Finantsinspektsiooni soovitusliku juhendi „Nõuded põhimakseteenuste osutajatele“ muutmine

Sakala 4, Tallinn 15030 Eesti / Estonia T: +372 668 0500 E: [email protected] www.fi.ee

Krediidiasutused Välisriikide krediidiasutuste filiaalid Eesti Pangaliit Teadmiseks: Rahandusministeerium

23.03.2026 nr 4.11-3.1/2007

Finantsinspektsiooni soovitusliku juhendi „Nõuded põhimakseteenuste osutajatele“ muutmine Lugupeetud esindaja Finantsinspektsioon on koostanud 04.12.2023 Finantsinspektsiooni juhatuse otsusega nr 1.1-7/195 välja antud soovitusliku juhendi „Nõuded põhimakseteenuste osutajatele“ muudatuste kavandi, mille eesmärgiks on täiendada juhendit peamiselt 15.07.2025 jõustunud võlaõigusseaduse muudatusega, kuid ka Finantsinspektsiooni poolt regulaarse järelevalvetegevuse käigus tuvastatud ning esile tulnud küsimuste ja asjaoludega. Enne soovitusliku juhendi muudatuste kinnitamist ja juhendi uue redaktsiooni välja andmist anname Teile võimaluse esitada juhendi muudatuste kavandis väljatoodule tagasisidet, mistõttu edastame Teile kommenteerimiseks soovitusliku juhendi „Nõuded põhimakseteenuste osutajatele“ kavandi. Oleme käesolevale kirjale lisanud kavandi puhta versiooni ja track change versiooni, kust nähtuvad juhendis tehtud olulisemad muudatused. Palume Teie kommentaare ja ettepanekuid soovitusliku juhendi kavandile hiljemalt 24. aprilliks 2026. aastal. Lugupidamisega /allkirjastatud digitaalselt/ Andre Nõmm juhatuse liige Lisa 1: Finantsinspektsiooni soovitusliku juhendi „Nõuded põhimakseteenuste osutajatele“ kavand Lisa 2: Finantsinspektsiooni soovitusliku juhendi „Nõuded põhimakseteenuste osutajatele“ kavand_track change Laura Vassar 668 0526, [email protected]

KAVAND

FINANTSINSPEKTSIOONI SOOVITUSLIK JUHEND

Tallinn

Nõuded põhimakseteenuste osutajatele

Soovituslik juhend on kehtestatud Finantsinspektsiooni juhatuse 4. detsembri 2023. a otsusega nr. 1.1-7/195 ja muudetud Finantsinspektsiooni juhatuse XX.XX.2026. a otsusega nr 1.1-7/XXX. 1. ÕIGUSLIK ALUS JA EESSÕNA 1.1. Finantsinspektsiooni seaduse (edaspidi FIS) § 3 lõike 1 kohaselt teostab Finantsinspektsioon

riiklikku finantsjärelevalvet finantssektori stabiilsuse, usaldusväärsuse ja läbipaistvuse ning toimimise efektiivsuse suurendamise, süsteemsete riskide vähendamise ning finantssektori kuritegelikel eesmärkidel ärakasutamise tõkestamisele kaasaaitamise eesmärgil, et kaitsta klientide ja investorite huve nende vahendite säilimisel ning seeläbi toetada Eesti Vabariigi rahasüsteemi stabiilsust.

1.2. FIS § 57 lõike 1 kohaselt on Finantsinspektsioonil õigus välja anda soovitusliku iseloomuga

juhendeid finantssektori tegevust reguleerivate õigusaktide selgitamiseks või finantsjärelevalve subjektide suunamiseks.

1.3. Krediidiasutuste oluliseks rolliks makseteenuste turul on pakkuda oma klientidele

põhimakseteenuseid. Eestis on põhimakseteenuste pakkumise kohustus seatud ainult krediidiasutustele ning vastav nõue teistele finantsturu osalistele ei kohaldu. Kõik krediidiasutused ja välisriigi krediidiasutuste Eesti filiaalid (edaspidi ühiselt krediidiasutused) on kohustatud osutama põhimakseteenuseid vastavalt võlaõigusseaduse (edaspidi VÕS) § 7101 lõikele 2 ja krediidiasutuste seaduse (edaspidi KAS) § 881 lõikele 1, välja arvatud juhul, kui seaduses on sätestatud teisiti.

1.4. Finantsinspektsioonil on õigus seaduses sätestatud alustel vabastada krediidiasutus põhimakseteenuste osutamise kohustusest ning vastupidi ka kohustada põhimakseteenuseid osutama krediidiasutust, kes on varasemalt sellest kohustusest vabastatud.

1.5. Põhimakseteenuseid hõlmav on sätestatud Euroopa Parlamendi ja Nõukogu direktiivis 2014/92/EL ning Eesti õigusesse üle võetud VÕS 40. peatüki 2. jaos. Põhimakseteenuste osutamist reguleerivad lisaks ka KAS ning makseasutuste ja e-raha asutuste seadus (edaspidi MERAS).

1.6. Põhimakseteenusteks loetakse VÕS § 709 lõike 151 kohaselt makseteenuseid, mis

võimaldavad tarbijal teha kõiki toiminguid, mida on vaja maksekonto avamiseks, kasutamiseks ja sulgemiseks ning MERAS § 3 lõike 1 punktides 1 ja 2 ning MERAS § 3 lõike 2 punktides 1, 2 ja 3 nimetatud teenuseid.

1.7. Kuigi makseteenuste osutamisel kohaldub VÕS-ist tulenev lepinguvabaduse põhimõte ning

KAS § 89 lõike 9 kohaselt on krediidiasutus vaba otsustama, keda teenindamisele võtta või mitte võtta, on põhimakseteenuste osutamiseks VÕS § 7101 lõikes 2 paika pandud erand, mille kohaselt on krediidiasutusel kohustus Euroopa Liidus seaduslikul alusel elava tarbijaga sõlmida leping põhimakseteenuste pakkumiseks. Seejuures on tarbija füüsiline isik, kes teeb tehingu, mis ei seondu iseseisva majandus- või kutsetegevuse läbiviimisega.

KAVAND

2 / 11

1.8. Finantsinspektsioon peab oluliseks soovitusliku juhendiga suurendada selgust krediidiasutuste tegevuses ning soodustada põhimakseteenuste pakkumisel ühtsete praktikate kujunemist, tagades seeläbi tarbijatele põhimakseteenuste laialdase kättesaadavuse ja igakülgse ligipääsu.

1.9. Finantsinspektsiooni roll finantsjärelevalve teostamisel hõlmab muu hulgas kohustust tagada

finantsteenuste kättesaadavus ja nende pakkumise vastavus asjakohastele õigusaktidele. Üheks instrumendiks selle eesmärgi saavutamisel on Finantsinspektsiooni soovituslik juhend. Soovitusliku juhendi funktsiooniks on selgitada finantssektori tegevust reguleerivaid õigusakte ning suunata finantsjärelevalve subjektide tegevust.

1.10. Finantsinspektsioon eeldab, et krediidiasutus teavitab Finantsinspektsiooni põhimakseteenuste

osutamisel kavandatavatest olulistest muudatustest, mis võivad Eestis vähendada põhimakseteenuste kättesaadavust või muuta pakutavate teenuste olemust ja sisu.

1.11. Juhendi kohaldamisel tuleb arvestada „täidan või selgitan” põhimõtet, mille kohaselt peab

krediidiasutus suutma vajadusel selleks õigustatud isikule põhjendada, miks krediidiasutus mõnda juhendi punkti ei rakenda või teeb seda osaliselt.

2. PÕHIMAKSETEENUSTE KÄTTESAADAVUS 2.1. Põhimakseteenuste regulatsiooni üheks eesmärgiks on edendada põhimakseteenuste

kättesaadavust ning tagada, et igal Euroopa Liidus seaduslikult elaval isikul oleks liidus võimalik avada põhimaksekonto ning kasutada põhimakseteenuseid. Põhimakseteenuste osutamise kohustust omavad krediidiasutused peavad selleks tarbijatele pakkuma koos põhimaksekontoga kõiki VÕS § 709 lõikes 15¹ loetletud põhimakseteenuseid.

2.2. Põhimakseteenuse lepingu all tuleb mõista tarbija ja krediidiasutuse vahelist lepingulist suhet,

mille raames krediidiasutus osutab tarbijale põhimakseteenuseid. Sõlmitud põhimakseteenuse leping säilitab oma õigusliku olemuse kogu lepingu kehtivuse vältel ja sellele tuleb kohaldada põhimakseteenuste regulatsiooniga ettenähtud tingimusi. Ka juhul, kui tarbijast klient kasutab põhimaksekontot viisil, mis viitab majandus- või kutsetegevusega seotud eesmärkidele, võib see tähendada lepingu rikkumist, kuid ei anna krediidiasutusele alust sõlmitud lepingut ühepoolselt ümber kvalifitseerida muud liiki lepinguks, näiteks ettevõtjale mõeldud makseteenuse lepinguks.

2.3. Põhimakseteenused peavad olema tarbijale igati kättesaadavad, seda nii lepingu sõlmimise hetkel kui ka jätkuvalt kättesaadavad siis, kui tarbijaga on leping juba sõlmitud. Tarbijal peab olema võimalik kõiki põhimakseteenuseid kasutada lihtsalt ja mugavalt, tegemata selleks ülemääraseid pingutusi ja kulutusi. Näiteks ei tohiks tarbijalt nõuda selliste andmete ja dokumentide esitamist, mida on krediidiasutusel võimalik ise omandada või mis juba on krediidiasutuse omanduses, ning mille küsimine tarbijalt ei ole otstarbekas ja seda ei nõua ka seadus. Samuti on oluline, et tarbija ei peaks põhimakseteenuste kasutamiseks läbima pikki vahemaid, kasutama põhimakseteenuseid ainult interneti vahendusel või tasuma põhimakseteenuste kasutamise eest ebamõistlikult suurt tasu.

2.4. Põhimakseteenuste kättesaadavuse kriteerium eeldab ka seda, et kõik teenused on füüsiliselt

kättesaadavad seal, kus krediidiasutus teenuseid pakub ja teenuste pakkumise suunab. Eeltoodu hõlmab nii piisava pangaautomaatide kui ka kontorivõrgustiku olemasolu ning klientide igakülgset teenindamist ka füüsilistes kanalites, piiramata kliendi ligipääsu näiteks ebamõistlike lahtiolekuaegade kaudu või keeldudes broneeringuta klientide teenindamisest. Krediidiasutusel ei ole lubatud põhimakseteenuseid osutada ainult internetirakenduse vahendusel, jättes kõrvale muud kanalid nagu pangakontorid ja -automaadid. Krediidiasutuse klientidel peab säilima võimalus igapäevaste pangatoimingute tegemisel kasutada alternatiivselt mobiili- ja internetipangale ka teisi kanaleid. Seejuures peab arvestama, et lubatud ei ole piirata põhimakseteenustega seotud tehingute arvu, välja arvatud juhul, kui vastava piirangu kehtestamine on seadusega lubatud ning piirang kehtestatakse üksnes seaduses sätestatud juhtudel ning rakendades sobivaid meetmeid.

KAVAND

3 / 11

Sularaha kättesaadavuse tagamine 2.5. Põhimakseteenuste oluliseks komponendiks on sularahaga seotud teenused. Kuigi sularaha

osatähtsus on ühiskonnas vähenemas, on see jätkuvalt oluline maksevahend, mille kättesaadavuse tagamisel on tähtis roll ka krediidiasutustel. Eelkõige on sularaha oluline maksevahend sotsiaalselt haavatavatele kodanikele, näiteks eakatele või madalama sissetulekuga rühmadele, kellel võivad puududa oskused või võimalused alternatiivsete makseviiside kasutamiseks ning nende isikute kaasamiseks finantsteenuste turule.

2.6. Iga pangakontori või –automaadi sulgemine peab olema põhjendatud ning kaalutletud otsus,

mille puhul on krediidiasutus analüüsinud seda, kas ja kuidas on tarbijal võimalik jätkuvalt krediidiasutuse poolt pakutavaid põhimakseteenuseid kasutada ning kuidas tagab krediidiasutus vastavuse üldise põhimakseteenuste kättesaadavuse nõudega.

2.7. Eelnimetatud analüüsi koostamisel peab krediidiasutus arvestama ka erinevate kliendigruppide

eripäradega. Näiteks, et tarbijatel puudub oskus või võimekus kasutada maksete teostamiseks internetipanka, mistõttu võib selliste tarbijate suunamine internetipanka kasutama suurendada selliste tarbijate haavatavust pettuste suhtes. Samuti peab arvestama seda, et teatud kliendigruppidel võib puududa võimalus läbida pikki vahemaid, et kasutada sularahatoiminguteks pangaautomaati. Vastava vahemaa hindamisel võib abiks olla nii krediidiasutuse kliendibaasi kui ka teadaoleva rahvastikutihedusega ning hajaasustusega arvestamine.

2.8. Pangakontori või –automaadi sulgemisel tuleb arvestada ka sellega, kas tarbijatel jääb alles

võimalus kasutada muid samaväärseid viise sularaha sissemaksete tegemiseks või sularaha väljavõtmiseks, näiteks kauplustes või tanklates. Selliste teenuste olemasolu ei tohi siiski olla ainukeseks põhjuseks pangakontori või –automaadi sulgemiseks, kuna tegemist on eelkõige pangateenuseid täiendavate lahendustega, mis ei asenda krediidiasutuste rolli sularaha kättesaadavuse tagamisel.

2.9. Kui põhimakseteenuseid pangakontori või –automaadi sulgemise tulemusel enam kasutada

võimalik ei ole ja kui tarbijatel alternatiivsed lahendused teenuste kasutamiseks puuduvad, ei tohi krediidiasutus pangakontorit või –automaati sulgeda, sest see võib tähendada tarbijatele makseteenuste turust täielikku väljalõikamist, sh võimetust teostada regulaarseid eluks vajalikke makseid (näiteks üüri- ja kommunaalmaksed, kindlustus- ja laenumaksed jmt) ning kasutada sularaha, seda eriti maapiirkondades.

2.10. Samalaadset põhimõtet tuleb krediidiasutusel järgida ka krediidiasutuse turuosa kasvamisel.

Kui krediidiasutuse kliendibaas laieneb, peab seeläbi proportsionaalselt laienema ka võrgustik põhimakseteenuste, sh sularahateenuste pakkumiseks.

2.11. Finantsinspektsioon on juhtinud tähelepanu sularaha- ja makseautomaatidega seotud

tegevuste edasiandmisele ja põhimakseteenuste osutamisele kohalduvatele nõuetele ning rõhutanud Eestis sularaha jätkuva kättesaadavuse tagamise olulisust märgukirjas „Sularaha- ja makseautomaatidega seotud tegevuste edasiandmine“1.

3. PÕHIMAKSETEENUSTE OSUTAMISEST KEELDUMISE ALUSED 3.1. Krediidiasutus võib põhimakseteenuste osutamisest keelduda ainult selgelt piiritletud juhtumite

korral ning see võib toimuda üldistatult kahes erinevas faasis, põhimakseteenuse lepingu sõlmimisel või põhimakseteenuse lepingu erakorralisel ülesütlemisel. Krediidiasutus ei või kehtestada ega kohaldada põhimakseteenuste osutamisest keeldumisel aluseid, mis ei tulene

1 Finantsinspektsiooni 11.04.2023 märgukiri nr 4.11-3.1/2140 „Sularaha- ja makseautomaatidega seotud tegevuste edasiandmine“. Kättesaadav: https://www.fi.ee/et/juhendid/makseteenused/sularaha-ja- makseautomaatidega-seotud-tegevuste-edasiandmine.

KAVAND

4 / 11

krediidiasutusele kohalduvatest õigusaktidest. Keeldumise aluseks ei saa muuhulgas olla laiatähenduslikud või üldsõnalised alused nagu näiteks mõjuv põhjus või oluline lepingurikkumine, ilma et neid oleks konkreetselt sisustatud ja põhjendatud.

3.2. Krediidiasutus ei ole kohustatud tarbijaga põhimakseteenuse lepingut sõlmima, kui

põhimakseteenuse lepingu sõlmimist taotleva isiku puhul ei ole tegemist Euroopa Liidus seaduslikul alusel elava tarbijaga ja/või kui isikul puudub põhjendatud huvi põhimakseteenuste kasutamiseks ja põhimaksekonto omamiseks.

3.3. Põhimakseteenuse lepingu sõlmimisest keeldumise ja põhimakseteenuse lepingu ülesütlemise kohustuslikud alused on järgmised:

1) rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamine, s.o. rahapesu ja terrorismi tõkestamise hoolsusmeetmete täitmise suutmatus või rahapesu või terrorismi rahastamise kahtlus;

2) põhimakseteenuse lepingu sõlmimisest keeldumise või ülesütlemise kohustus tuleneb rahvusvahelist või Vabariigi Valitsuse sanktsiooni kehtestavast õigusaktist rahvusvahelise sanktsiooni seaduse tähenduses.

3.4. Krediidiasutusel ei ole kohustust, kuid ta võib põhimakseteenuse lepingu üles öelda järgnevatel

alustel: 1) tarbija on kasutanud põhimaksekontot tahtlikult ebaseaduslikul eesmärgil; 2) tarbija on esitanud põhimakseteenustele juurdepääsu saamiseks ebaõiget teavet, kui

õige teabe esitamise korral ei oleks tal sellist õigust olnud; 3) tarbija ei vasta enam VÕS § 7101 lõikes 2 nimetatud tingimustele; 4) tarbija põhimaksekontol ei ole vähemalt 24 järjestikuse kuu jooksul tehinguid tehtud; 5) põhimaksekontol ei ole vähemalt kuue järjestikuse kuu jooksul olnud piisavalt rahalisi

vahendeid põhimakseteenuse lepingust tulenevate kohustuste täitmiseks. 3.5. Kuigi suures osas saab eelnimetatud aluseid tõlgendada üheselt ning need ei vaja täpsemat

selgitamist, peab Finantsinspektsioon oluliseks mõned konkreetsed ja krediidiasutuste poolt praktikas sagedasti kasutatavad alused täpsemalt välja tuua ja selgitada nende kohaldamise erinevaid asjaolusid.

Rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamine 3.6. Krediidiasutus on kohustatud põhimakseteenuse lepingu sõlmimisest keelduma rahapesu ja

terrorismi rahastamise tõkestamise seaduse (edaspidi RahaPTS) § 42 lõikes 1 sätestatud alustel. Krediidiasutusel kui RahaPTS-i mõistes kohustatud isikul on keelatud põhimakseteenuse lepingut sõlmida, kui ta ei suuda täita RahaPTS-i alusel nõutavaid hoolsusmeetmeid (näiteks kui isik ei esita või keeldub esitamast vajalikku teavet või dokumente või kui esitatud teave või dokumendid ei ole hoolsusmeetmete nõuetekohaseks täitmiseks piisavad). Ühtlasi on krediidiasutusel keelatud sõlmida põhimakseteenuse lepingut rahapesu või terrorismi rahastamise kahtluse korral.

3.7. Põhimakseteenuste osutamisel peab krediidiasutus tarbija suhtes kohaldama kõiki RahaPTS-

is ettenähtud hoolsusmeetmeid, kuid lähtuma nende ulatuse ja täpse viisi määramisel konkreetse tarbijaga seotud asjaoludest ja tema riskiprofiilist. Seejuures peab krediidiasutus arvestama põhimakseteenuste osutamisele kohalduvate ja õigusaktides sätestatud regulatiivsete erisuste ja piirangutega ning võtma arvesse asjaolu, et põhimaksekonto puhul on olemuslikult tegemist piiratud teenusega, mis võib olla riske vähendav asjaolu hoolsusmeetmete kohaldamisel. Näiteks tuleb ärisuhte seire raames tarbijalt dokumentide, andmete või teabe ajakohastamise viisi ja nõudmise sageduse määramisel ning krediidiasutuse poolt seonduvate meetmete rakendamisel (sh põhimakseteenuse lepingu ülesütlemise otsustamisel) arvestada tarbijaga seotud konkreetseid asjaolusid ja tema riskiprofiili ning muu hulgas hinnata, kas dokumentide, andmete või teabe ajakohastamise viis ja sagedus on proportsionaalne ning vältimatult vajalik.

KAVAND

5 / 11

3.8. Hoolsusmeetmete täitmise võimetus ei tohi seisneda üksnes selles, et konkreetse tarbija osas on hoolsusmeetmete kohaldamine põhjalikum või kulukam kui mõne muu tarbija osas. Ühtlasi ei tohi krediidiasutus keelduda põhimakseteenuse lepingu sõlmimisest ega seda üles öelda seetõttu, et tarbija ei vasta krediidiasutuse poolt kehtestatud riskiisule. Tarbija suhtes peab asjakohasel juhul kohaldama tugevdatud hoolsusmeetmeid ning seeläbi vastava tarbijaga seotud riski täpsemalt ja kohasemalt juhtima.

3.9. Kui tarbija suhtes hoolsusmeetmete kohaldamise tulemusel selgub, et põhimakseteenuse

lepingu sõlmimine ei ole tavapärastel tingimustel võimalik (näiteks tulenevalt tarbija taustast), võib krediidiasutus põhimakseteenuste osutamiseks kohandada tarbija suhtes rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise kontrollide taset ja intensiivsust. Näiteks kehtestades vajadusel tarbijaga seotud riski juhtimiseks madalamad piirmäärad tugevdatud hoolsusmeetmete kohaldamiseks, lähtudes seejuures krediidiasutuse rahapesu tõkestamise poliitikadokumendist. Lisaks võib krediidiasutus rahapesu ja terrorismi rahastamise riskide juhtimiseks ja maandamiseks tarbijale pakutavaid tooteid või teenuseid individuaalselt ja riskitundlikult kohandada, näiteks seades VÕS § 7101 lõikest 51 tulenevalt põhimakseteenuste kasutamisele teatud sihipärased piirangud, arvestades seejuures seaduses sätestatud põhimõtteid.

3.10. Krediidiasutus on RahaPTS § 42 lõikest 4 tulenevalt kohustatud põhimakseteenuse lepingu

üles ütlema, kui tarbija keeldub hoolsusmeetmete kohaldamiseks vajaliku teabe või dokumentide esitamisest. See tähendab, et olukorras, kus krediidiasutus on tarbijaga juba põhimakseteenuse lepingu sõlminud, kuid tarbija ei esita põhimakseteenuste osutamise kestel RahaPTS-is sätestatud hoolsusmeetmete kohaldamiseks vajalikku teavet või dokumente (sh kui tarbija poolt esitatud teabe või dokumentide põhjal ei ole hoolsusmeetmeid võimalik nõuetekohaselt täita), loetakse tarbija poolt hoolsusmeetmete kohaldamiseks vajaliku teabe või dokumentide esitamisest keeldumine oluliseks lepingu rikkumiseks ning krediidiasutusel on kohustus põhimakseteenuse leping üles öelda ja teavitada Rahapesu Andmebürood vastavalt RahaPTS §-s 49 sätestatud korrale. See hõlmab mh ka olukordi, kus krediidiasutusel tekib põhimakseteenuste osutamisel tarbija tegevuse ja/või tehingutega seonduvalt rahapesu või terrorismi rahastamise kahtlus, mille kõrvaldamiseks peab krediidiasutus kohaldama asjakohaseid RahaPTS-is sätestatud hoolsusmeetmeid ja koguma selleks täiendavat teavet (sh paluma tarbijal esitada täiendavat teavet või dokumente), kuid tarbija nõutud informatsiooni ei esita või tarbija poolt esitatu ei ole hoolsusmeetmete nõuetekohaseks kohaldamiseks ja kahtluse kõrvaldamiseks piisav.

3.11. Krediidiasutus võib tarbija põhimakseteenuse lepingu üles öelda juhendi punktis 3.10 kirjeldatud alusel üksnes juhul, kui krediidiasutuse poolt rakendatud juhendi punktis 3.9 viidatud ja VÕS § 7101 lõikes 51 loetletud muud tarbija suhtes riski maandavad meetmed on ammendunud. Krediidiasutus peab esmalt kohandama tarbijale pakutavaid tooteid või teenuseid rahapesu ja terrorismi rahastamise riskide juhtimiseks ja maandamiseks individuaalselt ning riskitundlikult.

3.12. Kui krediidiasutusele laekub ühe kuu jooksul põhimakseteenuse lepingu ülesütlemisest arvates kliendile tehtud makse, võtab krediidiasutus makse vastu ja kohaldab hoolsusmeetmeid RahaPTS-is ettenähtud ulatuses.

Euroopa Liidus elav tarbija ja tema põhjendatud huvi 3.13. Krediidiasutusel on kohustus sõlmida põhimakseteenuse leping Euroopa Liidus seaduslikul

alusel elava tarbijaga, kellel on selleks põhjendatud huvi. Seega ei saa krediidiasutus keelduda põhimakseteenuste pakkumisest üksnes põhjusel, et tarbija ei ela Eesti Vabariigis. Sellistel juhtudel tuleb alati hinnata, kas tarbija on Euroopa Liidu elanik ning kas tal võib ka Eestis elamata olla olemas põhjendatud huvi Eestis põhimakseteenuste kasutamiseks ja põhimaksekonto omamiseks.

KAVAND

6 / 11

3.14. Põhjendatud huvi kriteeriumit võib sisustada erinevate tahkude läbi, kuid see peab lähtuma mõistlikkusest ning vastava kriteeriumi täitmine ei tohi tarbijale olla liialt keerukas ega tarbija suhtes diskrimineeriv. Näiteks ei tohi põhjendatud huvi hindamisel arvesse võtta ainult isiku jõukust, vanust, sugu, töökohta, haridust, perekonnaseisu, sissetulekut, finantskohustusi, teise maksekonto olemasolu või muid kliendivalimise printsiipe, mis võivad olla asjakohased mõne teise finantsteenuse osutamisel. Samuti ei tohi krediidiasutus diskrimineerida Eestis seaduslikult elavaid tarbijaid kodakondsuse või elukoha alusel ning keelatud on piirata või keelduda põhimakseteenuste osutamisest seetõttu, et tarbija maksekontole kohaldatakse aresti või tema suhtes on välja kuulutatud pankrot.

3.15. Põhjendatud huvi põhimakseteenuse lepingu sõlmimiseks peab eelkõige hõlmama tarbija huvi

kasutada krediidiasutuse poolt pakutavaid põhimakseteenuseid – teostada ja vastu võtta makseid, kasutada pangakaarti, omada ligipääsu sularahale jmt ning mille vajadus võib väljenduda näiteks töötasu või sotsiaaltoetuste kättesaamise vajadusest; kinnisvara omamisest, et tasuda kommunaalarveid või teostada laenumakseid; riigis elamisest, et tasuda üüri või telekommunikatsiooniteenuste arveid; vajadust teostada elatismakseid või makseid kauplustes jmt.

3.16. Kui tarbija ei ela enam Euroopa Liidus seaduslikult, ei pruugi igas sellises olukorras olla asjakohane põhimakseteenuse leping üles öelda. Krediidiasutusel tuleb hinnata konkreetseid asjaolusid, sealhulgas seda, kas seadusliku elamise staatuse muutus võib olla ajutine (näiteks elamisloa pikendamise menetluse venimise tõttu) ning kas tarbijal esineb jätkuvalt tegelik vajadus põhimakseteenuste ja põhimaksekonto kasutamiseks, näiteks töötasu või muude väljamaksete saamiseks või riigist lahkumisega seotud kulude katmiseks. Arvestades põhimakseteenuste ja põhimaksekonto olulist rolli igapäevaelus, eeldab põhimakseteenuse lepingu ülesütlemine krediidiasutuse poolt kaalutletud ja proportsionaalset otsust.

Võlgnevus või kahju põhjustamine 3.17. Krediidiasutus võib põhimakseteenuse lepingu üles öelda, kui põhimaksekontol ei ole vähemalt

kuue järjestikuse kuu jooksul olnud piisavalt rahalisi vahendeid põhimakseteenuse lepingust tulenevate kohustuste täitmiseks. Vastavasisulise võlgnevuse kõrvaldamisel tarbija poolt peab tarbijal olema aga võimalik esitada taotlus põhimakseteenuse lepingu sõlmimiseks ning krediidiasutus ei tohi uue lepingu sõlmimisest ja konto avamisest lepingu varasema ülesütlemise tõttu keelduda.

3.18. Seadus ei sätesta krediidiasutusele õigust põhimakseteenuse lepingu sõlmimisest keelduda või lepingut üles öelda juhul, kui tarbijal on võlgnevused krediidiasutuse ees teiste lepingute alusel või kui tarbijal on võlgnevusi kolmandatele isikutele. Samuti ei tohi krediidiasutus põhimakseteenuste osutamisest keelduda üksnes seetõttu, et tarbija põhjustab või on oht, et põhjustab krediidiasutusele kahju, sh mainekahju.

Kohtutäituri arest või maksuvõlg 3.19. Maksekonto avamisega seonduvad piirangud on lisaks VÕS-is sätestatule reguleeritud ka

muude õigusaktidega. Nimelt täitemenetluse seadustiku (edaspidi TMS) § 115 lõike 51 kohaselt võib krediidi- või makseasutus keelduda konto avamisest võlgnikule, kelle konto arestimise kohta on samas krediidi- ja makseasutuses täitmisel kohtutäiturilt saadud arestimisakt. Maksukorralduse seaduse (edaspidi MKS) § 131 lõike 5 kohaselt on krediidiasutusel keelatud avada pangakontot maksukohustuslasele, kelle pangakonto arestimise kohta on saadud maksuhalduri korraldus. Viidatud TMS ja MKS sätted reguleerivad maksekonto avamist, neid ei tohi kohaldada maksekonto sulgemise alusena ning need ei kohaldu põhimakseteenuste ja põhimaksekontode puhul, sest põhimakseteenuse lepingu sõlmimisest keeldumise ja ülesütlemise alused on kehtestatud VÕS-is.

KAVAND

7 / 11

3.20. TMS ja MKS sätete eesmärk ei ole piirata tarbijate ligipääsu põhimakseteenustele, vaid tagada, et kohtutäituritel ja maksuhalduritel oleks võimalik sisse nõuda ja koguda kokku isiku võlgnevused. See on praktikas vajalik, sest tarbija maksekonto olemasolu võimaldab koguda võlgnevusi efektiivsemalt, võrreldes olukorraga, kus isikul maksekonto puudub. Seetõttu on oluline, et krediidiasutus ei ületa õigusnorme põhimakseteenuse lepingu sõlmimisest keeldumiseks (sh võttes arvesse võimalikku ohtu põhimaksekonto kuritarvitamiseks) ning võimaldab tarbijatele põhimakseteenuste kasutamise ja põhimaksekonto olemasolu. Seejuures peab tarbijal säilima ka arestitud põhimaksekonto puhul võimalus kasutada kõiki VÕS § 709 lõikes 151 nimetatud põhimakseteenuseid, võttes arvesse arestimisakti või korralduse sisu ning kohtutäituri või maksuhalduri poolt määratud piiranguid.

4. KLIENDISUHTLUS JA TEAVITAMINE 4.1. Krediidiasutus on kohustatud kirjalikult või kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis

viivitamata, kuid hiljemalt kümne arvelduspäeva möödumisel tarbija nõuetekohase taotluse saamisest, st tarbija poolt kõigi mõistlikult vajalike dokumentide esitamisest alates, sõlmima tarbijaga põhimakseteenuse lepingu või teavitama teda põhimakseteenuse lepingu sõlmimisest keeldumisest. Samuti peab tarbijat kirjalikult või kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis teavitama põhimakseteenuse lepingu ülesütlemisest, järgides seejuures seaduses sätestatud etteteatamistähtaegu. Etteteatamistähtaega järgimata põhimakseteenuse lepingu ülesütlemine on tühine.

4.2. Kümne arvelduspäeva pikkune menetlusaeg põhimakseteenuse lepingu sõlmimiseks on

maksimaalne aeg, mistõttu on seadusest tulenev eeldus, et krediidiasutused sõlmivad põhimakseteenuse lepingu või teavitavad lepingu sõlmimisest keeldumisest üldjuhul kiiremini, kui kirjeldatud maksimaalne tähtaeg. Menetlusaeg on mõeldud tarbija esitatud andmete kontrollimiseks ja krediidiasutuse kehtestatud sisemiste otsustusprotsesside läbiviimiseks ning seondub muuhulgas RahaPTS-is toodud protseduuride järgimisega.

4.3. Krediidiasutus peab taotluse menetlemisel tarbijat aktiivselt juhendama selles osas, milliseid dokumente või andmeid on tarbijal vaja põhimakseteenuse lepingu sõlmimiseks esitada. Kuigi menetlusaja alguseks loetakse hetke, kui tarbija on krediidiasutusele esitanud mõistlikult vajalikud dokumendid, ei tähenda eeltoodu seda, et krediidiasutus võib taotluse menetlemisega ning vajalike dokumentide küsimise ja analüüsimisega ebamõistlikult viivitada.

4.4. Kui krediidiasutus ei ole võimeline põhimakseteenuse lepingut sõlmima või lepingu sõlmimisest keeldumisest tarbijat kümne arvelduspäeva jooksul teavitama, peab krediidiasutus üle vaatama maksekontode avamise eest vastutavate töötajate arvu ja maksekonto avamise protsessid ning vajadusel tegema vastavad muudatused, et krediidiasutuse tegevus vastaks seaduses sätestatule. Seejuures ei ole tähtaja ületamise vabastavaks põhjuseks näiteks taotluste arvu järsk suurenemine või tavapärasest mahukamat taustakontrolli vajavate klientide osakaalu suurenemine, vaid krediidiasutus peab oma organisatsioonis tagama alati piisava mehitatuse ning toimivad protsessid põhimakseteenuste osutamiseks.

4.5. Võttes arvesse põhimakseteenuste olulisust inimeste igapäevatoimetustes, on tähtis, et

tarbijale antaks ligipääs põhimakseteenustele ja põhimaksekontole võimalikult kiiresti ning tarbijat liigselt koormamata. Tarbijat ei tohi jätta määramatuks ajaks teadmatusse ka juhul, kui tema taotlus ei vasta nõuetele ja/või krediidiasutus keeldub põhimakseteenuse lepingu sõlmimisest.

Põhimakseteenuste osutamisest keeldumise põhjustest ja alustest teavitamine 4.6. Põhimakseteenuse lepingu sõlmimisest keeldumisest ja ülesütlemisest teavitamisel on

krediidiasutusel kohustus tarbijat teavitada keeldumise või ülesütlemise põhjustest. Põhimakseteenuse lepingu ülesütlemine on tühine juhul, kui ülesütlemisavaldus ei sisalda ülesütlemise põhjust. Põhjustest mitteteavitamine on lubatud ainult kitsalt piiritletud juhtumitel, mis on selgelt sätestatud seaduses.

KAVAND

8 / 11

4.7. Krediidiasutusel on keelatud tarbijat põhimakseteenuse lepingu sõlmimisest keeldumise või ülesütlemise põhjustest teavitada juhul, kui nende avalikustamine on vastuolus Eesti riigi julgeoleku ja avaliku korra või RahaPTS-iga.

4.8. Kui põhimakseteenuse lepingu sõlmimisest keeldumise või ülesütlemise aluseks on rahapesu või terrorismi rahastamise kahtlus, on krediidiasutus kohustatud teavitama Rahapesu Andmebürood ning järgima teate tegemisega kaasnevat konfidentsiaalsuskohustust, millest tulenevalt ei tohi tarbijat keeldumise või ülesütlemise põhjustest teavitada.

4.9. Kui põhimakseteenuse lepingu ülesütlemise aluseks on hoolsusmeetmete täitmise võimetus,

on krediidiasutus samuti kohustatud teavitama Rahapesu Andmebürood ning järgima teate tegemisega kaasnevat konfidentsiaalsuskohustust, millest tulenevalt ei tohi tarbijat ülesütlemise põhjustest teavitada. Ka hoolsusmeetmete täitmise võimetuse tõttu põhimakseteenuse lepingu sõlmimisest keeldumise korral võib krediidiasutus otsustada teavitada Rahapesu Andmebürood ning sellisel juhul on krediidiasutus kohustatud järgima teate tegemisega kaasnevat konfidentsiaalsuskohustust, millest tulenevalt ei tohi tarbijat keeldumise põhjustest teavitada.

4.10. Põhimakseteenuse lepingu sõlmimisest keeldumise või ülesütlemise põhjustest teavitamisel

peavad krediidiasutuse tarbijale antavad selgitused olema piisavad, arusaadavad ning kasutama peab keskmisele inimesele selgeid mõisteid ja väljendeid. Võimaluse korral peavad need sisaldama ka suunised, mida tarbija peab tegema selleks, et põhimakseteenuse lepingu sõlmimine oleks võimalik.

4.11. Tarbijale esitatav teave keeldumise või ülesütlemise kohta peab üldjuhul sisaldama lisaks keeldumise või ülesütlemise põhjusele ka viidet asjakohasele õiguslikule või lepingulisele alusele, millele krediidiasutus otsuse tegemisel tugines. See võimaldab tarbijal mõista otsuse alust ning vajadusel otsust vaidlustada. Kui krediidiasutus viitab alusena tüüptingimustele või seadusesättele, peab viide olema piisavalt täpne, et tuvastada konkreetne keeldumise või sulgemise alus. Eelkõige tähendab see, et kui ühes tüüptingimuste punktis või seadusesättes on loetletud mitu võimalikku alust, tuleb viidata just sellele konkreetsele alusele, millele otsus tugines. Juhul, kui seadus piirab tarbijale keeldumise või ülesütlemise põhjuste teavitamist (vt juhendi punktid 4.7.-4.9.), tuleb krediidiasutusel piirduda viitega keeldumise või ülesütlemise õiguslikule või lepingulisele alusele, kuid seda üksnes tingimusel, et selline viide ei võimalda järeldada Rahapesu Andmebüroo teavitamise kohustust.

4.12. Põhimakseteenuse lepingu sõlmimisest keeldumise või ülesütlemise kohta esitatud põhjus

peab muuhulgas võimaldama tarbijal mõista, kuidas krediidiasutuse viidatud alus tarbija konkreetses olukorras realiseerus ja väljendus. Näiteks kui krediidiasutus tugineb hoolsusmeetmete täitmise võimetusele põhjusel, et tarbija ei esitanud hoolsusmeetmete täitmiseks vajalikke dokumente, tuleb tarbijale selgitada, millised konkreetsed dokumendid jäid tarbijal esitamata (v.a. konfidentsiaalsuskohustuse rakendumise korral). Erandina võib alusele viitamist pidada ühtlasi põhjuse esitamiseks objektiivselt lihtsasti mõistetava ja tarbijale ilmse olukorra puhul, näiteks kui tarbija ei ole Euroopa Liidu elanik ja alus annab sel juhul õiguse põhimakseteenuse lepingu sõlmimisest keelduda või lepingu üles öelda. Samas on ka sellistel juhtudel soovitatav lisada lühike selgitus tarbija arusaamise lihtsustamiseks.

Kaebuste menetlemine ja vaidluste lahendamine 4.13. Tarbijaga põhimakseteenuse lepingu sõlmimisest keeldumisel või põhimakseteenuse lepingu

ülesütlemisel on krediidiasutus olenemata keeldumise või ülesütlemise põhjusest kohustatud tarbijale esitama makseteenuse lepingu suhtes kohaldatava õiguse ja vaidluste lahendamise korda käsitlevad tingimused, teabe ja kontaktandmed vaidluste kohtuvälise lahendamise võimaluste kohta ning Finantsinspektsiooni kontaktandmed. Seega on krediidiasutus kohustatud lisaks keeldumise ja ülesütlemise põhjustele tarbijat teavitama ka sellest, kuhu tarbija saab krediidiasutuse otsusega seoses edasi pöörduda. Põhimakseteenuse lepingu ülesütlemine on tühine juhul, kui ülesütlemisavaldus ei sisalda eelkirjeldatud teavet.

KAVAND

9 / 11

4.14. Lepingu suhtes kohaldatava õiguse ja vaidluste lahendamise korda käsitlevate tingimuste esitamisel peab krediidiasutus muuhulgas tarbijale edastama teabe tingimuste kohta, mis kohalduvad kaebuse esitamisele ning menetlemisele juhul, kui tarbija esitab krediidiasutusele kaebuse krediidiasutuse otsuse osas põhimakseteenuse lepingu sõlmimisest keelduda või leping üles öelda.

4.15. Krediidiasutusel peab olema kaebuste lahendamise kord, mis hõlmab ka olukordi, kus tarbija esitab krediidiasutusele kaebuse seoses põhimakseteenuste osutamisest keeldumisega. Seejuures peab krediidiasutus siseprotseduurides paika panema olukorrad, kus keeldumise põhjustest on seaduse alusel lubatud tarbijat teavitada ja olukorrad, kus põhjustest teavitamine ei ole lubatud. Kaebuste lahendamisel peab krediidiasutus lähtuma Finantsinspektsiooni soovituslikus juhendis „Nõuded kliendikaebuste menetlemisele“2 kehtestatud suunistest.

4.16. Tarbija võib pöörduda ka Finantsinspektsiooni poole, kuid Finantsinspektsioon saab üksnes

selgitada kohalduvaid õigusnorme ning ei saa asuda vaidlust lahendama ega anda vaidlusele õiguslikku hinnangut. Seejuures on tarbijat rangelt eksitav olukord, kus krediidiasutus suunab tarbija Finantsinspektsiooni poole hinnangu saamiseks või vaidluse lahendamiseks, sest Finantsinspektsiooni pädevuses ei ole anda eraõiguslikele vaidlustele hinnanguid ega neid lahendada.

5. PÕHIMAKSETEENUSTE OSUTAMISE SISEPROTSEDUURID

5.1. Krediidiasutus peab korraldama põhimakseteenuste pakkumise selliselt, et otsuste tegemine ja

nende põhistamine toimuks läbipaistvalt, ühtsetel põhimõtetel ja oleks kontrollitav ning et otsuste tegemisel lähtutaks krediidiasutuse tuvastatud asjaoludest. Selle tagamiseks peab krediidiasutus kehtestama muuhulgas asjakohased sise-eeskirjad, koostama selged ja arusaadavad tüüptingimused ning pidama klienditoimikuid.

5.2. Krediidiasutusel peavad olema kehtestatud ja rakendatud meetmed, protseduurid ja sise- eeskirjad, mis reguleerivad põhimakseteenuste osutamist, sh põhimakseteenuse lepingu sõlmimist, sõlmimisest keeldumist ning ülesütlemist. Sise-eeskirjad peavad olema piisavalt detailsed, et määratleda otsuste tegemise etapid, kontrollitavad asjaolud, vastutavad isikud ja menetlustähtajad. Töötajatele antavad juhised peavad olema kirjeldatud selliselt, et kõik otsused tehakse seaduses sätestatud põhimõtetega kooskõlas ja tehtud otsused oleks krediidiasutuse siseselt järjepidevad ning kontrollitavad. Sise-eeskirjade kehtestamata jätmine või nende ebapiisav rakendamine võib viia olukorrani, kus krediidiasutus ei suuda tagada seadusest tuleneva põhimakseteenuste osutamise kohustuse nõuetekohast täitmist ja tarbijate võrdset kohtlemist.

5.3. Krediidiasutuse sise-eeskirjad ei tohi olla vastuolus krediidiasutuse tüüptingimustega. Krediidiasutus peab oma tüüptingimustes selgelt ja arusaadavalt kirjeldama põhimakseteenuste osutamise tingimusi. Tingimused ei tohi üksnes sõna-sõnalt korrata seaduse sätteid või Finantsinspektsiooni juhendeid ning need peavad olema koostatud selliselt, et tarbijal oleks võimalik mõista, millal ja millistel tingimustel saab põhimaksekonto avamiseks ja põhimakseteenuste kasutamiseks sõlmida põhimakseteenuse lepingu, millistel juhtudel võib krediidiasutus sellest keelduda ja millistel alustel konto sulgeda ning leping üles öelda.

5.4. Krediidiasutuse tüüptingimused peavad olema selged, üheselt arusaadavad ning kasutama peab keskmisele inimesele selgeid mõisteid ja väljendeid. Krediidiasutus peab tagama, et oleks selge, milliseid tingimusi põhimakseteenuste osutamisele kohaldatakse ning kuidas erinevad tingimused koosmõjus toimivad.

2 Finantsinspektsiooni soovituslik juhend „Nõuded kliendikaebuste menetlemisele“. Kättesaadav: https://www.fi.ee/et/juhendid/pangandus-ja-krediit/nouded-kliendikaebuste-menetlemisele.

KAVAND

10 / 11

5.5. Tüüptingimustes tuleb selgelt eristada põhimakseteenuste osutamisest keeldumise õiguslikke aluseid ning teiselt poolt faktilisi asjaolusid, mida krediidiasutus hindab nende aluste esinemise tuvastamisel, näiteks tarbijaga seotud varasemad sündmused, käitumismustrid, riskinäitajad või muud krediidiasutuse poolt hindamisel arvesse võetavad asjaolud. Selliste asjaolude loetlemine tüüptingimustes ei ole iseenesest keelatud ning võib anda tarbijale parema arusaama sellest, milliseid asjaolusid krediidiasutus otsuste tegemisel hindab, kuid see ei tohi viia selleni, et neid käsitatakse iseseisvate alustena põhimakseteenuse lepingu sõlmimisest keeldumiseks või lepingu ülesütlemiseks.

5.6. Krediidiasutus peab korraldama põhimakseteenuste osutamise selliselt, et iga tarbijaga seotud otsus oleks dokumenteeritud klienditoimikus. Klienditoimik käesoleva juhendi tähenduses on krediidiasutuse põhimakseteenuste osutamisega seonduvate andmete ja dokumentide kogum konkreetse kliendisuhte kohta. Klienditoimik peab andma tervikliku ülevaate krediidiasutuse tegevusest ning võimaldama hinnata, kas krediidiasutuse otsused on olnud õiguspärased ja põhjendatud. Klienditoimikust peab nähtuma, millistel asjaoludel ning alustel on krediidiasutus jõudnud vastava otsuseni tarbijaga kliendisuhte loomisel, muutmisel või lõpetamisel.

5.7. Klienditoimikusse tuleb lisada kõik olulised andmed ja dokumendid, mida on otsuse tegemisel kasutatud, näiteks tarbijaga peetud kirjavahetus, krediidiasutuse sisene kirja- ja teabevahetus, taustaanalüüsid, hinnangud, monitooringute tulemused, väljavõtted pangasüsteemist, kliendi arvelduskonto väljavõtted ning muud asjakohased dokumendid, sh otsuse tegemisel kasutatud algallikad, millest nähtuvad põhimakseteenuse lepingu sõlmimisest keeldumise või ülesütlemise aluseks olevad asjaolud, analüüs, põhjendused, tähtajad jmt.

5.8. Krediidiasutus peab suutma näidata, millistele allikatele ja tõenditele on otsus tuginenud ning kuidas on jõutud järelduseni, et põhimakseteenuste osutamiseks vajalikud tingimused on või ei ole täidetud. Dokumentatsioon peab olema täielik ja süsteemne, et vajadusel saaks krediidiasutus põhjendada oma tegevust nii Finantsinspektsioonile kui ka teistele pädevatele asutustele, sh kohtule, kui tarbija vaidlustab krediidiasutuse otsuse.

6. PÕHIMAKSETEENUSTE HINNASTAMINE 6.1. Põhimakseteenused peavad olema kättesaadavad võimalikult suurele hulgale inimestele, seda

kas tasuta või mõistliku tasu eest. Krediidiasutus peab tasude määramisel võtma arvesse Eesti elanike sissetulekute taset ja krediidiasutuste poolt maksekontoga seotud makseteenuste eest võetavate tasude keskmist suurust Eestis. Krediidiasutus peab tagama, et ka põhimaksekonto avamise, kasutamise ja sulgemisega seotud tasud oleksid mõistlikud ja proportsionaalsed vastava teenuse või toimingu kuluga. Samuti peavad tarbijapoolsete kohustuste täitmata jätmise eest nõutavad tasud olema mõistlikud, võttes vastavate tasude määramisel arvesse eeltoodud kriteeriumeid. Tarbijale peab tasuta olema kättesaadav teave pakutavate põhimakseteenuste ja põhimaksekonto konkreetsete omaduste, seotud tasude, kasutustingimuste ja vaidluste lahendamise kohta ning abi eeltoodu mõistmiseks.

6.2. Õigusnormid ei sätesta, milline on põhimakseteenuste kasutamiseks mõistlik tasu, vaid seadus

kehtestab kriteeriumid, mida peab tasu kehtestamisel arvesse võtma. Seetõttu on vastavate tasude suurus krediidiasutuse enda otsustada, kuid tasu peab olema mõistlik ja peab olema kehtestatud arvestades seaduses sätestatud kriteeriumeid. Põhimakseteenuste eest nõutavate tasude määramine peab lähtuma krediidiasutuse üldisest hinnakujunduspoliitikast, arvestades seejuures põhimakseteenuste eripäradega ning vajadusega tagada põhimakseteenuste laialdane kättesaadavus kõigile tarbijatele.

6.3. Tasu määramisel konkurentsi ja turutingimusi arvestades peab krediidiasutus igal juhul tagama selle, et tasu on tarbijale taskukohane. Tasude kehtestamisel peab krediidiasutus rakendama erinevaid hinnakujundamise skeeme, mis arvestavad muuhulgas teenuse pakkumise kanaliga (interneti- ja mobiilipank, pangakontor või -automaat) ja kliendigrupiga (näiteks pakkudes pensionäridele, õpilastele või muudele vähemkindlustatud kliendigruppidele soodsamaid tingimusi). Seejuures ei tohi tarbijaga seotud põhjalikum hoolsusmeetmete kohaldamine

KAVAND

11 / 11

tähendada, et selle tarbija jaoks muutuvad põhimakseteenused seetõttu kallimaks. Mitteresidentidelt suuremate tasude võtmine on diskrimineeriv juhul, kui suuremad tasud ei põhine objektiivselt põhjendatud kuludel.

6.4. Arvestades asjaolu, et tasude kehtestamine on krediidiasutuse enda otsustada, on vajalik, et

krediidiasutus oleks loonud asjakohased siseprotseduurid põhimakseteenustega seotud tasude kujunemise aluste ja tegurite kohta, kust nähtub tasude arvutuse ehk hinna kujunemise käik koos teguritega, mis hinda kujundavad. Samuti ka selle, kuidas ja millise perioodi möödudes krediidiasutus tasud üle vaatab ning millistest allikatest tasude kujunemise aluseid kontrollitakse.

6.5. Tasude kehtestamisel peab krediidiasutus kasutama allikaid, mis esitavad asjakohaseid

andmeid võimalikult erapooletult ja täpselt, näiteks kasutama selleks Statistikaameti andmeid. Kui krediidiasutus kasutab tasude kujundamiseks mitut allikat korraga, peaks tasude kujunemisele lähenema konservatiivselt ning lähtuma madalamast sissetuleku tasemest.

6.6. Krediidiasutused peavad tagama, et põhimakseteenuste tasude hinnakujundusraamistik on hästi dokumenteeritud ja seda toetavad asjakohased juhtimisstruktuurid (nt hinnakujunduskomitee), kes vastutavad üldise hinnakujundusraamistiku halduse ja vajadusel konkreetsete hinnakujundusega seotud otsuste tegemise eest. Krediidiasutuse sisene järelevalveprotsess peab andma sisendi hinnakujunduse adekvaatsuse kontrollimiseks.

6.7. Tasude kujundamine ja üle vaatamine peab olema regulaarne. See tähendab, et krediidiasutus

vaatab regulaarse ajavahemiku järel üle põhimakseteenuste tasud ning veendub, et kehtivad tasud vastavad Eesti elanike sissetulekute tasemele ning turupraktikale. Tasude muutmine peab olema selgelt põhjendatud ning ei tohi vähendada põhimakseteenuste kättesaadavust.

6.8. Eeltoodu tähendab ka seda, et tarbijale tasude esitamine ja avaldamine peab olema selge ja

läbipaistev. Krediidiasutus peab tarbijat tasude muutumisest teavitama vähemalt kahe kuu jooksul enne tasude muutmist ning andma tarbijale täpse informatsiooni, mis tarbija jaoks teenuse kasutamisel muutub. Seejuures peab tarbijale esitama teabe selle kohta, milline on teenuse uus hind ning milline oli teenuse hind enne hinna muutumist.

KAVAND

FINANTSINSPEKTSIOONI SOOVITUSLIK JUHEND

Tallinn

Nõuded põhimakseteenuste osutajatele

Soovituslik juhend on kehtestatud Finantsinspektsiooni juhatuse 4. detsembri 2023. a otsusega nr. 1.1-7/195 ja muudetud Finantsinspektsiooni juhatuse XX.XX.2026. a otsusega nr 1.1-7/XXX. 1. ÕIGUSLIK ALUS JA EESSÕNA 1.1. Finantsinspektsiooni seaduse (edaspidi FIS) § 3 lõike 1 kohaselt teostab Finantsinspektsioon

riiklikku finantsjärelevalvet finantssektori stabiilsuse, usaldusväärsuse ja läbipaistvuse ning toimimise efektiivsuse suurendamise, süsteemsete riskide vähendamise ning finantssektori kuritegelikel eesmärkidel ärakasutamise tõkestamisele kaasaaitamise eesmärgil, et kaitsta klientide ja investorite huve nende vahendite säilimisel ning seeläbi toetada Eesti Vabariigi rahasüsteemi stabiilsust.

1.2. FIS § 57 lõike 1 kohaselt on Finantsinspektsioonil õigus välja anda soovitusliku iseloomuga

juhendeid finantssektori tegevust reguleerivate õigusaktide selgitamiseks või finantsjärelevalve subjektide suunamiseks.

1.3. Krediidiasutuste oluliseks rolliks makseteenuste turul on pakkuda oma klientidele

põhimakseteenuseid. Eestis on põhimakseteenuste pakkumise kohustus seatud ainult krediidiasutustele ning vastav nõue teistele finantsturu osalistele ei kohaldu. Kõik krediidiasutused ja välisriigi krediidiasutuste Eesti filiaalid (edaspidi ühiselt krediidiasutused) on kohustatud osutama põhimakseteenuseid vastavalt võlaõigusseaduse (edaspidi VÕS) § 7101 lõikele 2 ja krediidiasutuste seaduse (edaspidi KAS) § 881 lõikele 1, välja arvatud juhul, kui seaduses on sätestatud teisiti.

1.4. Finantsinspektsioonil on õigus seaduses sätestatud alustel vabastada krediidiasutus põhimakseteenuste osutamise kohustusest ning vastupidi ka kohustada põhimakseteenuseid osutama krediidiasutust, kes on varasemalt sellest kohustusest vabastatud.

1.3.1.5. Põhimakseteenuseid hõlmav on sätestatud Euroopa Parlamendi ja Nõukogu direktiivis 2014/92/EL ning Eesti õigusesse üle võetud VÕS 40. peatüki 2. jaos. Põhimakseteenuste osutamist reguleerivad lisaks ka KAS ning makseasutuste ja e-raha asutuste seadus (edaspidi MERAS).

1.4.1.6. Põhimakseteenusteks loetakse VÕS § 709 lõike 151 kohaselt makseteenuseid, mis

võimaldavad tarbijal teha kõiki toiminguid, mida on vaja maksekonto avamiseks, kasutamiseks ja sulgemiseks ning MERAS § 3 lõike 1 punktides 1 ja 2 ning MERAS § 3 lõike 2 punktides 1, 2 ja 3 nimetatud teenuseid.

1.5.1.7. Kuigi makseteenuste osutamisel kohaldub VÕS-ist tulenev lepinguvabaduse põhimõte ning

KAS § 89 lõike 9 kohaselt on krediidiasutus vaba otsustama, keda teenindamisele võtta või mitte võtta, on põhimakseteenuste osutamiseks VÕS § 7101 lõikes 2 paika pandud erand, mille kohaselt on krediidiasutusel kohustus Euroopa Liidus seaduslikul alusel elava tarbijaga sõlmida leping põhimakseteenuste pakkumiseks. Seejuures on tarbija füüsiline isik, kes teeb tehingu, mis ei seondu iseseisva majandus- või kutsetegevuse läbiviimisega.

KAVAND

2 / 12

1.6.1.8. Finantsinspektsioon peab oluliseks soovitusliku juhendiga suurendada selgust krediidiasutuste tegevuses ning soodustada põhimakseteenuste pakkumisel ühtsete praktikate kujunemist, tagades seeläbi tarbijatele põhimakseteenuste laialdase kättesaadavuse ja igakülgse ligipääsu.

1.7.1.9. Finantsinspektsiooni roll finantsjärelevalve teostamisel hõlmab muu hulgas kohustust tagada

finantsteenuste kättesaadavus ja nende pakkumise vastavus asjakohastele õigusaktidele. Üheks instrumendiks selle eesmärgi saavutamisel on Finantsinspektsiooni soovituslik juhend. Soovitusliku juhendi funktsiooniks on selgitada finantssektori tegevust reguleerivaid õigusakte ning suunata finantsjärelevalve subjektide tegevust.

1.8.1.10. Finantsinspektsioon eeldab, et krediidiasutus teavitab Finantsinspektsiooni

põhimakseteenuste osutamisel kavandatavatest olulistest muudatustest, mis võivad Eestis vähendada põhimakseteenuste kättesaadavust või muuta pakutavate teenuste olemust ja sisu.

1.9.1.11. Juhendi kohaldamisel tuleb arvestada „täidan või selgitan” põhimõtet, mille kohaselt

peab krediidiasutus suutma vajadusel selleks õigustatud isikule põhjendada, miks krediidiasutus mõnda juhendi punkti ei rakenda või teeb seda osaliselt.

2. PÕHIMAKSETEENUSTE KÄTTESAADAVUS 2.1. Põhimakseteenuste regulatsiooni üheks eesmärgiks on edendada põhimakseteenuste

kättesaadavust ning tagada, et igal Euroopa Liidus seaduslikult elaval isikul oleks liidus võimalik avada põhimaksekonto ning kasutada põhimakseteenuseid. Põhimakseteenuste osutamise kohustust omavad krediidiasutused peavad selleks tarbijatele pakkuma koos põhimaksekontoga kõiki VÕS § 709 lõikes 15¹ loetletud põhimakseteenuseid.

2.2. Põhimakseteenuse lepingu all tuleb mõista tarbija ja krediidiasutuse vahelist lepingulist suhet,

mille raames krediidiasutus osutab tarbijale põhimakseteenuseid. Sõlmitud põhimakseteenuse leping säilitab oma õigusliku olemuse kogu lepingu kehtivuse vältel ja sellele tuleb kohaldada põhimakseteenuste regulatsiooniga ettenähtud tingimusi. Ka juhul, kui tarbijast klient kasutab põhimaksekontot viisil, mis viitab majandus- või kutsetegevusega seotud eesmärkidele, võib see tähendada lepingu rikkumist, kuid ei anna krediidiasutusele alust sõlmitud lepingut ühepoolselt ümber kvalifitseerida muud liiki lepinguks, näiteks ettevõtjale mõeldud makseteenuse lepinguks.

2.2.2.3. Põhimakseteenused peavad olema tarbijale igati kättesaadavad, seda nii lepingu sõlmimise hetkel kui ka jätkuvalt kättesaadavad siis, kui tarbijaga on leping juba sõlmitud. Tarbijal peab olema võimalik kõiki põhimakseteenuseid kasutada lihtsalt ja mugavalt, tegemata selleks ülemääraseid pingutusi ja kulutusi. Näiteks ei tohiks tarbijalt nõuda selliste andmete ja dokumentide esitamist, mida on krediidiasutusel võimalik ise omandada või mis juba on krediidiasutuse omanduses, ning mille küsimine tarbijalt ei ole otstarbekas ja seda ei nõua ka seadus. Samuti on oluline, et tarbija ei peaks põhimakseteenuste kasutamiseks läbima pikki vahemaid, kasutama põhimakseteenuseid ainult interneti vahendusel või tasuma põhimakseteenuste kasutamise eest ebamõistlikult suurt tasu.

2.3.2.4. Põhimakseteenuste kättesaadavuse kriteerium eeldab ka seda, et kõik teenused on füüsiliselt

kättesaadavad seal, kus krediidiasutus teenuseid pakub ja teenuste pakkumise suunab. Eeltoodu hõlmab nii piisava pangaautomaatide kui ka kontorivõrgustiku olemasolu ning klientide igakülgset teenindamist ka füüsilistes kanalites, piiramata kliendi ligipääsu näiteks ebamõistlike lahtiolekuaegade kaudu või keeldudes broneeringuta klientide teenindamisest. Krediidiasutusel ei ole lubatud põhimakseteenuseid osutada ainult internetirakenduse vahendusel, jättes kõrvale muud kanalid nagu pangakontorid ja -automaadid. Krediidiasutuse klientidel peab säilima võimalus igapäevaste pangatoimingute tegemisel kasutada alternatiivselt mobiili- ja internetipangale ka teisi kanaleid. Seejuures peab arvestama, et lubatud ei ole piirata põhimakseteenustega seotud tehingute arvu, välja arvatud juhul, kui

KAVAND

3 / 12

vastava piirangu kehtestamine on seadusega lubatud ning piirang kehtestatakse üksnes seaduses sätestatud juhtudel ning rakendades sobivaid meetmeid.

Sularaha kättesaadavuse tagamine 2.4.2.5. Põhimakseteenuste oluliseks komponendiks on sularahaga seotud teenused. Kuigi sularaha

osatähtsus on ühiskonnas vähenemas, on see jätkuvalt oluline maksevahend, mille kättesaadavuse tagamisel on tähtis roll ka krediidiasutustel. Eelkõige on sularaha oluline maksevahend sotsiaalselt haavatavatele kodanikele, näiteks eakatele või madalama sissetulekuga rühmadele, kellel võivad puududa oskused või võimalused alternatiivsete makseviiside kasutamiseks ning nende isikute kaasamiseks finantsteenuste turule.

2.5.2.6. Iga pangakontori või –automaadi sulgemine peab olema põhjendatud ning kaalutletud otsus,

mille puhul on krediidiasutus analüüsinud seda, kas ja kuidas on tarbijal võimalik jätkuvalt krediidiasutuse poolt pakutavaid põhimakseteenuseid kasutada ning kuidas tagab krediidiasutus vastavuse üldise põhimakseteenuste kättesaadavuse nõudega.

2.6.2.7. Eelnimetatud analüüsi koostamisel peab krediidiasutus arvestama ka erinevate

kliendigruppide eripäradega. Näiteks, et tarbijatel puudub oskus või võimekus kasutada maksete teostamiseks internetipanka, mistõttu võib selliste tarbijate suunamine internetipanka kasutama suurendada selliste tarbijate haavatavust pettuste suhtes. Samuti peab arvestama seda, et teatud kliendigruppidel võib puududa võimalus läbida pikki vahemaid, et kasutada sularahatoiminguteks pangaautomaati. Vastava vahemaa hindamisel võib abiks olla nii krediidiasutuse kliendibaasi kui ka teadaoleva rahvastikutihedusega ning hajaasustusega arvestamine.

2.7.2.8. Pangakontori või –automaadi sulgemisel tuleb arvestada ka sellega, kas tarbijatel jääb alles

võimalus kasutada muid samaväärseid viise sularaha sissemaksete tegemiseks või sularaha väljavõtmiseks, näiteks kauplustes või tanklates. Selliste teenuste olemasolu ei tohi siiski olla ainukeseks põhjuseks pangakontori või –automaadi sulgemiseks, kuna tegemist on eelkõige pangateenuseid täiendavate lahendustega, mis ei asenda krediidiasutuste rolli sularaha kättesaadavuse tagamisel.

2.8.2.9. Kui põhimakseteenuseid pangakontori või –automaadi sulgemise tulemusel enam kasutada

võimalik ei ole ja kui tarbijatel alternatiivsed lahendused teenuste kasutamiseks puuduvad, ei tohi krediidiasutus pangakontorit või –automaati sulgeda, sest see võib tähendada tarbijatele makseteenuste turust täielikku väljalõikamist, sh võimetust teostada regulaarseid eluks vajalikke makseid (näiteks üüri- ja kommunaalmaksed, kindlustus- ja laenumaksed jmt) ning kasutada sularaha, seda eriti maapiirkondades.

2.9.2.10. Samalaadset põhimõtet tuleb krediidiasutusel järgida ka krediidiasutuse turuosa

kasvamisel. Kui krediidiasutuse kliendibaas laieneb, peab seeläbi proportsionaalselt laienema ka võrgustik põhimakseteenuste, sh sularahateenuste pakkumiseks.

2.10.2.11. Finantsinspektsioon on juhtinud tähelepanu sularaha- ja makseautomaatidega seotud

tegevuste edasiandmisele ja põhimakseteenuste osutamisele kohalduvatele nõuetele ning rõhutanud Eestis sularaha jätkuva kättesaadavuse tagamise olulisust märgukirjas „Sularaha- ja makseautomaatidega seotud tegevuste edasiandmine“1.

1 Finantsinspektsiooni 11.04.2023 märgukiri nr 4.11-3.1/2140 „Sularaha- ja makseautomaatidega seotud tegevuste edasiandmine“. Kättesaadav: https://www.fi.ee/et/juhendid/makseteenused/sularaha-ja- makseautomaatidega-seotud-tegevuste-edasiandmine.

KAVAND

4 / 12

3. PÕHIMAKSETEENUSTE OSUTAMISEST KEELDUMISE ALUSED 3.1. Krediidiasutus võib põhimakseteenuste osutamisest keelduda ainult selgelt piiritletud juhtumite

korral ning see võib toimuda üldistatult kahes erinevas faasis, põhimakseteenuse lepingu sõlmimisel või põhimakseteenuse lepingu erakorralisel ülesütlemisel. Krediidiasutus ei või kehtestada ega kohaldada põhimakseteenuste osutamisest keeldumisel aluseid, mis ei tulene krediidiasutusele kohalduvatest õigusaktidest. Keeldumise aluseks ei saa muuhulgas olla laiatähenduslikud või üldsõnalised alused nagu näiteks mõjuv põhjus või oluline lepingurikkumine, ilma et neid oleks konkreetselt sisustatud ja põhjendatud.

3.2. Krediidiasutus ei ole kohustatud tarbijaga põhimakseteenuse lepingut sõlmima, kui

põhimakseteenuse lepingu sõlmimist taotleva isiku puhul ei ole tegemist Euroopa Liidus seaduslikul alusel elava tarbijaga ja/või kui isikul puudub põhjendatud huvi põhimakseteenuste kasutamiseks ja põhimaksekonto omamiseks.

3.3. Põhimakseteenuse lepingu sõlmimisest keeldumise ja põhimakseteenuse lepingu ülesütlemise kohustuslikud alused on järgmised:

1) rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamine, s.o. rahapesu ja terrorismi tõkestamise hoolsusmeetmete täitmise suutmatus või rahapesu või terrorismi rahastamise kahtlus;

2) põhimakseteenuse lepingu sõlmimisest keeldumise või ülesütlemise kohustus tuleneb rahvusvahelist või Vabariigi Valitsuse sanktsiooni kehtestavast õigusaktist rahvusvahelise sanktsiooni seaduse tähenduses.

3.4. Krediidiasutusel ei ole kohustust, kuid ta võib põhimakseteenuse lepingu üles öelda järgnevatel

alustel: 1) tarbija on kasutanud põhimaksekontot tahtlikult ebaseaduslikul eesmärgil; 2) tarbija on esitanud põhimakseteenustele juurdepääsu saamiseks ebaõiget teavet, kui

õige teabe esitamise korral ei oleks tal sellist õigust olnud; 3) tarbija ei vasta enam VÕS § 7101 lõikes 2 nimetatud tingimustele; 4) tarbija põhimaksekontol ei ole vähemalt 24 järjestikuse kuu jooksul tehinguid tehtud; 5) põhimaksekontol ei ole vähemalt kuue järjestikuse kuu jooksul olnud piisavalt rahalisi

vahendeid põhimakseteenuse lepingust tulenevate kohustuste täitmiseks. 3.2. Põhimaksekonto avamisest keeldumise alused on järgmised: 1) rahapesu ja terrorismi

rahastamise tõkestamine; 2) tarbija põhjendatud huvi puudumine põhimaksekonto omamiseks. 3.3. Põhimaksekonto sulgemise alused on järgmised: 1) tarbija kasutas maksekontot tahtlikult

ebaseaduslikel eesmärkidel; 2) rohkem kui 24 järjestikuse kuu jooksul ei ole maksekontol tehtud tehinguid; 3) tarbija esitas ebaõiget teavet, et saada juurdepääsu maksekontole, kui õige teabe esitamise korral ei oleks tal sellist õigust olnud; 4) tarbija ei ela Euroopa Liidus enam seaduslikult.

3.4.3.5. Kuigi suures osas saab eelnimetatud aluseid tõlgendada üheselt ning need ei vaja täpsemat

selgitamist, peab Finantsinspektsioon oluliseks mõned konkreetsed ja krediidiasutuste poolt praktikas sagedasti kasutatavad alused täpsemalt välja tuua ja selgitada nende kohaldamise erinevaid asjaolusid.

Rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamine 3.5.3.6. Krediidiasutus on kohustatud põhimakseteenuse lepingu sõlmimisest keelduma rahapesu ja

terrorismi rahastamise tõkestamise seaduse (edaspidi RahaPTS) § 42 lõikes 1 sätestatud alustel. Krediidiasutusel kui RahaPTS-i mõistes kohustatud isikul on keelatud põhimakseteenuse lepingut sõlmida, kui ta ei suuda täita RahaPTS-i alusel nõutavaid hoolsusmeetmeid (näiteks kui isik ei esita või keeldub esitamast vajalikku teavet või dokumente või kui esitatud teave või dokumendid ei ole hoolsusmeetmete nõuetekohaseks täitmiseks piisavad). Ühtlasi on krediidiasutusel keelatud sõlmida põhimakseteenuse lepingut rahapesu või terrorismi rahastamise kahtluse korral.

KAVAND

5 / 12

3.6.3.7. Põhimakseteenuste osutamisel peab krediidiasutus tarbija suhtes kohaldama kõiki RahaPTS- is ettenähtud hoolsusmeetmeid, kuid lähtuma nende ulatuse ja täpse viisi määramisel konkreetse tarbijaga seotud asjaoludest ja tema riskiprofiilist. Seejuures peab krediidiasutus arvestama põhimakseteenuste osutamisele kohalduvate ja õigusaktides sätestatud regulatiivsete erisuste ja piirangutega ning võtma arvesse asjaolu, et põhimaksekonto puhul on olemuslikult tegemist piiratud teenusega, mis võib olla riske vähendav asjaolu hoolsusmeetmete kohaldamisel. Näiteks tuleb ärisuhte seire raames tarbijalt dokumentide, andmete või teabe ajakohastamise viisi ja nõudmise sageduse määramisel ning krediidiasutuse poolt seonduvate meetmete rakendamisel (sh põhimakseteenuse lepingu ülesütlemise otsustamisel) arvestada tarbijaga seotud konkreetseid asjaolusid ja tema riskiprofiili ning muu hulgas hinnata, kas dokumentide, andmete või teabe ajakohastamise viis ja sagedus on proportsionaalne ning vältimatult vajalik.

3.7.3.8. Hoolsusmeetmete täitmise võimetus ei tohi seisneda üksnes selles, et konkreetse tarbija osas

on hoolsusmeetmete kohaldamine põhjalikum või kulukam kui mõne muu tarbija osas. või selles, et tarbija ei vasta krediidiasutuse poolt kehtestatud riskiisule.Ühtlasi ei tohi krediidiasutus keelduda põhimakseteenuse lepingu sõlmimisest ega seda üles öelda seetõttu, et tarbija ei vasta krediidiasutuse poolt kehtestatud riskiisule. Tarbija suhtes peab asjakohasel juhul kohaldama tugevdatud hoolsusmeetmeid ning seeläbi vastava tarbijaga seotud riski täpsemalt ja kohasemalt juhtima.

3.8.3.9. Kui tarbija suhtes hoolsusmeetmete kohaldamise tulemusel selgub, et põhimakseteenuse

lepingu sõlmimine ei ole tavapärastel tingimustel võimalik (näiteks tulenevalt tarbija taustast), võib krediidiasutus põhimakseteenuste osutamiseks kohandada tarbija suhtes rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise kontrollide taset ja intensiivsust. Näiteks kehtestades vajadusel tarbijaga seotud riski juhtimiseks madalamad piirmäärad tugevdatud hoolsusmeetmete kohaldamiseks, lähtudes seejuures krediidiasutuse rahapesu tõkestamise poliitikadokumendist. Lisaks võib krediidiasutus rahapesu ja terrorismi rahastamise riskide juhtimiseks ja maandamiseks tarbijale pakutavaid tooteid või teenuseid individuaalselt ja riskitundlikult kohandada, näiteks seades VÕS § 7101 lõikest 51 tulenevalt põhimakseteenuste kasutamisele teatud sihipärased piirangud, arvestades seejuures seaduses sätestatud põhimõtteid.

3.10. Krediidiasutus on RahaPTS § 42 lõikest 4 tulenevalt kohustatud põhimakseteenuse lepingu

üles ütlema, kui tarbija keeldub hoolsusmeetmete kohaldamiseks vajaliku teabe või dokumentide esitamisest. See tähendab, et olukorras, kus krediidiasutus on tarbijaga juba põhimakseteenuse lepingu sõlminud, kuid tarbija ei esita põhimakseteenuste osutamise kestel RahaPTS-is sätestatud hoolsusmeetmete kohaldamiseks vajalikku teavet või dokumente (sh kui tarbija poolt esitatud teabe või dokumentide põhjal ei ole hoolsusmeetmeid võimalik nõuetekohaselt täita), loetakse tarbija poolt hoolsusmeetmete kohaldamiseks vajaliku teabe või dokumentide esitamisest keeldumine oluliseks lepingu rikkumiseks ning krediidiasutusel on kohustus põhimakseteenuse leping üles öelda ja teavitada Rahapesu Andmebürood vastavalt RahaPTS §-s 49 sätestatud korrale. See hõlmab mh ka olukordi, kus krediidiasutusel tekib põhimakseteenuste osutamisel tarbija tegevuse ja/või tehingutega seonduvalt rahapesu või terrorismi rahastamise kahtlus, mille kõrvaldamiseks peab krediidiasutus kohaldama asjakohaseid RahaPTS-is sätestatud hoolsusmeetmeid ja koguma selleks täiendavat teavet (sh paluma tarbijal esitada täiendavat teavet või dokumente), kuid tarbija nõutud informatsiooni ei esita või tarbija poolt esitatu ei ole hoolsusmeetmete nõuetekohaseks kohaldamiseks ja kahtluse kõrvaldamiseks piisav.

3.11. Krediidiasutus võib tarbija põhimakseteenuse lepingu üles öelda juhendi punktis 3.10 kirjeldatud alusel üksnes juhul, kui krediidiasutuse poolt rakendatud juhendi punktis 3.9 viidatud ja VÕS § 7101 lõikes 51 loetletud muud tarbija suhtes riski maandavad meetmed on ammendunud. Krediidiasutus peab esmalt kohandama tarbijale pakutavaid tooteid või teenuseid rahapesu ja terrorismi rahastamise riskide juhtimiseks ja maandamiseks individuaalselt ning riskitundlikult.

KAVAND

6 / 12

3.12. Kui krediidiasutusele laekub ühe kuu jooksul põhimakseteenuse lepingu ülesütlemisest arvates kliendile tehtud makse, võtab krediidiasutus makse vastu ja kohaldab hoolsusmeetmeid RahaPTS-is ettenähtud ulatuses.

Euroopa Liidus elav tarbija ja tema põhjendatud huvi 3.13. Krediidiasutusel on kohustus sõlmida põhimakseteenuse leping Euroopa Liidus seaduslikul

alusel elava tarbijaga, kellel on selleks põhjendatud huvi. Seega ei saa krediidiasutus keelduda põhimakseteenuste pakkumisest üksnes põhjusel, et tarbija ei ela Eesti Vabariigis. Sellistel juhtudel tuleb alati hinnata, kas tarbija on Euroopa Liidu elanik ning kas tal võib ka Eestis elamata olla olemas põhjendatud huvi Eestis põhimakseteenuste kasutamiseks ja põhimaksekonto omamiseks.

3.9.3.14. Põhjendatud huvi kriteeriumit võib sisustada erinevate tahkude läbi, kuid see peab lähtuma mõistlikkusest ning vastava kriteeriumi täitmine ei tohi tarbijale olla liialt keerukas ega tarbija suhtes diskrimineeriv. Näiteks ei tohi põhjendatud huvi hindamisel arvesse võtta ainult isiku jõukust, vanust, sugu, töökohta, haridust, perekonnaseisu, sissetulekut, finantskohustusi, teise maksekonto olemasolu või muid kliendivalimise printsiipe, mis võivad olla asjakohased mõne teise finantsteenuse osutamisel. Samuti ei tohi krediidiasutus diskrimineerida Eestis seaduslikult elavaid tarbijaid kodakondsuse või elukoha alusel ning keelatud on piirata või keelduda põhimakseteenuste osutamisest seetõttu, et tarbija maksekontole kohaldatakse aresti või tema suhtes on välja kuulutatud pankrot.

3.15. Põhjendatud huvi põhimakseteenuse lepingu sõlmimiseks peab eelkõige hõlmama tarbija huvi

kasutada krediidiasutuse poolt pakutavaid põhimakseteenuseid – teostada ja vastu võtta makseid, kasutada pangakaarti, omada ligipääsu sularahale jmt ning mille vajadus võib väljenduda näiteks töötasu või sotsiaaltoetuste kättesaamise vajadusest; kinnisvara omamisest, et tasuda kommunaalarveid või teostada laenumakseid; riigis elamisest, et tasuda üüri või telekommunikatsiooniteenuste arveid; vajadust teostada elatismakseid või makseid kauplustes jmt.

3.10.3.16. Kui tarbija ei ela enam Euroopa Liidus seaduslikult, ei pruugi igas sellises olukorras olla asjakohane põhimakseteenuse leping üles öelda. Krediidiasutusel tuleb hinnata konkreetseid asjaolusid, sealhulgas seda, kas seadusliku elamise staatuse muutus võib olla ajutine (näiteks elamisloa pikendamise menetluse venimise tõttu) ning kas tarbijal esineb jätkuvalt tegelik vajadus põhimakseteenuste ja põhimaksekonto kasutamiseks, näiteks töötasu või muude väljamaksete saamiseks või riigist lahkumisega seotud kulude katmiseks. Arvestades põhimakseteenuste ja põhimaksekonto olulist rolli igapäevaelus, eeldab põhimakseteenuse lepingu ülesütlemine krediidiasutuse poolt kaalutletud ja proportsionaalset otsust.

Passiivne konto 3.11. Finantsinspektsioon on järelevalvetegevuse käigus täheldanud, et krediidiasutused sulgevad

tarbija põhimaksekonto, kui tarbija ei ole oma maksekontot kasutanud ning see on muutunud mitteaktiivseks (nn passiivne konto). Praktikad passiivse konto kriteeriumite määramiseks on krediidiasutuste lõikes erinevad.

3.12. Võttes arvesse põhimakseteenuste olemust, on oluline, et krediidiasutused kasutavad

passiivse konto tingimust üheselt ning kohaldavad passiivse konto sulgemisele samaseid aluseid. Seetõttu tuleks konto passiivseks lugeda ja konto sulgeda üksnes siis, kui tarbija ei ole 24 järjestikuse kuu jooksul maksekontol tehinguid teinud. Seejuures peab krediidiasutus sellest ka tarbijat teavitama ning põhjendama konto sulgemise asjaolusid. Tarbijal peaks säilima pärast teavituse saamist võimalus jätkata krediidiasutuses põhimakseteenuste kasutamist, kui ta täidab jätkuvalt seaduse nõudeid ja krediidiasutuse seatud kriteeriumeid põhimaksekonto omamiseks ning omab maksekonto kasutamiseks põhjendatud huvi.

KAVAND

7 / 12

Võlgnevus või kahju põhjustamine 3.17. Krediidiasutus võib põhimakseteenuse lepingu üles öelda, kui põhimaksekontol ei ole vähemalt

kuue järjestikuse kuu jooksul olnud piisavalt rahalisi vahendeid põhimakseteenuse lepingust tulenevate kohustuste täitmiseks. Vastavasisulise võlgnevuse kõrvaldamisel tarbija poolt peab tarbijal olema aga võimalik esitada taotlus põhimakseteenuse lepingu sõlmimiseks ning krediidiasutus ei tohi uue lepingu sõlmimisest ja konto avamisest lepingu varasema ülesütlemise tõttu keelduda.

3.18. Seadus ei sätesta krediidiasutusele õigust põhimakseteenuse lepingu sõlmimisest keelduda või lepingut üles öelda juhul, kui tarbijal on võlgnevused krediidiasutuse ees teiste lepingute alusel või kui tarbijal on võlgnevusi kolmandatele isikutele. Samuti ei tohi krediidiasutus põhimakseteenuste osutamisest keelduda üksnes seetõttu, et tarbija põhjustab või on oht, et põhjustab krediidiasutusele kahju, sh mainekahju.

Kohtutäituri arest või maksuvõlg 3.13.3.19. Maksekonto avamisega seonduvad piirangud on lisaks VÕS-is sätestatule

reguleeritud ka muude õigusaktidega. Nimelt täitemenetluse seadustiku (edaspidi TMS) § 115 lõike 51 kohaselt võib krediidi- või makseasutus keelduda konto avamisest võlgnikule, kelle konto arestimise kohta on samas krediidi- ja makseasutuses täitmisel kohtutäiturilt saadud arestimisakt. Maksukorralduse seaduse (edaspidi MKS) § 131 lõike 5 kohaselt on krediidiasutusel keelatud avada pangakontot maksukohustuslasele, kelle pangakonto arestimise kohta on saadud maksuhalduri korraldus. Viidatud TMS ja MKS sätted reguleerivad maksekonto avamist, neid ei tohi kohaldada maksekonto sulgemise alusena ning need ei kohaldu põhimakseteenuste ja põhimaksekontode puhul, sest põhimakseteenuse lepingu sõlmimisest keeldumise ja ülesütlemise alused on kehtestatud VÕS-is.

3.14.3.20. TMS ja MKS sätete eesmärk ei ole piirata tarbijate ligipääsu põhimakseteenustele,

vaid tagada, et kohtutäituritel ja maksuhalduritel oleks võimalik sisse nõuda ja koguda kokku isiku võlgnevused. See on praktikas vajalik, sest tarbija maksekonto olemasolu võimaldab koguda võlgnevusi efektiivsemalt, võrreldes olukorraga, kus isikul maksekonto puudub. Seetõttu on oluline, et krediidiasutus ei ületa õigusnorme põhimakseteenuse lepingu sõlmimisest keeldumiseks (sh võttes arvesse võimalikku ohtu põhimaksekonto kuritarvitamiseks) ning võimaldab tarbijatele põhimakseteenuste kasutamise ja põhimaksekonto olemasolu. Seejuures peab tarbijal säilima ka arestitud põhimaksekonto puhul võimalus kasutada kõiki VÕS § 709 lõikes 151 nimetatud põhimakseteenuseid, võttes arvesse arestimisakti või korralduse sisu ning kohtutäituri või maksuhalduri poolt määratud piiranguid.

4. KLIENDISUHTLUS JA TEAVITAMINE 4.1. Krediidiasutus on kohustatud kirjalikult või kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis

viivitamata, kuid hiljemalt kümne arvelduspäeva möödumisel tarbija nõuetekohase taotluse saamisest, st tarbija poolt kõigi mõistlikult vajalike dokumentide esitamisest alates, sõlmima tarbijaga põhimakseteenuse lepingu või teavitama teda põhimakseteenuse lepingu sõlmimisest keeldumisest. Samuti peab tarbijat kirjalikult või kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis teavitama põhimakseteenuse lepingu ülesütlemisest, järgides seejuures seaduses sätestatud etteteatamistähtaegu. Etteteatamistähtaega järgimata põhimakseteenuse lepingu ülesütlemine on tühine.

4.2. Kümne arvelduspäeva pikkune menetlusaeg põhimakseteenuse lepingu sõlmimiseks on

maksimaalne aeg, mistõttu on seadusest tulenev eeldus, et krediidiasutused sõlmivad põhimakseteenuse lepingu või teavitavad lepingu sõlmimisest keeldumisest üldjuhul kiiremini, kui kirjeldatud maksimaalne tähtaeg. Menetlusaeg on mõeldud tarbija esitatud andmete kontrollimiseks ja krediidiasutuse kehtestatud sisemiste otsustusprotsesside läbiviimiseks ning seondub muuhulgas RahaPTS-is toodud protseduuride järgimisega.

KAVAND

8 / 12

4.3. Krediidiasutus peab taotluse menetlemisel tarbijat aktiivselt juhendama selles osas, milliseid dokumente või andmeid on tarbijal vaja põhimakseteenuse lepingu sõlmimiseks esitada. Kuigi menetlusaja alguseks loetakse hetke, kui tarbija on krediidiasutusele esitanud mõistlikult vajalikud dokumendid, ei tähenda eeltoodu seda, et krediidiasutus võib taotluse menetlemisega ning vajalike dokumentide küsimise ja analüüsimisega ebamõistlikult viivitada.

4.2.4.4. Kui krediidiasutus ei ole võimeline põhimakseteenuse lepingut sõlmima või lepingu sõlmimisest keeldumisest tarbijat kümne arvelduspäeva jooksul teavitama, peab krediidiasutus üle vaatama maksekontode avamise eest vastutavate töötajate arvu ja maksekonto avamise protsessid ning vajadusel tegema vastavad muudatused, et krediidiasutuse tegevus vastaks seaduses sätestatule. Seejuures ei ole tähtaja ületamise vabastavaks põhjuseks näiteks taotluste arvu järsk suurenemine või tavapärasest mahukamat taustakontrolli vajavate klientide osakaalu suurenemine, vaid krediidiasutus peab oma organisatsioonis tagama alati piisava mehitatuse ning toimivad protsessid põhimakseteenuste osutamiseks.

4.3.4.5. Võttes arvesse põhimakseteenuste olulisust inimeste igapäevatoimetustes, on tähtis, et

tarbijale antaks ligipääs põhimakseteenustele ja põhimaksekontole võimalikult kiiresti ning tarbijat liigselt koormamata. Tarbijat ei tohi jätta määramatuks ajaks teadmatusse ka juhul, kui tema taotlus ei vasta nõuetele ja/või krediidiasutus keeldub põhimakseteenuse lepingu sõlmimisest.

Põhimakseteenuste osutamisest keeldumise põhjustest ja alustest teavitamine 4.4.4.6. Põhimakseteenuse lepingu sõlmimisest keeldumisest ja ülesütlemisest teavitamisel on

krediidiasutusel kohustus tarbijat teavitada keeldumise või ülesütlemise põhjustest. Põhimakseteenuse lepingu ülesütlemine on tühine juhul, kui ülesütlemisavaldus ei sisalda ülesütlemise põhjust. Põhjustest mitteteavitamine on lubatud ainult kitsalt piiritletud juhtumitel, mis on selgelt sätestatud seaduses.

4.7. Krediidiasutusel on keelatud tarbijat põhimakseteenuse lepingu sõlmimisest keeldumise või ülesütlemise põhjustest teavitada juhul, kui nende avalikustamine on vastuolus Eesti riigi julgeoleku ja avaliku korra või RahaPTS-iga.

4.5.4.8. Kui põhimakseteenuse lepingu sõlmimisest keeldumise või ülesütlemise aluseks on rahapesu või terrorismi rahastamise kahtlus, on krediidiasutus kohustatud teavitama Rahapesu Andmebürood ning järgima teate tegemisega kaasnevat konfidentsiaalsuskohustust, millest tulenevalt ei tohi tarbijat keeldumise või ülesütlemise põhjustest teavitada.

4.9. Kui põhimakseteenuse lepingu ülesütlemise aluseks on hoolsusmeetmete täitmise võimetus,

on krediidiasutus samuti kohustatud teavitama Rahapesu Andmebürood ning järgima teate tegemisega kaasnevat konfidentsiaalsuskohustust, millest tulenevalt ei tohi tarbijat ülesütlemise põhjustest teavitada. Ka hoolsusmeetmete täitmise võimetuse tõttu põhimakseteenuse lepingu sõlmimisest keeldumise korral võib krediidiasutus otsustada teavitada Rahapesu Andmebürood ning sellisel juhul on krediidiasutus kohustatud järgima teate tegemisega kaasnevat konfidentsiaalsuskohustust, millest tulenevalt ei tohi tarbijat keeldumise põhjustest teavitada.

4.6.4.10. Põhimakseteenuse lepingu sõlmimisest keeldumise või ülesütlemise põhjustest

teavitamisel peavad krediidiasutuse tarbijale antavad selgitused olema piisavad, arusaadavad ning kasutama peab keskmisele inimesele selgeid mõisteid ja väljendeid. Võimaluse korral peavad need sisaldama ka suunised, mida tarbija peab tegema selleks, et põhimakseteenuse lepingu sõlmimine oleks võimalik.

4.11. Tarbijale esitatav teave keeldumise või ülesütlemise kohta peab üldjuhul sisaldama lisaks keeldumise või ülesütlemise põhjusele ka viidet asjakohasele õiguslikule või lepingulisele alusele, millele krediidiasutus otsuse tegemisel tugines. See võimaldab tarbijal mõista otsuse alust ning vajadusel otsust vaidlustada. Kui krediidiasutus viitab alusena tüüptingimustele või

KAVAND

9 / 12

seadusesättele, peab viide olema piisavalt täpne, et tuvastada konkreetne keeldumise või sulgemise alus. Eelkõige tähendab see, et kui ühes tüüptingimuste punktis või seadusesättes on loetletud mitu võimalikku alust, tuleb viidata just sellele konkreetsele alusele, millele otsus tugines. Juhul, kui seadus piirab tarbijale keeldumise või ülesütlemise põhjuste teavitamist (vt juhendi punktid 4.7.-4.9.), tuleb krediidiasutusel piirduda viitega keeldumise või ülesütlemise õiguslikule või lepingulisele alusele, kuid seda üksnes tingimusel, et selline viide ei võimalda järeldada Rahapesu Andmebüroo teavitamise kohustust.

4.12. Põhimakseteenuse lepingu sõlmimisest keeldumise või ülesütlemise kohta esitatud põhjus

peab muuhulgas võimaldama tarbijal mõista, kuidas krediidiasutuse viidatud alus tarbija konkreetses olukorras realiseerus ja väljendus. Näiteks kui krediidiasutus tugineb hoolsusmeetmete täitmise võimetusele põhjusel, et tarbija ei esitanud hoolsusmeetmete täitmiseks vajalikke dokumente, tuleb tarbijale selgitada, millised konkreetsed dokumendid jäid tarbijal esitamata (v.a. konfidentsiaalsuskohustuse rakendumise korral). Erandina võib alusele viitamist pidada ühtlasi põhjuse esitamiseks objektiivselt lihtsasti mõistetava ja tarbijale ilmse olukorra puhul, näiteks kui tarbija ei ole Euroopa Liidu elanik ja alus annab sel juhul õiguse põhimakseteenuse lepingu sõlmimisest keelduda või lepingu üles öelda. Samas on ka sellistel juhtudel soovitatav lisada lühike selgitus tarbija arusaamise lihtsustamiseks.

Kaebuste menetlemine ja vaidluste lahendamine 4.7.4.13. Tarbijaga põhimakseteenuse lepingu sõlmimisest keeldumisel või põhimakseteenuse

lepingu ülesütlemisel on krediidiasutus olenemata keeldumise või ülesütlemise põhjusest kohustatud tarbijale esitama makseteenuse lepingu suhtes kohaldatava õiguse ja vaidluste lahendamise korda käsitlevad tingimused, teabe ja kontaktandmed vaidluste kohtuvälise lahendamise võimaluste kohta ning Finantsinspektsiooni kontaktandmed. Seega on krediidiasutus kohustatud lisaks keeldumise ja ülesütlemise põhjustele tarbijat teavitama ka sellest, kuhu tarbija saab krediidiasutuse otsusega seoses edasi pöörduda. Põhimakseteenuse lepingu ülesütlemine on tühine juhul, kui ülesütlemisavaldus ei sisalda eelkirjeldatud teavet.

4.14. Lepingu suhtes kohaldatava õiguse ja vaidluste lahendamise korda käsitlevate tingimuste esitamisel peab krediidiasutus muuhulgas tarbijale edastama teabe tingimuste kohta, mis kohalduvad kaebuse esitamisele ning menetlemisele juhul, kui tarbija esitab krediidiasutusele kaebuse krediidiasutuse otsuse osas põhimakseteenuse lepingu sõlmimisest keelduda või leping üles öelda.

4.8.4.15. Krediidiasutusel peab olema kaebuste lahendamise kord, mis hõlmab ka olukordi, kus tarbija esitab krediidiasutusele kaebuse seoses põhimakseteenuste osutamisest keeldumisega. Seejuures peab krediidiasutus siseprotseduurides paika panema olukorrad, kus keeldumise põhjustest on seaduse alusel lubatud tarbijat teavitada ja olukorrad, kus põhjustest teavitamine ei ole lubatud. Kaebuste lahendamisel peab krediidiasutus lähtuma Finantsinspektsiooni soovituslikus juhendis „Nõuded kliendikaebuste menetlemisele“2 kehtestatud suunistest.

4.9.4.16. Tarbija võib pöörduda ka Finantsinspektsiooni poole, kuid Finantsinspektsioon saab

üksnes selgitada kohalduvaid õigusnorme ning ei saa asuda vaidlust lahendama ega anda vaidlusele õiguslikku hinnangut. Seejuures on tarbijat rangelt eksitav olukord, kus krediidiasutus suunab tarbija Finantsinspektsiooni poole hinnangu saamiseks või vaidluse lahendamiseks, sest Finantsinspektsiooni pädevuses ei ole anda eraõiguslikele vaidlustele hinnanguid ega neid lahendada.

2 Finantsinspektsiooni soovituslik juhend „Nõuded kliendikaebuste menetlemisele“. Kättesaadav: https://www.fi.ee/et/juhendid/pangandus-ja-krediit/nouded-kliendikaebuste-menetlemisele.

KAVAND

10 / 12

5. PÕHIMAKSETEENUSTE OSUTAMISE SISEPROTSEDUURID

5.1. Krediidiasutus peab korraldama põhimakseteenuste pakkumise selliselt, et otsuste tegemine ja

nende põhistamine toimuks läbipaistvalt, ühtsetel põhimõtetel ja oleks kontrollitav ning et otsuste tegemisel lähtutaks krediidiasutuse tuvastatud asjaoludest. Selle tagamiseks peab krediidiasutus kehtestama muuhulgas asjakohased sise-eeskirjad, koostama selged ja arusaadavad tüüptingimused ning pidama klienditoimikuid.

5.2. Krediidiasutusel peavad olema kehtestatud ja rakendatud meetmed, protseduurid ja sise- eeskirjad, mis reguleerivad põhimakseteenuste osutamist, sh põhimakseteenuse lepingu sõlmimist, sõlmimisest keeldumist ning ülesütlemist. Sise-eeskirjad peavad olema piisavalt detailsed, et määratleda otsuste tegemise etapid, kontrollitavad asjaolud, vastutavad isikud ja menetlustähtajad. Töötajatele antavad juhised peavad olema kirjeldatud selliselt, et kõik otsused tehakse seaduses sätestatud põhimõtetega kooskõlas ja tehtud otsused oleks krediidiasutuse siseselt järjepidevad ning kontrollitavad. Sise-eeskirjade kehtestamata jätmine või nende ebapiisav rakendamine võib viia olukorrani, kus krediidiasutus ei suuda tagada seadusest tuleneva põhimakseteenuste osutamise kohustuse nõuetekohast täitmist ja tarbijate võrdset kohtlemist.

5.3. Krediidiasutuse sise-eeskirjad ei tohi olla vastuolus krediidiasutuse tüüptingimustega. Krediidiasutus peab oma tüüptingimustes selgelt ja arusaadavalt kirjeldama põhimakseteenuste osutamise tingimusi. Tingimused ei tohi üksnes sõna-sõnalt korrata seaduse sätteid või Finantsinspektsiooni juhendeid ning need peavad olema koostatud selliselt, et tarbijal oleks võimalik mõista, millal ja millistel tingimustel saab põhimaksekonto avamiseks ja põhimakseteenuste kasutamiseks sõlmida põhimakseteenuse lepingu, millistel juhtudel võib krediidiasutus sellest keelduda ja millistel alustel konto sulgeda ning leping üles öelda.

5.4. Krediidiasutuse tüüptingimused peavad olema selged, üheselt arusaadavad ning kasutama peab keskmisele inimesele selgeid mõisteid ja väljendeid. Krediidiasutus peab tagama, et oleks selge, milliseid tingimusi põhimakseteenuste osutamisele kohaldatakse ning kuidas erinevad tingimused koosmõjus toimivad.

5.5. Tüüptingimustes tuleb selgelt eristada põhimakseteenuste osutamisest keeldumise õiguslikke aluseid ning teiselt poolt faktilisi asjaolusid, mida krediidiasutus hindab nende aluste esinemise tuvastamisel, näiteks tarbijaga seotud varasemad sündmused, käitumismustrid, riskinäitajad või muud krediidiasutuse poolt hindamisel arvesse võetavad asjaolud. Selliste asjaolude loetlemine tüüptingimustes ei ole iseenesest keelatud ning võib anda tarbijale parema arusaama sellest, milliseid asjaolusid krediidiasutus otsuste tegemisel hindab, kuid see ei tohi viia selleni, et neid käsitatakse iseseisvate alustena põhimakseteenuse lepingu sõlmimisest keeldumiseks või lepingu ülesütlemiseks.

5.6. Krediidiasutus peab korraldama põhimakseteenuste osutamise selliselt, et iga tarbijaga seotud otsus oleks dokumenteeritud klienditoimikus. Klienditoimik käesoleva juhendi tähenduses on krediidiasutuse põhimakseteenuste osutamisega seonduvate andmete ja dokumentide kogum konkreetse kliendisuhte kohta. Klienditoimik peab andma tervikliku ülevaate krediidiasutuse tegevusest ning võimaldama hinnata, kas krediidiasutuse otsused on olnud õiguspärased ja põhjendatud. Klienditoimikust peab nähtuma, millistel asjaoludel ning alustel on krediidiasutus jõudnud vastava otsuseni tarbijaga kliendisuhte loomisel, muutmisel või lõpetamisel.

5.7. Klienditoimikusse tuleb lisada kõik olulised andmed ja dokumendid, mida on otsuse tegemisel kasutatud, näiteks tarbijaga peetud kirjavahetus, krediidiasutuse sisene kirja- ja teabevahetus, taustaanalüüsid, hinnangud, monitooringute tulemused, väljavõtted pangasüsteemist, kliendi arvelduskonto väljavõtted ning muud asjakohased dokumendid, sh otsuse tegemisel kasutatud algallikad, millest nähtuvad põhimakseteenuse lepingu sõlmimisest keeldumise või ülesütlemise aluseks olevad asjaolud, analüüs, põhjendused, tähtajad jmt.

KAVAND

11 / 12

5.8. Krediidiasutus peab suutma näidata, millistele allikatele ja tõenditele on otsus tuginenud ning kuidas on jõutud järelduseni, et põhimakseteenuste osutamiseks vajalikud tingimused on või ei ole täidetud. Dokumentatsioon peab olema täielik ja süsteemne, et vajadusel saaks krediidiasutus põhjendada oma tegevust nii Finantsinspektsioonile kui ka teistele pädevatele asutustele, sh kohtule, kui tarbija vaidlustab krediidiasutuse otsuse.

5.6. PÕHIMAKSETEENUSTE HINNASTAMINE 5.1.6.1. Põhimakseteenused peavad olema kättesaadavad võimalikult suurele hulgale inimestele,

seda kas tasuta või mõistliku tasu eest. Krediidiasutus peab tasude määramisel võtma arvesse Eesti elanike sissetulekute taset ja krediidiasutuste poolt maksekontoga seotud makseteenuste eest võetavate tasude keskmist suurust Eestis. Krediidiasutus peab tagama, et ka põhimaksekonto avamise, kasutamise ja sulgemisega seotud tasud oleksid mõistlikud ja proportsionaalsed vastava teenuse või toimingu kuluga. Samuti peavad tarbijapoolsete kohustuste täitmata jätmise eest nõutavad tasud olema mõistlikud, võttes vastavate tasude määramisel arvesse eeltoodud kriteeriumeid. Tarbijale peab tasuta olema kättesaadav teave pakutavate põhimakseteenuste ja põhimaksekonto konkreetsete omaduste, seotud tasude, kasutustingimuste ja vaidluste lahendamise kohta ning abi eeltoodu mõistmiseks.

6.2. Õigusnormid ei sätesta, milline on põhimakseteenuste kasutamiseks mõistlik tasu, vaid seadus

kehtestab kriteeriumid, mida peab tasu kehtestamisel arvesse võtma. Seetõttu on vastavate tasude suurus krediidiasutuse enda otsustada, kuid tasu peab olema mõistlik ja peab olema kehtestatud arvestades seaduses sätestatud kriteeriumeid. Põhimakseteenuste eest nõutavate tasude määramine peab lähtuma krediidiasutuse üldisest hinnakujunduspoliitikast, arvestades seejuures põhimakseteenuste eripäradega ning vajadusega tagada põhimakseteenuste laialdane kättesaadavus kõigile tarbijatele.

5.2.6.3. Tasu määramisel konkurentsi ja turutingimusi arvestades peab krediidiasutus igal juhul tagama selle, et tasu on tarbijale taskukohane. Tasude kehtestamisel peab krediidiasutus rakendama erinevaid hinnakujundamise skeeme, mis arvestavad muuhulgas arvestama teenuse pakkumise kanaliga (interneti- ja mobiilipank, pangakontor või -automaat) ja kliendigrupiga (näiteks pakkudes pensionäridele, õpilastele või muudele vähemkindlustatud kliendigruppidele soodsamaid tingimusi). Seejuures ei tohi tarbijaga seotud põhjalikum hoolsusmeetmete kohaldamine tähendada, et selle tarbija jaoks muutuvad põhimakseteenused seetõttu kallimaks. Mitteresidentidelt suuremate tasude võtmine on diskrimineeriv juhul, kui suuremad tasud ei põhine objektiivselt põhjendatud kuludel.

5.3.6.4. Arvestades asjaolu, et tasude kehtestamine on krediidiasutuse enda otsustada, on vajalik, et

krediidiasutus oleks loonud asjakohased siseprotseduurid põhimakseteenustega seotud tasude kujunemise aluste ja tegurite kohta, kust nähtub tasude arvutuse ehk hinna kujunemise käik koos teguritega, mis hinda kujundavad. Samuti ka selle, kuidas ja millise perioodi möödudes krediidiasutus tasud üle vaatab ning millistest allikatest tasude kujunemise aluseid kontrollitakse.

6.5. Tasude kehtestamisel peab krediidiasutus kasutama allikaid, mis esitavad asjakohaseid

andmeid võimalikult erapooletult ja täpselt, näiteks kasutama selleks Statistikaameti andmeid. Kui krediidiasutus kasutab tasude kujundamiseks mitut allikat korraga, peaks tasude kujunemisele lähenema konservatiivselt ning lähtuma madalamast sissetuleku tasemest.

5.4.6.6. Krediidiasutused peavad tagama, et põhimakseteenuste tasude hinnakujundusraamistik on hästi dokumenteeritud ja seda toetavad asjakohased juhtimisstruktuurid (nt hinnakujunduskomitee), kes vastutavad üldise hinnakujundusraamistiku halduse ja vajadusel konkreetsete hinnakujundusega seotud otsuste tegemise eest. Krediidiasutuse sisene järelevalveprotsess peab andma sisendi hinnakujunduse adekvaatsuse kontrollimiseks.

5.5.6.7. Tasude kujundamine ja üle vaatamine peab olema regulaarne. See tähendab, et

krediidiasutus vaatab regulaarse ajavahemiku järel üle põhimakseteenuste tasud ning

KAVAND

12 / 12

veendub, et kehtivad tasud vastavad Eesti elanike sissetulekute tasemele ning turupraktikale. Tasude muutmine peab olema selgelt põhjendatud ning ei tohi vähendada põhimakseteenuste kättesaadavust.

5.6.6.8. Eeltoodu tähendab ka seda, et tarbijale tasude esitamine ja avaldamine peab olema selge ja

läbipaistev. Krediidiasutus peab tarbijat tasude muutumisest teavitama vähemalt kahe kuu jooksul enne tasude muutmist ning andma tarbijale täpse informatsiooni, mis tarbija jaoks teenuse kasutamisel muutub. Seejuures peab tarbijale esitama teabe selle kohta, milline on teenuse uus hind ning milline oli teenuse hind enne hinna muutumist.

Sakala 4, Tallinn 15030 Eesti / Estonia T: +372 668 0500 E: [email protected] www.fi.ee

Krediidiasutused Välisriikide krediidiasutuste filiaalid Eesti Pangaliit Teadmiseks: Rahandusministeerium

23.03.2026 nr 4.11-3.1/2007

Finantsinspektsiooni soovitusliku juhendi „Nõuded põhimakseteenuste osutajatele“ muutmine Lugupeetud esindaja Finantsinspektsioon on koostanud 04.12.2023 Finantsinspektsiooni juhatuse otsusega nr 1.1-7/195 välja antud soovitusliku juhendi „Nõuded põhimakseteenuste osutajatele“ muudatuste kavandi, mille eesmärgiks on täiendada juhendit peamiselt 15.07.2025 jõustunud võlaõigusseaduse muudatusega, kuid ka Finantsinspektsiooni poolt regulaarse järelevalvetegevuse käigus tuvastatud ning esile tulnud küsimuste ja asjaoludega. Enne soovitusliku juhendi muudatuste kinnitamist ja juhendi uue redaktsiooni välja andmist anname Teile võimaluse esitada juhendi muudatuste kavandis väljatoodule tagasisidet, mistõttu edastame Teile kommenteerimiseks soovitusliku juhendi „Nõuded põhimakseteenuste osutajatele“ kavandi. Oleme käesolevale kirjale lisanud kavandi puhta versiooni ja track change versiooni, kust nähtuvad juhendis tehtud olulisemad muudatused. Palume Teie kommentaare ja ettepanekuid soovitusliku juhendi kavandile hiljemalt 24. aprilliks 2026. aastal. Lugupidamisega /allkirjastatud digitaalselt/ Andre Nõmm juhatuse liige Lisa 1: Finantsinspektsiooni soovitusliku juhendi „Nõuded põhimakseteenuste osutajatele“ kavand Lisa 2: Finantsinspektsiooni soovitusliku juhendi „Nõuded põhimakseteenuste osutajatele“ kavand_track change Laura Vassar 668 0526, [email protected]

KAVAND

FINANTSINSPEKTSIOONI SOOVITUSLIK JUHEND

Tallinn

Nõuded põhimakseteenuste osutajatele

Soovituslik juhend on kehtestatud Finantsinspektsiooni juhatuse 4. detsembri 2023. a otsusega nr. 1.1-7/195 ja muudetud Finantsinspektsiooni juhatuse XX.XX.2026. a otsusega nr 1.1-7/XXX. 1. ÕIGUSLIK ALUS JA EESSÕNA 1.1. Finantsinspektsiooni seaduse (edaspidi FIS) § 3 lõike 1 kohaselt teostab Finantsinspektsioon

riiklikku finantsjärelevalvet finantssektori stabiilsuse, usaldusväärsuse ja läbipaistvuse ning toimimise efektiivsuse suurendamise, süsteemsete riskide vähendamise ning finantssektori kuritegelikel eesmärkidel ärakasutamise tõkestamisele kaasaaitamise eesmärgil, et kaitsta klientide ja investorite huve nende vahendite säilimisel ning seeläbi toetada Eesti Vabariigi rahasüsteemi stabiilsust.

1.2. FIS § 57 lõike 1 kohaselt on Finantsinspektsioonil õigus välja anda soovitusliku iseloomuga

juhendeid finantssektori tegevust reguleerivate õigusaktide selgitamiseks või finantsjärelevalve subjektide suunamiseks.

1.3. Krediidiasutuste oluliseks rolliks makseteenuste turul on pakkuda oma klientidele

põhimakseteenuseid. Eestis on põhimakseteenuste pakkumise kohustus seatud ainult krediidiasutustele ning vastav nõue teistele finantsturu osalistele ei kohaldu. Kõik krediidiasutused ja välisriigi krediidiasutuste Eesti filiaalid (edaspidi ühiselt krediidiasutused) on kohustatud osutama põhimakseteenuseid vastavalt võlaõigusseaduse (edaspidi VÕS) § 7101 lõikele 2 ja krediidiasutuste seaduse (edaspidi KAS) § 881 lõikele 1, välja arvatud juhul, kui seaduses on sätestatud teisiti.

1.4. Finantsinspektsioonil on õigus seaduses sätestatud alustel vabastada krediidiasutus põhimakseteenuste osutamise kohustusest ning vastupidi ka kohustada põhimakseteenuseid osutama krediidiasutust, kes on varasemalt sellest kohustusest vabastatud.

1.5. Põhimakseteenuseid hõlmav on sätestatud Euroopa Parlamendi ja Nõukogu direktiivis 2014/92/EL ning Eesti õigusesse üle võetud VÕS 40. peatüki 2. jaos. Põhimakseteenuste osutamist reguleerivad lisaks ka KAS ning makseasutuste ja e-raha asutuste seadus (edaspidi MERAS).

1.6. Põhimakseteenusteks loetakse VÕS § 709 lõike 151 kohaselt makseteenuseid, mis

võimaldavad tarbijal teha kõiki toiminguid, mida on vaja maksekonto avamiseks, kasutamiseks ja sulgemiseks ning MERAS § 3 lõike 1 punktides 1 ja 2 ning MERAS § 3 lõike 2 punktides 1, 2 ja 3 nimetatud teenuseid.

1.7. Kuigi makseteenuste osutamisel kohaldub VÕS-ist tulenev lepinguvabaduse põhimõte ning

KAS § 89 lõike 9 kohaselt on krediidiasutus vaba otsustama, keda teenindamisele võtta või mitte võtta, on põhimakseteenuste osutamiseks VÕS § 7101 lõikes 2 paika pandud erand, mille kohaselt on krediidiasutusel kohustus Euroopa Liidus seaduslikul alusel elava tarbijaga sõlmida leping põhimakseteenuste pakkumiseks. Seejuures on tarbija füüsiline isik, kes teeb tehingu, mis ei seondu iseseisva majandus- või kutsetegevuse läbiviimisega.

KAVAND

2 / 11

1.8. Finantsinspektsioon peab oluliseks soovitusliku juhendiga suurendada selgust krediidiasutuste tegevuses ning soodustada põhimakseteenuste pakkumisel ühtsete praktikate kujunemist, tagades seeläbi tarbijatele põhimakseteenuste laialdase kättesaadavuse ja igakülgse ligipääsu.

1.9. Finantsinspektsiooni roll finantsjärelevalve teostamisel hõlmab muu hulgas kohustust tagada

finantsteenuste kättesaadavus ja nende pakkumise vastavus asjakohastele õigusaktidele. Üheks instrumendiks selle eesmärgi saavutamisel on Finantsinspektsiooni soovituslik juhend. Soovitusliku juhendi funktsiooniks on selgitada finantssektori tegevust reguleerivaid õigusakte ning suunata finantsjärelevalve subjektide tegevust.

1.10. Finantsinspektsioon eeldab, et krediidiasutus teavitab Finantsinspektsiooni põhimakseteenuste

osutamisel kavandatavatest olulistest muudatustest, mis võivad Eestis vähendada põhimakseteenuste kättesaadavust või muuta pakutavate teenuste olemust ja sisu.

1.11. Juhendi kohaldamisel tuleb arvestada „täidan või selgitan” põhimõtet, mille kohaselt peab

krediidiasutus suutma vajadusel selleks õigustatud isikule põhjendada, miks krediidiasutus mõnda juhendi punkti ei rakenda või teeb seda osaliselt.

2. PÕHIMAKSETEENUSTE KÄTTESAADAVUS 2.1. Põhimakseteenuste regulatsiooni üheks eesmärgiks on edendada põhimakseteenuste

kättesaadavust ning tagada, et igal Euroopa Liidus seaduslikult elaval isikul oleks liidus võimalik avada põhimaksekonto ning kasutada põhimakseteenuseid. Põhimakseteenuste osutamise kohustust omavad krediidiasutused peavad selleks tarbijatele pakkuma koos põhimaksekontoga kõiki VÕS § 709 lõikes 15¹ loetletud põhimakseteenuseid.

2.2. Põhimakseteenuse lepingu all tuleb mõista tarbija ja krediidiasutuse vahelist lepingulist suhet,

mille raames krediidiasutus osutab tarbijale põhimakseteenuseid. Sõlmitud põhimakseteenuse leping säilitab oma õigusliku olemuse kogu lepingu kehtivuse vältel ja sellele tuleb kohaldada põhimakseteenuste regulatsiooniga ettenähtud tingimusi. Ka juhul, kui tarbijast klient kasutab põhimaksekontot viisil, mis viitab majandus- või kutsetegevusega seotud eesmärkidele, võib see tähendada lepingu rikkumist, kuid ei anna krediidiasutusele alust sõlmitud lepingut ühepoolselt ümber kvalifitseerida muud liiki lepinguks, näiteks ettevõtjale mõeldud makseteenuse lepinguks.

2.3. Põhimakseteenused peavad olema tarbijale igati kättesaadavad, seda nii lepingu sõlmimise hetkel kui ka jätkuvalt kättesaadavad siis, kui tarbijaga on leping juba sõlmitud. Tarbijal peab olema võimalik kõiki põhimakseteenuseid kasutada lihtsalt ja mugavalt, tegemata selleks ülemääraseid pingutusi ja kulutusi. Näiteks ei tohiks tarbijalt nõuda selliste andmete ja dokumentide esitamist, mida on krediidiasutusel võimalik ise omandada või mis juba on krediidiasutuse omanduses, ning mille küsimine tarbijalt ei ole otstarbekas ja seda ei nõua ka seadus. Samuti on oluline, et tarbija ei peaks põhimakseteenuste kasutamiseks läbima pikki vahemaid, kasutama põhimakseteenuseid ainult interneti vahendusel või tasuma põhimakseteenuste kasutamise eest ebamõistlikult suurt tasu.

2.4. Põhimakseteenuste kättesaadavuse kriteerium eeldab ka seda, et kõik teenused on füüsiliselt

kättesaadavad seal, kus krediidiasutus teenuseid pakub ja teenuste pakkumise suunab. Eeltoodu hõlmab nii piisava pangaautomaatide kui ka kontorivõrgustiku olemasolu ning klientide igakülgset teenindamist ka füüsilistes kanalites, piiramata kliendi ligipääsu näiteks ebamõistlike lahtiolekuaegade kaudu või keeldudes broneeringuta klientide teenindamisest. Krediidiasutusel ei ole lubatud põhimakseteenuseid osutada ainult internetirakenduse vahendusel, jättes kõrvale muud kanalid nagu pangakontorid ja -automaadid. Krediidiasutuse klientidel peab säilima võimalus igapäevaste pangatoimingute tegemisel kasutada alternatiivselt mobiili- ja internetipangale ka teisi kanaleid. Seejuures peab arvestama, et lubatud ei ole piirata põhimakseteenustega seotud tehingute arvu, välja arvatud juhul, kui vastava piirangu kehtestamine on seadusega lubatud ning piirang kehtestatakse üksnes seaduses sätestatud juhtudel ning rakendades sobivaid meetmeid.

KAVAND

3 / 11

Sularaha kättesaadavuse tagamine 2.5. Põhimakseteenuste oluliseks komponendiks on sularahaga seotud teenused. Kuigi sularaha

osatähtsus on ühiskonnas vähenemas, on see jätkuvalt oluline maksevahend, mille kättesaadavuse tagamisel on tähtis roll ka krediidiasutustel. Eelkõige on sularaha oluline maksevahend sotsiaalselt haavatavatele kodanikele, näiteks eakatele või madalama sissetulekuga rühmadele, kellel võivad puududa oskused või võimalused alternatiivsete makseviiside kasutamiseks ning nende isikute kaasamiseks finantsteenuste turule.

2.6. Iga pangakontori või –automaadi sulgemine peab olema põhjendatud ning kaalutletud otsus,

mille puhul on krediidiasutus analüüsinud seda, kas ja kuidas on tarbijal võimalik jätkuvalt krediidiasutuse poolt pakutavaid põhimakseteenuseid kasutada ning kuidas tagab krediidiasutus vastavuse üldise põhimakseteenuste kättesaadavuse nõudega.

2.7. Eelnimetatud analüüsi koostamisel peab krediidiasutus arvestama ka erinevate kliendigruppide

eripäradega. Näiteks, et tarbijatel puudub oskus või võimekus kasutada maksete teostamiseks internetipanka, mistõttu võib selliste tarbijate suunamine internetipanka kasutama suurendada selliste tarbijate haavatavust pettuste suhtes. Samuti peab arvestama seda, et teatud kliendigruppidel võib puududa võimalus läbida pikki vahemaid, et kasutada sularahatoiminguteks pangaautomaati. Vastava vahemaa hindamisel võib abiks olla nii krediidiasutuse kliendibaasi kui ka teadaoleva rahvastikutihedusega ning hajaasustusega arvestamine.

2.8. Pangakontori või –automaadi sulgemisel tuleb arvestada ka sellega, kas tarbijatel jääb alles

võimalus kasutada muid samaväärseid viise sularaha sissemaksete tegemiseks või sularaha väljavõtmiseks, näiteks kauplustes või tanklates. Selliste teenuste olemasolu ei tohi siiski olla ainukeseks põhjuseks pangakontori või –automaadi sulgemiseks, kuna tegemist on eelkõige pangateenuseid täiendavate lahendustega, mis ei asenda krediidiasutuste rolli sularaha kättesaadavuse tagamisel.

2.9. Kui põhimakseteenuseid pangakontori või –automaadi sulgemise tulemusel enam kasutada

võimalik ei ole ja kui tarbijatel alternatiivsed lahendused teenuste kasutamiseks puuduvad, ei tohi krediidiasutus pangakontorit või –automaati sulgeda, sest see võib tähendada tarbijatele makseteenuste turust täielikku väljalõikamist, sh võimetust teostada regulaarseid eluks vajalikke makseid (näiteks üüri- ja kommunaalmaksed, kindlustus- ja laenumaksed jmt) ning kasutada sularaha, seda eriti maapiirkondades.

2.10. Samalaadset põhimõtet tuleb krediidiasutusel järgida ka krediidiasutuse turuosa kasvamisel.

Kui krediidiasutuse kliendibaas laieneb, peab seeläbi proportsionaalselt laienema ka võrgustik põhimakseteenuste, sh sularahateenuste pakkumiseks.

2.11. Finantsinspektsioon on juhtinud tähelepanu sularaha- ja makseautomaatidega seotud

tegevuste edasiandmisele ja põhimakseteenuste osutamisele kohalduvatele nõuetele ning rõhutanud Eestis sularaha jätkuva kättesaadavuse tagamise olulisust märgukirjas „Sularaha- ja makseautomaatidega seotud tegevuste edasiandmine“1.

3. PÕHIMAKSETEENUSTE OSUTAMISEST KEELDUMISE ALUSED 3.1. Krediidiasutus võib põhimakseteenuste osutamisest keelduda ainult selgelt piiritletud juhtumite

korral ning see võib toimuda üldistatult kahes erinevas faasis, põhimakseteenuse lepingu sõlmimisel või põhimakseteenuse lepingu erakorralisel ülesütlemisel. Krediidiasutus ei või kehtestada ega kohaldada põhimakseteenuste osutamisest keeldumisel aluseid, mis ei tulene

1 Finantsinspektsiooni 11.04.2023 märgukiri nr 4.11-3.1/2140 „Sularaha- ja makseautomaatidega seotud tegevuste edasiandmine“. Kättesaadav: https://www.fi.ee/et/juhendid/makseteenused/sularaha-ja- makseautomaatidega-seotud-tegevuste-edasiandmine.

KAVAND

4 / 11

krediidiasutusele kohalduvatest õigusaktidest. Keeldumise aluseks ei saa muuhulgas olla laiatähenduslikud või üldsõnalised alused nagu näiteks mõjuv põhjus või oluline lepingurikkumine, ilma et neid oleks konkreetselt sisustatud ja põhjendatud.

3.2. Krediidiasutus ei ole kohustatud tarbijaga põhimakseteenuse lepingut sõlmima, kui

põhimakseteenuse lepingu sõlmimist taotleva isiku puhul ei ole tegemist Euroopa Liidus seaduslikul alusel elava tarbijaga ja/või kui isikul puudub põhjendatud huvi põhimakseteenuste kasutamiseks ja põhimaksekonto omamiseks.

3.3. Põhimakseteenuse lepingu sõlmimisest keeldumise ja põhimakseteenuse lepingu ülesütlemise kohustuslikud alused on järgmised:

1) rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamine, s.o. rahapesu ja terrorismi tõkestamise hoolsusmeetmete täitmise suutmatus või rahapesu või terrorismi rahastamise kahtlus;

2) põhimakseteenuse lepingu sõlmimisest keeldumise või ülesütlemise kohustus tuleneb rahvusvahelist või Vabariigi Valitsuse sanktsiooni kehtestavast õigusaktist rahvusvahelise sanktsiooni seaduse tähenduses.

3.4. Krediidiasutusel ei ole kohustust, kuid ta võib põhimakseteenuse lepingu üles öelda järgnevatel

alustel: 1) tarbija on kasutanud põhimaksekontot tahtlikult ebaseaduslikul eesmärgil; 2) tarbija on esitanud põhimakseteenustele juurdepääsu saamiseks ebaõiget teavet, kui

õige teabe esitamise korral ei oleks tal sellist õigust olnud; 3) tarbija ei vasta enam VÕS § 7101 lõikes 2 nimetatud tingimustele; 4) tarbija põhimaksekontol ei ole vähemalt 24 järjestikuse kuu jooksul tehinguid tehtud; 5) põhimaksekontol ei ole vähemalt kuue järjestikuse kuu jooksul olnud piisavalt rahalisi

vahendeid põhimakseteenuse lepingust tulenevate kohustuste täitmiseks. 3.5. Kuigi suures osas saab eelnimetatud aluseid tõlgendada üheselt ning need ei vaja täpsemat

selgitamist, peab Finantsinspektsioon oluliseks mõned konkreetsed ja krediidiasutuste poolt praktikas sagedasti kasutatavad alused täpsemalt välja tuua ja selgitada nende kohaldamise erinevaid asjaolusid.

Rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamine 3.6. Krediidiasutus on kohustatud põhimakseteenuse lepingu sõlmimisest keelduma rahapesu ja

terrorismi rahastamise tõkestamise seaduse (edaspidi RahaPTS) § 42 lõikes 1 sätestatud alustel. Krediidiasutusel kui RahaPTS-i mõistes kohustatud isikul on keelatud põhimakseteenuse lepingut sõlmida, kui ta ei suuda täita RahaPTS-i alusel nõutavaid hoolsusmeetmeid (näiteks kui isik ei esita või keeldub esitamast vajalikku teavet või dokumente või kui esitatud teave või dokumendid ei ole hoolsusmeetmete nõuetekohaseks täitmiseks piisavad). Ühtlasi on krediidiasutusel keelatud sõlmida põhimakseteenuse lepingut rahapesu või terrorismi rahastamise kahtluse korral.

3.7. Põhimakseteenuste osutamisel peab krediidiasutus tarbija suhtes kohaldama kõiki RahaPTS-

is ettenähtud hoolsusmeetmeid, kuid lähtuma nende ulatuse ja täpse viisi määramisel konkreetse tarbijaga seotud asjaoludest ja tema riskiprofiilist. Seejuures peab krediidiasutus arvestama põhimakseteenuste osutamisele kohalduvate ja õigusaktides sätestatud regulatiivsete erisuste ja piirangutega ning võtma arvesse asjaolu, et põhimaksekonto puhul on olemuslikult tegemist piiratud teenusega, mis võib olla riske vähendav asjaolu hoolsusmeetmete kohaldamisel. Näiteks tuleb ärisuhte seire raames tarbijalt dokumentide, andmete või teabe ajakohastamise viisi ja nõudmise sageduse määramisel ning krediidiasutuse poolt seonduvate meetmete rakendamisel (sh põhimakseteenuse lepingu ülesütlemise otsustamisel) arvestada tarbijaga seotud konkreetseid asjaolusid ja tema riskiprofiili ning muu hulgas hinnata, kas dokumentide, andmete või teabe ajakohastamise viis ja sagedus on proportsionaalne ning vältimatult vajalik.

KAVAND

5 / 11

3.8. Hoolsusmeetmete täitmise võimetus ei tohi seisneda üksnes selles, et konkreetse tarbija osas on hoolsusmeetmete kohaldamine põhjalikum või kulukam kui mõne muu tarbija osas. Ühtlasi ei tohi krediidiasutus keelduda põhimakseteenuse lepingu sõlmimisest ega seda üles öelda seetõttu, et tarbija ei vasta krediidiasutuse poolt kehtestatud riskiisule. Tarbija suhtes peab asjakohasel juhul kohaldama tugevdatud hoolsusmeetmeid ning seeläbi vastava tarbijaga seotud riski täpsemalt ja kohasemalt juhtima.

3.9. Kui tarbija suhtes hoolsusmeetmete kohaldamise tulemusel selgub, et põhimakseteenuse

lepingu sõlmimine ei ole tavapärastel tingimustel võimalik (näiteks tulenevalt tarbija taustast), võib krediidiasutus põhimakseteenuste osutamiseks kohandada tarbija suhtes rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise kontrollide taset ja intensiivsust. Näiteks kehtestades vajadusel tarbijaga seotud riski juhtimiseks madalamad piirmäärad tugevdatud hoolsusmeetmete kohaldamiseks, lähtudes seejuures krediidiasutuse rahapesu tõkestamise poliitikadokumendist. Lisaks võib krediidiasutus rahapesu ja terrorismi rahastamise riskide juhtimiseks ja maandamiseks tarbijale pakutavaid tooteid või teenuseid individuaalselt ja riskitundlikult kohandada, näiteks seades VÕS § 7101 lõikest 51 tulenevalt põhimakseteenuste kasutamisele teatud sihipärased piirangud, arvestades seejuures seaduses sätestatud põhimõtteid.

3.10. Krediidiasutus on RahaPTS § 42 lõikest 4 tulenevalt kohustatud põhimakseteenuse lepingu

üles ütlema, kui tarbija keeldub hoolsusmeetmete kohaldamiseks vajaliku teabe või dokumentide esitamisest. See tähendab, et olukorras, kus krediidiasutus on tarbijaga juba põhimakseteenuse lepingu sõlminud, kuid tarbija ei esita põhimakseteenuste osutamise kestel RahaPTS-is sätestatud hoolsusmeetmete kohaldamiseks vajalikku teavet või dokumente (sh kui tarbija poolt esitatud teabe või dokumentide põhjal ei ole hoolsusmeetmeid võimalik nõuetekohaselt täita), loetakse tarbija poolt hoolsusmeetmete kohaldamiseks vajaliku teabe või dokumentide esitamisest keeldumine oluliseks lepingu rikkumiseks ning krediidiasutusel on kohustus põhimakseteenuse leping üles öelda ja teavitada Rahapesu Andmebürood vastavalt RahaPTS §-s 49 sätestatud korrale. See hõlmab mh ka olukordi, kus krediidiasutusel tekib põhimakseteenuste osutamisel tarbija tegevuse ja/või tehingutega seonduvalt rahapesu või terrorismi rahastamise kahtlus, mille kõrvaldamiseks peab krediidiasutus kohaldama asjakohaseid RahaPTS-is sätestatud hoolsusmeetmeid ja koguma selleks täiendavat teavet (sh paluma tarbijal esitada täiendavat teavet või dokumente), kuid tarbija nõutud informatsiooni ei esita või tarbija poolt esitatu ei ole hoolsusmeetmete nõuetekohaseks kohaldamiseks ja kahtluse kõrvaldamiseks piisav.

3.11. Krediidiasutus võib tarbija põhimakseteenuse lepingu üles öelda juhendi punktis 3.10 kirjeldatud alusel üksnes juhul, kui krediidiasutuse poolt rakendatud juhendi punktis 3.9 viidatud ja VÕS § 7101 lõikes 51 loetletud muud tarbija suhtes riski maandavad meetmed on ammendunud. Krediidiasutus peab esmalt kohandama tarbijale pakutavaid tooteid või teenuseid rahapesu ja terrorismi rahastamise riskide juhtimiseks ja maandamiseks individuaalselt ning riskitundlikult.

3.12. Kui krediidiasutusele laekub ühe kuu jooksul põhimakseteenuse lepingu ülesütlemisest arvates kliendile tehtud makse, võtab krediidiasutus makse vastu ja kohaldab hoolsusmeetmeid RahaPTS-is ettenähtud ulatuses.

Euroopa Liidus elav tarbija ja tema põhjendatud huvi 3.13. Krediidiasutusel on kohustus sõlmida põhimakseteenuse leping Euroopa Liidus seaduslikul

alusel elava tarbijaga, kellel on selleks põhjendatud huvi. Seega ei saa krediidiasutus keelduda põhimakseteenuste pakkumisest üksnes põhjusel, et tarbija ei ela Eesti Vabariigis. Sellistel juhtudel tuleb alati hinnata, kas tarbija on Euroopa Liidu elanik ning kas tal võib ka Eestis elamata olla olemas põhjendatud huvi Eestis põhimakseteenuste kasutamiseks ja põhimaksekonto omamiseks.

KAVAND

6 / 11

3.14. Põhjendatud huvi kriteeriumit võib sisustada erinevate tahkude läbi, kuid see peab lähtuma mõistlikkusest ning vastava kriteeriumi täitmine ei tohi tarbijale olla liialt keerukas ega tarbija suhtes diskrimineeriv. Näiteks ei tohi põhjendatud huvi hindamisel arvesse võtta ainult isiku jõukust, vanust, sugu, töökohta, haridust, perekonnaseisu, sissetulekut, finantskohustusi, teise maksekonto olemasolu või muid kliendivalimise printsiipe, mis võivad olla asjakohased mõne teise finantsteenuse osutamisel. Samuti ei tohi krediidiasutus diskrimineerida Eestis seaduslikult elavaid tarbijaid kodakondsuse või elukoha alusel ning keelatud on piirata või keelduda põhimakseteenuste osutamisest seetõttu, et tarbija maksekontole kohaldatakse aresti või tema suhtes on välja kuulutatud pankrot.

3.15. Põhjendatud huvi põhimakseteenuse lepingu sõlmimiseks peab eelkõige hõlmama tarbija huvi

kasutada krediidiasutuse poolt pakutavaid põhimakseteenuseid – teostada ja vastu võtta makseid, kasutada pangakaarti, omada ligipääsu sularahale jmt ning mille vajadus võib väljenduda näiteks töötasu või sotsiaaltoetuste kättesaamise vajadusest; kinnisvara omamisest, et tasuda kommunaalarveid või teostada laenumakseid; riigis elamisest, et tasuda üüri või telekommunikatsiooniteenuste arveid; vajadust teostada elatismakseid või makseid kauplustes jmt.

3.16. Kui tarbija ei ela enam Euroopa Liidus seaduslikult, ei pruugi igas sellises olukorras olla asjakohane põhimakseteenuse leping üles öelda. Krediidiasutusel tuleb hinnata konkreetseid asjaolusid, sealhulgas seda, kas seadusliku elamise staatuse muutus võib olla ajutine (näiteks elamisloa pikendamise menetluse venimise tõttu) ning kas tarbijal esineb jätkuvalt tegelik vajadus põhimakseteenuste ja põhimaksekonto kasutamiseks, näiteks töötasu või muude väljamaksete saamiseks või riigist lahkumisega seotud kulude katmiseks. Arvestades põhimakseteenuste ja põhimaksekonto olulist rolli igapäevaelus, eeldab põhimakseteenuse lepingu ülesütlemine krediidiasutuse poolt kaalutletud ja proportsionaalset otsust.

Võlgnevus või kahju põhjustamine 3.17. Krediidiasutus võib põhimakseteenuse lepingu üles öelda, kui põhimaksekontol ei ole vähemalt

kuue järjestikuse kuu jooksul olnud piisavalt rahalisi vahendeid põhimakseteenuse lepingust tulenevate kohustuste täitmiseks. Vastavasisulise võlgnevuse kõrvaldamisel tarbija poolt peab tarbijal olema aga võimalik esitada taotlus põhimakseteenuse lepingu sõlmimiseks ning krediidiasutus ei tohi uue lepingu sõlmimisest ja konto avamisest lepingu varasema ülesütlemise tõttu keelduda.

3.18. Seadus ei sätesta krediidiasutusele õigust põhimakseteenuse lepingu sõlmimisest keelduda või lepingut üles öelda juhul, kui tarbijal on võlgnevused krediidiasutuse ees teiste lepingute alusel või kui tarbijal on võlgnevusi kolmandatele isikutele. Samuti ei tohi krediidiasutus põhimakseteenuste osutamisest keelduda üksnes seetõttu, et tarbija põhjustab või on oht, et põhjustab krediidiasutusele kahju, sh mainekahju.

Kohtutäituri arest või maksuvõlg 3.19. Maksekonto avamisega seonduvad piirangud on lisaks VÕS-is sätestatule reguleeritud ka

muude õigusaktidega. Nimelt täitemenetluse seadustiku (edaspidi TMS) § 115 lõike 51 kohaselt võib krediidi- või makseasutus keelduda konto avamisest võlgnikule, kelle konto arestimise kohta on samas krediidi- ja makseasutuses täitmisel kohtutäiturilt saadud arestimisakt. Maksukorralduse seaduse (edaspidi MKS) § 131 lõike 5 kohaselt on krediidiasutusel keelatud avada pangakontot maksukohustuslasele, kelle pangakonto arestimise kohta on saadud maksuhalduri korraldus. Viidatud TMS ja MKS sätted reguleerivad maksekonto avamist, neid ei tohi kohaldada maksekonto sulgemise alusena ning need ei kohaldu põhimakseteenuste ja põhimaksekontode puhul, sest põhimakseteenuse lepingu sõlmimisest keeldumise ja ülesütlemise alused on kehtestatud VÕS-is.

KAVAND

7 / 11

3.20. TMS ja MKS sätete eesmärk ei ole piirata tarbijate ligipääsu põhimakseteenustele, vaid tagada, et kohtutäituritel ja maksuhalduritel oleks võimalik sisse nõuda ja koguda kokku isiku võlgnevused. See on praktikas vajalik, sest tarbija maksekonto olemasolu võimaldab koguda võlgnevusi efektiivsemalt, võrreldes olukorraga, kus isikul maksekonto puudub. Seetõttu on oluline, et krediidiasutus ei ületa õigusnorme põhimakseteenuse lepingu sõlmimisest keeldumiseks (sh võttes arvesse võimalikku ohtu põhimaksekonto kuritarvitamiseks) ning võimaldab tarbijatele põhimakseteenuste kasutamise ja põhimaksekonto olemasolu. Seejuures peab tarbijal säilima ka arestitud põhimaksekonto puhul võimalus kasutada kõiki VÕS § 709 lõikes 151 nimetatud põhimakseteenuseid, võttes arvesse arestimisakti või korralduse sisu ning kohtutäituri või maksuhalduri poolt määratud piiranguid.

4. KLIENDISUHTLUS JA TEAVITAMINE 4.1. Krediidiasutus on kohustatud kirjalikult või kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis

viivitamata, kuid hiljemalt kümne arvelduspäeva möödumisel tarbija nõuetekohase taotluse saamisest, st tarbija poolt kõigi mõistlikult vajalike dokumentide esitamisest alates, sõlmima tarbijaga põhimakseteenuse lepingu või teavitama teda põhimakseteenuse lepingu sõlmimisest keeldumisest. Samuti peab tarbijat kirjalikult või kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis teavitama põhimakseteenuse lepingu ülesütlemisest, järgides seejuures seaduses sätestatud etteteatamistähtaegu. Etteteatamistähtaega järgimata põhimakseteenuse lepingu ülesütlemine on tühine.

4.2. Kümne arvelduspäeva pikkune menetlusaeg põhimakseteenuse lepingu sõlmimiseks on

maksimaalne aeg, mistõttu on seadusest tulenev eeldus, et krediidiasutused sõlmivad põhimakseteenuse lepingu või teavitavad lepingu sõlmimisest keeldumisest üldjuhul kiiremini, kui kirjeldatud maksimaalne tähtaeg. Menetlusaeg on mõeldud tarbija esitatud andmete kontrollimiseks ja krediidiasutuse kehtestatud sisemiste otsustusprotsesside läbiviimiseks ning seondub muuhulgas RahaPTS-is toodud protseduuride järgimisega.

4.3. Krediidiasutus peab taotluse menetlemisel tarbijat aktiivselt juhendama selles osas, milliseid dokumente või andmeid on tarbijal vaja põhimakseteenuse lepingu sõlmimiseks esitada. Kuigi menetlusaja alguseks loetakse hetke, kui tarbija on krediidiasutusele esitanud mõistlikult vajalikud dokumendid, ei tähenda eeltoodu seda, et krediidiasutus võib taotluse menetlemisega ning vajalike dokumentide küsimise ja analüüsimisega ebamõistlikult viivitada.

4.4. Kui krediidiasutus ei ole võimeline põhimakseteenuse lepingut sõlmima või lepingu sõlmimisest keeldumisest tarbijat kümne arvelduspäeva jooksul teavitama, peab krediidiasutus üle vaatama maksekontode avamise eest vastutavate töötajate arvu ja maksekonto avamise protsessid ning vajadusel tegema vastavad muudatused, et krediidiasutuse tegevus vastaks seaduses sätestatule. Seejuures ei ole tähtaja ületamise vabastavaks põhjuseks näiteks taotluste arvu järsk suurenemine või tavapärasest mahukamat taustakontrolli vajavate klientide osakaalu suurenemine, vaid krediidiasutus peab oma organisatsioonis tagama alati piisava mehitatuse ning toimivad protsessid põhimakseteenuste osutamiseks.

4.5. Võttes arvesse põhimakseteenuste olulisust inimeste igapäevatoimetustes, on tähtis, et

tarbijale antaks ligipääs põhimakseteenustele ja põhimaksekontole võimalikult kiiresti ning tarbijat liigselt koormamata. Tarbijat ei tohi jätta määramatuks ajaks teadmatusse ka juhul, kui tema taotlus ei vasta nõuetele ja/või krediidiasutus keeldub põhimakseteenuse lepingu sõlmimisest.

Põhimakseteenuste osutamisest keeldumise põhjustest ja alustest teavitamine 4.6. Põhimakseteenuse lepingu sõlmimisest keeldumisest ja ülesütlemisest teavitamisel on

krediidiasutusel kohustus tarbijat teavitada keeldumise või ülesütlemise põhjustest. Põhimakseteenuse lepingu ülesütlemine on tühine juhul, kui ülesütlemisavaldus ei sisalda ülesütlemise põhjust. Põhjustest mitteteavitamine on lubatud ainult kitsalt piiritletud juhtumitel, mis on selgelt sätestatud seaduses.

KAVAND

8 / 11

4.7. Krediidiasutusel on keelatud tarbijat põhimakseteenuse lepingu sõlmimisest keeldumise või ülesütlemise põhjustest teavitada juhul, kui nende avalikustamine on vastuolus Eesti riigi julgeoleku ja avaliku korra või RahaPTS-iga.

4.8. Kui põhimakseteenuse lepingu sõlmimisest keeldumise või ülesütlemise aluseks on rahapesu või terrorismi rahastamise kahtlus, on krediidiasutus kohustatud teavitama Rahapesu Andmebürood ning järgima teate tegemisega kaasnevat konfidentsiaalsuskohustust, millest tulenevalt ei tohi tarbijat keeldumise või ülesütlemise põhjustest teavitada.

4.9. Kui põhimakseteenuse lepingu ülesütlemise aluseks on hoolsusmeetmete täitmise võimetus,

on krediidiasutus samuti kohustatud teavitama Rahapesu Andmebürood ning järgima teate tegemisega kaasnevat konfidentsiaalsuskohustust, millest tulenevalt ei tohi tarbijat ülesütlemise põhjustest teavitada. Ka hoolsusmeetmete täitmise võimetuse tõttu põhimakseteenuse lepingu sõlmimisest keeldumise korral võib krediidiasutus otsustada teavitada Rahapesu Andmebürood ning sellisel juhul on krediidiasutus kohustatud järgima teate tegemisega kaasnevat konfidentsiaalsuskohustust, millest tulenevalt ei tohi tarbijat keeldumise põhjustest teavitada.

4.10. Põhimakseteenuse lepingu sõlmimisest keeldumise või ülesütlemise põhjustest teavitamisel

peavad krediidiasutuse tarbijale antavad selgitused olema piisavad, arusaadavad ning kasutama peab keskmisele inimesele selgeid mõisteid ja väljendeid. Võimaluse korral peavad need sisaldama ka suunised, mida tarbija peab tegema selleks, et põhimakseteenuse lepingu sõlmimine oleks võimalik.

4.11. Tarbijale esitatav teave keeldumise või ülesütlemise kohta peab üldjuhul sisaldama lisaks keeldumise või ülesütlemise põhjusele ka viidet asjakohasele õiguslikule või lepingulisele alusele, millele krediidiasutus otsuse tegemisel tugines. See võimaldab tarbijal mõista otsuse alust ning vajadusel otsust vaidlustada. Kui krediidiasutus viitab alusena tüüptingimustele või seadusesättele, peab viide olema piisavalt täpne, et tuvastada konkreetne keeldumise või sulgemise alus. Eelkõige tähendab see, et kui ühes tüüptingimuste punktis või seadusesättes on loetletud mitu võimalikku alust, tuleb viidata just sellele konkreetsele alusele, millele otsus tugines. Juhul, kui seadus piirab tarbijale keeldumise või ülesütlemise põhjuste teavitamist (vt juhendi punktid 4.7.-4.9.), tuleb krediidiasutusel piirduda viitega keeldumise või ülesütlemise õiguslikule või lepingulisele alusele, kuid seda üksnes tingimusel, et selline viide ei võimalda järeldada Rahapesu Andmebüroo teavitamise kohustust.

4.12. Põhimakseteenuse lepingu sõlmimisest keeldumise või ülesütlemise kohta esitatud põhjus

peab muuhulgas võimaldama tarbijal mõista, kuidas krediidiasutuse viidatud alus tarbija konkreetses olukorras realiseerus ja väljendus. Näiteks kui krediidiasutus tugineb hoolsusmeetmete täitmise võimetusele põhjusel, et tarbija ei esitanud hoolsusmeetmete täitmiseks vajalikke dokumente, tuleb tarbijale selgitada, millised konkreetsed dokumendid jäid tarbijal esitamata (v.a. konfidentsiaalsuskohustuse rakendumise korral). Erandina võib alusele viitamist pidada ühtlasi põhjuse esitamiseks objektiivselt lihtsasti mõistetava ja tarbijale ilmse olukorra puhul, näiteks kui tarbija ei ole Euroopa Liidu elanik ja alus annab sel juhul õiguse põhimakseteenuse lepingu sõlmimisest keelduda või lepingu üles öelda. Samas on ka sellistel juhtudel soovitatav lisada lühike selgitus tarbija arusaamise lihtsustamiseks.

Kaebuste menetlemine ja vaidluste lahendamine 4.13. Tarbijaga põhimakseteenuse lepingu sõlmimisest keeldumisel või põhimakseteenuse lepingu

ülesütlemisel on krediidiasutus olenemata keeldumise või ülesütlemise põhjusest kohustatud tarbijale esitama makseteenuse lepingu suhtes kohaldatava õiguse ja vaidluste lahendamise korda käsitlevad tingimused, teabe ja kontaktandmed vaidluste kohtuvälise lahendamise võimaluste kohta ning Finantsinspektsiooni kontaktandmed. Seega on krediidiasutus kohustatud lisaks keeldumise ja ülesütlemise põhjustele tarbijat teavitama ka sellest, kuhu tarbija saab krediidiasutuse otsusega seoses edasi pöörduda. Põhimakseteenuse lepingu ülesütlemine on tühine juhul, kui ülesütlemisavaldus ei sisalda eelkirjeldatud teavet.

KAVAND

9 / 11

4.14. Lepingu suhtes kohaldatava õiguse ja vaidluste lahendamise korda käsitlevate tingimuste esitamisel peab krediidiasutus muuhulgas tarbijale edastama teabe tingimuste kohta, mis kohalduvad kaebuse esitamisele ning menetlemisele juhul, kui tarbija esitab krediidiasutusele kaebuse krediidiasutuse otsuse osas põhimakseteenuse lepingu sõlmimisest keelduda või leping üles öelda.

4.15. Krediidiasutusel peab olema kaebuste lahendamise kord, mis hõlmab ka olukordi, kus tarbija esitab krediidiasutusele kaebuse seoses põhimakseteenuste osutamisest keeldumisega. Seejuures peab krediidiasutus siseprotseduurides paika panema olukorrad, kus keeldumise põhjustest on seaduse alusel lubatud tarbijat teavitada ja olukorrad, kus põhjustest teavitamine ei ole lubatud. Kaebuste lahendamisel peab krediidiasutus lähtuma Finantsinspektsiooni soovituslikus juhendis „Nõuded kliendikaebuste menetlemisele“2 kehtestatud suunistest.

4.16. Tarbija võib pöörduda ka Finantsinspektsiooni poole, kuid Finantsinspektsioon saab üksnes

selgitada kohalduvaid õigusnorme ning ei saa asuda vaidlust lahendama ega anda vaidlusele õiguslikku hinnangut. Seejuures on tarbijat rangelt eksitav olukord, kus krediidiasutus suunab tarbija Finantsinspektsiooni poole hinnangu saamiseks või vaidluse lahendamiseks, sest Finantsinspektsiooni pädevuses ei ole anda eraõiguslikele vaidlustele hinnanguid ega neid lahendada.

5. PÕHIMAKSETEENUSTE OSUTAMISE SISEPROTSEDUURID

5.1. Krediidiasutus peab korraldama põhimakseteenuste pakkumise selliselt, et otsuste tegemine ja

nende põhistamine toimuks läbipaistvalt, ühtsetel põhimõtetel ja oleks kontrollitav ning et otsuste tegemisel lähtutaks krediidiasutuse tuvastatud asjaoludest. Selle tagamiseks peab krediidiasutus kehtestama muuhulgas asjakohased sise-eeskirjad, koostama selged ja arusaadavad tüüptingimused ning pidama klienditoimikuid.

5.2. Krediidiasutusel peavad olema kehtestatud ja rakendatud meetmed, protseduurid ja sise- eeskirjad, mis reguleerivad põhimakseteenuste osutamist, sh põhimakseteenuse lepingu sõlmimist, sõlmimisest keeldumist ning ülesütlemist. Sise-eeskirjad peavad olema piisavalt detailsed, et määratleda otsuste tegemise etapid, kontrollitavad asjaolud, vastutavad isikud ja menetlustähtajad. Töötajatele antavad juhised peavad olema kirjeldatud selliselt, et kõik otsused tehakse seaduses sätestatud põhimõtetega kooskõlas ja tehtud otsused oleks krediidiasutuse siseselt järjepidevad ning kontrollitavad. Sise-eeskirjade kehtestamata jätmine või nende ebapiisav rakendamine võib viia olukorrani, kus krediidiasutus ei suuda tagada seadusest tuleneva põhimakseteenuste osutamise kohustuse nõuetekohast täitmist ja tarbijate võrdset kohtlemist.

5.3. Krediidiasutuse sise-eeskirjad ei tohi olla vastuolus krediidiasutuse tüüptingimustega. Krediidiasutus peab oma tüüptingimustes selgelt ja arusaadavalt kirjeldama põhimakseteenuste osutamise tingimusi. Tingimused ei tohi üksnes sõna-sõnalt korrata seaduse sätteid või Finantsinspektsiooni juhendeid ning need peavad olema koostatud selliselt, et tarbijal oleks võimalik mõista, millal ja millistel tingimustel saab põhimaksekonto avamiseks ja põhimakseteenuste kasutamiseks sõlmida põhimakseteenuse lepingu, millistel juhtudel võib krediidiasutus sellest keelduda ja millistel alustel konto sulgeda ning leping üles öelda.

5.4. Krediidiasutuse tüüptingimused peavad olema selged, üheselt arusaadavad ning kasutama peab keskmisele inimesele selgeid mõisteid ja väljendeid. Krediidiasutus peab tagama, et oleks selge, milliseid tingimusi põhimakseteenuste osutamisele kohaldatakse ning kuidas erinevad tingimused koosmõjus toimivad.

2 Finantsinspektsiooni soovituslik juhend „Nõuded kliendikaebuste menetlemisele“. Kättesaadav: https://www.fi.ee/et/juhendid/pangandus-ja-krediit/nouded-kliendikaebuste-menetlemisele.

KAVAND

10 / 11

5.5. Tüüptingimustes tuleb selgelt eristada põhimakseteenuste osutamisest keeldumise õiguslikke aluseid ning teiselt poolt faktilisi asjaolusid, mida krediidiasutus hindab nende aluste esinemise tuvastamisel, näiteks tarbijaga seotud varasemad sündmused, käitumismustrid, riskinäitajad või muud krediidiasutuse poolt hindamisel arvesse võetavad asjaolud. Selliste asjaolude loetlemine tüüptingimustes ei ole iseenesest keelatud ning võib anda tarbijale parema arusaama sellest, milliseid asjaolusid krediidiasutus otsuste tegemisel hindab, kuid see ei tohi viia selleni, et neid käsitatakse iseseisvate alustena põhimakseteenuse lepingu sõlmimisest keeldumiseks või lepingu ülesütlemiseks.

5.6. Krediidiasutus peab korraldama põhimakseteenuste osutamise selliselt, et iga tarbijaga seotud otsus oleks dokumenteeritud klienditoimikus. Klienditoimik käesoleva juhendi tähenduses on krediidiasutuse põhimakseteenuste osutamisega seonduvate andmete ja dokumentide kogum konkreetse kliendisuhte kohta. Klienditoimik peab andma tervikliku ülevaate krediidiasutuse tegevusest ning võimaldama hinnata, kas krediidiasutuse otsused on olnud õiguspärased ja põhjendatud. Klienditoimikust peab nähtuma, millistel asjaoludel ning alustel on krediidiasutus jõudnud vastava otsuseni tarbijaga kliendisuhte loomisel, muutmisel või lõpetamisel.

5.7. Klienditoimikusse tuleb lisada kõik olulised andmed ja dokumendid, mida on otsuse tegemisel kasutatud, näiteks tarbijaga peetud kirjavahetus, krediidiasutuse sisene kirja- ja teabevahetus, taustaanalüüsid, hinnangud, monitooringute tulemused, väljavõtted pangasüsteemist, kliendi arvelduskonto väljavõtted ning muud asjakohased dokumendid, sh otsuse tegemisel kasutatud algallikad, millest nähtuvad põhimakseteenuse lepingu sõlmimisest keeldumise või ülesütlemise aluseks olevad asjaolud, analüüs, põhjendused, tähtajad jmt.

5.8. Krediidiasutus peab suutma näidata, millistele allikatele ja tõenditele on otsus tuginenud ning kuidas on jõutud järelduseni, et põhimakseteenuste osutamiseks vajalikud tingimused on või ei ole täidetud. Dokumentatsioon peab olema täielik ja süsteemne, et vajadusel saaks krediidiasutus põhjendada oma tegevust nii Finantsinspektsioonile kui ka teistele pädevatele asutustele, sh kohtule, kui tarbija vaidlustab krediidiasutuse otsuse.

6. PÕHIMAKSETEENUSTE HINNASTAMINE 6.1. Põhimakseteenused peavad olema kättesaadavad võimalikult suurele hulgale inimestele, seda

kas tasuta või mõistliku tasu eest. Krediidiasutus peab tasude määramisel võtma arvesse Eesti elanike sissetulekute taset ja krediidiasutuste poolt maksekontoga seotud makseteenuste eest võetavate tasude keskmist suurust Eestis. Krediidiasutus peab tagama, et ka põhimaksekonto avamise, kasutamise ja sulgemisega seotud tasud oleksid mõistlikud ja proportsionaalsed vastava teenuse või toimingu kuluga. Samuti peavad tarbijapoolsete kohustuste täitmata jätmise eest nõutavad tasud olema mõistlikud, võttes vastavate tasude määramisel arvesse eeltoodud kriteeriumeid. Tarbijale peab tasuta olema kättesaadav teave pakutavate põhimakseteenuste ja põhimaksekonto konkreetsete omaduste, seotud tasude, kasutustingimuste ja vaidluste lahendamise kohta ning abi eeltoodu mõistmiseks.

6.2. Õigusnormid ei sätesta, milline on põhimakseteenuste kasutamiseks mõistlik tasu, vaid seadus

kehtestab kriteeriumid, mida peab tasu kehtestamisel arvesse võtma. Seetõttu on vastavate tasude suurus krediidiasutuse enda otsustada, kuid tasu peab olema mõistlik ja peab olema kehtestatud arvestades seaduses sätestatud kriteeriumeid. Põhimakseteenuste eest nõutavate tasude määramine peab lähtuma krediidiasutuse üldisest hinnakujunduspoliitikast, arvestades seejuures põhimakseteenuste eripäradega ning vajadusega tagada põhimakseteenuste laialdane kättesaadavus kõigile tarbijatele.

6.3. Tasu määramisel konkurentsi ja turutingimusi arvestades peab krediidiasutus igal juhul tagama selle, et tasu on tarbijale taskukohane. Tasude kehtestamisel peab krediidiasutus rakendama erinevaid hinnakujundamise skeeme, mis arvestavad muuhulgas teenuse pakkumise kanaliga (interneti- ja mobiilipank, pangakontor või -automaat) ja kliendigrupiga (näiteks pakkudes pensionäridele, õpilastele või muudele vähemkindlustatud kliendigruppidele soodsamaid tingimusi). Seejuures ei tohi tarbijaga seotud põhjalikum hoolsusmeetmete kohaldamine

KAVAND

11 / 11

tähendada, et selle tarbija jaoks muutuvad põhimakseteenused seetõttu kallimaks. Mitteresidentidelt suuremate tasude võtmine on diskrimineeriv juhul, kui suuremad tasud ei põhine objektiivselt põhjendatud kuludel.

6.4. Arvestades asjaolu, et tasude kehtestamine on krediidiasutuse enda otsustada, on vajalik, et

krediidiasutus oleks loonud asjakohased siseprotseduurid põhimakseteenustega seotud tasude kujunemise aluste ja tegurite kohta, kust nähtub tasude arvutuse ehk hinna kujunemise käik koos teguritega, mis hinda kujundavad. Samuti ka selle, kuidas ja millise perioodi möödudes krediidiasutus tasud üle vaatab ning millistest allikatest tasude kujunemise aluseid kontrollitakse.

6.5. Tasude kehtestamisel peab krediidiasutus kasutama allikaid, mis esitavad asjakohaseid

andmeid võimalikult erapooletult ja täpselt, näiteks kasutama selleks Statistikaameti andmeid. Kui krediidiasutus kasutab tasude kujundamiseks mitut allikat korraga, peaks tasude kujunemisele lähenema konservatiivselt ning lähtuma madalamast sissetuleku tasemest.

6.6. Krediidiasutused peavad tagama, et põhimakseteenuste tasude hinnakujundusraamistik on hästi dokumenteeritud ja seda toetavad asjakohased juhtimisstruktuurid (nt hinnakujunduskomitee), kes vastutavad üldise hinnakujundusraamistiku halduse ja vajadusel konkreetsete hinnakujundusega seotud otsuste tegemise eest. Krediidiasutuse sisene järelevalveprotsess peab andma sisendi hinnakujunduse adekvaatsuse kontrollimiseks.

6.7. Tasude kujundamine ja üle vaatamine peab olema regulaarne. See tähendab, et krediidiasutus

vaatab regulaarse ajavahemiku järel üle põhimakseteenuste tasud ning veendub, et kehtivad tasud vastavad Eesti elanike sissetulekute tasemele ning turupraktikale. Tasude muutmine peab olema selgelt põhjendatud ning ei tohi vähendada põhimakseteenuste kättesaadavust.

6.8. Eeltoodu tähendab ka seda, et tarbijale tasude esitamine ja avaldamine peab olema selge ja

läbipaistev. Krediidiasutus peab tarbijat tasude muutumisest teavitama vähemalt kahe kuu jooksul enne tasude muutmist ning andma tarbijale täpse informatsiooni, mis tarbija jaoks teenuse kasutamisel muutub. Seejuures peab tarbijale esitama teabe selle kohta, milline on teenuse uus hind ning milline oli teenuse hind enne hinna muutumist.

KAVAND

FINANTSINSPEKTSIOONI SOOVITUSLIK JUHEND

Tallinn

Nõuded põhimakseteenuste osutajatele

Soovituslik juhend on kehtestatud Finantsinspektsiooni juhatuse 4. detsembri 2023. a otsusega nr. 1.1-7/195 ja muudetud Finantsinspektsiooni juhatuse XX.XX.2026. a otsusega nr 1.1-7/XXX. 1. ÕIGUSLIK ALUS JA EESSÕNA 1.1. Finantsinspektsiooni seaduse (edaspidi FIS) § 3 lõike 1 kohaselt teostab Finantsinspektsioon

riiklikku finantsjärelevalvet finantssektori stabiilsuse, usaldusväärsuse ja läbipaistvuse ning toimimise efektiivsuse suurendamise, süsteemsete riskide vähendamise ning finantssektori kuritegelikel eesmärkidel ärakasutamise tõkestamisele kaasaaitamise eesmärgil, et kaitsta klientide ja investorite huve nende vahendite säilimisel ning seeläbi toetada Eesti Vabariigi rahasüsteemi stabiilsust.

1.2. FIS § 57 lõike 1 kohaselt on Finantsinspektsioonil õigus välja anda soovitusliku iseloomuga

juhendeid finantssektori tegevust reguleerivate õigusaktide selgitamiseks või finantsjärelevalve subjektide suunamiseks.

1.3. Krediidiasutuste oluliseks rolliks makseteenuste turul on pakkuda oma klientidele

põhimakseteenuseid. Eestis on põhimakseteenuste pakkumise kohustus seatud ainult krediidiasutustele ning vastav nõue teistele finantsturu osalistele ei kohaldu. Kõik krediidiasutused ja välisriigi krediidiasutuste Eesti filiaalid (edaspidi ühiselt krediidiasutused) on kohustatud osutama põhimakseteenuseid vastavalt võlaõigusseaduse (edaspidi VÕS) § 7101 lõikele 2 ja krediidiasutuste seaduse (edaspidi KAS) § 881 lõikele 1, välja arvatud juhul, kui seaduses on sätestatud teisiti.

1.4. Finantsinspektsioonil on õigus seaduses sätestatud alustel vabastada krediidiasutus põhimakseteenuste osutamise kohustusest ning vastupidi ka kohustada põhimakseteenuseid osutama krediidiasutust, kes on varasemalt sellest kohustusest vabastatud.

1.3.1.5. Põhimakseteenuseid hõlmav on sätestatud Euroopa Parlamendi ja Nõukogu direktiivis 2014/92/EL ning Eesti õigusesse üle võetud VÕS 40. peatüki 2. jaos. Põhimakseteenuste osutamist reguleerivad lisaks ka KAS ning makseasutuste ja e-raha asutuste seadus (edaspidi MERAS).

1.4.1.6. Põhimakseteenusteks loetakse VÕS § 709 lõike 151 kohaselt makseteenuseid, mis

võimaldavad tarbijal teha kõiki toiminguid, mida on vaja maksekonto avamiseks, kasutamiseks ja sulgemiseks ning MERAS § 3 lõike 1 punktides 1 ja 2 ning MERAS § 3 lõike 2 punktides 1, 2 ja 3 nimetatud teenuseid.

1.5.1.7. Kuigi makseteenuste osutamisel kohaldub VÕS-ist tulenev lepinguvabaduse põhimõte ning

KAS § 89 lõike 9 kohaselt on krediidiasutus vaba otsustama, keda teenindamisele võtta või mitte võtta, on põhimakseteenuste osutamiseks VÕS § 7101 lõikes 2 paika pandud erand, mille kohaselt on krediidiasutusel kohustus Euroopa Liidus seaduslikul alusel elava tarbijaga sõlmida leping põhimakseteenuste pakkumiseks. Seejuures on tarbija füüsiline isik, kes teeb tehingu, mis ei seondu iseseisva majandus- või kutsetegevuse läbiviimisega.

KAVAND

2 / 12

1.6.1.8. Finantsinspektsioon peab oluliseks soovitusliku juhendiga suurendada selgust krediidiasutuste tegevuses ning soodustada põhimakseteenuste pakkumisel ühtsete praktikate kujunemist, tagades seeläbi tarbijatele põhimakseteenuste laialdase kättesaadavuse ja igakülgse ligipääsu.

1.7.1.9. Finantsinspektsiooni roll finantsjärelevalve teostamisel hõlmab muu hulgas kohustust tagada

finantsteenuste kättesaadavus ja nende pakkumise vastavus asjakohastele õigusaktidele. Üheks instrumendiks selle eesmärgi saavutamisel on Finantsinspektsiooni soovituslik juhend. Soovitusliku juhendi funktsiooniks on selgitada finantssektori tegevust reguleerivaid õigusakte ning suunata finantsjärelevalve subjektide tegevust.

1.8.1.10. Finantsinspektsioon eeldab, et krediidiasutus teavitab Finantsinspektsiooni

põhimakseteenuste osutamisel kavandatavatest olulistest muudatustest, mis võivad Eestis vähendada põhimakseteenuste kättesaadavust või muuta pakutavate teenuste olemust ja sisu.

1.9.1.11. Juhendi kohaldamisel tuleb arvestada „täidan või selgitan” põhimõtet, mille kohaselt

peab krediidiasutus suutma vajadusel selleks õigustatud isikule põhjendada, miks krediidiasutus mõnda juhendi punkti ei rakenda või teeb seda osaliselt.

2. PÕHIMAKSETEENUSTE KÄTTESAADAVUS 2.1. Põhimakseteenuste regulatsiooni üheks eesmärgiks on edendada põhimakseteenuste

kättesaadavust ning tagada, et igal Euroopa Liidus seaduslikult elaval isikul oleks liidus võimalik avada põhimaksekonto ning kasutada põhimakseteenuseid. Põhimakseteenuste osutamise kohustust omavad krediidiasutused peavad selleks tarbijatele pakkuma koos põhimaksekontoga kõiki VÕS § 709 lõikes 15¹ loetletud põhimakseteenuseid.

2.2. Põhimakseteenuse lepingu all tuleb mõista tarbija ja krediidiasutuse vahelist lepingulist suhet,

mille raames krediidiasutus osutab tarbijale põhimakseteenuseid. Sõlmitud põhimakseteenuse leping säilitab oma õigusliku olemuse kogu lepingu kehtivuse vältel ja sellele tuleb kohaldada põhimakseteenuste regulatsiooniga ettenähtud tingimusi. Ka juhul, kui tarbijast klient kasutab põhimaksekontot viisil, mis viitab majandus- või kutsetegevusega seotud eesmärkidele, võib see tähendada lepingu rikkumist, kuid ei anna krediidiasutusele alust sõlmitud lepingut ühepoolselt ümber kvalifitseerida muud liiki lepinguks, näiteks ettevõtjale mõeldud makseteenuse lepinguks.

2.2.2.3. Põhimakseteenused peavad olema tarbijale igati kättesaadavad, seda nii lepingu sõlmimise hetkel kui ka jätkuvalt kättesaadavad siis, kui tarbijaga on leping juba sõlmitud. Tarbijal peab olema võimalik kõiki põhimakseteenuseid kasutada lihtsalt ja mugavalt, tegemata selleks ülemääraseid pingutusi ja kulutusi. Näiteks ei tohiks tarbijalt nõuda selliste andmete ja dokumentide esitamist, mida on krediidiasutusel võimalik ise omandada või mis juba on krediidiasutuse omanduses, ning mille küsimine tarbijalt ei ole otstarbekas ja seda ei nõua ka seadus. Samuti on oluline, et tarbija ei peaks põhimakseteenuste kasutamiseks läbima pikki vahemaid, kasutama põhimakseteenuseid ainult interneti vahendusel või tasuma põhimakseteenuste kasutamise eest ebamõistlikult suurt tasu.

2.3.2.4. Põhimakseteenuste kättesaadavuse kriteerium eeldab ka seda, et kõik teenused on füüsiliselt

kättesaadavad seal, kus krediidiasutus teenuseid pakub ja teenuste pakkumise suunab. Eeltoodu hõlmab nii piisava pangaautomaatide kui ka kontorivõrgustiku olemasolu ning klientide igakülgset teenindamist ka füüsilistes kanalites, piiramata kliendi ligipääsu näiteks ebamõistlike lahtiolekuaegade kaudu või keeldudes broneeringuta klientide teenindamisest. Krediidiasutusel ei ole lubatud põhimakseteenuseid osutada ainult internetirakenduse vahendusel, jättes kõrvale muud kanalid nagu pangakontorid ja -automaadid. Krediidiasutuse klientidel peab säilima võimalus igapäevaste pangatoimingute tegemisel kasutada alternatiivselt mobiili- ja internetipangale ka teisi kanaleid. Seejuures peab arvestama, et lubatud ei ole piirata põhimakseteenustega seotud tehingute arvu, välja arvatud juhul, kui

KAVAND

3 / 12

vastava piirangu kehtestamine on seadusega lubatud ning piirang kehtestatakse üksnes seaduses sätestatud juhtudel ning rakendades sobivaid meetmeid.

Sularaha kättesaadavuse tagamine 2.4.2.5. Põhimakseteenuste oluliseks komponendiks on sularahaga seotud teenused. Kuigi sularaha

osatähtsus on ühiskonnas vähenemas, on see jätkuvalt oluline maksevahend, mille kättesaadavuse tagamisel on tähtis roll ka krediidiasutustel. Eelkõige on sularaha oluline maksevahend sotsiaalselt haavatavatele kodanikele, näiteks eakatele või madalama sissetulekuga rühmadele, kellel võivad puududa oskused või võimalused alternatiivsete makseviiside kasutamiseks ning nende isikute kaasamiseks finantsteenuste turule.

2.5.2.6. Iga pangakontori või –automaadi sulgemine peab olema põhjendatud ning kaalutletud otsus,

mille puhul on krediidiasutus analüüsinud seda, kas ja kuidas on tarbijal võimalik jätkuvalt krediidiasutuse poolt pakutavaid põhimakseteenuseid kasutada ning kuidas tagab krediidiasutus vastavuse üldise põhimakseteenuste kättesaadavuse nõudega.

2.6.2.7. Eelnimetatud analüüsi koostamisel peab krediidiasutus arvestama ka erinevate

kliendigruppide eripäradega. Näiteks, et tarbijatel puudub oskus või võimekus kasutada maksete teostamiseks internetipanka, mistõttu võib selliste tarbijate suunamine internetipanka kasutama suurendada selliste tarbijate haavatavust pettuste suhtes. Samuti peab arvestama seda, et teatud kliendigruppidel võib puududa võimalus läbida pikki vahemaid, et kasutada sularahatoiminguteks pangaautomaati. Vastava vahemaa hindamisel võib abiks olla nii krediidiasutuse kliendibaasi kui ka teadaoleva rahvastikutihedusega ning hajaasustusega arvestamine.

2.7.2.8. Pangakontori või –automaadi sulgemisel tuleb arvestada ka sellega, kas tarbijatel jääb alles

võimalus kasutada muid samaväärseid viise sularaha sissemaksete tegemiseks või sularaha väljavõtmiseks, näiteks kauplustes või tanklates. Selliste teenuste olemasolu ei tohi siiski olla ainukeseks põhjuseks pangakontori või –automaadi sulgemiseks, kuna tegemist on eelkõige pangateenuseid täiendavate lahendustega, mis ei asenda krediidiasutuste rolli sularaha kättesaadavuse tagamisel.

2.8.2.9. Kui põhimakseteenuseid pangakontori või –automaadi sulgemise tulemusel enam kasutada

võimalik ei ole ja kui tarbijatel alternatiivsed lahendused teenuste kasutamiseks puuduvad, ei tohi krediidiasutus pangakontorit või –automaati sulgeda, sest see võib tähendada tarbijatele makseteenuste turust täielikku väljalõikamist, sh võimetust teostada regulaarseid eluks vajalikke makseid (näiteks üüri- ja kommunaalmaksed, kindlustus- ja laenumaksed jmt) ning kasutada sularaha, seda eriti maapiirkondades.

2.9.2.10. Samalaadset põhimõtet tuleb krediidiasutusel järgida ka krediidiasutuse turuosa

kasvamisel. Kui krediidiasutuse kliendibaas laieneb, peab seeläbi proportsionaalselt laienema ka võrgustik põhimakseteenuste, sh sularahateenuste pakkumiseks.

2.10.2.11. Finantsinspektsioon on juhtinud tähelepanu sularaha- ja makseautomaatidega seotud

tegevuste edasiandmisele ja põhimakseteenuste osutamisele kohalduvatele nõuetele ning rõhutanud Eestis sularaha jätkuva kättesaadavuse tagamise olulisust märgukirjas „Sularaha- ja makseautomaatidega seotud tegevuste edasiandmine“1.

1 Finantsinspektsiooni 11.04.2023 märgukiri nr 4.11-3.1/2140 „Sularaha- ja makseautomaatidega seotud tegevuste edasiandmine“. Kättesaadav: https://www.fi.ee/et/juhendid/makseteenused/sularaha-ja- makseautomaatidega-seotud-tegevuste-edasiandmine.

KAVAND

4 / 12

3. PÕHIMAKSETEENUSTE OSUTAMISEST KEELDUMISE ALUSED 3.1. Krediidiasutus võib põhimakseteenuste osutamisest keelduda ainult selgelt piiritletud juhtumite

korral ning see võib toimuda üldistatult kahes erinevas faasis, põhimakseteenuse lepingu sõlmimisel või põhimakseteenuse lepingu erakorralisel ülesütlemisel. Krediidiasutus ei või kehtestada ega kohaldada põhimakseteenuste osutamisest keeldumisel aluseid, mis ei tulene krediidiasutusele kohalduvatest õigusaktidest. Keeldumise aluseks ei saa muuhulgas olla laiatähenduslikud või üldsõnalised alused nagu näiteks mõjuv põhjus või oluline lepingurikkumine, ilma et neid oleks konkreetselt sisustatud ja põhjendatud.

3.2. Krediidiasutus ei ole kohustatud tarbijaga põhimakseteenuse lepingut sõlmima, kui

põhimakseteenuse lepingu sõlmimist taotleva isiku puhul ei ole tegemist Euroopa Liidus seaduslikul alusel elava tarbijaga ja/või kui isikul puudub põhjendatud huvi põhimakseteenuste kasutamiseks ja põhimaksekonto omamiseks.

3.3. Põhimakseteenuse lepingu sõlmimisest keeldumise ja põhimakseteenuse lepingu ülesütlemise kohustuslikud alused on järgmised:

1) rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamine, s.o. rahapesu ja terrorismi tõkestamise hoolsusmeetmete täitmise suutmatus või rahapesu või terrorismi rahastamise kahtlus;

2) põhimakseteenuse lepingu sõlmimisest keeldumise või ülesütlemise kohustus tuleneb rahvusvahelist või Vabariigi Valitsuse sanktsiooni kehtestavast õigusaktist rahvusvahelise sanktsiooni seaduse tähenduses.

3.4. Krediidiasutusel ei ole kohustust, kuid ta võib põhimakseteenuse lepingu üles öelda järgnevatel

alustel: 1) tarbija on kasutanud põhimaksekontot tahtlikult ebaseaduslikul eesmärgil; 2) tarbija on esitanud põhimakseteenustele juurdepääsu saamiseks ebaõiget teavet, kui

õige teabe esitamise korral ei oleks tal sellist õigust olnud; 3) tarbija ei vasta enam VÕS § 7101 lõikes 2 nimetatud tingimustele; 4) tarbija põhimaksekontol ei ole vähemalt 24 järjestikuse kuu jooksul tehinguid tehtud; 5) põhimaksekontol ei ole vähemalt kuue järjestikuse kuu jooksul olnud piisavalt rahalisi

vahendeid põhimakseteenuse lepingust tulenevate kohustuste täitmiseks. 3.2. Põhimaksekonto avamisest keeldumise alused on järgmised: 1) rahapesu ja terrorismi

rahastamise tõkestamine; 2) tarbija põhjendatud huvi puudumine põhimaksekonto omamiseks. 3.3. Põhimaksekonto sulgemise alused on järgmised: 1) tarbija kasutas maksekontot tahtlikult

ebaseaduslikel eesmärkidel; 2) rohkem kui 24 järjestikuse kuu jooksul ei ole maksekontol tehtud tehinguid; 3) tarbija esitas ebaõiget teavet, et saada juurdepääsu maksekontole, kui õige teabe esitamise korral ei oleks tal sellist õigust olnud; 4) tarbija ei ela Euroopa Liidus enam seaduslikult.

3.4.3.5. Kuigi suures osas saab eelnimetatud aluseid tõlgendada üheselt ning need ei vaja täpsemat

selgitamist, peab Finantsinspektsioon oluliseks mõned konkreetsed ja krediidiasutuste poolt praktikas sagedasti kasutatavad alused täpsemalt välja tuua ja selgitada nende kohaldamise erinevaid asjaolusid.

Rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamine 3.5.3.6. Krediidiasutus on kohustatud põhimakseteenuse lepingu sõlmimisest keelduma rahapesu ja

terrorismi rahastamise tõkestamise seaduse (edaspidi RahaPTS) § 42 lõikes 1 sätestatud alustel. Krediidiasutusel kui RahaPTS-i mõistes kohustatud isikul on keelatud põhimakseteenuse lepingut sõlmida, kui ta ei suuda täita RahaPTS-i alusel nõutavaid hoolsusmeetmeid (näiteks kui isik ei esita või keeldub esitamast vajalikku teavet või dokumente või kui esitatud teave või dokumendid ei ole hoolsusmeetmete nõuetekohaseks täitmiseks piisavad). Ühtlasi on krediidiasutusel keelatud sõlmida põhimakseteenuse lepingut rahapesu või terrorismi rahastamise kahtluse korral.

KAVAND

5 / 12

3.6.3.7. Põhimakseteenuste osutamisel peab krediidiasutus tarbija suhtes kohaldama kõiki RahaPTS- is ettenähtud hoolsusmeetmeid, kuid lähtuma nende ulatuse ja täpse viisi määramisel konkreetse tarbijaga seotud asjaoludest ja tema riskiprofiilist. Seejuures peab krediidiasutus arvestama põhimakseteenuste osutamisele kohalduvate ja õigusaktides sätestatud regulatiivsete erisuste ja piirangutega ning võtma arvesse asjaolu, et põhimaksekonto puhul on olemuslikult tegemist piiratud teenusega, mis võib olla riske vähendav asjaolu hoolsusmeetmete kohaldamisel. Näiteks tuleb ärisuhte seire raames tarbijalt dokumentide, andmete või teabe ajakohastamise viisi ja nõudmise sageduse määramisel ning krediidiasutuse poolt seonduvate meetmete rakendamisel (sh põhimakseteenuse lepingu ülesütlemise otsustamisel) arvestada tarbijaga seotud konkreetseid asjaolusid ja tema riskiprofiili ning muu hulgas hinnata, kas dokumentide, andmete või teabe ajakohastamise viis ja sagedus on proportsionaalne ning vältimatult vajalik.

3.7.3.8. Hoolsusmeetmete täitmise võimetus ei tohi seisneda üksnes selles, et konkreetse tarbija osas

on hoolsusmeetmete kohaldamine põhjalikum või kulukam kui mõne muu tarbija osas. või selles, et tarbija ei vasta krediidiasutuse poolt kehtestatud riskiisule.Ühtlasi ei tohi krediidiasutus keelduda põhimakseteenuse lepingu sõlmimisest ega seda üles öelda seetõttu, et tarbija ei vasta krediidiasutuse poolt kehtestatud riskiisule. Tarbija suhtes peab asjakohasel juhul kohaldama tugevdatud hoolsusmeetmeid ning seeläbi vastava tarbijaga seotud riski täpsemalt ja kohasemalt juhtima.

3.8.3.9. Kui tarbija suhtes hoolsusmeetmete kohaldamise tulemusel selgub, et põhimakseteenuse

lepingu sõlmimine ei ole tavapärastel tingimustel võimalik (näiteks tulenevalt tarbija taustast), võib krediidiasutus põhimakseteenuste osutamiseks kohandada tarbija suhtes rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise kontrollide taset ja intensiivsust. Näiteks kehtestades vajadusel tarbijaga seotud riski juhtimiseks madalamad piirmäärad tugevdatud hoolsusmeetmete kohaldamiseks, lähtudes seejuures krediidiasutuse rahapesu tõkestamise poliitikadokumendist. Lisaks võib krediidiasutus rahapesu ja terrorismi rahastamise riskide juhtimiseks ja maandamiseks tarbijale pakutavaid tooteid või teenuseid individuaalselt ja riskitundlikult kohandada, näiteks seades VÕS § 7101 lõikest 51 tulenevalt põhimakseteenuste kasutamisele teatud sihipärased piirangud, arvestades seejuures seaduses sätestatud põhimõtteid.

3.10. Krediidiasutus on RahaPTS § 42 lõikest 4 tulenevalt kohustatud põhimakseteenuse lepingu

üles ütlema, kui tarbija keeldub hoolsusmeetmete kohaldamiseks vajaliku teabe või dokumentide esitamisest. See tähendab, et olukorras, kus krediidiasutus on tarbijaga juba põhimakseteenuse lepingu sõlminud, kuid tarbija ei esita põhimakseteenuste osutamise kestel RahaPTS-is sätestatud hoolsusmeetmete kohaldamiseks vajalikku teavet või dokumente (sh kui tarbija poolt esitatud teabe või dokumentide põhjal ei ole hoolsusmeetmeid võimalik nõuetekohaselt täita), loetakse tarbija poolt hoolsusmeetmete kohaldamiseks vajaliku teabe või dokumentide esitamisest keeldumine oluliseks lepingu rikkumiseks ning krediidiasutusel on kohustus põhimakseteenuse leping üles öelda ja teavitada Rahapesu Andmebürood vastavalt RahaPTS §-s 49 sätestatud korrale. See hõlmab mh ka olukordi, kus krediidiasutusel tekib põhimakseteenuste osutamisel tarbija tegevuse ja/või tehingutega seonduvalt rahapesu või terrorismi rahastamise kahtlus, mille kõrvaldamiseks peab krediidiasutus kohaldama asjakohaseid RahaPTS-is sätestatud hoolsusmeetmeid ja koguma selleks täiendavat teavet (sh paluma tarbijal esitada täiendavat teavet või dokumente), kuid tarbija nõutud informatsiooni ei esita või tarbija poolt esitatu ei ole hoolsusmeetmete nõuetekohaseks kohaldamiseks ja kahtluse kõrvaldamiseks piisav.

3.11. Krediidiasutus võib tarbija põhimakseteenuse lepingu üles öelda juhendi punktis 3.10 kirjeldatud alusel üksnes juhul, kui krediidiasutuse poolt rakendatud juhendi punktis 3.9 viidatud ja VÕS § 7101 lõikes 51 loetletud muud tarbija suhtes riski maandavad meetmed on ammendunud. Krediidiasutus peab esmalt kohandama tarbijale pakutavaid tooteid või teenuseid rahapesu ja terrorismi rahastamise riskide juhtimiseks ja maandamiseks individuaalselt ning riskitundlikult.

KAVAND

6 / 12

3.12. Kui krediidiasutusele laekub ühe kuu jooksul põhimakseteenuse lepingu ülesütlemisest arvates kliendile tehtud makse, võtab krediidiasutus makse vastu ja kohaldab hoolsusmeetmeid RahaPTS-is ettenähtud ulatuses.

Euroopa Liidus elav tarbija ja tema põhjendatud huvi 3.13. Krediidiasutusel on kohustus sõlmida põhimakseteenuse leping Euroopa Liidus seaduslikul

alusel elava tarbijaga, kellel on selleks põhjendatud huvi. Seega ei saa krediidiasutus keelduda põhimakseteenuste pakkumisest üksnes põhjusel, et tarbija ei ela Eesti Vabariigis. Sellistel juhtudel tuleb alati hinnata, kas tarbija on Euroopa Liidu elanik ning kas tal võib ka Eestis elamata olla olemas põhjendatud huvi Eestis põhimakseteenuste kasutamiseks ja põhimaksekonto omamiseks.

3.9.3.14. Põhjendatud huvi kriteeriumit võib sisustada erinevate tahkude läbi, kuid see peab lähtuma mõistlikkusest ning vastava kriteeriumi täitmine ei tohi tarbijale olla liialt keerukas ega tarbija suhtes diskrimineeriv. Näiteks ei tohi põhjendatud huvi hindamisel arvesse võtta ainult isiku jõukust, vanust, sugu, töökohta, haridust, perekonnaseisu, sissetulekut, finantskohustusi, teise maksekonto olemasolu või muid kliendivalimise printsiipe, mis võivad olla asjakohased mõne teise finantsteenuse osutamisel. Samuti ei tohi krediidiasutus diskrimineerida Eestis seaduslikult elavaid tarbijaid kodakondsuse või elukoha alusel ning keelatud on piirata või keelduda põhimakseteenuste osutamisest seetõttu, et tarbija maksekontole kohaldatakse aresti või tema suhtes on välja kuulutatud pankrot.

3.15. Põhjendatud huvi põhimakseteenuse lepingu sõlmimiseks peab eelkõige hõlmama tarbija huvi

kasutada krediidiasutuse poolt pakutavaid põhimakseteenuseid – teostada ja vastu võtta makseid, kasutada pangakaarti, omada ligipääsu sularahale jmt ning mille vajadus võib väljenduda näiteks töötasu või sotsiaaltoetuste kättesaamise vajadusest; kinnisvara omamisest, et tasuda kommunaalarveid või teostada laenumakseid; riigis elamisest, et tasuda üüri või telekommunikatsiooniteenuste arveid; vajadust teostada elatismakseid või makseid kauplustes jmt.

3.10.3.16. Kui tarbija ei ela enam Euroopa Liidus seaduslikult, ei pruugi igas sellises olukorras olla asjakohane põhimakseteenuse leping üles öelda. Krediidiasutusel tuleb hinnata konkreetseid asjaolusid, sealhulgas seda, kas seadusliku elamise staatuse muutus võib olla ajutine (näiteks elamisloa pikendamise menetluse venimise tõttu) ning kas tarbijal esineb jätkuvalt tegelik vajadus põhimakseteenuste ja põhimaksekonto kasutamiseks, näiteks töötasu või muude väljamaksete saamiseks või riigist lahkumisega seotud kulude katmiseks. Arvestades põhimakseteenuste ja põhimaksekonto olulist rolli igapäevaelus, eeldab põhimakseteenuse lepingu ülesütlemine krediidiasutuse poolt kaalutletud ja proportsionaalset otsust.

Passiivne konto 3.11. Finantsinspektsioon on järelevalvetegevuse käigus täheldanud, et krediidiasutused sulgevad

tarbija põhimaksekonto, kui tarbija ei ole oma maksekontot kasutanud ning see on muutunud mitteaktiivseks (nn passiivne konto). Praktikad passiivse konto kriteeriumite määramiseks on krediidiasutuste lõikes erinevad.

3.12. Võttes arvesse põhimakseteenuste olemust, on oluline, et krediidiasutused kasutavad

passiivse konto tingimust üheselt ning kohaldavad passiivse konto sulgemisele samaseid aluseid. Seetõttu tuleks konto passiivseks lugeda ja konto sulgeda üksnes siis, kui tarbija ei ole 24 järjestikuse kuu jooksul maksekontol tehinguid teinud. Seejuures peab krediidiasutus sellest ka tarbijat teavitama ning põhjendama konto sulgemise asjaolusid. Tarbijal peaks säilima pärast teavituse saamist võimalus jätkata krediidiasutuses põhimakseteenuste kasutamist, kui ta täidab jätkuvalt seaduse nõudeid ja krediidiasutuse seatud kriteeriumeid põhimaksekonto omamiseks ning omab maksekonto kasutamiseks põhjendatud huvi.

KAVAND

7 / 12

Võlgnevus või kahju põhjustamine 3.17. Krediidiasutus võib põhimakseteenuse lepingu üles öelda, kui põhimaksekontol ei ole vähemalt

kuue järjestikuse kuu jooksul olnud piisavalt rahalisi vahendeid põhimakseteenuse lepingust tulenevate kohustuste täitmiseks. Vastavasisulise võlgnevuse kõrvaldamisel tarbija poolt peab tarbijal olema aga võimalik esitada taotlus põhimakseteenuse lepingu sõlmimiseks ning krediidiasutus ei tohi uue lepingu sõlmimisest ja konto avamisest lepingu varasema ülesütlemise tõttu keelduda.

3.18. Seadus ei sätesta krediidiasutusele õigust põhimakseteenuse lepingu sõlmimisest keelduda või lepingut üles öelda juhul, kui tarbijal on võlgnevused krediidiasutuse ees teiste lepingute alusel või kui tarbijal on võlgnevusi kolmandatele isikutele. Samuti ei tohi krediidiasutus põhimakseteenuste osutamisest keelduda üksnes seetõttu, et tarbija põhjustab või on oht, et põhjustab krediidiasutusele kahju, sh mainekahju.

Kohtutäituri arest või maksuvõlg 3.13.3.19. Maksekonto avamisega seonduvad piirangud on lisaks VÕS-is sätestatule

reguleeritud ka muude õigusaktidega. Nimelt täitemenetluse seadustiku (edaspidi TMS) § 115 lõike 51 kohaselt võib krediidi- või makseasutus keelduda konto avamisest võlgnikule, kelle konto arestimise kohta on samas krediidi- ja makseasutuses täitmisel kohtutäiturilt saadud arestimisakt. Maksukorralduse seaduse (edaspidi MKS) § 131 lõike 5 kohaselt on krediidiasutusel keelatud avada pangakontot maksukohustuslasele, kelle pangakonto arestimise kohta on saadud maksuhalduri korraldus. Viidatud TMS ja MKS sätted reguleerivad maksekonto avamist, neid ei tohi kohaldada maksekonto sulgemise alusena ning need ei kohaldu põhimakseteenuste ja põhimaksekontode puhul, sest põhimakseteenuse lepingu sõlmimisest keeldumise ja ülesütlemise alused on kehtestatud VÕS-is.

3.14.3.20. TMS ja MKS sätete eesmärk ei ole piirata tarbijate ligipääsu põhimakseteenustele,

vaid tagada, et kohtutäituritel ja maksuhalduritel oleks võimalik sisse nõuda ja koguda kokku isiku võlgnevused. See on praktikas vajalik, sest tarbija maksekonto olemasolu võimaldab koguda võlgnevusi efektiivsemalt, võrreldes olukorraga, kus isikul maksekonto puudub. Seetõttu on oluline, et krediidiasutus ei ületa õigusnorme põhimakseteenuse lepingu sõlmimisest keeldumiseks (sh võttes arvesse võimalikku ohtu põhimaksekonto kuritarvitamiseks) ning võimaldab tarbijatele põhimakseteenuste kasutamise ja põhimaksekonto olemasolu. Seejuures peab tarbijal säilima ka arestitud põhimaksekonto puhul võimalus kasutada kõiki VÕS § 709 lõikes 151 nimetatud põhimakseteenuseid, võttes arvesse arestimisakti või korralduse sisu ning kohtutäituri või maksuhalduri poolt määratud piiranguid.

4. KLIENDISUHTLUS JA TEAVITAMINE 4.1. Krediidiasutus on kohustatud kirjalikult või kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis

viivitamata, kuid hiljemalt kümne arvelduspäeva möödumisel tarbija nõuetekohase taotluse saamisest, st tarbija poolt kõigi mõistlikult vajalike dokumentide esitamisest alates, sõlmima tarbijaga põhimakseteenuse lepingu või teavitama teda põhimakseteenuse lepingu sõlmimisest keeldumisest. Samuti peab tarbijat kirjalikult või kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis teavitama põhimakseteenuse lepingu ülesütlemisest, järgides seejuures seaduses sätestatud etteteatamistähtaegu. Etteteatamistähtaega järgimata põhimakseteenuse lepingu ülesütlemine on tühine.

4.2. Kümne arvelduspäeva pikkune menetlusaeg põhimakseteenuse lepingu sõlmimiseks on

maksimaalne aeg, mistõttu on seadusest tulenev eeldus, et krediidiasutused sõlmivad põhimakseteenuse lepingu või teavitavad lepingu sõlmimisest keeldumisest üldjuhul kiiremini, kui kirjeldatud maksimaalne tähtaeg. Menetlusaeg on mõeldud tarbija esitatud andmete kontrollimiseks ja krediidiasutuse kehtestatud sisemiste otsustusprotsesside läbiviimiseks ning seondub muuhulgas RahaPTS-is toodud protseduuride järgimisega.

KAVAND

8 / 12

4.3. Krediidiasutus peab taotluse menetlemisel tarbijat aktiivselt juhendama selles osas, milliseid dokumente või andmeid on tarbijal vaja põhimakseteenuse lepingu sõlmimiseks esitada. Kuigi menetlusaja alguseks loetakse hetke, kui tarbija on krediidiasutusele esitanud mõistlikult vajalikud dokumendid, ei tähenda eeltoodu seda, et krediidiasutus võib taotluse menetlemisega ning vajalike dokumentide küsimise ja analüüsimisega ebamõistlikult viivitada.

4.2.4.4. Kui krediidiasutus ei ole võimeline põhimakseteenuse lepingut sõlmima või lepingu sõlmimisest keeldumisest tarbijat kümne arvelduspäeva jooksul teavitama, peab krediidiasutus üle vaatama maksekontode avamise eest vastutavate töötajate arvu ja maksekonto avamise protsessid ning vajadusel tegema vastavad muudatused, et krediidiasutuse tegevus vastaks seaduses sätestatule. Seejuures ei ole tähtaja ületamise vabastavaks põhjuseks näiteks taotluste arvu järsk suurenemine või tavapärasest mahukamat taustakontrolli vajavate klientide osakaalu suurenemine, vaid krediidiasutus peab oma organisatsioonis tagama alati piisava mehitatuse ning toimivad protsessid põhimakseteenuste osutamiseks.

4.3.4.5. Võttes arvesse põhimakseteenuste olulisust inimeste igapäevatoimetustes, on tähtis, et

tarbijale antaks ligipääs põhimakseteenustele ja põhimaksekontole võimalikult kiiresti ning tarbijat liigselt koormamata. Tarbijat ei tohi jätta määramatuks ajaks teadmatusse ka juhul, kui tema taotlus ei vasta nõuetele ja/või krediidiasutus keeldub põhimakseteenuse lepingu sõlmimisest.

Põhimakseteenuste osutamisest keeldumise põhjustest ja alustest teavitamine 4.4.4.6. Põhimakseteenuse lepingu sõlmimisest keeldumisest ja ülesütlemisest teavitamisel on

krediidiasutusel kohustus tarbijat teavitada keeldumise või ülesütlemise põhjustest. Põhimakseteenuse lepingu ülesütlemine on tühine juhul, kui ülesütlemisavaldus ei sisalda ülesütlemise põhjust. Põhjustest mitteteavitamine on lubatud ainult kitsalt piiritletud juhtumitel, mis on selgelt sätestatud seaduses.

4.7. Krediidiasutusel on keelatud tarbijat põhimakseteenuse lepingu sõlmimisest keeldumise või ülesütlemise põhjustest teavitada juhul, kui nende avalikustamine on vastuolus Eesti riigi julgeoleku ja avaliku korra või RahaPTS-iga.

4.5.4.8. Kui põhimakseteenuse lepingu sõlmimisest keeldumise või ülesütlemise aluseks on rahapesu või terrorismi rahastamise kahtlus, on krediidiasutus kohustatud teavitama Rahapesu Andmebürood ning järgima teate tegemisega kaasnevat konfidentsiaalsuskohustust, millest tulenevalt ei tohi tarbijat keeldumise või ülesütlemise põhjustest teavitada.

4.9. Kui põhimakseteenuse lepingu ülesütlemise aluseks on hoolsusmeetmete täitmise võimetus,

on krediidiasutus samuti kohustatud teavitama Rahapesu Andmebürood ning järgima teate tegemisega kaasnevat konfidentsiaalsuskohustust, millest tulenevalt ei tohi tarbijat ülesütlemise põhjustest teavitada. Ka hoolsusmeetmete täitmise võimetuse tõttu põhimakseteenuse lepingu sõlmimisest keeldumise korral võib krediidiasutus otsustada teavitada Rahapesu Andmebürood ning sellisel juhul on krediidiasutus kohustatud järgima teate tegemisega kaasnevat konfidentsiaalsuskohustust, millest tulenevalt ei tohi tarbijat keeldumise põhjustest teavitada.

4.6.4.10. Põhimakseteenuse lepingu sõlmimisest keeldumise või ülesütlemise põhjustest

teavitamisel peavad krediidiasutuse tarbijale antavad selgitused olema piisavad, arusaadavad ning kasutama peab keskmisele inimesele selgeid mõisteid ja väljendeid. Võimaluse korral peavad need sisaldama ka suunised, mida tarbija peab tegema selleks, et põhimakseteenuse lepingu sõlmimine oleks võimalik.

4.11. Tarbijale esitatav teave keeldumise või ülesütlemise kohta peab üldjuhul sisaldama lisaks keeldumise või ülesütlemise põhjusele ka viidet asjakohasele õiguslikule või lepingulisele alusele, millele krediidiasutus otsuse tegemisel tugines. See võimaldab tarbijal mõista otsuse alust ning vajadusel otsust vaidlustada. Kui krediidiasutus viitab alusena tüüptingimustele või

KAVAND

9 / 12

seadusesättele, peab viide olema piisavalt täpne, et tuvastada konkreetne keeldumise või sulgemise alus. Eelkõige tähendab see, et kui ühes tüüptingimuste punktis või seadusesättes on loetletud mitu võimalikku alust, tuleb viidata just sellele konkreetsele alusele, millele otsus tugines. Juhul, kui seadus piirab tarbijale keeldumise või ülesütlemise põhjuste teavitamist (vt juhendi punktid 4.7.-4.9.), tuleb krediidiasutusel piirduda viitega keeldumise või ülesütlemise õiguslikule või lepingulisele alusele, kuid seda üksnes tingimusel, et selline viide ei võimalda järeldada Rahapesu Andmebüroo teavitamise kohustust.

4.12. Põhimakseteenuse lepingu sõlmimisest keeldumise või ülesütlemise kohta esitatud põhjus

peab muuhulgas võimaldama tarbijal mõista, kuidas krediidiasutuse viidatud alus tarbija konkreetses olukorras realiseerus ja väljendus. Näiteks kui krediidiasutus tugineb hoolsusmeetmete täitmise võimetusele põhjusel, et tarbija ei esitanud hoolsusmeetmete täitmiseks vajalikke dokumente, tuleb tarbijale selgitada, millised konkreetsed dokumendid jäid tarbijal esitamata (v.a. konfidentsiaalsuskohustuse rakendumise korral). Erandina võib alusele viitamist pidada ühtlasi põhjuse esitamiseks objektiivselt lihtsasti mõistetava ja tarbijale ilmse olukorra puhul, näiteks kui tarbija ei ole Euroopa Liidu elanik ja alus annab sel juhul õiguse põhimakseteenuse lepingu sõlmimisest keelduda või lepingu üles öelda. Samas on ka sellistel juhtudel soovitatav lisada lühike selgitus tarbija arusaamise lihtsustamiseks.

Kaebuste menetlemine ja vaidluste lahendamine 4.7.4.13. Tarbijaga põhimakseteenuse lepingu sõlmimisest keeldumisel või põhimakseteenuse

lepingu ülesütlemisel on krediidiasutus olenemata keeldumise või ülesütlemise põhjusest kohustatud tarbijale esitama makseteenuse lepingu suhtes kohaldatava õiguse ja vaidluste lahendamise korda käsitlevad tingimused, teabe ja kontaktandmed vaidluste kohtuvälise lahendamise võimaluste kohta ning Finantsinspektsiooni kontaktandmed. Seega on krediidiasutus kohustatud lisaks keeldumise ja ülesütlemise põhjustele tarbijat teavitama ka sellest, kuhu tarbija saab krediidiasutuse otsusega seoses edasi pöörduda. Põhimakseteenuse lepingu ülesütlemine on tühine juhul, kui ülesütlemisavaldus ei sisalda eelkirjeldatud teavet.

4.14. Lepingu suhtes kohaldatava õiguse ja vaidluste lahendamise korda käsitlevate tingimuste esitamisel peab krediidiasutus muuhulgas tarbijale edastama teabe tingimuste kohta, mis kohalduvad kaebuse esitamisele ning menetlemisele juhul, kui tarbija esitab krediidiasutusele kaebuse krediidiasutuse otsuse osas põhimakseteenuse lepingu sõlmimisest keelduda või leping üles öelda.

4.8.4.15. Krediidiasutusel peab olema kaebuste lahendamise kord, mis hõlmab ka olukordi, kus tarbija esitab krediidiasutusele kaebuse seoses põhimakseteenuste osutamisest keeldumisega. Seejuures peab krediidiasutus siseprotseduurides paika panema olukorrad, kus keeldumise põhjustest on seaduse alusel lubatud tarbijat teavitada ja olukorrad, kus põhjustest teavitamine ei ole lubatud. Kaebuste lahendamisel peab krediidiasutus lähtuma Finantsinspektsiooni soovituslikus juhendis „Nõuded kliendikaebuste menetlemisele“2 kehtestatud suunistest.

4.9.4.16. Tarbija võib pöörduda ka Finantsinspektsiooni poole, kuid Finantsinspektsioon saab

üksnes selgitada kohalduvaid õigusnorme ning ei saa asuda vaidlust lahendama ega anda vaidlusele õiguslikku hinnangut. Seejuures on tarbijat rangelt eksitav olukord, kus krediidiasutus suunab tarbija Finantsinspektsiooni poole hinnangu saamiseks või vaidluse lahendamiseks, sest Finantsinspektsiooni pädevuses ei ole anda eraõiguslikele vaidlustele hinnanguid ega neid lahendada.

2 Finantsinspektsiooni soovituslik juhend „Nõuded kliendikaebuste menetlemisele“. Kättesaadav: https://www.fi.ee/et/juhendid/pangandus-ja-krediit/nouded-kliendikaebuste-menetlemisele.

KAVAND

10 / 12

5. PÕHIMAKSETEENUSTE OSUTAMISE SISEPROTSEDUURID

5.1. Krediidiasutus peab korraldama põhimakseteenuste pakkumise selliselt, et otsuste tegemine ja

nende põhistamine toimuks läbipaistvalt, ühtsetel põhimõtetel ja oleks kontrollitav ning et otsuste tegemisel lähtutaks krediidiasutuse tuvastatud asjaoludest. Selle tagamiseks peab krediidiasutus kehtestama muuhulgas asjakohased sise-eeskirjad, koostama selged ja arusaadavad tüüptingimused ning pidama klienditoimikuid.

5.2. Krediidiasutusel peavad olema kehtestatud ja rakendatud meetmed, protseduurid ja sise- eeskirjad, mis reguleerivad põhimakseteenuste osutamist, sh põhimakseteenuse lepingu sõlmimist, sõlmimisest keeldumist ning ülesütlemist. Sise-eeskirjad peavad olema piisavalt detailsed, et määratleda otsuste tegemise etapid, kontrollitavad asjaolud, vastutavad isikud ja menetlustähtajad. Töötajatele antavad juhised peavad olema kirjeldatud selliselt, et kõik otsused tehakse seaduses sätestatud põhimõtetega kooskõlas ja tehtud otsused oleks krediidiasutuse siseselt järjepidevad ning kontrollitavad. Sise-eeskirjade kehtestamata jätmine või nende ebapiisav rakendamine võib viia olukorrani, kus krediidiasutus ei suuda tagada seadusest tuleneva põhimakseteenuste osutamise kohustuse nõuetekohast täitmist ja tarbijate võrdset kohtlemist.

5.3. Krediidiasutuse sise-eeskirjad ei tohi olla vastuolus krediidiasutuse tüüptingimustega. Krediidiasutus peab oma tüüptingimustes selgelt ja arusaadavalt kirjeldama põhimakseteenuste osutamise tingimusi. Tingimused ei tohi üksnes sõna-sõnalt korrata seaduse sätteid või Finantsinspektsiooni juhendeid ning need peavad olema koostatud selliselt, et tarbijal oleks võimalik mõista, millal ja millistel tingimustel saab põhimaksekonto avamiseks ja põhimakseteenuste kasutamiseks sõlmida põhimakseteenuse lepingu, millistel juhtudel võib krediidiasutus sellest keelduda ja millistel alustel konto sulgeda ning leping üles öelda.

5.4. Krediidiasutuse tüüptingimused peavad olema selged, üheselt arusaadavad ning kasutama peab keskmisele inimesele selgeid mõisteid ja väljendeid. Krediidiasutus peab tagama, et oleks selge, milliseid tingimusi põhimakseteenuste osutamisele kohaldatakse ning kuidas erinevad tingimused koosmõjus toimivad.

5.5. Tüüptingimustes tuleb selgelt eristada põhimakseteenuste osutamisest keeldumise õiguslikke aluseid ning teiselt poolt faktilisi asjaolusid, mida krediidiasutus hindab nende aluste esinemise tuvastamisel, näiteks tarbijaga seotud varasemad sündmused, käitumismustrid, riskinäitajad või muud krediidiasutuse poolt hindamisel arvesse võetavad asjaolud. Selliste asjaolude loetlemine tüüptingimustes ei ole iseenesest keelatud ning võib anda tarbijale parema arusaama sellest, milliseid asjaolusid krediidiasutus otsuste tegemisel hindab, kuid see ei tohi viia selleni, et neid käsitatakse iseseisvate alustena põhimakseteenuse lepingu sõlmimisest keeldumiseks või lepingu ülesütlemiseks.

5.6. Krediidiasutus peab korraldama põhimakseteenuste osutamise selliselt, et iga tarbijaga seotud otsus oleks dokumenteeritud klienditoimikus. Klienditoimik käesoleva juhendi tähenduses on krediidiasutuse põhimakseteenuste osutamisega seonduvate andmete ja dokumentide kogum konkreetse kliendisuhte kohta. Klienditoimik peab andma tervikliku ülevaate krediidiasutuse tegevusest ning võimaldama hinnata, kas krediidiasutuse otsused on olnud õiguspärased ja põhjendatud. Klienditoimikust peab nähtuma, millistel asjaoludel ning alustel on krediidiasutus jõudnud vastava otsuseni tarbijaga kliendisuhte loomisel, muutmisel või lõpetamisel.

5.7. Klienditoimikusse tuleb lisada kõik olulised andmed ja dokumendid, mida on otsuse tegemisel kasutatud, näiteks tarbijaga peetud kirjavahetus, krediidiasutuse sisene kirja- ja teabevahetus, taustaanalüüsid, hinnangud, monitooringute tulemused, väljavõtted pangasüsteemist, kliendi arvelduskonto väljavõtted ning muud asjakohased dokumendid, sh otsuse tegemisel kasutatud algallikad, millest nähtuvad põhimakseteenuse lepingu sõlmimisest keeldumise või ülesütlemise aluseks olevad asjaolud, analüüs, põhjendused, tähtajad jmt.

KAVAND

11 / 12

5.8. Krediidiasutus peab suutma näidata, millistele allikatele ja tõenditele on otsus tuginenud ning kuidas on jõutud järelduseni, et põhimakseteenuste osutamiseks vajalikud tingimused on või ei ole täidetud. Dokumentatsioon peab olema täielik ja süsteemne, et vajadusel saaks krediidiasutus põhjendada oma tegevust nii Finantsinspektsioonile kui ka teistele pädevatele asutustele, sh kohtule, kui tarbija vaidlustab krediidiasutuse otsuse.

5.6. PÕHIMAKSETEENUSTE HINNASTAMINE 5.1.6.1. Põhimakseteenused peavad olema kättesaadavad võimalikult suurele hulgale inimestele,

seda kas tasuta või mõistliku tasu eest. Krediidiasutus peab tasude määramisel võtma arvesse Eesti elanike sissetulekute taset ja krediidiasutuste poolt maksekontoga seotud makseteenuste eest võetavate tasude keskmist suurust Eestis. Krediidiasutus peab tagama, et ka põhimaksekonto avamise, kasutamise ja sulgemisega seotud tasud oleksid mõistlikud ja proportsionaalsed vastava teenuse või toimingu kuluga. Samuti peavad tarbijapoolsete kohustuste täitmata jätmise eest nõutavad tasud olema mõistlikud, võttes vastavate tasude määramisel arvesse eeltoodud kriteeriumeid. Tarbijale peab tasuta olema kättesaadav teave pakutavate põhimakseteenuste ja põhimaksekonto konkreetsete omaduste, seotud tasude, kasutustingimuste ja vaidluste lahendamise kohta ning abi eeltoodu mõistmiseks.

6.2. Õigusnormid ei sätesta, milline on põhimakseteenuste kasutamiseks mõistlik tasu, vaid seadus

kehtestab kriteeriumid, mida peab tasu kehtestamisel arvesse võtma. Seetõttu on vastavate tasude suurus krediidiasutuse enda otsustada, kuid tasu peab olema mõistlik ja peab olema kehtestatud arvestades seaduses sätestatud kriteeriumeid. Põhimakseteenuste eest nõutavate tasude määramine peab lähtuma krediidiasutuse üldisest hinnakujunduspoliitikast, arvestades seejuures põhimakseteenuste eripäradega ning vajadusega tagada põhimakseteenuste laialdane kättesaadavus kõigile tarbijatele.

5.2.6.3. Tasu määramisel konkurentsi ja turutingimusi arvestades peab krediidiasutus igal juhul tagama selle, et tasu on tarbijale taskukohane. Tasude kehtestamisel peab krediidiasutus rakendama erinevaid hinnakujundamise skeeme, mis arvestavad muuhulgas arvestama teenuse pakkumise kanaliga (interneti- ja mobiilipank, pangakontor või -automaat) ja kliendigrupiga (näiteks pakkudes pensionäridele, õpilastele või muudele vähemkindlustatud kliendigruppidele soodsamaid tingimusi). Seejuures ei tohi tarbijaga seotud põhjalikum hoolsusmeetmete kohaldamine tähendada, et selle tarbija jaoks muutuvad põhimakseteenused seetõttu kallimaks. Mitteresidentidelt suuremate tasude võtmine on diskrimineeriv juhul, kui suuremad tasud ei põhine objektiivselt põhjendatud kuludel.

5.3.6.4. Arvestades asjaolu, et tasude kehtestamine on krediidiasutuse enda otsustada, on vajalik, et

krediidiasutus oleks loonud asjakohased siseprotseduurid põhimakseteenustega seotud tasude kujunemise aluste ja tegurite kohta, kust nähtub tasude arvutuse ehk hinna kujunemise käik koos teguritega, mis hinda kujundavad. Samuti ka selle, kuidas ja millise perioodi möödudes krediidiasutus tasud üle vaatab ning millistest allikatest tasude kujunemise aluseid kontrollitakse.

6.5. Tasude kehtestamisel peab krediidiasutus kasutama allikaid, mis esitavad asjakohaseid

andmeid võimalikult erapooletult ja täpselt, näiteks kasutama selleks Statistikaameti andmeid. Kui krediidiasutus kasutab tasude kujundamiseks mitut allikat korraga, peaks tasude kujunemisele lähenema konservatiivselt ning lähtuma madalamast sissetuleku tasemest.

5.4.6.6. Krediidiasutused peavad tagama, et põhimakseteenuste tasude hinnakujundusraamistik on hästi dokumenteeritud ja seda toetavad asjakohased juhtimisstruktuurid (nt hinnakujunduskomitee), kes vastutavad üldise hinnakujundusraamistiku halduse ja vajadusel konkreetsete hinnakujundusega seotud otsuste tegemise eest. Krediidiasutuse sisene järelevalveprotsess peab andma sisendi hinnakujunduse adekvaatsuse kontrollimiseks.

5.5.6.7. Tasude kujundamine ja üle vaatamine peab olema regulaarne. See tähendab, et

krediidiasutus vaatab regulaarse ajavahemiku järel üle põhimakseteenuste tasud ning

KAVAND

12 / 12

veendub, et kehtivad tasud vastavad Eesti elanike sissetulekute tasemele ning turupraktikale. Tasude muutmine peab olema selgelt põhjendatud ning ei tohi vähendada põhimakseteenuste kättesaadavust.

5.6.6.8. Eeltoodu tähendab ka seda, et tarbijale tasude esitamine ja avaldamine peab olema selge ja

läbipaistev. Krediidiasutus peab tarbijat tasude muutumisest teavitama vähemalt kahe kuu jooksul enne tasude muutmist ning andma tarbijale täpse informatsiooni, mis tarbija jaoks teenuse kasutamisel muutub. Seejuures peab tarbijale esitama teabe selle kohta, milline on teenuse uus hind ning milline oli teenuse hind enne hinna muutumist.