Otsus

Tatari 39 / 10134 Tallinn / 667 2400 / [email protected] / Registrikood 70000303

OTSUS

23.03.2026 nr 9-3/2026-004

AS Tartu Veevärk ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni liitumistasu arvutamise

metoodika kooskõlastamine

Aktsiaselts Tartu Veevärk taotlusel Konkurentsiamet hindas kooskõlastamiseks esitatud

ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni liitumistasu arvutamise metoodika (metoodika) vastavust

ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni seaduse (ÜVVKS) § 20 kuni § 23 kehtestatud nõuetele ning

otsustab metoodika täies ulatuses

kooskõlastada.

Vee-ettevõtja peab avalikustama kooskõlastatud liitumistasu arvutamise metoodika oma

veebilehel (ÜVVKS § 21 lg 4).

Otsusega mittenõustumisel on 30 päeva jooksul alates otsuse teatavaks tegemisest õigus esitada

vaie otsuse või selle osa tühistamiseks Konkurentsiametile või kaebus Tallinna Halduskohtule.

(allkirjastatud digitaalselt)

Evelin Pärn-Lee

peadirektor

Lisa: „AS Tartu Veevärk liitumistasu arvutamise metoodika“ neljal leheküljel

Liina Kalm

[email protected]

2 (11)

Otsuse tegemise asjaolud

1. Haldusmenetluse alustamine

Vee-ettevõtjal, välja arvatud ÜVVKS §-s 28 sätestatud isikul, on õigus võtta tarbimiskoha

omanikult ühisveevärgi ja -kanalisatsiooniga (ÜVK) liitumise eest põhjendatud liitumistasu,

arvestades ÜVVKS-is sätestatut (ÜVVKS § 20 lg 1).

Liitumistasu suuruse arvutab vee-ettevõtja, arvestades ÜVVKS § 21 alusel koostatud

liitumistasu arvutamise metoodikat (ÜVVKS § 20 lg 2).

Vee-ettevõtja koostab metoodika kooskõlas ÜVVKS § 21 lg-s 2 – 4 ning ÜVVKS §-des 22 ja

23 sätestatuga (ÜVVKS § 21 lg 1).

AS Tartu Veevärk (edaspidi ka taotleja) on määratud vee-ettevõtjaks Tartu linnas, Tartu vallas,

Luunja vallas ja Kambja vallas järgmiselt:

- Tartu Linnavolikogu 03.12.2015 otsusega nr 288 Tartu linna vee-ettevõtja

tegevuspiirkonnas;

- Tartu Linnavolikogu 17.04.2019 otsusega nr 153 Tartu linna vee-ettevõtja

tegevuspiirkonnas (endise Tähtvere valla territooriumi osal);

- Tartu Vallavolikogu 24.04.2018 otsusega nr 29 Vahi aleviku (v.a osa, kus on määratud teine

ettevõtja), Kõrveküla aleviku, Tila küla ja Lombi küla teeninduspiirkonnas;

- Luunja Vallavolikogu 29.09.2016 otsusega nr 69 Lohkva, Veibri ja Rõõmu külas;

- Kambja Vallavolikogu 17.12.2019 otsusega nr 94 Tõrvandi ja Ülenurme aleviku ning

Lemmatsi, Soinaste, Reola ja Uhti küla ühisveevärgi- ja kanalisatsiooni piirkonnas.

Taotleja soovib kõigis oma tegevuspiirkondades kasutada sama metoodikat. ÜVVKS § 21 lg 3

tulenevalt esitas taotleja metoodika kooskõlastamiseks Konkurentsiametile.

Konkurentsiamet võtab taotleja metoodika põhjendatuse hindamisel aluseks ÜVVKS-s

kajastatu.

2. Menetlusosaline

AS Tartu Veevärk (registrikood 10151668, aadress Tähe 118, Tartu linn) põhitegevusalaks

äriregistri andmetel on kanalisatsioon ja heitveekäitlus, lisategevusaladeks

veekogumine, - töötlus ja -varustus, enda või renditud kinnisvara üürileandmine ja käitus, vee-,

gaasi- ja kanalisatsioonitrasside ehitus ning muud mujal liigitamata äritegevust abistavad

tegevused.

3. Menetluse käik

26.11.2025 registreeriti Konkurentsiametis taotleja taotlus metoodika kooskõlastamiseks.

13.01.2026 saatis Konkurentsiamet taotlejale ettepanekud metoodika korrigeerimiseks.

09.02.2026 esitas taotleja korrigeeritud metoodika Konkurentsiametile.

12.02.2026 saatis Konkurentsiamet veelkord ettepanekud metoodika korrigeerimiseks.

3 (11)

17.02.2026 esitas taotleja kooskõlastamiseks korrigeeritud ja allkirjastatud metoodika.

12.03.2026 esitas amet taotlejale ettepaneku metoodika korrigeerimiseks ja samal päeval esitas

taotleja korrigeeritud allkirjastatud metoodika.

17.03.2026 esitas amet taotlejale ettepaneku metoodika korrigeerimiseks ja 20.03.2026 esitas

taotleja korrigeeritud allkirjastatud metoodika.

Taotleja kooskõlastamiseks esitatud metoodika koosneb järgmistest osadest:

1. Üldsätted

2. Mõisted

3. Liitumistasu arvutamise põhimõtted

4. Liitumistasu tagastamise alused

Järgnevas annab Konkurentsiamet hinnangu kõikides metoodika osades kajastatule.

4. Metoodika osa „1. Üldsätted“

Otsuse selles osas annab Konkurentsiamet hinnangu metoodika osale „1. Üldsätted“.

4.1. Metoodika lõik „Ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni liitumistasu arvutamise metoodika

(metoodika) reguleerib liitumistasu arvutamise põhimõtteid kõikides

tegevuspiirkondades, kus AS Tartu Veevärk (registrikoodiga 10151668) on kohaliku

omavalitsuse poolt määratud vee-ettevõtjaks.“

Konkurentsiameti seisukoht: Liitumistasu on õigus võtta vaid kohaliku omavalitsuse üksuse

poolt määratud vee-ettevõtjal (ÜVVKS § 20 lg 1). Seega on põhjendatud, kui vee-ettevõtja

osundab, et metoodika on mõeldud rakendamiseks vaid nendes tegevuspiirkondades, kus ta on

vee-ettevõtjaks määratud.

4.2. Metoodika lõik „Metoodika aluseks on ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni seadus (ÜVVKS)

ning selle alusel kehtestatud õigusaktid.“

Konkurentsiameti seisukoht: Ühisveevärgi ja -kanalisatsiooniga liitumisega seotud alussätted

on kirjeldatud ÜVVKS-is ning selle alusel kohaliku omavalitsuse poolt kehtestatud

õigusaktides. Seega on asjakohane metoodikas viidata neile õigusaktidele.

4.3. Metoodika lõik „ÜVVKS § 20-s on sätestatud alljärgnevad liitumise tasu võtmise alused:

lg 1 Vee-ettevõtjal, välja arvatud käesoleva seaduse §-s 28 sätestatud isikul, on õigus võtta

tarbimiskoha omanikult ühisveevärgi ja -kanalisatsiooniga liitumise eest põhjendatud

liitumistasu, arvestades käesolevas seaduses sätestatut.

lg 2 Liitumistasu suuruse arvutab vee-ettevõtja, arvestades käesoleva seaduse § 21 alusel

koostatud liitumistasu arvutamise metoodikat.

lg 3 Liitumistasuga tagatakse:

1) ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arendamine;

2) tarbimiskoha veevärgi ja kanalisatsiooni ühendamine ühisveevärgi

ja -kanalisatsiooniga liitumispunktis.“

Konkurentsiameti seisukoht: Konkurentsiamet peab põhjendatuks liitumistasu arvutamist

puudutavate ÜVVKS-i sätete väljatoomist, kuna see vastab kehtivale seadusandlusele ja annab

4 (11)

tarbijale ülevaate liitumistasusid puudutavast seaduse regulatsioonist.

4.4. Metoodika lõik „Ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni (ÜVK) rajamisel lähtub vee-ettevõtja

optimaalseimast ÜVK süsteemi konfiguratsioonist ja heast inseneritavast, eelistades

võimaluse korral keskkonnasäästlikke lahendusi.“

Konkurentsiameti seisukoht: Konkurentsiamet peab põhjendatuks antud lõigu kajastamist

metoodikas, kuna see annab kindluse, et vee-ettevõtja tegutseb ÜVK rajamisel

vastutustundlikult nii tehnilistes kui keskkonnaga seotud küsimustes.

4.5. Metoodika lõik „Tarbimiskoha liitmiseks ÜVK-ga vajalike tööde tegemisel ja hankimisel

kasutab vee-ettevõtja rahalisi vahendeid säästlikult ja otstarbekalt, tagades erinevate

pakkumuste võrdlemise teel parima võimaliku hinna ja kvaliteedi suhte.“

Konkurentsiameti seisukoht: Konkurentsiamet peab põhjendatuks antud lõigu kajastamist

metoodikas, kuna see langeb kokku riigihangete seaduse § 3 toodud põhimõtetega. See säte

tagab, et isegi kui tarbimiskoha liitmiseks teostatavate tööde/investeeringute osas ei ole välja

kuulutatud riigihanget, on tarbijatele tagatud riigihangete seadusega sätestatu, s.t

tööd/investeeringud on teostatud õiglastel ja läbipaistvatel alustel.

4.6. Metoodika lõik „Vee-ettevõtja järgib ühetaoliste tarbimiskohtade puhul võrdse

kohtlemise põhimõtet, pidades silmas, et isikutele seatavad piirangud ja kriteeriumid

oleksid eesmärgi suhtes proportsionaalsed, asjakohased ja põhjendatud.“

Konkurentsiameti seisukoht: Konkurentsiamet peab põhjendatuks antud lõigu kajastamist

metoodikas, kuna see järgib Eesti Vabariigi põhiseaduse § 12 sätestatud võrdse kohtlemise

põhimõtet, millest lähtuvalt tuleb ühesuguseid tarbimiskohtasid ÜVVKS-s sätestatu suhtes

kohelda ühtemoodi. Võrdse kohtlemise põhimõte on sätestatud ka ÜVVKS § 1 lg 2, kus see on

nõutud ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni teenuse hinna kohta, kuid põhimõte on laiendatav ka

liitumistasule.

5. Metoodika osa “2. Mõisted”

Otsuse selles osas annab Konkurentsiamet hinnangu metoodikas esitatud mõistetele.

5.1. Metoodika punkt 2.1 „Ühisveevärk ja -kanalisatsioon (ÜVK) – ÜVK on ehitiste ja

seadmete süsteem, mille kaudu varustatakse tarbijaid joogiveega ja juhitakse ära ning

puhastatakse reo- ja sademevett ning mille projekteeritud jõudlus on vähemalt kümme

kuupmeetrit ööpäevas ja mis teenindab vähemalt 50 inimest. ÜVK-na käsitatakse

ühisveevärki või ühiskanalisatsiooni eraldi või mõlemat koos. ÜVK-na käsitatakse ka

ehitiste ja seadmete süsteemi, mille projekteeritud jõudlus on alla kümne kuupmeetri

ööpäevas või mis teenindab alla 50 inimese ja mille kohaliku omavalitsuse üksus on ÜVK

arendamise kavaga määranud ühisveevärgiks ja -kanalisatsiooniks.“

Konkurentsiameti seisukoht: Konkurentsiamet peab metoodika punkti 2.1 põhjendatuks,

kuna mõiste „ühisveevärk ja -kanalisatsioon (ÜVK)“ on metoodikas läbivalt kasutusel ning

kasutatud sõnastus vastab ÜVVKS § 3 sõnastusele.

5.2. Metoodika punkt 2.2 „Vee-ettevõtja – eraõiguslik juriidiline isik, kelle on kohaliku

omavalitsuse üksus määranud ÜVK teenuse osutajaks.“

Konkurentsiameti seisukoht: Konkurentsiamet peab metoodika punkti 2.2 põhjendatuks,

kuna mõiste „vee-ettevõtja“ on metoodikas läbivalt kasutusel ning kasutatud sõnastus vastab

ÜVVKS § 6 lg 1 sõnastusele.

5 (11)

5.3. Metoodika punkt 2.3 „Tarbija – isik, kellele osutatakse ühisveevärgi või -kanalisatsiooni

teenust.“

Konkurentsiameti seisukoht: Konkurentsiamet peab metoodika punkti 2.3 põhjendatuks,

kuna mõiste „tarbija“ on metoodikas läbivalt kasutusel ning kasutatud sõnastus tugineb

ÜVVKS-i § 7.

5.4. Metoodika punkt 2.4 „Tarbimiskoht – kinnisasi, mille veevärk ja kanalisatsioon

ühendatakse ÜVK-ga tarbija veega varustamiseks ühisveevärgist või reo- või sademevee

ärajuhtimiseks ühiskanalisatsiooni.“

Konkurentsiameti seisukoht: Konkurentsiamet peab metoodika punkti 2.4 põhjendatuks,

kuna mõiste „tarbimiskoht“ on metoodikas läbivalt kasutusel ning kasutatud sõnastus põhineb

ÜVVKS-i §-l 8.

5.5. Metoodika punkt 2.5 „Tarbimiskoha veevärk ja kanalisatsioon – ehitiste ja seadmete

süsteem tarbija veega varustamiseks ühisveevärgist või reo- või sademevee ärajuhtimiseks

ühiskanalisatsiooni. Tarbimiskoha veevärk ja kanalisatsioon ei ole ÜVK osa. Tarbimiskoha

veevärgil või kanalisatsioonil asuv veemõõdusõlm, välja arvatud veearvesti, on

tarbimiskoha veevärgi või kanalisatsiooni osa.“

Konkurentsiameti seisukoht: Konkurentsiamet peab metoodika punkti 2.5 põhjendatuks,

kuna antud mõiste on metoodikas läbivalt kasutusel ning kasutatud sõnastus põhineb ÜVVKS-i

§-l 8.

5.6. Metoodika punkt 2.6 „Tarbimiskoha omanik – isik, kes soovib liita tarbimiskoha veevärki

ja/või kanalisatsiooni ÜVK-ga või muuta olemasolevat liitumistasu arvestusalust

(liitumistingimustes ja/või liitumislepingus sätestatud maksimaalset vooluhulka). Varem

on kasutusel olnud mõiste Liituja.“

Konkurentsiameti seisukoht: Konkurentsiamet peab metoodika punkti 2.6 põhjendatuks,

kuna mõiste „tarbimiskoha omanik“ on metoodikas läbivalt kasutusel ning mõiste sõnastus

tugineb ÜVVKS §-ile 17.

5.7. Metoodika punkt 2.7 „Liitumispunkt – ÜVK ühenduskoht tarbimiskoha veevärgi ja

kanalisatsiooniga. See määrab ÜVK ning tarbimiskoha veevärgi ja kanalisatsiooni

vahelise piiri. Liitumispunkt on ÜVK osa.“

Konkurentsiameti seisukoht: Konkurentsiamet peab metoodika punkti 2.7 ehk mõistet

liitumispunkt põhjendatuks, kuna see mõiste on metoodikas läbivalt kasutusel ning mõiste

sõnastus tugineb ÜVVKS §-ile 5.

5.8. Metoodika punkt 2.8 „Liitumisleping – tarbimiskoha omaniku ja vee-ettevõtja vahel

sõlmitud leping, mille alusel tarbimiskoha veevärk ja kanalisatsioon liidetakse ÜVK-ga.“

Konkurentsiameti seisukoht: Konkurentsiamet peab metoodika punkti 2.8 ehk mõistet

liitumisleping põhjendatuks, kuna see mõiste on metoodikas läbivalt kasutusel ning mõiste

sõnastus tugineb ÜVVKS §-ile 19.

5.9. Metoodika punkt 2.9 „Liitumistasu – ÜVVKS § 20 alustel tarbimiskoha omaniku poolt

ÜVK-ga liitumiseks või liitumistasu arvestusaluse muutmiseks makstav tasu, mis koosneb

ühendustasust ja arendamistasust.“

Konkurentsiameti seisukoht: Vee-ettevõtjal, välja arvatud ÜVVKS §-s 28 sätestatud isikul,

on õigus võtta tarbimiskoha omanikult ühisveevärgi ja -kanalisatsiooniga liitumise eest

põhjendatud liitumistasu, arvestades ÜVVKS-is sätestatut (ÜVVKS § 20 lg 1).

6 (11)

Liitumistasuga tagatakse: 1) ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arendamine ning 2) tarbimiskoha

veevärgi ja kanalisatsiooni ühendamine ühisveevärgi ja -kanalisatsiooniga liitumispunktis

(ÜVVKS § 20 lg 3). Metoodika mõiste selgitab seda sätet märkides, et liitumistasu koosneb

ühendustasust ja arendamistasust. Konkurentsiamet peab metoodika punkti 2.9 põhjendatuks,

kuna mõiste „liitumistasu“ definitsioon on vastavuses ÜVVKS §-ga 20.

5.10. Metoodika punkt 2.10 „Ühendustasu – on liitumistasu osa, millega tagatakse

tarbimiskoha veevärgi ja kanalisatsiooni ühendamine ÜVK-ga liitumispunktis.

Ühendustasu on seotud konkreetse tarbimiskohaga, st. tagab üksnes liidetava

tarbimiskoha, mitte piirkonna ühendamise ÜVK-ga. Ühendustasu arvutamise aluseks

olevateks kuludeks võivad olla liitumispunkti ja ühendustoru (koos vajalike seadmetega)

ehitamiseks/ümberehitamiseks tehtud kulud: projekteerimiskulud, projekti

kooskõlastamise kulud, ehitus- ja materjalide kulud, ühendustööde kulu ühendustoru

ühendamisel tänavatorustiku ja liitumispunktiga, teiste kommunikatsioonide

ümbertõstmiskulud, tänavate sulgemise kulud, teekatte ja haljastuse taastamise kulud,

maksud, riigilõivud, servituutide seadmised jm kulutused, mis on otseselt seostatavad

liitumispunkti ja ühendustoruga.“

Konkurentsiameti seisukoht: Liitumistasuga tagatakse tarbimiskoha veevärgi ja

kanalisatsiooni ühendamine ÜVK-ga liitumispunktis (ÜVVKS § 20 lg 3 p 2). Põhjendatud on

täpsustamine, et see liitumistasu osa on seotud ainult konkreetse tarbimiskoha ÜVK-ga

liitmisega. Samuti on asjakohane nimetada levinumad ühendamisega seotud kulud. ÜVVKS

§ 20 lg 3 p 2 alusel peab Konkurentsiamet põhjendatuks mõiste „Ühendustasu“ sõnastust.

5.11. Metoodika punkt 2.11 „Arendamistasu – liitumistasu osa, millega kaetakse

tarbimiskohaga seotud arenduspiirkonna kõigi tarbimiskohtade ÜVK-ga liitmise kulud

ning vajadusel proportsionaalne osa mitme arenduspiirkonna ÜVK-ga liitmise kuludest.

Arendamistasu saadakse arendamiskulu jagamisel summaarse maksimaalse vooluhulgaga

ning saadud tulemuse korrutamisel konkreetse tarbimiskoha maksimaalse vooluhulgaga

AT=

× 1“

Konkurentsiameti seisukoht: Liitumistasuga tagatakse ÜVK arendamine (ÜVVKS § 20 lg 3

p 1). Arendamiseks tehtavad kulud kaetakse liitumistasus sisalduva arendamistasuga, mis

arvutatakse arendamiskulu alusel. Mõiste kirjeldab sõnadega arendamistasu arvutamist, mis

sisaldub liitumistasu arvutamise valemis. Konkurentsiamet peab põhjendatuks mõiste

„Arendamistasu“ sõnastust, kuna see selgitab ÜVVKS § 20 lg 3 p-i 1.

5.12. Metoodika punkt 2.12 „Arendamiskulu – liitumistasus sisalduva arendamistasu

arvutamise aluseks olev kulu. Arendamiskuluga kaetakse selgelt kirjeldatava piirkonna

tarbimiskohtade liitmiseks vajalikud arendamiskulud (v.a ühendustasu arvutamise aluseks

olevad kulud). Arendamiskuludeks võivad olla: arenduspiirkonna liitmiseks vajalike

tänavatorustike ehitus koos torustike juurde kuuluvate tehnosõlmedega (kaevud, siibrid,

kraanid jm); liitumisest sõltuvad täiendava mahu tagamiseks ümberehitus- või ehituskulud

veehaardel, veetöötlusjaamas, tänavatorustikul, reoveepumplas või

reoveepuhastusjaamas; arendustegevustega seotud projekteerimistööd. Liitumise hetkeks

peavad olema arendamiskulu arvutamise aluseks olevad kulud tõendatavad. Ühes ja samas

selgelt kirjeldatavas piirkonnas on arendamiskulu kõikidele tarbimiskohtadele

ühesugune.“

Konkurentsiameti seisukoht: Arendamiskulu on üks liige liitumistasu arvutamise valemis.

Liitumistasuga tagatakse ÜVK arendamine (ÜVVKS § 20 lg 3 p 1). Seejuures võib vee-

ettevõtja võtta liitumistasu vaid nende kulutuste ulatuses, mis on vajalikud tarbimiskoha

veevärgi ja kanalisatsiooni liitmiseks ÜVK-ga (ÜVVKS § 22 lg 1). ÜVVKS § 20 lg 3 p 1 ja §

7 (11)

22 lg 1 koostoime tõttu koosneb arendamiskulu kõigist kuludest, mis on vajalikud konkreetse

arenduspiirkonna kinnistute liitmiseks ÜVK-ga ja mida vee-ettevõtja suudab tõendada. Kuna

konkreetse piirkonna ÜVK arendamiseks tehtavad kulud tuleb katta kõigil selle piirkonna

tarbimiskohtadel, siis on ühe piirkonna tarbimiskohtade liitumistasu arvutamiseks ühesugune

arendamiskulu.

Eelneva põhjal peab Konkurentsiamet põhjendatuks mõiste „Arendamiskulu“ definitsiooni.

5.13. Metoodika punkt 2.13 „Maksimaalne vooluhulk – arendamistasu arvutamise aluseks

olev tarbimiskoha veevärki ja/või kanalisatsiooni iseloomustav näitaja, mis määratakse

vee-ettevõtja poolt liitumistingimustes ja/või liitumislepingus. Vooluhulga määramise

aluseks on standard EVS 835:2022. Mõõtühikuks on liitrit sekundis (l/s).“

Konkurentsiameti seisukoht: Metoodikas on taotleja arendamiskulu jagamise alusena näinud

ette liitumistasu arvestusalusena maksimaalse vooluhulga liitumispunktis. Seetõttu on

põhjendatud esitada ka maksimaalse vooluhulga definitsioon. Konkurentsiamet peab

põhjendatuks mõiste kajastamist metoodikas ning maksimaalset vooluhulga (liiter/sekund),

kuna kogu ÜVK süsteem peab olema ehitatud nii, et see võimaldaks kõikidel klientidel tarbida

ÜVK teenust igal ajahetkel liitumislepingus sätestatud liitumistasu arvestusaluse ulatuses.

Sobiv ühik teenuse tarbimise määramiseks on liiter, kuna see on samaliigiline veeteenuse

mõõtühikuga kuupmeeter (1 m3 = 1000 liitrit). Ajahetke määramiseks on aga sobiv ühik sekund.

Tund või minut ei ole sobivad ajahetke määramiseks, sest kui pool minutit/tundi teenust ei

osutata, siis teenust ei ole osutatud igal ajahetkel ning pool minutit/tundi on piisavalt pikk

periood, et teenuse osutamist või mitteosutamist märgata. Lisaks on ühik l/s kasutusel hoone

veevärgi standardis EVS 835:2022 normvooluhulkade ühikuna.

Eelneva põhjal peab Konkurentsiamet põhjendatuks metoodika mõiste „maksimaalne

vooluhulk“ definitsiooni.

5.14. Metoodika punkt 2.14 „ÜVK arendamise kava on ÜVK kohta koostatav analüüs, mis

käsitleb valla või linna ÜVK hetkeolukorda ja arendamisettepanekuid.“

Konkurentsiameti seisukoht: Konkurentsiamet peab metoodika punkti 2.14 põhjendatuks,

kuna mõiste „ÜVK arendamise kava“ on metoodikas läbivalt kasutusel ning mõiste sõnastus

tugineb ÜVVKS-ile.

5.15. Metoodika punkt 2.15 „Arenduspiirkond – ÜVK kavas sätestatud või detailplaneeringu

alusel rajatud piirkond (otseselt liitumisega seostatav).“

Konkurentsiameti seisukoht: Konkurentsiamet peab metoodika punkti 2.15 põhjendatuks,

kuna mõiste „Arenduspiirkond“ on metoodikas läbivalt kasutusel ning ÜVK-d arendatakse

üldjuhul ÜVK kava järgi (ÜVVKS § 16 lg 1), milles on reeglina osundatud arenduspiirkonnad.

5.16. Metoodika lõik „Metoodikas defineerimata juhtudel kasutatakse ÜVVKS-i mõisteid.“

Konkurentsiameti seisukoht: Konkurentsiamet peab põhjendatuks, et lisaks metoodikas

defineeritud mõistetele kasutatakse ÜVVKS-is defineeritud mõisteid.

6. Metoodika osa „3. Liitumistasu arvutamise põhimõtted“

6.1. Metoodika punkt 3.1 „Vee-ettevõtja võib võtta liitumistasu vaid nende kulutuste ulatuses,

mis on vajalikud tarbimiskoha veevärgi ja kanalisatsiooni liitmiseks ÜVK-ga ja/või

tarbimiskohale ÜVK teenuse osutamiseks vajaliku tootmismahu tagamiseks.“

Konkurentsiameti seisukoht: Vee-ettevõtja võib võtta liitumistasu vaid nende kulutuste

ulatuses, mis on vajalikud tarbimiskoha veevärgi ja kanalisatsiooni liitmiseks ühisveevärgi

8 (11)

ja -kanalisatsiooniga (ÜVVKS § 22 lg 1). Tarbimiskoha liitmiseks vajalikud kulutused on nii

konkreetse tarbimiskoha ühendamiseks tehtavad kulutused kui ka sellised ÜVK arendamise

kulutused, millega luuakse vajalikud eeldused tarbimiskohale ÜVK-teenuse osutamiseks

(näiteks pumplad, vee ja reovee töötlemise süsteemid jms). Eelneva põhjal peab

Konkurentsiamet põhjendatuks metoodika punkti 3.1.

6.2. Metoodika punkt 3.2 „Kui arenduspiirkonna ÜVK-ga liitmiseks asendatakse olemasolev

ehitis (näiteks veetöötlusjaam, veepumpla, reoveepumpla jms), siis jagatakse ehitise

maksumus olemasolevate tarbijate ja arenduspiirkonna tarbijate vahel

proportsionaalselt olemasolevate tarbijate maksimaalsete vooluhulkade ja

arenduspiirkonnas liitujate maksimaalsete vooluhulkade summaga. Arenduspiirkonnaga

seotud kulu osa lisatakse arendamiskulule. Olemasolevate tarbijatega seotud kulu osa

saab vee-ettevõtja taotleda ÜVK teenuse hinda. Kui arenduspiirkonna liitmiseks

olemasoleva ehitise asendamisel ei ole olemasolevate tarbijate maksimaalsete

vooluhulkade väljaselgitamine võimalik mõistlike kuludega, siis kasutatakse ehitise

maksumuse jagamisel muud asjakohast proportsiooni (näiteks pumpade võimsus).“

Konkurentsiameti seisukoht: Metoodika punktis 3.2 on taotleja kirjeldanud liitumistasu

arvutamist olukorras, kus rajatav objekt on üheaegselt vajalik nii olemasolevatele tarbijatele

veeteenuse osutamiseks kui ka uute tarbimiskohtade liitmiseks ÜVK-ga. Liitumistasu

arvutamise valemi põhimõtet üldistades tuleb tehtava kulutuse jagamisel arvesse võtta kõik

tarbijad ja tarbimiskohad, kelle jaoks see kulutus tehakse. Seetõttu on põhjendatud, et osaliselt

olemasolevatele tarbijatele veeteenuse osutamiseks kasutatava objekti maksumusest osa

katavad olemasolevad tarbijad. Sarnaselt liidetavate tarbimiskohtadega, on olemasolevate

tarbijate kaasamisel kulude jagamisse aluseks nende tarbijate maksimaalsed vooluhulgad kas

liitumistingimustest ja/või liitumislepingust.

Jagamise tulemusel saadud arenduspiirkonnaga seotud kulutuse osa lisatakse arendamiskulule

ja kuulub selle kaudu jagamisele liidetavate tarbimiskohtade arendustasusse.

Jagamise tulemusel saadud olemasolevate tarbijatega seotud kulutuse osa saab vee-ettevõtja

taotleda ÜVK teenuse hinda. See on kooskõlas ÜVVKS § 50 lg 1, sest ÜVK teenuse hinnaga

tagatakse olemasoleva ÜVK jätkusuutlikkus ja toimepidevus ning ÜVK arendamise kava

kohased investeeringud, välja arvatud tagastamatu abina saadud investeeringud ja ÜVVKS §

20 lg 3 alusel liitumistasude eest tehtud investeeringud.

Eelneva põhjal peab Konkurentsiamet põhjendatuks metoodika punkti 3.2.

6.3. Metoodika punkt 3.3 „Tagastamatu abi korras ÜVK väljaehitamiseks tehtud kulutused

arvatakse liitumistasust maha.“

Konkurentsiameti seisukoht: Konkurentsiamet peab metoodika punkti 3.3 põhjendatuks, sest

see tugineb otseselt ÜVVKS § 22 lg-l 2.

6.4. Metoodika punkt 3.4 „Kui ÜVK-d, sealhulgas sademeveekanalisatsiooni, arendatakse

huvitatud isiku ettepaneku alusel väljaspool ÜVK arendamise kava ning kokkuleppel vee-

ettevõtjaga ja ÜVK omanikuga, katab arendamise ning ühendamise kulutused täies

ulatuses huvitatud isik.“

Konkurentsiameti seisukoht: Konkurentsiamet peab metoodika punkti 3.4 põhjendatuks,

kuna samad põhimõtted on sätestatud ÜVVKS § 22 lg 3 - kui ühisveevärki ja -kanalisatsiooni,

sealhulgas sademeveekanalisatsiooni, arendatakse huvitatud isiku ettepaneku alusel väljaspool

ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arendamise kava ning kokkuleppel vee-ettevõtjaga ja

9 (11)

ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni omanikuga, katab arendamise ning ühendamise kulutused täies

ulatuses huvitatud isik.

6.5. Metoodika punkt 3.5 „Tarbimiskoha veevärgi ja kanalisatsiooni ühendamise eest ÜVK-

ga ei saa vee-ettevõtja korduvat liitumistasu nõuda, kui liitumispunkti asukoht või

tehniline lahendus muutub ÜVK arendamise tõttu või piirkonda hakkab teenindama uus

vee-ettevõtja või muutub ÜVK omanik.“

Konkurentsiameti seisukoht: Konkurentsiamet peab metoodika punkti 3.5 põhjendatuks,

kuna samad põhimõtted on sätestatud ÜVVKS § 22 lg 4 - tarbimiskoha veevärgi ja

kanalisatsiooni ühendamise eest ühisveevärgi ja -kanalisatsiooniga ei saa vee-ettevõtja

korduvat liitumistasu nõuda, kui liitumispunkti asukoht või tehniline lahendus muutub

ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arendamise tõttu või piirkonda hakkab teenindama uus vee-

ettevõtja või muutub ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni omanik.

6.6. Metoodika punkt 3.6 „Tarbimiskoha veevärgi ja kanalisatsiooni ümberehitamise või

tarbimiskoha omaniku või valdaja vahetumise korral ei võeta liitumistasu, kui

liitumistingimuste muutmine ei põhjusta vee-ettevõtjale kulutusi. Kulutuste tekkimise

korral võib liitumistasu võtta vaid tegelike kulutuste ulatuses.“

Konkurentsiameti seisukoht: Konkurentsiamet peab metoodika punkti 3.6 põhjendatuks,

kuna samad põhimõtted on sätestatud ÜVVKS § 22 lg 5 - tarbimiskoha veevärgi ja

kanalisatsiooni ümberehitamise või tarbimiskoha omaniku või valdaja vahetumise korral ei

võeta liitumistasu, kui liitumistingimuste muutmine ei põhjusta vee-ettevõtjale kulutusi.

Kulutuste tekkimise korral võib liitumistasu võtta vaid tegelike kulutuste ulatuses.

6.7. Metoodika punkt 3.7 „Vee-ettevõtjal on õigus nõuda tarbijalt liitumistasu, kui

tarbimiskoha veevärgi või kanalisatsiooni liitumistingimusi muudetakse tarbija algatusel

või tarbija tegevuse muutumise tõttu ning ÜVK-s on seetõttu vaja teha ümberehitustöid,

millega kaasnevad vee-ettevõtjale kulutused. Selliste ehitustööde hulka kuulub ka

liitumispunkti likvideerimine.“

Konkurentsiameti seisukoht: Konkurentsiamet peab metoodika punkti 3.7 põhjendatuks,

kuna samad põhimõtted on sätestatud ÜVVKS § 22 lg 6 - vee-ettevõtjal on õigus nõuda tarbijalt

liitumistasu, kui tarbimiskoha veevärgi või kanalisatsiooni liitumistingimusi muudetakse tarbija

algatusel või tarbija tegevuse muutumise tõttu ning ühisveevärgis ja -kanalisatsioonis on

seetõttu vaja teha ümberehitustöid, millega kaasnevad vee-ettevõtjale kulutused. Selliste

ehitustööde hulka kuulub ka liitumispunkti likvideerimine.

6.8. Metoodika punkt 3.8 „Kui ÜVVKS § 35 lõikes 1 nimetatud teenusleping on lõppenud

ÜVVKS § 42 lõike 6 alusel ning tarbimiskoha omanik soovib ÜVK teenust taastada ja

vee-ettevõtjale kaasnevad sellega kulutused, on vee-ettevõtjal õigus nõuda tarbimiskoha

omanikult tehtud kulutuste ulatuses liitumistasu.“

Konkurentsiameti seisukoht: Konkurentsiamet peab metoodika punkti 3.8 põhjendatuks,

kuna samad põhimõtted on sätestatud ÜVVKS § 22 lg 7 - kui käesoleva seaduse § 35 lõikes 1

nimetatud teenusleping on lõppenud § 42 lõike 6 alusel ning tarbimiskoha omanik soovib

ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni teenust taastada ja vee-ettevõtjale kaasnevad sellega kulutused,

on vee-ettevõtjal õigus nõuda tarbimiskoha omanikult tehtud kulutuste ulatuses liitumistasu.

6.9. Metoodika punkt 3.9 „Arenduspiirkonnas, kus liitub kogum ühetaolisi tarbimiskohtasid

(kõigil tarbimiskohtadel on võrdne maksimaalne vooluhulk), võib kõigile

tarbimiskohtadele rakendada ühesuurust liitumistasu, kui täpse liitumistasu

10 (11)

väljaarvutamine võib osutuda ebamõistlikult keeruliseks.“

Konkurentsiameti seisukoht: Konkurentsiamet peab metoodika punkti 3.9 põhjendatuks,

kuna selles kajastuvad võrdse kohtlemise ja otstarbekuse põhimõte. Nende kohaselt

rakendatakse kõikidele ühetaolistele (võrdse maksimaalse vooluhulgaga) tarbimiskohtadele

ühes arenduspiirkonnas ühesuurust liitumistasu, et vältida tarbetuid kulutusi iga tarbimiskoha

personaalse liitumistasu väljaarvutamiseks, mis kokkuvõttes tooks kaasa liitumistasu kasvu.

6.10. Metoodika punkt 3.10 „Liitumistasu arvutamise valem

=

× 1 + Ü

ehk = + Ü

kus:

LT - liitumistasu;

AK - arendamiskulu;

KV1 - tarbimiskoha maksimaalne vooluhulk (l/s);

KV - kõikide arenduspiirkonna liituvate tarbimiskohtade maksimaalsete vooluhulkade summa

AT - arendamistasu;

ÜT - ühendustasu.“

Konkurentsiameti seisukoht: Liitumistasu arvutamise metoodika peab sisaldama liitumistasu

arvutamise valemit koos selgitustega (ÜVVKS § 21 lg 2). Seega on liitumistasu arvutamise

valem metoodika kohustuslik osa.

Metoodika punkti 2.9 järgi koosneb liitumistasu ühendustasust ja arendamistasust ning seda

väljendab ka punktis 3.10 esitatud valem.

Arendamistasu saadakse arendamiskulu jagamisel summaarse maksimaalse vooluhulgaga ning

saadud tulemuse korrutamisel konkreetse tarbimiskoha maksimaalse vooluhulgaga. Vt ka

metoodika punkt 2.11.

Arendamistasu arvutamise aluseks olev arendamiskulu moodustub kulutustest, mis on tehtud

ÜVK arendamiseks võimaldamaks tarbimiskohaga seotud kogu arenduspiirkonnal tarbida

ÜVK teenust igal ajahetkel. Arendamiskulu kuulub jagamisele vaid nende tarbimiskohtade

vahel, mille liitmiseks olid vastavad kulutused (arendamiskulu) tehtud. Seetõttu on põhjendatud

konkreetse arendamiskulu jagamine tarbimiskohtade vahel lähtudes sellest, millise osa

moodustab konkreetse tarbimiskoha maksimaalne vooluhulk kõikide vastava arendamiskuluga

seotud tarbimiskohtade summaarsest maksimaalsest vooluhulgast.

ÜVK süsteem peab tagama kõikidele liitunutele ÜVK teenuse tarbimise võimaluse

liitumistingimustes ja/või liitumislepingus lubatud liitumistasu arvestusaluse ulatuses.

Metoodikas esitatud liitumistasu arvutamise valem tuleneb otseselt ÜVVKS § 20 lg 3, mille

kohaselt tagatakse liitumistasuga ÜVK arendamiseks tehtud kulud (AT) ja tarbimiskoha

ühendamiseks tehtud kulud (ÜT).

Eelneva põhjal peab Konkurentsiamet põhjendatuks metoodika punkti 3.10.

6.11. Metoodika punkt 3.11 „Kogu makstav liitumistasu koosneb erinevate veeteenuste

tarbimiseks liitumise eest küsitavate liitumistasude summast.“

Konkurentsiameti seisukoht: Punktis 3.11 on taotleja selgitanud, et kui liituja soovib liituda

nii ühisveevärgi kui ka ühiskanalisatsiooniga, siis koosneb summaarne liitumistasu

11 (11)

ühisveevärgiga liitumise kulude ja ühiskanalisatsiooniga liitumise kulude summast. See punkt

aitab paremini mõista metoodika rakendamist ja Konkurentsiamet loeb selle punkti

põhjendatuks.

7. Metoodika osa „4. Liitumistasu tagastamise alused“

7.1. Metoodika punkt 4.1 „Kui ÜVK on ehitatud üksnes tarbimiskoha jaoks, mille omanik on

liitumistasuga tasunud liitumiseks tehtud kulutused täies ulatuses, kuna vee-ettevõtjal ei

olnud piirkonnas teada teisi tarbimiskohtasid, ning selle ÜVK-ga liitub seitsme aasta

jooksul pärast liitumistasu tasumist täiendavalt tarbimiskohtasid, teeb vee-ettevõtja kolme

kuu jooksul pärast iga uue tarbimiskoha liitumist eelnevalt liitumistasu tasunud

tarbimiskoha omanikele tagasiarvestuse.“

Konkurentsiameti seisukoht: ÜVVKS § 21 lg 2 sätestab liitumistasu arvutamise metoodika

kohustusliku osana liitumistasu tagastamise aluseid ja ulatust, mistõttu on põhjendatud käsitada

metoodikas liitumistasu tagastamist. Metoodika punktis 4.1 kirjeldatud olukord vastab ÜVVKS

§ 23 lg 1 kirjeldatule. Eelneva põhjal peab Konkurentsiamet põhjendatuks metoodika punkti

4.1.

7.2. Metoodika punkt 4.2 „Tagastatava liitumistasu osa arvutamisel lähtutakse liitumiseks

tehtud kulutustest ja liitumistasu arvutamise metoodikast ning võetakse arvesse ÜVK

põhivara akumuleeritud kulum s.t tagastatava liitumistasu osa leidmisel vähendatakse

arendamiskulu summa võrra, mis vastab selle põhivara kasuliku eluea alusel arvutatud

kulumile.“

Konkurentsiameti seisukoht: Konkurentsiamet loeb metoodika punktis 4.2 esitatu

põhjendatuks, sest selgitus põhineb otseselt ÜVVKS § 23 lg 2 kajastatul. Põhjendatud on ka

selgitus arvesse võetava akumuleeritud kulumi kohta, kuna see tugineb raamatupidamise

arvestuses kasutatavale põhimõttele.

7.3. Metoodika punkt 4.3 „Liitumistasu tagastatakse, kui tarbimiskoha liitmiseks tehtud kulud

on väiksemad vee-ettevõtja poolt arvutatud liitumistasust.“

Konkurentsiameti seisukoht: Kui tarbimiskoha liitmiseks tehtud kulud on väiksemad vee-

ettevõtja poolt arvutatud liitumistasust, siis on põhjendatud ülemäärase liitumistasu

tagastamine, sest vee-ettevõtja võib võtta liitumistasu vaid nende kulutuste ulatuses, mis on

vajalikud tarbimiskoha veevärgi ja kanalisatsiooni liitmiseks ÜVK-ga. Konkurentsiamet peab

metoodika punkti 4.3 põhjendatuks, kuna liitumistasu võib võtta tegelikult kantud kulutuste

eest.

7.4. Metoodika punkt 4.4 „Kui ÜVVKS § 23 lg-s 1 nimetatud liitujaid on rohkem kui üks, siis

kehtib liitumistasu tagastamine kõigile, kelle liitumistasude summa katab liitumiseks tehtud

kulutused täies ulatuses.“

Konkurentsiameti seisukoht: Konkurentsiamet peab põhjendatuks metoodika punktis 4.4

esitatut, kuna see järgib nii Eesti Vabariigi põhiseaduse §-s 12 kui ka ÜVVKS § 1 lg 2 sätestatud

võrdse kohtlemise põhimõtet. Kui ÜVK rajatakse näiteks viie liituja jaoks, kes kõik koos on

tasunud liitumiseks tehtud kulutused täies ulatuses, kuna piirkonnas ei olnud teada teisi liitujaid,

ning selle ÜVK-ga liitub seitsme aasta jooksul pärast liitumistasu tasumist uusi liitujaid, siis

kehtib liitumistasu tagastamine kõigile viiele algsele liitujale.

AS TARTU VEEVÄRK

ÜHISVEEVÄRGI JA –KANALISATSIOONI LIITUMISTASU ARVUTAMISE METOODIKA

1. Üldsätted

Ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni liitumistasu arvutamise metoodika (metoodika) reguleerib liitumistasu

arvutamise põhimõtteid kõikides tegevuspiirkondades, kus AS Tartu Veevärk (registrikoodiga 10151668)

on kohaliku omavalitsuse poolt määratud vee-ettevõtjaks.

Metoodika aluseks on ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni seadus (ÜVVKS) ning selle alusel kehtestatud

õigusaktid.

ÜVVKS § 20-s on sätestatud alljärgnevad liitumise tasu võtmise alused:

lg 1 Vee-ettevõtjal, välja arvatud käesoleva seaduse §-s 28 sätestatud isikul, on õigus võtta tarbimiskoha

omanikult ühisveevärgi ja -kanalisatsiooniga liitumise eest põhjendatud liitumistasu, arvestades käesolevas

seaduses sätestatut.

lg 2 Liitumistasu suuruse arvutab vee-ettevõtja, arvestades käesoleva seaduse § 21 alusel koostatud

liitumistasu arvutamise metoodikat.

lg 3 Liitumistasuga tagatakse:

1) ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arendamine;

2) tarbimiskoha veevärgi ja kanalisatsiooni ühendamine ühisveevärgi ja -kanalisatsiooniga

liitumispunktis.

Ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni (ÜVK) rajamisel lähtub vee-ettevõtja optimaalseimast ÜVK süsteemi

konfiguratsioonist ja heast inseneritavast, eelistades võimaluse korral keskkonnasäästlikke lahendusi.

Tarbimiskoha liitmiseks ÜVK-ga vajalike tööde tegemisel ja hankimisel kasutab vee-ettevõtja rahalisi

vahendeid säästlikult ja otstarbekalt, tagades erinevate pakkumuste võrdlemise teel parima võimaliku hinna

ja kvaliteedi suhte.

Vee-ettevõtja järgib ühetaoliste tarbimiskohtade puhul võrdse kohtlemise põhimõtet, pidades silmas, et

isikutele seatavad piirangud ja kriteeriumid oleksid eesmärgi suhtes proportsionaalsed, asjakohased ja

põhjendatud.

2. Mõisted

2.1. Ühisveevärk ja -kanalisatsioon (ÜVK) – ÜVK on ehitiste ja seadmete süsteem, mille kaudu

varustatakse tarbijaid joogiveega ja juhitakse ära ning puhastatakse reo- ja sademevett ning mille

projekteeritud jõudlus on vähemalt kümme kuupmeetrit ööpäevas ja mis teenindab vähemalt

50 inimest. ÜVK-na käsitatakse ühisveevärki või ühiskanalisatsiooni eraldi või mõlemat koos. ÜVK-

na käsitatakse ka ehitiste ja seadmete süsteemi, mille projekteeritud jõudlus on alla kümne kuupmeetri

ööpäevas või mis teenindab alla 50 inimese ja mille kohaliku omavalitsuse üksus on ÜVK arendamise

kavaga määranud ühisveevärgiks ja -kanalisatsiooniks.

2.2. Vee-ettevõtja – eraõiguslik juriidiline isik, kelle on kohaliku omavalitsuse üksus määranud ÜVK

teenuse osutajaks.

2.3. Tarbija – isik, kellele osutatakse ühisveevärgi või -kanalisatsiooni teenust.

2.4. Tarbimiskoht – kinnisasi, mille veevärk ja kanalisatsioon ühendatakse ÜVK-ga tarbija veega

varustamiseks ühisveevärgist või reo- või sademevee ärajuhtimiseks ühiskanalisatsiooni.

2.5. Tarbimiskoha veevärk ja kanalisatsioon – ehitiste ja seadmete süsteem tarbija veega varustamiseks

ühisveevärgist või reo- või sademevee ärajuhtimiseks ühiskanalisatsiooni. Tarbimiskoha veevärk ja

kanalisatsioon ei ole ÜVK osa. Tarbimiskoha veevärgil või kanalisatsioonil asuv veemõõdusõlm,

välja arvatud veearvesti, on tarbimiskoha veevärgi või kanalisatsiooni osa.

2.6. Tarbimiskoha omanik – isik, kes soovib liita tarbimiskoha veevärki ja/või kanalisatsiooni ÜVK-ga

või muuta olemasolevat liitumistasu arvestusalust (liitumistingimustes ja/või liitumislepingus

sätestatud maksimaalset vooluhulka). Varem on kasutusel olnud mõiste Liituja.

2.7. Liitumispunkt – ÜVK ühenduskoht tarbimiskoha veevärgi ja kanalisatsiooniga. See määrab ÜVK

ning tarbimiskoha veevärgi ja kanalisatsiooni vahelise piiri. Liitumispunkt on ÜVK osa.

2.8. Liitumisleping – tarbimiskoha omaniku ja vee-ettevõtja vahel sõlmitud leping, mille alusel

tarbimiskoha veevärk ja kanalisatsioon liidetakse ÜVK-ga.

2.9. Liitumistasu – ÜVVKS § 20 alustel tarbimiskoha omaniku poolt ÜVK-ga liitumiseks või liitumistasu

arvestusaluse muutmiseks makstav tasu, mis koosneb ühendustasust ja arendamistasust.

2.10. Ühendustasu – on liitumistasu osa, millega tagatakse tarbimiskoha veevärgi ja kanalisatsiooni

ühendamine ÜVK-ga liitumispunktis. Ühendustasu on seotud konkreetse tarbimiskohaga, st. tagab

üksnes liidetava tarbimiskoha, mitte piirkonna ühendamise ÜVK-ga. Ühendustasu arvutamise aluseks

olevateks kuludeks võivad olla liitumispunkti ja ühendustoru (koos vajalike seadmetega)

ehitamiseks/ümberehitamiseks tehtud kulud: projekteerimiskulud, projekti kooskõlastamise kulud,

ehitus- ja materjalide kulud, ühendustööde kulu ühendustoru ühendamisel tänavatorustiku ja

liitumispunktiga, teiste kommunikatsioonide ümbertõstmiskulud, tänavate sulgemise kulud, teekatte

ja haljastuse taastamise kulud, maksud, riigilõivud, servituutide seadmised jm kulutused, mis on

otseselt seostatavad liitumispunkti ja ühendustoruga.

2.11. Arendamistasu – liitumistasu osa, millega kaetakse tarbimiskohaga seotud arenduspiirkonna kõigi

tarbimiskohtade ÜVK-ga liitmise kulud ning vajadusel proportsionaalne osa mitme arenduspiirkonna

ÜVK-ga liitmise kuludest. Arendamistasu saadakse arendamiskulu jagamisel summaarse maksimaalse

vooluhulgaga ning saadud tulemuse korrutamisel konkreetse tarbimiskoha maksimaalse vooluhulgaga

=

× 1

2.12. Arendamiskulu – liitumistasus sisalduva arendamistasu arvutamise aluseks olev kulu.

Arendamiskuluga kaetakse selgelt kirjeldatava piirkonna tarbimiskohtade liitmiseks vajalikud

arendamiskulud (v.a ühendustasu arvutamise aluseks olevad kulud). Arendamiskuludeks võivad olla:

arenduspiirkonna liitmiseks vajalike tänavatorustike ehitus koos torustike juurde kuuluvate

tehnosõlmedega (kaevud, siibrid, kraanid jm); liitumisest sõltuvad täiendava mahu tagamiseks

ümberehitus- või ehituskulud veehaardel, veetöötlusjaamas, tänavatorustikul, reoveepumplas või

reoveepuhastusjaamas; arendustegevustega seotud projekteerimistööd. Liitumise hetkeks peavad

olema arendamiskulu arvutamise aluseks olevad kulud tõendatavad. Ühes ja samas selgelt kirjeldatavas

piirkonnas on arendamiskulu kõikidele tarbimiskohtadele ühesugune.

2.13. Maksimaalne vooluhulk – arendamistasu arvutamise aluseks olev tarbimiskoha veevärki ja/või

kanalisatsiooni iseloomustav näitaja, mis määratakse vee-ettevõtja poolt liitumistingimustes ja/või

liitumislepingus. Vooluhulga määramise aluseks on standard EVS 835:2022. Mõõtühikuks on liitrit

sekundis (l/s).

2.14. ÜVK arendamise kava on ÜVK kohta koostatav analüüs, mis käsitleb valla või linna ÜVK

hetkeolukorda ja arendamisettepanekuid.

2.15. Arenduspiirkond – ÜVK kavas sätestatud või detailplaneeringu alusel rajatud piirkond (otseselt

liitumisega seostatav).

Metoodikas defineerimata juhtudel kasutatakse ÜVVKS-i mõisteid.

3. Liitumistasu arvutamise põhimõtted

3.1. Vee-ettevõtja võib võtta liitumistasu vaid nende kulutuste ulatuses, mis on vajalikud tarbimiskoha

veevärgi ja kanalisatsiooni liitmiseks ÜVK-ga ja/või tarbimiskohale ÜVK teenuse osutamiseks

vajaliku tootmismahu tagamiseks.

3.2. Kui arenduspiirkonna ÜVK-ga liitmiseks asendatakse olemasolev ehitis (näiteks veetöötlusjaam,

veepumpla, reoveepumpla jms), siis jagatakse ehitise maksumus olemasolevate tarbijate ja

arenduspiirkonna tarbijate vahel proportsionaalselt olemasolevate tarbijate maksimaalsete

vooluhulkade ja arenduspiirkonnas liitujate maksimaalsete vooluhulkade summaga.

Arenduspiirkonnaga seotud kulu osa lisatakse arendamiskulule. Olemasolevate tarbijatega seotud

kulu osa saab vee-ettevõtja taotleda ÜVK teenuse hinda. Kui arenduspiirkonna liitmiseks olemasoleva

ehitise asendamisel ei ole olemasolevate tarbijate maksimaalsete vooluhulkade väljaselgitamine

võimalik mõistlike kuludega, siis kasutatakse ehitise maksumuse jagamisel muud asjakohast

proportsiooni (näiteks pumpade võimsus).

3.3. Tagastamatu abi korras ÜVK väljaehitamiseks tehtud kulutused arvatakse liitumistasust maha.

3.4. Kui ÜVK-d, sealhulgas sademeveekanalisatsiooni, arendatakse huvitatud isiku ettepaneku alusel

väljaspool ÜVK arendamise kava ning kokkuleppel vee-ettevõtjaga ja ÜVK omanikuga, katab

arendamise ning ühendamise kulutused täies ulatuses huvitatud isik.

3.5. Tarbimiskoha veevärgi ja kanalisatsiooni ühendamise eest ÜVK-ga ei saa vee-ettevõtja korduvat

liitumistasu nõuda, kui liitumispunkti asukoht või tehniline lahendus muutub ÜVK arendamise tõttu

või piirkonda hakkab teenindama uus vee-ettevõtja või muutub ÜVK omanik.

3.6. Tarbimiskoha veevärgi ja kanalisatsiooni ümberehitamise või tarbimiskoha omaniku või valdaja

vahetumise korral ei võeta liitumistasu, kui liitumistingimuste muutmine ei põhjusta vee-ettevõtjale

kulutusi. Kulutuste tekkimise korral võib liitumistasu võtta vaid tegelike kulutuste ulatuses.

3.7. Vee-ettevõtjal on õigus nõuda tarbijalt liitumistasu, kui tarbimiskoha veevärgi või kanalisatsiooni

liitumistingimusi muudetakse tarbija algatusel või tarbija tegevuse muutumise tõttu ning ÜVK-s on

seetõttu vaja teha ümberehitustöid, millega kaasnevad vee-ettevõtjale kulutused. Selliste ehitustööde

hulka kuulub ka liitumispunkti likvideerimine.

3.8. Kui ÜVVKS § 35 lõikes 1 nimetatud teenusleping on lõppenud ÜVVKS § 42 lõike 6 alusel ning

tarbimiskoha omanik soovib ÜVK teenust taastada ja vee-ettevõtjale kaasnevad sellega kulutused, on

vee-ettevõtjal õigus nõuda tarbimiskoha omanikult tehtud kulutuste ulatuses liitumistasu.

3.9. Arenduspiirkonnas, kus liitub kogum ühetaolisi tarbimiskohtasid (kõigil tarbimiskohtadel on võrdne

maksimaalne vooluhulk), võib kõigile tarbimiskohtadele rakendada ühesuurust liitumistasu, kui täpse

liitumistasu väljaarvutamine võib osutuda ebamõistlikult keeruliseks.

3.10. Liitumistasu arvutamise valem:

=

× 1 + Ü

ehk = + Ü

kus:

LT - liitumistasu;

AK - arendamiskulu;

KV1 - tarbimiskoha maksimaalne vooluhulk (l/s);

KV - kõikide arenduspiirkonna liituvate tarbimiskohtade maksimaalsete vooluhulkade summa

AT - arendamistasu;

ÜT - ühendustasu.

3.11. Kogu makstav liitumistasu koosneb erinevate veeteenuste tarbimiseks liitumise eest küsitavate

liitumistasude summast.

4. Liitumistasu tagastamise alused

4.1. Kui ÜVK on ehitatud üksnes tarbimiskoha jaoks, mille omanik on liitumistasuga tasunud liitumiseks

tehtud kulutused täies ulatuses, kuna vee-ettevõtjal ei olnud piirkonnas teada teisi tarbimiskohtasid,

ning selle ÜVK-ga liitub seitsme aasta jooksul pärast liitumistasu tasumist täiendavalt

tarbimiskohtasid, teeb vee-ettevõtja kolme kuu jooksul pärast iga uue tarbimiskoha liitumist eelnevalt

liitumistasu tasunud tarbimiskoha omanikele tagasiarvestuse.

4.2. Tagastatava liitumistasu osa arvutamisel lähtutakse liitumiseks tehtud kulutustest ja liitumistasu

arvutamise metoodikast ning võetakse arvesse ÜVK põhivara akumuleeritud kulum s.t tagastatava

liitumistasu osa leidmisel vähendatakse arendamiskulu summa võrra, mis vastab selle põhivara

kasuliku eluea alusel arvutatud kulumile.

4.3. Liitumistasu tagastatakse, kui tarbimiskoha liitmiseks tehtud kulud on väiksemad vee-ettevõtja poolt

arvutatud liitumistasust.

4.4. Kui ÜVVKS § 23 lg-s 1 nimetatud liitujaid on rohkem kui üks, siis kehtib liitumistasu tagastamine

kõigile, kelle liitumistasude summa katab liitumiseks tehtud kulutused täies ulatuses.