Käskkiri

KÄSKKIRI

23.03.2026 nr 1.1-1/26/15

Haiglate ja kiirabibrigaadi pidajate

koolituste ja õppuste korraldamisele ja

läbiviimisele esitatavad nõuded ja toetamise

tingimused

Terviseameti ülesanne on viia ellu tervist kaitsva ja parendava elukeskkonna kujundamisele suunatud

ning kvaliteetsele tervisekaitse- ja tervishoiuteenusele orienteeritud rahvastiku tervise poliitikat

tervishoiusüsteemi kriisideks toimepidevuse tegevusvaldkonnas, sealhulgas tervishoiuteenuse kui

elutähtsa teenuse hädaolukordadeks ja riigikaitseks valmistumise korraldamisel. Tulenevalt eelnevast ja lähtudes tervishoiuteenuste korraldamise seaduse § 52 lõike 1 punktist 7,

hädaolukorra seaduse § 18 lõigetest 1, 2 ja 5 ning § 38 lõike 3 punktidest 7 ja 73 ning tervise- ja

tööministri 27.12.2022 määruse nr 96 „Tervisameti põhimäärus“ § 6 lõike 1 punkti 6 ja § 11 lõike 3

punkti 12 alusel ja kooskõlas Vabariigi Valitsuse 20.12.2018 määruse nr 119 „Kiirabi, haiglate, pääste-

ja politseiasutuste, Kaitseväe ning Terviseameti kiirabialase koostöö kord“ § 7 lõikega 6 ja

Terviseameti peadirektori asetäitja peadirektori ülesannetes 21.07.2025 käskkirjaga nr 1.1-1/25/49

„Kiirabi välijuhtide arv, vastutuspiirkonnad, nõuded varustusele ning töökord“, kinnitan haiglavõrgu arengukava haigla (edaspidi haigla) ja kiirabibrigaadi pidaja koolituste ja õppuste

läbiviimisele ja korraldamisele esitatavad nõuded ning toetamise tingimused järgmiselt:

1. Käskkirja reguleerimis- ja kohaldamisala

1.1. Koolitusteks loetakse antud käskkirja raames koolitused „Suurõnnetuse meditsiinilise juhtimise ja

toe korraldamine“, „Traumahaige esmane käsitlus Eestis“, „Välijuhi väljaõppekursus“, „Traumahaige

käsitlus arstidele“, „Traumahaige käsitlus õdedele“, „Traumahaige kirurgilised sekkumised“

„Traumahaige lõplik ravi kirurgidele“, „Traumahaige lõplik ravi anestesioloogidele“.

1.2. Õppusteks loetakse antud käskkirja raames riigikaitselised, kriisireguleerimise ja toimepidevuse

õppused, mida korraldatakse laiapindse riigikaitse kontseptsiooni raames.

1.3. Käskkirjaga kehtestatud koolituste ja õppuste läbiviimise ning toetamise tingimused kehtivad

haiglale ja kiirabibrigaadi pidajale, mis on tervishoiuteenuste korraldamise seaduse ja hädaolukorra

seaduse tähenduses elutähtsa teenuse osutajad.

2. Toetatavad koolitused ja nende eesmärgid

2.1. Koolitust „Suurõnnetuse meditsiinilise juhtimise ja toe korraldamine“ haiglaeelselt (ingl k „Major

Incident Medical Management and Support- The practical approach at the Scene“; edaspidi MIMMS)

korraldab vastavalt Kaitseväe Akadeemia (edaspidi KVA) poolt kooskõlastatud õppekavale ning

Advanced Life Support Group (ALSG) litsentseeritud metoodikale KVA koostöös Terviseametiga või

muu asutus, kellel on KVAs väljaõppe saanud instruktor.

2.2. Koolitust „Suurõnnetuse meditsiinilise juhtimise ja toe korraldamise koolitus“ haiglas (ingl k

„Hospital MIMMS“ ehk „Major Incident Medical Management and Support (The practical approach

at the Hospital)) (edaspidi HMIMMS) korraldab vastavalt KVA poolt kooskõlastatud õppekavale ning

Advanced Life Support Group (ALSG) litsentseeritud metoodikale KVA koostöös Terviseametiga või

muu asutus, kellel on KVAs väljaõppe saanud instruktor.

2.3. MIMMSi ja HMIMMSi eesmärk on suurõnnetusest põhjustatud masskannatanutega situatsioonis

käitumise ning sündmuse juhtimise oskuste õpetamine haiglaeelses ja haiglaetapis.

2.4. Koolitust „Traumahaige esmane käsitlus Eestis“ (edaspidi TEKE) korraldab vastavalt KVA poolt

kooskõlastatud õppekavale KVA koostöös Terviseametiga või muu asutus, kellel on KVAs väljaõppe

saanud instruktor.

2.5. TEKE eesmärk on tervishoiutöötajate traumahaige käsitlusega seotud teadmiste ja oskuste

õpetamine ning täiendamine nii haiglaeelses kui ka haiglaetapis.

2.6. Koolitust „Traumahaige käsitlus arstidele“ (ingl k „Advanced Trauma Life Support“) (edaspidi

ATLS) ja „Traumahaige kirurgilised sekkumised“ (ingl k „Advanced Surgical Skills for Exposure in

Trauma“) (edaspidi ASSET) korraldab pädev asutus või asutused vastavalt Eestis kehtivatele nõuetele

ja Ameerika Kirurgide Liidu (ingl k American College of Surgeons) standarditele. Koolitus

„Traumahaige käsitlus õdedele“ (ingl k „Advanced Trauma Care for Nurses“) (edaspidi ATCN)

toimub ühendkursusena ATLS koolitusega ning seda korraldab Tallinna Tervishoiu Kõrgkool.

2.7. Koolitust „Traumahaige lõplik ravi kirurgidele“ (ingl k „Definitive Surgical Trauma Care

Course“) (edaspidi DSTC) ja „Traumahaige lõplik ravi anestesioloogidele“ (ingl k „Definitive

Anesthetic Trauma Care“) (edaspidi DATC) korraldab pädev asutus või asutused vastavalt Eestis

kehtivatele nõuetele ja Rahvusvahelise traumakirurgia ja intensiivravi assotsiatsiooni (ingl k The

International Association for Trauma Surgery and Intensive Care (IATSIC) standarditele.

2.8. Traumahaige käsitluse koolituste eesmärk on tervishoiutöötajate traumahaige käsitlusega seotud

teadmiste ja oskuste õpetamine ning täiendamine nii haiglaeelses kui ka haiglaetapis.

2.9. Kiirabi välijuhi väljaõppekursust korraldab asutus, kes omab kursuse läbiviimiseks Terviseameti

poolt kooskõlastatud vastavat õppekava. Kursus viiakse läbi nimetatud õppekava alusel.

2.10. Kiirabi välijuhi väljaõppekursuse eesmärk on tagada välijuhi vastutuspiirkonnas ööpäevaringselt

kiirabispetsiifiline ja täiendav operatiivne juhtimine suures mahus kiirabi vajavatel sündmustel.

3. Asutuse koolituste kava ja koondkava

3.1. Kiirabibrigaadi pidaja ja haigla esitab Terviseametile järgneva aasta koolitustel osalemise kohta

asutuse koolituste kava käskkirja lisas 1 toodud vormil hiljemalt jooksva aasta 15. novembriks.

3.2. Asutuste koolituste kavade põhjal koostab Terviseamet iga-aastaselt koolituste koondkava, kuhu

kantakse kiirabibrigaadi pidajate ja haiglate korraldatavad ning nende poolt osaletavad koolitused

konkreetsel aastal.

3.3. Asutuse koolituste kavas muudatuste tegemisel (sh täiendavate koolituste soovi korral aasta

keskel) esitab haigla ja kiirabibrigaadi pidaja Terviseametile esimesel võimalusel peale muudatuste

tegemisest uue asutuse koolituste kava.

4. Koolituste toetuse määramine ja väljamaksmine 4.1. Haigla ja kiirabibrigaadi pidaja poolt koolituste kavas toodud koolituste koolituskulusid toetatakse

vastavalt Terviseameti poolt kalendriaasta kohta kehtestatud toetuste piirmääradele vastava piirsumma

ulatuses. Piirmäärad ja piirsummad kehtestatakse kalendriaasta kohta hiljemalt jooksva aasta esimese

kvartali jooksul. Sõltuvalt haigla ja kiirabibrigaadi pidaja poolt koolituste kavas muudatuste tegemisest

ja nendest teavitamisest punkti 3.3 kohaselt võib Terviseamet vastavad korrektuurid teha kalendriaasta

piirsummades kalendriaasta III kvartalis.

4.2. Toetuse saamise eelduseks on asutuse koolituste kava esitamine lisas 1 toodud vormil ning muu

asutuse poolt läbiviidava MIMMS, HMIMMS, TEKE, ATLS, ATCN, DSTC+DATC, ASSET

koolituste ja kiirabi välijuhi väljaõppekursuse puhul digitaalselt allkirjastatud kuluaruande esitamine

lisas 2 toodud vormil. Kiirabi välijuhi väljaõppekursuse puhul on toetuse saamise eelduseks ka enne

koolituse toimumist osalejate arvu kooskõlastamine Terviseametiga.

4.3. KVA poolt läbiviidava MIMMS, HMIMMS ja TEKE koolituse järgselt esitab KVA

Terviseametile aruande, mis sisaldab vastava haigla ja kiirabibrigaadi pidaja poolt koolitusel osalenud

töötajate nimekirja. Terviseamet arveldab haigla ja kiirabibrigaadi pidaja töötajate MIMMS,

HMIMMS ja TEKE koolituste osas otse KVAga vastavalt Terviseameti ja KVA vahel sõlmitud

koostöölepingule.

4.4. Muu asutuse poolt läbiviidava MIMMS, HMIMMS, TEKE, ATLS, ATCN, DSTC+DATC,

ASSET koolituste ja kiirabi välijuhi väljaõppekursuse järgselt esitab haigla ja kiirabibrigaadi pidaja

Terviseametile lisas 2 toodud vormil digitaalselt allkirjastatud koolituse kuluaruande. Kvartali jooksul

toimunud koolituste kuluaruanded tuleb esitada hiljemalt kvartalile järgneva kuu 15. kuupäevaks.

Terviseamet maksab koolituse toetuse välja haiglale ja kiirabibrigaadi pidajale vastavalt esitatud

kuluaruandele ning Terviseameti poolt kehtestatud kalendriaasta toetuste piirmääradele.

4.5. Kiirabi välijuhi väljaõppekursusel osalemise järgselt esitab kiirabibrigaadi pidaja Terviseametile

lisas 2 toodud vormil digitaalselt allkirjastatult koolituse kuluaruande. Kvartali jooksul toimunud

koolituste kuluaruanded tuleb esitada hiljemalt kvartalile järgneva kuu 15. kuupäevaks. Terviseamet

maksab koolituse toetuse välja kiirabibrigaadi pidajale vastavalt esitatud kuluaruandele ning

Terviseameti poolt kehtestatud kalendriaasta toetuste piirmääradele.

4.6. Terviseameti nõudmisel peab kiirabibrigaadi pidaja või haigla esitama koolituse läbimist tõendava

dokumendi.

5. Toetatavad õppused ja nende eesmärgid

5.1. Riigikaitselised, kriisireguleerimise ja toimepidevuse õppused korraldatakse haigla ja

kiirabibrigaadi pidaja poolt osutatava elutähtsa teenuse toimepidevuse häire, katkestuse või

kriisiolukorra lahendamise harjutamiseks ja/või võimekuse kontrollimiseks. Riigikaitselisi,

kriisireguleerimise ja toimepidevuse õppusi korraldab haigla ja kiirabibrigaadi pidaja või muu

pädev asutus.

5.2. Riigikaitselise õppuse eesmärk on tagada kiirabibrigaadi pidaja ja haigla valmisolek

tegevusteks riigikaitseliste ülesannete täitmisel.

5.3. Kriisireguleerimise ja toimepidevuse õppuse eesmärk on tagada kiirabibrigaadi pidaja ja

haigla valmisolek vältimatu abi toimepidevuse häire, katkestuse või muu kriisiolukorra kiireks ja

tulemuslikuks lahendamiseks.

5.4. Riigikaitselise, kriisireguleerimise ja toimepidevuse õppusel osalevad kõik sündmuse

lahendamisega seotud isikud ning vajadusel teised asutused. Õppusel tuleb tagada õppuse

erapooletu hindamine.

5.5. Riigikaitselise, kriisireguleerimise ja toimepidevuse õppus korraldatakse harjutus- või

kontrollõppusena. Õppuse eesmärk ei tohi olla teadaoleva puuduse kontrollimine.

5.6. Harjutusõppuse peaeesmärk on koolitada, suurendada ja/või kinnistada õppusel osalejate

teadmisi ja oskusi ning harjutada koostööd sündmuse lahendamisel. Harjutusõppusel võib

sündmuste kulg olla osalejatele varasemalt tuttav.

5.7. Kontrollõppuse peaeesmärk on kontrollida sündmuse lahendamise plaanide ja muude

regulatsioonide sobivust, otstarbekust ning lahendamises osalevate töötajate valmisolekut.

Alaeesmärk on kontrollida regulatsioonide ja protseduuride teadmist, tegutsemisviisi või mõne

tegevuse üle järelevalve teostamist. Õppuse käigus saadakse ülevaade, kas osaleva üksuse

struktuur ja töökorraldus on õigustatud ning kas osalejate kvalifikatsioon on nõutaval tasemel.

Õppust hindab ja analüüsib hindamismeeskond.

6. Õppuste planeerimise alusdokumendid

6.1. Õppuste põhifookus on toodud käskkirja lisas nr 7.

6.1.1. Õppuste täpsemad tegevussuunad lähtudes põhifookusest töötab välja Terviseamet;

6.1.2. Õppuste tegevussuundades määratakse tervishoiuvaldkonna õppuste prioriteetsed teemad

ja tagatakse tervishoiuvaldkonna õppuste korraldamise kooskõla teiste kriisireguleerimise

tegevustega;

6.1.3. Õppuste tegevussuunad on aluseks kiirabibrigaadi pidajale ja haiglale õppuste

planeerimisel ja õppuste stsenaariumite valikul;

6.1.4. Õppuste tegevussuundade koostamisel lähtutakse hädaolukorra seaduse § 39 alusel

koostatud toimepidevuse riskianalüüsidest ja plaanidest, eelnevate õppuste järeldustest, toimunud

sündmustest ning muudest asjakohastest analüüsidest ja dokumentidest;

6.1.5. Terviseamet teavitab õppuste tegevussuundadest haiglaid ja kiirabibrigaadi pidajaid igal

aastal pärast Terviseameti jooksva aasta tegevuseelarve kinnitamist.

6.2. Asutuse õppuste kava ja koondkava

6.2.1. Kiirabibrigaadi pidaja ja haigla esitab Terviseametile järgnevaks aastaks planeeritud

õppuste kohta asutuse õppuste kava käskkirja lisas 3 toodud vormil hiljemalt jooksva aasta 15.

oktoobriks;

6.2.2. Asutuste õppuste kavade põhjal koostab Terviseamet iga-aastaselt õppuste koondkava,

kuhu kantakse haiglate ja kiirabibrigaadi pidajate korraldatavad ning nende poolt osaletavad

õppused konkreetsel aastal;

6.2.3. Asutuse õppuste kavas muudatuste tegemisel (sh täiendavate õppuste soovi korral aasta

keskel) esitab haigla ja kiirabibrigaadi pidaja Terviseametile esimesel võimalusel muudatuste

tegemisest uue asutuse õppuste kava.

6.3. Õppuse kavand

6.3.1. Hiljemalt üks kuu enne õppuste kavas märgitud õppuse toimumist esitab haigla ja

kiirabibrigaadi pidaja Terviseametile käskkirja lisas 4 toodud vormil õppuse kavandi;

6.3.2. Õppuse kavandis määratakse õppuse sisu, läbiviimise korraldus ja kulude prognoos

arvestades Terviseameti poolt kalendriaasta kohta kehtestatud õppuste abikõlbulike kulude

loetelu ja piirmäärasid;

6.3.3. Terviseamet hindab õppuse kavandi sisu ning kulude põhjendatust ja kooskõlastab või

lükkab õppuse kavandi tagasi;

6.3.4. Õppuse kavandile kooskõlastuse saamise järgselt viib haigla ja kiirabibrigaadi pidaja

õppuse läbi vastavalt kavandis sätestatule.

6.4. Õppuse hindamisaruanne

6.4.1. Ühe kuu jooksul pärast õppuse toimumist esitab kiirabibrigaadi pidaja ja haigla

Terviseametile käskkirja lisas 5 toodud vormil õppuse hindamisaruande;

6.4.2. Õppuse hindamisaruandes antakse hindamisjuhi poolt hinnang õppuse eesmärgi täitmise ja

õpiväljundite saavutamise kohta, tuuakse välja õppuse ettevalmistamisel või läbiviimisel

tuvastatud puudused ja esitatakse ettepanekud puuduste lahendamiseks.

6.4.3. Hindamisaruandes:

6.4.3.1. nimetatakse õppuse eesmärk ning kirjeldatakse lühidalt õppuse korraldamist ja

läbiviimist;

6.4.3.2. kirjeldatakse õppuse hindamiskorraldust, sh mida, kuidas ja mille alusel hinnati;

6.4.3.3. nimetatakse õppuse õpiväljundid ja antakse kirjalik hinnang õpiväljundite saavutamise

kohta;

6.4.3.4. tuuakse välja õppusel esinenud probleemid ja tähelepanekud;

6.4.3.5. tuuakse välja vajadused protseduuride, regulatsioonide, juhendite koostamiseks või

täiendamiseks;

6.4.3.6. antakse hinnang õppusel mängija rollis osalenud isikute oskuste ja teadmiste kohta;

6.4.3.7. antakse hinnang õppusel kasutatud varustuse ja tehniliste vahendite piisavuse ja vastavuse

kohta;

6.4.3.8. tehakse ettepanekud õppusel tuvastatud probleemide ja vajaduste lahendamiseks;

6.4.3.9. vajadusel lisatakse tähelepanekud õppuse läbiviimise ja ettepanekud õppuse korralduse

kohta;

6.4.3.10. esitatakse õppuse kulude jaotus koos selgitusega.

6.4.4. Terviseamet hindab õppuse hindamisaruande sisu, sh kulude põhjendatust.

6.4.5. Õppusel tuvastatud puudused ja ettepanekud puuduste kõrvaldamiseks, mis puudutavad

otseselt õppusele kaasunud asutust, edastatakse õppuse korraldanud asutuse poolt ka kaasunud

asutusele.

6.5. Õppusejärgne tegevuskava

6.5.1. Hiljemalt kolme kuu jooksul peale õppuse toimumist koostab kiirabibrigaadi pidaja ja

haigla vabas vormis õppusejärgse tegevuskava ja esitab selle Terviseametile;

6.5.2. Õppusejärgses tegevuskavas kajastatakse hindamisaruandes kirjeldatud probleemide ja

puuduste kõrvaldamiseks plaanitavate tegevuste elluviimist;

6.5.3. Õppusejärgses tegevuskavas sätestatakse:

6.5.3.1. hindamisaruandes loetletud probleemide ja puuduste kõrvaldamise ajakava;

6.5.3.2. probleemide ja puuduste kõrvaldamise eest vastutav struktuuriüksus või isik.

6.5.4. Mitme õppuse korraldamisel ühe aasta jooksul võib haigla ja kiirabibrigaadi pidaja

õppusejärgseid tegevusi kirjeldada ühes tegevuskavas. Nimetatud juhul esitatakse tegevuskava

Terviseametile hiljemalt kolme kuu jooksul peale viimase õppuse toimumist.

6.5.5. Kiirabibrigaadi pidaja ja haigla arvestab õppusejärgses tegevuskavas loetletud tegevustega

asutuse tööplaani ja eelarve koostamisel ning kriisireguleerimise tegevuste planeerimisel.

7. Õppuste toetuse määramine ja väljamaksmine

7.1. Haigla ja kiirabibrigaadi pidaja õppuste kulusid toetatakse vastavalt Terviseameti poolt

kalendriaasta kohta kehtestatud õppuste piirsumma ulatuses. Piirmäärad ja piirsummad

kehtestatakse kalendriaasta kohta hiljemalt jooksva kalendriaasta I kvartalis. Sõltuvalt haigla ja

kiirabibrigaadi pidaja poolt õppuste kavas muudatuste tegemisest ja nendest teavitamisest punkti

6.2.3 kohaselt võib Terviseamet vastavad korrektuurid kalendriaasta piirsummades teha jooksva

kalendriaasta III kvartalis.

7.2. Toetuse saamise eelduseks on kriisireguleerimise, toimepidevuse ja riigikaitseliste õppuste

kavandi esitamine käskkirja lisas 4 toodud vormil, mis on saanud Terviseameti poolt

kooskõlastuse; õppuse hindamisaruande esitamine käskkirja lisas 5 toodud vormil ning

digitaalselt allkirjastatud kuluaruande esitamine lisas 6 toodud vormil.

7.3. Õppuse kuluaruanne esitatakse Terviseametile ühe kuu jooksul peale õppuse toimumist.

7.4. Õppuse kuluaruandesse märgitakse koolituse nimetus, osaleva asutuse nimetus, toimumisaeg,

toimumiskoht, osalejate arv ja ametikohad, ühiku arv, ühiku maksumus, kulud kokku, toetuse

saaja nimi, pangakonto ja viitenumber ning kuluaruande koostaja nimi, ametikoht, telefoninumber

ja e-posti aadress.

7.5. Õppuse toetuse suuruse määramisel võetakse aluseks õppuse kavandis esitatud kulude

prognoos. Erandkorras ning igakordselt põhjendatud juhul võidakse hüvitada ka õppuste kavandis

prognoositud kuludest suurem summa, kuid mitte rohkem kui Ameti poolt kehtestatud vastava

kalendriaasta õppuste piirsumma.

7.6. Terviseameti nõudmisel peab kiirabibrigaadi pidaja ja haigla esitama kuludokumentide ja

õppusel osalemist tõendavate dokumentide koopiad.

7.7. Terviseamet maksab õppuse toetuse välja haiglale või kiirabibrigaadi pidajale.

8. Lõppsätted 8.1. Kõik käesolevas käskkirjas käsitletud koolituste ja õppusega seotud dokumendid esitatakse

Terviseametile digitaalselt allkirjastatuna aadressil [email protected].

8.2. Tunnistan kehtetuks Terviseameti peadirektori 30.05.2024. a käskkirja nr 1.1-1/24/32

„Kiirabibrigaadi pidaja ja haigla kriisireguleerimiseõppuse läbiviimisele ning õppuse, korraldamisele

esitatavad nõuded ning õppuste rahastamise tingimused“.

8.3. Käskkirja rakendatakse tagasiulatuvalt alates 01.01.2026. a

(allkirjastatud digitaalselt)

Birgit Lao

peadirektor

Lisad: 1) Koolituste kava

2) Koolituse kuluaruanne

3) Õppuste kava

4) Õppuse kavand

5) Õppuse hindamisaruanne

6) Õppuse kuluaruanne

7) Õppuste põhifookused

Lisa 7

KINNITATUD

Terviseameti peadirektori 23.03.2026

käskkirjaga nr 1.1-1/26/15

Lisa 7. Õppuste põhifookused

Õppuste põhifookused sõjaks (sh hübriid ja sõjaline rünne) ettevalmistumisel:

1. Olukorrateadlikkuse kujundamine ja asutustevaheline teabevahetus;

2. Kriisikommunikatsioon;

3. Evakuatsioon;

4. Varjumine;

5. Patsientide, personali ja varustuse ümberpaiknemine (siia alla ei lähe tuleohutusega

seotud õppused);

6. Rahvusvahelise abi vastuvõtmine;

7. Asutuse kriisijuhtimise struktuuride tegevused;

8. Massikannatanute, sh traumahaigete käsitlus.