Kiri

Paldiski mnt 81, 10614 Tallinn telefon +372 794 3500 registrikood 70008799

Paju 2, 50603 Tartu e-post: [email protected] KMKN EE101339803

Akadeemia 2, 80011 Pärnu www.terviseamet.ee EE891010220034796011

Kooli 2a, 41598 Jõhvi viitenumber 2800048574

Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet Teie: 06.03.2026 nr 16-12/26-03868-001

[email protected] Meie: 23.03.2026 nr 9.3-4/26/1973-2

Rail Balticu Pärnu raudteesilla keskkonnamõju hindamise (KMH) eelhinnang ja otsuse eelnõu

Küsisite Terviseameti lääne regionaalosakonna seisukohta Rail Balticu Pärnu raudteesilla keskkonnamõju

hindamise (KMH) eelhinnangule ja KMH algatamata jätmise otsuse eelnõule.

Kavandatava tegevuse eesmärk on Rail Balticu Pärnu raudteesilla rajamine üle Pärnu jõe RB Pärnu jõe

sillana ehk Papiniidu sillana. Rajatised on kavandatud Pärnu maakonda Pärnu linna. Kavandatav raudteesild

paikneb Papiniidu tänav T15 (katastritunnus: 62514:177:0082), Pärnu jõgi L8 (katastritunnus:

62520:001:0012), Raeküla raudtee (katastritunnus: 62509:039:0004), Tammiste mets (katastritunnus:

62516:002:0011), Tammiste raudtee T2 (katastritunnus: 62516:001:0004), Tammiste tee T7

(katastritunnus: 62401:001:3351), Tammiste tee T12 (katastritunnus: 62401:001:3350), Terminali tn 1

(katastritunnus: 62401:001:1624), Terminali tn 3 (katastritunnus: 62401:001:1623), Terminali tänav

(katastritunnus: 62401:001:1625) ja Veteranide park (katastritunnus: 62401:001:1633) kinnistutel.

Silla enda asukoht oli valitud Pärnu RB maakonnaplaneeringuga. Rail Balticu raudteetrassi rajamise

mõjusid lõigul „Tootsi-Pärnu“, sealhulgas Rail Balticu Pärnu raudteesilla rajamise mõjusid kahe alternatiivi

korral on varasemalt hinnatud Rail Balticu raudteetrassi lõigu „Tootsi-Pärnu“ ehitusprojekti

keskkonnamõju hindamise (KMH) käigus.

Ehitusloa taotlusega esitati Rail Balticu Pärnu raudteesilla ehitusprojekt, mis erineb KMH-s hinnatud

alternatiividest, sest muudetakse Pärnu jõe ristlõike pindala, kuna kahe samba asemel on Pärnu jõkke

projekteeritud kolm sammast. Ehitusprojektis erineb ka Pärnu silla rajamise tehnoloogia võrreldes

esialgselt KMH-s hinnatud lahendusega. Kolme sambaga lahenduse korral asub taldmik tõstetult vees, mitte

jõepõhjas ning kõik sambad on kohakuti olemasoleva Papiniidu sammastega. Jõe keskel olev kolmas

sammas võimaldab paremini koormuseid jaotada ehk sambad ei ole mõõtmetelt ja mahult nii massiivsed

kui kahe sambaga lahenduse puhul.

Kokkuvõtvalt näitas eelhinnangus kahe ja kolme sambaga silla võrdlus, et alternatiivide mõju Pärnu

jõelisele elupaigale, veekeskkonnale ja Pärnu jõe loodusala kaitse-eesmärgiks seatud liikidele on

ligilähedaselt sarnane. Ehitusprojektiga esitatud lahendus ei too kaasa olulist ebasoodsat mõju keskkonnale,

sealhulgas Pärnu loodusala kaitse-eesmärkidele ning silla rajamise mahud on väiksemad kui KMH aruandes

analüüsitud kahe sambaga silla korral. Ka ehitustehnoloogiate kombineerimine ei too kaasa olulist

ebasoodsat mõju keskkonnale, mida ei ole varasemalt nõuetele vastavaks tunnistatud KMH aruandes

hinnatud. Kolme sambaga sild ei ületata keskkonna vastupanuvõimet. KMH eelhinnangus toodud põhjusest

ja järeldustest tulenevalt vajadus uueks KMH algatamiseks puudub.

Terviseameti lääne regionaalosakond on tutvunud esitatud Rail Balticu Pärnu raudteesilla

keskkonnamõju hindamise (KMH) eelhinnanguga ning ei esita vastuväiteid KMH algatamata

jätmise otsusele.

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt)

Kristel Kallaste

menetlusgrupi juht