Kiri

Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 625 6342 / [email protected] / www.mkm.ee

Registrikood 70003158

Siseministeerium

[email protected]

Pikk 61

15065, Tallinn

Teie 16.02.2026 nr 1-6/3378-1, SIM/26-

0207/-1Kl

Meie 21.03.2026 nr 2-3/1063-1

Vastuskiri Vabariigi Valitsuse määruse

"Nõuded varjendile ja varjumisplaanile,

varjumiskoha kohandamise põhimõtted ning

varjumisplaani koostamise kord" eelnõu kohta

Esitasite kooskõlastamiseks Vabariigi Valitsuse määruse "Nõuded varjendile ja varjumisplaanile,

varjumiskoha kohandamise põhimõtted ning varjumisplaani koostamise kord" eelnõu. Majandus-

ja Kommunikatsiooniministeerium on eelnimetatud eelnõu ja seletuskirjaga tutvunud ning

kooskõlastab eelnõu järgnevate märkuste ja ettepanekutega:

1. Eelnõu § 12 lõikes 1 sätestatakse, et varjendis kasutatavad kohtkindlad seadmed ning avatäited

ja läbiviigud peavad olema toodetud ja sertifitseeritud varjendis kasutamiseks ning omavahel

süsteemina ühilduma. Juhime tähelepanu sellele, et kui sertifitseerimiskohustus ei tulene Euroopa

Liidu õigusest ja see on riigisisene nõue, siis tuleb sellest direktiivi 2015/1535 teavitusprotseduuri

raames teavitada Euroopa Komisjoni ja teisi lepinguriike. Palume ka seletuskirjas selguse huvides

välja tuua konkreetsed näited, kus ja millise asutuse juures on Eesti ettevõtjatel võimalik vastavaid

seadmeid sertifitseerida.

2. Kehtestada mõistlik üleminekuaeg, et anda ettevõtjale realistlik ajaraam uute nõuetega

kohanemiseks.

Eelnõuga ei nähta ette üleminekuaega. Mõistlik üleminekuaeg võimaldab uute nõuetega kohaneda

ning vältida ebaproportsionaalset halduskoormust. Määrusega kehtestatakse varjenditele ja

varjumiskohtadele uued tehnilised ja korralduslikud nõuded, millega ettevõtjatel ja projekteerijatel

ei ole varasemast praktikast piisavat kogemust. Üleminekuaeg peab tagama kõigile realistliku

ajaraami uute kohustuste hindamiseks, investeeringute kavandamiseks ja elluviimiseks. Kuna

menetluskoormus kasvab ka avalikul sektoril (KOV-id ja Päästeamet) võimaldab üleminekuaeg

pädevatel asutustel kohandada oma tööprotsesse, omandada vajalikud teadmised ning tagada

õigusselge rakendamine.

3. Lisa 1, loetelu „Varjendi rajamise kohustusega hoonete täpsem loetelu ja varjendi tegeliku

varjumispinna arvutamise alused“. Palume selgitada, miks on valitud hoone suletud netopinna

alampiiriks 1200 m2 järgnevate hoonete jaoks: haridus- ja teadushooned, ühiselamud ja

hoolekandeasutuste hooned (nt lasteaiad). Olenemata hoonete suurusest, on nendesse koondunud

2 (3)

pigem haavatavamad inimeste grupid, näiteks lapsed, kelle turvalisus on eriti oluline ning keda on

võimatu kiiresti mujale evakueeruda. Tänapäevased planeerimispõhimõtted ei toeta nö

mammutlasteaedade rajamist, mistõttu osad seda tüüpi hoonetest ei pruugi olla suuremad kui

1200 m2 suletud netopinnaga, kuid praktikas siiski vajaksid varjendit. Lasteaedades on võimalik

rajada mitmese kasutusega varjendeid (nt võimlemisruum) ning kasutada seda ruumi ka näiteks

ekstreemsete ilmastikuolude või muu kriisi korral. Ka õpilaskodudes ja hoolekandeasutustes pole

elanikel võimalust ega võimekust endale turvalisemat varjumispaika korraldada ning tuleb ette

mõelda, milline on nende tegelik ligipääs turvalisele varjumiskohale kriisi ajal. Arvestades kelle

tõttu Eestis varjendeid rajatakse ning nende võtteid tsiviilelanikkonna terroriseerimisel ja

lasteasutuste sihtimisel, oleks ilmselt kõigil täiskasvanutel kergem hingata teades, et nende lapsed

on selliste terrorirünnakute eest kaitstud.

4. Ettepanek § 9 lõike 2 sõnastuseks.

„Varjendile peab olema tagatud võimalikult iseseisevalt ligipääs kõigile, sealhulgas erivajadusega

ja liikumisabivahendit kasutavale või liikumisel kõrvalist abi vajavale inimesele ning lastele,

arvestades hoone asukoha ja varjendi ehituslike piirangutega.“

Selgitus: Palume selgemalt rõhutada, et eesmärk on siiski see, et võimalikult paljud inimesed

saaksid iseseisvalt varjendisse ja varjendist välja liikuda, kuigi see pole alati tehniliselt võimalik.

See tähendab, et tõesti pingutatakse, et kasutada kõiki võimalusi ligipääsetavust tagada. Ukraina

kogemust arvestades võib juhtuda, et inimestel on vaja varjendisse minna väga palju kordi ning

mida rohkem saavad inimesed ise oma turvalisuse eest seista ja otsustada, seda parem. Kui

varjendisse ei pääse iseseisvalt ligi lapsed või liikumispuudega inimest peab alati mitu inimest

abistama, siis väheneb tõenäosus, et nad korduva ohu korral varjendisse saavad. Varjendi nö

peasissepääsu ligipääsetavusele tuleb rõhku panna, sest seda võib-olla vaja kasutada väga palju

kordi. Varuväljapääsu osas võib tõesti arvestada, et seda kasutatakse ainult väga erandlikel juhtudel

ja abistajatega. Palume rõhutada ka laste ligipääsetavust, et nad julgeksid ja oskaksid varjuda ning

oleksid võimelised iseseisvalt näiteks varjendi ust avama (liiga raskete ustega on lastel probleeme

paljudes kohtades, aga varjumise ajal nad ei tohiks jääda varjendi ukse taha ootama, kuni keegi

teine neid sisse või välja laseb).

5. Laiendada arvamuse andjate ringi.

Soovitame eelnõu kohta arvamust küsida ka laste, perede, eakate, noorte ja omastehooldajate

huvikaitseorganisatsioonidelt, et võimalikult paljude elanikkonnagruppide arvamus ja vajadused

oleksid teada.

6. Täiendada § 5 lõikes 2 ja § 10 lõike 5 punktis 5 seletuskirja.

Eelnõu seletuskirjas § 5 lõike 2 selgituse viimases lauses tuuakse välja, et kuigi sõnastus viitab ka

Eesti standardile, siis sellist standardit praegu veel ei ole, kuid selle koostamist tulevikus ei

välistata. Kuna Eesti standardid on ka kõik Eestis ülevõetud Euroopa või rahvusvahelise

standardiorganisatsiooni standardid (sisaldavad tähist EVS ning võivad olla nii eesti- kui

ingliskeelsed), mitte ainult Eesti algupärased standardid, siis teeme ettepaneku sõnastust

korrigeerida või kaaluda ka lause väljajätmist.

Eelnõu seletuskirjas § 10 lõike 5 punkti 5 selgituses viidatakse standardile IEC 60364-1:2025 kui

tulevase EVS-HD 60364-1 „Madalpingelised elektripaigaldised. Osa 1: Põhialused,

3 (3)

üldiseloomustus, määratlused“ alusele. Kuna ka hetkel kehtib juba standard EVS-HD 60364-1

ning samuti pole veel selge, kuidas tõlkeprotsess võib kulgeda, teeme ettepaneku sõnastust

korrigeerida ja viidata lihtsalt EVS-HD 60364-1 uustöötlusele, nt „… mis saab ka tulevase EVS-

HD 60364-1 uustöötluse aluseks.“

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt)

Erkki Keldo

majandus- ja tööstusminister

Maris Raudsepp

+372 5360 1318 [email protected]

Karl Stern

+372 6256 405 [email protected]

Krista Erg-Scacchetti

+372 5662 8067 [email protected]