Arvamus

RIIGIPROKURATUUR Wismari 7 / 15188 TALLINN / 694 4400 / [email protected] / www.prokuratuur.ee

Registrikood 70000906

Liisa-Ly Pakosta

Justiits- ja Digiministeerium

Suur-Ameerika 1

10122, Tallinn

[email protected]

Teie: 12.03.2026 nr 8-1/1924-1 Meie: 23.03.2026nr RP-1-6/26/2540

Arvamus prokuratuuriseaduse muutmise seaduse eelnõule

Lugupeetud justiits- ja digiminister

Prokuratuur tänab võimaluse eest anda arvamus prokuratuuriseaduse (edaspidi ka: ProkS)

muutmise seaduse eelnõule.

Prokuratuur toetab suuresti eelnõud ja selle eesmärki ajakohastada prokuratuuriseadust,

täpsustada praktikas tõusetunud küsimusi ja parandada prokuröriteenistuse

konkurentsivõimelisust. Samas peab prokuratuur vajalikuks esitada alljärgnevad

tähelepanekud.

Eelnõu punkti 1 kohaselt täiendatakse ProkS §-i 2 lõikega 3 järgmises sõnastuses: „Prokurör

võib esitada Riigikohtule kassatsiooni ulatuses, milleks on teda konkreetses

kriminaalmenetluses volitanud riigi peaprokurör või juhtivprokurör.“.

Prokuratuur on taoliste menetlusotsuste tegemisel rakendanud oma sisemistes tööprotsessides

üha enam nelja silma põhimõtet ka ilma vastava regulatsioonita. Seetõttu ei pea prokuratuur

nimetatud sätte lisamist seadusesse esmatähtsaks. Samas küsimus selle põhimõtte seaduse

tasandil sätestamise vajadusest kuulub seadusandja otsustuspädevusse. Viimase rakendamisel

võiks kaaluda eelnõu seletuskirja täiendamist viisil, mis ei tugineks muudatuse põhistamisel

üksnes ühele kaasusele vaid laiemale põhimõttelisele õiguspoliitilisele valikule, mida on

kasutanud ka mitmed teised Euroopa riigid.

Eelnõu punkti 23 kohaselt täiendatakse ProkS §-i 18 lõikega 31, mille kohaselt võib prokuröri

ametikohale nimetada isiku avalikku konkurssi korraldamata, kui ta vastab seaduses toodud

nõuetele ja on tegutsenud vähemalt kolm aastat vandeadvokaadina, kohtunikuna, sh Euroopa

Kohtus, Euroopa Inimõiguste Kohtus, Euroopa Liidu Üldkohtus või õiguskantslerina, samuti

sätte lõikes 3 nimetatud prokurörina. Prokuratuuri hinnangul on muudatus oluline eriala

spetsialistide prokuratuuri suundumise soodustamiseks. Samas teeb prokuratuur ettepaneku

täiendada sätet selliselt, et isiku tegutsemisest vandeadvokaadina, kohtunikuna,

õiguskantslerina või prokurörina ei tohi olla möödunud rohkem kui kuus aastat. Analoogne

kitsendus on sätestatud nii AdvS § 26 lõike 3 punktis 3 ja lõikes 31, samuti KS § 66 lõikes 6.

Seega on prokuratuuri hinnangul põhjendatud muuta ProkS § 18 lõike 31 sõnastust nii, et

kolmeaastasest töö- või ametikohal tegutsemisest ei tohi olla möödunud kuus aastat.

Eelnõu punktidega 40 ja 41 täiendatakse ProkS §-i 50. Lõike 1 kohaselt on võimalik riigi

peaprokurör, juhtiv riigiprokurör või juhtivprokurör ametiaja lõppemisel nimetada

riigiprokuröriks või ringkonnaprokuröriks avaliku konkursita, kui ta esitab vastava avalduse.

2 (2)

Lõige 11 näeb ette võimaluse nimetada vanemprokurör ametiaja lõppemisel avaliku konkursita

ringkonnaprokuröriks või riigiprokuröriks. Samas ei eelda viimane säte vastavasisulise

avalduse esitamist sarnaselt lõikele 1. Prokuratuuri arvates tuleks lõiget 11 täiendada, nähes ette

avalduse esitamise enne isiku nimetamist riigiprokuröri või ringkonnaprokuröri ametikohale.

Samuti on prokuratuuri hinnangul oluline võimaldada tähtajaliselt juhi ametikohalt lahkudes

soovi korral jätkata ka abiprokuröri ametikohal.

Prokuratuur juhib tähelepanu, et eelnõu viimases punktis (51) esineb § 534 lõigetes 2 ja 3

kirjaviga: sõna „nimetatud“ asemel on kasutatud sõna „nimetud“.

Lisaks eelnevale teeb prokuratuur ettepaneku tunnistada kehtetuks ProkS § 7 lõige 1. Nimetatud

sätte kohaselt tegutseb abiprokurör riigi peaprokuröri, juhtiva riigiprokuröri, juhtivprokuröri,

riigiprokuröri, vanemprokuröri, eriasjade prokuröri või ringkonnaprokuröri juhendamisel.

Praktikas tegutseb abiprokurör peamiselt iseseisvalt ning taoline piirang ei ole põhjendatud.

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt)

Astrid Asi

riigi peaprokurör