Euroopa Komisjoni riigiabi üldise grupierandi määruse eelnõu

Suur-Karja 23 / 15076 Tallinn / 628 2222 / [email protected] / www.kul.ee / Registrikood 70000941

Teie 05.03.2026 nr 12.1-1/1049-1

Rahandusministeerium

[email protected] Meie 20.03.2026 nr 9-1/272-2

Euroopa Komisjoni riigiabi üldise grupierandi

määruse eelnõu

Kultuuriministeerium toetab Euroopa Komisjoni kavandatava, 1. jaanuaril 2027 jõustuva üldise

grupierandi määruse, mis asendab määrust nr 651/2014, tingimuste lihtsustamist ja paindlikkuse

suurendamist võrreldes kehtiva määrusega, kuid toob esile mõned probleemid, mida tuleks uue

määruse tingimuste raames käsitleda. Toome esile probleemid peamiselt nendes üldise grupierandi

määruse artiklites, mida oma valdkonnas igapäevaselt rakendame.

Konkurentsiseaduse § 42 kohaselt tuleb ebaseaduslik või väärkasutatud riigiabi tagasi nõuda

sisuliselt eranditeta ning alates ühest eurost. Nimetatud kohustus tuleneb Euroopa Liidu riigiabi

reeglistikust. Samas on mitte riigiabi projektide puhul kehtestatud riigisiseselt riigieelarve

seadusega alampiir 1000 eurot, millest väiksemaid summasid tagasi nõudma ei pea, lähtudes

põhimõttest, et tagasinõudmise menetluse kulu ei tohiks ületada tagasinõutavat summat. Riigiabi

projektidele selline erand ei kohaldu, sealhulgas ka üldise grupierandi määruse alusel antud

toetuste puhul. Tegemist ei ole olukorraga, kus kogu toetus oleks väike, vaid näiteks juhtumiga,

kus suuremahulise projekti puhul on rikkumine toimunud piiratud ulatuses. Eeltoodust tulenevalt

leiame, et Euroopa Komisjon peaks kaaluma võimalust kehtestada üldise grupierandi määruse

alusel antavatele toetustele erand või alampiir, millest väiksemaid summasid ei ole kohustuslik

tagasi nõuda, et vältida ebaproportsionaalset koormust ja tagada tõhus ressursside kasutamine.

Üldise grupierandi määruse artikkel 54 puhul on jäetud keeruliste või väikese eelarvega

audiovisuaalsete teoste defineerimine liikmesriigi pädevusse, mis võib tekitada tõlgenduste

erinevusi. Keerulised audiovisuaalprojektid tuleks määratleda selgete ja objektiivsete

kriteeriumidega üldise grupierandi määruses, sealhulgas territoriaalne ja keelepiirang, lühifilmid,

režissööri esimesed või teised filmid, dokumentaalfilmid, väike eelarve või muud äriliselt

keerulised projektid, ning nende projektide puhul tuleks ergutava mõju nõue kaotada, sarnaselt

artiklile 53. Ergutava mõju nõude eesmärk on vältida olukorda, kus riik toetab tegevusi, mis

toimuksid ka ilma abita. Praktikas tekitab see nõue probleeme ka audiovisuaalvaldkonnas, kus

projektide elluviimine sõltubki sageli avalikust toetusest. Väikese eelarvega või kunstiliselt

keerukate filmide puhul ei ole realistlik eeldada, et projekt toimuks ilma toetuseta, mistõttu

ergutava mõju formaalne tõendamine ei täida sisulist eesmärki.

Üldise grupierandi määruse artikli 55 puhul on probleemiks võimaluse puudumine toetada riigiabi

kriteeriumidele vastavaid rahvusvahelisi spordisündmusi. Praegu on selliseid sündmusi võimalik

toetada üksnes vähese tähtsusega abina (VTA), mille puhul on piiranguks kehtiv ülempiir. Peame

silmas sündmusi, mis ei ole pelgalt harrastajatele suunatud, kuid mis ei ole samas ka seotud

rahvusvahelises spordikalendris kajastuvate tiitlivõistlustega. Selliste sündmuste toetamiseks

puudub üldise grupierandi määruses sobiv abiliik, mistõttu tuleks kaaluda vastava erandi või eraldi

abiandmise aluse loomist.

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt)

Merilin Piipuu

kantsler

Kadri Kilvet 628 2224

[email protected]