Maksu- ja Tolliameti seisukoht kriminaalmenetluse seadustiku muutmise seaduse (rahvusvahelise koostöö lihtsustamine) eelnõu ja seletuskirja kohta

Lõõtsa 8a / 15176 Tallinn / Eraklientide nõustamine +372 880 0811 / Äriklientide nõustamine +372 880 0812 [email protected] / www.emta.ee / Registrikood 70000349

Lp Liisa-Ly Pakosta Justiits- ja digiministeerium [email protected]

Teie: 12.03.2026 nr 8-1/1921-1 Meie 23.03.2026 nr 6-9/007242-1

Maksu- ja Tolliameti seisukoht kriminaalmenetluse seadustiku muutmise seaduse

(rahvusvahelise koostöö lihtsustamine) eelnõu ja seletuskirja kohta

Toetame eelnõu eesmärki lihtsustada Euroopa Liidu liikmesriikide vahelist rahaliste karistuste tunnustamist ja täitmist ning pädevate asutuste otsesuhtlust. Samas juhime tähelepanu mitmetele kriitilistele riskikohtadele, mis puudutavad Maksu- ja Tolliameti (MTA) tegevusmahtusid, eelarvelisi ressursse ja vajadust IT-arenduste järele.

1. Töökoormuse prognoos ja mõju analüüs

Eelnõu seletuskirjas esitatud statistika ja prognoositav töömaht on vastuolulised ning vajavad

täiendavat analüüsi. Seletuskirja kohaselt laekub välisriikidest aastas ligikaudu 2000

tunnustamise taotlust, samas kui MTA-le on täitmiseks edastatud märkimisväärselt väiksem

hulk kohtu poolt tunnustatud lahendeid: 2024. aastal 568 ning 2025. aastal vaid 238 nõuet.

Juhime tähelepanu, et eelnõuga kavandatav tunnustamismenetluse lihtsustamine

(põhistamata määrused, menetlusosapoolte mittekaasamine) on suunatud just kohtute

menetlussuutlikkuse tõstmisele. Seletuskirjas toodud numbrite põhjal võib sündmuste

realiseerumisel prognoosida MTA töökoormuse kuni viiekordset kasvu sissenõudmisel.

Pöörame tähelepanu seletuskirja täiendamiseks:

1.1 Palume JDM-il esitada analüüs edastatavate kohtumääruste tegeliku oodatava mahu

ja dünaamika kohta järgnevatel aastatel. Sealjuures tuleb eraldi välja tuua mõju

analüüs osas, mis puudutab hetkel kohtutes või ministeeriumis ootele jäänud

taotluste ("jäägi") võimalikku kiirkorras lahendamist pärast seaduse jõustumist. Selline

kumulatiivne nõuete edastamine tähendaks MTA-le ühekordset kriitilist töömahu

kasvu, mille teenindamiseks puudub ametil hetkel ressurss.

1.2 Seletuskirjas on käsitlemata muudatuse sisuline mõju MTA-le kui täitvale asutusele.

Nõuete mahu hüppeline kasv muudab praeguse valdavalt manuaalse

andmesisestuse, tasumiste jälgimise ja sundtäitmisega seotud protsessid

ebamõistlikult kulukaks, aeglaseks ja veaohtlikuks. MTA ei saa nõustuda täiendavate

ülesannete ja töömahuga ilma proportsionaalse mõjuanalüüsita ning rahastuseta.

1.3 MTA on hetkel läbi viimas infosüsteemide tehnoloogilist uuendamist, et tagada

teenuste jätkusuutlikkus ja kriisivalmidus. Muu hulgas on kavas kasutuselt eemaldada

SAP-süsteem, kus kõnealuseid nõudeid praegu käsitsi hallatakse. Uue süsteemi

arendusfaasis on hädavajalik luua kaasaegne, automatiseeritud andmevahetusliides

(nt KIS-MKR), mis välistaks manuaalse käsitöö. Seega ei kajasta seletuskiri

2 (3)

arendusvajadusi ja palume need lisada, mis muudaksid protsessi sisuliselt

efektiivsemaks ja ei eeldaks lisaks inimressurssi suureneva töömahuga toime

tulemiseks.

2. Infosüsteemide arendamine ja automaatse andmevahetuse vajadus

Arvestades prognoositavat menetlusmahtu (ca 2000 nõuet aastas), on eelnõu edukaks

rakendamiseks vältimatu eeltingimus Kohtute Infosüsteemi (KIS) ja Maksukohustuslaste

Registri (MKR) vahelise täisautomaatse andmevahetuse loomine X-tee vahendusel. MTA

asub seisukohale, et ilma protsesside süsteemse automatiseerimiseta ei ole ameti

olemasolevate ressurssidega võimalik uusi ülesandeid nõuetekohaselt täita.

Eelnõu rakendusplaanis ja seletuskirjas peavad kajastuma järgmised kriitilised

funktsionaalsused:

• Andmevoogude automatiseerimine: Nõuete reaalajas ja masinloetav edastamine

KIS-ist MKR-i, välistamaks andmete manuaalset dubleerimist.

• Unikaalsed viitenumbrid: Süsteemne lahendus, kus igale nõudele genereeritakse

KIS-is unikaalne viitenumber. See on elementaarne eeltingimus laekumiste

automaatseks tuvastamiseks ja korrektseks nõudega sidumiseks MKR-is.

• Tagasiside automaatika: Laekumiste info (sh osalised tasumised) automaatne ja

viivitusteta edastamine MKR-ist tagasi KIS-i, tagamaks menetlusinfo ajakohasus

mõlemas asutuses.

• E-toimiku liidestus: Automaatne andmevahetus erinevate infosüsteemide vahel, mis

võimaldab karistuse täidetuks märkimise Karistusregistris ilma ametniku sekkumiseta

(süsteem-süsteem suhtlus).

• Sundtäitmise automatiseerimine: Kohtuotsuste täitmisele pööramise protsessi

digitaliseerimine, sealhulgas täitmisavalduste automaatne genereerimine ja

edastamine kohtutäituritele ning sellega kaasnev infovahetus.

Rõhutame, et infosüsteemide liidestatus ei ole käsitletav pelgalt töökorraldusliku mugavusena, vaid see on õigustehniline eeldus, tagamaks riikliku nõudehalduse läbipaistvus, vigade minimeerimine ja menetlustähtaegadest kinnipidamine suurenenud töökoormuse tingimustes. 3. Tähelepanekud eelnõu kohta

KrMS § 508⁷² lg 6 kohaselt on Maksu- ja Tolliamet kohustatud teavitama taotlevat riiki

rahalise karistuse või rahatrahvi tasumisest. Õigusselguse ja haldussäästlikkuse huvides

peame vajalikuks täpsustada teavitamiskohustuse ulatust. MTA asub seisukohale, et

teavitamine peab toimuma vaid nõude täieliku tasumise korral.

Osaliste laekumiste või vähese tähtsusega summade manuaalne teavitamine tekitaks

põhjendamatut ja ebaotstarbekat halduskoormust, andmata rahvusvahelisele koostööle

sisulist lisaväärtust. Teeme ettepaneku täiendada sätet viisiga, mis piiritleks

teavitamiskohustuse nõude lõpliku täitmisega.

4. Kokkuvõte

3 (3)

Maksu- ja Tolliamet on valmis üle võtma eelnõus sätestatud uued ülesanded ja

pädevused, tingimusel et muudatuste rakendamine ei too kaasa manuaalse käsitöö ja

halduskoormuse kasvu sissetulevate taotluste menetlemisel. Viimastel aastatel on Eesti

poolt teistele liikmesriikidele esitatud tunnustamise taotluste maht jäänud vahemikku 60–

100 juhtumit aastas. Kuigi eelnõuga lisanduvad MTA-le selles töölõigus uued

funktsioonid, milleks on dokumentide tõlkimine (masintõlge) ja välisriigiga suhtlemine

tunnustamise teemal, ei prognoosi me praeguse statistika põhjal olulist menetlusmahtude

kasvu. Sellest tulenevalt on MTA valmis nimetatud kohustused praeguse

personaliressursi raames üle võtma, eeldusel et menetlusprotsess püsib stabiilsena.

MTA nõusolek muudatustega on seotud järgmiste eelduste täitmisega:

1. Tagatakse vajalikud eelarvevahendid ja finantseerimine Kohtute Infosüsteemi ja

Maksukohustuslaste Registri vahelise automaatse andmevahetusliidese

väljaarendamiseks.

2. Seletuskirjas fikseeritakse selge suund protsesside täielikule automatiseerimisele. On

kriitilise tähtsusega, et uue süsteemi loomisel ei kinnistataks seniseid ebaefektiivseid

töövõtteid, vaid juurutataks kaasaegne masin-masin suhtlus, mis minimeerib ka

inimlikke eksimusi.

Palume arvestada esitatud märkustega, et tagada õigusselge ja tehniliselt teostatav regulatsioon, mis ei tekitaks asutustele põhjendamatut arendus- ja halduskoormust. Täiendavate küsimuste osas oleks Teile abiks MTA juriidilise osakonna jurist Tanel Ermel ja tulude osakonna ärianalüütik Alma Saat.

Lugupidamisega /allkirjastatud digitaalselt/ Tanel Ermel juriidiline osakond jurist Koopia: Rahandusministeerium, [email protected] Tanel Ermel, +372 533 11000 [email protected]