole võimalik, võtta kasutusele leevendusmeetmed.

Ümbruskonna maad on valdavalt kasutuses maatulundusmaana (põllu- ja metsamaa), läheduses

asub ka elamumaid ja majapidamisi. Tegemist on hajaasustusalaga. Oriku II liivakarjääri

töötamine ei piira otseselt ümbruskonna põllumaade kasutamist ega metsa majandamist.

Oriku II liivakarjääri mäeeraldis jääb valdavalt looduslikule rohumaale. Oriku II liivakarjääri

mäeeraldis on ümbritsetud põhja poolt Kuldpõllu (katastritunnus 63601:003:0472) maaüksuse

loodusliku rohumaaga. Ida ja lääne poolt Mikusmäe (katastritunnus 63601:003:1091) maaüksus

jätkub. Ida poole jääb Mikusmäe maaüksuse raiutud mets ning lääne poole Mikusmäe hooned

ja looduslik rohumaa. Lõuna poole jääb Oriku maaüksuse (katastritunnus 63601:003:0780)

endine raiutud metsamaa ja looduslik rohumaa.

Oriku II liivakarjääri mäeeraldise lähim elamu asub Mikusmäe maaüksusel ca 0,10 km (100 m)

lääne pool (taotluse graafiline lisa 1). Mikusmäe tiik jääb mäeeraldisest ca 50 m kaugusele lääne

poole. Mikusmäe talu salvkaev jääb mäeeraldisest ca 110 m kaugusele lääne poole. Teised

elamud Veske (katastritunnus 63601:003:0950) ja Piiri (katastritunnus 63601:003:0182)

maaüksustel koos salvkaevudega jäävad mäeeraldise piirist ligikaudu 460 ja 260 m kaugusele.

Ülenormatiivne müra ei tohiks lähima kinnistuni ulatuda ja karjääri nõlvad ning katendivall

vähendavad müra. Võimaliku peenosakeste (tolmu) heitme vähendamiseks rakendatakse

leevendusmeetmena karjääri teede ja platside niisutamist.

Tasakaalu hoidmine inimeste heaolu ja kaevandamistegevuse vahel on oluline. Mõistetavalt

võib maavarade kaevandamisel, tulenevalt iga indiviidi isiklikust tundlikkusest olla ebasoodne

mõju vaatamata võimaliku häiringu õigusaktides sätestatud normeeritud piiridesse jäämist.

Nimetatud kõrvaltingimuste seadmise eesmärk on soov leevendada kaevandamisest tulenevaid

häiringuid eluhoonete ümbruses ja õuealal ajal, mil väljakujunenud, valdavaks saanud tööaega

silmas pidades viibivad elanikud kõige tõenäolisemalt kodus. Kuivõrd keskkonnaloa andmisest

keeldumiseks pole alust, on otstarbekas kaaluda kõrvaltingimuste seadmist

kaevandamistegevuse mõjualal olevatele eluhoonetele tekkida võivate keskkonnahäiringute

vähendamiseks.

Oriku II kaevandamisloale ettevaatusprintsiibist lähtuvalt seatakse järgmised

kõrvaltingimused:

1.Kaevandamisel kütuse ja õli pinnasesse ja vette sattumise vältimiseks peab seadmete ja

masinate tankimine ja remont toimuma selleks ettenähtud teenindusplatsil.

2. Vähemalt kolme kaebuse esitamise korral tuleb kaebuse esitanud talu õuemaa piiril läbi

viia tolmuosakeste kontsentratsiooni mõõtmine ning vastavalt mõõtmise tulemustele

kasutusele võtta täiendavad leevendavad meetmed (nt. kloriidide kasutamine, teede

viimine mustkatte alla, kõrgemate katendivallide rajamine, väljaveotee müratõkkega

piiramine jms), mis kooskõlastatakse Keskkonnaameti ning selle talu esindajaga, kelle talu

õuemaal lubatud õhusaaste piire ületati. Konkreetsed täiendavad meetmed selguvad

mõõtmistulemuste analüüsil.

3. Purusti ja sorteerimissõlm tuleb paigutada mäeeraldisel kohta, kus see häirib ümbruskonna

elanikke kõige vähem. Purustussõlme parima asukoha peab välja selgitama loa omanik.

4. Kruusafraktsiooni töötlemisel (väljasõelumisel ja purustamisel) tuleb kasutada kaasaegset

mobiilset kompleksi ja toodangu transportimiseks kaasaegseid, madala müratasemega,

veokeid.

5. Vähemalt kolme kaebuse esitamise korral tuleb kaebuse esitanud talu õuemaa piiril läbi

viia müra mõõtmine ning vastavalt mõõtmise tulemustele kasutusele võtta täiendavad

leevendavad meetmed (nt kõrgemate katendivallide rajamine, purustussorteerimissõlme

asukoha muutmine, väljaveo tee müratõkkega piiramine jms), mis kooskõlastatakse

Keskkonnaameti ning selle talu esindajaga, kelle talu õuemaal müra piire ületati.

Konkreetsed täiendavad meetmed selguvad mõõtmistulemuste analüüsil.

Otepää Vallavolikogu 19.02.2026 otsusest nr 1-3/6 tulenevalt seatakse kaevandamisloa

kõrvaltingimuseks:

1. karjääris tohib töötada tööpäevadel kella 8.00-17.00-ni. Puhkepäevadel, riigipühadel ja pärast

tööpäeva lõppu on kaevandamine keelatud;

2. mäeeraldise teenindusmaale tuleb majapidamiste suunal müratõkkeks ladustada

katendivallid, mis peavad olema silutud ning korrapäraselt hooldatud;

3. kaevandamise ja väljavedude ajal tuleb kuivaperioodil kasta karjäärisiseseid teid, karjääri

väljaveoteed ja valmistoodangu puistanguid;

4. teostada veeseiret Piiri (katastritunnus 63601:003:0182), Veske (katastritunnus

63601:003:0950), Kellamäe (katastritunnus 63601:003:2041), Kaarli (katastritunnus

63601:003:2031) ja Tsiberi (katastritunnus 63601:003:1970) katastriüksustel asuvatest

kaevudest. Veeseiret teostatakse kokkuleppel kaevude omanikega kaks korda aastas,

minimaalse ja maksimaalse veetaseme ajal. Kui vee kadumine kaevus on tekkinud

kaevandamistegevuse tõttu, on kaevandamisloa omanikul kohustus tagada majapidamisele

kvaliteetne vesi kas uue salv- või puurkaevu rajamisega.

3.3. Hinnang keskkonnamõju olulisusele

Eelnevast lähtudes võivad Oriku II liivakarjääri mäeeraldisel kaevandamistegevusega

kaasnevateks mõjudeks olla mõju välisõhule (tolm), mürale ja maastikule.

3.3.1. Mõju suurus, tugevus, kestvus, sagedus, pöörduvus ning mõjuala ulatus

Keskkonnaamet käsitleb kavandatava tegevuse mõjualana Oriku II liivakarjääri mäeeraldise

teenindusmaad ning ca 300 m ümber selle, kuna nii kaugele võib teoreetiliselt ulatuda müra

häiring või tahkete peenosakeste häiring. Kaevandamistegevusega kaasnevad mõjud on seotud

kaevandamisega ning avalduvad kaevandamise käigus. Perioodil, kui kaevandamist ei toimu,

kavandataval tegevusel mõjusid ei ole v.a. visuaalne häiring. Pärast kaevandamistegevuse

lõppemist ning ala korrastamist lõpeb ka kavandatava tegevuse mõju. Eelhinnangu järelduste

kohaselt ei teki kavandatava tegevuse elluviimisel olulist negatiivset keskkonnamõju, samas

ümberkaudsetele elanikele tavapärasest enam häiringuid (tolm) ja müra võib siiski tekkida.

Siiski võib eeldada, et häiringute esinemine ei ole sage ja pidev.

3.3.2. Mõju piiriülesus

Piiriülest (riigipiiriülest) mõju ei ole.

3.3.3. Mõju Natura 2000 võrgustiku alale

Oriku II liivkarjääri mäeeraldise ja mäeeraldise teenindusmaa piires ning lähialal ei asu Natura

2000 võrgustiku linnu- ja loodusalasid, looduskaitsealasid, kaitstavaid looduse üksikobjekte

ning kultuurimälestisi.

Oriku II liivakarjääri mäeeraldisest loode poole, ligikaudu 4,5 kilomeetri kaugusele jääb Otepää

looduspark (Natura 2000 loodusala). Oriku II liivakarjääri mäeeraldisest põhja poole, ligikaudu

1,4 kilomeetri kaugusele jääb Vidrike järve hoiuala.

Oriku II liivakarjääri kavandatav jätkutegevus ei avalda negatiivset mõju Otepää looduspark

looduskaitseala ja Vidrike järve hoiuala kaitse-eesmärkidele.

3.3.4. Kavandatava tegevuse koosmõju muude asjakohaste toimuvate või mõjualas

planeeritavate tegevustega

Kumulatiivne mõju maavarade kaevandamisel saab eelkõige tekkida kõigi müraallikate

koosmõjul.

Oriku II liivakarjääri mäeeraldis piirneb lõunast Oriku liivakarjääri mäeeraldisega. Oriku

liivakarjääris kaevandab Gravel Deposits OÜ kaevandamisloa L.MK/326241 alusel.

Kaevandajaks on Rener OÜ. Kehtiva mäeeraldise pindala on 4,34 ha ja teenindusmaa pindala

5,12 ha. Oriku liivakarjäär hõlmab kohaliku tähtsusega Oriku liivamaardla ehitusliiva aktiivse

tarbevaru 3. plokki pindalaga 4,34 ha. Plokk 3 asub põhjaveetasemest kõrgemal. Oriku II

liivakarjääri ja Oriku liivakarjääri mäeeraldise ühisele piirile nõlva ei jäeta.

Kuna nii Oriku II liivakarjääris kui ka olemasolevas Oriku liivakarjääris on üks kaevandaja

(Rener OÜ), siis kahe karjääri koosmõjus ei ulatu müra ja õhusaaste üle normi piiride, kuna

kaevandamine ei toimu korraga kahes karjääris.

Lähipiirkonnas suurtööstuseid ei ole.

Lähipiirkonnas loodustundlikke alasid ei esine (peamiselt metsa- ja põllumaad). Transpordi

kasvu ei ole eeldada.

Keskkonnaloa omaja peab siiski täitma kõiki asjakohaseid õigusaktides sätestatud nõudeid ning

tegema omalt poolt kõik võimaliku, vähendamaks tekkivate keskkonnahäiringute esinemist

ning levimist.

3.3.5. Ebasoodsa mõju tõhusa ennetamise, vältimise, vähendamise ja leevendamise

võimalusi

Oriku II liivakarjääris kaevandamisega kaasneda võivaid keskkonnahäiringuid on pikemalt

käsitletud käesoleva eelhinnangu punktides 3.1.5., 3.1.7 - 3.1.8., 3.2.3.-3.2.4 ja 3.3 ning

siinkohal ei korrata.

Kaevandamisel, maavara laadimisel või masinate hooldamisel ja tankimisel tuleb naftasaaduste

pinnasesse ja põhjavette sattumise võimalus minimeerida. Kaevandamisel tuleb kasutada vaid

korrasolevat kaevandamistehnikat ning tehnika hooldamist ja remonti tuleb teha vaid selleks

kohandatud alal. Võimaliku tekkinud reostuse likvideerimiseks peab olema karjääris töötajatel

teada kindel tegevusplaan ja tagatud töövahendid. Õhusaaste piirnormide ületamise vältimiseks

tuleb kuival ajal töötades kasta karjääri siseteid ning toodangu puistanguid.

3.4. Eelhinnangu järeldus

Eelhindamise tulemusena järeldab Keskkonnaamet, et kavandataval tegevusel puudub oluline

keskkonnamõju, kuna:

1. kavandatav tegevuskoht ei asu kaitstaval loodusobjektil ega Natura 2000 võrgustiku alal ning

kavandatava kaevandamisega ei mõjutata ebasoodsalt kaitstavaid loodusobjekte ega Natura

2000 võrgustiku alasid;

2. eelhindamise tulemusena selgus, et eeldatavalt ei ületata kaevandamisel piirmäärasid müra

ja õhusaaste osas;

3. eelhindamise tulemusena selgus, et kaevandamine ei mõjuta väljakujunenud põhjavee

režiimi, kuna kaevandamisel vett karjäärist välja ega sisse ei juhita;

4. mäeeraldisel looduslik maastik kaevandamistööde käigus hävineb, kuid see on kvalitatiivselt

hiljem taastatav maa-ala korrastamisega.

KeHJS § 11 lõige 81 kohaselt, KMH algatamata jätmise otsus peab muu hulgas sisaldama

asjakohaseid KeHJS § 61 lõige 1 punkti 6 alusel esitatud kavandatava tegevuse erisusi või

keskkonnameetmeid muidu ilmneda võiva olulise ebasoodsa keskkonnamõju vältimiseks või

ennetamiseks. Määruse nr 31 § 5 lõike 2 kohaselt, kui eelhinnangu järelduseks on kavandatava

tegevuse KMH algatamata jätmine, esitatakse eelhinnangus põhjendatud juhul ettepanekud

vajalikeks keskkonnameetmeteks.

KeHJS § 33 lõike 1 järgi keskkonnameetmed on kavandatava tegevuse elluviimisega kaasneva

ebasoodsa keskkonnamõju ennetamise, vältimise, vähendamise ja leevendamise ning

põhjendatud juhul heastamise meetmed. Keskkonnameetmete hulka arvatakse ka

keskkonnaseire. KeHJS § 33 lõike 2 kohaselt peavad keskkonnameetmed, sealhulgas

keskkonnaseirega jälgitavate näitajate liik ja seire kestus, olema proportsionaalsed kavandatava

tegevuse iseloomu, asukoha ja mahuga ning eeldatavalt avalduva keskkonnamõjuga.

Keskkonnaseire määramisel ja tegemisel arvestatakse olemasoleva keskkonnaseirega.

4. ÄRAKUULAMINE

Keskkonnaamet saatis KeHJS § 11 lõike 22 alusel XX.03.2026 kirjaga nr DM-134539-16 Oriku

II liivakarjääri keskkonnaloa taotlusele koostatud keskkonnamõjude eelhinnangu ja KMH

algatamata jätmise otsuse eelnõu seisukoha võtmiseks Otepää Vallavalitsusele ja teadmiseks

taotlejale.

Otepää Vallavalitsus ...

Aare Mark 506 4227 (maapõu)

[email protected]

Janne Breidaks 5855 3986 (loodushoid)

[email protected]

EELNÕU

20.03.2026

Oriku II liivakarjääri maavara

kaevandamise keskkonnaloa taotlusele

keskkonnamõju hindamise algatamata

jätmine

1. OTSUS

Lähtudes eraisik Rene Alter esitatud Oriku II liivakarjääri keskkonnaloa taotlusest, võttes

aluseks keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse § 3 lõige 1 punkti 1,

§ 6 lõige 2 punkti 2 ja lõike 4, § 9 lõike 1, § 11 lõiked 2, 8 ja 81 , maapõueseaduse § 48 ning

Vabariigi Valitsuse 29.08.2005 määruse nr 224 „Tegevusvaldkondade, mille korral tuleb anda

keskkonnamõju hindamise vajalikkuse eelhinnang, täpsustatud loetelu“ § 1 lõike 1 ja § 3 punkti

4 otsustab Keskkonnaamet:

1.1. Jätta algatamata Oriku II liivakarjääri mäeeraldise keskkonnaloa taotlusele

keskkonnamõju hindamine;

1.2. Keskkonnauuringud ei ole vajalikud.

1.3. Oriku II liivakarjääri keskkonnakaitseloa muutmise taotluse menetlemisel arvestada

järgmise keskkonnameetmega:

1.3.1. Kaevandamisel kütuse ja õli pinnasesse ja vette sattumise vältimiseks peab

seadmete ja masinate tankimine ja remont toimuma selleks ettenähtud

teenindusplatsil.

1.3.2. Vähemalt kolme kaebuse esitamise korral tuleb kaebuse esitanud talu õuemaa

piiril läbi viia tolmuosakeste kontsentratsiooni mõõtmine ning vastavalt mõõtmise

tulemustele kasutusele võtta täiendavad leevendavad meetmed (nt. kloriidide

kasutamine, teede viimine mustkatte alla, kõrgemate katendivallide rajamine,

väljaveotee müratõkkega piiramine jms), mis kooskõlastatakse Keskkonnaameti

ning selle talu esindajaga, kelle talu õuemaal lubatud õhusaaste piire ületati.

Konkreetsed täiendavad meetmed selguvad mõõtmistulemuste analüüsil.

1.3.3. Purusti ja sorteerimissõlm tuleb paigutada mäeeraldisel kohta, kus see häirib

ümbruskonna elanikke kõige vähem. Purustussõlme parima asukoha peab välja

selgitama loa omanik.

1.3.4. Kruusafraktsiooni töötlemisel (väljasõelumisel ja purustamisel) tuleb kasutada

kaasaegset mobiilset kompleksi ja toodangu transportimiseks kaasaegseid,

madala müratasemega, veokeid.

1.3.5. Vähemalt kolme kaebuse esitamise korral tuleb kaebuse esitanud talu õuemaa

piiril läbi viia müra mõõtmine ning vastavalt mõõtmise tulemustele kasutusele

võtta täiendavad leevendavad meetmed (nt kõrgemate katendivallide rajamine,

purustus-sorteerimissõlme asukoha muutmine, väljaveo tee müratõkkega

piiramine jms), mis kooskõlastatakse Keskkonnaameti ning selle talu esindajaga,

kelle talu õuemaal müra piire ületati. Konkreetsed täiendavad meetmed selguvad

mõõtmistulemuste analüüsil;

1.3.6. Karjääris tohib töötada tööpäevadel kella 8.00-17.00-ni. Puhkepäevadel,

riigipühadel ja pärast tööpäeva lõppu on kaevandamine keelatud;

1.3.7. Mäeeraldise teenindusmaale tuleb majapidamiste suunal müratõkkeks ladustada

katendivallid, mis peavad olema silutud ning korrapäraselt hooldatud;

1.3.8. Kaevandamise ja väljavedude ajal tuleb kuivaperioodil kasta karjäärisiseseid

teid, karjääri väljaveoteed ja valmistoodangu puistanguid;

1.3.9. Teostada veeseiret Piiri (katastritunnus 63601:003:0182), Veske (katastritunnus

63601:003:0950), Kellamäe (katastritunnus 63601:003:2041), Kaarli

(katastritunnus 63601:003:2031) ja Tsiberi (katastritunnus 63601:003:1970)

katastriüksustel asuvatest kaevudest. Veeseiret teostatakse kokkuleppel kaevude

omanikega kaks korda aastas, minimaalse ja maksimaalse veetaseme ajal. Kui vee

kadumine kaevus on tekkinud kaevandamistegevuse tõttu, on kaevandamisloa

omanikul kohustus tagada majapidamisele kvaliteetne vesi kas uue salv- või

puurkaevu rajamisega.

Keskkonnaamet teavitab KeHJS § 12 lõike 1¹ punkti 2 kohaselt käesolevast KMH algatamata

jätmisest 14 päeva jooksul ametlikus väljaandes Ametlikud Teadaanded ning puudutatud

isikuid ja teisi menetlusosalisi eraldi kirjaga.

2. ASJAOLUD JA ÕIGUSLIKUD ALUSED

Eraisik Rene Alter 21.11.2025 esitas Oriku II liivakarjääri maavara kaevandamise

keskkonnaloa (edaspidi kaevandamisluba) taotluse (registreeritud keskkonnaotsuste

infosüsteemis KOTKAS 21.11.2025 dokumendina nr DM-134539-1). Parandatud taotlus esitati

05.12.2025 (DM-134539-4).

Taotletav mäeeraldis asub Valga maakonnas Otepää vallas katastriüksusel Mikusmäe (tunnus

63601:003:1091) eramaal. Oriku II mäeeraldise pindala on 3,41 ha ja selle teenindusmaa

pindala on 3,41 ha. Taotletav mäeeraldis hõlmab täielikult Oriku liivamaardla (maavarade

registri registrikaart nr 535) täiteliiva aktiivse tarbevaru 5. plokki. Seisuga 01.01.2025 on Oriku

II liivakarjääri piires oleva 5 ploki varu (täiteliiv) 416 tuh m3 kaevandatav varu 314 m³.

Maavara kaevandamise keskmiseks aastamääraks taotletakse 21 tuh m³. Katendi kogus 19 tuh

m³, sh muld 19 tuh m³. Maavara kasutusaladeks on ehitus ja teedeehitus. Korrastamise suunaks

on veekogu ja rohumaa. Kaevandamisluba taotletakse 15 aastaks.

Keskkonnaamet kontrollis taotleja esitatud taotlusmaterjalide vastavust maapõueseadusele

(MaaPS), keskkonnaministri 23.10.2019 määrusele nr 56 „Keskkonnaloa taotlusele esitatavad

täpsustavad nõuded ja loa andmise kord ning keskkonnaloa taotluse ja loa andmekoosseis“ ning

kas koos taotlusega oli esitatud keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi

seaduse (KeHJS) § 6¹ lõike 1 kohane teave. Esitatud taotlus vastas nõuetele, sisaldades muu

hulgas KeHJS § 6¹ lõikes 1 nimetatud teavet.

2.2. Keskkonnaloa taotlus on 19.12.2025 avalikustatud ametlikus väljaandes Ametlikud

Teadaanded. Keskkonnaamet võttis 19.12.2025 kirjaga nr DM-134539-6 Oriku II liivakarjääri

kaevandamisloa taotluse menetlusse ja teavitas taotluse menetlusse võtmisest

keskkonnaseadustiku üldosa seaduse (KeÜS) § 46 lõike 1 punktides 1 ja 2 nimetatud isikuid.

Avalikustamise käigus 29. jaanuaril 2026. a toimus Otepää Vallavalitsuses avalik koosolek,

millel osalesid Keskkonnaameti, Gravel Deposits OÜ, Otepää Vallavalitsuse ja kogukonna

elanikud.

2.3. Kooskõlas MaaPS § 49 lõikega 6 edastas Keskkonnaamet Oriku II liivakarjääri

keskkonnaloa muutmise taotluse 19.12.2025 kirjaga nr DM-134539-7 Otepää Vallavalitsusele.

Otepää Vallavolikogu 19.02.2026 otsusega nr 1-3/6 nõustus Rene Alterile maavara

kaevandamise keskkonnaloa andmisega maavara kaevandamiseks Kaurutootsi külas Mikusmäe

katastriüksusel (katastritunnus 63601:003:1091) asuval Oriku II liivakarjääri mäeeraldisel

järgmistel tingimustel:

1. karjääris tohib töötada tööpäevadel kella 8.00-17.00-ni. Puhkepäevadel, riigipühadel ja pärast

tööpäeva lõppu on kaevandamine keelatud;

2. mäeeraldise teenindusmaale tuleb majapidamiste suunal müratõkkeks ladustada

katendivallid, mis peavad olema silutud ning korrapäraselt hooldatud;

3. kaevandamise ja väljavedude ajal tuleb kuivaperioodil kasta karjäärisiseseid teid, karjääri

väljaveoteed ja valmistoodangu puistanguid;

4. teostada veeseiret Piiri (katastritunnus 63601:003:0182), Veske (katastritunnus

63601:003:0950), Kellamäe (katastritunnus 63601:003:2041), Kaarli (katastritunnus

63601:003:2031) ja Tsiberi (katastritunnus 63601:003:1970) katastriüksustel asuvatest

kaevudest. Veeseiret teostatakse kokkuleppel kaevude omanikega kaks korda aastas,

minimaalse ja maksimaalse veetaseme ajal. Kui vee kadumine kaevus on tekkinud

kaevandamistegevuse tõttu, on kaevandamisloa omanikul kohustus tagada majapidamisele

kvaliteetne vesi kas uue salv- või puurkaevu rajamisega.

Keskkonnaamet 23.02.2026 kirjaga DM-134539-14 küsis taotleja arvamust Otepää

Vallavolikogu esitatud tingimustele.

Rene Alter 23.02.2026 e-kirjaga teatas, et on dokumentidega tutvunud ja nõus menetluse

jätkamisega.

2.4. KeHJS § 3 lõige 1 punkti 1 kohaselt hinnatakse keskkonnamõju, kui taotletakse

tegevusluba või selle muutmist ning tegevusloa taotlemise või muutmise põhjuseks olev

kavandatav tegevus toob eeldatavalt kaasa olulise keskkonnamõju.

KeHJS § 11 lõike 2 kohaselt vaatab otsustaja tegevusloa taotluse läbi ning teeb otsuse

keskkonnamõju hindamise (edaspidi KMH) algatamise või algatamata jätmise kohta KeHJS §

6 lõikes 2 nimetatud valdkondade tegevuse ja KeHJS § 6 lõikes 21 viidatud tegevuse korral

õigusaktis sätestatud tegevusloa taotluse menetlemise aja jooksul, kuid hiljemalt 90. päeval

pärast KeHJS § 61 lõikes 1 loetletud teabe saamist. KeHJS § 9 lõike 1 kohaselt on otsustaja

tegevusloa andja, maapõueseaduse § 48 kohaselt annab kaevandamiseks keskkonnaloa

Keskkonnaamet. Seega on Keskkonnaamet otsustajaks KeHJS tähenduses.

KeHJS § 6 lõige 2 punkti 2, § 61 lõike 3, § 11 lõigete 2 ja 4 ning KeHJS § 6 lõike 4 alusel

kehtestatud Vabariigi Valitsuse 29.08.2005 määruse nr 224 „Tegevusvaldkondade, mille korral

tuleb anda keskkonnamõju hindamise vajalikkuse eelhinnang, täpsustatud loetelu“ § 1 lõike 1

ja § 3 punkti 4 kohaselt peab otsustaja andma eelhinnangu selle kohta, kas

pealmaakaevandamine kuni 25 hektari suurusel alal on eeldatavalt olulise keskkonnamõjuga

tegevus või mitte ning otsustama KMH algatamise või algatamata jätmise üle.

KeHJS § 11 lõike 23 järgi KMH vajalikkus otsustatakse, lähtudes eelhinnangust (vt ptk 3) ja

asjaomase asutuse seisukohast (seisukohad ning selgitused nendega arvestamise või

arvestamata jätmise kohta, vt ptk 4). KeHJS § 11 lõike 4 kohaselt, kui kavandatava tegevuse

KMH algatamise või algatamata jätmise otsus tehakse KeHJS § 6 lõike 2 või 21 alusel, lisatakse

otsusele eelhinnang.

3. EELHINNANG

Keskkonnaamet annab KMH eelhinnangu arendaja esitatud ja muu asjakohase teabe alusel ning

lähtudes kavandatavast tegevusest, selle asukohast ning eeldatavast keskkonnamõjust (KeHJSi

§ 61 lõige 3). Eelhinnangu sisu täpsustatud nõuded on kehtestatud keskkonnaministri

16.08.2017 määrusega nr 31 „Eelhinnangu sisu täpsustatud nõuded“ (KeHJSi § 61 lõige 5).

Keskkonnaamet on eelhinnangu andmisel kasutanud järgmisi materjale:

1. Oriku II liivakarjääri mäeeraldise kaevandamisloa taotluse seletuskiri, sh KeHJS § 61 lg 1

kohane teave;

2. Maa-ja Ruumiameti geoportaali kaardirakendusi;

3. Valga maakonnaplaneering 2030+ (15.12.2017 Valga maavanema korraldusega nr 1-1/17-

417);

4. Otepää valla üldplaneering (kehtestatud Otepää Vallavolikogu 01.10.2013 määrusega nr 1-

6-14);

5. Üleriigiline planeering „Eesti 2030+”.

3.1. Kavandatav tegevus

3.1.1. Tegevuse iseloom ja maht

Rene Alter taotleb Oriku II liivakarjääri kaevandamisluba maavara kaevandamiseks.

Taotletav mäeeraldis asub Valga maakonnas Otepää vallas katastriüksusel Mikusmäe (tunnus

63601:003:1091) eramaal. Kinnistu omanik on Rene Alter, kelle firma Rener OÜ hakkab Oriku

II liivakarjääris kaevandama. Oriku II mäeeraldise pindala on 3,41 ha ja selle teenindusmaa

pindala on 3,41 ha. Taotletav mäeeraldis hõlmab täielikult Oriku liivamaardla (maavarade

registri registrikaart nr 535) täiteliiva aktiivse tarbevaru 5. plokki. Seisuga 01.01.2025 on Oriku

II liivakarjääri piires oleva 5 ploki varu (täiteliiv) 416 tuh m3 kaevandatav varu 314 m³.

Maavara kaevandamise keskmiseks aastamääraks taotletakse 21 tuh m³. Katendi kogus 19 tuh

m³, sh muld 19 tuh m³. Maavara kasutusaladeks on ehitus ja teedeehitus. Korrastamise suunaks

on veekogu ja rohumaa. Kaevandamisluba taotletakse 15 aastaks.

Maastikuliselt paikneb Oriku II liivakarjäär lainja reljeefiga alal, mille absoluutsed kõrgused

jäävad 137–148 m vahemikku. Maapinna kõrgus suureneb loode suunas. Nii mäeeraldise kui

ka ümbritseva ala reljeef on väikekünklik. Karjääri aluspõhja moodustab Kesk-Devoni

ladestiku Burtnieki kihistu (D2br) liivakivi aleuroliidi ja savi vahekihtidega.

Oriku II liivakarjääri mäeeraldis jääb valdavalt looduslikule rohumaale. Oriku II liivakarjääri

mäeeraldis on ümbritsetud põhja poolt Kuldpõllu (katastritunnus 63601:003:0472) maaüksuse

loodusliku rohumaaga. Ida ja lääne poolt Mikusmäe (katastritunnus 63601:003:1091) maaüksus

jätkub. Ida poole jääb Mikusmäe maaüksuse raiutud mets ning lääne poole Mikusmäe hooned

ja looduslik rohumaa. Lõuna poole jääb Oriku maaüksuse (katastritunnus 63601:003:0780)

endine raiutud metsamaa ja looduslik rohumaa.

Oriku II liivakarjääri mäeeraldis piirneb lõunast Oriku liivakarjääri mäeeraldisega. Oriku

liivakarjääris kaevandab Gravel Deposits OÜ kaevandamisloa L.MK/326241 alusel.

Kaevandajaks on Rener OÜ. Kehtiva mäeeraldise pindala on 4,34 ha ja teenindusmaa pindala

5,12 ha. Oriku liivakarjäär hõlmab kohaliku tähtsusega Oriku liivamaardla ehitusliiva aktiivse

tarbevaru 3. plokki pindalaga 4,34 ha. Plokk 3 asub põhjaveetasemest kõrgemal. Kaevandaja

poolt deklareeritud mahtude alusel (mäeeraldise detailandmetel seisuga 31.12.2024) oli

mäeeraldise ehitusliiva aktiivse tarbevaru 3. ploki jääkvaru 223,1780 tuh m3, millest

kaevandatav 173,1780 tuh m3. Oriku liivakarjääri lamamisse jääb ehitusliiva aktiivse tarbevaru

4. plokk, mis jääb aktiivse tarbevaru plokiga 3 samadesse piiridesse. Aktiivse tarbevaru 4. ploki

maht on 258 tuh m3 (mäeeraldise detailandmetel seisuga 31.12.2024) ja asub põhjaveetasemest

allpool. Antud hetkel soovitakse muuta ka Oriku liivakarjääri mäeeraldist, kuna 2025. a aruande

põhjal (EGF 47188) muudeti ehitusliiva aktiivse tarbevaru plokke 3 ja 4. Mäeeraldis hõlmab

laienduse järgi ehitusliiva aktiivse tarbevaru plokki 3 aT (pindala 5,10 ha), mille varu on seisuga

01.01.2025 (2025 a aruande kohaselt, EGF 47188) 275,178 tuh m3 ja ehitusliiva aktiivse

tarbevaru plokki 4 aT (pindala 5,10 ha), mille varu on seisuga 01.01.2025 (2025 a aruande

kohaselt, EGF 47188) 304 tuh m3. Seisuga 30.09.2025 on mäeeraldise detailandmetel Oriku

liivakarjääri mäeeraldisel ehitusliiva aktiivse tarbevaru 3. plokis jääkvaru 258,403 tuh m3.

Oriku II liivakarjääri mäeeraldise lähim elamu asub Mikusmäe maaüksusel ca 0,10 km (100 m)

lääne pool (taotluse graafiline lisa 1). Mikusmäe tiik jääb mäeeraldisest ca 50 m kaugusele lääne

poole. Mikusmäe talu salvkaev jääb mäeeraldisest ca 110 m kaugusele lääne poole. Teised

elamud Veske (katastritunnus 63601:003:0950) ja Piiri (katastritunnus 63601:003:0182)

maaüksustel koos salvkaevudega jäävad mäeeraldise piirist ligikaudu 460 ja 260 m kaugusele.

Ilmjärve–Kontsu kruuskattega riigimaantee jääb mäeeraldisest ligikaudu 0,5–0,7 km lääne–

loode poole, Otepää linn ligikaudu 12 km kaugusele loodesse.

Lähim elektrimaakaabelliin 24 kV (keskpingeliin) AXLJ-LT.3x50+16 (tunnus 240764711)

paikneb mäeeraldise teenindusmaast põhja pool, kuid Oriku II liivakarjääri mäeeraldis liini

kaitsevööndisse ei ulatu.

Oriku II liivakarjääri mäeeraldisel ega selle vahetus läheduses ei asu kaitsealuseid üksikobjekte,

kaitsealasid, kommunikatsioone ega ehitisi. Oriku II liivakarjääri mäeeraldisest loode poole,

ligikaudu 4,5 kilomeetri kaugusele jääb Otepää looduspark (Natura 2000 loodusala). Oriku II

liivakarjääri mäeeraldisest põhja poole, ligikaudu 1,4 kilomeetri kaugusele jääb Vidrike järve

hoiuala.

Oriku II liivakarjääri mäeeraldisest ligikaudu 1,4 km kaugusele põhja poole jääb Vidrike järv

(VEE2120300) ja 1,1 km kaugusele lääne poole Partsilombi (Kauru Partsilomp) paisjärv

(VEE2127030). Oriku liivakarjääri mäeeraldisest ligikaudu 1,4 km kaugusel asuvas Vidrike

järves jääb veetase 119 m absoluutsele kõrgusele. Partsilombi paisjärve veetase jääb 140,5 m

absoluutsele kõrgusele. Mäeeraldise teenindusmaa loodenurgast ligikaudu 0,7 km kaugusel on

Pühajõgi (VEE1003300) voolusuunaga edelast kirdesse (Kauru järvest (VEE2120700; veetase

133,50 m absoluutsel kõrgusel) Vidrike järve). Pühajõe veetase jääb absoluutsele kõrgusele

133...134 m.

Oriku II liivakarjääri mäeeraldis külgneb lõunasuunas Oriku liivakarjääri mäeeraldisega.

Maavarauuringud OÜ poolt valmis 2025 aastal aruanne „Oriku II uuringuruumi liiva varu

geoloogiline uuring ning aktiivse tarbevaru plokkide 3 ja 4 täpsustamine (varu seisuga

01.01.2025)“ (EGF 47188). Eesti Geoloogiateenistuse direktori korraldusega 04.06.2025 nr 13-

5/25-69 on Valga maakonna Oriku liivamaardla registrikannet muudetud

Kattekihi moodustab kasvukiht (muld). Mulla paksus on 0,0...1,2 m. Kolmes uuringupunktis

(Ka-Pa 01, Ka-Pa 06 ja Ka-Pa 09) ulatub kattekihi (mulla) paksus 0,9...1,2 meetrini. Ülejäänutes

on 0,0...0,5. 5 Kasuliku kihi lamami moodustab moreen, mis on läbitud ainult ühes

uuringupunktis (Ka-Pa 02). Ülejäänutes lamamini ei jõutud.

Kasuliku kihi moodustab liustikujõeline eriteraline liiv kruusa ja veeristega, mis kohati on

savikas ja vahel sõre. Täiteliiva plokk 5 sisaldab liiva (osakesed 0,063…2 mm) keskmiselt

78,7%. Savi- ja tolmu (osakeste 31,5 mm) sisaldus on keskmiselt 2,8%. Täiteliiva 5. ploki

kasuliku kihi keskmine paksus on 12,20 m, millest 6,90 m asub allpool põhjaveetaset.

Ehitusliiva saab peale kruusa väljasõelumist kasutada ehitussegudes. Keskmise- ja jämeteralist

liiva saab kasutada betooni täiteliivana. Kruusateede aluste jaoks segude koostamiseks sobib

liiv peensusmooduliga > 2,2. Looduslikult sobib ehitusliiv teede ehitusel aluskihi ja teepeenarde

rajamiseks. Peeneteraline liiv on kasutatav teede ehitusel ja ehitusel täiteks ning peale kruusa

väljasõelumist valikuliselt ehitussegudes. Väga peeneteralist liiva saab kasutada valdavalt

täitematerjalina, valikuliselt ehitussegudes.

Mäetehnilised tingimused Oriku II liivakarjääris kaevandamise jätkamiseks ei ole keerulised.

Kaevandamist alustatakse Oriku liivakarjäärist olemasoleva nõlva ära võtmisega ja liigutatakse

Oriku II liivakarjääris põhja poole. Kattekiht tuleb vallitada Oriku II liivakarjääri põhjapiirile

müra tõkkeks. Osa varust asub põhjaveetasemest madalamal. Karjäärile on juba hea juurdepääs,

kuna väljaveoks kasutatakse Oriku liivakarjääri väljaveoteid. Väljaveoteena kasutatakse

edaspidi Oriku karjääri lääneosas asuvat karjääri teed, mis viib algul maaüksusele Välja tee ja

sealt edasi riigi kõrvalmaanteele Ilmjärve–Kontsu (taotluse graafiline lisa 1). Maaüksuse Välja

tee omanik on Gravel Deposits OÜ.

Mäeeraldise lamam paikneb põhjaveetasemest madalamale jääva täiteliiva plokk 5 aT lamamis

abs kõrgusel 128,17–134,09 m. Mäetöid tehakse vastavalt kaevandamisprojektile, kus on

määratud täpsem kaevandamise tehnoloogia ja vastavalt mäetööde territoriaalsele arengukavale

mäetööde ajaline ja ruumiline areng.

Karjääris kaevandamisel tuleb esmalt eemaldada koorida kattekiht, mis koosneb mullast. Muld

tuleb vallitada eraldi karjääri äärealale kuni 3 m kõrgustesse aunadesse ja säilitamaks mulla

bioloogilist aktiivsust ei tohi aunasid tihendada. Katendi koorimine ja vallitamine toimub kuival

aastaajal pinnase loodusliku niiskuse juures. Katendiauna geotehnilise stabiilsuse tagamiseks

silutakse auna pealispind ja küljed. Katendile tuleb leida rakendus. Mäeeraldise katendist saab

kujundada tõhusa müratõkke karjääri põhjaossa. Ladustatud katend on võrdsustatav saastumata

pinnasega, sest kaevealal ei ole olnud tööstust ega tuvastatud jääkreostust. Kasvukihi (mulla)

vallitamisel on jälgitud, et ei toimuks segunemist teiste materjalidega. Katendit saab kasutada

karjääri hilisemal bioloogilisel korrastamisel või võõrandada. Kaevandamisjärgselt

korrastatakse karjääri ala veekoguks ja rohumaaks. Kaevandamise lõpptulemusena kujuneva

karjääri nõlvad tasandatakse pinnase püsinurgast tuleneva nõlvusega, liivpinnase puhul

põhjaveetasemest kõrgemal kaldega 1:2 ja põhjaveetasemest madalamal kaldega 1:3 (taotluse

graafiline lisa 2).

Maavara kaevandatakse pöördkoppekskavaatoriga ja kopplaaduriga mitme kaeveastmega –

esmalt veepealne varu ja siis veealune varu. Veetasemest kõrgemal asuva maavara

kaevandamise tehnoloogiline skeem oleks järgmine. Ekskavaatoriga kaevandamisel ja

laadimisel seisab ekskavaator astangu peal ning frontaallaaduriga kaevandamisel ja laadimisel

liigub laadur astangu all, mõlemal juhul ammutatakse kaevist alt üles. Pöördkoppekskavaator

laadib liiva kaeve-eest või puistangutest kalluritele või töötlemiseks (purustamiseks ja

sõelumiseks) mobiilsesse purustus-sorteerimissõlme. Fraktsioneeritud (purustatud ja sõelutud)

materjali veab puistangutesse (ladudesse) frontaallaadur, mis vajadusel laadib sealt ka kallureid.

Väljavedu karjäärist toimub autotranspordiga.

Veealuse varu kaevandamisel asub ekskavaator, mis tõstab vee alt materjali karjääri põhjale

nõrguma, ohutuse huvides ligikaudu 0,5 m veetasemest kõrgemal. Nõrgunud materjali

realiseeritakse looduslikuna (kalluritele laadib ekskavaator või frontaallaadur) või töödeldakse

jällegi mobiilse töötlemissõlme abil vajalikeks fraktsioonideks, mis esmalt ladustatakse

puistangutesse ja hiljem laaditakse kalluritele, mis viivad selle tarbijateni.

Oriku II liivakarjääri liiva kasutatakse looduslikul kujul kui ka töödelduna. Vajadusel materjali

purustatakse ja sõelutakse. Materjali töötlemiseks tuuakse karjääri aeg-ajalt mobiilne

purustussorteerimissõlm.

Maapõueseaduse § 99 kohaselt on maavara katend, sh ka muld võõrandatav ning väljaspool

mäeeraldist ja selle teenindusmaad kasutatav. Seega võib kaevandaja majanduslikest

kaalutlustest lähtuvalt ka kogu katendi võõrandada ja hiljem korrastamisprojektiga ette

nähtavas koguses sisse osta. Oriku II liivakarjääris looduslikust lasundist väljatav maavara ja

selle katend (moreen ja muld) leiab kogu mahus kasutust, seega ei teki Oriku II liivakarjääris

mäeeraldiselt kaevandamisel jäätmeseaduse tähenduses jäätmeid ega kaevandamisjäätmeid.

Maavara kaevandamisel ei teostata lõhketöid ega kasutata hüdrovasaraid, mis võiks

vibratsiooni tekitada.

3.1.2. Tegevuse seos asjakohaste strateegiliste planeerimisdokumentidega ning

lähipiirkonna praeguste ja planeeritavate tegevustega

Üldplaneering

Otepää valla üldplaneeringus on välja toodud, et valla territooriumil leidub maavaradest liiva

ja kruusa. Keskkonnaregistri andmete kohaselt asub valla territooriumil kuus maardlat, nende

hulgas ka Oriku liivamaardla (registrikaardi nr 535). Otepää valla üldplaneeringuga kavandati

mäetööstusmaad Oriku liivamaardla maardla alale. Mäetööstusmaa hõlmab ka mäetööstusmaa

teenindusmaad. Mäetööstusmaa arendamisel kehtivad järgmised üldpõhimõtted ja tingimused:

1. lähtutakse vastavatest õigusaktidest (Maapõueseadus, Keskkonnamõju hindamise ja

keskkonnajuhtimissüsteemi seadus);

2. kaevandamisega ei tohi kaasneda pöördumatuid keskkonnakahjusid, sh negatiivset

mõju kohalikule veerežiimile, inimese tervisele ja heaolule;

3. ammendatud karjäärid korrastatakse vastavalt Keskkonnaministri 26. mai 2005. a

määrusele nr 43 „Üldgeoloogilise uurimistööga, geoloogilise uuringuga ja

kaevandamisega rikutud maa korrastamise kord“. Pealmaakaevandamisega rikutud maa

tuleb muuta niisuguseks, et seal on võimalik maaviljelus või metsakasvatus või

kujundatakse rikutud maa veekoguks, ehitusmaaks, mis tahes muuks tarbimisväärseks

maaks või tunnustatud väärtusega maastikuks. Maavara kaevandamise tarbeks rajatud

hooned lammutatakse, teed, kraavid, tiigid ja puistangud tasandatakse, täidetakse,

puhastatakse ning ala haljastatakse selle kohandamiseks asukoha keskkonnaga.

Otepää valla üldplaneeringu kohaselt tuleb geoloogilise uuringu lubade ja kaevandamislubade

taotlemisel arvestada Otepää looduspargi kaitse-eeskirjaga ning kaaluda Valga

maakonnaplaneeringus, Otepää valla üldplaneeringus ja teistes strateegilistes dokumentides

määratud väärtusi ja maakasutustingimusi. Muude lubade menetlemisel ja tegevuste

kavandamisel tuleb arvestada, et tulenevalt Maapõueseaduse § 62 tuleb maardlate aladel tagada

maavara kaevandamisväärsena säilimine ja juurdepääs maavaravarule.

Lähtudes eelnevast ei ole tegevus Otepää valla üldplaneeringuga vastuolus, Oriku II

liivakarjääri mäeeraldis asub Oriku maardlal ja piirneb juba olemasoleva karjääriga. Taotlusega

ei soovita võtta kasutusele uut maardlat.

Kaevandamisega Oriku II liivakarjääris ei kaasne pöördumatuid keskkonnakahjusid, sh

negatiivset mõju kohalikule veerežiimile, inimese tervisele ja heaolule. Karjääri ala

korrastatakse veekoguks ja rohumaaks.

Maakonnaplaneering

Valga maakonnaplaneeringus on toodud järgmised tingimused maardlate kasutamisel:

- Maardlate kasutuselevõtul vältida võimalusel alasid, mis asuvad väärtuslikel

põllumajandusmaadel, väärtuslikel maastikel ja rohelises võrgustikus. Juhul, kui

nimetatud aladel on kaevandamine majanduslikult otstarbekas, tuleb kaaluda eelnevalt

kaasnevaid mõjusid väärtuslikele maastikukomponentidele.

- Väärtusliku põllumajandusmaa, väärtusliku maastiku, rohelise võrgustiku ja linnade

rohevööndi toimimise tagamisega tuleb arvestada kaevandamisloale tingimuste

seadmisel, korrastamistingimuste andmisel ja nende alusel korrastamisprojekti

koostamisel. Vajadusel tuleb lisada kaevandamisloale tingimused leevendavate

meetmete rakendamiseks.

- Kasutuselevõetud maardlates tuleb varud ammendada ning alad majandustegevuse

lõppemisel korrastamisprojekti abil korrastada, et võimaldada maade edasist kasutust

kas põllu- või metsamaana, puhkeala või ehitusalana.

- Turba kaevandamiseks tuleb eelistada juba kuivendusest rikutud alasid.

- Maapõue seisundit ja kasutamist mõjutava tegevuse korraldamisel tuleb tagada

arvelevõetud maavara kaevandamisväärsena säilimine ja juurdepääs maavaravarule.

Püsiva iseloomuga tegevus on põhimõtteliselt lubatav, kui kavandatav tegevus ei

halvenda maavaravaru kaevandamisväärsena säilimise või maavaravarule juurdepääsu

osas olemasolevat olukorda.

- Aladel, mis kattuvad maardlatega, kuid mida ei ole maavara väljamise (mäetööstusmaa)

eesmärgil seni kasutusse võetud ning mida ei ole käesolevas planeeringus käsitletud

kaevandamiseks perspektiivsena, määratlemine mäetööstusmaana on võimalik pärast

maavara kaevandamise loa taotlemist ja selle saamist õigusaktidega sätestatud korras.

Maakonnaplaneeringu joonisel on see ala märgitud olemasoleva maardlana. Vastuolu

maakonnaplaneeringuga ei esine.

Üleriigiline planeering

Üleriigilises planeeringus "Eesti 2030+" on maavarade kaevandamise kohta märgitud järgmist:

1. Eestis on viimastel aastatel rohetaristu määratlemisel ära tehtud suur töö – maakondade

teemaplaneeringu „Asustust ja maakasutust suunavad keskkonnatingimused” üheks alateemaks

oli rohevõrgustik. Võrgustiku ja selle osiste piire ja kasutustingimusi on täpsustatud valdade

hiljem kehtestatud üldplaneeringutes. Rohevõrgustiku kavandamisel kasutati Eestis

integreeritud lähenemist, kuivõrd võrgustiku toimimist vaadeldi koos asustuse ja tehnilise

taristuga, et leida konfliktikohad ja pakkuda lahendusi rohevõrgustiku sidususe tagamiseks.

Seega on rohevõrgustik planeeringuline meede, mis parandab loodushoiu olukorda ja kestliku

arengu võimalusi. Sellist tasakaalustatud vaatenurka tuleb tehnilise taristu planeerimisel ja

maavarade kaevandamisel rakendada ka edaspidi;

2. „/-/ Kui rohevõrgustiku tuumaladele kavandatakse suuri, riigi toimimiseks vajalikke objekte,

tuleb tagada tuumalasisene ja tuumaladevaheline sidusus. Maavarade kaevandamisel tuleb see

tagada korrastamise või asendusalade leidmise kaudu.“;

3. Üleriigiline planeering ei käsitle väga põhjalikult maavaradega seonduvat ega liivakarjääre

spetsiifiliselt. Tuuakse välja hetkeolukord.

Lähtudes üleriigilise planeeringu üldisest iseloomust, ei ole tegevus sellega vastuolus.

Vastavalt strateegilises dokumendis „Maapõuepoliitika põhialused aastani 2050“ toodud

eesmärkidele ja põhimõtetele tuleb maardlate kasutusse võtmisel eelistada juba avatud

maardlate maksimaalset võimalikku kasutamist, mille kohta on piisavalt vajalikku

informatsiooni nii keskkonnatingimuste kui ka kaevandamise tehnoloogiliste võimaluste kohta.

Kaevandamise jätkamine juba avatud ja kaevandamisega rikutud maa-alal

keskkonnasäästlikum kui täiesti uute alade kasutusele võtmine. Oriku II liivakarjääri

kaevandamisloa taotlemine on kooskõlas juba avatud maardla maksimaalse võimaliku

kasutamise eesmärgiga, tagades maavarade registris arvel oleva maavaravaru võimalikult

täieliku väljamise minimaalsete kadude ja jääkidega.

3.1.3. Ressursside, sealhulgas loodusvarade, nagu maa, muld, pinnas, maavara, vesi ja

looduslik mitmekesisus, näiteks loomastik ja taimestik, kasutamine. Tegevuse

energiakasutus.

Oriku II liivakarjääri mäeeraldis jääb valdavalt looduslikule rohumaale. Oriku II liivakarjääri

mäeeraldis piirneb lõunast Oriku liivakarjääri mäeeraldisega. Oriku liivakarjääris kaevandab

Gravel Deposits OÜ kaevandamisloa L.MK/326241 alusel.

Karjääri looduslik mitmekesisus on seotud seal esinevate liikidega, kes kaevandamist ja selle

mõjusid taluvad. Kuna tegemist on uue karjääriga rohumaal, siis looduslik mitmekesisus on

sellel alal madal. Samas taastub see ala korrastamisel. Korrastamisel tuleb karjääri küljed

kujundada nii, et oleks tagatud maa ohutu ja otstarbekas taaskasutamine ning maastiku üldilme

oleks esteetiliselt vastuvõetav.

Kaevandamisel veetaseme alandamist (vee väljapumpamist ega ärajuhtimist) ei toimu ning varu

väljatakse maksimaalses võimalikus mahus. Vett kui ressurssi ei tarbita. Häiringute (müra,

tolm) leevendamiseks tuleb vajadusel kasutusele võtta vajalikud leevendusmeetmed.

Mäeeraldisel olev taimekooslus hävineb, kuid hiljem korrastamise käigus kujuneb alale

veekogu ja rohumaa, kuhu tekivad uued kooslused.

Peamised energiatarbijad mäeeraldisel on seal töötavad seadmed ja masinad.

3.1.4. Tegevusega kaasnevad tegurid, nagu heide vette, pinnasesse ja õhku ning müra,

vibratsioon, valgus, soojus, kiirgus ja lõhn

Maavara kaevandamisega mõjutatakse alati suuremal või vähemal määral looduskeskkonda.

Oriku II liivakarjääris kaevandamisel on peamisteks keskkonda mõjutavateks teguriteks

maastikupildi visuaalne muutumine, müra, õhusaaste (tolm). Teatud määral võib olla mõju ka

pinna- ning põhjaveele.

Põhjavesi

Oriku II liivakarjääris paikneb kaevandatav maavara all- ja pealpool põhjaveetaset, seega

suureneb võimalus lokaalse veereostuse tekitamiseks. Veealuse maavara kaevandamist

korraldatakse nii, et karjäärist vett välja ei pumbata ja veetaset ei alandata, siis on vähe

tõenäoline, et kavandatav tegevus tooks kaasa negatiivseid mõjusid vesivarustusele ja põhjavee

kvaliteedile. Põhjavee tasemest madalamal kaevandamine ei riku piirkonna veerežiimi ega

mõjuta piirkonna majapidamiste kaevude vee taset ega vee kvaliteeti.

Oriku II mäeeraldise piirkonnas levib liustikujõeliste setete veekiht. Geoloogiliste uuringute

ajal, 2013. a. novembris, oli uuringupuuraukudes veetase 133,6–136,2 m absoluutsel kõrgusel.

Vesi on vabapinnaline. Veekiht toitub sademetest ja reljeefis kõrgemal asuvatest, hüdrauliliselt

seotud veekihtidest. Kõrval asuvas Oriku liivakarjääris võeti veetasemeks 136,20 m absoluutne

kõrgus (EH2000 kõrgussüsteemis).

Hüdrogeoloogilistest töödest tehti veetaseme mõõtmised 2025. a (EGF 47188) kaevandites ja

puuraukudes. Veetase on fikseeritud uuringute ajal kaheksas kaevand-puuraugus ja kaevandis,

kus veetase jäi maapinnast 3,9...9,7 m sügavusele. Oriku II uuringuruumi põhjaveetase jäi

kaevand-puuraukude andmetel absoluutsetele kõrgustele 136,18...136,39 m.

Alates Oriku II uuringuloa saamisest kuni 2025. a oktoobrikuuni teostati veetaseme mõõtmisi

Mikusmäe ja Oriku maaüksusele jäävates veekogudes, Oriku liivakarjääri mäeeraldise keskele

ekstra veetaseme jälgimiseks tehtud august ning kolmel korral ka Mikusmäe talu kaevus.

Loodusliku veetaseme kõikumine jääb nii veekogudes kui ka karjääri põhjas jälgitavas augus

1–1,2 m juurde. Kaevu veetaseme kõikumine aga sõltus liialt ka veetarbimisest lähipäevade

jooksul ning seetõttu oli kõikumine 3 m juures. Veetaseme kõikumine kaevus ei näita loodusliku

veetaseme kõikumist.

Maavarauuringud OÜ tegi ka uuringud Oriku liivakarjääri mäeeraldisest ligikaudu 0,8 km ida

poole jäävas Koigu II uuringuruumis, kus põhjaveetaseme keskmiseks kõrguseks oli 135,2 m

absoluutne kõrgus. Seega veetaseme alanemine toimub läänest ida suunas.

Mõningane risk võib tekkida vee kvaliteedile mäemasinate või kallurite rikete puhul. Juhul kui

avarii tõttu satubki määrdeõli või kütus karjääri põhja ja sealt pinnasesse, siis tuleb see sealt

võimalikult kiiresti eemaldada. Reostunud pinnas tuleb koheselt ekskavaatoriga muust

lasundist eemaldada ja laadida kallurile, mis transpordib selle jäätmekäitlusasutusse. Valmidus

reostuse kiireks likvideerimiseks peab olema selline, et see ei jõuks imbuda veekihti. Lisaks

tuleb karjääri territooriumil hoida absorbeerivaid materjale (turvas, saepuru, graanulid), mida

lekete puhul saaks koheselt kasutada.

Kaevandamisloale ettevaatusprintsiibist lähtuvalt seatakse põhjavee kaitseks kõrvaltingimus:

Kaevandamisel kütuse ja õli pinnasesse ja vette sattumise vältimiseks peab seadmete ja

masinate tankimine ja remont toimuma selleks ettenähtud teenindusplatsil.

Otepää Vallavolikogu 19.02.2026 otsusest nr 1-3/6 tulenevalt seada kaevandamisloa

kõrvaltingimuseks:

Teostada veeseiret Piiri (katastritunnus 63601:003:0182), Veske (katastritunnus

63601:003:0950), Kellamäe (katastritunnus 63601:003:2041), Kaarli (katastritunnus

63601:003:2031) ja Tsiberi (katastritunnus 63601:003:1970) katastriüksustel asuvatest

kaevudest. Veeseiret teostatakse kokkuleppel kaevude omanikega kaks korda aastas,

minimaalse ja maksimaalse veetaseme ajal. Kui vee kadumine kaevus on tekkinud

kaevandamistegevuse tõttu, on kaevandamisloa omanikul kohustus tagada majapidamisele

kvaliteetne vesi kas uue salv- või puurkaevu rajamisega.

Peenosakesed (tolm)

Maavara kaevandamisel on võimalikeks tahkete osakeste ehk tolmu allikateks maavara

ammutamis- ja laadimisprotsessid ning toodangu väljaveoga seotud transport. Tahkete osakeste

eraldumine mäeeraldisel toimuvatest tööprotsessidest sõltub kaevandamise tehnoloogiast,

maavara kohapealsest töötlemisest kui ka ilmastikutingimustest (tuul, sademed jne).

Transpordil kaasneb tahkete osakeste eraldumine kruuskattega teedel liiklemisel

transpordivahendite (eriti raskeveokite) ratastelt ning lahtistelt koormatelt. Veose katmise

nõuded on toodud liiklusseadustikus ja selle alamaktides.

Oriku II liivakarjääris lasub kaevandatav maavara üleval- ja allpool põhjaveetaset, looduslikult

on kaevandatav materjal niiske ega põhjusta õhusaaste tekkimist. Keskkonnaministri

14.12.2016 määruse nr 67 „Tegevuse künnisvõimsused ja saasteainete heidete künniskogused,

millest alates on käitise tegevuse jaoks nõutav õhusaasteluba“ (määrus nr 67) ja selle lisa 1

kohaselt on õhusaasteluba vaja, kui tegevuse käigus eraldub ühe aasta jooksul atmosfääri

tahkeid osakesi (PMSUM) enam kui 1 tonn. Taotluse seletuskirjas toodud arvutusliku hinnangu

kohaselt ei ületata maavara töötlemisel määruses nr 67 sätestatud künniskogust ning

õhusaasteloa taotlemine pole vajalik. Keskmiselt kaevandatakse aastas 21 tuh m³. Maksimaalne

kaevandatav maht määruses sätestatud künnist ületamata on 1000 : 0,0065 = 154 000 tonni, mis

liiva keskmise tiheduse juures (1,8 t/m3) teeb 86 tuh m3 aastas. Selle koguse ületamisel tuleb

taotleda õhusaasteluba.

Oriku II liivakarjääri materjal vajab töötlemist (sõelumist või purustamist). Aeg-ajalt karjääris

töötama hakkav mobiilne töötlemissõlm (purusti koos sõeltega) töötab sisepõlemis- mootori

abil ja kütusena kasutatakse diiselkütust. Töötlemissõlme põletusseadme nimi-soojusvõimsus

on 0,257 MW. Oriku liivakarjääris kaevandatakse keskmiselt 21 tuh m3 kruusa aastas ehk

orienteeruvalt 38 tuhat tonni. Tunnis töödeldakse keskmiselt 150 tonni materjali. Seega töötab

töötlemissõlm aastas hinnanguliselt kuni 320 tundi.

Kuna nii Oriku II liivakarjääris kui ka kõrval asuvas Oriku II liivakarjääris on üks kaevandaja

(Rener OÜ), siis kahe karjääri koosmõjus ei ulatu ka õhusaaste üle normi piiride, kuna

kaevandamine ei toimu korraga kahes karjääris.

Tahkeid osakesi tekib ka karjäärialal töötavate masinate ümbruses, kuid nende levik on lokaalse

iseloomuga. Kaevandamismasinate poolt tekitatava õhusaaste (tolmu) hulk on väike,

sadestudes praktiliselt õhkutõusmise koha lähedale. Kaugemale võib levida tolm toodangut

vedavatest kallurautodest, kuna nende kiirus on suurem. Kallurid tõstavad tolmu nii

karjäärisisestel- kui ka väljaveoteedel. Töötavates karjäärides tehtud vaatluste järgi võib

hinnata, et transpordi tõttu tekkiv õhusaaste võib levida lagedal maastikul keskmise tuulega

200-250 m kaugusele. Veokite kiirus karjääris ei tohi olla selline, mis põhjustab

ülenormatiivseid tahkete peenosakeste heitkoguseid. Maavara transpordist tekkiva tolmu leviku

tõkestamise efektiivseks vahendiks kuival perioodil on teede niisutamine ning erinevate

kemikaalide kasutamine.

Kaevandamisloale ettevaatusprintsiibist lähtuvalt seatakse tolmutekke ennetamiseks

kõrvaltingimus:

1. Vähemalt kolme kaebuse esitamise korral tuleb kaebuse esitanud talu õuemaa piiril läbi

viia tolmuosakeste kontsentratsiooni mõõtmine ning vastavalt mõõtmise tulemustele

kasutusele võtta täiendavad leevendavad meetmed (nt. kloriidide kasutamine, teede

viimine mustkatte alla, kõrgemate katendivallide rajamine, väljaveotee müratõkkega

piiramine jms), mis kooskõlastatakse Keskkonnaameti ning selle talu esindajaga, kelle

talu õuemaal lubatud õhusaaste piire ületati. Konkreetsed täiendavad meetmed

selguvad mõõtmistulemuste analüüsil.

Otepää Vallavolikogu 19.02.2026 otsusest nr 1-3/5 tulenevalt seada kaevandamisloa

kõrvaltingimuseks:

1. kaevandamise ja väljavedude ajal tuleb kuivaperioodil kasta karjäärisiseseid teid,

karjääri väljaveoteed ja valmistoodangu puistanguid.

Karjääris töötava ekskavaatori/laaduri, sõelumissõlme heitgaasid peavad vastama kehtestatud

normidele. Kasutada tohib ainult tehniliselt korras olevat kaevandamistehnikat. Karjääri

territooriumilt võivad kanduda välja kallurautode heitgaasid, mis samuti ei tohi ületada lubatud

määrasid. Veokite heitgaaside piirväärtused on kehtestatud valmistaja tehase poolt ja neid

kontrollitakse autode tehnoülevaatusel.

Müra

Välisõhus leviva müraga seonduvat reguleerib atmosfääriõhu kaitse seaduse § 55 kuni 66.

Kaevandamisloa omaja on kohustatud kinni pidama nii atmosfääriõhu kaitse seadusest,

keskkonnaministri 16.12.2016 määrusest nr 71 „Välisõhus leviva müra normtasemed ja

mürataseme mõõtmise, määramise ja hindamise meetodid“ kui ka sotsiaalministri 04.03.2002

määrusest nr 42 „Müra normtasemed elu- ja puhkealal, elamutes ning üldkasutusega hoonetes

ja mürataseme mõõtmise meetodid“.

Maavara kaevandamise, töötlemise ja transportimisega kaasneb müra, mida tekitavad karjääris

töötavad kaevandamismasinad. Ekskavaatorite, buldooserite ja kopplaadurite müratase jääb

vahemikku 80-110 dB. Müraallikast eemaldudes müratase alaneb. Karjääris on müra

summutavateks täiendavateks teguriteks karjääri seinad ja katendist vallid.

Oriku II liivakarjääri lähiala käsitletakse vastavalt keskkonnaministri 16.12.2016 määrusele nr

71 kui II kategooria ala, kus tööstusmürale kehtivad järgmised piirväärtused: päevasel ajal 60

dB ja öisel ajal 45 dB. Liiklusmüra (nt maanteeliiklus) piirväärtused II kategooria alal on

vastavalt: päevasel ajal 60 dB (65 dB on lubatud müratundliku hoone teepoolsel küljel) ja öisel

ajal 55 dB (60 dB on lubatud müratundliku hoone teepoolsel küljel). Arvestades, et karjäär

töötab päevasel ajal tuleb tagada vastav päevase aja normtase elamumaa-alal.

Oriku II liivakarjääris tehakse mäetöid päevasel ajal. Oriku liivakarjääri liiva töötlemisel tuleb

kasutada kaasaegset mobiilset kompleksi ja liiva ning sellest valmistatud toodangu

transportimiseks kaasaegseid, madala müratasemega veokeid. Kuival ajal töötamisel tuleb

vajadusel karjäärisiseseid teid niisutada. Reostuse vältimiseks teostada pidevat tehnilise

korrasoleku kontrolli karjääris kasutatava tehnika üle, hooldust ja tankimist viia läbi selleks

kohandatud alal.

Lähimad elamud (Mikusmäe (katastritunnus 63601:003:1091), Veske (katastritunnus

63601:003:0950), Piiri (katastritunnus 63601:003:0182)) jäävad mäeeraldise piirist ligikaudu

100, 450 ja 260 m kaugusele. Mikusmäe elamu kuulub Oriku II liivakarjääri kaevandamiseloa

taotlejale ja samas ka kaevandajale endale.

Müratase sõltub müraallika kaugusest ning helivõimsustasemest. Teades kaugust

punktallikalisest müratekitajast (r1) ning sellel kaugusel olevat mürataset (Lp2), saab arvutada

mürataseme (Lp1) suvalisel kaugusel (r2) müraallikast järgmise valemiga:

Lp1 = Lp2 + 20log10(r1) – 20log10(r2)

Lp2 – masina poolt tekitatav müratase mõõdetud kaugusel, dB;

r1 – mõõtmise kaugus müraallikast, m;

r2 – arvutatava mürataseme kaugus müra allikast.

Selle kohaselt on ekskavaatori põhjustatud maksimaalne müratase 100 m kaugusel: Lp1 = 80 +

20log10(10) – 20log10(160) = 56 dB, kus arvutuse aluseks on 10 m kaugusel mõõdetud

helirõhutase, väärtusega 80 dB.

Kui karjääris töötab samaaegselt nii ekskavaator ja frontaallaadur, mille helivõimsustase on

võrdne, siis lisandub suurimale müraallikale ca 3 dB, kolmanda müraallika olemasolul ca 2,5

dB.

Müratase koosmõjus (ekskavaator, kopplaadur, kallurauto) on karjäärist 200 m kaugusel 52 dB.

Reaalselt ei tööta müraallikad kõik ühes punktis ja korraga.

Mürataseme tuletamise valem eeldab vaba helivälja tingimusi ehk tasast maapinda ilma

haljastuse ja reljeefita.

Oriku II liivakarjääri mäeeraldisest lähima elamu juures 100 m kaugusel ei ületa müratase

keskkonnaministri 16.12.2016 määruses nr 71 toodud II kategooria ala päevase aja

piirväärtuseks olevat 60 dB. Seda kuna reaalsuses asub ekskavaator ja purusti eluhoonest

ligikaudu 8-10 m madalamal karjäärisüvendis ning ekskavaatori ja majapidamise vahel puudub

otsenähtavus, seega väheneb müratase ligikaudu 12 dB võrra, arvutuslikult jäädes tasemele 53

dB. Lisaks ei plaanita purustit lähemale kui 50 meetrit karjääri piirist viia.

2025 aasta suvel (juulis) teostas Oriku liivakarjääri kaevandamise keskkonnaloa omaja Gravel

Deposits OÜ mäeeraldisel ja selle ümbruses müra mõõtmised (TROTEC SL400). Müra

mõõdeti ajal kui karjääris toimus aktiivne kaevandamine ja tuul polnud suur. Müra allikateks

oli 2 ekskavaatorit, 2 laadurit ja 2 sorteerimissõlme. Mõõtmised tehti: kahe sorteerimissõlme

vahel, mäeeraldise piiril nõlva all, mäeeraldise piiril nõlva peal, Mikusmäe maaüksuse piiril

karjäärist põhja pool, Piiri maaüksuse teeotsas ja Mikusmäe elamu juures.

Mõõtmised näitavad, et suurem on müra nõlva all ja nõlva peal on juba oluliselt väiksem müra.

Aga juba katendi puistangute taga 130 m kaugusel müra objektidest on kõik määruse piirides.

Siiski tuleb mainida, et enamasti on karjääris ainult üks ekskavaator, üks laadur ja üks

sorteerimissõlm. Nii et müra mõju karjääris on veel väiksem kui mõõdetud ajal. Kuna nii Oriku

liivakarjääris kui ka kõrval taotletaval Oriku II liivakarjääris on üks kaevandaja (Rener OÜ),

siis kahe karjääri koosmõjus ei ulatu ka müra üle normi piiride.

Kaevandamisloale ettevaatusprintsiibist lähtuvalt seatakse müra ennetamiseks

kõrvaltingimused:

1. Purusti ja sorteerimissõlm tuleb paigutada mäeeraldisel kohta, kus see häirib

ümbruskonna elanikke kõige vähem. Purustussõlme parima asukoha peab välja

selgitama loaomanik.

2. Kruusafraktsiooni töötlemisel (väljasõelumisel ja purustamisel) tuleb kasutada

kaasaegset mobiilset kompleksi ja toodangu transportimiseks kaasaegseid, madala

müratasemega veokeid.

3. Vähemalt kolme kaebuse esitamise korral tuleb kaebuse esitanud talu õuemaa piiril läbi

viia müra mõõtmine ning vastavalt mõõtmise tulemustele kasutusele võtta täiendavad

leevendavad meetmed (nt kõrgemate katendivallide rajamine, purustus-

sorteerimissõlme asukoha muutmine, väljaveo tee müratõkkega piiramine jms), mis

kooskõlastatakse Keskkonnaameti ning selle talu esindajaga, kelle talu õuemaal müra

piire ületati. Konkreetsed täiendavad meetmed selguvad mõõtmistulemuste analüüsil.

Otepää Vallavolikogu 19.02.2026 otsusest nr 1-3/5 tulenevalt seada kaevandamisloa

kõrvaltingimuseks:

1. karjääris tohib töötada tööpäevadel kella 8.00-17.00-ni. Puhkepäevadel, riigipühadel ja

pärast tööpäeva lõppu on kaevandamine keelatud;

2. mäeeraldise teenindusmaale tuleb majapidamiste suunal müratõkkeks ladustada

katendivallid, mis peavad olema silutud ning korrapäraselt hooldatud;

Vibratsioon

Lähtuvalt töötervishoidu käsitlevast seadusandlusest on karjääris töötavale tehnikale

kehtestatud vibratsiooni piirnormid juba valmistajatehases. Oriku II liivakarjääris töötav

tehnika peab vastama kehtestatud normidele, mistõttu kaevandamisel kasutatav tehnika ning

laadimistööd ei põhjusta vibratsiooni, mis võiks oluliselt negatiivselt mõjutada karjääris

töötavaid inimesi või ümbruskond. Oriku II liivakarjääris kaevandamisel vibratsiooni

põhjustavaid lõhkamistöid läbi ei viida. Ülenormatiivset ega hoonetele kahjustusi tekitavat

vibratsiooni ei teki ka karjääri vahetus läheduses.

Valguse, soojuse, kiirguse ja lõhna reostust kaevandustegevusest ümbruskonnale ei kaasne.

3.1.5. Tekkivad jäätmed ning nende käitlemine

Kaevandamisjäätmed on jäätmed, mis on tekkinud maavarade uuringute, maavarade

kaevandamise, rikastamise ja ladustamise ning kaevandamise töö tulemusena.

Kui kaevandamise käigus tekib kaevandamisjäätmeid, mida ladustatakse mäeeraldise

teenindusmaal, mis ei ole jäätmehoidla jäätmeseaduse § 352 tähenduses, tuleb koostada

kaevandamisjäätmekava. Oriku II liivakarjääri mäeeraldisel esinev katend kasutatakse

maapinna kujundamiseks vastavalt kaevandatud maa korrastamise projektile või võõrandatakse

vajadusel vastavalt maapõueseaduse § 99.

Katend kooritakse mäeeraldise alalt. Muld ladustatakse aunadesse ning nende bioloogilise

aktiivsuse säilitamiseks aunasid ei tihendata. Mulla koorimine ja vallitamine toimub reeglina

kuival aastaajal mulla loodusliku niiskuse juures. Tagamaks auna geotehnilist stabiilsust,

silutakse auna pealispind ja küljed. Mulla vallitamisel jälgitakse, et ei toimuks segunemist teiste

materjalidega.

Katendi vallitamine mäeeraldise teenindusmaale ei nõua suletud jäätmehoidla järelhooldust ja

järelevalvet. Välistatud on õhu ja vee kaudu eralduvate saasteainete teke ja levik. Vallitatav

katend on geotehniliselt ja geokeemiliselt stabiilne pinnas. Keskkonnale ohtlike ainete sisaldus

ladustatavas materjalis ei ületa looduslikke taustakontsentratsioone ja sellega ei kaasne

keskkonnale saasteohtu. Mäeeraldise alalt eemaldatud katend vastab jäätmeseaduse § 22

tingimustele, seega on katendi puhul jäätmeseaduse mõistes tegemist tootmisprotsessi käigus

tekkinud kõrvalsaadusega, mitte jäätmetega. Katend kasutatakse ära karjääri maa-ala

korrastamisel, mistõttu on tegemist taaskasutatava materjaliga. Kui Oriku II liivakarjääris

kaevandamise käigus purustatakse ja sõelutakse materjali erinevateks fraktsioonideks, siis kõik

fraktsioonid leiavad kasutust teedeehitusel, seega materjali töötlemisel jäätmeid ei teki.

Jäätmeseaduse mõistes Oriku II liivakarjääri mäeeraldise piires püsi- ega kaevandamisjäätmeid

ei teki ning tegemist ei ole jäätmehoidlaga. Eelnevast tulenevalt ei ole kaevandamisjäätmekava

koostamine vajalik.

Karjäärialale on keelatud prügi ladustada. Keskkonnale ohtlikud jäätmed kogutakse teistest

jäätmetest eraldi (määrdeõlid, pliiakud, patareid, õlised kaltsud jms) ja käideldakse need

nõuetekohaselt (viiakse jäätmejaama vms).

3.1.6. Tegevusega kaasnevate avariiolukordade esinemise võimalikkus, sealhulgas heite

suurus

Kaevandamisel tuleb rangelt jälgida, et ei satuks kütust või õli pinnasesse. Mäetöödel on

potentsiaalseteks reostusallikateks karjääri ja transportmasinate tehnilised avariid. Selle

tulemusel võib pinnasesse sattuda diiselkütust ja/või määrdeaineid, millega võidakse reostada

nii pinnast kui ka pinnasevett. Selle vältimiseks tuleb hoolega jälgida masinate tehnilist

seisundit. Karjääri kasutamisel tuleb välja töötada võimaliku reostuse kiire likvideerimise viis.

Ettevõtte tegevusega ei kaasne eeldatavalt suurõnnetuste või katastroofide tekke ohtu.

Teadaolevalt puuduvad mäeeraldise mõjupiirkonnas alad, kus õigusaktidega kehtestatud

nõudeid on ületatud või võidakse ületada.

3.1.7. Tegevuse seisukohast asjakohaste suurõnnetuste või katastroofide oht, sealhulgas

kliimamuutustest põhjustatud suurõnnetuste või katastroofide oht teaduslike andmete

alusel

Tegevuse seisukohast asjakohaste suurõnnetuste või katastroofide oht puudub.

3.2. Kavandatava tegevuse asukoht ja mõjutatav keskkond

3.2.1. Olemasolev ja planeeritav maakasutus ning seal toimuvad või planeeritavad

tegevused

Ülevaade olemasolevast ning planeeritavast maakasutusest ja kavandatud tegevusest on toodud

ptk-s 3.1.1. Oriku II liivakarjäär on avatav karjäär. Käesoleva keskkonnaloa taotlusega

maakasutus muutub. Enne karjääri rajamist oli ala maatulundusmaa ning see korrastatakse

veekoguks ja rohumaaks.

Taotletav keskmine kaevandamise aastamäär on 21 tuh m³. Kaevandamisluba taotletakse 15

aastaks.

3.2.2. Alal esinevad loodusvarad, sealhulgas maa, muld, pinnas, maavara, vesi ja looduslik

mitmekesisus, nende kättesaadavus, kvaliteet ja taastumisvõimes

Alal esinevatest loodusvaradest on toodud ülevaade eelhinnangu punktis 3.1.1 ja 3.1.3.

Kaevandamisloa taotluse kohaselt on mäeeraldise aktiivne tarbevaru seisuga 30.09.2025

ehitusliival 416 tuh m³ ning kaevandatava varu koguseks 314 tuh m3. Maavara kaevandamise

keskmiseks aastamääraks taotletakse 21 tuh m³. Katendi kogus 19 tuh m³, sh muld 19 tuh m³.

Maavara kasutusaladeks on ehitus ja teedeehitus. Korrastamise suunaks on veekogu ja

rohumaa.

Eesti Geoloogiateenistuse direktori korraldusega 04.06.2025 nr 13-5/25-69 muudeti Valga

maakonna Oriku liivamaardla registrikannet ning kinnitati 3,41 hektaril täiteliiva ploki 5

aktiivne tarbevaru mahus 416 tuh m3.

Looduslikul kujul sobib materjal teede ehitusel aluskihi ja teepeenarde rajamiseks. Materjal

vajab sõelumist. Väljasõelutud peeneteralist vähese savi- ja tolmuosakeste sisaldusega liiva

saab kasutada ehitussegudes. Peeneteralist savikat liiva saab kasutada teedeehitusel ja ehitusel

täiteks. Väga peeneteralist ja ülipeeneteralist liiva saab kasutada valdavalt täiematerjalina,

valikuliselt ehitussegudes.

Kaevandatav ehitusliiv looduses ei taastu, mistõttu on tegemist taastumatu loodusvaraga ning

puudub looduskeskkonna vastupanuvõime. Kaevandamise käigus muutub kaevandatava ala

maastik täielikult. Maakasutus taastatakse kaevandamise lõppemisel, ala korrastatakse

veekoguks ja rohumaaks.

Tegemist on uue karjääriga. Varasem maakasutus oli rohumaa. Seega tegevus mõjutab

looduslikku mitmekesisust. Ala korrastamisel veekoguks ja rohumaaks looduslik mitmekesisus

tõuseb, kuna korrastatud maale tekivad elurikkamad kooslused kui olemasolevas karjääris.

Veetarbimist alal ei toimu. Karjääris kaevandamise käigus veetaset ei alandata ja olemasolevat

veerežiimi ei muudeta.

3.2.3. Keskkonna vastupanuvõime, mille hindamisel lähtutakse märgalade, jõeäärsete

alade, jõesuudmete, randade ja kallaste, merekeskkonna, pinnavormide, maastike,

metsade, Natura 2000 võrgustiku alade, kaitstavate loodusobjektide, alade, kus

õigusaktidega kehtestatud nõudeid on ületatud või võidakse ületada, tiheasutusega alade

ning kultuuri- või arheoloogilise väärtusega alade vastupanuvõimest

Planeeritav tegevus sarnaneb oma olemuselt ehitustegevusega. Nagu iga ehitustegevusega võib

ka maavara kaevandamisega kaasneda keskkonnahäiringuid. Keskkonnaseadustiku üldosa

seaduse (edaspidi KeÜS) § 3 lg 1 kohaselt on keskkonnahäiring inimtegevusega kaasnev vahetu

või kaudne ebasoodne mõju keskkonnale. Keskkonnaloaga lubatud tegevusega kaasneda

võivateks olulisemateks keskkonnamõjudeks on kaevandamise tehnoloogilise protsessi ja

transpordiga kaasnev müra ja peenosakeste heide välisõhku ning mõju maastikule ja

maakasutusele.

Kaevandamistegevusega kaasneda võiva peenosakeste heitme (PM) või müra häiringu mõju ei

ulatu kaevandamistegevuseks kasutatavale tehnoloogiale õigusaktidega seatud tehnilistest

piirangutest ja väljatava maavara looduslikust niiskusest tulenevalt eeldatavalt kaugemale kui

250 m. Kuivema ilma korral, avamaal võib toodangu transportimisel välisõhku paiskuv

peenosaketse (PM) heitme kogus tugevama tuule korral kanduda ka mainitust kaugemale.

Selliste olukordade vältimiseks on Keskkonnaamet seadnud kaevandamisloale kõrvaltingimuse

asjakohase leevendusmeetme rakendamiseks.

Kuna kaevandamisel veetaset ei alandata, siis ei mõjuta kavandatav tegevus piirkonna

veerežiimi.

Looduskaitse

Taotletaval mäeeraldisel looduskaitselised objektid LKS § 4 tähenduses puuduvad. Natura 2000

võrgustiku- ega muud looduskaitseala mäeeraldise mõjualas (250-300 m) ei ole. Samuti ei jää

mäeeraldise mõjualasse kaitsealuste taime- ega loomaliikide leiukohti. Oriku II liivakarjääri

mäeeraldisest loode poole, ligikaudu 4,5 kilomeetri kaugusele jääb Otepää looduspark (Natura

2000 loodusala). Oriku II liivakarjääri mäeeraldisest põhja poole, ligikaudu 1,4 kilomeetri

kaugusele jääb Vidrike järve hoiuala.

Oriku II liivakarjääri kavandatav tegevus ei avalda negatiivset mõju Otepää looduspargi ja

Vidrike järve hoiuala kaitse-eesmärkidele.

Oriku II liivakarjääri mäeeraldise ja mäeeraldise teenindusmaa piires kavandatav tegevus ei

avalda mõju Natura 2000 võrgustiku aladele.

Kaitsealused taime- ja loomaliigid

Mäeeraldise mõjualal (250–300 m) I ja II kategooria kaitsealuste liikide esinemist ei ole teada.

Oriku II liivakarjäärist 1,6 km kaugusele jääb lähim teadaolev must-toonekure toitumisala.

Must-toonekure elupaik KLO9128284 jääb ~ 9 km kaugusele. Lähim konnakotka elupaik asub

3,2 km kaugusel KLO9129619 (KLO3001791, KLO3001928, KLO3002630).

Väike-konnakotkas (Clanga pomarina)

Seletuskirja kohaselt on maksimaalne müratase 100 m kaugusel 53 dB. Müra mõõtmise

tulemusel oli 330 m kaugusel sorteerimissõlmest müra tase 38,9 dB.

Piirkonnas asuvates väike-konnakotka elupaikades on EELISe andmete järgi märgata

pesitsusedukuse langust, mis ilmselt on põhjustatud erinevate häiringute koosmõjust. Praegusel

juhul jääb kaevandus lähimast teadaolevast pesapuust piisavalt kaugele, mistõttu ei saa väita,

et helihäiring tõenäoliselt pesitsusedukust oluliselt negatiivselt mõjutab. Lisaks on samas kohas

juba aktiivne kaevandustegevus.

Eeldatavalt puudub oluline mõju väike-konnakotka pesitsemisele.

Must-toonekurg (Ciconia nigra)

Seletuskirja kohaselt asub osa kaevandatavast maavarast allpool veetaset. Veealuse maavara

kaevandamist korraldatakse nii, et karjäärist vett välja ei pumbata ja veetaset ei alandata.

Põhjaveetasemest madalamal kaevandamine ei riku piirkonna veerežiimi ega mõjuta piirkonna

majapidamiste kaevude vee taset ega vee kvaliteeti.

Mürahäiring teadaoleva pesapuuni ei jõua.

Eeldatavalt puudub mõju teadaolevate toitumisalade veerežiimile.

Kaldapääsuke (Riparia riparia)

Oriku II liivakarjääris kaevandamise käigus võivad tekkida kaldapääsukestele (III kat)

sobilikud elupaigad, mistõttu võib tekkida vajadus nendega arvestada. Kaldapääsukese

pesitsema tulek ei tähenda seda, et karjääris tuleks kaevandamine täielikult lõpetada, sest

kaevandamine loobki sellele linnule sobilikke elupaiku.

Kaldapääsuke viibib Eestis mai algusest septembri teise pooleni, munad ja/või pojad on pesas

juuni algusest augusti esimese pooleni. Kaldapääsukeste arvukuse trend on tugevas languses

(üle 50%) ja pesitsuspaikadeks sobivaid pinnasejärsakuid on võrreldes paarikümne aasta taguse

ajaga tunduvalt vähemaks jäänud. Kaldapääsukesi pesitseb Eestis senise hinnangu kohaselt ligi

viis korda vähem kui 20 aasta eest, mistõttu on oluline võimaluse korral luua neile sobivaid

elupaiku. Kui karjääris või ehitusalal leidub puistanguid, nõlvu, katendi- või pinnasekuhjasid,

kust perioodil 1. mai–30. august ei ole vaja materjali võtta, saab sinna luua pääsukestele

elupaiga.

Täpsemalt soovitused leiab lisamaterjalist „KALDAPÄÄSUKE KARJÄÄRIDES JA

EHITUSPLATSIDEL. Juhend mäetööstus- ja

ehitusettevõtjatele“ (https://www.eoy.ee/img/Kaldapaasuke_juhend.pdf). Kuna paljud

kaldapääsukesed eelistavad pesaparasiitide vältimiseks uuristada igal aastal uue pesakoopa, siis

sobivad nõuetekohaselt loodud nõlvakud neile pesakoobaste kaevamiseks hästi. Soovitusi,

kuidas kaldapääsukesega koos kaevandustegevust teha ja kas/kuidas karjääri korrastamisel

elupaika luua, on toodud eelnevalt mainitud lisamaterjalis.

Kaevandamistegevusega toob endaga kaasa maastiku pikaajalise või püsiva muutumise. Samas

on näiteks majanduslikust aspektist oluline ka taastumatute maavarade jätkusuutliku

kasutamise tagamine. Karjääri rajamisel ja selle töötamise jooksul looduslik mitmekesisus

paratamatult vaesub. See saab hakata taastuma peale karjääri korrastamist.

Keskkonnaametile teadaolevalt ei esine taotletava Oriku II liivakarjääri mõjupiirkonnas alasid,

kus õigusaktidega kehtestatud nõudeid oleks ületatud või võidakse ületada. Mäeeraldis ei asu

tiheasustusalal ning selle mõjupiirkonnas puuduvad kultuurimälestiste registrisse kantud

kultuuri- või arheoloogilise väärtusega alad.

3.2.4. Inimese tervis ja heaolu ning elanikkond

KeÜS § 23 lõige 1 sätestab, et igaühel on õigus tervise- ja heaoluvajadustele vastavale

keskkonnale, millega tal on oluline puutumus. Lõike 2 kohaselt on oluline puutumus isikul, kes

viibib tihti mõjutatud keskkonnas, kasutab sageli mõjutatud loodusvara või kellel on muul

põhjusel eriline seos mõjutatud keskkonnaga. KeÜS § 3 lg 1 kohaselt on keskkonnahäiring ka

selline ebasoodne mõju keskkonnale, mis ei ületa arvulist normi või mis on arvulise normiga

reguleerimata. Siiski tuleb võimaliku keskkonnahäiringu tekkimist võimalusel ennetada ning

kui see pole võimalik, võtta kasutusele leevendusmeetmed.

Ümbruskonna maad on valdavalt kasutuses maatulundusmaana (põllu- ja metsamaa), läheduses

asub ka elamumaid ja majapidamisi. Tegemist on hajaasustusalaga. Oriku II liivakarjääri

töötamine ei piira otseselt ümbruskonna põllumaade kasutamist ega metsa majandamist.

Oriku II liivakarjääri mäeeraldis jääb valdavalt looduslikule rohumaale. Oriku II liivakarjääri

mäeeraldis on ümbritsetud põhja poolt Kuldpõllu (katastritunnus 63601:003:0472) maaüksuse

loodusliku rohumaaga. Ida ja lääne poolt Mikusmäe (katastritunnus 63601:003:1091) maaüksus

jätkub. Ida poole jääb Mikusmäe maaüksuse raiutud mets ning lääne poole Mikusmäe hooned

ja looduslik rohumaa. Lõuna poole jääb Oriku maaüksuse (katastritunnus 63601:003:0780)

endine raiutud metsamaa ja looduslik rohumaa.

Oriku II liivakarjääri mäeeraldise lähim elamu asub Mikusmäe maaüksusel ca 0,10 km (100 m)

lääne pool (taotluse graafiline lisa 1). Mikusmäe tiik jääb mäeeraldisest ca 50 m kaugusele lääne

poole. Mikusmäe talu salvkaev jääb mäeeraldisest ca 110 m kaugusele lääne poole. Teised

elamud Veske (katastritunnus 63601:003:0950) ja Piiri (katastritunnus 63601:003:0182)

maaüksustel koos salvkaevudega jäävad mäeeraldise piirist ligikaudu 460 ja 260 m kaugusele.

Ülenormatiivne müra ei tohiks lähima kinnistuni ulatuda ja karjääri nõlvad ning katendivall

vähendavad müra. Võimaliku peenosakeste (tolmu) heitme vähendamiseks rakendatakse

leevendusmeetmena karjääri teede ja platside niisutamist.

Tasakaalu hoidmine inimeste heaolu ja kaevandamistegevuse vahel on oluline. Mõistetavalt

võib maavarade kaevandamisel, tulenevalt iga indiviidi isiklikust tundlikkusest olla ebasoodne

mõju vaatamata võimaliku häiringu õigusaktides sätestatud normeeritud piiridesse jäämist.

Nimetatud kõrvaltingimuste seadmise eesmärk on soov leevendada kaevandamisest tulenevaid

häiringuid eluhoonete ümbruses ja õuealal ajal, mil väljakujunenud, valdavaks saanud tööaega

silmas pidades viibivad elanikud kõige tõenäolisemalt kodus. Kuivõrd keskkonnaloa andmisest

keeldumiseks pole alust, on otstarbekas kaaluda kõrvaltingimuste seadmist

kaevandamistegevuse mõjualal olevatele eluhoonetele tekkida võivate keskkonnahäiringute

vähendamiseks.

Oriku II kaevandamisloale ettevaatusprintsiibist lähtuvalt seatakse järgmised

kõrvaltingimused:

1.Kaevandamisel kütuse ja õli pinnasesse ja vette sattumise vältimiseks peab seadmete ja

masinate tankimine ja remont toimuma selleks ettenähtud teenindusplatsil.

2. Vähemalt kolme kaebuse esitamise korral tuleb kaebuse esitanud talu õuemaa piiril läbi

viia tolmuosakeste kontsentratsiooni mõõtmine ning vastavalt mõõtmise tulemustele

kasutusele võtta täiendavad leevendavad meetmed (nt. kloriidide kasutamine, teede

viimine mustkatte alla, kõrgemate katendivallide rajamine, väljaveotee müratõkkega

piiramine jms), mis kooskõlastatakse Keskkonnaameti ning selle talu esindajaga, kelle talu

õuemaal lubatud õhusaaste piire ületati. Konkreetsed täiendavad meetmed selguvad

mõõtmistulemuste analüüsil.

3. Purusti ja sorteerimissõlm tuleb paigutada mäeeraldisel kohta, kus see häirib ümbruskonna

elanikke kõige vähem. Purustussõlme parima asukoha peab välja selgitama loa omanik.

4. Kruusafraktsiooni töötlemisel (väljasõelumisel ja purustamisel) tuleb kasutada kaasaegset

mobiilset kompleksi ja toodangu transportimiseks kaasaegseid, madala müratasemega,

veokeid.

5. Vähemalt kolme kaebuse esitamise korral tuleb kaebuse esitanud talu õuemaa piiril läbi

viia müra mõõtmine ning vastavalt mõõtmise tulemustele kasutusele võtta täiendavad

leevendavad meetmed (nt kõrgemate katendivallide rajamine, purustussorteerimissõlme

asukoha muutmine, väljaveo tee müratõkkega piiramine jms), mis kooskõlastatakse

Keskkonnaameti ning selle talu esindajaga, kelle talu õuemaal müra piire ületati.

Konkreetsed täiendavad meetmed selguvad mõõtmistulemuste analüüsil.

Otepää Vallavolikogu 19.02.2026 otsusest nr 1-3/6 tulenevalt seatakse kaevandamisloa

kõrvaltingimuseks:

1. karjääris tohib töötada tööpäevadel kella 8.00-17.00-ni. Puhkepäevadel, riigipühadel ja pärast

tööpäeva lõppu on kaevandamine keelatud;

2. mäeeraldise teenindusmaale tuleb majapidamiste suunal müratõkkeks ladustada

katendivallid, mis peavad olema silutud ning korrapäraselt hooldatud;

3. kaevandamise ja väljavedude ajal tuleb kuivaperioodil kasta karjäärisiseseid teid, karjääri

väljaveoteed ja valmistoodangu puistanguid;

4. teostada veeseiret Piiri (katastritunnus 63601:003:0182), Veske (katastritunnus

63601:003:0950), Kellamäe (katastritunnus 63601:003:2041), Kaarli (katastritunnus

63601:003:2031) ja Tsiberi (katastritunnus 63601:003:1970) katastriüksustel asuvatest

kaevudest. Veeseiret teostatakse kokkuleppel kaevude omanikega kaks korda aastas,

minimaalse ja maksimaalse veetaseme ajal. Kui vee kadumine kaevus on tekkinud

kaevandamistegevuse tõttu, on kaevandamisloa omanikul kohustus tagada majapidamisele

kvaliteetne vesi kas uue salv- või puurkaevu rajamisega.

3.3. Hinnang keskkonnamõju olulisusele

Eelnevast lähtudes võivad Oriku II liivakarjääri mäeeraldisel kaevandamistegevusega

kaasnevateks mõjudeks olla mõju välisõhule (tolm), mürale ja maastikule.

3.3.1. Mõju suurus, tugevus, kestvus, sagedus, pöörduvus ning mõjuala ulatus

Keskkonnaamet käsitleb kavandatava tegevuse mõjualana Oriku II liivakarjääri mäeeraldise

teenindusmaad ning ca 300 m ümber selle, kuna nii kaugele võib teoreetiliselt ulatuda müra

häiring või tahkete peenosakeste häiring. Kaevandamistegevusega kaasnevad mõjud on seotud

kaevandamisega ning avalduvad kaevandamise käigus. Perioodil, kui kaevandamist ei toimu,

kavandataval tegevusel mõjusid ei ole v.a. visuaalne häiring. Pärast kaevandamistegevuse

lõppemist ning ala korrastamist lõpeb ka kavandatava tegevuse mõju. Eelhinnangu järelduste

kohaselt ei teki kavandatava tegevuse elluviimisel olulist negatiivset keskkonnamõju, samas

ümberkaudsetele elanikele tavapärasest enam häiringuid (tolm) ja müra võib siiski tekkida.

Siiski võib eeldada, et häiringute esinemine ei ole sage ja pidev.

3.3.2. Mõju piiriülesus

Piiriülest (riigipiiriülest) mõju ei ole.

3.3.3. Mõju Natura 2000 võrgustiku alale

Oriku II liivkarjääri mäeeraldise ja mäeeraldise teenindusmaa piires ning lähialal ei asu Natura

2000 võrgustiku linnu- ja loodusalasid, looduskaitsealasid, kaitstavaid looduse üksikobjekte

ning kultuurimälestisi.

Oriku II liivakarjääri mäeeraldisest loode poole, ligikaudu 4,5 kilomeetri kaugusele jääb Otepää

looduspark (Natura 2000 loodusala). Oriku II liivakarjääri mäeeraldisest põhja poole, ligikaudu

1,4 kilomeetri kaugusele jääb Vidrike järve hoiuala.

Oriku II liivakarjääri kavandatav jätkutegevus ei avalda negatiivset mõju Otepää looduspark

looduskaitseala ja Vidrike järve hoiuala kaitse-eesmärkidele.

3.3.4. Kavandatava tegevuse koosmõju muude asjakohaste toimuvate või mõjualas

planeeritavate tegevustega

Kumulatiivne mõju maavarade kaevandamisel saab eelkõige tekkida kõigi müraallikate

koosmõjul.

Oriku II liivakarjääri mäeeraldis piirneb lõunast Oriku liivakarjääri mäeeraldisega. Oriku

liivakarjääris kaevandab Gravel Deposits OÜ kaevandamisloa L.MK/326241 alusel.

Kaevandajaks on Rener OÜ. Kehtiva mäeeraldise pindala on 4,34 ha ja teenindusmaa pindala

5,12 ha. Oriku liivakarjäär hõlmab kohaliku tähtsusega Oriku liivamaardla ehitusliiva aktiivse

tarbevaru 3. plokki pindalaga 4,34 ha. Plokk 3 asub põhjaveetasemest kõrgemal. Oriku II

liivakarjääri ja Oriku liivakarjääri mäeeraldise ühisele piirile nõlva ei jäeta.

Kuna nii Oriku II liivakarjääris kui ka olemasolevas Oriku liivakarjääris on üks kaevandaja

(Rener OÜ), siis kahe karjääri koosmõjus ei ulatu müra ja õhusaaste üle normi piiride, kuna

kaevandamine ei toimu korraga kahes karjääris.

Lähipiirkonnas suurtööstuseid ei ole.

Lähipiirkonnas loodustundlikke alasid ei esine (peamiselt metsa- ja põllumaad). Transpordi

kasvu ei ole eeldada.

Keskkonnaloa omaja peab siiski täitma kõiki asjakohaseid õigusaktides sätestatud nõudeid ning

tegema omalt poolt kõik võimaliku, vähendamaks tekkivate keskkonnahäiringute esinemist

ning levimist.

3.3.5. Ebasoodsa mõju tõhusa ennetamise, vältimise, vähendamise ja leevendamise

võimalusi

Oriku II liivakarjääris kaevandamisega kaasneda võivaid keskkonnahäiringuid on pikemalt

käsitletud käesoleva eelhinnangu punktides 3.1.5., 3.1.7 - 3.1.8., 3.2.3.-3.2.4 ja 3.3 ning

siinkohal ei korrata.

Kaevandamisel, maavara laadimisel või masinate hooldamisel ja tankimisel tuleb naftasaaduste

pinnasesse ja põhjavette sattumise võimalus minimeerida. Kaevandamisel tuleb kasutada vaid

korrasolevat kaevandamistehnikat ning tehnika hooldamist ja remonti tuleb teha vaid selleks

kohandatud alal. Võimaliku tekkinud reostuse likvideerimiseks peab olema karjääris töötajatel

teada kindel tegevusplaan ja tagatud töövahendid. Õhusaaste piirnormide ületamise vältimiseks

tuleb kuival ajal töötades kasta karjääri siseteid ning toodangu puistanguid.

3.4. Eelhinnangu järeldus

Eelhindamise tulemusena järeldab Keskkonnaamet, et kavandataval tegevusel puudub oluline

keskkonnamõju, kuna:

1. kavandatav tegevuskoht ei asu kaitstaval loodusobjektil ega Natura 2000 võrgustiku alal ning

kavandatava kaevandamisega ei mõjutata ebasoodsalt kaitstavaid loodusobjekte ega Natura

2000 võrgustiku alasid;

2. eelhindamise tulemusena selgus, et eeldatavalt ei ületata kaevandamisel piirmäärasid müra

ja õhusaaste osas;

3. eelhindamise tulemusena selgus, et kaevandamine ei mõjuta väljakujunenud põhjavee

režiimi, kuna kaevandamisel vett karjäärist välja ega sisse ei juhita;

4. mäeeraldisel looduslik maastik kaevandamistööde käigus hävineb, kuid see on kvalitatiivselt

hiljem taastatav maa-ala korrastamisega.

KeHJS § 11 lõige 81 kohaselt, KMH algatamata jätmise otsus peab muu hulgas sisaldama

asjakohaseid KeHJS § 61 lõige 1 punkti 6 alusel esitatud kavandatava tegevuse erisusi või

keskkonnameetmeid muidu ilmneda võiva olulise ebasoodsa keskkonnamõju vältimiseks või

ennetamiseks. Määruse nr 31 § 5 lõike 2 kohaselt, kui eelhinnangu järelduseks on kavandatava

tegevuse KMH algatamata jätmine, esitatakse eelhinnangus põhjendatud juhul ettepanekud

vajalikeks keskkonnameetmeteks.

KeHJS § 33 lõike 1 järgi keskkonnameetmed on kavandatava tegevuse elluviimisega kaasneva

ebasoodsa keskkonnamõju ennetamise, vältimise, vähendamise ja leevendamise ning

põhjendatud juhul heastamise meetmed. Keskkonnameetmete hulka arvatakse ka

keskkonnaseire. KeHJS § 33 lõike 2 kohaselt peavad keskkonnameetmed, sealhulgas

keskkonnaseirega jälgitavate näitajate liik ja seire kestus, olema proportsionaalsed kavandatava

tegevuse iseloomu, asukoha ja mahuga ning eeldatavalt avalduva keskkonnamõjuga.

Keskkonnaseire määramisel ja tegemisel arvestatakse olemasoleva keskkonnaseirega.

4. ÄRAKUULAMINE

Keskkonnaamet saatis KeHJS § 11 lõike 22 alusel XX.03.2026 kirjaga nr DM-134539-16 Oriku

II liivakarjääri keskkonnaloa taotlusele koostatud keskkonnamõjude eelhinnangu ja KMH

algatamata jätmise otsuse eelnõu seisukoha võtmiseks Otepää Vallavalitsusele ja teadmiseks

taotlejale.

Otepää Vallavalitsus ...

Aare Mark 506 4227 (maapõu)

[email protected]

Janne Breidaks 5855 3986 (loodushoid)

[email protected]