Riigivara otsustuskorras tasuta võõrandamine (Kambja vald 11 kinnisasja)

Lisa 1 Transpordiameti peadirektori käskkirjale

Kambja vallale üleantavate vahendite määramine endiste riigiteede teehoiuks

Vastavalt 2026. aasta riigieelarve seaduse §-le 9, juhindudes Vabariigi Valitsuse 06.02.2015

määrusest nr 16 „Riigieelarve seaduses kohaliku omavalitsuse üksustele määratud toetusfondi

vahendite jaotamise ja kasutamise tingimused ja kord“ § 82:

1. Aastane üleantavate vahendite käibemaksuta summa Kambja vallale endiste riigiteede hoiuks

on 6 554 eurot, sh

1.1 22130 Tartu - Ülenurme tee km 3,084-3,887 üleandmisel kohalikuks teeks 5186 eurot

1.2 22193 Külitse kaupluse tee km 0-0,385 üleandmisel kohalikuks teeks 1 368 eurot

2. Finantsosakond eraldab Kambja Vallavalitsusele jooksval eelarve aastal:

2.1 Transpordiameti 2026.a rajatiste majanduskulude eelarvest ühekordse maksena 2026.a

üleantavate endiste riigiteede teehoiu kulude katteks 8 kuu eest, alates 1.maist kuni

31.detsembrini, summas 3523,4 eurot alljärgnevalt:

Tee nr ja nimi Kokku 8 kuu

eest

sh teedega seotud

majanduskulud

(eelarve liik 20

konto 55)

sh majanduskulude

käibemaks

(eelarve liik 10

konto 601)

22130 Tartu-Ülenurme tee

22193 Külitse kaupluse tee

2788,15 eurot

735,25 eurot

2788,15 eurot

735,25 eurot

0 eurot

0 eurot

2.2 Vastavalt riigieelarve seadusele ja tegevuspõhise eelarvestamise käsiraamatu peatükile 7.

„Eelarve rakendamine“ riigieelarve mahtu liigendamisega muuta ei tohi ja kõik muudatused

esitatakse käibemaksuta. Jooksval eelarveaastal käibemaksu summasid üle ei anta, mistõttu on

2026.a üleantavad majandamiskulud kajastatud ilma käibemaksuta.

3. Riigieelarve strateegias (RES-is) 2027-2030 rajatiste majanduskulude eelarvest üleantavate

endiste riigiteede teehoiu kulude toetuseks kokku summas 26216 eurot alljärgnevalt:

RESi

aasta

Tee nr ja nimi Kokku 12 kuu

eest, 2 teed

sh teedega seotud

majanduskulud

(eelarve liik 20,

konto 55)

sh majanduskulude

käibemaks 24%

(eelarve liik 10,

konto 601)

2027 22130 Tartu-Ülenurme tee 22193 Külitse kaupluse tee

6554 eurot 5285,48 eurot 1268,52 eurot

2028 22130 Tartu-Ülenurme tee 22193 Külitse kaupluse tee

6554 eurot 5285,48 eurot 1268,52 eurot

2029 22130 Tartu-Ülenurme tee 22193 Külitse kaupluse tee

6554 eurot

5285,48 eurot 1268,52 eurot

2030 22130 Tartu-Ülenurme tee 22193 Külitse kaupluse tee

6554 eurot 5285,48 eurot 1268,52 eurot

RIIGITEE TUNNUSTELE VASTAVUSE HINDAMISE ARUANNE

Kambja vallas riigimaal asuvad teed, mis ei ole riigiteede nimekirjas:

Kohalik tee 9490259 Rehe tee

Kohalik tee 9490096 Meremäe tee

Kohalik tee 9490159 Kesa tee

Kohalik tee 9490098 Variku-Partsi

Registreerimata tee Aru tee maaüksustel 228301:001:2306 ja 8301:001:2309

Registreerimata tee Kõrtsi tänav maaüksusel 28301:001:2175

Koostaja:

Transpordiameti teevara osakond

Tallinn 2022 ja 2025

2

1. Sissejuhatus

Kambja Vallavolikogu 29.juuni 2022.a otsuse nr 41 alusel esitas Kambja Vallavalitsus oma

kirjaga 26.07.2022 nr 4-11/2796 taotluse Tartu maakonnas Kambja vallas asuva 3 riigitee

üleandmiseks kohalikuks teeks, 5 kohaliku tee üleandmiseks riigiteeks ja 7-l riigile kuuluval

maaüksusel asjaõiguste omandamiseks neil paiknevate teede seadustamisel kohalikus teeks.

Peale maakorraldustööde läbiviimist esitati Kambja Vallavalitsuse korraldusega nr 555

23.oktoobrist 2025.a Transpordiametile taotlus 8 munitsipaalmaa üksuse riigile üleandmiseks

ning 11 riigi maaüksuse vallale omandamiseks. Riigitee tunnustele vastavuse hindamine

teostatakse eraldi aruannetena, grupeerides taotluse esemed vastavalt vormistamiseks vajalike

dokumentide valmidusele.

Käesolevas aruandes hinnatakse 6 riigimaal paikneva tee vastavust riigitee tunnustele

eesmärgil anda need teega maaüksused tasuta Kambja vallale kohalikuks teeks seadusest

tulenevate ülesannete täitmiseks:

o Kohalik tee 9490259 Rehe tee

o Kohalik tee 9490096 Meremäe tee

o Kohalik tee 9490159 Kesa tee

o Kohalik tee 9490098 Variku-Partsi

o Registreerimata tee Aru tee

o Registreerimata tee Kõrtsi tänav

Esialgselt 2022.a koostatud hindamisaruannet on täiendatud 2025.sügisel Kambja

Vallavalitsuselt laekunud taotluse põhjal, viies sisse moodustatud uute maaüksuste ja teede

täpsustatud andmed.

2. Hindamise aluseks olevad riigitee tunnused

Taotluse läbivaatamisel hinnatakse tee vastavust riigitee tunnustele s.h. eeldustele riigitee liigi

määramiseks. Vastavalt ehitusseadustiku paragrahvile 92 ja Transpordiameti riigitee

määramise juhendile analüüsitakse neljale riigitee tunnusele koosmõjus vastavust:

2.1 Teed võib kasutada igaüks õigusaktides sätestatud piiranguid järgides

Riigiteeks määratud tee peab olema avalikult kasutatav, kuna nii on sätestatud

ehitusseadustikus. Avalikult kasutatavat teed võib kasutada igaüks õigusaktides sätestatud

piiranguid jälgides. Kui tee asukoht ja liikluskeskkond ei võimalda teekasutajale vaba

juurdepääsu ja ohutut liiklemist või kui piirangud teeliiklusele ei ole kehtestatud riigi

haldusorgani poolt, ei ole tee avalikult kasutatav riigitee. Tee määramisel riigiteeks prevaleerib

riigi avalik huvi kohaliku avaliku huvi või erahuvi üle.

Kui tee avalik kasutamine ei ole tagatud, siis teistele tunnustele vastavust ei hinnata ja teed ei

saa määrata riigiteeks.

2.2 Teel on valdavalt asulaväline liikluskord

Asulaväline liikluskord on teel, millele ei ole liiklusmärgiga 571 „Asula“ kehtestatud

asulasisest liikluskorda. Linnalist asustusüksust läbival riigitee osal on üldjuhul asulasisene

liikluskord, aga ruumilise planeeringu kehtestamisega võib seal ette näha asulavälise

liikluskorra.

3

Tee vastab riigitee tunnusele, kui liikluse analüüs näitab vastavust ühele riigitee liigile:

Põhimaanteele on iseloomulik intensiivne sujuv asulaväline mootorsõidukite liiklus, mis

võimaldab teekonna kiiret läbimist reisijate või kaupade ohutul transportimisel riigi eri

piirkondadesse või läbi rahvusvahelise piiripunkti.

Tugimaanteele on iseloomulik on sõidueesõigusega asulaväline läbiv mootorsõidukite liiklus

reisijate või kaupade ohutuks transportimiseks piirkondlike keskuste ja mitmeviisiliste

(multimodaalsete) transpordisõlmede vahel.

Kõrvalmaanteele on iseloomulik mootorsõidukite asulavälise liikluse jaotamine või kogumine

kohalikelt maanteedelt ja muudelt teedelt, et transportida reisijaid- või kaupu piirkonnale

tähtsate sihtkohtade vahel.

Liikluse kogumis-ja jaotamisfunktsiooniga teel ei ole riigitee tunnust, kui tee ainukeseks

otstarbeks on juurdepääsu tagamine erakinnistutele.

Ühendusteele on iseloomulik mootorsõidukite liiklusvoogude kanaliseerimine või ühendamine

liiklussõlmedes ja ristmikel või liikluse suunamine ajutisele teele.

Riigi jäätee rajatakse talvel, piisava tugevusega jääoludes, riigiteede liikluse suunamiseks

ajutisele teele üle jäätunud veekogu.

Muu riigitee võimaldab omaette liiklemise kergliiklusteel või muul riigile vajalikul teel, mis

pole põhimaantee, tugimaantee, kõrvalmaantee ega ühendustee.

Riigi kergliiklusteele on üldjuhul iseloomulik asulaväline liikluskeskkond. Mootorsõidukite

liiklusega riigitee ääres jalakäijate, jalgratturite, pisimopeedide, kergliikurite või robotliikurite

liiklemine võimaldatakse neile eraldi ettenähtud liiklusruumis, mis on ehituslikult või

liikluskorralduslikult sõiduteest eraldatud.

Kergliiklusteel on riigitee tunnused, kui:

1) riigiteel fikseeritud liiklusohtliku koha likvideerimiseks rajatakse kergliiklejatele

turvalisem, omaette liikluskeskkond;

2) konkreetsele riigiteele kergliiklustee projekteerimisnormide ja Transpordiameti juhendi

„Kergliiklustaristu kavandamise juhend“ kohaldamisel tuleb kergliiklejad eraldada

mootorsõidukitest ning läheduses pole võimalik kergliiklejate ohutuks liikumiseks

kasutada teist olemasolevat avalikult kasutatavat teed.

2.3 Tee ühendab riigile olulisi sihtkohti

Tee vastab riigitee tunnusele, kui ühendusfunktsiooni analüüs näitab vastavust ühele riigitee

liigile:

Põhimaantee ühendab pealinna riigi oluliste keskustega, neid omavahel või suundub

rahvusvahelisse piiripunkti, on üle-euroopalise transpordivõrgustiku TEN-T tee või

rahvusvahelise E-teede võrgu tee Eesti territooriumil.

Tugimaantee ühendab linnu omavahel või on linnast ümbersõidu tee, tagab linnade ning

kõrvalmaanteede võrgustiku optimaalse ühenduse teise tugimaanteega või põhimaanteega,

suundub asustusüksusse, kus paikneb TEN-T transpordivõrgustiku või riigile oluline

transpordisõlm.

Kõrvalmaantee tagab optimaalselt ühendused alevite ja alevike vahel ning nende ühendamise

linnaga ja teise riigiteega, moodustab riigi toimepidevuseks vajaliku optimaalse teedevõrgu või

suundub riigi transpordisüsteemi sihtkohta:

1) transpordisõlme rongipeatusse, avalikult kasutatavasse lennujaama, kaugliini või

maakonnaliini teenindavasse reisisadamasse, välisriigi veesõidukite teenindamise

õigusega kaubasadamasse;

2) piirikontrollita piiriületuskohta sisepiiril või Eesti -Vene reisijate piiripunkti Saatses;

3) muusse riigile ja piirkonnale olulise huviga sihtkohta.

Ühendustee ühendab ühtse liikluskorraldusega lähestikku paiknevaid riigiteid, eelõige ristmike

ja liiklussõlmede alal.

4

Riigi jäätee rajatakse jäätunud veekogule olemasoleva riigitee marsruudi ajutise pikendusena.

Muu riigitee tagab põhimaanteeks, tugimaanteeks, kõrvalmaanteeks või ühendusteeks

mitteliigituva tee kaudu riigile vajaliku sihtkoha ühenduse riigiteede võrguga. Muuks riigiteeks

liigitatakse ka riigi kergliiklustee.

Riigi sõidutee kõrval paiknev kergliiklustee on riigitee, kui tagab ühenduse:

1) bussipeatusega, rongipeatusega, sadamaga, lennujaamaga, piiripunktiga ja seal „pargi

ja sõida“ parklaga;

2) suubumiseni läheduses paikneva teise avalikult kasutatava teega;

3) riikliku huvikohaga;

4) rahvusvahelise EuroVelo või üleriigilise jalgrattamarsruudi sihtkohtadega.

2.4 Transpordiamet saab teeomanikuna ühtselt korraldada teehoidu ja liikuvust

Tee vastab riigitee tunnusele, kui Transpordiamet teeomanikuna saab ühtselt korraldada

teehoidu ja kavandada liikuvust kõigi 3 alljärgneva alatunnuse olemasolul:

1) Transpordiametil koos korrashoiu ettevõtjaga on võimalik mõistlike teehoiukuludega

tagada avalikult kasutatava tee seisundinõuete ühtne täitmine teede võrgustikus,

arvestades asukohas kehtivate keskkonnakaitse, muinsuskaitse või ehituslike

piirangutega ning tehnovõrkude kaitsevööndite kitsendustega.

2) Transpordiamet saab liikleja teekonnal kehtestada ühtse ohutu liikluskorralduse ja

võimaldada sujuva liikuvuse erinevate transpordiliikide vahel.

3) Transpordiameti teenistujatel, lepingupartneri esindajatel ja korrashoiutehnikal on vaba

juurdepääs teerajatistele.

Tee hinnatakse riigitee tunnustele vastavaks kõigi nelja tunnuse tuvastamisel. Eeldatav riigitee

liik määratakse tunnuste 2.2 ja 2.3 koosmõjus.

3. Kohaliku tee 9490259 Rehe tee riigitee tunnuste hindamine

Kohalik tee 9490259 Rehe tee (edaspidi tee) paikneb Tartu maakonnas Kambja vallas Soinaste

külas. Tee asukoht on näidatud joonisel 1.

Joonis 1. Kohaliku tee 9490259 Rehe tee asukoht Kambja vallas (peenike sinine joon)

5

Tee paikneb eramaa ja riigimaa kinnistutel.

Kinnistute andmed:

1) Tartu Maakohtu kinnistusosakonna kinnistu number 3852004, eraomand, katastritunnus

94901:006:0518 pindala 6724 m2, sihtotstarve transpordimaa 100%;

2) Tartu Maakohtu kinnistusosakonna kinnistu number 3350804, riigiomand, katastritunnus

28301:001:2178 , pindala 726.0 m², sihtotstarve transpordimaa 100%;

3) Tartu Maakohtu kinnistusosakond, kinnistu number 3409804, katastritunnus

28301:001:2176, riigiomand, pindala 387 m2, sihtotstarve transpordimaa 100%.

Riigimaa kinnistute asukoht on näidatud joonisel 2.

Joonis 2. Rehe teed teenindavate riigimaa üksuste 28301:001:2178 ja 28301:001:2176 asukoht

(kollane taust)

Püsikattega tee on 0, 425 km pikkune ja 6 m laiune. Teeregistrisse andmeid ei ole kantud.

Hindamine tulemused tunnuste lõikes:

3.1 Teed võib kasutada igaüks õigusaktides sätestatud piiranguid järgides

Tee on määratud avalikult kasutatavaks selle kandmisega valla kohalike teede nimekirja. Teel

ei ole piiranguid või kitsendusi, mis takistaks avalikku kasutamist.

Tee vastab kohaliku tee ja riigitee tunnusele.

3.2 Teel on valdavalt asulaväline liikluskord

Teel on asulasisene kahesuunaline liikluskord. Teel on kohalik liiklus juurdepääsuks

erakinnistutele. Liiklussageduse kohta andmed puuduvad.

Teeliikluse iseloom ei vasta riigitee tunnusele, kuna teel asulasisene liikluskord ja tee teenindab

kohalikku liiklust.

6

3.3 Tee ühendab riigile olulisi sihtkohti

Tee ei ole TEN-T teedevõrgu ega E-teede võrgustiku osa. Teel ei ole tähtsust rahvusvaheliste

teede võrgustikus. Hinnatav tee paikneb kogu ulatuses ühe kohaliku omavalitsuse

halduspiirides, hoonestatud alal.

Tee alguspunkt paikneb kohalikul Rehepapi teel, lõpp-punkt Pesapaiga tänaval.

Tee põhiliseks funktsiooniks on juurdepääsu võimaldamine erakinnistutele ja ühendus

Pesapaiga tänavaga. Tee ei ühenda riigile olulisi sihtkohti.

Tee ei vasta riigitee ühendusfunktsiooni tunnusele.

3.4 Transpordiamet saab teeomanikuna ühtselt korraldada teehoidu ja liikuvust

Transpordiamet ei korralda praegu teel lepingulist korrashoidu.

Kohaliku teena on kohalikul omavalitsusel võimalus korraldada ühtselt teehoidu ja liiklust

kõigil Soinaste küla teedel, parendada liikuvust kohalike elanike ja ettevõtete huvides. Kuna

vald taotleb Rehepapi tee muutmist riigiteeks, siis riigiteede võrgustikul saaks Transpordiamet

ühtselt korraldada teehoidu. Aga riigiteena jääks Rehe tee tupikteeks, mis raskendab teehoiu

korraldamist.

Teelõigu konstruktsiooni ja tehnovõrkude seisukord võimaldavad korrashoidu teostaval

hooldefirmal täita tee seisundinõudeid.

Tee vastab osaliselt teehoiu ja liikuvuse ühtse korraldamise tunnusele.

Riigitee tunnustele vastavuse hindamine tulemused tunnuste lõikes on tabelis 1.

Riigitee tunnus Kohalik tee 9490259 Rehe tee

Vastab Vastab

osaliselt

Ei vasta

1 Teed võib kasutada igaüks õigusaktides

sätestatud piiranguid järgides

VX

2 Teel on valdavalt asulaväline liikluskord X

3 Tee ühendab riigile olulisi sihtkohti X

4 Transpordiamet saab teeomanikuna ühtselt

korraldada teehoidu ja liikuvust VX

Tabel 1 Kohaliku tee 9490259 Rehe tee riigitee tunnustele vastavuse koondhinnang

Kokkuvõttes kohalik tee 9490259 Rehe tee ei vasta riigitee tunnustele. Kambja Vallavalitsuse

taotluse selle tee teenindamiseks vajalike riigile kuuluvate maaüksuste 28301:001:2178 ja

28301:001:2176 tasuta võõrandamiseks vallale saab rahuldada.

4. Kohaliku tee Meremäe tee 9490096 riigitee tunnuste hindamine

Kohalik tee 9490096 Meremäe tee (edaspidi tee) paikneb Tartu maakonnas Kambja vallas

Soinaste külas. Tee asukoht on näidatud joonisel 3.

7

Joonis 3. Kohaliku tee 9490096 Meremäe tee asukoht Kambja vallas (peenike sinine joon)

Tee paikneb eramaa, munitsipaalmaa ja riigimaa kinnistutel.

Kinnistute andmed:

1) Tartu Maakohtu kinnistusosakonna kinnistu number 3309304, eraomand, katastritunnus

94901:006:0577 pindala 15172.0 m², sihtotstarve elamumaa100%;

2) Tartu Maakohtu kinnistusosakonna kinnistu number 24601850, eraomand, katastritunnus

28301:001:2178 , pindala 471.0 m² , sihtotstarve transpordimaa 100%;

3) Tartu Maakohtu kinnistusosakond, kinnistu number 23024950, katastritunnus

28301:001:0913, munitsipaalomand, pindala 1596.0 m², sihtotstarve transpordimaa 100%.

4) Tartu Maakohtu kinnistusosakonna kinnistu number 3351004, riigiomand, katastritunnus

28301:001:2181, pindala 639.0 m² , sihtotstarve transpordimaa 100%;

5) Tartu Maakohtu kinnistusosakond, kinnistu number 4259304, katastritunnus 94901:006:0698,

munitsipaalomand, pindala 801.0 m², sihtotstarve transpordimaa 100%.

Riigimaa kinnistu asukoht on näidatud joonisel 4.

8

Joonis 4. Meremäe teed teenindava riigimaa üksuse 28301:001:2181 asukoht (punane taust)

Tee on teeregistri andmetel 0,521 km pikkune ja 6 m laiune tänav, millest esimesed 200 m on

püsikattega, edasi kruusatee.

Hindamine tulemused tunnuste lõikes:

4.1 Teed võib kasutada igaüks õigusaktides sätestatud piiranguid järgides

Tee on määratud avalikult kasutatavaks selle kandmisega valla kohalike teede nimekirja. Teel

ei ole piiranguid või kitsendusi, mis takistaks avalikku kasutamist.

Tee vastab kohaliku tee ja riigitee tunnusele.

4.2 Teel on valdavalt asulaväline liikluskord

Teel on asulasisene kahesuunaline liikluskord, tähistatud märgiga 573 õuealaks. Teel on vaid

kohalik liiklus juurdepääsuks erakinnistutele. Liiklussageduse kohta andmed puuduvad.

Täismassi piirang 7 tonni.

Teeliikluse iseloom ei vasta riigitee tunnusele, kuna teel asulasisene liikluskord ja tee teenindab

kohalikku liiklust.

4.3 Tee ühendab riigile olulisi sihtkohti

Tee ei ole TEN-T teedevõrgu ega E-teede võrgustiku osa. Teel ei ole tähtsust rahvusvaheliste

teede võrgustikus. Hinnatav tee paikneb kogu ulatuses ühe kohaliku omavalitsuse

halduspiirides, hoonestatud alal.

Tee alguspunkt paikneb kohalikul Rehepapi teel, lõpp-punkt elamuga erakinnistul.

Tee põhiliseks funktsiooniks on juurdepääsu võimaldamine erakinnistutele ja ühendus

Pesapaiga tänavaga. Tee ei ühenda riigile olulisi sihtkohti.

Tee ei vasta riigitee ühendusfunktsiooni tunnusele.

4.4 Transpordiamet saab teeomanikuna ühtselt korraldada teehoidu ja liikuvust

Transpordiamet ei korralda praegu teel lepingulist korrashoidu.

9

Kohaliku teena on kohalikul omavalitsusel võimalus korraldada ühtselt teehoidu ja liiklust

kõigil Soinaste küla teedel, parendada liikuvust kohalike elanike ja ettevõtete huvides. Kuna

vald taotleb Rehepapi tee muutmist riigiteeks, siis riigiteede võrgustikul saaks Transpordiamet

ühtselt korraldada teehoidu. Aga riigiteena jääks Meremäe tee tupikteeks, mis raskendab

teehoiu korraldamist.

Teelõigu konstruktsiooni ja tehnovõrkude seisukord võimaldavad korrashoidu teostaval

hooldefirmal täita tee seisundinõudeid.

Tee vastab osaliselt teehoiu ja liikuvuse ühtse korraldamise tunnusele.

Riigitee tunnustele vastavuse hindamine tulemused tunnuste lõikes on tabelis 2.

Riigitee tunnus Kohalik tee 9490096 Meremäe tee

Vastab Vastab

osaliselt

Ei vasta

1 Teed võib kasutada igaüks õigusaktides

sätestatud piiranguid järgides

VX

2 Teel on valdavalt asulaväline liikluskord X

3 Tee ühendab riigile olulisi sihtkohti X

4 Transpordiamet saab teeomanikuna ühtselt

korraldada teehoidu ja liikuvust VX

Tabel 2. Kohaliku tee 9490096 Meremäe tee riigitee tunnustele vastavuse koondhinnang

Kokkuvõttes kohalik tee 9490096 Meremäe tee ei vasta riigitee tunnustele. Kambja

Vallavalitsuse taotluse selle tee teenindamiseks vajaliku riigile kuuluva maaüksuse

28301:001:2181 tasuta võõrandamiseks vallale saab rahuldada.

5. Kohaliku tee 9490159 Kesa tee riigitee tunnuste hindamine

Kohalik tee 9490159 Kesa tee (edaspidi tee) paikneb Tartu maakonnas Kambja vallas Õssu

külas. Tee asukoht on näidatud joonisel 5.

10

Joonis 5. 9490159 Kesa tee asukoht Kambja vallas (peenike sinine joon)

Punasel taustal on teed teenindav riigimaa.

Tee paikneb munitsipaalmaa ja riigimaa kinnistutel.

Kinnistute andmed:

1) Tartu Maakohtu kinnistusosakonna kinnistu number 2935104, riigiomand, katastritunnus

28301:001:2294 5779.0 m², sihtotstarve transpordimaa 100%;

2) Tartu Maakohtu kinnistusosakonna kinnistu number 3157604, munitsipaalomand,

katastritunnus 28301:001:2291, 4521.0 m², sihtotstarve transpordimaa 100%;

3) Tartu Maakohtu kinnistusosakond, kinnistu number 3838404, katastritunnus

94901:005:1354, munitsipaalomand, pindala 4054.0 m², sihtotstarve transpordimaa 100%.

Esmase taotluse esitamise ajal olnud maakasutuse piirid koos TRAM ettepanekuga

maakorralduseks on joonisel 6.

11

Joonis 6. Riigi endise maaüksuse 94901:005:0876 jagamise ettepanek kohaliku tee 9490159

Kesa tee teenindamiseks ning munitsipaalmaa endise üksuse 94901:005:0878 ettepanek riigi

kergliiklustee 22817 Tartu - Haage teenindamiseks.

TRAM ettepaneku alusel tellis Kambja vallavalitsus maaüksuste jagamise vastavalt

kokkulepitud teede omandi jaotusele.

Ettepaneku alusel riigimaa jagamisel kohaliku tee teenindamiseks ei ole nii suur maa-ala

tingimata vajalik. Samas puudub riigil huvi ja võimalus selle maa ehituslikuks kasutamiseks,

sest ala jääb KOV poolt rajatud, piirkonna veevarustust tagava puurkaevu kaitsevööndisse ning

Tartu-Pihkva ja Tartu-Valmiera kõrgepinge õhuliinide kaitsevööndisse (joonis 7). Kambja valla

üldplaneeringu kohaselt saab sinna rajada pargi või muu haljasala.

12

Joonis 7. Tehnovõrkudest põhjustatud kitsenduste alad endisel riigimaa üksusel

94901:005:0876.

Samas asukohas vajab edaspidi seadustamist ka riigi kergliiklustee 22817 Tartu - Haage osaline

paiknemine moodustatud uuel munitsipaalmaa üksusel 28301:001:2290. Kambja vallas

kergliiklusteede teenindamiseks maade ja servituutide omandamise vajadust analüüsitakse

eraldi aruandes.

9490159 Kesa tee on 0,859 km pikkune tee on kantud teeregistrisse 6 m laiuse kruusa- ja

asfaltbetoonteena. Tegelikkuses on tegemist kogu ulatuses püsikattega teega.

Hindamine tulemused tunnuste lõikes:

5.1 Teed võib kasutada igaüks õigusaktides sätestatud piiranguid järgides

Tee on määratud avalikult kasutatavaks selle kandmisega 13.12.2016.a Kambja valla kohalike

teede nimekirja. Teel ei ole piiranguid või kitsendusi, mis takistaks avalikku kasutamist.

Tee vastab kohaliku tee ja riigitee tunnusele.

5.2 Teel on valdavalt asulaväline liikluskord

Teel on asulasisene liikluskord. Tee paikneb üksikelamute alal, kus on kehtestatud kiiruspiirang

30 km/h. Elamupiirkonna siseteedel on ainult kohalik liiklus. Liiklussageduse kohta andmed

puuduvad.

Teeliikluse iseloom ei vasta riigitee tunnusele.

5.3 Tee ühendab riigile olulisi sihtkohti

Tee ei ole TEN-T teedevõrgu ega E-teede võrgustiku osa. Teel ei ole tähtsust rahvusvaheliste

teede võrgustikus. Tee paikneb kogu ulatuses ühe kohaliku omavalitsuse halduspiirides.

Tee funktsiooniks on juurdepääsu võimaldamine erakinnistutele. Tee ei oma tähtsust riigi

toimepidevuseks vajaliku teena, sest läheduses on tugimaantee 92 koos kergliiklusteega 22817.

Tee ei ühenda riigile olulisi sihtkohti.

Tee ei vasta riigitee ühendusfunktsiooni tunnusele.

5.4 Transpordiamet saab teeomanikuna ühtselt korraldada teehoidu ja liikuvust

Transpordiamet ei korralda praegu teel lepingulist korrashoidu.

Kohaliku teena on kohalikul omavalitsusel võimalus korraldada ühtselt teehoidu ja liiklust

kõigil Õssu küla elamupiirkonna siseteedel, parendada liikuvust kohalike elanike ja ettevõtete

huvides. Kitsas tihehoonestusega ääristatud tee ei sobi maanteehoolduse tehnikale. Läheduses

riigiteede võrgustikul saab Transpordiamet ühtselt korraldada teehoidu.

Teelõigu konstruktsiooni ja tehnovõrkude seisukord võimaldavad korrashoidu teostaval

hooldefirmal täita tee seisundinõudeid.

Tee ei vasta teehoiu ja liikuvuse ühtse korraldamise tunnusele.

Riigitee tunnustele vastavuse hindamine tulemused tunnuste lõikes on tabelis 3.

13

Riigitee tunnus 9490159 Kesa tee

Vastab Vastab

osaliselt

Ei vasta

1 Teed võib kasutada igaüks õigusaktides

sätestatud piiranguid järgides

VX

2 Teel on valdavalt asulaväline liikluskord X

3 Tee ühendab riigile olulisi sihtkohti X

4 Transpordiamet saab teeomanikuna ühtselt

korraldada teehoidu ja liikuvust VX

Tabel 3 Kohaliku tee 9490159 Kesa tee riigitee tunnustele vastavuse koondhinnang

Kokkuvõttes kohalik tee 9490159 Kesa tee ei vasta riigitee tunnustele ja Kambja Vallavalitsuse

taotluse selle tee teenindamiseks moodustatud uue riigimaa üksuse 28301:001:2294 tasuta

võõrandamiseks vallale saab rahuldada.

6. Kohaliku tee 9490098 Variku-Partsi riigitee tunnuste hindamine

Kohalik tee 9490098 Variku-Partsi (edaspidi tee) paikneb Tartu maakonnas Kambja vallas

Soinaste külas. Tee asukoht on näidatud joonisel 8

14

Joonis 8 Kohaliku tee 9490098 Variku-Partsi asukoht Kambja vallas (peenike sinine joon).

Punasel taustal on teed teenindav riigimaa.

Tee on munitsipaalmaal ja riigimaal. Kinnistute andmed:

1) Tartu Maakohtu kinnistusosakonna registriosa number 6102150, riigiomand, katastritunnus

28301:001:2307 , pindala 74.0 m², sihtotstarve transpordimaa 100%;

2) Tartu Maakohtu kinnistusosakonna registriosa number 4576604, riigiomand, katastritunnus

28301:001:2442, pindala 1375.0 m², sihtotstarve transpordimaa 100%;

3) Tartu Maakohtu kinnistusosakonna registriosa number 24736450, munitsipaalomand,

katastritunnus 28301:001:0838, munitsipaalmaa, pindala 9663.0 m², sihtotstarve transpordimaa

100%.

Esmase taotluse esitamise ajal olnud maakasutuse piirid koos TRAM ettepanekuga

maakorralduseks on joonisel 9.

Joonis 9. Riigi endiste maaüksuste 94901:006:0719 ja 94901:006:0754 jagamise ettepanek

kohaliku tee 9490098 Variku-Partsi teenindamiseks

TRAM ettepaneku alusel tellis Kambja vallavalitsus maaüksuste jagamise vastavalt

kokkulepitud teede omandi jaotusele.

1,152 km pikkune tee on kantud teeregistrisse 4 m laiuse kruusateena.

Enne liitumist riigiteega on 73 m pikkune teeosa Tartu linna administratiivpiirides.

Hindamine tulemused tunnuste lõikes:

6.1 Teed võib kasutada igaüks õigusaktides sätestatud piiranguid järgides

Tee on määratud avalikult kasutatavaks selle kandmisega 14.10.2008.a valla kohalike teede

nimekirja. Teel ei ole piiranguid või kitsendusi, mis takistaks avalikku kasutamist.

Tee vastab kohaliku tee ja riigitee tunnusele.

6.2 Teel on valdavalt asulaväline liikluskord

15

Teel on asulaväline kahesuunaline liikluskord. Tupikteel on kohalik liiklus. Liiklussageduse

kohta andmed puuduvad.

Teeliikluse iseloom vastab osaliselt riigitee tunnusele, kuna valdavalt on teel asulaväline

liikluskord, aga prevaleerib kohalik liiklus.

6.3 Tee ühendab riigile olulisi sihtkohti

Tee ei ole TEN-T teedevõrgu ega E-teede võrgustiku osa. Teel ei ole tähtsust rahvusvaheliste

teede võrgustikus. Hinnatav teeosa paikneb kogu ulatuses ühe kohaliku omavalitsuse

halduspiirides.

Tee on tupiktee, mille alguspunkt paikneb Tartu linnas ja lõpp-punkt Kambja vallas erakinnistu

piiril.

Tee põhiliseks funktsiooniks on juurdepääsu võimaldamine erakinnistutele. Tee ei oma tähtsust

riigi toimepidevuseks vajaliku teena, sest läheduses paiknevad põhimaantee 2 ja ühendustee

2261 tagavad piirkonnas riigiteede võrgustikuna toimimise. Tee ei ühenda riigile olulisi

sihtkohti.

Tee ei vasta riigitee ühendusfunktsiooni tunnusele.

6.4 Transpordiamet saab teeomanikuna ühtselt korraldada teehoidu ja liikuvust

Transpordiamet ei korralda praegu teel lepingulist korrashoidu.

Kohaliku teena on kohalikul omavalitsusel võimalus korraldada ühtselt teehoidu ja liiklust

kõigil Soinaste küla teedel, parendada liikuvust kohalike elanike ja ettevõtete huvides.

Läheduses riigiteede võrgustikul saab Transpordiamet ühtselt korraldada teehoidu. Tupiktee

korrashoid suurendab Transpordiameti kulutusi korrashoiulepingutes.

Teelõigu konstruktsiooni ja tehnovõrkude seisukord võimaldavad korrashoidu teostaval

hooldefirmal täita tee seisundinõudeid.

Tee vastab osaliselt teehoiu ja liikuvuse ühtse korraldamise tunnusele.

Riigitee tunnustele vastavuse hindamine tulemused tunnuste lõikes on tabelis 4.

Riigitee tunnus Kohalik tee 9490098 Variku-Partsi

Vastab Vastab

osaliselt

Ei vasta

1 Teed võib kasutada igaüks õigusaktides

sätestatud piiranguid järgides

VX

2 Teel on valdavalt asulaväline liikluskord VX

3 Tee ühendab riigile olulisi sihtkohti X

4 Transpordiamet saab teeomanikuna ühtselt

korraldada teehoidu ja liikuvust VX

Tabel 4 Kohaliku tee 9490098 Variku-Partsi riigitee tunnustele vastavuse koondhinnang

Kokkuvõttes kohalik tee 9490098 Variku-Partsi ei vasta riigitee tunnustele ja Kambja

Vallavalitsuse taotluse selle tee teenindamiseks moodustatud uute riigimaa üksuste

28301:001:2307 ja 28301:001:2442 tasuta võõrandamiseks vallale saab rahuldada.

16

7.Registreerimata tee Aru tee riigitee tunnuste hindamine

Aru tee (edaspidi tee) paikneb Tartu maakonnas Kambja vallas Soinaste külas. Tee ei ole

teeregistris registreeritud. Tee asukoht on näidatud joonisel 10.

Joonis 10. Aru tee asukoht Kambja vallas (sinine joon)

Tee on kogu ulatuses riigimaal. Kinnistute andmed:

1) Tartu Maakohtu kinnistusosakonna registriosa number 6102150, riigiomand, katastritunnus

28301:001:2306, pindala 3472.0 m², sihtotstarve transpordimaa 100%;

2) Tartu Maakohtu kinnistusosakonna registriosa number 5781350, riigiomand, katastritunnus

28301:001:2309, pindala 1336.0 m², sihtotstarve transpordimaa 100%;

Esmase taotluse esitamise ajal olnud maakasutuse piirid koos TRAM ettepanekuga

maakorralduseks on joonisetel 11 ja 12.

17

Joonis 11. Riigi endise maaüksuse 94901:006:0754 jagamise ettepanek kohaliku tee

teenindamiseks (kollane joon)

Joonis 12. Riigi endise maaüksuse 94901:006:0273 jagamise ettepanek kohaliku tee

teenindamiseks (kollane joon)

Maakorraldustööna jagati varasemad riigimaa üksused katastritunnustega 94901:006:0754 ja

94901:006:0273 kaheks kinnisasjaks, jättes riigile samadel maaüksustel paiknevate riigiteede 2

ja kergliiklustee teenindamiseks vajaliku maa.

Tupiktee on 0,345 km pikkune ja 7 m laiune, püsikattega.

Hindamine tulemused tunnuste lõikes:

7.1 Teed võib kasutada igaüks õigusaktides sätestatud piiranguid järgides

Tee ei ole haldusaktiga määratud avalikult kasutatavaks. Samas ei ole teel piiranguid või

kitsendusi, mis takistaks avalikku kasutamist.

Tee vastab osaliselt riigitee tunnusele.

18

7.2 Teel on valdavalt asulaväline liikluskord

Teel on asulaväline kahesuunaline liikluskord. Tupikteel on ainult kohalik liiklus.

Liiklussageduse kohta andmed puuduvad.

Teeliikluse iseloom vastab osaliselt riigitee tunnusele, kuna teel on asulaväline liikluskord, aga

tegemist kohaliku liiklusega.

7.3 Tee ühendab riigile olulisi sihtkohti

Tee ei ole TEN-T teedevõrgu ega E-teede võrgustiku osa. Teel ei ole tähtsust rahvusvaheliste

teede võrgustikus. Tee paikneb kogu ulatuses ühe kohaliku omavalitsuse halduspiirides.

Tee on tupiktee, mille alguspunkt paikneb riigitee ringristmikul ja lõpp-punkt erakinnistu piiril.

Tee põhiliseks funktsiooniks on juurdepääsu võimaldamine 4-le erakinnistule. Tee ei oma

tähtsust riigi toimepidevuseks vajaliku teena, sest läheduses paiknevad põhimaantee 2 ja

liiklussõlme ühendusteed tagavad piirkonnas riigiteede võrgustikuna toimimise. Tee ei ühenda

riigile olulisi sihtkohti.

Tee ei vasta riigitee ühendusfunktsiooni tunnusele.

7.4 Transpordiamet saab teeomanikuna ühtselt korraldada teehoidu ja liikuvust

Transpordiamet ei korralda praegu teel lepingulist korrashoidu.

Kohaliku teena on kohalikul omavalitsusel võimalus korraldada ühtselt teehoidu ja liiklust

kõigil Soinaste küla teedel, parendada liikuvust kohalike elanike ja ettevõtete huvides.

Läheduses riigiteede võrgustikul saab Transpordiamet ühtselt korraldada teehoidu. Tupiktee

korrashoid suurendab Transpordiameti kulutusi korrashoiulepingutes.

Tee konstruktsiooni ja tehnovõrkude seisukord võimaldavad korrashoidu teostaval

hooldefirmal täita tee seisundinõudeid.

Tee vastab osaliselt teehoiu ja liikuvuse ühtse korraldamise tunnusele.

Riigitee tunnustele vastavuse hindamine tulemused tunnuste lõikes on tabelis 5.

Riigitee tunnus Aru tee

Vastab Vastab

osaliselt

Ei vasta

1 Teed võib kasutada igaüks õigusaktides

sätestatud piiranguid järgides

VX

2 Teel on valdavalt asulaväline liikluskord VX

3 Tee ühendab riigile olulisi sihtkohti X

4 Transpordiamet saab teeomanikuna ühtselt

korraldada teehoidu ja liikuvust VX

Tabel 5. Aru tee riigitee tunnustele vastavuse koondhinnang

Kokkuvõttes Aru tee ei vasta riigitee tunnustele ja Kambja Vallavalitsuse taotluse selle tee

teenindamiseks vajaliku riigimaa üksuste 28301:001:2306 ja 28301:001:2309 tasuta

võõrandamiseks vallale saab rahuldada.

Riigilt tee teenindamiseks vajaliku maa omandamise järgselt tuleb vallal tee registreerida

teeregistris kohaliku teena.

19

8.Registreerimata tee Kõrtsi tänav riigitee tunnuste hindamine

Kõrtsi tänav (edaspidi tee) paikneb Tartu maakonnas Kambja vallas Kambja alevikus. See on

kõrvalmaantee 22180 Nõo-Kambja vana teeosa, mis jäi sinna peale kõrvalmaantee

ümberehitamist uude asukohta. Tee ei ole teeregistris registreeritud.

Tee asukoht on näidatud joonisel 13.

Joonis 13. Kõrtsi tänava asukoht Kambja vallas (sinine joon)

Tee paikneb kogu ulatuses riigimaal, sh osaliselt kõrvalmaanteed 22180 ja riigi kergliiklusteed

teenindaval transpordimaal.

Kinnistu andmed:

1) Tartu Maakohtu kinnistusosakonna registriosa number 5619250, riigiomand, katastritunnus

28301:001:2175, pindala 2585.0 m², sihtotstarve transpordimaa 100%.

Esmase taotluse esitamise ajal olnud maakasutuse piirid koos TRAM ettepanekuga

maakorralduseks on joonisel 14.

20

Joonis 14.Varasema riigi maaüksuse 28203:005:0040 jagamise ettepanek.

Maakorraldustööna jagati varasem riigimaa üksus katastritunnusega 28203:005:0040 kaheks

kinnisasjaks, jättes riigile samal maaüksustel paikneva riigitee 22180 ja kergliiklustee

teenindamiseks vajaliku maa.

Kõrtsi tänav on 0,2 km pikkune ja 6 m laiune, püsikattega. Teeregistrisse andmeid ei ole kantud.

Hindamine tulemused tunnuste lõikes:

8.1 Teed võib kasutada igaüks õigusaktides sätestatud piiranguid järgides

Tee ei ole haldusaktiga määratud avalikult kasutatavaks. Samas ei ole teel piiranguid või

kitsendusi, mis takistaks avalikku kasutamist.

Tee vastab kohaliku tee ja riigitee tunnusele.

8.2 Teel on valdavalt asulaväline liikluskord

Tee paikneb alevikus, aga teel on asulaväline kahesuunaline liikluskord. Sõidukite jaoks

tupikteel on ainult kohalik liiklus. Liiklussageduse kohta andmed puuduvad. Kergliiklejatele

on läbipääs üle põhimaantee 2 aleviku keskusesse.

Teeliikluse iseloom vastab osaliselt riigitee tunnusele, kuna teel on asulaväline liikluskord, aga

tegemist ainult kohaliku liiklusega.

8.3 Tee ühendab riigile olulisi sihtkohti

Tee ei ole TEN-T teedevõrgu ega E-teede võrgustiku osa. Teel ei ole tähtsust rahvusvaheliste

teede võrgustikus. Tee paikneb kogu ulatuses ühe kohaliku omavalitsuse halduspiirides.

Tee on mootorsõidukitele tupiktee, mille alguspunkt paikneb riigitee 22180 ristmikul.

Mootorsõidukitele on lõpp-punkt naabruses erakinnistu piiril enne läbisõidu tõkendit.

Kergliiklejatele on lõpp-punkt põhimaanteel 2.

Tee funktsiooniks on juurdepääsu võimaldamine erakinnistule. Vastavalt hiljuti kehtestatud

detailplaneeringule tagab tee juurdepääsu aleviku perspektiivsele elamupiirkonnale.

Kergliiklejatele võimaldab tee optimaalse alevikusisese ühendusmarsruudi. Tee ei oma tähtsust

riigi toimepidevuseks vajaliku teena, sest läheduses paiknevad põhimaantee 2 ja kõrvalmaantee

21

22180 tagavad piirkonnas riigiteede võrgustikuna toimimise. Tee ei ühenda riigile olulisi

sihtkohti.

Tee ei vasta riigitee ühendusfunktsiooni tunnusele.

8.4 Transpordiamet saab teeomanikuna ühtselt korraldada teehoidu ja liikuvust

Transpordiamet ei korralda praegu teel lepingulist korrashoidu.

Kohaliku teena on kohalikul omavalitsusel võimalus korraldada ühtselt teehoidu ja liiklust

kõigil Kambja aleviku teedel, parendada liikuvust kohalike elanike ja ettevõtete huvides.

Läheduses riigiteede võrgustikul saab Transpordiamet ühtselt korraldada teehoidu.

Teelõigu konstruktsiooni ja tehnovõrkude seisukord võimaldavad korrashoidu teostaval

hooldefirmal täita tee seisundinõudeid.

Tee vastab osaliselt teehoiu ja liikuvuse ühtse korraldamise tunnusele.

Riigitee tunnustele vastavuse hindamine tulemused tunnuste lõikes on tabelis 6.

Riigitee tunnus Kõrtsi tänav

Vastab Vastab

osaliselt

Ei vasta

1 Teed võib kasutada igaüks õigusaktides

sätestatud piiranguid järgides

VX

2 Teel on valdavalt asulaväline liikluskord VX

3 Tee ühendab riigile olulisi sihtkohti X

4 Transpordiamet saab teeomanikuna ühtselt

korraldada teehoidu ja liikuvust VX

Tabel 6. Kõrtsi tänava riigitee tunnustele vastavuse koondhinnang

Kokkuvõttes registreerimata tee Kõrtsi tänav ei vasta riigitee tunnustele ja Kambja

Vallavalitsuse taotluse selle tee teenindamiseks vajaliku riigi maaüksuse 28301:001:2175

tasuta võõrandamiseks vallale saab rahuldada.

Riigilt tee teenindamiseks vajaliku maa omandamise järgselt tuleb vallal tee registreerida

teeregistris kohaliku teena.

9. Aruande kokkuvõte

Kambja Vallavalitsus esitas oma kirjaga 26.07.2022 nr 4-11/2796 taotluse Tartu maakonnas

Kambja vallas teedel, mis osaliselt või täielikult paiknevad riigile kuuluval maal, asjaõiguste

omandamiseks, et seadustada neil maaüksustel paiknevad teed kohalikus teeks. Peale

maakorraldustööde läbiviimist esitati Kambja Vallavalitsuse korraldusega nr 555 23.oktoobrist

2025.a täpsustaud taotlus.

Käesolevas aruandes hinnati 6 tee vastavust riigitee tunnustele:

22

o Kohalik tee 9490259 Rehe tee

o Kohalik tee Meremäe tee 9490096

o Kohalik tee 9490159 Kesa tee

o Kohalik tee 9490098 Variku-Partsi

o Registreerimata tee Aru tee

o Registreerimata tee Kõrtsi tänav

Esialgselt 2022.a koostatud hindamisaruannet on täiendatud 2025.sügisel Kambja

Vallavalitsuselt laekunud taotluse põhjal, viies sisse moodustatud uute maaüksuste ja teede

andmete muudatused. Vastavalt ehitusseadustiku paragrahvile 92 ja Transpordiameti riigitee

määramise juhendile hinnati aruandes nende teede vastavust riigitee tunnustele.

Hindamise tulemuste koond on tabelis 7.

Tabel 7. Hindamise tulemuste koond Kambja vallas 6 tee teenindamiseks vajaliku riigimaa

võõrandamisel

Kokkuvõttes 9490259 Rehe tee, 9490096 Meremäe tee, 9490159 Kesa tee, 9490098 Variku-

Partsi, registreerimata tee Aru tee ja registreerimata tee Kõrtsi tänav ei vasta riigitee tunnustele.

Kuna need teed ei vasta riigitee tunnustele, saab rahuldada Kambja Vallavalitsuse taotluse teede

teenindamiseks vajaliku 9 riigimaa katastriüksuse tasuta võõrandamiseks vallale:

28301:001:2178

28301:001:2176

28301:001:2181

28301:001:2294

28301:001:2307

28301:001:2442

28301:001:2306

28301:001:2309

28301:001:2175

Tee number ja nimi Vastavus riigitee tunnustele

Vastab Ei vasta

Kohalik tee 9490259 Rehe tee X

Kohalik tee 9490096 Meremäe tee X

Kohalik tee 9490159 Kesa tee X

Kohalik tee 9490098 Variku-Partsi X

Aru tee X

Kõrtsi tänav X

23

Hindamisaruandes käsitletud 6 tee transpordimaal asjaõiguste seadustamise tulemusel riigiteid

ei tule juurde ega vähene. Transpordiamet ei korralda praegu neil teedel lepingulist korrashoidu,

mistõttu teega kinnisasjade võõrandamisel kohalikule omavalitsusele ei anta kaasa teehoiu

toetusraha. Kohalikul omavalitsusel tuleb peale asjaõiguste vormistamist 2 registreerimata teed

kanda teeregistrisse kohaliku teena.

Aruandes hinnatud 6 teed teenindavate riigi maaüksuste võõrandamine kohalikule

omavalitsusele ei põhjusta riigiteede nimekirja muutmist ja Transpordiametil ei ole vaja

haldusakti andmiseks taotleda ministeeriumi eelnevat nõusolekut.

RIIGITEE TUNNUSTELE VASTAVUSE HINDAMISE ARUANNE

Kambja vallas asuvad riigi kõrvalmaanteed

22130 Tartu - Ülenurme tee km 3,084-3,887

22193 Külitse kaupluse tee km 0-0,385

Koostaja:

Transpordiameti teevara osakond

Tallinn 2022 ja 2025

2

Sisukord

1. Sissejuhatus ............................................................................................................................ 3

2. Hindamise aluseks olevad riigitee tunnused .......................................................................... 3

3. 22130 Tartu - Ülenurme tee km 3,084-3,887 riigitee tunnuste hindamine …..…..……..…5

4. 22130 Tartu - Ülenurme tee hindamise kokkuvõte…………………………………..….….8

5. 22193 Külitse kaupluse tee km 0-0,385 riigitee tunnuste hindamine…………..… …..…...8

6. 22193 Külitse kaupluse tee hindamise kokkuvõte……………...……………………....…11

7. Aruande kokkuvõte…………………………………………………………...……………12

3

1. Sissejuhatus

Kambja Vallavolikogu 29.juuni 2022.a otsuse nr 41 alusel esitas Kambja Vallavalitsus oma kirjaga 26.07.2022 nr 4-11/2796 taotluse Tartu maakonnas Kambja vallas asuva 3 riigitee üleandmiseks kohalikuks teeks, 5 kohaliku tee üleandmiseks riigiteeks ja 7-l riigile kuuluval maaüksusel asjaõiguste omandamiseks neil paiknevate teede seadustamisel kohalikus teeks. Peale maakorraldustööde läbiviimist esitati Kambja Vallavalitsuse korraldusega nr 555 23.oktoobrist 2025.a Transpordiametile taotlus 8 munitsipaalmaa üksuse riigile üleandmiseks ning 11 riigi maaüksuse vallale omandamiseks. Riigitee tunnustele vastavuse hindamine teostatakse eraldi aruannetena, grupeerides taotluse esemed vastavalt vormistamiseks vajalike dokumentide valmidusele. Menetluse ajal muutus teeregistris osaliselt riigitee nimi ja km aadress võrreldes taotluse andmetega.

Käesolevas aruandes hinnatakse 2 riigi kõrvalmaantee: o 22130 Tartu - Ülenurme tee km 3,084-3,887 o 22193 Külitse kaupluse tee km 0-0,385

vastavust riigitee tunnustele eesmärgil anda need riigiteed tasuta Kambja vallale kohalikuks teeks seadusest tulenevate ülesannete täitmiseks. Esialgselt 2022.a koostatud hindamisaruannet on täiendatud 2025.sügisel Kambja Vallavalitsuselt laekunud taotluse põhjal, viies sisse moodustatud uute maaüksuste ja teede täpsustatud andmed.

2. Hindamise aluseks olevad riigitee tunnused

Taotluse läbivaatamisel hinnatakse tee vastavust riigitee tunnustele s.h. eeldustele riigitee liigi määramiseks. Vastavalt ehitusseadustiku paragrahvile 92 ja Transpordiameti riigitee määramise juhendile analüüsitakse neljale riigitee tunnusele koosmõjus vastavust: 2.1 Teed võib kasutada igaüks õigusaktides sätestatud piiranguid järgides Riigiteeks määratud tee peab olema avalikult kasutatav, kuna nii on sätestatud ehitusseadustikus. Avalikult kasutatavat teed võib kasutada igaüks õigusaktides sätestatud piiranguid jälgides. Kui tee asukoht ja liikluskeskkond ei võimalda teekasutajale vaba juurdepääsu ja ohutut liiklemist või kui piirangud teeliiklusele ei ole kehtestatud riigi haldusorgani poolt, ei ole tee avalikult kasutatav riigitee. Tee määramisel riigiteeks prevaleerib riigi avalik huvi kohaliku avaliku huvi või erahuvi üle. Kui tee avalik kasutamine ei ole tagatud, siis teistele tunnustele vastavust ei hinnata ja teed ei saa määrata riigiteeks. 2.2 Teel on valdavalt asulaväline liikluskord Asulaväline liikluskord on teel, millele ei ole liiklusmärgiga 571 „Asula“ kehtestatud asulasisest liikluskorda. Linnalist asustusüksust läbival riigitee osal on üldjuhul asulasisene liikluskord, aga ruumilise planeeringu kehtestamisega võib seal ette näha asulavälise liikluskorra. Tee vastab riigitee tunnusele, kui liikluse analüüs näitab vastavust ühele riigitee liigile: Põhimaanteele on iseloomulik intensiivne sujuv asulaväline mootorsõidukite liiklus, mis võimaldab teekonna kiiret läbimist reisijate või kaupade ohutul transportimisel riigi eri piirkondadesse või läbi rahvusvahelise piiripunkti. Tugimaanteele on iseloomulik on sõidueesõigusega asulaväline läbiv mootorsõidukite liiklus reisijate või kaupade ohutuks transportimiseks piirkondlike keskuste ja mitmeviisiliste (multimodaalsete) transpordisõlmede vahel.

4

Kõrvalmaanteele on iseloomulik mootorsõidukite asulavälise liikluse jaotamine või kogumine kohalikelt maanteedelt ja muudelt teedelt, et transportida reisijaid- või kaupu piirkonnale tähtsate sihtkohtade vahel. Liikluse kogumis-ja jaotamisfunktsiooniga teel ei ole riigitee tunnust, kui tee ainukeseks otstarbeks on juurdepääsu tagamine erakinnistutele. Ühendusteele on iseloomulik mootorsõidukite liiklusvoogude kanaliseerimine või ühendamine liiklussõlmedes ja ristmikel või liikluse suunamine ajutisele teele. Riigi jäätee rajatakse talvel, piisava tugevusega jääoludes, riigiteede liikluse suunamiseks ajutisele teele üle jäätunud veekogu. Muu riigitee võimaldab omaette liiklemise kergliiklusteel või muul riigile vajalikul teel, mis pole põhimaantee, tugimaantee, kõrvalmaantee ega ühendustee. Riigi kergliiklusteele on üldjuhul iseloomulik asulaväline liikluskeskkond. Mootorsõidukite liiklusega riigitee ääres jalakäijate, jalgratturite, pisimopeedide, kergliikurite või robotliikurite liiklemine võimaldatakse neile eraldi ettenähtud liiklusruumis, mis on ehituslikult või liikluskorralduslikult sõiduteest eraldatud. Kergliiklusteel on riigitee tunnused, kui:

1) riigiteel fikseeritud liiklusohtliku koha likvideerimiseks rajatakse kergliiklejatele turvalisem, omaette liikluskeskkond;

2) konkreetsele riigiteele kergliiklustee projekteerimisnormide ja Transpordiameti juhendi „Kergliiklustaristu kavandamise juhend“ kohaldamisel tuleb kergliiklejad eraldada mootorsõidukitest ning läheduses pole võimalik kergliiklejate ohutuks liikumiseks kasutada teist olemasolevat avalikult kasutatavat teed.

2.3 Tee ühendab riigile olulisi sihtkohti

Tee vastab riigitee tunnusele, kui ühendusfunktsiooni analüüs näitab vastavust ühele riigitee liigile: Põhimaantee ühendab pealinna riigi oluliste keskustega, neid omavahel või suundub rahvusvahelisse piiripunkti, on üle-euroopalise transpordivõrgustiku TEN-T tee või rahvusvahelise E-teede võrgu tee Eesti territooriumil. Tugimaantee ühendab linnu omavahel või on linnast ümbersõidu tee, tagab linnade ning kõrvalmaanteede võrgustiku optimaalse ühenduse teise tugimaanteega või põhimaanteega, suundub asustusüksusse, kus paikneb TEN-T transpordivõrgustiku või riigile oluline transpordisõlm. Kõrvalmaantee tagab optimaalselt ühendused alevite ja alevike vahel ning nende ühendamise linnaga ja teise riigiteega, moodustab riigi toimepidevuseks vajaliku optimaalse teedevõrgu või suundub riigi transpordisüsteemi sihtkohta:

1) transpordisõlme rongipeatusse, avalikult kasutatavasse lennujaama, kaugliini või maakonnaliini teenindavasse reisisadamasse, välisriigi veesõidukite teenindamise õigusega kaubasadamasse;

2) piirikontrollita piiriületuskohta sisepiiril või Eesti -Vene reisijate piiripunkti Saatses; 3) muusse riigile ja piirkonnale olulise huviga sihtkohta.

Ühendustee ühendab ühtse liikluskorraldusega lähestikku paiknevaid riigiteid, eelõige ristmike ja liiklussõlmede alal. Riigi jäätee rajatakse jäätunud veekogule olemasoleva riigitee marsruudi ajutise pikendusena. Muu riigitee tagab põhimaanteeks, tugimaanteeks, kõrvalmaanteeks või ühendusteeks mitteliigituva tee kaudu riigile vajaliku sihtkoha ühenduse riigiteede võrguga. Muuks riigiteeks liigitatakse ka riigi kergliiklustee. Riigi sõidutee kõrval paiknev kergliiklustee on riigitee, kui tagab ühenduse:

1) bussipeatusega, rongipeatusega, sadamaga, lennujaamaga, piiripunktiga ja seal „pargi ja sõida“ parklaga;

5

2) suubumiseni läheduses paikneva teise avalikult kasutatava teega; 3) riikliku huvikohaga; 4) rahvusvahelise EuroVelo või üleriigilise jalgrattamarsruudi sihtkohtadega.

2.4 Transpordiamet saab teeomanikuna ühtselt korraldada teehoidu ja liikuvust Tee vastab riigitee tunnusele, kui Transpordiamet teeomanikuna saab ühtselt korraldada teehoidu ja kavandada liikuvust kõigi 3 alljärgneva alatunnuse olemasolul:

1) Transpordiametil koos korrashoiu ettevõtjaga on võimalik mõistlike teehoiukuludega tagada avalikult kasutatava tee seisundinõuete ühtne täitmine teede võrgustikus, arvestades asukohas kehtivate keskkonnakaitse, muinsuskaitse või ehituslike piirangutega ning tehnovõrkude kaitsevööndite kitsendustega.

2) Transpordiamet saab liikleja teekonnal kehtestada ühtse ohutu liikluskorralduse ja võimaldada sujuva liikuvuse erinevate transpordiliikide vahel.

3) Transpordiameti teenistujatel, lepingupartneri esindajatel ja korrashoiutehnikal on vaba juurdepääs teerajatistele.

Tee hinnatakse riigitee tunnustele vastavaks kõigi nelja tunnuse tuvastamisel. Eeldatav riigitee liik määratakse tunnuste 2.2 ja 2.3 koosmõjus.

3. 22130 Tartu-Ülenurme tee km 3,084-3,887 riigitee tunnuste hindamine

Riigitee 22130 Tartu-Ülenurme tee km 3,084-3,887 (edaspidi teelõik) pikkusega 0,803 km paikneb Tartu maakonnas Kambja vallas Ülenurme alevikus. Teelõigu asukoht on näidatud joonisel 1.

6

Joonis 1. Riigitee 22130 Tartu-Ülenurme tee km 3,084-3,887 asukoht Kambja vallas (peenike sinine joon). Tegemist on 8 meetri laiuse asfaltbetoonkattega teega, mille sõidutee laius on 6,0 m ja mis paikneb 11 m laiusel muldkehal. Teelõigu ääres on ühepoolne tänavavalgustus. Teelõigu kõrval, haljasribaga eraldatult paikneb munitsipaalmaal omaette kergliiklustee, mis ei ole teeregistrisse kantud. Teelõigul on üks väljaehitatud bussipeatus.

Teelõik paikneb riigi transpordimaal. Kinnistu andmed esmase taotluse esitamisel:

Tartu Maakohtu kinnistusosakonna kinnistu number 5780050, riigiomand, katastritunnus 94901:007:0699, pindala 7972 m², sihtotstarve transpordimaa 100%.

Samal maaüksusel paikneb ka tee eesmine osa, mille üleandmist vald ei taotle. Seetõttu tuli tee üleandmisele eelnevalt teostada maakorraldustööd kinnisasja jagamiseks, jättes riigiteeks jääva 22130 Tartu-Ülenurme tee osa teenindamiseks vajaliku maa riigile.

Varasema maaüksuse 94901:007:0699 jagamise ettepanek on joonisel 2.

Joonis 2. Riigiteed 22130 Tartu-Ülenurme tee teenindava maaüksuse jagamise ettepanek (kollane joon punasel taustal).

Maakorralduse tulemusena moodustati üleandmisele kuuluva teeosa teenindamiseks uus maaüksus:

Tartu Maakohtu kinnistusosakonna registriosa number 5746250, katastritunnus 28301:001:2303, pindala 14116.0 m², sihtotstarve transpordimaa 100%, riigiomand.

Hindamine tulemused tunnuste lõikes: 3.1 Teed võib kasutada igaüks õigusaktides sätestatud piiranguid järgides Teelõik on määratud avalikult kasutatavaks selle kandmisega riigiteede nimekirja, mis on kehtestatud majandus- ja taristuministri määrusega nr 72 „Riigiteede liigid ja riigiteede nimekiri“. Teelõigul ei ole piiranguid või kitsendusi, mis takistaks avalikku kasutamist. Teelõik vastab riigitee tunnusele.

7

3.2 Teel on valdavalt asulaväline liikluskord Teelõigul on asulasisene kahesuunaline liikluskord. Liikluskorra ja piirkiiruse 50 km/h määrab tähistus liiklusmärgiga 571 „Asula“, kusjuures lõigu alguses 330 m ulatuses on piirkiiruseks 40 km/h. Kergliikluse ja mootorsõidukite liiklusvood on teineteisest eraldatud haljasribaga, ühepoolne kergliiklustee paikneb munitsipaalmaal. Teeliikluse iseloomuks on erakinnistute ja teelt hargnevate kohalike põiktänavate liikluse kogumine ja jaotamine, koolimajale ja kaubanduskeskusele juurdepääsu võimaldamine. Valdavalt kohalik liiklus. Teelõigul on teatud määral ka alevikku läbivat liiklust, sest teelõigu lõpust jätkub marsruut kohaliku teena. Teel toimib kohalik bussiliin. Teelõigul oli 2024.a keskmine liiklussagedus 5844 sõidukit ööpäevas, 99% sõidu- ja pakiautod. Bussid ja autorongid kasutavad teisi läheduses paiknevaid riigiteid. Teelõik ei vasta liikluse iseloomult riigitee tunnusele, kuna kogu ulatuses on kehtestatud asulasisene liikluskord, sh täiendav kiiruse piirang ja prevaleerib kohalik liiklus. 3.3 Tee ühendab riigile olulisi sihtkohti Teelõik ei ole TEN-T teedevõrgu ega E-teede võrgustiku osa. Teelõigul ei ole tähtsust rahvusvaheliste teede võrgustikus. Teelõik paikneb kogu ulatuses ühe kohaliku omavalitsuse halduspiirides, täites aleviku sisese tee funktsiooni. Teelõik algab ringristmikult kohaliku teega 9490041 Ülenurme ülesõit, mille üleandmist riigiteeks Kambja vald sama taotlusega soovib. Teelõik on riigiteena tupiktee, lõppedes Ülenurme alevikus COOP kaubanduskeskuse ees. Teeliikleja otsemarsruut jätkub Kambja vallale kuuluval kohalikul teel 9490024 Võru mnt. Teelõigu lõpust hargneb kohalik kergliiklustee, mis Tartu-Petseri raudteed ületades ning põhimaantee 2 altpääsu kaudu tagab kergliiklejatele ühenduse Ülenurme aleviku läänepoolse osaga ning Tõrvandi alevikuga. Teelõigu põhiliseks funktsiooniks on juurdepääsu võimaldamine erakinnistutele ja hargnevatele kohalikele teedele. Teelõik ei oma tähtsust riigi toimepidevuseks vajaliku teena, sest läheduses riigile alles jäävate teede (riigi põhimaantee 2, kõrvalmaantee 22130 ja teisel pool põhimaanteed 2 riigiteeks üleantavad kohalikud teed ) tihedus tagab piirkonnas riigiteede võrgustikuna toimimise, sh vajadusel liikluse ajutise ümbersuunamise. Teelõigu üleandmisel kohalikuks teeks säilib selle põhiotstarbena erakinnistutele juurdepääsu tagamine ja kohalike tänavate ühendamine ühtseks kohalikuks teedevõrguks. Teelõik ei vasta riigitee ühendusfunktsiooni tunnusele. 3.4 Transpordiamet saab teeomanikuna ühtselt korraldada teehoidu ja liikuvust

Teeäärse hoonestusega, väikese liikumiskiirusega teel ei saa Transpordiameti partner - teehooldaja talvisel lumetõrjel kasutada asulavälisele (teeäärse hoonestuseta) riigitee liiklusele kohandatud efektiivseid kiirlumesahku, mis paiskavad lume teest eemale.

Kuna Transpordiameti partnerite - hooldefirmade masinapark ja kasutatavad tehnoloogiad on ette nähtud eelkõige asulaväliste teede korrashoiutöödeks, ei saa Transpordiamet asulasiseses liikluskeskkonnas tänavate hoidu efektiivselt korraldada. Eeldab teehooldajal täiendavalt spetsiifilise masinapargi soetamist. Tupiktee korrashoid suurendab Transpordiameti kulutusi korrashoiulepingutes.

Teelõigu üleandmine kohalikuks teeks võimaldab kohalikul omavalitsusel korraldada ühtselt teehoidu ja liiklust Ülenurme tänavatel ja kergliiklusteedel, parendada liikuvust kohalike

8

elanike ja ettevõtete huvides. Alles jääval riigiteede võrgustikul saab Transpordiamet ühtselt korraldada teehoidu.

Teelõigu konstruktsiooni ja tehnovõrkude seisukord võimaldavad korrashoidu teostaval hooldefirmal täita tee seisundinõudeid.

Tee vastab osaliselt teehoiu ja liikuvuse ühtse korraldamise tunnusele.

4. 22130 Tartu – Ülenurme tee km 2,5-3,303 riigitee tunnuste hindamise kokkuvõte

Kambja Vallavalitsus oma kirjaga 26.07.2022 nr 4-11/2796 ja Kambja Vallavalitsuse korraldusega nr 555 23.oktoobrist 2025.a on esitanud taotluse Tartu maakonnas Kambja vallas Ülenurme alevikus asuva riigi kõrvalmaantee 22130 Tartu-Ülenurme tee km 3,084-3,887 üleandmiseks vallale kohalikuks teeks koos teed teenindava maaga. Teelõigu pikkus 0,803 kilomeetrit. Tegemist on 8 meetri laiuse a/b kattega, 1+1 sõiduradadega teega, mis paikneb 11 m laiusel muldkehal. Riigiteena tupiktee. Teel oli 2024.a keskmine liiklussagedus 5844 sõidukit ööpäevas, neist 99% sõidu- ja pakiautod.

Riigitee tunnustele vastavuse hindamine tulemused tunnuste lõikes on tabelis 1.

Riigitee tunnus 22130 Tartu-Ülenurme tee km 3,084-3,887

Vastab Vastab osaliselt

Ei vasta

1 Teed võib kasutada igaüks õigusaktides sätestatud piiranguid järgides

V

2 Teel on valdavalt asulaväline liikluskord X

3 Tee ühendab riigile olulisi sihtkohti X

4 Transpordiamet saab teeomanikuna ühtselt korraldada teehoidu ja liikuvust

VX

Tabel 1. Riigitee 22130 Tartu-Ülenurme tee km 3,084-3,887 riigitee tunnustele vastavuse koondhinnang.

Kokkuvõttes praeguse riigitee 22130 Tartu-Ülenurme tee lõik km 3,084-3,887 ei vasta riigitee tunnustele, sest neljast riigiteele iseloomulikust tunnusest kahele puudub vastavus. Maakorralduse tulemusena moodustati üleandmisele kuuluva teeosa teenindamiseks uus maaüksus. Kambja Vallavalitsuse taotluse tee üleandmiseks kohalikuks teeks koos maaüksusese 28301:001:2303 riigilt tasuta omandamisega saab rahuldada.

5. Riigitee üleandmisel kaasa antav teehoiu toetus

Vabariigi Valitsuse 6. veebruari 2015. a määrusega nr 16 „Riigieelarve seaduses kohaliku omavalitsuse üksustele määratud toetusfondi vahendite jaotamise ja kasutamise tingimused ja kord“ on kehtestatud, et kohaliku omavalitsuse üksusele antakse toetust endiste riigiteede hoiuks 2200 eurot iga alates 2026. aastast üle antud kilomeetri kohta, mis korrutatakse määruse

9

lisas toodud tee tüübi, laiuse ning liiklussageduse koefitsiendiga. Toetus määratakse lisaks ka teel paikneva silla eest sõltuvalt pikkusest ja laiusest.

22130 Tartu-Ülenurme tee km 3,084-3,887 teelõik on 0,803 km pikkune. 8,0 m laiune mustkate, keskmine liiklussagedus 5844 autot/ööp. Teeomaniku ülesannete üleandmisel antakse iga-aastaselt kohalikule omavalitsusele riigi poolset teehoiu toetust summas 5186 €.

6. 22193 Külitse kaupluse tee km 0-0,385 riigitee tunnuste hindamine Riigitee 22193 Külitse kaupluse tee km 0-0,385 (edaspidi tee) paikneb Tartu maakonnas Kambja vallas Külitse alevikus riigimaal. Kinnistu andmed: Tartu Maakohtu kinnistusosakonna kinnistu number 5881550, katastritunnus 94901:005:0304, pindala 5091 m², sihtotstarve transpordimaa 100%. Tee asukoht on näidatud joonisel 3.

Joonis 3. Riigitee 22193 Külitse kaupluse tee km 0-0,385 asukoht Kambja vallas (peenike sinine joon). Tegemist on 6,2 meetri laiuse mustkattega teega, mille sõidutee laius on 6,0 m ja mis paikneb 9,2 m laiusel muldkehal. Tee pikkus 0,385 km. Tee paikneb ühel riigi transpordimaa üksusel.

Hindamine tulemused tunnuste lõikes: 6.1 Teed võib kasutada igaüks õigusaktides sätestatud piiranguid järgides Tee on määratud avalikult kasutatavaks selle kandmisega riigiteede nimekirja, mis on kehtestatud majandus- ja taristuministri määrusega nr 72 „Riigiteede liigid ja riigiteede nimekiri“. Teel ei ole piiranguid või kitsendusi, mis takistaks avalikku kasutamist.

10

Tee vastab riigitee tunnusele. 6.2 Teel on valdavalt asulaväline liikluskord Riigiteena tupikteel on asulasisene kahesuunaline liikluskord. Liikluskorra ja piirkiiruse 50 km/h määrab tähistus liiklusmärgiga 571 „Asula“ Külitse aleviku piiril. Teeliikluse iseloomuks on era- ja munitsipaalomandis kinnistutelt ning teelt hargnevalt kohalikelt teedelt liikluse kogumine ja jaotamine. Ainult kohalik liiklus. Teelõigu lõpus hargneb marsruut erateeks ja kergliiklejatele ühendusteeks põhimaantee 3 äärse kergliiklusteeni. Teel oli 2024.a keskmine liiklussagedus 130 sõidukit ööpäevas, neist 100% sõidu- ja pakiautod. Tee ei vasta liikluse iseloomult riigitee tunnusele, kuna kogu ulatuses on kehtestatud asulasisene liikluskord ning teel on ainult kohalik liiklus. 6.3 Tee ühendab riigile olulisi sihtkohti Tee ei ole TEN-T teedevõrgu ega E-teede võrgustiku osa. Teel ei ole tähtsust rahvusvaheliste teede võrgustikus. Tee paikneb kogu ulatuses ühe kohaliku omavalitsuse halduspiirides, täites aleviku sisese tee funktsiooni. Tee algab ristmikult riigi kõrvamaanteega 22194 Külitse järve tee, mille üleandmist kohalikuks teeks vald samuti taotleb. Tee on riigiteena tupiktee, lõppedes erakinnistu piiril. Kergliikleja teekonna jätkuks on rajatud ühendustee põhimaantee 3 kõrval paikneva kergliiklusteega. Tee funktsiooniks on juurdepääsu võimaldamine erakinnistutele ja hargnevatele kohalikele teedele. Varasemalt oli tee põhifunktsiooniks juurdepääs kohaliku kaupluseni, aga pood on ammu likvideeritud. Tee ei oma tähtsust riigi toimepidevuseks vajaliku teena, sest läheduses riigile alles jäävad riigi põhimaantee 2 ja kõrvalmaantee 22195 tagavad piirkonnas riigiteede võrgustikuna toimimise, sh vajadusel liikluse ajutise ümbersuunamise. Tee üleandmisel kohalikuks teeks säilib selle põhiotstarbena erakinnistutele juurdepääsu tagamine ja kohalike tänavate ühendamine ühtseks kohalikuks teedevõrguks. Tee ei vasta riigitee ühendusfunktsiooni tunnusele. 6.4 Transpordiamet saab teeomanikuna ühtselt korraldada teehoidu ja liikuvust

Väikese liikumiskiirusega lühikesel tupikteel ei saa Transpordiameti partner - teehooldaja talvisel lumetõrjel kasutada asulavälisele riigitee liiklusele kohandatud efektiivseid kiirlumesahku, mis paiskavad lume teest eemale.

Kuna Transpordiameti partnerite - hooldefirmade masinapark ja kasutatavad tehnoloogiad on ette nähtud eelkõige asulaväliste teede korrashoiutöödeks, ei saa Transpordiamet asulasiseses liikluskeskkonnas tänavate hoidu efektiivselt korraldada. Eeldab teehooldajal täiendavalt spetsiifilise masinapargi soetamist. Tupiktee korrashoid suurendab Transpordiameti kulutusi korrashoiulepingutes.

Tee üleandmine kohalikuks teeks võimaldab kohalikul omavalitsusel korraldada ühtselt teehoidu ja liiklust Külitse aleviku tänavatel ja kergliiklusteedel, parendada liikuvust kohalike elanike ja ettevõtete huvides. Alles jääval riigiteede võrgustikul saab Transpordiamet ühtselt korraldada teehoidu.

Tee konstruktsiooni ja tehnovõrkude seisukord võimaldavad korrashoidu teostaval hooldefirmal täita tee seisundinõudeid.

Tee vastab osaliselt teehoiu ja liikuvuse ühtse korraldamise tunnusele.

11

7. 22193 Külitse kaupluse tee km 0-0,385 riigitee tunnuste hindamise kokkuvõte

Kambja Vallavalitsus oma kirjaga 26.07.2022 nr 4-11/2796 ja Kambja Vallavalitsuse korraldusega nr 555 23.oktoobrist 2025.a on esitanud taotluse Tartu maakonnas Kambja vallas Külitse alevikus asuva riigi kõrvalmaantee 22193 Külitse kaupluse tee km 0-0,385 üleandmiseks vallale kohalikuks teeks koos teed teenindava maaga. Teelõigu pikkus 0,385 kilomeetrit. Tegemist on 6,2 meetri laiuse mustkattega teega, mis paikneb 9,2 m laiusel muldkehal. Sõidukitele tupiktee. Teel oli 2024.a keskmine liiklussagedus 130 sõidukit ööpäevas, neist 100% sõidu- ja pakiautod.

Riigitee tunnustele vastavuse hindamine tulemused tunnuste lõikes on tabelis 2.

Riigitee tunnus Riigitee 22193 Külitse kaupluse tee km 0-0,385

Vastab Vastab osaliselt

Ei vasta

1 Teed võib kasutada igaüks õigusaktides sätestatud piiranguid järgides

V

2 Teel on valdavalt asulaväline liikluskord X

3 Tee ühendab riigile olulisi sihtkohti X

4 Transpordiamet saab teeomanikuna ühtselt korraldada teehoidu ja liikuvust

VX

Tabel 2. Riigitee 22193 Külitse kaupluse tee km 0-0,385 riigitee tunnustele vastavuse koondhinnang.

Kokkuvõttes praegune riigitee 22193 Külitse kaupluse tee km 0-0,385 ei vasta riigitee tunnustele, sest neljast riigiteele iseloomulikust tunnusest kahele puudub vastavus. Kambja Vallavalitsuse taotluse tee üleandmiseks kohalikuks teeks koos teega kinnisasja riigilt tasuta omandamisega saab rahuldada.

Tee üleandmisele eelnevalt ei ole vaja teha maakorraldustöid.

8. Riigitee üleandmisel kaasa antav teehoiu toetus

Vabariigi Valitsuse 6. veebruari 2015. a määrusega nr 16 „Riigieelarve seaduses kohaliku omavalitsuse üksustele määratud toetusfondi vahendite jaotamise ja kasutamise tingimused ja kord“ on kehtestatud, et kohaliku omavalitsuse üksusele antakse toetust endiste riigiteede hoiuks 2200 eurot iga alates 2026. aastast üle antud kilomeetri kohta, mis korrutatakse määruse lisas toodud tee tüübi, laiuse ning liiklussageduse koefitsiendiga. Toetus määratakse lisaks ka teel paikneva silla eest sõltuvalt pikkusest ja laiusest.

22193 Külitse kaupluse tee on 0,385 km pikkune. 6,2 m laiune mustkate, keskmine liiklussagedus 130 autot/ööp. Teeomaniku ülesannete üleandmisel antakse iga-aastaselt kohalikule omavalitsusele riigi poolset teehoiu toetust summas 1 368 €.

12

9. Aruande kokkuvõte

Kambja Vallavalitsus taotles Tartu maakonnas Kambja vallas asuva 3 riigitee üleandmist kohalikuks teeks, 5 kohaliku tee üleandmist riigiteeks ja 7-l riigile kuuluval maaüksusel asjaõiguste omandamist neil paiknevate teede seadustamisel kohalikus teeks. Peale maakorraldustööde läbiviimist esitati Kambja Vallavalitsuse korraldusega nr 555 23.oktoobrist 2025.a Transpordiametile taotlus 8 munitsipaalmaa üksuse riigile üleandmiseks ning 11 riigi maaüksuse vallale omandamiseks. Käesolevas aruandes hinnati 2 riigi kõrvalmaanteed: 22130 Tartu - Ülenurme tee km 3,084-3,887

22193 Külitse kaupluse tee km 0-0,385 eesmärgil anda need riigiteed tasuta Kambja vallale kohalikuks teeks seadusest tulenevate ülesannete täitmiseks. Vastavalt ehitusseadustiku paragrahvile 92 ja Transpordiameti riigitee määramise juhendile hinnati aruandes nende 2 tee neljale riigitee tunnusele koosmõjus vastavust. Hindamise tulemuste koond on tabelis 3.

Tabel 3. Hindamise tulemuste koond Kambja vallas 2 riigitee kohalikuks teeks üleandmisel

Kambja Vallavalitsuse taotluse riigiteede 22130 Tartu - Ülenurme tee km 3,084-3,887 ja 22193 Külitse kaupluse tee km 0-0,385 üleandmiseks kohalikuks teeks koos teega kinnisasjade riigilt tasuta omandamisega saab rahuldada. Kohalikule omavalitsusele üleantava 2 riigitee kogupikkus on 1,188 km.

Tee üleandmiseks haldusakti andmisele eelnevalt oli riigiteel 22130 Tartu - Ülenurme tee km 3,084-3,887 vaja teha maakorraldustöid kinnisasja jagamiseks, mis ka valla poolt teostati. Vallale üleantav teeosa paikneb nüüd katastriüksusel 28301:001:2303.

Riigitee 22193 Külitse kaupluse tee km 0-0,385 üleandmise otsustamiseks eelnevad tegevused ei olnud vajalikud. Vallale üleantav tee paikneb katastriüksusel 94901:005:0304.

Kahel senisel riigiteel teeomaniku ülesannete üleandmisel antakse iga-aastaselt kohalikule omavalitsusele riigi poolset teehoiu toetust kokku summas 6 554 €.

Riigiteega kinnisasja üleandmine kohalikule omavalitsusele põhjustab muudatuse riigiteede nimekirjas, mis on kinnitatud ja mida muudetakse majandus- ja taristuministri määrusega nr 72 „Riigiteede liigid ja riigiteede nimekiri“. Seetõttu oli Transpordiametil vaja enne kinnisasjade tasuta võõrandamise või omandamise otsustamist saada kirjalik nõusolek valdkonna eest vastutavalt ministeeriumilt. Kliimaminister andis kirjaga 24.10.2023 nr 19-29/23/4959 nõusoleku riigiteedega maaüksuste tasuta võõrandamiseks Kambja vallale.

Tee number, nimi ja km aadress Vastavus riigitee tunnustele

Haldusakti andmiseks eeltoimingute vajadus

Vastab Ei vasta Oli vaja Ei ole vaja

22130 Tartu - Ülenurme tee km 3,084-3,887 X Kinnisasja jagamine

22193 Külitse kaupluse tee km 0-0,385 X X

KÄSKKIRI

23.03.2026 nr 1.1-1/26/53

Riigivara otsustuskorras tasuta võõrandamine

(Kambja vald 11 kinnisasja)

Transpordiameti ja Kambja valla esindajad vaatasid koos läbi Kambja vallas asuvate avalikult

kasutavate teede nimekirja. Teede kasutamise otstarbest ja intensiivsusest lähtudes otsustati teha

vastavad ettepanekud riigitee tunnustega kohalike teede üleandmiseks riigile, riigitee tunnusteta

teede üleandmiseks riigilt Kambja vallale ning vormistati selle kohta kahepoolselt 19.04.2022

allkirjastatud protokoll nr 1.

Lähtudes allkirjastatud protokollist ning kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse § 6 lõikest 1

kiitis Kambja Vallavolikogu 29.06.2022 otsusega nr 41 (digiallkirjastatud 30.06.2022) heaks

protokollis sõlmitud kokkulepped ning andis Kambja Vallavalitsusele volituse alustada teede

üleandmiseks vajalike maakorraldustoimingute tegemiseks. Kambja Vallavalitsus esitas

26.07.2022 kirjaga nr 4-11/2796 taotluse Tartu maakonnas Kambja vallas asuvate riigile kuuluvate

riigitee tunnusteta kõrvalmaanteede või nende osade omandamiseks kohalikuks teeks koos nende

teenindamiseks vajaliku maaga. Peale maakorraldustööde läbiviimist esitas Kambja Vallavalitsus

23.10.2025 korraldusega nr 555 täpsustatud kinnisasjade andmetega taotluse.

Transpordiameti teevara osakond koostas esitatud taotluse alusel 2022 (täiendas 2025) aastal

punktis 1 nimetatud kinnisasjade kohta riigitee tunnustele vastavuse hindamise aruanded, milliste

kohaselt soovitud riigiteed ei vasta riigitee tunnustele. Transpordiamet riigivara valitseja volitatud

asutusena nimetatud kinnisasju seadusest tulenevate ülesannete täitmiseks ei vaja. Riigile alles

jäävate teede tihedus tagab piirkonnas riigiteede võrgustikuna toimimise. Kinnisasjade üleandmine

võimaldab kohalikul omavalitsusel korraldada piirkonnas ühtselt kogu teehoidu ja liiklust.

Kambja Vallavolikogu 29.06.2022 määruse nr 15 „Vallavara valitsemise kord“ ning Kambja

Vallavolikogu 29.06.2022 otsuse nr 41 „Loa andmine avalikult kasutatavate teede

üleandmiseks“ (digiallkirjastatud 30.06.2022) alusel taotleb Kambja Vallavalitsus 23.10.2025

korralduse nr 555 alusel käesoleva käskkirja punktis 1 nimetatud riigitee kinnisasjade tasuta

võõrandamist valla omandisse ja teede muutmist avalikult kasutatavaks kohalikuks teeks.

Asjaõigusseaduse § 36 lõike 1 lõike 2, § 119 lõike 1 ja 2, § 120 lõike 1, riigivaraseaduse (edaspidi

RVS) § 37 lõike 1, lõike 2 punkti 1 ja lõike 4 punkti 7 ja § 48 lõike 1 alusel ja arvestades sama

seaduse § 29 lõike 1 punktidega 1 ja 2, § 30 lõike 1 punktiga 3, § 33 lõike 1 punktiga 1 ja lõigetega

31, 32, 4, 5 ja 7 ja kooskõlas kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse § 6 lõikega 1 ja

taristuministri 24.12.2024 käskkirjaga nr 1-2/24/533 „Volituse andmine Transpordiametile“ ja

Transpordiameti strateegilise planeerimise teenistuse direktori peadirektori ülesannetes

02.01.2025 käskkirjaga nr 1.1-1/25/2 „Volituse andmine“, Kambja Vallavolikogu 29.06.2022

määrusega nr 15 „Vallavara valitsemise kord“ ning Kambja Vallavolikogu 29.06.2022 otsusega nr

2

41 „Loa andmine avalikult kasutatavate teede üleandmiseks“ (digiallkirjastatud 30.06.2022) ja

Kambja Vallavalitsuse 23.10.2025 korraldusega nr 555 ning Kliimaministeeriumi 24.10.2023

kirjaga nr 19-29/23/4959 ja vastavalt 2026. aasta riigieelarve seaduse §-le 9, Vabariigi Valitsuse

06.02.2015 määrusele nr 16 „Riigieelarve seaduses kohaliku omavalitsuse üksustele määratud

toetusfondi vahendite jaotamise ja kasutamise tingimused ja kord“ § 82 otsustan:

1. võõrandada otsustuskorras ja tasuta Eesti Vabariigi omandis, Kliimaministeeriumi valitsemisel

ja Transpordiameti valduses olevad, Tartu maakonnas Kambja vallas asuvad kinnisasjad

Kambja vallale (Kambja Vallavalitsuse, registrikood 77000275, Tartu maakond, Kambja vald,

Ülenurme alevik, Pargi tn 2, kaudu) tema seadusest tulenevate ülesannete täitmiseks järgnevalt:

1.1. Soinaste küla asuv Rehe tee L3 kinnisasi (Tartu Maakohtu kinnistusosakonna registriosa

nr 26848650, katastritunnus 28301:001:2178, pindala 726 m², sihtotstarve

transpordimaa, riigi kinnisvararegistri objekti kood KV118562);

1.2. Soinaste küla asuv Rehe tee L2 kinnisasi (Tartu Maakohtu kinnistusosakonna registriosa

nr 26737550, katastritunnus 28301:001:2176, pindala 387 m², sihtotstarve

transpordimaa, riigi kinnisvararegistri objekti kood KV118384);

1.3. Kambja alevikus asuv Kõrtsi tänav kinnisasi (Tartu Maakohtu kinnistusosakonna

registriosa nr 26866350, katastritunnus 28301:001:2175, pindala 2585 m², sihtotstarve

transpordimaa, riigi kinnisvararegistri objekti kood KV118704);

1.4. Õssu külas asuv Teeääre kinnisasi (Tartu Maakohtu kinnistusosakonna registriosa

nr 26657150, katastritunnus 28301:001:2294, pindala 5779 m², sihtotstarve

transpordimaa, riigi kinnisvararegistri objekti kood KV118363);

1.5. Soinaste külas asuv Variku-Partsi tee L2 kinnisasi (Tartu Maakohtu kinnistusosakonna

registriosa nr 26647950, katastritunnus 28301:001:2442, pindala 1375 m², sihtotstarve

transpordimaa, riigi kinnisvararegistri objekti kood KV118362);

1.6. Soinaste külas asuv Variku-Partsi tee L1 kinnisasi (Tartu Maakohtu kinnistusosakonna

registriosa nr 26646050, katastritunnus 28301:001:2307, pindala 74 m², sihtotstarve

transpordimaa, riigi kinnisvararegistri objekti kood KV118282);

1.7. Soinaste külas asuv Aru tee L1 kinnisasi (Tartu Maakohtu kinnistusosakonna registriosa

nr 26645950, katastritunnus 28301:001:2306, pindala 3472 m², sihtotstarve

transpordimaa, riigi kinnisvararegistri objekti kood KV118286);

1.8. Soinaste külas asuv Aru tee L2 kinnisasi (Tartu Maakohtu kinnistusosakonna registriosa

nr 26675950, katastritunnus 28301:001:2309, pindala 1336 m², sihtotstarve

transpordimaa, riigi kinnisvararegistri objekti kood KV118375);

1.9. Soinaste külas asuv Meremäe tee lõik 2 kinnisasi (Tartu Maakohtu kinnistusosakonna

registriosa nr 26755050, katastritunnus 28301:001:2181, pindala 639 m², sihtotstarve

transpordimaa, riigi kinnisvararegistri objekti kood KV118386);

1.10. Ülenurme alevikus asuv Tartu maantee kinnisasi (Tartu Maakohtu kinnistusosakonna

registriosa nr 26724550, katastritunnus 28301:001:2303, pindala 14 116 m², sihtotstarve

transpordimaa, riigi kinnisvararegistri objekti kood KV118409);

1.11. Külitse alevikus asuv 22193 Külitse kaupluse tee kinnisasi (Tartu Maakohtu

kinnistusosakonna registriosa nr 5881550, katastritunnus 94901:005:0304, pindala 5091

m², sihtotstarve transpordimaa, riigi kinnisvararegistri objekti kood KV10431);

2. sõlmida kahe kuu jooksul käesoleva otsuse allkirjastamisest arvates kinnisasja võõrandamise

leping, sätestades lepingus vähemalt järgmised tingimused:

2.1. Rehe tee L3 kinnisasja, katastritunnus 28301:001:2178 harilik väärtus tasuta

võõrandamisel on maa bilansilise maksumuse jääkväärtus 31.03.2026 seisuga 1438,40

eurot ja kinnisasjal asuva rajatise bilansilise maksumuse jääkväärtus on 0 eurot. Kokku

1438,40 eurot;

3

2.2. Rehe tee L2 kinnisasja, katastritunnus 28301:001:2176 harilik väärtus tasuta

võõrandamisel on maa bilansilise maksumuse jääkväärtus 31.03.2026 seisuga 764,93

eurot ja kinnisasjal asuva rajatise bilansilise maksumuse jääkväärtus on 0 eurot. Kokku

764,93 eurot;

2.3. Kõrtsi tänav kinnisasja, katastritunnus 28301:001:2175 harilik väärtus tasuta

võõrandamisel on maa bilansilise maksumuse jääkväärtus 31.03.2026 seisuga 15,32 eurot

ja kinnisasjal asuva rajatise bilansilise maksumuse jääkväärtus on 0 eurot. Kokku 15,32

eurot;

2.4. Teeääre kinnisasja, katastritunnus 28301:001:2294 harilik väärtus tasuta võõrandamisel

on maa bilansilise maksumuse jääkväärtus 31.03.2026 seisuga 20 586,55 eurot ja

kinnisasjal asuva rajatise bilansilise maksumuse jääkväärtus on 0 eurot. Kokku 20 586,55

eurot;

2.5. Variku-Partsi tee L2 kinnisasja, katastritunnus 28301:001:2442 harilik väärtus tasuta

võõrandamisel on maa bilansilise maksumuse jääkväärtus 31.03.2026 seisuga 8 384,24

eurot ja kinnisasjal asuva rajatise bilansilise maksumuse jääkväärtus on 0 eurot. Kokku

8384,24 eurot;

2.6. Variku-Partsi tee L1 kinnisasja, katastritunnus 28301:001:2307 harilik väärtus tasuta

võõrandamisel on maa bilansilise maksumuse jääkväärtus 31.03.2026 seisuga 0,43 eurot

ja kinnisasjal asuva rajatise bilansilise maksumuse jääkväärtus on 0 eurot. Kokku 0,43

eurot;

2.7. Aru tee L1 kinnisasja, katastritunnus 28301:001:2306 harilik väärtus tasuta

võõrandamisel on maa bilansilise maksumuse jääkväärtus 31.03.2026 seisuga 20,13 eurot

ja kinnisasjal asuva rajatise bilansilise maksumuse jääkväärtus on 0 eurot. Kokku 20,13

eurot;

2.8. Aru tee L2 kinnisasja, katastritunnus 28301:001:2309 harilik väärtus tasuta

võõrandamisel on maa bilansilise maksumuse jääkväärtus 31.03.2026 seisuga 7,50 eurot

ja kinnisasjal asuva rajatise bilansilise maksumuse jääkväärtus on 0 eurot. Kokku 7,50

eurot;

2.9. Meremäe tee lõik 2 kinnisasja, katastritunnus 28301:001:2181 harilik väärtus tasuta

võõrandamisel on maa bilansilise maksumuse jääkväärtus 31.03.2026 seisuga 2 041,98

eurot ja kinnisasjal asuva rajatise bilansilise maksumuse jääkväärtus on 0 eurot. Kokku

2041,98 eurot;

2.10. Tartu maantee kinnisasja, katastritunnus 28301:001:2303 harilik väärtus tasuta

võõrandamisel on maa bilansilise maksumuse jääkväärtus 31.03.2026 seisuga 14,99 eurot

ja kinnisasjal asuva rajatise bilansilise maksumuse jääkväärtus on 94 162,41 eurot. Kokku

94 177,40 eurot;

2.11. 22193 Külitse kaupluse tee kinnisasja, katastritunnus 94901:005:0304 harilik väärtus

tasuta võõrandamisel on maa bilansilise maksumuse jääkväärtus 31.03.2026 seisuga

26,52 eurot ja kinnisasjal asuva rajatise bilansilise maksumuse jääkväärtus on 2 691,88

eurot. Kokku 2 718,40 eurot.

2.12. Keskkonnaametil ei ole vastuväiteid kinnisasjade võõrandamise osas, kuid juhib

tähelepanu, et punktis 1.10 nimetatud kinnisasjale ulatub osaliselt Ülenurme mõisa park.

Kinnisasjal on inventeeritud III kaitsekategooria kaitsealuse liigi tamme-kirjurähn

elupaik, kus rakendub isendi kaitse. Piiranguid liikide isendite kaitseks käsitleb

looduskaitseseaduse 8. peatükk, eelkõige sama seaduse § 55.

2.13. Kambja vald on kohustatud omandatavaid kinnisasju kasutama sihtotstarbeliselt.

Mittesihtotstarbelise kasutamise korral on riigil õigus nõuda kinnisasjad omandanud

isikult leppetrahvi, mille suurus on vähemalt 25 protsenti, kuid mitte rohkem kui 100

protsenti vara väärtusest selle võõrandamise hetkel.

4

2.14. Kui Kambja vald võõrandab või koormab hoonestusõigusega punktis 1 nimetatud RVS §

33 lõike 1 punkti 1 alusel omandatud kinnisasjad, peab ta hüvitama riigile 50 protsenti

vara harilikust väärtusest, mis sellel oli tema poolt omandamise hetkel, välja arvatud § 33

lõikes 10 sätestatud juhul. RVS § 33 lõike 32 alusel riik arvab § 33 lõikes 31 nimetatud

hüvitise suurusest maha Kambja valla poolt kinnisasjadele tehtud kasulikud kulutused,

kui nendega on kinnisasju oluliselt parendatud.

2.15. Kui Kambja vald võõrandab riigilt tasuta või alla hariliku väärtuse omandatud kinnisasjad

või seab neile hoonestusõiguse kohaliku omavalitsuse valitseva mõju all oleva

eraõigusliku juriidilise isiku kasuks, siis RVS § 33 lõiget 31 ei kohaldata, välja arvatud

juhul, kui juriidiline isik võõrandab omandatud kinnisasjad või hoonestusõiguse või seab

omandatud kinnisasjadele hoonestusõiguse.

2.16. Kambja Vallavalitsusel on kohustus koheselt teatada Transpordiametile omandatavate

kinnisasjade võõrandamisest või hoonestusõigusega koormamisest.

2.17. Kinnisasjade võõrandamisega seotud kulud kohustub tasuma Kambja Vallavalitsus.

2.18. Lepingu tingimuste muutmine on lubatud, kui see ei kahjusta riigi kui lepingupoole huve.

3. Kambja Vallavalitsus on 19.11.2025 kirjaga nr 6-7/503 (allkirjastatud 25.02.2026) nõustunud

võõrandatavate kinnisasjadega seotud ja riigi kinnisvararegistris olevate lihtkirjalike lepingute

ülevõtmisega järgnevalt:

3.1. Leping koodiga LS14-15123, mis on sõlmitud 22.04.2014 Elion Ettevõtted Aktsiaselts

(registrikood 10283074) ja Maanteeameti vahel ja on seotud Aru tee L1 kinnisasjaga,

katastritunnus 28301:001:2306;

3.2. Leping koodiga LS13-14444, mis on sõlmitud 05.06.2013 Elektrilevi OÜ ja

Maanteeameti vahel ja leping koodiga LS14-15101, mis on sõlmitud 22.04.2014 Elion

Ettevõtted Aktsiaselts (registrikood 10283074) ja Maanteeameti vahel, millised on

mõlemad seotud Aru tee L2 kinnisasjaga, katastritunnus 28301:001:2309;

3.3. Leping koodiga LS14-3521, mis on sõlmitud 27.01.2014 Elion Ettevõtted Aktsiaselts

(registrikood 10283074) ja Maanteeameti vahel ja leping koodiga LS13-18788, mis on

sõlmitud 25.11.2011 Elion Ettevõtted Aktsiaselts (registrikood 10283074) ja

Maanteeameti vahel, millised on mõlemad seotud 22193 Külitse kaupluse tee

kinnisasjaga, katastritunnus 94901:005:0304.

4. Transpordiameti maade osakonna volitatud teenistujal allkirjastada riigivara võõrandamise

leping ja asjaõigusleping.

5. Transpordiameti teehoiuteenistuse lõuna osakonna ja Kambja valla volitatud isikutel

vormistada lepingujärgselt digitaalselt allkirjastatud riigivara valduse üleandmise-vastuvõtmise

akt. Kinnisasjade valdus antakse üle 01.05.2026 seisuga.

6. Lugeda kinnisasjade omandid üleantuks alates kinnistusraamatu kandest.

7. Transpordiameti maade osakonnal korraldada võõrandamislepingust teatamine RVS § 50 lõike

1 kohaselt ja vastavad toimingud riigi kinnisvararegistris vastavalt RVS-le.

8. Transpordiameti teevara osakonnal esitada Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumi kohalike

omavalitsuste finantsjuhtimise osakonnale andmed järgnevatel aastatel endise riigitee hoiu

toetuse määramiseks Kambja Vallavalitsusele. Üleantud riigitee aastase teehoiu kulude jaotus

5

on kajastatud käesoleva käskkirja lisas 1 „Kambja vallale üleantavate vahendite määramine

endiste riigiteede teehoiuks“.

9. Transpordiameti teehoiuteenistuse lõuna osakonnal korraldada vastavate riigiteede osas

muudatuste tegemine riigiteede hooldelepingus.

Haldusakti on võimalik vaidlustada 30 päeva jooksul selle teatavaks tegemisest alates vaide

esitamisega Transpordiametile (Valge 4/1, 11413 Tallinn) haldusmenetluse seaduses sätestatud

korras või esitades kaebuse Tallinna Halduskohtule halduskohtumenetluse seadustikus sätestatud

korras.

(allkirjastatud digitaalselt)

Priit Sauk

peadirektor

Lisad:

Lisa 1 Kambja vallale üleantavate vahendite määramine endiste riigiteede teehoiuks;

Lisa 2 Riigitee tunnuste hindamise aruanne 1;

Lisa 3 Riigitee tunnuste hindamise aruanne 2.