Otsus

<

OTSUS

Vaidlustusasja number 33-26/295485

Otsuse kuupäev 23.03.2026

Vaidlustuskomisjoni liige Ulvi Reimets

Vaidlustus DO OK S.A. vaidlustus Riigi Tugiteenuste Keskuse

riigihankes „Kaupade impordiformaalsuste haldamist

toetava teenuse arendus- ja hooldustööd (RmIT)“

(viitenumber 295485) Cybernetica AS-i pakkumuse

edukaks tunnistamise otsusele

Menetlusosalised

Vaidlustaja, DO OK S.A., esindaja Julia Ostapiv

Hankija, Riigi Tugiteenuste Keskus, esindaja Riina Loorpuu

Kolmas isik, Cybernetica AS

Vaidlustuse läbivaatamine Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. RHS1 § 197 lg 1 p-i 8 ja § 192 lg 3 p-i 7 alusel jätta läbi vaatamata DO OK S.A.

järgmised taotlused:

• tunnistada hindamisprotokollis esitatud „Puudus 1” põhjendus

põhjendamatuks

• kohustada hankijat hindamist selles osas parandama ning korrigeerima

vaidlustaja punktisummat.

• vajadusel kohustada hankijat läbi viima uus hindamine viisil, mis lähtub

üksnes lähteülesandes sätestatud kriteeriumitest ja piirangutest.

• tunnistada hankija poolt kehtestatud proovitöö hindamismetoodika RHS-ga

vastuolus olevaks.

• kohustada hankijat kehtestama RHS nõuetele vastav, objektiivne ja

proportsionaalne hindamismetoodika.

2. RHS§ 197 lg 1 p-i 4 ja § 198 lg 3 alusel

1) Jätta DO OK S.A. vaidlustus rahuldamata.

2) Jätta DO OK S.A. vaidlustusmenetluse kulud (tasutud riigilõiv 2560 eurot) tema

enda kanda.

EDASIKAEBAMISE KORD

Otsuse peale võib esitada kaebuse halduskohtule kümne päeva jooksul otsuse avalikult

teatavaks tegemisest arvates (halduskohtumenetluse seadustiku § 270 lg 1).

1 riigihangete seadus

2 (14)

JÕUSTUMINE

Otsus jõustub pärast kohtusse pöördumise tähtaja möödumist, kui ükski menetlusosaline ei

esitanud kaebust halduskohtusse. Otsuse osalisel vaidlustamisel jõustub otsus osas, mis ei ole

seotud edasikaevatud osaga (RHS § 200 lg 4).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. 18.09.2025 avaldas Riigi Tugiteenuste Keskus (edaspidi Hankija) riigihangete registris

avatud hankemenetlusena läbi viidava riigihanke „Kaupade impordiformaalsuste haldamist

toetava teenuse arendus- ja hooldustööd (RmIT)“ (viitenumber 295485) (edaspidi Riigihange)

hanketeate.

Hankija soovib sõlmida raamlepingut ühe pakkujaga (raamleping ilma minikonkursita).

2. 22.02.2026 laekus Riigihangete vaidlustuskomisjonile (edaspidi vaidlustuskomisjon) DO

OK S.A. (edaspidi ka Vaidlustaja) vaidlustus.

26.02.2026 parandas Vaidlustaja puudused esitatud vaidlustuses. Vaidlustaja on

vaidlustuskomisjonile teada andnud, et seoses hindamismetoodika vaidlustamise ja

kohustamisnõuetega võtame teadmiseks vaidlustuskomisjoni seisukoha riigihangete seaduse

§ 190 lg 1 p-de 2 ja 3 kohaldamise kohta. DO OK S.A. täpsustab, et vaidlustus on suunatud

eelkõige hankija 16.02.2026 otsuse vastu, millega tunnistati edukaks Cybernetica AS-i

pakkumus. DO OK S.A. taotleb nimetatud otsuse kehtetuks tunnistamist põhjusel, et

vaidlustaja proovitööd on hinnatud õigusvastaselt ja vastuolus riigihanke alusdokumentides

sätestatud tingimustega.

3. Vaidlustuskomisjon teatas 04.03.2026 kirjaga nr 12.2-10/33 menetlusosalistele, et vaatab

vaidlustuse läbi esitatud dokumentide alusel kirjalikus menetluses, tegi teatavaks otsuse

avalikult teatavaks tegemise aja ning andis täiendavate seisukohtade ja dokumentide

esitamiseks aega kuni 09.03.2026 ja neile vastamiseks 12.03.2026.

Vaidlustuskomisjoni poolt määratud esimeseks tähtpäevaks esitas täiendavad seisukohad

Vaidlustaja, teiseks tähtpäevaks Hankija.

MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED

4. Vaidlustaja, DO OK S.A., põhjendab vaidlustust järgmiselt.

4.1. Vaidlustaja proovitöö hindamisel on Hankija toodud välja puuduse.

4.1.1. Argument 1: Proovitöö punktis 3.3.4 "AS-IS ja TO-BE CITES lubade kontrolli

äriprotsesside tegevuste (detailne) võrdlus" esitatud tabelis rida 22 on tuvastamata jäänud

andmete automaatne edastus.

Nagu tabeli taustana ja legendis on selgitatud, siis:

1) tabelis on tegevused toodud järjestatuna, ehk kõik erinevad tegevused on toodud

jadamisi.

3 (14)

2) tabelis sinise värviga on toodud erinev süsteem ja tegevus võrreldes AS-IS protsessiga

digitaliseerimise/automatiseerimise eesmärgil (AS-IS protsessis oli oranziga).

Seega tuleb kogu automatiseerimise protsessi tabelis vaadata tervikuna jadamisi toimuvate

sammudena ning sammus 22 toimunud impordiloa kinnitamise sammule järgneb automaatne

edastamise tegevus real 24, kuna see asendab tänast käsitsi tolliametniku poolt tehtavat

sammu. Nagu ka ülejäänud tabelit, siis ridasid 22, 23, 24 jne tuleb lugeda kui jadamisi

toimuvaid tegevusi, kus on toodud real 24, et

1) varem toimus CITES impordiloa tagastamine Kliimaministeeriumile käsitsi (oranz

osapool ja tegevus) ja

2) meie poolt pakutud automatiseerimise käigus edastab süsteem selle CITES

impordiloa automaatselt (st sinine osapool ja tegevus).

Seega ei ole õige väide, et automaatne edastus on tuvastamata jäänud. See on selgelt välja

toodud järgmise jadamisi toimuva ning süsteemi poolt sooritatava sammuna. Eraldi reana on

see toodud, et rõhutada, et automaatne protsess asendab tänast ametniku poolt teostatavat

käsitsi tehtavat tegevust.

4.1.2. Argument 2: Tegevuste automatiseerimine peab välistama pdf-de genereerimise ja

nende digitembeldamise.

Tegemist on lisanõudega, mida ei ole proovitöö lähteülesandes esitatud ning jääb ebaselgeks,

miks see nüüd hindamisel on lisatud. Kuna proovitöö p-is 3.3.4 „AS-IS ja TO-BE CITES

lubade kontrolli äriprotsesside tegevuste (detailne) võrdlus“ esitatud tabeli ridadel 22 ja 24

on selgelt tegemist süsteemisiseste, st süsteemi poolt automaatselt sooritatavate sammudega,

vastavad need selgelt proovitöö lähteülesandes toodud nõudele „Analüüsida, mis ulatuses on

võimalik ametniku tegevusi automatiseerida võrreldes tänase protsessiga.“

Proovitöö sisendina pakkujatele jagatud dokumentide põhjal toimub ka täna juba töötavate

Grupp Certex talitlusreeglite kohaselt süsteemis pdf-ide vastu võtmine CERTEXist ning

süsteemis salvestamine ning kui selle funktsionaalsuse kasutamist peab välistama, siis on

Hankija jaganud Riigihankes valeinformatsiooni ning korrektse informatsiooniga on

varustatud ainult tänane arenduspartner, mis annab neile ebavõrdse konkurentsieelise. Selline

info oleks pidanud olema proovitöö ülesande kirjelduses juba välja toodud.

Süsteemisiseselt ei lähe pdf-i automaatselt genereerimine ja automaatselt digitembeldamine

kuidagi vastuollu automatiseerimise nõudega, kuna ei vaja kasutaja sekkumist ning seda, kas

info genereerimine, salvestamine ja Kliimaministeeriumile edastamine toimub automaatselt

kas pdf kujul või läbi CERTEXi API XML-kujul, ei ole proovitöö p-i 1 osa, kuna eesmärgiks

oli vaid analüüsida, kas seda saab automatiseerida ning seda, et pdf-i automaatne

genereerimine ja edastamine ei ole lahendusena lubatud, ei olnud piiranguna Riigihankes

välja toodud. Pdf-i käsitlesime proovitöös kui lisavõimalust importijal näha inimloetaval,

allalaaditaval ja kinnitatud kujul otsust, mis annab selget lisaväärtust, Kliimaministeeriumile

pakume seal digitaalsete struktureeritud andmete edastamist, nagu nõutud.

Seega selliseid täiendavaid nõudeid (pdf-i ja digitempli välistamine), mis ei ole esialgselt

kokku lepitud ja proovitöö lähteülesandes nõutud, ei saa lugeda proovitöö puuduseks.

4.2. Vaidlustaja täiendavad seisukohad.

4 (14)

4.2.1. Hankija on hindamisel vaadelnud eraldivõetuna proovitöö p-i 3.3.4. tabeli positsioone

22 kuni 24 , kuid ei ole pööranud tähelepanu p-idele 3.3.5 ja 4 , kus on kirjeldatud täielikult

nõuetega kooskõlas olev süsteem.

Sisuliselt on Hankija jätnud Vaidlustaja proovitöö kui terviku korrektselt hindamata.

4.2.2. Proovitöö p-is 3.3.4. on positsioonis 24 välja toonud 2 (kaks ) protsessi järgmiselt ja on

seega ette näinud:

1) digitempliga pdf kujul loa edastamise Kliimaministeeriumile;

2) digitaalselt struktureeritud andmete esitamise infosüsteemide vahelise

automatiseeritud andmevahetusega reaalajas.

Digitaalselt struktureeritud andmete esitamine - selle on Vaidlustaja ette näinud.

Selles osas on ka Hankija nõustunud, et Vaidlustaja poolt on soovitud lahendus kirjeldatud.

4.2.3. Lisaks p-ile 3.3.4 toodud tabeli p-ides 22– 24 kirjeldatud protsessidele on kirjeldatud

digitaliseeritud andmevahetusprotsesse detailselt ja üksikasjalikult proovitöö p-is 3.3.5 ja p-is

4.

P-ides 3.3.5 ja 4 toodud andmevahetusprotsesside kirjeldus vastab täielikult Eesti IMPULSS

ja Euroopa Liidu CERTEX ja TRACES süsteemide toimimisele esitatavatele nõuetele ning

näeb ette täieliku ja automatiseeritud andmevahetuse süsteemide vahel, olles muuhulgas

kooskõlas EU CSW-CERTEX Guidelines (IT Release 5.1) nõuetega, sealhulgas Guidelines p

2.3 nõuetega.

TRACES süsteemiga seonduvat on Vaidlustaja muuhulgas käsitlenud proovitöö p 2.1.2. ja

4.2. alap 4.

Proovitöö hindamisel ei ole Hankija pööranud proovitöö p-idele 3.3.5 ja 4 aga mitte

mingisugust tähelepanu.

4.2.4. Proovitöö lähteülesande p 4 alap a) näeb ette lähteülesande järgmiselt:

a. „Analüüsida, mis ulatuses on võimalik ametniku tegevusi automatiseerida võrreldes tänase

protsessiga.

Seda ongi Vaidlustaja oma proovitöös teinud, viidates võimalusele automatiseerida

andmevahetus MTA ja Kliimaministeeriumi vahel, mis praegu toimub paberkandjal,

digitempliga pdf dokumentidega andmevahetusega.

4.2.5. Selleks, et Hankija saaks alakriteeriumi 1 eest omistada Vaidlustaja pakkumusele

õiguspäraselt 15 punkti 30 punkti asemel, peab Hankija suutma ära näidata, et: 1) proovitöös

kirjeldatud ülesande lahendamise puhul on tuvastamata jäänud üks protsess; 2) tuvastamata

jäänud protsess on oluline.

Vaidlustaja proovitöös oli tuvastatav ülesande lahendamisel kasutamist leidev protsess, sest

proovitöö p-s 3.3.4 tabeli ridadel 22 ja 24 on kirjeldatud, kuidas TOTS2 infosüsteem

automaatselt koondab (vajadusel pdf-vormingus ning digitempliga) ja edastab (CITES loa

andmetele vastava) info automaatselt teistele asutustele ja infosüsteemidele

5 (14)

(Kliimaministeeriumile).

Vastavalt proovitöö lähteülesanded antud suunistele (p 4.a)) tuli pakkujal analüüsida, mis

ulatuses on võimalik ametniku tegevusi automatiseerida võrreldes tänase protsessiga.

Arvestades, et tänane (AS-IS) protsess näeb ette MTA ametniku poolt CITES paberil esitatud

loa kahes eksemplaris täitmise ning allkirja ja templiga kinnitamise, pärast mida saadetakse

dokumendid paberkandjal Kliimaministeeriumisse, siis vastab pakkuja poolt selle protsessi

erinevate digitaliseerimise ja automatiseerimise lahenduste kaardistamine (nii automaatne

TOTS2 ja Kliimaministeeriumi infosüsteemide vaheline reaalajas andmeedastus kui ka

täiendavalt pdf-vormingus ja digitempliga dokumendihalduse lahenduse kirjeldamine)

proovitöö lähteülesande nõuetele.

Vastavate andmete automaatne edastus on kirjeldatud proovitöö p 3.3.4 real 24 (st järgmisel

protsessireal), mida omakorda selgitab p 3.3.5 „Automatiseerimise tehnilised võimalused“.

Erinevate osapoolte vaheline automatiseeritud andmevahetus on proovitöös tuvastatav ja

sisaldab seda, mille puudumist Hankija ette heidab - p-s 3.3.4 tabelis real 22 kajastatud

andmete automaatne edastus.

4.2.6. Vaidlustaja ei ole näinud ette paralleelset liidestust, vaid üksnes märkinud võimaluse

automatiseerida senine paberkandjal materjalide vahetus pdf formaadis digitempliga

dokumentide vahetusega Eesti ametkondade vahel. Selline lahendus ei välista CERTEX ega

ka TRACES süsteemi otseselt ja nõuetekohaselt andmete sisestamist. Tegemist on Vaidlustaja

lähtumisega Hankija poolse proovitöö lähteülesande p 4 alap-is a) sätestatud nõudest -

automatiseerida ametniku poolt läbiviidavaid protsesse. Käesoleval hetkel toimub nimetatud

andmevahetus MTA ja Kliimaministeeriumi vahel paberkandjal.

Nimetatud proovitöö ettepanekut ei saa mitte kuidagi pidada puuduseks, sest selline

andmevahetus täna MTA ja Kliimaministeeriumi vahel toimub ning Vaidlustaja ülesanne ei

olnud välistada sellist andmevahetust. Euroopa Liidu õigus ei välista siseriiklike asutuste

vahel andmevahetuse toimumist.

Põhjendamatud on Hankija etteheited selle kohta, justkui oleks Vaidlustaja lahendus vastuolus

EU CSW-CERTEX Guidelines (IT Release 5.1) nõuetega. Erinevalt Hankija poolt väidetust

ei välista nimetatud dokument digitempliga pdf formaadis materjalide vahetust Eesti

ametkondade vahel. Hankija ei ole ka ühelegi nimetatud dokumendi konkreetsele sättele

viidanud, vaid üksnes nentinud üldsõnaliselt vastuolu olemasolu.

Põhjendamatud on Hankija etteheited, mille kohaselt kõigele lisaks on nimetatud dokumendi

(EU CSW-CERTEX Guidelines) p-is 2.3 välja toodud, et rahvuslikud kompetentsed asutused

kasutavad Euroopa Liidu TRACES süsteemi otse ning sellest tulenevalt ei vasta Vaidlustaja

proovitöö nõuetele. Iseenesest ei välista Hankija poolt viidatud säte (p 2.3) siseriiklike

asutuste poolt materjalide edastamist omavaheliselt.

5. Hankija, Riigi Tugiteenuste Keskus, vaidleb vaidlustusele vastu.

5.1. Vaidlustaja proovitöö p-is 3.3.4 tabeli ridadel 22─24 on välja toodud pdf dokumendi

genereerimise ja selle digitembeldamise automatiseerimise.

6 (14)

Hankija ei ole nõus Vaidlustaja seisukohaga, et selline lahendus täidab proovitöö ülesandes

kõikidele pakkujatele püstitatud ülesande.

Loodavas lahenduses ei saa olla poolikuid või osalisi automatiseerimisi. CITES dokumentide

automatiseerimine peab olema tehtud täisautomaatsena rahvuslike impordisüsteemide (Eestis

IMPULSS) ning Euroopa liidu kesksete süsteemide CERTEX ja TRACES vahel. Siseriiklikke

paralleelesid liidestusi eri ametkondade vahel ette nähtud ei ole. Hankija viitab Riigihanke

lähteülesandele lisatud dokumendile EU CSW-CERTEX Guidelines (IT Release 5.1), kus

liikmesriikide ja EL vaheline täisautomaatne infovahetus on erinevates punktides selgelt välja

toodud. Lisaks on nimetatud dokumendi p-is 2.3 välja toodud, et rahvuslikud kompetentsed

asutused kasutavad Euroopa Liidu TRACES süsteemi otse. Seega pole vajadust CITES

dokumentide paralleelseks edastuseks liikmesriigi siseselt tolli ja kompetentse asutuse vahel.

Kui Vaidlustaja tutvus Riigihankele ja proovitööle lisatud materjalidega, ei oleks see

Vaidlustajal tohtinud kahe silma vahele jääda.

5.2. Hankija on proovitöö lähteülesande p-is 4 välja toonud, mida proovitöö ülesanne peab

lahendama. Nendest esimene (alapunkt a.) on selline „Analüüsida, mis ulatuses on võimalik

ametniku tegevusi automatiseerida võrreldes tänase protsessiga“. Sellega on Hankija

püstitanud pakkujatele ülesande ise töötada Riigihankele lisatud dokumendid läbi ning

pakkuda oma nägemus automatiseerimisest. Proovitöö eesmärk on hinnata muuhulgas

pakkujate suutlikkust välja pakkuda võimalikud digitaliseerimise lahendused lähtudes

Riigihanke alusdokumentides toodud infost. Seega ei ole vajalik ega põhjendatud proovitöö

lähteülesandes ette kirjutada seda, mille pakkujad peavad iseseisva analüüsi käigus tuvastama.

5.3. Hankija ei ole nõus, et tänane arenduspartner omas Riigihanke proovitöö lahendamiseks

rohkem informatsiooni kui teised pakkujad. Kogu vajalik informatsioon oli Riigihanke

alusmaterjalidesse lisatud. Hindamisprotokollidest nähtub, et teised pakkujad käsitlesid

CITES dokumentide automatiseerimist kooskõlas EU CSW-CERTEX arhitektuuriga ega

piirdunud üksnes pdf-i genereerimise automatiseerimisega.

5.4. Hankija on seisukohal, et automatiseerimise võimaluste juures ei pidanud piiranguid välja

tooma. Proovitöö lähteülesande p 4 alap a) ütleb selgelt, et analüüsida tuleb kõiki tänaseid

ametnike tegevusi.

5.5. Vaidlustaja viide TOTS2 süsteemile ei ole Hankija hinnangul asjakohane. TOTS2

infosüsteem ei ole Riigihanke osa ega ka proovitöö skoobis. Riigihanke osad on Hankija

nimetanud Riigihankele lisatud dokumendis „Kaupade impordiformaalsuste haldamist

toetava infosüsteemi ülevaade“, samuti andis Hankija 20.10.2025 selge info ka pakkujate

küsimusele vastates (Sõnumi ID 1016897). Seega TOTS2 funktsionaalsuste näite toomine

CERTEX lubadega seotud tegevuste automatiseerimise lahenduse põhjendamiseks ei ole

Hankija hinnangul asjakohane.

5.6. Hindamismetoodika, sh proovitöö hindamise põhimõtted ja maksumuse hindamise

valem, olid avalikustatud Riigihanke alusdokumentides enne pakkumuste esitamise tähtaega.

Neid ei vaidlustatud seaduses ettenähtud tähtaja jooksul. Pärast pakkumuste esitamise

tähtpäeva möödumist ei ole võimalik vaidlustada hindamiskriteeriumite ega

hindamismetoodika sisu, vaid üksnes nende kohaldamist konkreetse pakkumuse suhtes.

Käesolevas menetluses ei ole Vaidlustaja toonud esile, et Hankija oleks hindamismetoodikat

kohaldanud teisiti, kui see alusdokumentides sätestatud oli, vaid seab kahtluse alla metoodika

7 (14)

enda ülesehituse. Selline etteheide tuleb jätta läbi vaatamata. Riigihanke alusdokumendid on

kehtivad, neid ei ole enne pakkumuste esitamist vaidlustatud ning hankija saab lähtuda vaid

riigihanke alusdokumentides toodud nõuetest. Vaidlustaja etteheited hindamismetoodika

kohaldatavuse üle tuleb tähelepanuta jätta.

5.7. Pakkumuste hindamine viidi läbi täpselt nende reeglite kohaselt, mis olid Riigihanke

alusdokumentides ette nähtud. Proovitööd hinnati komisjoni poolt konsensuslikult iga

alakriteeriumi lõikes, lähtudes kirjeldatud punktiskaalast. Alakriteeriumite punktid

summeeriti vastavalt hindamismetoodikale. Arendus- ja hooldustööde tunnihinna hindamisel

kasutati alusdokumentides sätestatud matemaatilist valemit, mille kohaselt madalaim

pakkumus sai maksimaalse arvu punkte ning teistele pakkumustele arvutati punktid

proportsionaalselt. Tegemist on objektiivse ja kontrollitava arvutuskäiguga ning Vaidlustaja

ei ole esitanud väiteid arvutusvea või valemi väärkasutuse kohta.

5.8. Vaidlustuskomisjoni ja kohtupraktika kohaselt sekkutakse Hankija hindamisotsusesse

üksnes juhul, kui tuvastatakse ilmne hindamisviga, põhjendamatuse või võrdse kohtlemise

põhimõtte rikkumine. Käesoleval juhul ei ole Vaidlustaja selliseid asjaolusid tõendanud.

Hindamismetoodika oli läbipaistev, ette avaldatud ning seda kohaldati kõigi pakkujate suhtes

võrdselt. 5.9. Hankija täiendavad seisukohad. 5.9.1. Vaidlustaja proovitöö peamine lahendus ametnike tegevuste automatiseerimiseks on

kirjeldatud proovitöö ptk 3 „Ametniku tegevuste automatiseerimise võimalused“. Vaidlustaja

on oma 22.02.2026 esitatud vaidlustuses „Argument 1“ ja „Argument 2“ toonud välja, et

nende proovitöös on ametniku tegevuste automatiseerimine kirjeldatud proovitöö p-is 3.3.4

lisatud tabeli ridadel 22 ja 24. Nimetatud tabeli real 24 sisaldub selgelt pakutav pdf-

dokumendi digitempliga varustamine ja selle edastamine Kliimaministeeriumile. Just seda tõi

Hankija proovitöö hindamisprotokollis puudusena välja ning andis sellekohase selgituse ka

03.03.2026 vaidlustusele esitatud vastuses.

5.9.2. Oma 09.03.2026 esitatud täiendavas seisukohas on Vaidlustaja täiendava selgitusena

toonud välja, et nimetatud proovitöö tabeli real olev TO-BE lahendus on kaheosaline,

koosnedes digiallkirjastatud dokumendi edastamisest ning samaaegsest digitaalsete

struktureeritud andmete edastamisest Kliimaministeeriumile. Samuti on Vaidlustaja viidanud

oma proovitöö p-idele 3.3.5 ja 4, milles väidetavalt on samuti kirjeldatud digitaalseid

andmevahetuse protsesse.

Hankija on jätkuvalt seisukohal, et Vaidlustaja proovitöö p-i 3.3.4 tabel kirjeldab küll ridadel

22–24 digitaliseerimise võimalusi, kuid sellest ei saa järeldada, et ükskõik milline seal

nimetatud lahendus täidab proovitöö ülesande sisuliselt. Pdf-dokumendi genereerimine ja

digitembeldamine kujutab endast olemasoleva dokumendipõhise töövoo digitaliseerimist.

Selline lahendus ei asenda andmevahetust süsteemide vahel struktureeritud kujul, vaid säilitab

sisuliselt senise dokumendipõhise protsessi. Seetõttu käsitles hindamiskomisjon sellist

lahendust üksnes osalise automatiseerimisena ning andis sellele proovitöö hindamisel vastava

sisulise hinnangu.

5.9.3. Vaidlustaja proovitöö p 4 pealkirjaga „Digitaalne CITES sertifikaadi kontrolli protsess“

8 (14)

sisaldab protsessikirjeldust ning proovitöö p 3.3.5 nimetab erinevaid viise digitaliseeritud

andmevahetuseks Kliimaministeeriumiga. Hankija arvestas proovitöö hindamisel kõiki

nimetatud peatükke tervikuna. Samas ei muuda ega täpsusta nimetatud peatükid midagi, mis

muudaks proovitöö p-is 3.3.4 tabeli real 24 kirjeldatud TO-BE lahenduse olemust. Nimetatud

tabelireal esitatud lahenduse kohaselt nägi Vaidlustaja ette süsteemi, mille üks osa on pdf-

dokumendi genereerimine, selle digitembeldamine ning Kliimaministeeriumile edastamine

ning teine osa samaaegselt toimiv digitaalne andmevahetus.

Pakkumuse hindamisel saab lähtuda üksnes pakkuja poolt pakkumuses selgelt ja üheselt

esitatud lahendusest. Pärast pakkumuste esitamist ei ole võimalik pakkumuse sisu sisuliselt

täiendada ega muuta selgituste või hilisemate tõlgenduste kaudu. Seetõttu lähtus

hindamiskomisjon proovitöö hindamisel Vaidlustaja proovitöö p-is 3.3.4 tabeli real 24 esitatud

lahenduse sõnaselgest kirjeldusest.

Vaidlustaja proovitöö p-i 3.3.4 tabeli rida 24 käsitleb andmete edastust Kliimaministeeriumile

siseriiklikult ning kahes paralleelses võimaluses. Nimetatud tabeli rida 24 kõlab järgmiselt:

„Edastab digitempliga PDF kujul CITES loa Kliimaministeeriumile + digitaalsed

struktureeritud andmed (Kliimaministeeriumi nõue: viivitamatult ehk sündmuse toimumisel,

mass-saatmist seega kaaluda ei tasu).“

5.9.4. Samal seisukohal on Hankija ka Vaidlustaja täiendava seisukohas esitatud väite osas,

mis puudutab paralleelset siseriiklikku liidestust Kliimaministeeriumiga. Vaidlustaja on

märkinud, et tegemist ei ole paralleelse liidestusega CERTEX-i ja TRACES-i süsteemide

kõrvale, vaid võimalusega digitaliseerida tänaseid ametniku poolt läbiviidavaid protsesse, mis

ei välista CERTEX-i ja TRACES-i liidestust. Kuigi Vaidlustaja kasutab erinevat sõnastust, on

sisuliselt tegemist samatähendusliku olukorraga, kus sama protsessi realiseeritakse kahe

erineva andmevahetuskanali kaudu. Ühelt poolt nähakse ette dokumendipõhine pdf-edastus

Kliimaministeeriumile ning teiselt poolt struktureeritud andmete edastus. Sellisel juhul

toimivad kaks andmevahetuse lahendust samaaegselt samal eesmärgil, mis sisuliselt säilitab

dokumendipõhise töövoo.

Tabeli real 24 esitatud sõnastusest nähtub, et Vaidlustaja kirjeldas esmase tegevusena

digitempliga pdf-dokumendi edastamist Kliimaministeeriumile, millele on lisatud

struktureeritud andmete edastus täiendava võimalusena. Selline sõnastus viitab lahendusele,

kus dokumendipõhine töövoog on jätkuvalt keskne ning struktureeritud andmevahetus on

kirjeldatud kõrvalise või täiendava lahendusena.

Hindamiskomisjon lähtus proovitöö hindamisel Vaidlustaja poolt esitatud lahenduse sellisest

kirjeldusest. Seega on Vaidlustaja nimetatud tabeli real 24 pakkunud oma lahenduses korraga

kaks samaaegselt toimivat andmevahetuse viisi Kliimaministeeriumiga.

5.9.5. Hankija ei ole proovitöö hindamisel seadnud täiendavat nõuet täieliku

automatiseerimise kohta, vaid lähtus Riigihanke alusdokumentides kirjeldatud EU CSW-

CERTEX arhitektuurist, mille kohaselt toimub liikmesriigi ja Euroopa Liidu süsteemide

vaheline andmevahetus struktureeritud ja täisautomaatsena.

9 (14)

Paralleelsed siseriiklikud andmevahetuse lahendused (sõltumata nende tehnilisest teostusest)

ei ole vajalikud ning Vaidlustaja oleks pidanud tuvastama täisautomaatse andmevahetuse läbi

Euroopa kesksete süsteemide CERTEX ja TRACES.

Oma 03.03.2026 vastuses on Hankija viidanud Riigihanke alusdokumentidesse lisatud

dokumendile EU CSW-CERTEX Guidelines (IT Release 5.1) ning toonud välja, et

täisautomaatne infovahetus on nimetatud juhistes kirjeldatud mitmes punktis. Täpsemalt on

see iga sertifikaadiliigi kohta eraldi kirjeldatud, näiteks CITES-i puhul p-is 5.7. Nimetatud

juhistes kirjeldatud arhitektuuri eesmärk on tagada süsteemide vaheline struktureeritud ja

automatiseeritud andmevahetus Euroopa Liidu kesksete süsteemide kaudu. Sellest tulenevalt

hindas Hankija pakkujate lahendusi ka selle järgi, kuivõrd need liiguvad dokumendipõhiselt

töövoolt üle struktureeritud andmevahetusele. 6. Kolmas isik, Cybernetica AS, oma seisukohti ei esitanud. VAIDLUSTUSKOMISJONI PÕHJENDUSED

7. Vaidlustaja on esitanud järgmised nõuded:

1) tunnistada hindamisprotokollis esitatud „Puudus 1” põhjendus põhjendamatuks.

2) kohustada hankijat hindamist selles osas parandama ning korrigeerima vaidlustaja

punktisummat.

3) vajadusel kohustada hankijat läbi viima uus hindamine viisil, mis lähtub üksnes

lähteülesandes sätestatud kriteeriumitest ja piirangutest.

4) tunnistada hankija poolt kehtestatud proovitöö hindamismetoodika RHS-ga vastuolus

olevaks.

5) tühistada proovitöö hindamist puudutav otsus.

6) kohustada hankijat kehtestama RHS nõuetele vastav, objektiivne ja proportsionaalne

hindamismetoodika.

Vaidlustuskomisjon lahendab üksnes Vaidlustaja taotlust tunnistada kehtetuks Hankija

16.02.2026 otsus kaasatud Kolmanda isiku Cybernetica AS-i pakkumuse edukaks

tunnistamise kohta. Teised Vaidlustaja nõuded jätab vaidlustuskomisjon RHS § 197 lg 1 p-i 8

ja § 192 lg 3 p-i 7 alusel läbi vaatamata.

RHS § 197 lg 1 p-i 8 kohaselt lõpeb vaidlustusmenetlus vaidlustuskomisjoni otsusega jätta

vaidlustus osaliselt või täielikult läbi vaatamata, kui ilmnevad käesoleva seaduse § 192 lõikes

3 sätestatud alused.

RHS § 192 lg 3 p-i 7 kohaselt jätab vaidlustuskomisjon vaidlustuse läbi vaatamata ja tagastab

selle oma otsusega vaidlustajale, kui vaidlustajal puudub vaidlustuse esitamise õigus.

RHS § 190 lg 4 kohaselt vaidlustusega võib nõuda:

1) hankija otsuse osalist või täielikku kehtetuks tunnistamist;

2) hankija kohustamist viia riigihanke alusdokumendid õigusaktidega kooskõlla.

RHS § 190 lg 4 p 2 räägib küll kohustamisest, kuid kohustamisnõuet saab üksnes riigihanke

alusdokumentide kohta esitada enne pakkumuste esitamise tähtpäeva. Seega pärast

pakkumuste esitamist ei saa enam vaidlustada Riigihanke alusdokumente, st ka pakkumuste

hindamise aluseid, hindamismetoodikat. Käesoleval juhul saab vaidlustuskomisjon üksnes

10 (14)

tunnistada kehtetuks vaidlustatud otsust, mitte kohustada Hankijat midagi tegema.

8. Vaidlus on Vaidlustaja proovitöö hindamises ja sellest tulenevalt on vaidlustatud Kolmanda

isiku pakkumuse edukaks tunnistamise otsus.

„Proovitöö hindamismetoodika kirjelduse“ p-i 1.2. kohaselt hinnatakse proovitööd kolme

alakriteeriumi alusel: Alakriteerium Alakriteeriumi punktid

1. Analüüs ametniku tegevuste automatiseerimise

võimaluste kohta võrreldes tänase protsessiga.

30

2. CITES sertifikaadi kontrolli protsessi kirjeldus koos

põhjendustega.

20

3. CITES sertifikaadi kontrolli digitaliseerimisega

kaasnevate muudatuste kirjeldus koos põhjendusega.

20

KOKKU 70

Vaidlus on ühe alakriteeriumi „Analüüs ametniku tegevuste automatiseerimise võimaluste

kohta võrreldes tänase protsessiga“ (edaspidi Alakriteerium) alusel punktide andmises

Vaidlustaja proovitööle. „Proovitöö hindamismetoodika kirjelduse“ p-i 1.3 järgi tuli

Alakriteeriumi alusel anda punkte järgmiselt: Alakriteerium 1 / punktid

30 15 1

Analüüs ametniku tegevuste automatiseerimise võimaluste kohta võrreldes tänase protsessiga.

1. Tuvastatud on

kõik

protsessid, mis

proovitöös

kirjeldatud

ülesande

lahendamise

puhul peaksid

kasutamist

leidma.

2. Põhjendused

tuvastatud

protsesside

kohta on

selged ning

hankijale

arusaadavad.

1. Tuvastamata on

jäänud üks

oluline protsess,

mis proovitöös

kirjeldatud

ülesande

lahendamise

puhul peaks

kasutamist

leidma.

2. Põhjendused

tuvastatud

protsesside

kohta on selged

ning hankijale

arusaadavad.

1. Tuvastamata on

jäänud vähemalt

kaks olulist

protsessi, mis

proovitöös

kirjeldatud

ülesande

lahendamise

puhul peaksid

kasutamist

leidma.

2. Põhjendused

tuvastatud

protsesside kohta

ei ole hankijale

arusaadavalt

kirjeldatud.

Vaidlustaja proovitöö on Alakriteeriumi alusel saanud hindamisel 15 punkti ja Hankija on seda

põhjendanud järgmiselt (edaspidi Põhjendus):

„1. Tuvastamata on jäänud üks oluline protsess, mis proovitöös kirjeldatud ülesande

lahendamise puhul peaks kasutamist leidma.

2. Põhjendused tuvastatud protsesside kohta on selged ning hankijale arusaadavad.

Puudus 1: Proovitöö punktis 3.3.4 "AS-IS ja TO-BE CITES lubade kontrolli äriprotsesside

tegevuste (detailne) võrdlus" esitatud tabelis rida 22 on tuvastamata jäänud andmete

11 (14)

automaatne edastus. Tegevuste automatiseerimine peab välistama pdf-de genereerimise ja

nende digitembeldamise“

Hankija vaidlusmenetluses antud selgitustest tulenevalt Vaidlustaja proovitöös (p 3.3.4 tabeli

ridadel 22─24) on lahenduses osaline automatiseerimine. CITES2 dokumentide

automatiseerimine peab olema tehtud täisautomaatsena rahvuslike impordisüsteemide (Eestis

IMPULSS) ning Euroopa liidu kesksete süsteemi CERTEX3 vahel. Riigihanke

alusdokumentides kirjeldatud EU CSW-CERTEX arhitektuuri kohaselt toimub liikmesriigi ja

Euroopa Liidu süsteemide vaheline andmevahetus struktureeritud ja täisautomaatsena.

Vaidlustuskomisjon saab Põhjendusest aru nii, et EU CSW-CERTEX Guidelines (IT Release

5.1) võimalustest tulenevalt pole vajadust teatud CITES dokumentide paralleelseks

edastuseks liikmesriigi siseselt tolli ja kompetentse asutuse vahel. Proovitöös pidi analüüsima

seda, millised ametnikud tegevused saavad olla automaatsed. Kui mõned tegevused saavad

olla automaatsed, siis ei ole põhjendatud siseriiklikult pdf dokumentide genereerimine ja

digitembeldamine. Lühidalt - kui on võimalik mõnda ametniku tegevust automatiseerida, siis

pole põhjendatud jätkata senisel viisil.

Vaidlustaja leiab, et Alakriteeriumi alusel on tema proovitööle antud 15 punkti valesti, sest:

1) Vaidlustaja on lähtunud proovitöö lähteülesande p 4 alap-ist a): „Analüüsida, mis

ulatuses on võimalik ametniku tegevusi automatiseerida võrreldes tänase

protsessiga.“

2) tema proovitöös ridasid 22, 23, 24 jne tuleb lugeda kui jadamisi toimuvaid tegevusi,

real 24 on toodud, et varem toimus CITES impordiloa tagastamine

Kliimaministeeriumile käsitsi ja proovitöös pakutud automatiseerimise käigus

edastab süsteem selle CITES impordiloa automaatselt;

3) seda, et tegevuste automatiseerimine peab välistama pdf-de genereerimise ja nende

digitembeldamise, ei olnud nõutud.

9. Proovitööd lähteülesandes (p 2) on toodud probleemi kirjeldus ja äri eesmärk: „Täna on

CITES load paberil ning nende märgistamine ning kontroll toimuvad tollivormistuse käigus

tollipunktis. Protsessi lihtsustamiseks/elektroniseerimiseks soovime, et CITES dokumentide

kontroll toimub tolli poolt elektroonselt läbi CERTEX-i. Impordilube väljastatakse aastas

ligikaudu 150. Milline informatsioon sisaldub impordiloal ja imporditeatisel, on leitav

proovitöö lisades 2.1 ja 2.2.“

Proovitöö lähteülesande p-i 4 kohaselt on proovitöö ülesanne:

a. Analüüsida, mis ulatuses on võimalik ametniku tegevusi automatiseerida

võrreldes tänase protsessiga.

b. Pakkuda välja CITES sertifikaadi kontrolli protsess koos põhjendustega.

c. Kaardistada CITES sertifikaadi kontrolli digitaliseerimisega kaasnevad

muudatused koos põhjendustega:

i. tollideklaratsiooni täitmisel süsteemis IMPULSS

ii. certex bridge rakenduses

iii. muudatused CERTEX talitusreeglites

2 ohustatud looma- ja taimeliikide 3 EU CSW-CERTEX on üleeuroopaline süsteem, mis on liidestatud erinevate Euroopa Liidu organisatsioonide

(DG TAXUD, DG AGRI, DG CLIMA) andmebaasidega.

12 (14)

iv. süsteemi IMPULSS olekumudelis

v. süsteemi IMPULSS kasutajaliideses

Proovitöö lähteülesande p-i 5 kohaselt proovitöö ülesande lahendus vormistada vabas vormis.

Lahendus peab olema struktureeritud vastavalt proovitöö ülesandes toodud järjestusele.

Lahendust tuleb täiendada skeemidega/joonistega.

Vaidlustuskomisjon on seisukohal, et proovitöö lähteülesandes on Hankija avaldanud oma

soovi, et CITES dokumentide kontroll toimuks elektrooniliselt läbi CERTEX-i. Proovitöös

pidi pakkuja analüüsima seda, millises ulatuses on võimalik ametniku tegevusi

automatiseerida.

Maksu- ja Tolliameti ametnik, kes kontrollib CITES sertifikaati, peab tegema teatud tegevusi

ja pakkuja pidi proovitöös analüüsima seda, mis ulatuses on võimalik selle ametniku tegevusi

automatiseerida võrreldes tänase protsessiga, sh tuli analüüsida ka võimalusi nende tegevuste

automatiseerimiseks CITES impordilubade kontrollimisel süsteemi CERTEX vahendusel.

Pakkuja pidi proovitöös analüüsima seda milliseid konkreetseid ametniku tegevusi saab

automatiseerida täielikult, milliseid osaliselt ja millises osas ning milliseid üldse ei saa

automatiseerida. Seega proovitöö üheks eesmärgiks on analüüsida seda, millises ulatuses on

võimalik ametniku tööd asendada elektroonilise andmevahetusega, millised EU CSW -

CERTEX liidesed seda võimaldavad.

Vaidlustuskomisjon nõustub Hankijaga, et proovitöös tuli pakkuda võimalikke

automatiseerimise lahendusi, mis asendaksid praegused tegevused.

10. Vaidlustaja pakkumuses esitatud proovitöös on analüüs, mis ulatuses on võimalik

ametniku tegevusi automatiseerida võrreldes tänase protsessiga, toodud proovitöö p-is 3 (lk

9-26).

Vaidlustaja proovitöös on toodud analüüs järgmiste tegevuste kohta:

p-is 3.2 - loetletud ametniku tegevused ja need tegevused, mida ei saa automatiseerida

(riigisiseselt);

p-is 3.3.1 - impordiloa ja andmete digitaliseeritud esitamine importija poolt deklaratsiooni

esitamise käigus;

p-is 3.3.2 - impordilubade eelkogumine Kliimaministeeriumis;

p-is 3.3.3 - impordiloa digitaliseeritud päring Kliimaministeeriumist deklaratsiooni

esitamisele järgneval;

p-is 3.3.5 - automatiseerimise tehnilised võimalused.

Vaidlustaja proovitöö p-is 3.3.4 on toodud tabel, mille real 24 on järgmine informatsioon

ametniku tegevuse kohta: „Edastab digitempliga PDF kujul CITES loa

Kliimaministeeriumile+ digitaalsed struktureeritud andmed (kliimaministeeriumi nõue:

viivitamatult ehk sündmuse toimudes, mass-saatmist seega kaaluda ei tasu). Ekspordiluba ja

–dokumente tagastama ei pea, kuna jäid paberkujul juba Kliimaministeeriumisse, MTA

kasutas digitaliseeritult edastatud andmeid kontrollülesannete täitmisel“.

Proovitöö p-is 3.3.5 on Vaidlustaja märkinud järgmist: „Tehnilised võimalused

andmevahetuses välise osapoolega (tegevused 3., 10., 11., 24., 30.) üleval toodud tabelis,

13 (14)

Kliimaministeeriumiga:

• CERTEX-liidestus, vt detaile, kitsaskohti ja eeldusi peatükis CITES sertifikaadi kontrolli

protsessi digitaliseerimine. [---].“

10.1. Vaidlustuskomisjon nõustub Hankijaga, et Vaidlustaja proovitöö p 4 pealkirjaga

„Digitaalne CITES sertifikaadi kontrolli protsess“ sisaldab protsessikirjeldust, mis ei muuda

proovitöö p-is 3.3.4 tabeli real 24 kirjeldatud TO-BE lahenduse olemust. Selles TO-BE

lahenduses on Vaidlustaja ette näinud andmete edastuse kaks võimalust. Vaidlustaja pole

arvestanud sellega, milliseid võimalusi automatiseerimiseks on EU CSW-CERTEX

Guidelines (IT Release 5.1) süsteemis.

Vaidlustaja proovitöö p-is 3.3.4 tabeli real 24 esitatu sõnastusest ei saa järeldada, et tegemist

on senise käsitsi tegevuse asendamisega automatiseeritud tegevusega ja ka seda, et senine

käsitsi tegevus on üksnes lisavõimalus. Vaidlustuskomisjon on seisukohal, et Vaidlustaja on

sõnastanud dokumentide edastamise kahel viisil.

10.2. Riigihanke alusdokumentides pole nõuet, et proovitöös peab analüüsi tulemusena

selguma, et kõik ametniku tegevused peavad olema automatiseeritud. Küll aga on Hankija

soovinud (proovitöö lähteülesanne p 2), et CITES dokumentide kontroll toimub tolli poolt

elektroonselt läbi CERTEX-i. Sellega pidi pakkuja proovitöös arvestama, st kõik ametniku

tegevused, mida on võimalik automatiseerida, pidid olema proovitöös kajastatud (TO-BE

lahendused).

Vaidlustuskomisjon on seisukohal, et siis, kui on võimalik ametniku tegevuse

automatiseerimine, ei saa TO-BE lahenduseks olla lisaks ka pdf-dokumendi genereerimine ja

digitembeldamine. Kui on võimalik automatiseerimine siis toimub liikmesriigi ja Euroopa

Liidu süsteemide vaheline andmevahetus struktureeritud ja täisautomaatsena.

Vaidlustaja poolt proovitöö p-is 3.3.4 tabeli real 24 pakutud TO-BE lahendus ei arvesta

andmevahetust läbi Euroopa kesksete süsteemi CERTEX. Vaidlustaja lahendusest järeldub, et

paralleelselt toimivad kaks (siseriiklikku) dokumendi edastust. Isegi siis, kui Vaidlustaja on

silmas pidanud seda, et üks neist on struktureeritud andmete edastus, siis on tegemist ikkagi

samaaegselt kahe sama eesmärgiga andmevahetustega.

11. „Proovitöö hindamismetoodika kirjelduse“ p-i 1.3 järgi sai 15 punkti proovitöö, kus

tuvastamata on jäänud üks oluline protsess, mis proovitöös kirjeldatud ülesande lahendamise

puhul peaks kasutamist leidma.

Vaidlustuskomisjon on seisukohal, et Vaidlustaja proovitöös on tuvastamata võimalus, et

CITES dokumentide kontroll toimub tolli poolt elektroonselt läbi CERTEX-i. Selle analüüsi

tulemusena välja pakutav lahendus peaks kasutamist leidma, sest CITES dokumentide

automatiseerimine peab olema tehtud täisautomaatsena rahvuslike impordisüsteemide (Eestis

IMPULSS) ning Euroopa liidu kesksete süsteemi CERTEX vahel.

12. Tulenevalt eespooltoodust on vaidlustuskomisjon seisukohal, et Vaidlustaja pakkumuse

hindamine toimus teatavaks tehtud hindamise kriteeriumide kohaselt ja Põhjendustest

nähtuvalt on Alakriteeriumi alusel 15 punkti omistamine Vaidlustaja pakkumusele

14 (14)

põhjendatud, st Hankija ei ole Vaidlustaja pakkumust (proovitööd) valesti hinnanud, mistõttu

otsus tunnistada edukaks Kolmanda isiku pakkumus on kooskõlas RHS § 117 lg-ga 1 ning on

läbipaistev ja kontrollitav (RHS § 3 p 1) ning selle kehtetuks tunnistamiseks alus puudub.

13. Vaidlustusmenetluse kulud

Lähtudes sellest, et vaidlustus jääb RHS § 197 lg 1 p-i 4 alusel rahuldamata, kuuluvad

vaidlustusmenetluse kulude osas kohaldamisele RHS § 198 lg-d 3 ja 8.

Hankija ei taotlenud kulude väljamõistmist.

Kolmas isik oma seisukohti ei esitanud, mistõttu tal hüvitatavaid kulusid tekkida ei saanud.

Vaidlustaja kulud jäävad tema enda kanda.

(allkirjastatud digitaalselt)