| Dokumendiregister | Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium |
| Viit | 3-4/1089-1 |
| Registreeritud | 23.03.2026 |
| Sünkroonitud | 24.03.2026 |
| Liik | Sissetulev kiri |
| Funktsioon | 3 Teabehalduse korraldamine |
| Sari | 3-4 Teabenõuded, märgukirjad, selgitustaotlused |
| Toimik | 3-4/2026 |
| Juurdepääsupiirang | Avalik |
| Juurdepääsupiirang | |
| Adressaat | Eesti Logistika ja Ekspedeerimise Assotsiatsioon |
| Saabumis/saatmisviis | Eesti Logistika ja Ekspedeerimise Assotsiatsioon |
| Vastutaja | Kaspar Peek (Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium, Kantsleri valdkond, Majanduse ja innovatsiooni valdkond, Ettevõtluskeskkonna ja tööstuse osakond) |
| Originaal | Ava uues aknas |
|
Tähelepanu!
Tegemist on välisvõrgust saabunud kirjaga. |
Tere,
Edastan Teile tänase ELEA, AL, ERAA ja PROLOG ühispöördumise 23.03.2026.
Palun suunata kiri HTM Kutsehariduse õppekavade liigitamise ja nõuetele vastavuse hindamise komisjonile.
Samuti suunata kiri õigetele vastutavatele ametnikele vastavas ministeeriumis.
Soovime ka erialaliitudega HTM-i esindajatega, kaasates ka MKM, Kaitseministeeriumi ja Kliimaministeeriumi esindajad eelpool mainitud teemadel ka eraldi lähinädalatel täiendavalt kohtuda.
Lisainfo: Herkki Kitsing, juhatuse liige, Eesti Logistika ja Ekspedeerimise Assotsiatsioon, tel. 56949262, [email protected]
------
Heade soovidega,
Herkki Kitsing
ELEA juhatuse liige
+37256949262
www.elea.ee

ELEA - Eesti Logistika ja Ekspedeerimise Assotsiatsioon
Peterburi Road 46 - 502
Tallinn 11415
Estonia
ELEA on ametlik liige rahvusvahelises organisatsioonis - FIATA
International Federation of Freight Forwarders Associations

Käesolev kiri võib sisaldada konfidentsiaalset informatsiooni ja on mõeldud kasutamiseks ainult selle adressaadile. Kui antud sõnum ei ole suunatud Teile, siis selle avaldamine, kopeerimine, levitamine või muul viisil kasutamine on rangelt keelatud ning võib olla ebaseaduslik. Kui saite selle kirja ekslikult, palun teavitage sellest koheselt saatjat ning kustutage kiri oma süsteemidest.
The information in this communication may be confidential and is intended solely for the use of the addressee. If you are not the intended recipient you are hereby notified that any use, disclosure, copying, distribution or taking any other action in reliance
on the contents of this information is strictly prohibited and may be unlawful. If you received this e-mail in error, please contact the sender and delete the material from your systems
• http://www.elea.ee/ • https://autoettevoteteliit.ee/ • https://www.eraa.ee/ • https://prolog.ee/
1
Haridus- ja teadusministeerium Tallinn, 23. Märts 2026
Kutsehariduse õppekavade liigitamise
ja nõuetele vastavuse hindamise komisjon
Koopia: MKM, Kaitseministeerium ja Kliimaministeerium
Logistika ja Transpordi erialaliitude ühispöördumine HTM, MKM, Kaitseministeeriumi ja
Kliimaministeeriumi poole
Valdkonna erialaliitudeni (ELEA, Autoettevõtete Liit, ERAA ja Prolog) on esmalt jõudnud info, et
Haridus- ja Teadusminister seisuga 11.03.2026 edastas kutsekoolidele ministri käskkirja 1.1-2/26/49
„Kutseõpet korraldavatele õppeasutustele tegevustoetuse ja sihtotstarbelise toetuse eraldamine ning
nende kohustused kutseõppe korraldamisel 2026. aastal“. Käskkiri jõudis koolideni märtsi keskpaigas,
sest selle ettevalmistamine on nõudnud rohkelt aega, ministeeriumis on käsil struktuuri muutmine.
Sama dokumendi lisa 13, lk 24 – 25, otsustas HTM vähendada Raplamaa Rakenduslikule Kolledžile
tegevustoetuse eraldamine 2026. aastaks
Veoautojuht 4.taseme jätkuõpe Vähendada 100%
Bussijuht 4.taseme esmaõpe Vähendada 100%
kui ka sama dokumendi lisa 25, lk 43 – 44, otsustas HTM vähendada Viljandi Kutseõppekeskusele
tegevustoetuse eraldamine 2026. aastaks
Veoautojuht 4.taseme jätkuõpe Vähendada 100%
Bussijuht 4.taseme esmaõpe Vähendada 100%
Oleme suures mures ja šokeeritud järelkasvu ja riikliku koolitustellimuse osas, mitte ainult selle aasta
osas, vaid ka järgnevateks aastateks.
Selle eelnõu ettevalmistamise käigus saadeti veebruaris koolidele Ingrid Jaggo poolt käskkirja eelnõu.
Viljandi Kutseõppekeskus koos Raplamaa Rakendusliku Kooli direktoriga juhtisid tähelepanu auto- ja
bussijuhtide õppe 100 % vähendamisele - see pole asjakohane, kuna juhtide probleem on Eestis tõsine.
Paluti lubada vastuvõtt korraldada. Kuid sellele palvele reageeriti vastupidiselt, arvestamata ka OSKA
uuringus kajastuva ekspertkogu arvamuste ning üha süveneva tööjõu demograafilise kriisiga.
Veondussektor on kutseliste autojuhtide puuduse tõttu sügavas kriisis.
• http://www.elea.ee/ • https://autoettevoteteliit.ee/ • https://www.eraa.ee/ • https://prolog.ee/
2
https://www.autosert.ee/et/blogi/euroopa-autojuhtide-puudus-kolmekordistub-2026-aastaks-kui-
midagi-ette-ei-voeta-autosert-votab/3 ja https://arileht.delfi.ee/artikkel/94719619/eestis-terendab-
veokijuhtide-puudus-letid-voivad-tuhjaks-jaada Nagu näitab ka OSKA sektori tööjõu vajaduse
prognoos, siis kümnendi jooksul vahetub 2/3 bussijuhtidest ja u 40% veoauto juhtidest (vt OSKA uuring
tabel 15; https://uuringud.oska.kutsekoda.ee/uuringud/transport) eelkõige tänaste juhtide kõrge
vanuse ja pensionile siirdumise tõttu. Väljavõte OSKA uuringust: Maanteetranspordi kutsealadest ongi
kõige eakamad ühissõidukijuhid (vt joonist 30). Koguni 66% neist on vanem kui 55 eluaastat ning 65-
aastane või vanem on koguni iga viies ühissõidukijuht, mis tähendab, et vanusest tulenev
asendusvajadus on eriti suur. Ka veoautojuhtide puhul saab rääkida arvestatavast asendusvajadusest,
sest 42% praegustest juhtidest on vanemad kui 55 eluaastat ja alla 25-aastaseid veoautojuhte on vaid
1%. Võimalik, et teatud muutust tekitab juhtide vanusepiiri alandamine, mis võimaldab varasemat
ligipääsu ametile.
Oleme viimastel aastatel sektori liitudega ühiselt püüdnud parandada kutseliste juhtide sotsiaalseid
garantiisid (vt nt bussijuhtide kollektiivlepe: https://autoettevoteteliit.ee/wp-
content/uploads/2024/11/SOITJATEVEO-ULDTOOKOKKULEPE-2026-01.10.2024-redaktsioon.pdf ning
veotellija vastutuse reguleerimise võimalused eelkõige ausa palga tagamiseks), mis aitab tõsta ameti
atraktiivsust noorte seas. Samuti oleme teinud koostööd Töötukassaga ja püüdnud eriala
populariseerida (vt nt siit: https://youtu.be/CGejFCOWROE?si=wMRuNLdHomrxWyPs). Hetkel
arutame koostöös Kaitseväega, kuidas juhtide ametiõpe ja kategooriaõpe ajateenistuse käigus
ühildada, et ajateenistuse lõppedes saaks kohe kutselise juhina tööle asuda.
Kutseliste autojuhtide puuduse leevendamiseks on samavõrra oluline meie kutsehariduskeskuste
poolt tööjõu koolitamine. Seda enam, et noorte õpikohustuse vanust on pikendatud ja noorte
tööpuudus Eestis on üks Euroopa kõrgemaid. Veoki- ja bussijuhtide miinimumvanuse alandamine (mis
muudatused on viimastel aastatel seadustes tehtud ja tulenevalt EL regulatsioonidest täiendavalt
tehakse) töötab ainult koos pikema õppega. Oleme osalenud ja panustanud kutsehariduskeskuste
tegevustesse nõunike kogu liikmelisuse ja õppekavade arendamise teel. Aga ka nt, aitasime Luua
Metsanduskoolile hankida metsaveoki koos tõstukiga, et metsaväljaveo autojuhi õpe oleks võimalikult
tegelike olude lähedane. Möödunud kevadel viis Autoettevõtete Liit koostöös Viljandi
Kutseõppekeskusega ellu töökohapõhise bussijuhi õppe projekti, mis oli positiivsete tulemusega.
Osalenud vedajad olid väga rahul. Peatselt alustab järgmine lend. Hiljuti viisime transpordi liitude
koostöös Kehtnas (Raplamaa Rakenduslik Kolledž) läbi EMS autorongide demopäeva, kus osales enam
kui 130 veondussektori ettevõtjat, erialaliidud ja eksperdid. https://www.elea.ee/galerii-
kaubavedajad-tutvusid-peagi-eesti-teedele-tulevate-pikkade-autorongidega/
• http://www.elea.ee/ • https://autoettevoteteliit.ee/ • https://www.eraa.ee/ • https://prolog.ee/
3
Milleks see pikk jutt? Oleme sektori ettevõtjate liitudena teinud, mida oskame ja oma võimaluste
piires suudame juhtide puuduse süveneva kriisi leevendamiseks. Aga ootame, et ka riik meie sektori
jätkusuutlikkust tööjõu ettevalmistamisega toetab. Käivad jutud, mis on saanud kinnitust nüüd ka
Haridusministri 11.03.2026 käskkirja näol, et 2026/2027 õa-ks ei ole ette nähtud mitte ühtegi
täiskasvanutele riigieelarvest rahastatavat veoautojuhi ja bussijuhi õppe koolituskohta
kutsehariduses. Seega uurime, millised on Haridus- ja Teadusministeeriumi plaanid järgmiste
õppeaastate veoauto- ja bussijuhi koolitustellimuste osas täiskasvanuõppes? Mitu õppekohta
avatakse? Kas saame selles osas Teile anda täiendavat sisendit, et need otsused ringi vaadatakse, sest
praegusel juhul annab see tõuke järelkasvu kriisi süvenemise suunas seda enam, et värsket tööjõudu
ei lubata enam riiklikult peale koolitada.
Kutseliste juhtide koolitamine kutsekoolis on oluline sel põhjusel, et kutsekoolis saab veoauto- või
bussijuhiks õppida 18 eluaastast, erasektoris saab juhte koolitada alates 21 eluaastast. Nii on
valdkonna ettevõtetel lootus saada juhtideks nooremaid inimesi, kes on alles kutsevaliku alguses. Nii
on VIKK igal aastal koolitanud ca 70 veoauto ja 20 bussijuhti. Sama ka Raplamaa Rakenduslikus
Kolledžis.
Raplamaa Rakenduslik Kolledž (RAKO) (end. Kehtna Kutsehariduskeskus)
õppekava ÕKR
aasta
Autorongijuht CE
Bussijuht D
Veoautojuht C
transporditeenused
lõpetajad/õppijad
kokku
2019 48 19 25 92
2020 34 24 24 82
2021 23 22 41 86
2022 41 24 37 102
2023 19 27 37 83
2024 27 10 13 50
2025
(õppes) 10 23 32 65
Kokku 560
Viljandi Kutseõppekeskus (VIKK)
õppekava ÕKR
aasta
Autorongijuht
CE
Bussijuht
D
Veoautojuht
C
transporditeenused
lõpetajad/õppijad kokku
2021 15 62 77
2022 22 68 90
2023 18 88 106
2024 30 78 108
2025 (õppes) 18 61 79
Kokku
2021 - 2025 240 460
Kokku 700
• http://www.elea.ee/ • https://autoettevoteteliit.ee/ • https://www.eraa.ee/ • https://prolog.ee/
4
Teise murena lisan Teile teadmiseks ja tähelepanu juhtimiseks info, et Eesti riik on autojuhtide,
veoautojuhtide ja bussijuhtide õpetamiseks VIKKis asuvale libedarajale tehtud investeeringuid üle
miljoni euro. VIKK-il on hetkel ainuke veoauto- ja bussijuhtidele rajatud libedarada, riigi poolt
aktsepteeritud eksamiväljak, kaasaegsed õppesõidukid. Kõige tähtsam – koolidel on ka õpetajad. Selle
ressursi kasutamata jätmine, kui VIKK võimekus on täna koolitada aastas 70 veoautojuhti ja 30
bussijuhti, pole mõistlik. HTMi ministri värske käskkiri ei arvesta sektori erialaliitude soove parendada
sektori olukorda.
Eesti vajab täiendavalt liiklusohutuse tõstmiseks lisaks kaasaegseid koolituskeskusi. Samal tasemel
nagu juba aastaid on olemas võimalused Skandinaavias, Lätis, Leedus ja Austria
https://www.tehyd.at/en/ Leedus on sarnaseid väljakuid 5 tk ja Lätis 2 tk, Eestis veel analoogseid
väljakuid pole, kuid ideed ja asukohad nende rajamiseks on olemas. Loodud on eeldused ja võimalused
rasketehnika libedasõidu õppeväljakute rajamiseks. Keeruliste ja riskantsete olukordade lahendamise
õpetamine mootorsõidukijuhtidele loob eeldused ohutumaks liikluseks, õnnetuste vähenemiseks
liikluses. Sellised väljakud aitaksid ka pikemate ja tõhusamate autorongide 25,25 m ja 34,5 m
liiklusohutusega seotud küsimusi paremini analüüsida ning samuti ka kõikide teiste sõidukiliikidega
seotud teadmisi ja kogemusi turvalises keskkonnas omandada.
Täiendava riskide haldamise täiendkoolituse pakkumine.
Autokooli põhieesmärk on auto käsitlemise ja liiklusolukordade koolitamine. Autokoolide koolitus ei
ole aga piisav, sest õpilased ei satu õppides keerulistesse olukordadesse.
Vajame kaasaegseid ja terviklikke keskusi, mis keskenduvad juhtide arendamisele ja
liiklusohutusalasele tegevusele.
Kutsekoolide poolt pakutav lahendus (riskide haldamise täiendkoolitus), eriti noortele juhtidele,
võimaldab juhtidel läbi elada riskantseid olukordi, tunnetada nende tekke mehhanisme ja võimalikke
lahendusteid ning seeläbi neid ka hiljem ennetada. See vähendab õnnetusi ja/või kergendab õnnetuse
tagajärgi.
Selleks on vajalik Eestis välja ehitada vastavad riiklikult tagatud keskkonnad ja seda Eestis minimaalselt
vähemalt kahte kohta – Viljandisse ning Kehtnasse, kus on eeltingimused juba olemas.
Mis on olulisus Eesti kaitsevõime jaoks?
Kolmandaks Eesti transpordi- ja logistikasektor seisab silmitsi pikaajalise ja süveneva probleemiga –
kutseliste veoauto- ja bussijuhtide puudusega. Selle probleemiga toimetulek on eriti oluline seoses
majanduse toimimise, tarneahelate usaldusväärsuse ja julgeoleku tagamisega.
• http://www.elea.ee/ • https://autoettevoteteliit.ee/ • https://www.eraa.ee/ • https://prolog.ee/
5
Eestis läbib igal aastal ligikaudu 1000 ajateenijat Kaitseväes C-, CE- (veoautojuht) või D-kategooria
(bussijuht) sõidukite juhtimise väljaõppe, saades sellega väga väärtusliku praktilise ja tehnilise
kogemuse.
Euroopa Liit jõudnud 25. märtsil 2025 poliitilisele kokkuleppele, mis alandab veoautojuhtide
miinimumvanuse 18 aastale, tingimusel et juhil on kutsepädevuse tunnistus (kood 95).
Liikmesriikidel on 4–6 aastat aega, et see muudatus oma seadustesse üle võtta, mis tähendab Eestis
ligikaudu 2029–2030. aastal jõustumist. See on väga pikk ooteaeg.
Olulisus Kaitseväe jaoks
Eesti Kaitseväe võimekus on rajatud reservväelastele, mis tähendab, et ajateenistuses saadud
oskused ja kogemused peavad olema sügavamad kui lihtsalt sõiduki juhtimisõigus. Oluline on, et meie
reservväelased oleksid käsitletavad professionaalsete kutseliste autojuhtidena, kellel on põhjalikum
väljaõpe ja kes suudavad vajadusel toetada riigi strateegilist transpordivõimekust ka väljaspool
kaitseväelist konteksti. Selle saavutamiseks on kood 95 ametikoolitus koolitus ideaalne lisand
Kaitseväe olemasolevale C-, CE- ja D-kategooria väljaõppele.
Kaitseväes CE kategooria juhiloa omandanud autojuhid on reservväelasena kaitseväele lisaväärtus,
sest nad on juba saanud erialase väljaõppe kaitseväe sõidukite käsitsemiseks ning tunnevad liiklus- ja
ohutusnõudeid ning olustikku militaarsetes tingimustes. See vähendab vajadust täiendava väljaõppe
järele kriisiolukorras, kus CE-kategooria autojuhtide vajadus võib kujuneda suureks, võimaldab
reservüksustel kiiremini saavutada lahinguvalmiduse ning suurendab logistilist paindlikkust ja
operatsioonide tõhusust.
Soovime ka erialaliitudega HTM-i esindajatega, kaasates ka MKM, Kaitseministeeriumi ja
Kliimaministeeriumi esindajad eelpool mainitud teemadel ka eraldi täiendavalt kohtuda.
Lisainfo: Herkki Kitsing, juhatuse liige, Eesti Logistika ja Ekspedeerimise Assotsiatsioon, tel.
56949262, [email protected]
• http://www.elea.ee/ • https://autoettevoteteliit.ee/ • https://www.eraa.ee/ • https://prolog.ee/
6
Lugupidamisega,
Herkki Kitsing
ELEA Juhatuse liige ja RAKO nõunike kogu esimees
Eesti Logistika ja Ekspedeerimise Assotsiatsioon (ELEA)
Kersten Kattai
Tegevjuht
Autoettevõtete Liit (AL)
Ermo Perolainen
juhatuse liige
Eesti Rahvusvaheliste Autovedajate Assotsiatsioon (ERAA)
Tõnis Hintsov
juhataja
Eesti Tarneahelate Juhtimise Ühingu (Prolog)
allkirjastatud digitaalselt
• http://www.elea.ee/ • https://autoettevoteteliit.ee/ • https://www.eraa.ee/ • https://prolog.ee/
1
Haridus- ja teadusministeerium Tallinn, 23. Märts 2026
Kutsehariduse õppekavade liigitamise
ja nõuetele vastavuse hindamise komisjon
Koopia: MKM, Kaitseministeerium ja Kliimaministeerium
Logistika ja Transpordi erialaliitude ühispöördumine HTM, MKM, Kaitseministeeriumi ja
Kliimaministeeriumi poole
Valdkonna erialaliitudeni (ELEA, Autoettevõtete Liit, ERAA ja Prolog) on esmalt jõudnud info, et
Haridus- ja Teadusminister seisuga 11.03.2026 edastas kutsekoolidele ministri käskkirja 1.1-2/26/49
„Kutseõpet korraldavatele õppeasutustele tegevustoetuse ja sihtotstarbelise toetuse eraldamine ning
nende kohustused kutseõppe korraldamisel 2026. aastal“. Käskkiri jõudis koolideni märtsi keskpaigas,
sest selle ettevalmistamine on nõudnud rohkelt aega, ministeeriumis on käsil struktuuri muutmine.
Sama dokumendi lisa 13, lk 24 – 25, otsustas HTM vähendada Raplamaa Rakenduslikule Kolledžile
tegevustoetuse eraldamine 2026. aastaks
Veoautojuht 4.taseme jätkuõpe Vähendada 100%
Bussijuht 4.taseme esmaõpe Vähendada 100%
kui ka sama dokumendi lisa 25, lk 43 – 44, otsustas HTM vähendada Viljandi Kutseõppekeskusele
tegevustoetuse eraldamine 2026. aastaks
Veoautojuht 4.taseme jätkuõpe Vähendada 100%
Bussijuht 4.taseme esmaõpe Vähendada 100%
Oleme suures mures ja šokeeritud järelkasvu ja riikliku koolitustellimuse osas, mitte ainult selle aasta
osas, vaid ka järgnevateks aastateks.
Selle eelnõu ettevalmistamise käigus saadeti veebruaris koolidele Ingrid Jaggo poolt käskkirja eelnõu.
Viljandi Kutseõppekeskus koos Raplamaa Rakendusliku Kooli direktoriga juhtisid tähelepanu auto- ja
bussijuhtide õppe 100 % vähendamisele - see pole asjakohane, kuna juhtide probleem on Eestis tõsine.
Paluti lubada vastuvõtt korraldada. Kuid sellele palvele reageeriti vastupidiselt, arvestamata ka OSKA
uuringus kajastuva ekspertkogu arvamuste ning üha süveneva tööjõu demograafilise kriisiga.
Veondussektor on kutseliste autojuhtide puuduse tõttu sügavas kriisis.
• http://www.elea.ee/ • https://autoettevoteteliit.ee/ • https://www.eraa.ee/ • https://prolog.ee/
2
https://www.autosert.ee/et/blogi/euroopa-autojuhtide-puudus-kolmekordistub-2026-aastaks-kui-
midagi-ette-ei-voeta-autosert-votab/3 ja https://arileht.delfi.ee/artikkel/94719619/eestis-terendab-
veokijuhtide-puudus-letid-voivad-tuhjaks-jaada Nagu näitab ka OSKA sektori tööjõu vajaduse
prognoos, siis kümnendi jooksul vahetub 2/3 bussijuhtidest ja u 40% veoauto juhtidest (vt OSKA uuring
tabel 15; https://uuringud.oska.kutsekoda.ee/uuringud/transport) eelkõige tänaste juhtide kõrge
vanuse ja pensionile siirdumise tõttu. Väljavõte OSKA uuringust: Maanteetranspordi kutsealadest ongi
kõige eakamad ühissõidukijuhid (vt joonist 30). Koguni 66% neist on vanem kui 55 eluaastat ning 65-
aastane või vanem on koguni iga viies ühissõidukijuht, mis tähendab, et vanusest tulenev
asendusvajadus on eriti suur. Ka veoautojuhtide puhul saab rääkida arvestatavast asendusvajadusest,
sest 42% praegustest juhtidest on vanemad kui 55 eluaastat ja alla 25-aastaseid veoautojuhte on vaid
1%. Võimalik, et teatud muutust tekitab juhtide vanusepiiri alandamine, mis võimaldab varasemat
ligipääsu ametile.
Oleme viimastel aastatel sektori liitudega ühiselt püüdnud parandada kutseliste juhtide sotsiaalseid
garantiisid (vt nt bussijuhtide kollektiivlepe: https://autoettevoteteliit.ee/wp-
content/uploads/2024/11/SOITJATEVEO-ULDTOOKOKKULEPE-2026-01.10.2024-redaktsioon.pdf ning
veotellija vastutuse reguleerimise võimalused eelkõige ausa palga tagamiseks), mis aitab tõsta ameti
atraktiivsust noorte seas. Samuti oleme teinud koostööd Töötukassaga ja püüdnud eriala
populariseerida (vt nt siit: https://youtu.be/CGejFCOWROE?si=wMRuNLdHomrxWyPs). Hetkel
arutame koostöös Kaitseväega, kuidas juhtide ametiõpe ja kategooriaõpe ajateenistuse käigus
ühildada, et ajateenistuse lõppedes saaks kohe kutselise juhina tööle asuda.
Kutseliste autojuhtide puuduse leevendamiseks on samavõrra oluline meie kutsehariduskeskuste
poolt tööjõu koolitamine. Seda enam, et noorte õpikohustuse vanust on pikendatud ja noorte
tööpuudus Eestis on üks Euroopa kõrgemaid. Veoki- ja bussijuhtide miinimumvanuse alandamine (mis
muudatused on viimastel aastatel seadustes tehtud ja tulenevalt EL regulatsioonidest täiendavalt
tehakse) töötab ainult koos pikema õppega. Oleme osalenud ja panustanud kutsehariduskeskuste
tegevustesse nõunike kogu liikmelisuse ja õppekavade arendamise teel. Aga ka nt, aitasime Luua
Metsanduskoolile hankida metsaveoki koos tõstukiga, et metsaväljaveo autojuhi õpe oleks võimalikult
tegelike olude lähedane. Möödunud kevadel viis Autoettevõtete Liit koostöös Viljandi
Kutseõppekeskusega ellu töökohapõhise bussijuhi õppe projekti, mis oli positiivsete tulemusega.
Osalenud vedajad olid väga rahul. Peatselt alustab järgmine lend. Hiljuti viisime transpordi liitude
koostöös Kehtnas (Raplamaa Rakenduslik Kolledž) läbi EMS autorongide demopäeva, kus osales enam
kui 130 veondussektori ettevõtjat, erialaliidud ja eksperdid. https://www.elea.ee/galerii-
kaubavedajad-tutvusid-peagi-eesti-teedele-tulevate-pikkade-autorongidega/
• http://www.elea.ee/ • https://autoettevoteteliit.ee/ • https://www.eraa.ee/ • https://prolog.ee/
3
Milleks see pikk jutt? Oleme sektori ettevõtjate liitudena teinud, mida oskame ja oma võimaluste
piires suudame juhtide puuduse süveneva kriisi leevendamiseks. Aga ootame, et ka riik meie sektori
jätkusuutlikkust tööjõu ettevalmistamisega toetab. Käivad jutud, mis on saanud kinnitust nüüd ka
Haridusministri 11.03.2026 käskkirja näol, et 2026/2027 õa-ks ei ole ette nähtud mitte ühtegi
täiskasvanutele riigieelarvest rahastatavat veoautojuhi ja bussijuhi õppe koolituskohta
kutsehariduses. Seega uurime, millised on Haridus- ja Teadusministeeriumi plaanid järgmiste
õppeaastate veoauto- ja bussijuhi koolitustellimuste osas täiskasvanuõppes? Mitu õppekohta
avatakse? Kas saame selles osas Teile anda täiendavat sisendit, et need otsused ringi vaadatakse, sest
praegusel juhul annab see tõuke järelkasvu kriisi süvenemise suunas seda enam, et värsket tööjõudu
ei lubata enam riiklikult peale koolitada.
Kutseliste juhtide koolitamine kutsekoolis on oluline sel põhjusel, et kutsekoolis saab veoauto- või
bussijuhiks õppida 18 eluaastast, erasektoris saab juhte koolitada alates 21 eluaastast. Nii on
valdkonna ettevõtetel lootus saada juhtideks nooremaid inimesi, kes on alles kutsevaliku alguses. Nii
on VIKK igal aastal koolitanud ca 70 veoauto ja 20 bussijuhti. Sama ka Raplamaa Rakenduslikus
Kolledžis.
Raplamaa Rakenduslik Kolledž (RAKO) (end. Kehtna Kutsehariduskeskus)
õppekava ÕKR
aasta
Autorongijuht CE
Bussijuht D
Veoautojuht C
transporditeenused
lõpetajad/õppijad
kokku
2019 48 19 25 92
2020 34 24 24 82
2021 23 22 41 86
2022 41 24 37 102
2023 19 27 37 83
2024 27 10 13 50
2025
(õppes) 10 23 32 65
Kokku 560
Viljandi Kutseõppekeskus (VIKK)
õppekava ÕKR
aasta
Autorongijuht
CE
Bussijuht
D
Veoautojuht
C
transporditeenused
lõpetajad/õppijad kokku
2021 15 62 77
2022 22 68 90
2023 18 88 106
2024 30 78 108
2025 (õppes) 18 61 79
Kokku
2021 - 2025 240 460
Kokku 700
• http://www.elea.ee/ • https://autoettevoteteliit.ee/ • https://www.eraa.ee/ • https://prolog.ee/
4
Teise murena lisan Teile teadmiseks ja tähelepanu juhtimiseks info, et Eesti riik on autojuhtide,
veoautojuhtide ja bussijuhtide õpetamiseks VIKKis asuvale libedarajale tehtud investeeringuid üle
miljoni euro. VIKK-il on hetkel ainuke veoauto- ja bussijuhtidele rajatud libedarada, riigi poolt
aktsepteeritud eksamiväljak, kaasaegsed õppesõidukid. Kõige tähtsam – koolidel on ka õpetajad. Selle
ressursi kasutamata jätmine, kui VIKK võimekus on täna koolitada aastas 70 veoautojuhti ja 30
bussijuhti, pole mõistlik. HTMi ministri värske käskkiri ei arvesta sektori erialaliitude soove parendada
sektori olukorda.
Eesti vajab täiendavalt liiklusohutuse tõstmiseks lisaks kaasaegseid koolituskeskusi. Samal tasemel
nagu juba aastaid on olemas võimalused Skandinaavias, Lätis, Leedus ja Austria
https://www.tehyd.at/en/ Leedus on sarnaseid väljakuid 5 tk ja Lätis 2 tk, Eestis veel analoogseid
väljakuid pole, kuid ideed ja asukohad nende rajamiseks on olemas. Loodud on eeldused ja võimalused
rasketehnika libedasõidu õppeväljakute rajamiseks. Keeruliste ja riskantsete olukordade lahendamise
õpetamine mootorsõidukijuhtidele loob eeldused ohutumaks liikluseks, õnnetuste vähenemiseks
liikluses. Sellised väljakud aitaksid ka pikemate ja tõhusamate autorongide 25,25 m ja 34,5 m
liiklusohutusega seotud küsimusi paremini analüüsida ning samuti ka kõikide teiste sõidukiliikidega
seotud teadmisi ja kogemusi turvalises keskkonnas omandada.
Täiendava riskide haldamise täiendkoolituse pakkumine.
Autokooli põhieesmärk on auto käsitlemise ja liiklusolukordade koolitamine. Autokoolide koolitus ei
ole aga piisav, sest õpilased ei satu õppides keerulistesse olukordadesse.
Vajame kaasaegseid ja terviklikke keskusi, mis keskenduvad juhtide arendamisele ja
liiklusohutusalasele tegevusele.
Kutsekoolide poolt pakutav lahendus (riskide haldamise täiendkoolitus), eriti noortele juhtidele,
võimaldab juhtidel läbi elada riskantseid olukordi, tunnetada nende tekke mehhanisme ja võimalikke
lahendusteid ning seeläbi neid ka hiljem ennetada. See vähendab õnnetusi ja/või kergendab õnnetuse
tagajärgi.
Selleks on vajalik Eestis välja ehitada vastavad riiklikult tagatud keskkonnad ja seda Eestis minimaalselt
vähemalt kahte kohta – Viljandisse ning Kehtnasse, kus on eeltingimused juba olemas.
Mis on olulisus Eesti kaitsevõime jaoks?
Kolmandaks Eesti transpordi- ja logistikasektor seisab silmitsi pikaajalise ja süveneva probleemiga –
kutseliste veoauto- ja bussijuhtide puudusega. Selle probleemiga toimetulek on eriti oluline seoses
majanduse toimimise, tarneahelate usaldusväärsuse ja julgeoleku tagamisega.
• http://www.elea.ee/ • https://autoettevoteteliit.ee/ • https://www.eraa.ee/ • https://prolog.ee/
5
Eestis läbib igal aastal ligikaudu 1000 ajateenijat Kaitseväes C-, CE- (veoautojuht) või D-kategooria
(bussijuht) sõidukite juhtimise väljaõppe, saades sellega väga väärtusliku praktilise ja tehnilise
kogemuse.
Euroopa Liit jõudnud 25. märtsil 2025 poliitilisele kokkuleppele, mis alandab veoautojuhtide
miinimumvanuse 18 aastale, tingimusel et juhil on kutsepädevuse tunnistus (kood 95).
Liikmesriikidel on 4–6 aastat aega, et see muudatus oma seadustesse üle võtta, mis tähendab Eestis
ligikaudu 2029–2030. aastal jõustumist. See on väga pikk ooteaeg.
Olulisus Kaitseväe jaoks
Eesti Kaitseväe võimekus on rajatud reservväelastele, mis tähendab, et ajateenistuses saadud
oskused ja kogemused peavad olema sügavamad kui lihtsalt sõiduki juhtimisõigus. Oluline on, et meie
reservväelased oleksid käsitletavad professionaalsete kutseliste autojuhtidena, kellel on põhjalikum
väljaõpe ja kes suudavad vajadusel toetada riigi strateegilist transpordivõimekust ka väljaspool
kaitseväelist konteksti. Selle saavutamiseks on kood 95 ametikoolitus koolitus ideaalne lisand
Kaitseväe olemasolevale C-, CE- ja D-kategooria väljaõppele.
Kaitseväes CE kategooria juhiloa omandanud autojuhid on reservväelasena kaitseväele lisaväärtus,
sest nad on juba saanud erialase väljaõppe kaitseväe sõidukite käsitsemiseks ning tunnevad liiklus- ja
ohutusnõudeid ning olustikku militaarsetes tingimustes. See vähendab vajadust täiendava väljaõppe
järele kriisiolukorras, kus CE-kategooria autojuhtide vajadus võib kujuneda suureks, võimaldab
reservüksustel kiiremini saavutada lahinguvalmiduse ning suurendab logistilist paindlikkust ja
operatsioonide tõhusust.
Soovime ka erialaliitudega HTM-i esindajatega, kaasates ka MKM, Kaitseministeeriumi ja
Kliimaministeeriumi esindajad eelpool mainitud teemadel ka eraldi täiendavalt kohtuda.
Lisainfo: Herkki Kitsing, juhatuse liige, Eesti Logistika ja Ekspedeerimise Assotsiatsioon, tel.
56949262, [email protected]
• http://www.elea.ee/ • https://autoettevoteteliit.ee/ • https://www.eraa.ee/ • https://prolog.ee/
6
Lugupidamisega,
Herkki Kitsing
ELEA Juhatuse liige ja RAKO nõunike kogu esimees
Eesti Logistika ja Ekspedeerimise Assotsiatsioon (ELEA)
Kersten Kattai
Tegevjuht
Autoettevõtete Liit (AL)
Ermo Perolainen
juhatuse liige
Eesti Rahvusvaheliste Autovedajate Assotsiatsioon (ERAA)
Tõnis Hintsov
juhataja
Eesti Tarneahelate Juhtimise Ühingu (Prolog)
allkirjastatud digitaalselt